Vastuskiri

Saatja: Pikkani, Rasmus <[email protected]> Saadetud: 05.11.2019 21:06 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Siiri Tõniste <[email protected]> Teema: ETTEPANEKUD Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõule Manused: EE pension reform 2019-11-05.asice Kellele: Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Kellelt: Luminor Pensions Estonia AS Liivalaia 45, 10145 Tallinn [email protected] /digitaalse allkirjastamise kuupäev/ ETTEPANEKUD Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõule Hr Martin Helme Luminor Pensions AS (edaspidi Luminor) tänab võimaluse eest 30.10.2019 avaldatud Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (edaspidi eelnõu) kommenteerimise võimaluses eest. Peame siinkohal siiski mainima, et kommenteerimiseks antud kolm tööpäeva on arvestades eelnõu mahukust ning mõju pensionisektorile ning nende klientidele tavapäratult lühike ning ei anna piisavalt võimalust analüüsiks ja otsese mõju hindamiseks, samuti jäävad mitmed olulised küsimused vastuseta. Loodame siiralt, et alljärgnevaid kommentaare kaalutakse seadusandja poolt ning võetakse arvesse eelnõu edasisel menetlemisel. I Üldisemad reformiga seotud kommentaarid eelnõu põhjal Luminori hinnangul vajavad konkreetsemat lahendust järgmised probleemid: 1.1. Ettepanek on kindlasti vältida olukorda, kus pensioni investeerimiskonto (edaspidi PIK) rakendamise ajaline raam erineb teisest sambast lahkujate avalduste esitamise ajaga (so 1 juuli 2019). Selline ajaline nihe komplitseeriks niigi keerukat süsteemi nii klientidele kui teenuseosutajatele. Viidates 04.11.2019  Rahandusministeeriumis toimunud PIKi tehniliste aspektide teema kohtumisel turuosaliste seisukohtadele, siis turg on valmis PIKi varem rakendama. 1.2. Meie hinnangul jääb vastuseta eelnõus PIKilt võetavate tasude temaatika olukorras, kus kliendil ei ole PIK’il vahendeid tekkinud konto haldustasude kohustuste täitmiseks (i.e. PIKil asuvate varade võõrandamine teenustasude võlgnevuse katteks). Probleem võib teatud tingimusel kujuneda laiaulatuslikuks - eriti kui klientidel on mitmeid PIKe (kuna jooksvad maksed saavad laekuda vaid ühele ning PIKide tähtaeg on väga pikk). 1.3. Maksete ajutise peatamine teise sambasse on eelnõu kohaselt piiritletud minimaalselt 10.a. ulatuses. Luminor hinnangul ei tundu nimetatud piirang asjakohane ega ka proportsionaalne. Kui teisest sambast väljumise korral on piirang mõistetav piiramaks süsteemi kuritarvitamist, siis maksete ajutise peatamise korral võimalus süsteemi kuritarvitada puudub. Ilma et süsteemi liigselt koormata teeme ettepaneku siduda sissemaksete ajutine peatamine väljumisavalduste tsükliga. Sellisel viisil saaksid ka tööandjad kontrollida maksete tegemise kohustust Pensionikeskuselt samaaegselt. 1.4. Luminor on seisukohal, et teise samba fondist väljumisel tuleb kehtestada väljumistasu, tagamaks fondi osakuomanike võrdset kohtlemine ja ennekõike seda, et fondist lahkujate poolt tingitud tehingud fondi varadega ei kahjustas fondi jääjad. Nimetatud väljumistasu makstaks otse fondile, mitte fondivalitsejale (ehk sellest saavad kasu fondi alles jäävad osakuomanikud ja mitte fondivalitseja) – maailmapraktikas tuntud kui "dilution levy fee". 1.5. Selguse huvides palume täpsustada millised on osakuomaniku võimalused teise samba osakute pärimisel juhul, kui pärimisega omandatud osakud on saadud peale osakuomaniku viimast väljumist teisest sambast (so olukord kus teise sambaga liitumine enam lubatud ei ole). 1.6. Samuti teeme ettepaneku selgitada täiendavalt kuidas toimub pensioni investeerimiskontolt pensioniea saabudes fondipensioni maksmine. II Ettepanekud seaduseelnõu sõnastuse muutmiseks Võttes arvesse, et “rahakonto” on määratlemata õigusmõiste ja, et panganduse toimimise mudelid on muutumas, teeme ettepaneku muuta Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu § 2 p 2 alljärgnevalt: 2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 3’1. Pensioni investeerimiskonto (1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi mõlemad krediidiasutus) avatud arvelduskonto või kliendikonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud korras kohustusliku kogumispensioni makse või millele see viivitamatult kantakse. Nimelt on “rahakonto” määratlemata õigusmõistena tekitanud juba probleeme kehtiva investeerimiskonto süsteemi rakendamisel. Seega oleks mõistlik uue pensioni investeerimiskonto määratlemisel vältida tekkinud ebaselgust. Lisaks peab arvestama, et