Saatja: Tõnu Pekk <
[email protected]>
Saadetud: 06.11.2019 16:16
Adressaat: Martin Helme <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>; Siiri Tõniste <
[email protected]>; Tõnu Lillelaid
<
[email protected]>; Kertu Fedotov <
[email protected]>; Priit Lepasepp
<
[email protected]>
Teema: Tuleva ettepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõule
Manused: Tuleva ettepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu juurde.asice;
Tuleva ettepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu juurde.pdf
Lugupeetud rahandusminister Martin Helme.
Edastan Tulundusühistu Tuleva ettepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõule.
Kirjale on lisatud nii digiallkirjastatud kui pdf-versioon.
Parimate soovidega
--
Tõnu Pekk
tuleva.ee
Tahad Tuleva uudiseid?
"The miracle of compounding returns is overwhelmed by the tyranny of compounding costs."
Jack Bogle
Rahandusminister Martin Helme
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tallinn
06.11.2019
Teema: Tuleva ühistu kommentaarid kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Lugupeetud Rahandusminister,
Palju energiat on kulunud küsimusele, kas Eesti inimeste pension oleks tulevikus suurem teise
pensionisamba olemasolul või puudumisel. Väitluse keskpunktis on ennustused, mille
paikapidavust saame täna hinnata vaid tõenäosuste ja riskidena. Paraku ignoreerib senine
arutelu kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi
jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.
Need riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise (nt Soome, Rootsi, Holland jt),
eristuvad Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks
oluliselt suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist
tootlust.
Kogumispensioni reform peaks seega teenima kahte eesmärki:
1. suurendada inimeste säästumäära ja
2. parandada vara tootlust.
Tegelikke andmeid analüüsivad uurimused näitavad selgelt, et laiem finantsinstrumentide valik
ei suurenda säästmist ega paranda tootlust. Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha
kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev
tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et 1% võrra kõrgem
tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28%
võrra väiksemat pensioni.(1)
Hea pensionisüsteem on madalate kuludega ning aitab inimesel võimalikult vara alustada ja
vältida valitud plaanist kõrvale kaldumist.
1
On tervitatav, et käesolev eelnõu kõrvaldab ühe suure kohustusliku kogumispensioni puuduse.
Seni seadusega peale surutud pensionileping jätab kogujatele pensioniks kätte kuni kolmandiku
võrra vähem raha kui võiks. Teise samba väljamaksete süsteemi reform on vajalik ja
edasilükkamatu.
Paraku sisaldab käesolev eelnõu olulisi muudatusi, mis
- vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad märkimisväärselt
inimeste hulka, kellel pole pensioniikka jõudes mingeid sääste;
- seavad osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt
nende säästude tootlust kogumisperioodil.
Samuti ei kasuta kavandatav reform võimalusi aidata inimestel kerge vaevaga rohkem säästa.
Lähtume arusaamast, et valitsus on juba otsustanud viia riigikogusse reformikava, mille aluseks
on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Seda arvesse võttes keskendume
ettepanekutele, mis aitavad vähendada otsusega kaasnevaid riske ja kõrvaldada ülal mainitud
puudusi:
1. Lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaks teisest pensionisambast lahkunutel
soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda.
Vastasel juhul tekib olukord, kus nooremas eas tehtud samm seab inimese kogu eluks
ebasoodsasse olukorda. Palume kaaluda teisest sambast lahkunute automaatset
taasliitmist süsteemiga teatud ajaperioodi möödudes. Samuti palume kaaluda ajutiste
maksepuhkuste võimaldamist, ilma olulise ajalise piiranguta sissemaksed uuesti
taastada. Riigi selge eesmärk peab olema vähendada inimeste arvu, kes teises
pensionisambas kogumisest loobuvad.
2. Lisada eelnõusse keeld teha pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise
katkestamisele või (eel)pensioniikka jõudes lõpetamisele ja raha muudel otstarvetel
kasutamisele.
Teise samba varaga seotud pakkumiste keeld peab laienema kõigile kaupade ja
teenuste, kaasa arvatud finantsteenuste pakkujatele. Soovitame tutvuda Suurbritannia
finantsjärelevalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna
just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade,
kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt.(2)
3. Kohustada Rahandusministeeriumi ühe aasta jooksul pärast reformis kavandatud
muudatuste rakendumist läbi viia analüüs turul pakutavate pensioni
investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivuse kohta pikaajaliseks kogumiseks.
