Saatja: "Krista Einama" <
[email protected]>
Saaja: "MNT Teed" <
[email protected]>
Teema: FW: Ameerikanurga liiklusuuring ja sademeveekraavid
Kuupäev: 2024-11-01 06:29
Palun reg
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Thursday, October 31, 2024 11:07 AM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Subject: Ameerikanurga liiklusuuring ja sademeveekraavid
Tere
Saadame Teile tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks Transpordiameti
3.04.2024 kirjas nr 7.1-2/24/4437-3 toodud Ameerikanurga DP
projekteerimistingimuste eelnõu märkustega p. 5 (liikluskorraldus) kooskõlas
tellitud liiklusuuringu, samuti p. 7 (sademeveelahendus) osas kraavide
paiknemise võimaliku lahenduse (palun vt manuses).
Andke palun esimesel võimalusel tagasisidet.
Lugupidamisega
Gerd Krieger | Juhataja
<mailto:
[email protected]>
[email protected] |
+372 5065 002
OÜ Orbital Tallinn | Hobujaama 4, Tallinn 10151
Käesolev e-kiri on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes e-kirjas
nimetatud saajale.
Teile ekslikult saadetud e-kirja palume kustutada ning teavitada selle
saatjat.
This message contains confidential information and is intended only for the
recipient named.
If you received this message by mistake, please delete it and notify the
sender.
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.
On 1. Jul 2024, at 18:11, Krista Einama <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> > wrote:
Tere,
Edastan liiklusuuringu koostamiseks uurimistöö „Liiklusuuringu juhendid ja
baasprognoosi ja koostamine“ <https://transpordiamet.ee/uuringud>
https://transpordiamet.ee/uuringud, mis on aluseks riigiteedel
liiklusuuringu koostamiseks.
Allpool ka näidis riigiteede tehnilise kirjelduse väljavõttest :
<image002.png>
Lugupidamisega
Krista Einama
Transpordiamet
From: Krista Einama
Sent: Friday, May 31, 2024 3:01 PM
To: Marek Lind < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Elle Tamm <
<mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Laur Kõiv
< <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Cc: Tiit Harjak < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Subject: RE: Ameerikanurga arendaja palub esimesel võimalusel Teamsi
nõupidamise aega
Tere,
Ameerikanurga arendajaga kohtumine jääb 24. nädalasse, broneerin 2 aega ära
ja ootan tagasisidet.
Tänades, Krista
From: Krista Einama
Sent: Thursday, May 30, 2024 1:32 PM
To: Marek Lind < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Elle Tamm <
<mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Laur Kõiv
< <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Cc: Tiit Harjak < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Subject: FW: Ameerikanurga arendaja palub esimesel võimalusel Teamsi
nõupidamise aega
Tere,
Mis päev järgmisel nädalal sobiks koosolekuks?
Arendaja soovis kindlasti ka Elle Tamme. 😊
Palun andke märku.
Tänades, Krista
From: Marje-Ly Rebas < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Sent: Wednesday, May 22, 2024 3:48 PM
To: Krista Einama < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Laur Kõiv <
<mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Marek
Lind < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>;
Elle Tamm < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>; Tiit Harjak <
<mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Subject: Ameerikanurga arendaja palub esimesel võimalusel Teamsi nõupidamise
aega
Tere
Gerd Krieger, Ameerikanurga arendaja palub esimesel võimalusel ca 1 tunnist
Teamsi nõupidamise aega. Kuna teemad tõusetuvad eelkõige manuses olevast
Krista kirjast, palun Krista määra puhkuselt tulles sobiv aeg nõupidamiseks.
Kuna ma ei tea, kas ja kuipalju saavad need olema tehnovõrkude üksuse
teemad, lisasin kirja saajateks ka Lauri ja Tiidu.
Teemad, millele Gerd Krieger viitas telefonivestluses:
1. Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse; nende maal asuvad riigitee?
kraavid. Kas riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse sademevete
ärajuhtimise keeld on absoluutne?
