Kiri

Teede projekteerimine ja projektijuhtimine Majandustegevuse registri majandustegevusteate numbrid: EEP004052, EPE001362, ELK000125 Projekti nimetus: Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Projekti number: 240552 Projekti staadium: Tööprojekt Asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Tellija: AllSpark Infra OÜ Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 +372 50 81088, [email protected], https://www.allsparks.ee/ reg nr: 16867037 Projektijuht: Meelis Kreevan Vastutav spetsialist: Roland Laugason 25.10.2024, Tallinn Road-Expert OÜ +372 5665 0034 Kadaka tee 4 Registrikood: 14449962 [email protected] 10621 Tallinn KMKR nr: EE102058471 www.roadexpert.ee  Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus SISUKORD 1 ÜLDOSA 3 1.1 OBJEKTI NIMETUS 3 1.2 KONTAKTANDMED 3 1.3 TEE PROJEKTIGA SEOTUD EHITUSPROJEKTID 3 1.4 OBJEKTI ASUKOHT 4 1.5 MAAOMAND 4 1.6 OBJEKTI SEOTUS TEEDEVÕRGUGA NING TÄNAVATE LIIK 4 1.7 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 4 1.8 PROJEKTI LÄHTEMATERJALID 5 1.9 UURINGUTE LOETELU 5 2 OLEMASOLEV OLUKORRA KIRJELDUS 5 2.1 KITSENDUSED 6 2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD 6 2.3 GEODEETILISED UURINGUD 6 2.4 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD 6 3 PROJEKTLAHENDUS 7 3.1 PLAANILAHENDUS 7 3.1.1.1 HOONE JÄÄTMEKÄITLUS 8 3.2 MULLATÖÖD 8 3.3 KATEND 9 3.4 VEEVIIMARID 10 3.5 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID 10 3.6 TEHNOVÕRGUD 10 3.7 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 11 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 11 4.1 ÜLDOSA 11 4.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD 12 4.3 TEETÖÖDE LÜHIKIRJELDUS 12 4.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS 13 5 HOOLDUSJUHEND 14 Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 1 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus Kululoend 3 lehte JOONISTE LOETELU: Joonis TL-4-01 Asendiplaan ja liikluskorraldus M 1:250 1 leht Joonis TL-4-02 Vertikaalplaneering M 1:250 1 leht Joonis TL-6-01 Konstruktiivne ristlõige M 1:50 1 leht Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 2 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 1 ÜLDOSA 1.1 Objekti nimetus Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Projekti eesmärgiks on vastavalt Tehnilisele kirjeldusele moderniseerida AS Eesti Raudtee valdusse kuuluva raudteeinfrastruktuuri liiklusjuhtimissüsteemid ja sinna juurde kuuluvad tehnoloogilised lahendused. Käesolevas köites lahendatakse signalisatsioonisüsteemi hoone (TÜÜP-1) juurdepääs ja hooldusala. 1.2 Kontaktandmed Tellija: Projekteerija: AllSpark Infra OÜ Road-Expert OÜ Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 Kadaka tee 4, Tallinn, Harjumaa 10621 +372 50 81088 +372 5665 0034 [email protected], www.allsparks.ee [email protected] reg nr: 16867037 reg nr: 14449962 1.3 Tee projektiga seotud ehitusprojektid Käesolevas projektis on esitatud Asendiplaani, teede- ja liikluskorraldus osa (TL). Projekteeritud arhitektuurne osa ja sidelahendused on esitatud eraldi kaustades. • EK -osa „Kiltsi seadmekonteiner“ (VT Moodul OÜ, töö nr 114602). Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 3 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 1.4 Objekti asukoht Projekteeritav asfaltplats asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam kinnistul. Projekteeritav mahasõit rajatakse Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest 1.5 Maaomand • Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam (92701:002:0003 – Transpordimaa 100%); • 17139 Kiltsi jaama tee (92701:002:0550– Transpordimaa 100%). 1.6 Objekti seotus teedevõrguga ning tänavate liik Käesoleva projektiga rajatakse mahasõit Kiltsi jaama tee kõrvalmaanteele, tee nr 17139 km 0,22. 1.7 Kasutatud standardid, juhendid ja kriteeriumid Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest, standarditest ja juhenditest: • Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine; • EVS 843 Linnatänavad; Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 4 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus • EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid • EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; • EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; • EVS 932 Ehitusprojekt; • Majandus- ja taristuministeeriumi määrus nr 82: „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“; • Majandus- ja taristuministeeriumi määrus nr 101: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”; • Majandus- ja taristuministeeriumi määrus nr 71: „Tee projekteerimise normid“; • Majandus- ja taristuministeeriumi määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“; • Transpordiamet „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend” TA 2022; • Transpordiamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ TA 2021; • Transpordiamet „Juhis Ristmike vahekaugusete ja nähtavusalade määramine“ TA 2022; • Transpordiamet „Teetööde tehnilised kirjeldused“; • Tallinna linna kaevetööde eeskiri; • „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded“ Tallinna Linnavalitsuse 18. september 2019 määrus nr 27, lisa 1 ja lisa 2. 