panganduse toimimise mudelid on muutumas ning sellega seoses kasutavad krediidiasutused erinevaid platvorme ja lahendusi, mis kliendivaates tagavad sama tulemuse, kuid juriidiliselt või raamatupidamislikult ei ole vaadeldavad klassikalise arvelduskontona. Terminite ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil teeksime ettepaneku muuta samal eeskujul ja investeerimiskonto mõistet TuMS § 172 lg 1 p 1 kohaselt so asendada „rahakonto“ sõnadega „arvelduskonto või kliendikonto“. III Kommentaarid, mis puudutavad reformi mõjusid, kuid mis ei ole hetkel kaasatud seaduse muudatustesse 3.1. Võttes arvesse, et pensionireform tervikuna muudab teise samba fondide olukorda muutes nad sisuliselt vabatahtlikuks, on oluluine lähiajal üle vaadata teise samba fonde ja fondivalitsejat puudutav kogu regulatsioon. Sealhulgas (kuid mitte ainult) nõuded, mis puudutavad tagatisfondi makseid, investeerimispiiranguid, raporteerimist, fondivalitseja kohustuslikke investeeringuid valitsevatesse fondidesse, piiranguid tasudele, erinevaid nõuded fondivalitsejale jne. 3.2. Samuti teeme ettepanku kaaluda võimlust laiendada PIK’i kasutust ka muudeks pensioni säästude kogumiseks (tööandja pensionid, isiklikud juurde maksed jne). Leiame, et eelnõu kohaselt so piiritleda väga jäigalt PIK 2%+ 4% sissemaksetega ei anna piisavalt vahendeid piisavalt hajutatud ja hästi juhitud investeerimisporfelli koostamiseks ning erinevate toodete ning kontode kasutamine kliendi vaatest võib osutuda liigselt keeruliseks ja kulukaks. 3.3. Luminor palub eelnõukoostajatel kaaluda annuiteeti pakkuvate kindlustusseltsidele välja pakutud portfelli üleandmise eeskujul sarnase lahenduse loomist fondivalitsejatele, tagamaks klientide huvide parim kaitse juhul, kui fondi eesmärki ei ole võimalik senisel kujul optimaalselt osakuomaniku huve arvestades täita. Juhul, kui teise samba fondidest toimub suuremahuline väljumine ei pruugi fondi jäävatel klientidel olla piisavalt valikuid teha otsus fondi vahetamiseks. Lugupidamisega ____________________________ Rasmus Pikkani Luminor Pensions Estonia AS Juhatuse esimees This transmission is intended solely for the person or entity to whom it is addressed. It may contain privileged and confidential information. If you are not the intended recipient, please be notified that any dissemination, distribution or copying is strictly prohibited. If you have received this transmission by mistake, please let us know and then delete it from your system. Kellele : Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Kellelt : Luminor Pensions Estonia AS Liivalaia 45, 10145 Tallinn [email protected] /digitaalse allkirjastamise kuupäev/ ETTEPANEKUD Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõule Hr Martin Helme Luminor Pensions AS (edaspidi Luminor) tänab võimaluse eest 30.10.2019 avaldatud Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (edaspidi eelnõu) kommenteerimise võimaluses eest. Peame siinkohal siiski mainima, et kommenteerimiseks antud kolm tööpäeva on arvestades eelnõu mahukust ning mõju pensionisektorile ning nende klientidele tavapäratult lühike ning ei anna piisavalt võimalust analüüsiks ja otsese mõju hindamiseks, samuti jäävad mitmed olulised küsimused vastuseta. Loodame siiralt, et alljärgnevaid kommentaare kaalutakse seadusandja poolt ning võetakse arvesse eelnõu edasisel menetlemisel. I Üldisemad r eformiga seotud kommentaarid eelnõu põhjal Luminori hinnangul vajavad konkreetsemat lahendust järgmised probleemid : 1.1. Ettepanek on kindlasti vältida olukorda, kus pensioni investeerimiskonto (edaspidi PIK ) rakendami se ajaline raam erineb teisest sambast lahkujate avalduste esitamise ajaga (so 1 juuli 2019) . Selline ajaline nihe komplitseeriks niigi keerukat süsteemi nii klientidele kui teenuseosutajatele. Viidates 04.11.2019 Rahandusministeeriumis toimunud PIKi tehniliste aspektide teema kohtumise l turuosalis te seisukohtadele , siis turg on valmis PIKi varem rakendama. 1.2. Meie hinnangul jääb vastuseta eelnõus PIKilt võetavate tasude temaatika olukorras, kus kliendil ei ole PIK’il vahendeid tekkinud konto haldustasude kohustuste täitmiseks ( i.e . PIKil asuvate varade võõrandamine teenustasude võl gnevuse katteks). Probleem võib teatud tingimusel kujuneda laiaulatuslikuks - eriti kui klientidel on mitmeid PIKe (kuna jooksvad maksed saavad laekuda vaid ühele ning PIKide tähtaeg on väga pikk ) . 