2. Liiklusuuringu maht.
3. Tunneliga seonduv – kuidas vältida tunneliga ühenduse kaudu
transiitliiklust.
4. Ameerikanurga tee ja Õlleköögi tee ristumiskoha ühildamine – võimalik
asukoht.
Lisaks tõstatan uuesti Ameerikanurga suuremahulise lepingu teema, võimalused
sellega edasiminekuks.
<image003.png>
AMEERIKANURGA LIIKLUSUURING
Töö on koostatud Orbital Tallinn OÜ tellimusel
Tallinn
2024
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................ 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3
2. PLANEERINGUALA ÜLEVAADE.................................................................................. 4
3. LÄHTEANDMED .............................................................................................................. 8
4. LIIKLUSPROGNOOS ..................................................................................................... 13
5. RISTMIKE LÄBILASKEVÕIME ................................................................................... 16
6. MÕJU ÜMBRITSEVALE LIIKLUSELE ........................................................................ 17
6.1. Jüri liiklussõlm .......................................................................................................... 17
6.2. Planeeringuala ühendus Jüri alevikuga...................................................................... 18
6.3. Kergliiklejate ühendus ............................................................................................... 21
7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 22
2
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva liiklusuuringu eesmärk on hinnata kavandatava Ameerikanurga arenduse mõju
piirkonna liiklusele, pöörates erilist tähelepanu Jüri liiklussõlmele. Uuringuala asub Harju
maakonnas Rae vallas Kurna külas, kahe olulise maantee - Tallinna ringtee ja Tallinna-Tartu-
Võru-Luhamaa tee - läheduses. Arendusplaanid hõlmavad kaubandus-, tööstus- ja
logistikarajatisi, mis eeldatavasti tekitavad märkimisväärset täiendavat liiklust.
Uuringu eesmärgid on:
• Analüüsida praegust liiklusolukorda piirkonnas
• Arvutada ristmike läbilaskevõime ja määrata teenindustasemed
• Koostada liiklusprognoos 20-aastase perspektiiviga (kuni aastani 2044)
• Hinnata arenduse mõju ümbritsevale liiklusele, eriti Jüri liiklussõlmele
• Pakkuda välja võimalikke leevendusmeetmeid tuvastatud probleemide lahendamiseks
Uuring kasutab nõudluspõhist liiklusmudelit, arvestab kaht erinevat kasvustsenaariumi ning
kasutab andmeid püsiloenduspunktidest ja kohapealsest liiklusloendust. Samuti võetakse
arvesse võimalikke infrastruktuuri muudatusi, sealhulgas võimalikku tunnelühendust Jüri
alevikuga.
Töö sisendiks on tellija poolt esitatud planeeritavale alale jäävate kinnistute kasutusotstarvete
osakaalud.
Töö koostasid Tanel Jairus (liikuvusinsener, tase 7) ja Stanislav Metlitski.
3
2. PLANEERINGUALA ÜLEVAADE
Uuritav ala asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas. Planeeringuala kõrval on oluline
liiklussõlm – Jüri ristmik. Tegu on viaduktist ja ringristmikust moodustuva sõlmega, kus
ristuvad kaks väga suure liiklussagedusega teed. Tallinna ringtee ööpäevane liiklus on 27 685
autot ööpäevas, neist 9% autorongid. Tallinna – Tartu tee aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 25 315 autot, neist 2% autorongid. Summaarselt on tegu Eesti suurima
liiklussagedusega maanteeliiklussõlmega.
Joonis 1. Uuritava ala paiknemine.
4
Joonis 2. Piirkond Maa-ameti kaldaerofotol.
Planeeringualal on kavas rajada pinnad kaubanduse, tööstuse ja logistika tarbeks. Praegusel
hetkel on ala välja arendamata, teedevõrk on rajatud osaliselt ning hooned ja rajatised
puuduvad. Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 17 aprilli 2012 otsusega nr 323
ning selle järgi on ala teenindama ette nähtud Lääne ja Lõuna tee.