1.8 Projekti lähtematerjalid • Keskkonnaprojekt OÜ poolt varem koostatud eelprojekt (töö nr 2944KLT); • VT Moodul OÜ poolt koostatud „Kiltsi seadmekonteiner“ EK-osa tööprojekt (töö nr 114602); • Transpordiameti poolt väljastatud ristumiskoha nõuded; • AS Eesti Raudtee poolt koostatud Turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine II, Tehniline kirjeldus; Lisaks on projekti koostamisel arvestatud töö käigus toimunud nõupidamistel vastuvõetud otsustega. 1.9 Uuringute loetelu • Geodeetiline alusplaan on koostanud Geodeesia24 OÜ, töö nr 8148-23 (16.09.2023); • Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, OÜ Geotehnika Inseneribüroo, töö nr 3066 (04.2022). 2 OLEMASOLEV OLUKORRA KIRJELDUS Käesoleva projektiga rajatakse mahasõit Kiltsi jaama tee kõrvalmaanteele, tee nr 17139 km 0,22. Rigitee nr 17139 Kiltsi jaama tee on vaadeldavas lõigus ca 5 m laiuse asfaltkattega kõrvalmaantee, kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 199 autot/ööp, millest veoautosi ja autobusse on 14 ja autoronge 3 (loenduse aasta 2023). Viimne 1,5-kordne pindamine on tehtud 08.2022 (allikas: teeregister.riik.ee). Vaadeldavas lõigus on asula kiirusepiirang 50 km/h. Vaadeldav ala jääb raudtee ja kõrvalmaantee vahelisele haljasalale. Haljasala kalle on sõidutee suunas, ida suunas (abs. kõrgused 99.10…98.30). Antud lõigul kulgeb kõrvalmaantee servas ca 0,5 m sügavune nõva. Kõrvalmaantee ääres paikneb kõrghaljastus. Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 5 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 2.1 Kitsendused Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • Teekaitsevöönd 10 m tee servast; • Raudteekaitsevöönd 30 m; • Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd 11 m äärmise rööbastee teljest; • Telia Eesti AS sideehitise kaitsevöönd 1 m teljest mõlemale poole; • AS Eesti Raudtee sideehitise kaitsevöönd (Tapa-Tartu FOK2) 1 m teljest mõlemale poole; 2.2 Olemasolevad tehnovõrgud Sidevarustus: • Telia Eesti AS sidevarustuse sidekanalisatsioon, sideehitise kaitsevöönd 1 m teljest mõlemale poole; • AS Eesti Raudtee sidevarustuse sidekanalisatsioon (Tapa-Tartu FOK2), sideehitise kaitsevöönd 1 m teljest mõlemale poole. 2.3 Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostanud Geodeesia24 OÜ, töö nr 8148-23 (16.09.2023); Koordinaadid LEST 97 süsteemis. Kõrguslik alus EH2000 süsteemis. Informatiivsed kinnistute piirid Maa- ametist 01.09.2023. 2.4 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, OÜ Geotehnika Inseneribüroo, töö nr 3066 (04.2022): PA 1. - Muld, 30 cm - Tardkivi kruusaga, 50 cm - Muld, 20 cm - Saviliivmoreen, 190 cm Veetase: 1,20 m maapinnast PA 2. - Muld, 35 cm - Keskliiv veeristega tihe täide, 75 cm - Mullasegune liiv veeristega, 40 cm - Saviliivmoreen, 170 cm Veetase: 1,00 m maapinnast Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 6 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 Plaanilahendus 3.1.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus Asendiplaan ja liikluskorraldus on joonisel TL-4-01. Projektiga nähakse ette projekteeritud signalisatsioonisüsteemi hoonet (TÜÜP-1) ümbritseva asfaltplatsi ja teenindusala rajamine. Moodulhoonet käsitle eraldi EK-osa „Kiltsi seadmekonteiner“ (VT Moodul OÜ, töö nr 114602). Moodulhoone valmistatakse tehases ning tarnitakse kinnistule. Projekteeritud asfaltplatsi mõõdud on valitud selliselt, et oleks võimalik parkida ja manööverdada vähemalt kahel sõiduautol või ühel autol koos haagisega (mobiilne generaator). Samuti on projekteeritud hoone ümber vähemalt 1,5 m laiune asfaltriba moodulhoone teeninduseks. Käesoleva projektiga on läänepoolne külg projekteeritud 1,95 m laiune ja lõunapoolne asfaldiriba on projekteeritud välitrepi betoonalusest tingitult 1,59 m laiune. Projekteeritud moodulhoone trepist läänepoole (raudtee suunas) on projekteeritud kaks sõiduauto parkimiskohta (5,0 x 2,7 m). Vastaval standardile on manööverdusruumiks jäetud 7,0 m. Juurdepääsuks projekteeritud platsile rajatakse mahasõit Kiltsi jaama tee kõrvalmaanteele, tee nr 17139 km 0,22. Mahasõidu telg on projekteeritud kõrvalmaanteega 87-ne kraadise nurgaga. Projekti koostamisel on lähtutud Maanteeameti mahasõidu tüüpjoonisel tüüp I toodud põhimõtetest. Pöördekoridori on kontrollitud 9 m pikkuse prügiautoga (raudtee hooldustehnika kõige ebasoodsama sõiduki gabariit). Projekteeritud mahasõidu pöörderaadiuseks on valitud 5,0 m ja asfaltkatte laiuseks 5,0 m ning peenra laiuseks 0,5 m. Vastavalt Transpordiameti poolt väljastatud juhendile „Juhis Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“ peab nähtavuskolmnurk peateele 50 km/h kiiruse juures olema 80 m (LN1) ja kõrvalteele vähemalt 3 m (LN2). Liituva mahasõidu liiklussagedus on kuni 10 sõidukit ööpäevas. Joonis 1. Nõutav nähtavus ristmikul (allikas: Transpordiamet TA 2022 „ Juhis Ristmike vahekauguse ja nähtavusalade määramine “ Joonis 2) Joonis 2. Ristmiku nähtavusala parameetrite väärtused. (allikas: Transpordiamet TA 2022 „ Juhis Ristmike vahekauguse ja nähtavusalade määramine “ Tabel 3) Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 7 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus Nähtavuskolmnurgad on lisatud joonisele. Käesoleva projektiga on nähtavuskolmnurgas nähtavus tagatud. Vajadusel tuleb nähtavuse tagamiseks nähtavuskolmnurgas kärpida oksi ning likvideerida puud. 3.1.1.1 Hoone jäätmekäitlus Projekteeritud hoones kogutakse jäätmed liigiti ja veetakse ära vastavalt Jäätmeseadusele, keskkonnaministri määrusele „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Prügikonteinerid asuvad selleks eraldi kujundatud alal. Prügikonteinerid on kajastatud asendiplaani joonisel. Projekteeritud on 3x 140l prügimahutid. Tagatud on ligipääs prügiautole. 