Väärteomenetluse alustamata jätmine

Teie 06.11.2019 DahlWeng OÜ Meie 21.11.2019 nr 12.2-3/6772-2 [email protected] Väärteomenetluse alustamata jätmine Lugupeetud hr Heiki Kurm DahlWeng OÜ, registrikood 14756078, seadusliku esindajana esitasite 06.11.2019 Rahandus- ministeeriumile väärteoteate (edaspidi ka: Väärteoteade), milles juhtisite tähelepanu riigihangete seaduse (edaspidi ka: RHS) rikkumisele Sihtasutus Kutsekoda, registrikood 90006414, (edaspidi ka: Hankija) poolt avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihankes "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trükitööd" (viitenumber 202815) ning palusite alustada Hankija suhtes väärteo- menetlust. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi ka: VTMS) § 59 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteo- teate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteo- menetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata VTMS §-s 29 nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule. Väärteoteatest, sellele lisatud dokumentidest ja riigihangete registrist (edaspidi ka: eRHR) nähtuvad järgmised asjaolud: 1. Hankija alustas eRHR-is 14.06.2019 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetlusega teenuste riigihanget "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trükitööd", viitenumber 202815 (edaspidi ka: Riigihange), milles pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 01.07.2019. eRHR-is avaldatud ja Rahandusministeeriumile nähtavate andmete kohaselt oli raamlepingu eeldatav maksumus riigihanke piirmäärast suurem, kuid väiksem kui asjade ja teenuste riigihanke rahvus- vaheline piirmäär. 2. Tähtaegselt esitasid pakkumuse kolm ettevõtjat: 2.1. Printlink Production OÜ, registrikood 14101466; 2.2. AKTIIVMARKETING OÜ, registrikood 10818380 (pakkuja on äriregistrist kustutatud seoses 04.07.2019 jõustunud ühinemisega – pakkuja õigusjärglaseks on Osaühing Avantyyr ja AKTIIVMARKETING OÜ ühinemisel asutatud DahlWeng OÜ, registrikood 14756078 – edaspidi jälgitavuse huvides kasutatud pakkumuse esitanud äriühingu nime AKTIIVMARKETING OÜ); 2.3. VELVET OÜ, registrikood 11016984. 3. 08.07.2019 kell 14:48 koostas Hankija eRHR-is järgmise sisuga otsused: 3.1. Mitte kõrvaldada ühtegi pakkujat (Printlink Production OÜ, AKTIIVMARKETING Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  OÜ, VELVET OÜ); 3.2. Kvalifitseerida kõik pakkujad (Printlink Production OÜ, AKTIIVMARKETING OÜ, VELVET OÜ); 3.3. Tunnistada vastavaks AKTIIVMARKETING OÜ ja VELVET OÜ pakkumused. Tunnistada Printlink Production OÜ pakkumus mittevastavaks ja lükata see tagasi; 3.4. Tunnistada edukaks VELVET OÜ pakkumus kui hindamise kriteeriumide kohaselt enim punkte saanud majanduslikult soodsaim pakkumus (VELVET OÜ punktisumma 78,42 ja AKTIIVMARKETING OÜ punktisumma 70,00). 4. 09.07.2019 kell 10:08 koostas Hankija eRHR-is järgmise sisuga otsused: 4.1. Mitte kõrvaldada edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat (VELVET OÜ); 4.2. Kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (VELVET OÜ). 5. Tehtud otsustest teavitas Hankija pakkujaid eRHR-i kaudu järgmiselt: 5.1. 09.07.2019 kell 10:11 edastas Hankija VELVET OÜ-le (e-posti aadressil [email protected]) järgmise sisuga teate: "Riigihankele 202815 "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trüki- tööd" lisati hankija poolt tulemdokument: 1. Vastavuse otsus, 2. Edukaks tunnistamise otsus, 3. Kõrvaldamise aluste otsus (1), 4. Kvalifitseerimise otsus (1). Dokumendiga saab tutvuda registris hanke töölehel Dokumendid – Tulemdokumendid." Pakkuja on nimetatud teatega tutvunud 11.07.2019 kell 15:34. 5.2. 