2024. aasta juuli seisuga ei ole planeeringualal teid välja ehitatud, mistõttu ei ole hetkel ka
planeeringualaga seotud liiklust. Praeguste kavandite järgi on planeeringualale juurdepääs
tagatud kahe ristmiku kaudu.
Tallinna ringtee ja Ameerika tee ristmik võimaldab parempöördega siseneda planeeringualale
Kurna liiklussõlme poolt lähenedes ning väljuda planeeringualalt Jüri liiklussõlme suunda.
Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa tee ja Trefi tee ristmik võimaldab siseneda planeeringualale
Tallinna ringtee poolt tulles ning väljuda Tartu suunas. Hetkel on võimalik kasutada
planeeringualale sisenemiseks ka mahasõitu Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa teelt, kuid see
on Transpordiametil plaanis sulgeda.
5
Joonis 3. Vaade suletavale mahasõidule.
Joonis 4. Vaade Ameerika tee ristmikule
6
Joonis 5. Vaade Trefi tee ristmikule.
Joonis 6. Planeeringuala esialgne kruntide jaotus, teed ja juurdepääsud.
Planeeringuala kruntide jaotus sihtotstarbe järgi on esialgse plaani kohaselt selline, et
kaubandusega tegelevad ettevõtted jäävad Tallinna ringtee äärde, tööstusala Lõuna teest lõuna
poole ning ülejäänud ala jääb logistika sektori käsutusse. Liikluse tekke mõttes ei muuda
sihtotstarvete ümberpaigutamine planeeringuala sees oluliselt ei koosseisu ega ajalist jaotust,
kuna peamine väljapääs on endiselt Ameerika tee ristmiku kaudu.
7
3. LÄHTEANDMED
Tänaste ja tulevaste liiklusmahtude leidmiseks kasutati liiklusloendurite andmeid,
videoloendust ja nõudluspõhist liiklusmudelit.
Transpordiameti poolt hallatavad statsionaarsed loenduspunktid asuvad nii Tallinna – Tartu –
Võru – Luhamaa maanteel kui Tallinna ringteel. Nende pikaajalist (01.01.2023 – 01.08.2024)
andmerida kasutati lühiajalise loenduse tulemuste laiendamiseks aasta peale. Loenduspunktide
asukohad on toodud järgmisel kaardil.
Joonis 7. Piirkonna lähistel asuvad statsionaarsed loenduspunktid.
Kuna planeeringu realiseerumisel on potentsiaal mõjutada Jüri liiklussõlme Kurna poolt tuleva
liikluse mahtu, viidi uuringu raames läbi 12.07.2024 videoloendus Jüri liiklussõlme vastava
ristumispunkti liiklusvoogude jaotumise määramiseks. Tuginedes Kurna loenduspunkti
(Tallinna ringtee 13. km) pikemale andmereale, teisendati loendatud tipptund aasta 30.
tipptunniks, mida on kasutatud läbilaskearvutustes. Andmete järgi on kõige kriitilisem
hommikune tipptund, mille ajal on ristmikule saabuva liikluse maht suurim.
8
Joonis 8. Kuvatõmmis videoloenduse salvestisest.
Videoloenduse ajaks valiti Kurna liiklusloenduri andmete põhjal tööpäeva hommikune
tipptund, kuivõrd andmete järgi on tegemist suurema koormusega perioodiga. Ehkki loenduse
ajal olid käimas teekatte uuendamisega seotud teetööd, oli loenduse ajal paari nädala pikkune
tehnoloogiline paus ja statsionaarsest loenduspunktist saadud andmete põhjal oli tegemist
tavapärase liiklusega. Järgnevatel graafikutel on toodud liikluse jaotumine suundade ja
sõidukiklasside vahel.
9
2500
2000
Autot tunnis
1500
1000
500
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
Ringil olev liiklus Kurna poolt tulev liiklus
Joonis 9. Keskmistatud ööpäevane liiklus Jüri liiklussõlme Kurna poolt siseneva haru
ristumispunktis.