3.1.2 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneering on joonistel TL-4-02. Projekti kõrgused on EH2000 süsteemis. Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva maapinna kõrgustega ja Kiltsi jaama kõrvalmaantee kõrgustega. Samuti on arvestatud projekteeritud Moodulmaja (TÜÜP-1) lahendusest ±0.00=+99.00 abs. Projekteeritud moodulmaja servas on arvestatud kõrgusega 98.60 abs. Ümber moodulmaja tagatakse maapinna kalded ehitisest eemale (valdavalt 2,0%). Sademeveed juhitakse projekteeritud piki- ja põikkalletega haljasalale ja olemasolevasse süvendisse. Projekteeritud platsi lääne- ja lõuna küljele on olemasolev maapind projekteeritust kõrgem. Seal on projekteeritud haljasalale nõva, kust suunatakse vesi olemasolevasse süvendisse. Projekteeritud platsi kalded jäävad vahemiku 0,5…4,0%. Ümber moodulmaja valdaval 2,0%. Tugipeenra kalle on projekteeritud 4,0%. Ristumiskoha pikikalded on projekteeritud vastavalt Transpordiameti poolt väljastatud (joonis 1) nõuetele. Millele vastavalt on sõiduauto pikkuselt (4,9 m) projekteeritud 1,0% kalle teest eemale ja vastu kalle 2,8% (≤3%) pikikaldega. 3.2 Mullatööd Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Kasvupinnas ja muld tuleb teekonstruktsioonide alt eemaldada. Taaskasutuskõlblik kasvumuld ladustatakse tee maa-alal ja kasutatakse võimalusel hilisematel haljastustöödel. Kõlbmatu kasvupinnas eemaldatakse objektilt. 3.2.1 Täide karjääri materjalist Projektlahendi kohased täited ja muldkehad ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele. Täiteliiva nõuded peavad vastama kehtiva Transpordiameti (Maanteeameti) „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ toodud tm_105 nõuetele. Dreenkihis kasutatava liiva filtratsioon peab olema vähemalt 1,0 m/ööp mõõdetuna standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures. Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 8 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 3.3 Katend Katend on valitud vastavalt juhendile „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded“ Tallinna Linnavalitsuse 18. september 2019 määrus nr 27, lisa 1. Tabel 2 alusel: (500<AKÖL15 <2500 a/ööp) on valitud tüüpkatend – D4 (Evaj≥ 245 MPa); 3.3.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid Tulenevalt lähteülesandest, tüüplahendustest ja tehnilistest normidest ning töö käigus toimunud nõupidamistel vastuvõetud otsustest on projektlahenduse katendite konstruktsioonid järgnevad: Projekteeritud konstruktiivne lõige on toodud joonisel TL-6-01. KATENDI TÜÜP 1: Sõidutee asfaltbetoon katend– D4 Katendi kiht Kihi paksus 1. asfaltbetoon AC 16 surf (Evaj≥245 MPa) h= 5 cm 2. asfaltbetoon AC 20 base h= 6 cm 3. killustikust alus fr. 32/63, kiilutud (Ev2≥130 MPa) h= 30 cm 4. liivast dreenkiht, k≥1,0 m/ööp (Ev2≥59 MPa) h= 30 cm 5. liivast täitepinnas Tm_105 (Ev2≥45 MPa)* h- vajadusele* olemasolev tihendatav mineraalne aluspinnas * kihi paksus/vajadus selgub töö käigus, pärast kasvupinnase ja mulla eemaldamist. KATENDI TÜÜP 1.2: Välistrepi alune betoonplaat (vt. EK-osa). Katendi kiht Kihi paksus 1. kiudbetoon C30/37 (vt. EK-osa) h= 25 cm 2. EPS200 (vt. EK-osa) h= 10 cm 3. killustikust alus fr. 16/32, kiilutud h= 20 cm 4. liivast täitepinnas Tm_105 (Ev2≥45 MPa)* h- vajadusele* olemasolev tihendatav mineraalne aluspinnas * kihi paksus/vajadus selgub töö käigus, pärast mulla- ja täitekihi eemaldamist. KATENDI TÜÜP 2: Kruuskatend (tugipeenar). Katendi kiht Kihi paksus 1. purustatud kruusast kate, segu 0/31,5 pos 6 h= 11 cm 2. killustikust alus fr. 32/63, kiilutud (Ev2≥130 MPa) h= 30 cm 3. liivast dreenkiht, k≥1,0 m/ööp (Ev2≥59 MPa) h= 30 cm 4. liivast täitepinnas Tm_105 (Ev2≥45 MPa)* h- vajadusele* olemasolev tihendatav mineraalne aluspinnas * kihi paksus/vajadus selgub töö käigus, pärast mulla- ja täitekihi eemaldamist. KATENDI TÜÜP 3: Haljasalade murukate ja murukatte taastamine Katendi kiht Kihi paksus 1. murukülv 2. kasvumuld h= 15 cm täitepinnas (vajadusel) olemasolev aluspinnas/projekteeritud tehnovõrkude kaevik Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 9 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 3.3.2 Asfaltsegud ja killustikalused Materjalide nõuded valitud vastavalt juhendile (Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“, lisa 1) on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 2. Materjalide