dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Rahandusministeerium · 26. november 2019
Seotud ettevõtted
Infratum OÜ (adressaat)
Viit
13-5.1/7228-1
Registreeritud
26. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Infratum OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2019
Vastutaja
Sören Meius (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf74 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Jevgenia Pahhutsi <[email protected]> Saadetud: 26.11.2019 13:59 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: selgitustaotlus Tere, pöördun Rahandusministeeriumi poole selgitustaolusega rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse rakendamise osas. Eesti ettevõte müüb ja vahendab kaupu ja teenuseid, mille eest kliendid tasuvad arvete alusel. Arveid väljastatakse eelmise kuu eest. Kliendid on juriidilised isikud. Kõikide klientidega sõlmitakse eelnevalt kirjalik leping kaupade ja teenuste omandamiseks. Ettevõte kavatseb kliendilepingute raames pakkuda oma klientidele selliseid lisateenused nagu: 1. võimalust tasu eest pikendada kliendile väljastatud arve tasumise tähtaega kuni 15 kalendripäeva. Sellise pikendamise maksumus määratakse intressi näol, mille arvutamise aluseks on kliendi poolt omandatud, kuid tasumata kaupade maksumuses. Intress arvutatakse teenuse kasutamise iga kalendripäeva eest; 2. võimalust jätkata kaupade ja/või teenuste omandamist uuel perioodil, kui kliendil on eelmise perioodi eest võlgnevusi. Teenuse maksumus määratakse intressina olemasoleva võlgnevuse summast. Intressi arvestatakse iga võlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest. Sealjuures ei muutu põhikohustuse täitmise tähtaeg, mille eest intressi arvestatakse. Vastavalt võlaõigusseaduse § 401 lg 2 võib laenulepingu objektiks olla maksetähtaja tasuline pikendamine, liising või muu finantseerimisabi. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 2 on finantsteenused selle seaduse tähenduses majandus- ja kutsetegevuse käigus kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis koosnevad järgmistest tehingutest ja toimingutest: laenutehingud, sealhulgas tarbimislaen, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimiseks mõeldud tehingud. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 6 lg 2 p 11 kohaselt on finantseerimisasutus selle seaduse tähenduses ükskõik milline teine finantseeriv asutus. Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lg 1 p 1 peab ettevõttel finantseerimisasutusena tegutsemiseks olema tegevusluba. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest ei selgu täpselt, kas ettevõttel peab olema finantseerimisasutuse tegevusluba juhul, kui ettevõtte põhitegevuseks on kaupade ja teenuste müük (ning vahendustegevus), ning teenuseid, millega võimaldatakse maksetähtaja pikendamist ja kaupade omandamist ka võlgnevuse olemasolul, osutatakse lisateenustena ainult neile klientidele, kes ostavad ettevõttelt kaupu ja teenuseid eelnevalt sõlmitud lepingu alusel. Palun selgitage, kas finantseerimisasutuse tegevusloa taotlemise nõue kehtib ka selliste lisateenuste puhul, mis on kirjeldatud käesolevas päringus. Ette tänades, Jevgenia Pahhutši 5662 4885
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel