-864235 -144145 0 0 Lp And ra Levandovski andmekaitsespetsialist AS Hoolekandeteenused
[email protected] Teie: 2 7.06 .2019 Meie: 29 .07 .2019 nr 2.1.-5/19/2390 Vastus selgitustaotlusele Sain Teie selgitustaotluse, mis puudutab ettevõttes kaamerate kasutamist . Teie kirjeldatud intsidendi toimumise ajal oli turvakaamerate kasutamine reguleeritud enne 15. jaanuari 2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse sätetega. Tolleaegse redaktsiooni kohaselt võis i sikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse üksnes nende kogumise ee s märgist lähtuvalt. Inimese nõusolekut asendas sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Käesoleval ajal tuleb kaamerate kasutamisel lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest, eelkõige artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtetest: - töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus“); - isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus ; c) - isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“); - isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või parandataks viivitamata („õigsus“); - isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse; - isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakoh aseid tehnilisi või korraldusli ke meetmeid („usaldu sväärsus ja konfidentsiaalsus“). Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ja eesmärk. Õiguslik alus saab tuleneda isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6, sh võib volitus tulla mõnest eriseadusest , näiteks turvaseaduse §-st 18 või põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 ja 6. Tuginedes sellele peab andmetöötleja ise hindama, milliseid andmeid, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on lubatud koguda. Lisaks peab kaamerate kasutamisel olema täidetud artiklist 13 tulenev teavitamiskohustus. Täiendavalt märgin, et Euroopa Andmekaitsenõukogu (mille liige on ka inspektsioon) võrgulehel ( https://edpb.europa.eu/our-work-tools/public-consultations/2019/guidelines-32019-processing-personal-data-through-video_en ) on avaldatud inglise keels e juhend i kaamerate kohta , mis võib Teie küsimuse osas mõningast selgust anda . Ennetavalt märgin, et selle juhendi puhul on tegemist avalikule konsulteerimisele ehk erinevatele osapooltele arvamuse andmiseks antud versiooniga. Peale konsulteerimisperioodi lõppu võetakse saadud tagasiside kokku ning tehakse vajaduse korral probleemsetes teemades muudatused, misjärel see juhend võetakse lõplikult vastu. Loodan, et sain Teile oma selgitustega abiks olla. Lugupidamisega Kaspar U usnurm vanem inspektor p eadirektori volitusel