nõuded Materjal Kihpaksus Konstruksiooni Materjali minimaalsed [cm] tüüp nõuded AC 16 surf 5 Tüüp 1 Tabel 8, D4 AC 20 base 6 Tüüp 1 Tabel 8, D4 killustikust alus fr. 32/63 30 Tüüp 1 ja 2 Tabel 6, D4 liivast dreenkiht min 30 Tüüp 1 ja 2 k≥1,0 m/ööp liivast täitepinnas Tm_105 muutuv Tüüp 1 ja 2 Materjali peenosise sisaldus ei tohi ületada 7% kivimaterjali segu, pos 6 11 Tüüp 2 TEKN lisa 10 pos 6; Purunemiskindlus ≤LA35 ; külmakindlus F4 (TEKN) (TEKN) Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele vt. p4.3.1 3.3.3 Peenarde kindlustamine Kindlustatud tugipeenras tuleb kasutada MKM määruse Tee ehitamise kvaliteedi nõuded lisas 10 olevat segu nr 6, kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35 (Los Angeles’i tegur ≤35) ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Nõuded purunemiskindlusele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindlusele standardis EVS-EN 1367-1. Tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. 3.4 Veeviimarid Veeviimareid ei ole projekteeritud. Sademeveed juhitakse projekteeritud piki- ja põikkalletega haljasalale ja olemasolevasse süvendisse. 3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Uusi liiklusmärke ei ole käesoleva projektiga projekteeritud. Teekattemärgistusega on projekteeritud kaks parkimiskohta (5,0 x 2,7 m). Parkimiskoha märgistus teha termo pritsplastikuga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”. 3.6 Tehnovõrgud Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast! Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega on kaevetööd nende kaitsevööndis ettenähtud vastavalt kooskõlastustingimustele (üldjuhul käsitsi kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 10 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus Side liinirajatise kaitsevööndi ulatus on 1m mõlemale poole liinirajatise keskjoont. Töötamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsevööndis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil, jättes võimalusel lühikeseks ajaks kaeve koht lahti. Kaevamisel kaablite läheduses kutsuda objektile kohalik sidevõrkude inspektor, kes võimalusel annab koha peal orineteeruva sidekaabli/kanali kõrguse ja vaatab üle kaablite seisukorra. Sidekaev, mis jääb katendisse, tuleb tõsta projektkõrgusele. NB! Asfaldi freesimisel ja kaevetöödel tähistada sidetrasside kõrgused, et mitte kahjustada sidekaablite ja -kanalisatsiooni torusid. 3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd 3.7.1 Jäätmekäitlus Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 3.7.2 Haljastus Projektiga on ette nähtud mulde nõlvad haljastada murukülviga (klass I). Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 15 cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Üldosa Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (Majandus- ja taristuminister 03.08 2015 määrus nr 101) ja „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded“ Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2019 määrus nr 27. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 0234) esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 11 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. 4.2 Ettevalmistustööd Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega. Enne töödega alustamist märgitakse maha töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Lammutussaadused ladustada ette näidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks tunnistatud materjal tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. 4.2.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Ehitustööde ajal tuleb rakendada kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Ehitustööde käigus likvideeritavate puude või puude võrade kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse-ja raieluba. Hoolduslõikuse peab teostama arborist. 4.3 Teetööde lühikirjeldus Ennem katte paigaldamist lõigatakse Kiltsi jaama tee, kõrvalmaantee nr 17139 katte serv sirgeks, et teha uue ja olemasoleva katte ühendus. Projekteeritud tee konstruktsioonide alt tuleb eemaldada vajalikus ulatuses tegelikus paksuses kasvupinnas. Mulde põhi planeerida. Kaevetööde järgselt teha täitetööd ning ehitada killustikust alus. Seejärel ehitada kruus- ja asfaltkate, ehitada tugipeenrad ning teostada haljastus. • Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus; • Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus); • Märkida välja tee geomeetrilised elemendid; • Eemaldada likvideeritavad objektid; • Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv pinnas; • Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas; • Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused; Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 12 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus • Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas; • Rajada liivalused; • Rajada killustikalused; • Paigaldada asfaltbetoonkatted; • Paigaldada kruuskatted; • Planeerida nõlvad, külvata muru; • Teostada kattemärgistus; • Teostada haljastus ja heakorrastus; • Paigaldada väikevormid (pingid, prügikast); • Puhastada teemaa-ala; • Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine. 4.3.1 Nõuded mulde ja aluse tihendustegurile ning kandevõimele Kandevõime: • Muldkeha aluspinnas ja täitematerjali kihid peavad nõuetekohaselt olema tihendatud ja täidetud peab olema tingimus Ev2/Ev1 < 2,3. • Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega tihendatud muldkeha täitematerjali pealt peab olema Ev2 > 45 MPa. Või: • Tihendustegur katendi põhjast kuni 0,4 m sügavuseni ≥0,98, tihendustegur katendi põhjast üle 0,4 m sügavusel ≥0,96. Elastsusmoodul mõõdetuna tihendatud alusel liivakihil peab olema: • Plaatkoormuskatsega sõiduteed Ev2 ≥ 59 MPa (D4). Või: • Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud liivaluse peal peab olema ≥65 MPa. Elastsusmoodul mõõdetuna tihendatud killustikalusel peab olema: • Plaatkoormuskatsega sõiduteed Ev2 ≥ 130 MPa (D4). Või: • Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud killustikaluse peal peab olema sõiduteel ≥170 MPa. 4.4 Ehitusaegne liikluskorraldus Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuminister 2019. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab ehituse peatöövõtja vastavalt teostatavatele tööde etappidele. Ehitusobjekti töötsoon eraldada liiklusest. Tee sulgemist tööde teostamise ajaks ette ei nähta. Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 13 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024 Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Töö nr 240552 Tööprojekt Teed- ja liikluskorraldus 5 HOOLDUSJUHEND Hooldetööde tegemise eesmärgiks on seisundinõuete tagamine vastavalt sõlmitud hooldelepingule. Majandus- ja taristuminister määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“, Lisa 2 ja Lisa 7 alusel tuleb juurdepääsuteedel ja parklas tagada– seisunditase 1 (suvine), 2 (talvine). Suvine hooldus seisneb platsi tolmust ja prahist puhastamises. Nõlvadel tuleb muru niita ja põuaperioodil vajadusel kasta. Kraavi ja mulde nõlvade uhted tuleb koheselt peale nende teket likvideerida. Nähtavuskolmnurgas tuleb tagada nähtavus. Talvine hooldus seisneb tee lumest puhastamises ja libedusetõrjes. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Koostas: Roland Laugason 05.11.2024 Aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, 14 | 14 Road-Expert OÜ Jaama tn 2//Kiltsi raudteejaam Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 km 0,22 Vastutav spetsialist Roland Laugason 5.11.2024  Projekteeritud võimalusel puu TINGMÄRGID Raudtee hooldustehnika liikumistrajektor km prügikonteinerid säilitada Kinnistu piir (9m prügiauto pöördekoridor) 3x 140l Teekaitsevöönd 0,22 Raudteekaitsevöönd Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd (11 m äärmise rööbastee teljest) Projekteeritud mahasõidu telgjoon kivi tõsta TEEKAITSEVÖÖND 10m Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud tugipeenar ümber Projekteeritud murunõlv 80.00 80.00 Likvideeritavad objektid 1 2 3 B Projekteeritud moodulhoone ° TÜÜP 1 87 A Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 Projekteeritud sõiduauto parkimiskoht (2,7 x 5,0 m) Iseseisev raadioside mast NÄHTAVUS (50 km/h) 3m, 80m NÄHTAVUS (50 km/h) 3m, 80m Raudtee hooldustehnika mahasõidukoht Projekteeritud sõidutee asfaltbetoon katend 'Tüüp 1' Projekteeritud välistrepi alune betoonplaat (vt. EK-osa) 0.50 00 8.09 00 8.67 'Tüüp 1.2' . . RAUDTEEKAITSEVÖÖND R5 R5 -2 10.00 Projekteeritud tugipeenra kruuskatend 'Tüüp 2' 5.00 -1 PA Projekteeritud haljasalade murukate taastamine 'Tüüp 3' 1.50 PA 98.60 Projekteeritud horisontaal 0.50 Projekteeritud mahasõidu nähtavuskolmnruk 0.50 TEEKAITSEVÖÖND 10m 2.702.70 7.00 5.00 ±0.00 = 1.59 9.28 99.00 abs.k. 1.95 11.0 0.50 0.50 Märkused: 1. Projekteeritava hoone alla jäävad trassid kuuluvad ümber tõstmisele; 2. Projekteeritava asfaldi alla jäävad trassid kuuluvad kaitsmisele. 26.01 Geoalus Autor: Geodeesia 24 OÜOÜ Töö number: 8148-23 Mõõdistatud: 09.2023 Geodeetiline alusplaan on koostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis Projekti nimetus Road Expert Eesti Raudtee turvangusüsteemise (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Reg kood 14449962 Tellija: Objekti asukoht Tel +372 5665 0034 AllSpark Infra OÜ Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, [email protected] reg nr: 16867037 www.roadexpert.ee Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam +372 50 81088, [email protected] Projektijuht Meelis Kreevan /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Projekteerija Roland Laugason /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Projekti number Projekti staadium Joonise number Joonise mõõtkava Kuupäev /allkirjastatud digitaalselt/ 240552 TP TL-4-01 1:250 04.10.2024  TINGMÄRGID Projekteeritud võimalusel puu Kinnistu piir km prügikonteinerid säilitada Teekaitsevöönd Raudteekaitsevöönd Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd 3x 140l (11 m äärmise rööbastee teljest) 0,22 Projekteeritud mahasõidu telgjoon Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud tugipeenar kivi tõsta TEEKAITSEVÖÖND 10m Projekteeritud murunõlv 98.47 ümber Likvideeritavad objektid 98.57 1 2 3 98.57 B TÜÜP 1 Projekteeritud moodulhoone 98.60 98.60 A ° Projekteeritud sõiduauto parkimiskoht (2,7 x 5,0 m) 87 Iseseisev raadioside mast 98.60 98.60 98.60 98.55 Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 Raudtee hooldustehnika mahasõidukoht 98.60 Projekteeritud sõidutee asfaltbetoon katend 'Tüüp 1' 98.55 Projekteeritud välistrepi alune betoonplaat (vt. EK-osa) 'Tüüp 1.2' 0 .6 Projekteeritud tugipeenra kruuskatend 'Tüüp 2' 98 0.50 0 5 8.09 .0 00 .5 8.67 . RAUDTEEKAITSEVÖÖND Projekteeritud haljasalade murukate taastamine 'Tüüp 3' R5 98 R5 -2 98.52 10.00 98.60 5.00 -1 98.60 Projekteeritud horisontaal .5PA 98.30 98.5 1.50 .50 98.55 PA 2.0 % Olemasolev horisontaal 5 98.60 2.0% 0 91.08 % 2.0% .6 98.70 8 0.50 98.55 0 8 9 9 TEEKAITSEVÖÖND 10m 2.0% 98.30 0.50 98.80 2.702.70 7.00 5.00 ±0.00 = 1.59 9.28 .70 99.00 abs.k. 98.40 98.4098.50 98.90 0 98.40 .8 98 1.95 8 2.0 % 9 98.50 2.0 % 2.0 % 98.55 98.60 98.50 98.50 11.0 99.00 0.50 0.50 99 99 98.50 0 98.6 .0 98.6 0 0 0 .10 98.7 98.80 98.70 0 00 90 98.8 98.56 99. 98. Märkused: 98.52 98.60 1. Projekteeritava hoone alla jäävad trassid kuuluvad 98.54 ümber tõstmisele; 98.57 2. Projekteeritava asfaldi alla jäävad trassid kuuluvad 98.60 kaitsmisele. 98.57 26.01 Geoalus Autor: Geodeesia 24 OÜOÜ Töö number: 8148-23 Mõõdistatud: 09.2023 Geodeetiline alusplaan on koostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis Projekti nimetus Road Expert Eesti Raudtee turvangusüsteemise (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Reg kood 14449962 Tellija: Objekti asukoht Tel +372 5665 0034 AllSpark Infra OÜ Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi [email protected] reg nr: 16867037 www.roadexpert.ee Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 raudteejaam +372 50 81088, [email protected] Projektijuht Meelis Kreevan /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimetus Vertikaalplaneering Projekteerija Roland Laugason /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Projekti number Projekti staadium Joonise number Joonise mõõtkava Kuupäev /allkirjastatud digitaalselt/ 240552 TP TL-4-02 1:250 04.10.2024  kinnistu piir kinnistu piir kinnistu piir LÕIGE 1-1 Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 17139 17139 Kiltsi jaama tee Jaama tn 1 92701:002:0003 Kiltsi jaama tee T1 92701:002:0550 92801:001:0422 92801:001:0281 Kiltsi jaama tee kõrvalmaantee, tee nr 17139 102.00 1.00 0.50 10.25 4.90 102.00 "Tüüp 2" peenra kindlustus pos. 6 sõidutee 101.00 "Tüüp 3" 101.00 kasvupinnas segu 0/31,5, h= 11 cm h=15 cm ja muru külv 100.00 olemasolev olemasolev 100.00 maapind olemasolev tugipeenar sõidutee asfaltkate 99.08 2.00 % 4.00 % 2.80 % 98.81 98.79 98.76 99.00 1.00 % 99.00 98.56 98.61 Muld 1 2 Keskliiv 3 97.96 4 98.00 98.00 0.30 ol.olev sidekaabel 0.30 97.00 kaitsta 97.00 0.30 ol.olev sidekaabel kaitsta Sõidutee asfalbetoon katend TÜÜP 1 -D4 1. asfaltbetoon AC 16 surf h= 5 cm 2. asfaltbetoon AC 20 base h= 6 cm 3. killustikust alus fr. 32/63, kiilutud h= 30 cm 4. liivast dreenkiht, k≥1,0 m/ööp h= 30 cm Geoalus Autor: Geodeesia 24 OÜOÜ Töö number: 8148-23 Mõõdistatud: 09.2023 Geodeetiline alusplaan on koostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis 5. liivast täitepinnas tm_105 h-vajadusel* Projekti nimetus olemasolev tihentdatav mineraalne aluspinnas Road Expert Eesti Raudtee turvangusüsteemise (CCS) ehitiste projekteerimine. Kiltsi Reg kood 14449962 Tellija: Objekti asukoht * kihi paksus/vajadus selgub töö käigus, pärast kasvupinnase ja mulla eemaldamist Tel +372 5665 0034 AllSpark Infra OÜ Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, [email protected] reg nr: 16867037 www.roadexpert.ee Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam +372 50 81088, [email protected] Projektijuht Meelis Kreevan /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimetus Konstruktiivne ristlõige 1-1 Projekteerija Roland Laugason /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Projekti number Projekti staadium Joonise number Joonise mõõtkava Kuupäev /allkirjastatud digitaalselt/ 240552 TP TL-6-01 1:50 04.10.2024 TINGMÄRGID PROJEKTEERITAVA SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI HOONE Kinnistupiirid TEHNILISED NÄITAJAD: Vaadeldav kinnistu Krundi pind- 1665616 m2 Ehitisealune pind- 76,3 m² Projekteeritud tee servajooned Maapealse osa pind- 76,3 m² Projekteeritud sõidutee ab-katend Suletud netopind- 59,5 m² Projekteeritud teepeenar Köetav pind- 59,5 m² Projekteeritud/taastatav haljastus Tehnopind- 59,5 m² Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd (11m äärmise rööbastee teljest) Maapealse osa korruste arv- 1 Projekteeritud liitumiskilp Hoone maht- 275 m³ Olemasolev haljastus Maapealse osa maht- 275 m³ Raudtee hooldustehnika liikumistrajektor Pikkus- 12,4 m 1 2 3 Projekteeritav signalisatsioonisüsteemi hoone Laius- 5,8 m B TÜÜP 1 ±0.00 = 99.00 Kõrgus- 5,0 m A Hoone abs.kõrgus- 103.6 Projekteeritud parkimiskoht R6 .0 Projekteeritud nõlv 15 Pääs kinnistule ja hoonesse Projekteeritud betoonrenn Iseseisev raadioside mast .0 R3 98.60 4 PROJEKTEERITAVA KILTSI 0 B 1 . 3 SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI HOONE 1 1 98.60 1 A 4 KOORDINAADID: nurga x y 10. nr 8 1 6551942.56 624767.90 1.5 2 6551945.18 624773.10 TÜ ÜP 3 6551956.27 624767.52 1 5.8 2 4 6551953.66 624762.32 1.5 3 12. 2 1.5 4 1 98.60 98.60 0,4 kV liitumiskilbid LK-F1, LK-F2 MÄRKUS: - Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam - Asendiplaani alusena on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt 16.09.2023 koostatud geodeetilist alusplaani "töö nr 8148-23". - Teed, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering on lahendatud Keskkonnaprojekt OÜ poolt, vt joonis nr TL-4-01 ja TL-4-02. - Koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. töö: joonise nr: Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine AS-2 objekt: kuupäev: Signalisatsioonisüsteemi hoone, tüüp-1 11.07.2024 mõõtkava: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 1:250 lõpptellija: staad.: Eesti Raudtee AS EP peaprojekteerija: GRK Rail OY töö nr: 2944KLT joonis: Kollane Tuba OÜ reg.nr.14614740 ASENDIPLAAN Vol.arh:M.Volens MTR-EEP004499 gsm: 56 492845 e-post: [email protected] vast.arhitekt: M. Volens  Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA................................................................................................................... 3 1.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus .............................................................. 3 1.3. Alusdokumendid ................................................................................................. 4 1.3.1. Projekteerimise lähteandmed ...................................................................... 4 1.3.2. Ehitusuuringud ............................................................................................. 5 1.3.3. Põhilised normdokumendid .......................................................................... 5 2. ASENDIPLAAN ........................................................................................................ 6 2.3.1. Hoone paigutus ............................................................................................ 7 2.3.2. Teed ja katendid ja vertikaalpaneering ........................................................ 7 2.3.3. Haljastus ja heakord .................................................................................... 8 2.4.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse................................................................... 8 2.4.2. Mürapidavus ................................................................................................ 9 2.4.3. Jäätmekäitlus ............................................................................................. 10 3. ARHITEKTUUR ...................................................................................................... 10 3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.2. Arhitektuuri üldlahendus ................................................................................... 10 3.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused .................................................... 10 3.2.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon .......................................................... 10 3.2.3. Hoone ruumid ............................................................................................ 11 3.3. Konstruktiivne lahendus ................................................................................... 11 3.3.1. Vundament ja sokkel.................................................................................. 12 3.3.2. Põrand pinnasel ......................................................................................... 12 3.3.3. Välissein .................................................................................................... 12 3.3.4. Sisesein ..................................................................................................... 13 3.3.5. Katuslagi .................................................................................................... 13 3.3.6. Välistrepp ja varikatus ................................................................................ 14 3.3.7. Avatäited .................................................................................................... 14 3.3.8. Välisviimitluse materjalid ja toonid ............................................................. 15 3.4. Hoone tehnilised andmed ................................................................................. 17 4. SISEARHITEKTUUR .............................................................................................. 17 4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon ..................................................................... 17 4.2. Viimistlusmaterjalid ........................................................................................... 17 4.2.1. Üldnõuded ................................................................................................. 