Eelnõu kinnitamise ajaks ei ole selge, millistel tingimustel hakkab seadusega kitsalt
2
piiratud ring pakkujaid pensioni investeerimiskonto teenust pakkuma. On suur oht, et
täiendav valikuvabadus toob endaga kaasa keerulise kulustruktuuriga, varjatud tasusid
sisaldavate ning ebaproportsionaalselt kõrge riskitasemega finantstoodete pakkumise.
4. Lisada eelnõusse kohustus Maksuametile teavitada teise sambaga mitteliitunuid ning
teisest sambast lahkunuid võimalusest teise sambaga uuesti liituda.
1982. a või varem sündinutel on võimalus alates 2020. aasta augustist teise
pensionisambaga vabatahtlikult liituda. On tähtis, et riik teeks omalt poolt kõik võimaliku,
et inimesed oleks sellest võimalusest õigeaegselt informeeritud. Samuti peab riik
hoolitsema selle eest, et teise sambasse kogumise katkestanud inimesed saaksid
õigeaegselt info uuesti liitumise võimalusest.
5. Eemaldada eelnõust säte, mis tõstaks kolmandasse sambasse kogutud vara välja
võtmisel soodus-tulumaksumäära rakendumise 55. eluaastalt eelpensionieani.
Täiendavad piirangud peavad olema selgelt põhjendatud. Tulevale ei ole teada ühtegi
probleemi, mida see säte lahendada võiks. Kogutud vara kasutamise paindlikkus on
vabatahtliku kogumise soodustamisel olulise tähtsusega.
6. Keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt
sisenemis- ja väljumistasu.
Teises pensionisambas keelas riik kõrged väljumistasud 2017. aastal. See säästab
pensionikogujatele miljoneid eurosid aastas. Riik peab otsustavalt jätkama pensioni
kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja
väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga.
Lisaks palume kaaluda depooteenuse pakkumisel piirangute kaotamist
rahvusvahelistele depoopankadele - see vähendaks kordades depooteenuse kulusid,
mida fondivalitsejad maksavad inimeste pensionivara arvelt.
Tulundusühistu Tuleva on pensionikogujate huve esindav enam kui 5300 liikmega
organisatsioon. Oleme valmis igati aitama, et Eesti pensionisüsteem looks inimestele paremad
eeldused väärikaks eluks tulevikus.
Lugupidamisega
Priit Lepasepp Tõnu Pekk
TuÜ Tuleva juhatuse liige TuÜ Tuleva juhatuse liige
3
(1) Orange Report - Annual Report of the Swedish Pension System 2018, lk 41: “If the charge for
costs for the same period as in the example above is 1 percent, pension capital savings will be 72
percent of what they would have been with a fee of 0 percent; in other words, 28 percent is lost in
charges for costs.”
(2) Financial Conduct Authority, Retirement Outcomes Review 2017
4
Rahandusminister Martin Helme
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tallinn
06.11.2019
Teema: Tuleva ühistu kommentaarid kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Lugupeetud Rahandusminister,
Palju energiat on kulunud küsimusele, kas Eesti inimeste pension oleks tulevikus suurem teise
pensionisamba olemasolul või puudumisel. Väitluse keskpunktis on ennustused, mille
paikapidavust saame täna hinnata vaid tõenäosuste ja riskidena. Paraku ignoreerib senine
arutelu kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi
jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.
Need riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise (nt Soome, Rootsi, Holland jt),
eristuvad Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks
oluliselt suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist
tootlust.
Kogumispensioni reform peaks seega teenima kahte eesmärki:
1. suurendada inimeste säästumäära ja
2. parandada vara tootlust.
Tegelikke andmeid analüüsivad uurimused näitavad selgelt, et laiem finantsinstrumentide valik
ei suurenda säästmist ega paranda tootlust. Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha
kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev
tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et 1% võrra kõrgem
tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28%
võrra väiksemat pensioni.(1)
Hea pensionisüsteem on madalate kuludega ning aitab inimesel võimalikult vara alustada ja
vältida valitud plaanist kõrvale kaldumist.
1
On tervitatav, et käesolev eelnõu kõrvaldab ühe suure kohustusliku kogumispensioni puuduse.
Seni seadusega peale surutud pensionileping jätab kogujatele pensioniks kätte kuni kolmandiku
võrra vähem raha kui võiks. Teise samba väljamaksete süsteemi reform on vajalik ja
edasilükkamatu.
Paraku sisaldab käesolev eelnõu olulisi muudatusi, mis
- vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad märkimisväärselt
inimeste hulka, kellel pole pensioniikka jõudes mingeid sääste;
- seavad osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt
nende säästude tootlust kogumisperioodil.