2500
2000
Autot tunnis
1500
1000
500
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
Sõiduautod ja pakiautod Veoautod ja bussid Autorongid
Joonis 10. Keskmistatud ööpäevase liikluse koosseis Jüri liiklussõlme Kurna poolt siseneva
haru ristumispunktis.
Tavapäraselt kasutatakse maakasutuse muutustega kaasneva liikluse kasvu ja ümberjaotumise
hindamiseks gravitatsioonimudeleid1. Konkreetsete üksikobjektidega lisanduva liiklusmahu
1
https://en.wikipedia.org/wiki/Transportation_forecasting
10
määramisel saab tugineda juhendile „Liikluse tekke ja parkimise nõudluse määramise
metoodika väljatöötamine“2.
Uuringu jaoks loodud liiklusmudel põhineb klassikalisel neljaastmelisel otsustusmudelil ning
lähtub eeldusest, et liiklejate näol on tegu ratsionaalsete agentidega, kes liiguvad oma elukohast
lühemat teed pidi neile vajalikesse punktidesse ja tagasi. Mõlema suunaline liiklus on vajalik
selleks, et katta ära kasutatavad ühesuunalised teelõigud, näiteks ringteed. Teedemaatriksina on
kasutusel OpenStreetMap’i6 teejoonte kaardikiht, mis katab ära kogu Eesti, seda nii riigiteede,
kohalike teede ja erateede osas.
Rahvastiku andmed pärinevad Statistikaameti ruutkaardilt, nende jaotumine on teisendatud
Maa-ameti ETAK hoonekihi ja ADS5 aadressandmete kihi baasil. Sihtkohad on võetud
OpenStreetMap’i6 punktandmestikust, kaasatud on koolid, asutused ja ettevõtted. Kõik
sihtkohad ja elukohad on seotud teedevõrgu sõlmpunktidega. Nende sõlmpunktide vahel
arvutati optimaalsed teekonnad, mille põhjal fikseeriti iga kasutatud teelõigu summaarne
transpordinõudlus. Eraldi on arvestati personaaltransport ja kommertstransport, nende
erinevuste põhjal tuletati sõidukiklasside osakaalud.
Kuna mudeli aluseks on optimaalsed teekonnad ja rahvastiku paiknemine, saab selle baasil
hinnata teedevõrgu muudatuste ning rahvastiku ja ettevõtete ümberpaiknemise mõju.
Teedevõrgule uute lülide lisamine või olemasolevate eemaldamine muudab optimaalseid
teekondi, elanike või ettevõtete arvu muutus aga teekondade osakaale. Käesoleva töö raames
rakendati teedevõrgu muutusena planeeringuala teede liiklusele avamist.
Lisanduvate liiklusmahtude arvutamiseks võeti aluseks samalaadsete äripindadega kaasnev
liiklus teiste Tallinna lähiümbruse arenduste põhjal. Liiklusmahud arvutati ööpäeva ja tipptunni
kohta. Täna ilma liikluseta olevatel teedel ongi tegu eeldatava tulevase liiklussagedusega,
muudel teedel lisandub hetkel olemasolev liiklus.
2
https://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/a2d4023c88af243e42256a1b0041bffc/6c9ba42919efd5b8c2257b350041b5ce/$FILE/LIIKLUSE_TEKKE_MAARAMISE_METOODIKA_ARUANNE.pdf
11
Joonis 11. Planeeringu realiseerumisel lisanduv ööpäevane liiklus.
Joonis 12. Summaarne ööpäevane liiklus sõidusuundade kaupa.
12
Liikluse jaotumine sõidukiklasside vahel on toodud suurima ristlõike liiklussagedusega lõigu
järgi Ameerika teel.
400
350
300
Autot tunnis
250
200
150
100
50
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
Sõiduautod ja pakiautod Veoautod ja bussid Autorongid
Joonis 13. Ööpäevase liikluse jaotumine Ameerika teel sõidukiklasside lõikes.