09.07.2019 kell 10:13 edastas Hankija AKTIIVMARKETING OÜ-le (e-posti aadressil [email protected]) järgmise sisuga teate: "Riigihankele 202815 "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trükitööd" lisati hankija poolt tulemdokument: 1. Kvalifitseerimise otsus, 2. Vastavuse otsus, 3. Kõrvaldamise aluste otsus. Dokumendiga saab tutvuda registris hanke töölehel Dokumendid – Tulemdokumendid." Pakkuja on nimetatud teatega tutvunud 09.07. 2019 kell 10:32. 5.3. 09.07.2019 kell 10:13 edastas Hankija VELVET OÜ-le (e-posti aadressil [email protected]) järgmise sisuga teate: "Riigihankele 202815 "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trüki- tööd" lisati hankija poolt tulemdokument: 1. Kvalifitseerimise otsus, 2. Vastavuse otsus, 3. Kõrvaldamise aluste otsus. Dokumendiga saab tutvuda registris hanke töölehel Dokumendid – Tulemdokumendid." Pakkuja on nimetatud teatega tutvunud 11.07.2019 kell 15:35. 5.4. 09.07.2019 kell 10:13 edastas Hankija Printlink Production OÜ-le (e-posti aadressil [email protected]) järgmise sisuga teate: "Riigihankele 202815 "OSKA lühiuuringute kujundus- ja trükitööd" lisati hankija poolt tulemdokument: 1. Kvalifitseerimise otsus, 2. Vastavuse otsus, 3. Kõrvaldamise aluste otsus. Dokumendiga saab tutvuda registris hanke töölehel Dokumendid – Tulemdokumendid." Pakkuja on nimetatud teatega tutvunud 09.07.2019 kell 10:32. 6. Seega ei teavitanud Hankija 09.07.2019 AKTIIVMARKETING OÜ-d ja Printlink Production OÜ-d VELVET OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustest. Nimetatud otsustest teavitas Hankija üksnes VELVET OÜ- d ning kõnealused otsused on tehtud eRHR-is nähtavaks ainult VELVET OÜ-le (vt. eRHR "Hanke tulemid – Dokumendid"). 7. 18.09.2019 esitas Hankija eRHR-ile avaldamiseks hankelepingu sõlmimise teate, millest nähtub, et Hankija on 30.07.2019 sõlminud VELVET OÜ-ga raamlepingu nr 12-1_2. 8. 11.10.2019 palus AKTIIVMARKETING OÜ eRHR-i teabevahetuse töölehel Hankijal selgitada, millistel alustel sõlmiti leping VELVET OÜ-ga ning miks ei olnud eelnevalt avaldatud riigi- hanke tulemit. 15.10.2019 Hankija selgitas, et kõik toimingud registris on tehtud vastavuses kasutusjuhendiga ning registri kasutajatoelt saadud nõuannete järgi. 9. 15.10.2019 täpsustas AKTIIVMARKETING OÜ, et temale eRHR-is kuvatava info hulgas ei ole järgnevaid dokumente: 1. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus; 2. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nimi ja edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise. 18.10.2019 vastas Hankija, et: "Kahjuks ei oska selles, et Te otsuse dokumenti ei näe, süüdistada kedagi ega midagi muud kui enda oskamatust registri kasutamisel. 2  Palun leidke manusest "Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus", mis minu arusaamist mööda vastab ka Teie teisele küsimusele." 10. Hankija vastusele oli lisatud 08.07.2019 kell 14:48 koostatud VELVET OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mis sisaldab küll AKTIIVMARKETING OÜ ja VELVET OÜ pakkumustele omistatud punktide arvu, kuid millest ei selgu punktide andmise põhjused. 11. eRHR edastas teavituse 15.10.2019 AKTIIVMARKETING OÜ esitatud küsimuse ja Hankija 18.10.2019 vastuse kohta, millele oli lisatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, ka Print- link Production OÜ-le. 12. 18.11.2019 eRHR-i teabevahetuse töölehel juhtis AKTIIVMARKETING OÜ Hankija tähele- panu asjaolule, et Hankija edastatud pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses ei sisaldu kogu RHS § 47 kohaselt nõutav teave, sh. need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid VELVET OÜ pakkumusele eelise AKTIIVMARKETING OÜ pakkumusega võrreldes, ning palus esitada RHS § 47 kohane pakkumuste edukaks tunnistamise otsus. 13. AKTIIVMARKETING OÜ küsimusele vastates, leidis Hankija järgmist: "Antud hange on e- hange, seega ei ole me loonud ühtegi dokumenti väljaspool riigihangete keskkonda ning me oleme täitnud kõik keskkonna poolt ette antud väljad, seega ei saa ma kahjuks teie küsimusest aru, millist dokumenti lisaks juba saadetud "Edukaks tunnistamise otsusele" te küsite?" Edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, mis andsid VELVET OÜ pakkumusele eelise AKTIIV- MARKETING OÜ pakkumusega võrreldes, Hankija ei esitanud. 14. 09.07.2019 kell 10:08 koostatud otsustest (VELVET OÜ kui eduka pakkuja kõrvaldamisaluste kontrollimise ja kvalifitseerimise otsused) ei ole Hankija AKTIIVMARKETING OÜ-d ja Print-link Production OÜ-d teavitanud ning nimetatud otsused on eRHR-is jätkuvalt nähtavad üksnes VELVET OÜ-le. Eelnimetatud asjaolud viitavad Hankija tegevuses riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) sätestatud menetlusnõuete rikkumisele. Hankija oleks pidanud järgima hankemenetluses tehtud otsustest ettevõtjate teavitamisel RHS §-s 47 sätestatud reegleid. RHS § 47 lg 1 p 10 kohaselt esitab hankija otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate muu hulgas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Riigihankes osalev ettevõtja on RHS § 47 tähenduses pakkuja, taotleja või ettevõtja, kes osales välja- kuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, milles pakkumuse esitamine ei olnud nõutav (RHS § 47 lg 2). RHS § 47 lg 2 ei sätesta sõnaselgelt ajalist raami, millise ajani on pakkumuse esitanud isik käsitletav "riigihankes osaleva ettevõtjana". Kuigi varasemas kohtupraktikas on leitud, et ettevõtjat, kelle pakkumus on riigihanke alusdokumentidele mittevastavuse tõttu hankija kehtiva otsuse alusel tagasi lükatud, ei pea enam pakkujana käsitlema ja teda tehtavatest otsustest teavitama (vt. RKHKm 07.10.2013, nr 3-3-1-44-13, p-d 20, 20.1, 20.2), tuleneb riigihanke õiguskaitsedirektiivist (vt. Euroopa parlamendi ja nõukogu 11.12.2007 direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas), et hankija peab teavitama RHS § 47 lg 1 p-s 10 sätestatud otsustest igat "asjaomast pakkujat või taotlejat". 2007/66/EÜ art 2a lg 2 tähenduses on asjaomasteks pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust. Euroopa Kohus on selgitanud, et õigus- kaitsedirektiiv võimaldab kõigil hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkujatel mitte üksnes vaidlustada hankemenetlusest kõrvalejätmise otsus, vaid ka ajal, mil seda vaidlustust ei ole lahendatud, vaidlustada hilisemad otsused, mis võivad teda kahjustada juhul, kui tema kõrvalejätmise otsus kehtetuks tunnistatakse (vt. EKo 21.12.2016, nr C-355/15, p 34). Samas ei ole õiguskaitse- direktiiviga vastuolus see, kui edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisest jäetakse ilma ettevõtja, kes on hankemenetlusest lõplikult kõrvale jäetud (vt. EKo 21.12.2016, nr C-355/15, p 35). Seega on hankija kohustatud teavitama RHS §-s 47 sätestatud otsustest kõiki selleks hetkeks lõplikult 3 välistamata pakkujaid (vt. VAKOo 07.08.2017, nr 113-17/180918, p 27; vt. ka D. Minumets RHS § 47 komm.-d 11-12 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Eelnevast järeldub, et Hankija pidi hiljemalt 11.07.2019 teavitama AKTIIVMARKETING OÜ-d ja Printlink Production OÜ-d VELVET OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisest. Hankija seda ei teinud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt esitab hankija koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nime ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Seega erinevalt enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete seadusest (RT I 2007, 15, 76; 25.10. 