Samuti ei kasuta kavandatav reform võimalusi aidata inimestel kerge vaevaga rohkem säästa.
Lähtume arusaamast, et valitsus on juba otsustanud viia riigikogusse reformikava, mille aluseks
on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Seda arvesse võttes keskendume
ettepanekutele, mis aitavad vähendada otsusega kaasnevaid riske ja kõrvaldada ülal mainitud
puudusi:
1. Lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaks teisest pensionisambast lahkunutel
soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda.
Vastasel juhul tekib olukord, kus nooremas eas tehtud samm seab inimese kogu eluks
ebasoodsasse olukorda. Palume kaaluda teisest sambast lahkunute automaatset
taasliitmist süsteemiga teatud ajaperioodi möödudes. Samuti palume kaaluda ajutiste
maksepuhkuste võimaldamist, ilma olulise ajalise piiranguta sissemaksed uuesti
taastada. Riigi selge eesmärk peab olema vähendada inimeste arvu, kes teises
pensionisambas kogumisest loobuvad.
2. Lisada eelnõusse keeld teha pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise
katkestamisele või (eel)pensioniikka jõudes lõpetamisele ja raha muudel otstarvetel
kasutamisele.
Teise samba varaga seotud pakkumiste keeld peab laienema kõigile kaupade ja
teenuste, kaasa arvatud finantsteenuste pakkujatele. Soovitame tutvuda Suurbritannia
finantsjärelevalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna
just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade,
kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt.(2)
3. Kohustada Rahandusministeeriumi ühe aasta jooksul pärast reformis kavandatud
muudatuste rakendumist läbi viia analüüs turul pakutavate pensioni
investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivuse kohta pikaajaliseks kogumiseks.
Eelnõu kinnitamise ajaks ei ole selge, millistel tingimustel hakkab seadusega kitsalt
2
piiratud ring pakkujaid pensioni investeerimiskonto teenust pakkuma. On suur oht, et
täiendav valikuvabadus toob endaga kaasa keerulise kulustruktuuriga, varjatud tasusid
sisaldavate ning ebaproportsionaalselt kõrge riskitasemega finantstoodete pakkumise.
4. Lisada eelnõusse kohustus Maksuametile teavitada teise sambaga mitteliitunuid ning
teisest sambast lahkunuid võimalusest teise sambaga uuesti liituda.
1982. a või varem sündinutel on võimalus alates 2020. aasta augustist teise
pensionisambaga vabatahtlikult liituda. On tähtis, et riik teeks omalt poolt kõik võimaliku,
et inimesed oleks sellest võimalusest õigeaegselt informeeritud. Samuti peab riik
hoolitsema selle eest, et teise sambasse kogumise katkestanud inimesed saaksid
õigeaegselt info uuesti liitumise võimalusest.
5. Eemaldada eelnõust säte, mis tõstaks kolmandasse sambasse kogutud vara välja
võtmisel soodus-tulumaksumäära rakendumise 55. eluaastalt eelpensionieani.
Täiendavad piirangud peavad olema selgelt põhjendatud. Tulevale ei ole teada ühtegi
probleemi, mida see säte lahendada võiks. Kogutud vara kasutamise paindlikkus on
vabatahtliku kogumise soodustamisel olulise tähtsusega.
6. Keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt
sisenemis- ja väljumistasu.
Teises pensionisambas keelas riik kõrged väljumistasud 2017. aastal. See säästab
pensionikogujatele miljoneid eurosid aastas. Riik peab otsustavalt jätkama pensioni
kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja
väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga.
Lisaks palume kaaluda depooteenuse pakkumisel piirangute kaotamist
rahvusvahelistele depoopankadele - see vähendaks kordades depooteenuse kulusid,
mida fondivalitsejad maksavad inimeste pensionivara arvelt.
Tulundusühistu Tuleva on pensionikogujate huve esindav enam kui 5300 liikmega
organisatsioon. Oleme valmis igati aitama, et Eesti pensionisüsteem looks inimestele paremad
eeldused väärikaks eluks tulevikus.
Lugupidamisega
Priit Lepasepp Tõnu Pekk
TuÜ Tuleva juhatuse liige TuÜ Tuleva juhatuse liige
3
(1) Orange Report - Annual Report of the Swedish Pension System 2018, lk 41: “If the charge for
costs for the same period as in the example above is 1 percent, pension capital savings will be 72
percent of what they would have been with a fee of 0 percent; in other words, 28 percent is lost in
charges for costs.”
(2) Financial Conduct Authority, Retirement Outcomes Review 2017
4