Ohuna võib välja tuua võimaluse, et Jüri liiklussõlme ummistumisel hakatakse kasutama
planeeringuala otseteena Tallinna ringteelt Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa teele. Tänane
teekond planeeringuala sisse- ja väljasõidutee vahel sellel trajektooril on 3,5 kilomeetrit
sõiduajaga 3 minutit. Läbi planeeringuala on teekond 4,2 kilomeetrit ehk 20% pikem, keskmise
kiirusega 50 km/h on sõiduaeg 5 minutit. See tähendab, et ristmiku ooteaja 2 minutist pikemaks
kasvamisel on selline otsetee ajaliselt otstarbekas. Hinnanguline transiitliikluse maht on 100
autot tunnis hommikuse tipptunni ajal, mis on samas suurusjärgus kogu planeeringualale
siseneva liiklusega.
4. LIIKLUSPROGNOOS
Prognoosi lähtepunktiks on tänane liiklussagedus ja selle seos maakasutusega.
Prognoositava liikluse osas on kaks peamist küsimust:
1. Millises mahus liiklus kasvab või kahaneb?
2. Kuidas jaotub liikluse muutus teedevõrgul?
13
Liiklus ei teki ega kao iseenesest, vaid selle tingib liikumisvajadus. Rae valla liikumisi
iseloomustab suur sõltuvus Tallinnast ja Tallinna ringteel toimuv transiitliiklus. 2021. aasta
rahva- ja eluruumide loenduse3 andmetel elas vallas 22 900 inimest, tänaseks4 on neid 23 659.
Rae valla rahvastikupüramiid
96
88
80
72
64
56
48
40
32
24
16
8
0
400 300 200 100 100 200 300 400
Naised Mehed
Joonis 14. Rae valla rahvastikupüramiid.
Võttes aluseks elanike arvu Rae vallas koos rahvastikuprognoosiga5, on aastaks 2045 oodata
elanike arvu kasvu kuni 1,32 korda.
Rae valla rahvastikuprognoos
35000
30000
25000
20000
15000
10000
5000
0
Baasstsenaarium Kasvustsenaarium
Joonis 15. Rae valla rahvastikuprognoos.
3
https://www.stat.ee/et/statistikaamet/rahvaloendus-2021
4
https://www.rae.ee/rahvastik
5
https://www.rae.ee/arengukavad
14
Lähtudes senisest liikluste muutustest piirkonnas ja baasprognoosi metoodikast6, on oodatav
kasv aastaks 2045 aasta keskmisel ööpäevasel liiklusel 1,19 korda ja tipptunnil 1,41 korda. Neid
numbreid kasutatakse edaspidi kui madala ja kõrge kasvu stsenaariume.
1,600
1,400
1,200
1,000
0,800
0,600
0,400
0,200
0,000
2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045
Tipptund 1,00 1,02 1,04 1,06 1,08 1,10 1,12 1,13 1,15 1,17 1,19 1,21 1,23 1,25 1,27 1,28 1,30 1,32 1,34 1,36 1,37 1,39 1,41
AKÖL 1,00 1,01 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19
Joonis 16. Üldine liiklusprognoos.
Kasutades leitud üleminekutegureid arvutati 2045. aastale vastavad aasta keskmised ja
tipptunni liiklussagedused.
6
https://transpordiamet.ee/media/3125/download
15
5. RISTMIKE LÄBILASKEVÕIME
Ristmike läbilaskevõime arvutati vastavalt ristmike läbilaskevõime metoodilise juhendi7
aluseks olevatele HCM8 valemitele arvestades modelleeritud hommikust 30. tipptundi.
Arvestati kahe kasvustsenaariumiga aastaks 2045, madala kasvuga (1,19x) ja kõrge kasvuga
(1,41x).
Nii Trefi tee kui Ameerika tee ristmikud on T-kujulised ilma vasakpöörde võimaluseta. Selliste
ristmike puhul on määravaks kõrvalteelt peateele suunduva ja peateel otse liikuva liiklusvoo
koguarvud. Järgnevates tabelites on toodud mõlema ristmiku läbilaskevõime ja teenindustase
nii tänase kui prognoositava peatee liikluse korral. Kõrvaltee liiklusena on kasutatud
modelleeritud väärtuseid.