2016, 1) peab hankija edukat pakkumust iseloomustavad andmed, selle eelised asjaomase pakkumuse ees ja eduka pakkuja nime esitama kõigile asja- omastele pakkujatele juba koos edukaks tunnistamise otsusega, ilma, et asjaomased pakkujad nimetatud teavet eraldi taotleksid (vt. ka Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 59). RHS § 47 lg 4 p-s 3 nimetatud andmete avaldamine pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p 1) ning rahuldamaks pakkujate õigus- pärast huvi vaidlustamisvõimaluste ja -perspektiivi väljaselgitamise vastu. Lisaks peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema kirjalikult põhjendatud. Vastav kohustus tuleneb otseselt RHS § 3 p-st 1, mille kohaselt hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ning RHS § 117 lg-st 1, mille kohaselt hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule, tunnistades põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt. RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14-00, p 5). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid (vt. RKHKo 05.11.2008, nr 3-3-1-49-08, p 11). Ehkki riigihanke menetlus ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 järgi haldusmenetlus selle kitsas tähenduses, kehtib hea halduse põhimõte, mis paneb vastutuse menetluse õigus- pärasuse eest hankijale, ka riigihanke menetluses. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et riigi- hanke menetlusele laienevad HMS-is sätestatud haldusakti vorminõuded (vt. RKHKo 04.10.2006, nr 3-3-1-58-06, p 12) ning hankija on riigihangete korraldamisel seotud õiguse üldpõhimõtete, seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega (vt. RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12). Hankija tegevus riigihanke menetluses ei tohi olla meelevaldne (vt. RKHKo 15.03.2006, nr 3-3-1-5-06, p 15). Eelöeldu tähendab, et sarnaselt haldusmenetluses antavale haldusaktile peab hankija otsus olema põhjendatud ning otsusest peavad nähtuma andmed (otsuse faktiline alus), millest selgub, miks just selline otsus tehti. Vastupidisel juhul võib vaidlustuskomisjonil olla keeruline, kui mitte võimatu, hankija otsuse sisulist õiguspärasust kontrollida. Riigihangete vaidlustuskomisjon on selgitanud, et pakkumustele hindepunktide omistamine peab olema vastava otsuse põhjenduste kaudu kontrollitav: "Ainuüksi punktide andmist pakkumustele ei saa pidada hankija otsuse põhjenduseks. Kaalutlusõigusest tuleneb hankijale kohustus esitada põhjendused, millest hindamisel on lähtutud ja arutluskäik, mis võimaldab teada saada punktide andmise põhjused." (vt. VAKO 12.02.2019, nr 8-19/203288, p 10.1). Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kuigi haldusakti põhjendused on lubatud esitada ka eraldiseisvas dokumendis (HMS § 56 lg 1), peab sellele olema haldusaktis endas viidatud (vt. RKHKo 15.10.2009, nr 3-3-1-57-09, p 12). Lisaks peavad haldus- aktis olema esitatud vähemalt selle põhimotiivid (vt. RKHKo 17.10.2007, 3-3-1-39-07, p 10). Kui haldusaktis tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (vt. 4 RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 36). Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti andmise põhjendusi juba selle andmise hetkel, siis ei ole tal ka efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid (vt. RKHKo 05.11. 2008, nr 3-3-1-49-08, p 11). 18.10.2019 eRHR-i teabevahetuse kaudu toimunud pakkujate teavitamine ning teabevahetuse töölehel avaldatud Hankija otsus VELVET OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (mis oli koostatud eRHR-is 08.07.2019 kell 14:48) eeltoodud nõuetele ei vasta. Esiteks ei ole Hankija esitanud RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt nõutud edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise. Teiseks ei vasta edukaks tunnistamise otsus RHS § 117 lg-st 1 ja § 3 p-st 1 tulenevale põhjendamisstandardile. Otsuses endas puuduvad ka viited muudele dokumentidele, mis sisaldaksid asjaomaseid põhjendusi. Hankija kohustusel teavitada riigihankes osalejaid hankemenetluses tehtud otsustest ja esitada ka asjakohased põhjendused on vaidlustamistähtaja kontekstis keskne tähendus. Nõnda sätestab RHS § 189 lg 1, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka: VAKO) kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Riigihangete vaidlustuskomisjon on märkinud, et RHS ei pane pakkujale kohustust hankijalt omaalgatuslikult uurida, kas ja missuguse sisuga otsuseid on hankija vastu võtnud. Vastupidi, teabe jagamise kohustus lasub hankijal (vt. VAKOo 08.08.2017, nr 113-17/180918, p 29). Pakkujal ei lasu ka kohustust jälgida meediat, otsimaks sealt hankija otsuseid, mis võivad rikkuda pakkuja õigusi või kahjustada tema huve (vt. VAKOo 08.08.2017, nr 113-17/180918, p 32). Samuti on VAKO leidnud, et konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg ei pruugi hakata vaidlustaja jaoks kulgema enne, kui hankija on vaidlustaja ees täitnud RHS § 47 lg 4 p-st 3 tuleneva kohustuse teatada need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise vaidlustaja pakkumusega võrreldes (vt. VAKOo 31.10.2018, nr 219-18/200962, p 12). Siiski on erialakirjanduses väljendatud seisukohta, et refereeritud vaidlustus- praktikat tuleb mõista kaasusespetsiifiliselt: mitte kõikidel juhtudel ei pruugi vaidlustamistähtaja kulgema hakkamiseks tarvilik olla, et hankija teataks riigihankes osalevatele ettevõtjatele peale otsuse resolutiivosa ka otsuse põhjendused (vt. lähemalt M. Parind RHS § 189 komm. 12 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Hankemenetluses tehtud Hankija otsustest teavitamisel esinevate puuduste tõttu ei pruugi antud juhul vaidlustuse esitamise võimalus olla jäädavalt välistatud. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et eRHR-is avaldatud andmete kohaselt on Hankija juba 30.07.2019 sõlminud VELVET OÜ- ga OSKA trükiste raamlepingu nr. 12-1_2. Rahandusministeeriumi hinnangul on nimetatud raamleping tulenevalt RHS § 120 lg-st 4 ipso iure tühine. Raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid (RHS § 29 lg 1). RHS § 120 lg 2 ls 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 104 lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest. Sama paragrahvi teine lause sätestab, et riigihangetes (hankemenetlustes), mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija 10-päevast oote- aega. Riigihanke alustamisel eRHR-ile esitatud (RHS § 23 lg 9) ja Rahandusministeeriumile nähtavate andmete kohaselt oli kõnealuse riigihanke eeldatav maksumus suurem kui RHS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud riigihanke piirmäär, kuid väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. Hankija ei pea hanke- menetluses ooteaega kohaldama üksnes RHS § 120 lg-s 3 nimetatud juhtudel. Käesolevas asjas aga ei esine ühtegi alust ooteaja kohaldamata jätmiseks. Seega pidi Hankija kohaldama 10-päevast ooteaega. Hankija, sõlmides VELVET OÜ-ga 30.07.2019 raamlepingu, on nimetatud kohustust rikkunud. Enamgi veel, ooteaeg ei saanudki kulgema hakata, sest Hankija ei ole edastanud kõigile asjaomastele pakkujatele teadet RHS § 104 lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta. 09.07.2019 kell 10:08 eRHR-is koostatud VELVET OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta on teade saadetud ning otsused eRHR-is nähtavad üksnes VELVET OÜ-le. Ooteaja kulgemise alguseks ei ole RHS § 120 lg 5 2 kohaselt pelgalt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (teatavaks) tegemine, sest edukaks tunnistamise otsuse (teatavaks) tegemise ajal ei ole eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine veel kindel (vt. E. Fels, E.-A. Roosik RHS § 120 komm. 19 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). RHS § 120 lg 4 sätestab expressis verbis, et enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Riigikohus on kinnitanud, et ooteaja rikkumise õiguslikuks tagajärjeks on sõlmitud hanke- lepingu automaatne tühisus, mistõttu tühisusele tuginemise eelduseks ei ole selle tuvastamine vaidlustuskomisjoni või kohtu otsuse resolutsioonis ning seega ei ole välistatud hankelepingu tühisusele tuginemine ja selle tuvastamine ka hankija tehtud otsuste tühistamisnõude lahendamisel vaidlustuskomisjoni või kohtu otsuse põhjendustes (vt. RKHKm 26.04.2017, nr 3-3-1-92-16, p 18). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et ooteaega rikkudes sõlmitud raam- või hankeleping on ex tunc algusest peale tagasiulatuvalt kehtetu. Kuigi RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt loetakse hankemenetlus hanke- või raamlepingu sõlmimisega lõppenuks, siis seadusest tulenevalt tühisel raam- ja hankelepingul nimetatud õiguslik tagajärg puudub. Kui sõlmitud hankeleping osutub RHS § 120 lg 4 alusel tühiseks, siis on tegemist olukorraga, kus taastub tühise hankelepingu sõlmimisele eelnenud periood, s.t hankemenetlus (vt. VAKOo 30.05.2017, nr 69-17/176252, p 13). RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaja rikkumisega sõlmitud hankelepingu tühisuse puhul ei muutu aga hankemenetlusega seotud otsused või toimingud kogumina automaatselt tühiseks. Põhi- mõtteliselt on kirjeldatud olukorras võimalik nii hankemenetluse jätkamine eesmärgiga sõlmida hankeleping, sh. hankija poolt uue pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tegemine ja hanke- lepingu sõlmimisel seadusest tuleneva ooteaja järgimine (vt. VAKOo 30.05.2017, nr 69-17/176252, p 16), kui ka põhjendatud vajaduse korral hankija omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt-le II (vt. VAKOo 30.05.2017, nr 69-17/176252, p 17). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 23 lg-s 1 (§ 3 lg-s 2 ja § 13 lg-s 2) ning karistusseadustiku (KarS) § 2 lg-s 1 sätestatud määratletusnõude (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt. RKÜKo 21.06. 2011, nr 3-4-1-16-10, p 48 jj; RKKKo 05.10.2012, nr 3-1-1-66-12, p 13). KarS § 2 lg 4 keelab otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Nimetatud põhjustel tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt. RKKKo 30.04.2012, nr 3-1-1-23-12, p 8.2; RKKKo 23.11.2012, nr 3-1-1-103-12, p 9). Määratletuspõhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistus-õigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (vt. RKKKm 01.11. 2013, nr 3-1-1-89-13, p 8.1). Karistusõigusnormi tõlgendamise piirid tuleb leida eelkõige teo-kirjeldusest ehk süüteokoosseisu sõnastusest (vt. RKKKo 20.11.2006, nr 3-1-1-90-06, p 15). Riigihanke läbiviimisel ilmnenud puudustele vaatamata ei nähtu väärteoteatest ega muudest Rahandusministeeriumile teadaolevatest andmetest, et käesoleval juhul võiks olla toime pandud mõni RHS §-des 213, 214 või 215 sätestatud väärteotunnustele vastav (süü)tegu. RHS § 216 lg 1 järgi piirdub Rahandusministeerium menetluspädevus kohtuvälise menetlejana üksnes RHS §-des 213-215 sätestatud väärtegude menetlemisega. RHS § 213 lg 1 alusel on karistatav hanke- või raamlepingu muutmine RHS-is (§-s 123) sätestatud (lepingu muutmise) nõudeid rikkudes. RHS § 214 lg 1 alusel on karistatav hanke- või raamlepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel. RHS § 215 lg 1 alusel on karistatav hanke- või raamlepingu sõlmimine, kui sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-is nõutud menetlust. Siinkohal on relevantne märkida, et erinevalt 01.01.2011 – 31.12.2014 kehtinud riigihangete seaduse redaktsioonist (RT I, 31.12.2010, 2; 15.03.2014, 74), mille § 111 lg 3 p 3 alt I nägi ette karistuse hankelepingu sõlmimise mistahes nõuete rikkumise eest, sh. hankelepingu sõlmimise eest enne seaduses sätestatud ooteaja möödumist (vt. RKKKo 26.11.2013, nr 3-1-1-88-13, p 6; RKKKo 20.01.2014, nr 3-1-1-134-13, p 11.1), on RHS § 214 lg 1 teokirjeldus kitsam ning RHS § 214 lg 1 dispositsioonis kirjeldatud teoga (riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel 6 tingimustel hanke- või raamlepingu sõlmimine) ei ole hõlmatud lepingu