1.3. Maksete ajutise peatami ne teise sambasse on eelnõu kohaselt piiritletud minimaalselt 10.a. ulatuses . Luminor hinnangul ei tundu nimetatud piirang asjakohane ega ka proportsionaalne. Kui teisest sambast väljumise korral on piirang m õ istetav piiramaks süsteemi kuritarvitamist, siis maksete ajutise peatamise korral võimalus süsteemi kuritarvitada puudub. Ilma et süsteemi liigselt koormata teeme ettepaneku siduda sissemaksete ajutine peatamine väljumisavalduste tsükliga. Sellisel viisil saaksid ka tööandjad kontrollida maksete tegemise kohustust Pensionikeskuselt samaaegselt. 1.4. Luminor on seisukohal, et teise samba fondist väljumisel tuleb kehtestada väljumistasu, t agamaks fondi osakuomanike võrdset kohtlemi ne ja ennekõike seda, et fondist lahkujate poolt tingitud tehingud fondi varadega ei kahjustas fondi jääjad . Nimetatud väljumistasu makstaks otse fondile, mitte fondivalitsejale (ehk sellest saavad kasu fondi alles jäävad osakuomanikud ja mitte fondivalitseja ) – maailmapraktikas tuntud kui " dilution levy fee" . 1.5. Selguse huvides palume täpsustada millised on osakuomaniku võimalused teise samba osakute pärimisel juhul, kui pärimisega omandatud osakud on saadud peale osakuomaniku viimast väljumist teisest sambast (so olukord kus teise sambaga liitumine enam lubatud ei ole). 1.6. Samuti teeme ettepaneku selgitada täiendavalt kuidas toimub pensioni investeerimiskontolt pensioniea saabudes fondipensioni maksmine. II E ttepanekud seaduseelnõu sõnastuse muutmiseks Võttes arvesse, et “rahakonto” on määratlemata õigusmõiste ja, et panganduse toimimise mudelid on muutumas, teeme ettepaneku muuta Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu § 2 p 2 alljärgnevalt: 2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 3’1. Pensioni investeerimiskonto (1) Pensioni investeerimiskonto on käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud isiku nimel pensioniregistri kontohaldurist krediidiasutuses või krediidiasutuse Eesti filiaalis (edaspidi mõlemad krediidiasutus) avatud arvelduskonto või kliendikonto, millele laekub käesolevas seaduses ettenähtud korras kohustusliku kogumispensioni makse või millele see viivitamatult kantakse . Nimelt on “rahakonto” määratlemata õigusmõistena tekitanud juba probleeme kehtiva investeerimiskonto süsteemi rakendamisel. Seega oleks mõistlik uue pensioni investeerimiskonto määratlemisel vältida tekkinud ebaselgust. Lisaks peab arvestama, et panganduse toimimise mudelid on muutumas ning sellega seoses kasutavad krediidiasutused erinevaid platvorme ja lahendusi, mis kliendivaates tagavad sama tulemuse, kuid juriidiliselt või raamatupidamislikult ei ole vaadeldavad klassikalise arvelduskontona. Terminite ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil teeksime ettepaneku muuta samal eeskujul ja investeerimiskonto mõistet TuMS § 17 2 lg 1 p 1 kohaselt so asendada „rahakonto“ sõnadega „arvelduskonto või kliendikonto“. III Kommentaarid, mis puudutavad reformi mõjusid, kuid mis ei ole hetkel kaasatud seaduse muudatustesse Võttes arvesse, et pensioni reform tervikuna muudab teise samba fondide olukorda muutes nad sisuliselt vabatahtlikuks , on oluluine lähiajal üle vaadata teise samba fonde ja fondivalitsejat puudutav kogu regulatsioon. Sealhulgas (kuid mitte ainult) nõuded, mis puudutavad tagatisfondi makseid, investeerimispiiranguid, raporteerimist, fondivalitseja kohustuslikke investeeringuid valitsevatesse fondidesse, piiranguid tasudele, erinevaid nõuded fondivalitsejale jne. Samuti teeme ettepanku kaaluda võimlust laiendada PIK’i kasutust ka muudeks pensioni säästude kogumiseks (tööandja pensionid, isiklikud juurde maksed jne) . Leiame, et eelnõu kohaselt so piiritleda väga jäigalt PIK 2%+ 4% sissemaksetega ei anna piisavalt vahendeid piisavalt hajutatud ja hästi juhitud investeerimisporfelli koostamiseks ning erinevate toodete ning kontode kasutamine kliendi vaatest võib osutuda liigselt keeruliseks ja kulukaks. Luminor palub eelnõukoostajatel kaaluda annuiteeti pakkuvate kindlustusseltsidele välja pakutud portfelli üleandmise eeskujul sarnase lahenduse loomist fondivalitsejatele, tagamaks klientide huvide parim kaitse juhul, kui fondi eesmärki ei ole võimalik senisel kujul optimaalselt osakuomaniku huve arvestades täita. Juhul, kui teise samba fondidest toimub suuremahuline väljumine ei pruugi fondi jäävatel klientidel olla piisavalt valikuid teha otsus fondi vahetamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________________ Rasmus Pikkani Luminor Pensions Estonia AS Ju h a tuse esimees