Tabel 1. Trefi tee ristmik.
Keskmine
Põhitee Kõrvalteelt Konfliktne Potentsiaalne
Stsenaarium Küllastusaste viivitus Teenindustase
otseliiklus väljuv liiklus voog läbilaskevõime
(s/sõiduk)
2024 810 4 810 456 0.009 13.1 B
2045 madala
kasvuga 964 4 964 407 0.01 14.1 B
2045 kõrge
kasvuga 1142 4 1142 362 0.011 15.3 C
Tabel 2. Ameerika tee ristmik.
Kõrvalteelt Keskmine
Põhitee Konfliktne Potentsiaalne
Stsenaarium väljuv Küllastusaste viivitus Teenindustase
otseliiklus voog läbilaskevõime
liiklus (s/sõiduk)
2024 2169 197 2169 420 0.469 18.1 C
2045 madala
kasvuga 2581 197 2581 340 0.579 22.2 C
2045 kõrge
kasvuga 3058 197 3058 265 0.743 30.4 D
Arvutused näitavad, et mõlemad ristmikud on võimelised teenindama planeeringu
realiseerimisega kaasneva liikluse nii täna kui ka tulevikus.
7
Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend. TTÜ Teedeinstituut
8
https://www.trb.org/Main/Blurbs/175169.aspx
16
6. MÕJU ÜMBRITSEVALE LIIKLUSELE
6.1. Jüri liiklussõlm
Nagu näitavad modelleerimise tulemused, kasvab peamiselt Jüri liiklussõlme suunduv ja sealt
pärinev liiklus. Ka ilma planeeringu realiseerimiseta on juba praegu Kurna poolt Jüri ringile
sisenemisel ummikud9. Seetõttu on arvutatud läbilaskevõime ja teenindustase just sellel harul.
Tabel 3. Jüri ristmiku Kurna poolt sisenev suund.
Ringile Keskmine
Ringil Potentsiaalne
Stsenaarium sisenev Küllastusaste viivitus Teenindustase
olev voog läbilaskevõime
voog (s/sõiduk)
2024 1756 282 1904 0.922 27.5 D
2045 madala kasvuga 2089 336 1843 1.133 67.3 F
2045 kõrge kasvuga 2476 398 1771 1.398 218.4 F
2024 koos planeeringuala
liiklusega 1958 314 1868 1.048 45.1 E
2045 madala kasvuga koos
planeeringuala liiklusega 2328 374 1800 1.293 136.9 F
2045 kõrge kasvuga koos
planeeringuala liiklusega 2679 443 1719 1.559 349.9 F
Ilma praegust situatsiooni muutmata ei ole Jüri liiklussõlm võimeline aastaks 2045 Kurna poolt
saabuvat liiklust teenindama. Seda sõltumata planeeringualalt lisanduva liikluse olemasolust.
Seega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas sõlme koormava liikluse mahtu vähendada.
Pikemas perspektiivis kõige otstarbekam on ristmiku ümberehitamine kas ristikheinakujuliseks
Kanama liiklussõlme eeskujul või topeltpasuna tüüpi ristmikuks10. Igal juhul on tegemist väga
suure liiklussagedusega teede ristumisega, kus tuleks tagada ka Tallinna ringtee liikluse
takistuseta läbipääs. Tõsi, see lahendus nõuab palju investeeringuid ja aega.
Alternatiiv on rajada eraldi kaetud pöörderada Kurna suunast Tartu poole. Sellised pöörderajad
on juba Väo poolt Tallinna suunas ja Tallinna poolt Kurna suunas. Sellise lahenduse arvutatud
läbilaskevõime on toodud tabelis. Ehkki läbilaskevõime on piiripealne, on 2045. aastaks
minimaalne teenindustase (E) tagatud ka kõrge kasvu stsenaariumi korral.