sõlmimine enne RHS § 120 lg-s 2 sätestatud kohustusliku ooteaja möödumist. Seda vaatamata asjaolule, et RHS § 120 kohaselt ei piirdu hankelepingu sõlmimise nõuded kohustusega sõlmida leping riigihanke alus- dokumentides ettenähtud tingimustel. Kuigi RHS § 214 sekundaarnormina peaks tagama RHS §-s 120 sätestatud primaarnormide (s.o hankelepingu sõlmimise nõuete) järgimist, on seadusandja soovinud RHS §-ga 214 sanktsioneerida väärteona ainult sellise hankelepingu sõlmimise nõude rikkumist, mis seisneb riigihanke alusdokumentidest erineva sisuga hanke- või raamlepingu sõlmimises. Kui hanke- lepingu sõlmimisel rikutakse teisi hankelepingu sõlmimise nõudeid, nt. leping sõlmitakse enne ooteaja möödumist, ei ole RHS § 214 lg 1 järgi karistamist võimaldav süüteokoosseis täidetud (vt. M. Antonov RHS § 214 komm. 8 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Tulenevalt karistusõiguses tuntud ultima ratio e. viimse abinõu põhimõttest ei ole ooteaja rikkumise eest vajalik ega ka soovitatav väärteokaristust ette näha, sest õiguskorra kahjustumise hoiab ära RHS § 120 lg 4, mille kohaselt enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine (Ibid). Samuti ei ole käesoleval juhtumil põhjust rääkida RHS § 215 lg-s 1 sedastatud väärteo tunnustest. RHS § 215 lg-s 1 antud objektiivse süütekoosseisu järgi on karistatav: (i) hanke- või raamlepingu sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna sensu stricto (kitsas tähenduses), s.o RHS-ist tulenevale kohustusele vaatamata ei ole lepingu sõlmimisele eelnenud ühtegi RHS-is sätestatud menetlust; (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna sensu largo (laias tähenduses), s.o hanke- või raamlepingu sõlmimine, kui lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-is reguleeritud menetlus, kuid tulenevalt RHS-is sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist liiki menetlus. Hanke- või raamlepingu tühisuse korral puudub RHS §-s 215 ette nähtud koos- seisupärane tagajärg ning väärteovastutust ei kaasne, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) (vt. M. Antonov RHS § 215 komm. 5 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) kriminaal- menetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave, sh. menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui esineb küllaldaselt (fakti)andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud (vt. RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; RKKKo 03.04.2006, nr 3-1-1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja käsutuses olevale teabele (vt. RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-22-14, p 7.3). Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et 06.11.2019 esitatud väärteoteatest, sellele lisatud dokumentidest ega eRHR-is avaldatust ei nähtu asja- olusid, mis oleksid küllaldased väärteo koosseisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal põhjendatud väärteokahtluse tekkimiseks. Eeldades väärteo-teates esitatud faktiliste väidete õigsust, antud asjas väärteo tunnused ilmselgelt puuduvad: RHS §-des 213-215 nimetatud väärteo toimepanemine ei ole väärteoteates esitatud asjaoludest lähtudes võimalik. RHS §-s 47 sätestatud hankija otsustest teavitamise kohustuse rikkumine ja raamlepingu sõlmimine enne RHS § 120 lg-s 2 sätestatud kohustusliku ooteaja möödumist ei ole subsumeeritavad ühegi RHS §-des 213, 214, 215 karistatavana loetletud teona. VTMS § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Asjaolus, et Hankija ei ole hankemenetluses tehtud otsustest teavitamisel järginud RHS §-s 47 sätestatud reegleid ning on sõlminud raamlepingu enne RHS § 120 lg-s 2 sätestatud kohustusliku ooteaja möödumist (koguni enne selle kulgema hakkamist), on küll RHS-i rikkumise tunnused, kuid väärteotunnuseid ei esine. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega on väärteotunnuste puudumine absoluutne menetlustakistus. Kuigi antud juhul jätab Rahandusministeerium väärteomenetluse alustamata põhjusel, et väär- teoteates kirjeldatud faktides puuduvad väärteona karistatava teo tunnused, juhime väärteoteate 7 esitaja tähelepanu VTMS-is 29.03.2015 jõustunud muudatustele [RT I, 19.03.2015, 1], mille kohaselt erandina süüteomenetlusele omasest menetluse kohustuslikkuse põhimõttest (legaliteedi- printsiibist) annab VTMS § 31 lg 2 kohtuvälisele menetlejale diskretsiooniõiguse jätta ka väär- teotunnuste ilmnemisel väärteomenetlus alustama. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et VTMS § 31 sätestab menetleja õiguse ise otsustada kaasusepõhiselt, kas karistus- menetluse alustamine on toime pandud väärteo asjaolusid arvesse võttes põhjendatud, vajalik ja mõistlik (vt. KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE II). Seletuskiri, lk-d 5-6). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatust, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 06.11.2019 DahlWeng OÜ esitatud väärteoteate ajendil väärteomenetlust. VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Eelnimetatud kaebuse esitamisel tuleb aga arvestada sellega, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (vt. RKPJKm 25.05.2005, nr 3-4-1-8-05, p 16). VTMS 10. ptk 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS 8. ptk 5. jagu) analoogina. Seadusandja on väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. VTMS §-s 76 sätestatud menetlusvälise isiku õigust vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist tuleb mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks (vt. RKKKm 15.11.2013, nr 3-1- 1-81-13, p-d 12-13). Seega väärteomenetluse alustamata jätmise teade võib küll riivata menetlusvälise isiku (väär- teoteate esitaja) huvi, et menetlusalune isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Kohtupraktikas osundatu kohaselt saab hankemenetluses osalemise ainus eesmärk olla isiku majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt. TlnHKo 08.02.2012, nr 3-11- 2945, p 1; TrtHKo 10.02.2012, nr 3-11-2803, p 19). See eesmärk pole aga saavutatav väärteo- menetlusega, mille käigus saab menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistada või tema suhtes väärteomenetluse lõpetada (vt. ka HMKm 01.02.2017, nr 4-17-603, p 8). Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna alust ka RHS §-des 213- 215 nimetamata süüteo kahtluseks, sh. korruptsioonikahtluseks, mistõttu Rahandusministeerium ei pea vajalikuks teavitada väärteoteates esitatud asjaoludest pädevat uurimisasutust ega prokuratuuri. Sellegipoolest, kui Teil on teavet selle kohta, et ülalnimetatud riigihanke menetluse nõuete rikkumised olid kantud menetluses osalejale eelise andmise eesmärgist, on Teil vastavalt KrMS §-le 195 võimalik esitada KarS §-s 300 ette nähtud kuriteo tunnustel prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade. KarS § 300 lg 1 järgi karistatakse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 300 lg 3 järgi, kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega. Osutame sellele, et KarS § 300 lg-s 1 kätketud kuriteokoosseisu objektiivne külg on sõnastatud sedavõrd kõikehõlmavalt, et sellele vastav tegu võib kujutada endast sisuliselt mistahes riigihangete korraldamiseks mõeldud eeskirjade rikkumist (vt. P. Pikamäe. KarS § 300 komm 4 – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2015). Teisisõnu, KarS § 300 lg 1 alusel on karistatav riigihanke menetluse msitahes nõuete rikkumine, kui see on toime pandud (mõnele) menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. 8 Vaatamata väärteomenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega edaspidi riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Antonov riigihangete ja riigiabi osakonna jurist 9