9
https://postimees.ee/7757774/lugeja-foto-keset-maanteed-peab-tiksuma-sage-ummik-tallinna-ringteel-tekitab-liiklejais-tudimust
10
https://wipsise.blogspot.com/2023/10/lahendus-juri-muna-probleemile.html
17
Tabel 4. Jüri ristmiku Kurna poolt sisenev suund täiendava parempöörderajaga.
Ringile Keskmine
Ringil olev Potentsiaalne
Stsenaarium sisenev Küllastusaste viivitus Teenindustase
voog läbilaskevõime
voog (s/sõiduk)
2024 1756 282 2856 0.615 10.3 B
2045 madala kasvuga 2054 330 2775 0.74 13.4 B
2045 kõrge kasvuga 2546 409 2637 0.965 29.7 D
2024 koos planeeringuala
liiklusega 1958 314 2802 0.699 12.1 B
2045 madala kasvuga koos
planeeringuala liiklusega 2291 367 2712 0.845 18.2 C
2045 kõrge kasvuga koos
planeeringuala liiklusega 2748 454 2566 1.071 49.7 E
6.2. Planeeringuala ühendus Jüri alevikuga
Detailplaneering näeb ette võimaluse rajada Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa tee alt läbi
tunnel ja niimoodi luua planeeringuala otseühendus Jüri alevikuga. Arvestades tunneli rajamise
keerukust ja mõju põhimaanteele, on mõeldav tunnel kas ainult kergliiklejatele või
kergliiklejatele ja sõiduautodele. Planeeringuala teenindamisel tekiks viimasel juhul otsetee,
mis jaotaks liiklust ümber. Vastavalt modelleeritud lisanduvad ja summaarsed aasta keskmised
ööpäevased liiklused on toodud järgmistel kaartidel.
Joonis 17. Lisanduv ööpäevane liiklus sõidusuundade kaupa kergliiklejatele ja sõiduautodele
avatud tunneli realiseerumisel.
18
Joonis 18. Summaarne ööpäevane liiklus sõidusuundade kaupa kergliiklejatele ja sõiduautodele
avatud tunneli realiseerumisel.
Selline lahendus tekitab lühema teekonna jõudmaks Tallinna poolt tulles planeeringualale ning
soosib sellega liikluse vähenemist Trefi tee ristmikul, viies ligikaudu neljandiku mahust
tunnelisse. Kuna Trefi tee ristmikul ei ole läbilaskevõimega probleeme, ei ole selline lahendus
otstarbekas.
Täiendav risk autotunneli välja ehitamisel on transiitliikluse kandumine Jüri ringilt
planeeringualale. Madalama piirkiiruse tõttu ei ole see optimaalne oludes, kus liiklus on
takistusteta ja võimaldab läbida Jüri liiklussõlme maksimaalse lubatud kiirusega. Seevastu
olukordades, kus liiklussõlme läbilaskevõime on ammendunud, võib oodata kogu
läbilaskevõimet ületava sõiduautoliikluse suundumist läbi tunneli, mis tähendab madala kasvu
stsenaariumis tipptunni liikluseks ligikaudu 240 autot tunnis ning kõrge kasvu puhul kuni 700
autot tunnis. See tekitab mitmekordse koormuse nii planeeringuala kui Jüri aleviku siseteedele.
Juhul kui tunnel avatakse ka veoautodele, on oodata liikluse mitmekordistumist lisaks
planeeringualale ka Jüri aleviku sisestel teedel ja tänavatel. Kõige kriitilisemateks kohtadeks
võib lugeda Aruküla tee, Tiigi tee ja Aaviku tee ristmikke, mis ei ole välja ehitatud kujul
võtmaks vastu suures koguses raskeliiklust.
19
Joonis 19. Lisanduv keskmine liiklussagedus koos transiitliiklusega olukorras, kus tunnel on
veokitele läbitav.
20
6.3. Kergliiklejate ühendus
Kavandatav tunnel Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee alt pakub võimalust parandada
ühendust jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordi kasutajatele. Praegu asuvad peamised
elamupiirkonnad, bussipeatused ja olemasolev jalgrattateede võrgustik Ameerikanurga
arendusest teiselt pool põhimaanteed ning tee ületamiseks ohutuid võimalusi ei ole.
Joonis 20. Ühistranspordipeatused ja kergliiklusteed planeeringuala lähistel.
Lähim bussipeatus asub planeeringualast vähem kui kilomeetri kaugusel ja kergliiklustee on
välja ehitatud mõnekümne meetri kauguseni põhimaantee tammist. Ühistranspordi kasutajatele
võiks tunnel hõlbustada juurdepääsu bussipeatustele, võimaldades potentsiaalselt
olemasolevate bussiliinide pikendamist või ümbersuunamist näiteks Jüri aleviku Ringi teele, et
teenindada nii sealseid ettevõtteid kui uut arenduspiirkonda. See edendaks tervislikumaid ja
säästlikumaid transpordivalikuid, olles kooskõlas laiemate linnaplaneerimise eesmärkidega
vähendada süsinikuheidet ja parandada elukvaliteeti.
Tänase seisuga Jüri aleviku keskmest, bussipeatuse juurest autoga planeeringualale jõudmiseks
kulub 10 minutit ja läbida tuleb 10,2 kilomeetrit. Läbi tunneli oleks võimalik jalgsi jõuda sama
ajaga.
21
7. KOKKUVÕTE
Ameerikanurga arendus suurendab prognooside kohaselt tipptunni liiklust piirkonna põhiteedel
kuni 20% võrra. Kuigi arendusala juurdepääsu tagavad T-kujulised ristmikud suudavad
eeldatavasti säilitada piisava läbilaskevõime ka praeguse liikluskorralduse juures, on olukord
Jüri liiklussõlmes kriitilisem.
Uuringu peamised järeldused on:
• Trefi tee ja Ameerika tee ristmikel on piisav läbilaskevõime, et tulla toime arendusest
tuleneva lisaliiklusega, seda ka tulevikustsenaariumide korral.
• Jüri ringristmik, eriti selle Kurna poolt lähenemine, töötab juba praegu madala
teenindustasemega ning prognooside kohaselt olukord halveneb veelgi, sõltumata uuest
arendusest.
• Võimalik lahendus Jüri ristmiku toimimise parandamiseks on eraldi parempöörderaja
ehitamine, mis tagaks sõlme läbilaskevõime ka kõrge kasvu stsenaariumide korral.
• Võimalik sõiduautode jaoks mõeldud tunneliühendus Jüri alevikuga, mis vähendaks
Trefi tee ristmiku liiklust umbes neljandiku võrra, ei ole kulutõhus, arvestades, et sellel
ristmikul ei esine läbilaskevõime probleeme.
• Mootorsõidukitele mõeldud tunneliühendus Jüri alevikuga toob aleviku tänavatele
suures koguses transiitliiklust, mis ei vasta liikluskeskkonna olemusele. Juhul kui tunnel
on avatud ka raskeliiklusele, suunab see raskeveokid eluhoonete vahelistele kitsastele
ristmikele.
• Kergliiklejatele mõeldud tunneliühendus võimaldab planeeringuala paremini ühendada
Rae valla kergliiklusteede võrgu ja ühistranspordipeatustega.
• Pikaajalises perspektiivis tuleks kaaluda Jüri ristmiku ümberehitamist
ristikheinakujuliseks Kanama liiklussõlme eeskujul, et tulla toime suurte
liiklusmahtudega ja tagada Tallinna ringtee liikluse takistusteta läbipääs.
Kokkuvõttes, kuigi Ameerikanurga arendus mõjutab oluliselt kohalikke liiklusmustreid, on
sobivate leevendusmeetmete abil, eriti Jüri liiklussõlmes, võimalik neid mõjusid hallata, et
säilitada vastuvõetav teenindustase.
22