17 4.2.2. Kandekonstruktsioon ................................................................................. 18 4.2.3. Põrandad ................................................................................................... 18 4.2.4. Seinad........................................................................................................ 18 4.2.5. Laed ........................................................................................................... 19 4.2.6. Mööbel ja sisustus ..................................................................................... 19 5. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 20 Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 1/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 5.1. Normdokumendid ............................................................................................. 20 5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve........................................ 21 5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................... 21 5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad.................................................. 21 5.3.2. Tuletõkkesektsioonid ................................................................................. 22 5.3.3. Eripõlemiskoormus .................................................................................... 22 5.3.4. Tuletundlikkus ............................................................................................ 22 5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted ....................................... 22 5.4. Tuleohutuskujad ............................................................................................... 22 5.5. Evakuatsioonilahendus..................................................................................... 22 5.5.1. Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 22 5.5.2. Evakuatsiooniteed...................................................................................... 23 5.5.3. Juurdepääs katusele .................................................................................. 23 5.5.4. Piksekaitse ................................................................................................. 23 5.6. Tuleohutuspaigaldised...................................................................................... 23 5.6.1. Automaatne gaaskustutussüsteem ............................................................ 23 5.6.2. Turvavalgustus........................................................................................... 24 5.7. Pääs kinnistule ................................................................................................. 25 5.8. Väline tulekustutusvesi ..................................................................................... 25 Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 2/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Töö nimetus: Turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Objekt / aadress: Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Töö number: 2944KLT Staadium: Eelprojekt Köide: OSA-2: Hoone arhitektuurne osa Lõpptellija: AS Eesti Raudtee, reg.nr. 11575838 Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2 [email protected], +372 6158610 Tellija ja peaprojekteerija: GRK Rail OY Arhitektuurne osa Kollane tuba OÜ, reg.nr:14614740 koostaja: MTR registreeringud: EEP-004499 Tallinn 13425, Räägu 41-2 [email protected], +372 56492845 Projekti koostaja: Maret Volens, (volitatud arhitekt, tase 7, (kutsetunnistus nr 166915) 1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus Käesolev projekt on koostatud lõpptellija AS Eesti Raudtee ja peaprojekteerija Keskkonnaprojekt OÜ tellimisel turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimiseks. Projekti eesmärgiks on vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (vt lisa 1) moderniseerida AS Eesti Raudtee valdusse kuuluva raudteeinfrastruktuuri liiklusjuhtimissüsteemid ja sinna juurde kuuluvad tehnoloogilised lahendused. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 3/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam AS Eesti Raudtee (edaspidi ER) 2019-2024 strateegia üks põhitegevusi on "üleminek täielikult automatiseeritud liiklusjuhtimise süsteemile", mis koosneb kahest süsteemiprojektist: taristuülese liikluskorraldustarkvara kasutuselevõtt (Timetable, Traffic Control and Management System (TTCMS), eesti keeles LKA projekt ehk liikluskorralduse automatiseerimine) ja käesolev turvangusüsteemide uuendamise (Control Command and Signalling (CCS) suurprojekt. Lisaks viib ER ellu raudteeületuskohtade moderniseerimise projekti ning kogu võrgu FOC (Fiber Optic Cable) ehitusprojekti, käsil on Rail Baltica projekt ja ER kavatseb ellu viia 25kV AC raudtee elektrifitseerimise projekti. Käsil on raudtee elektrifitseerimise projekti koostamine Aegviidu-Tapa-Tartu lõigul, eesmärgiga võimaldada Tallinna ja Tartu vahel elektrirongiliiklus 2024. a lõpuks. Seoses sooviga tõsta kiirusi raudteel kuni 160km/tunnis on kavas raudtee õgvendamine. Käesolev Töö moodustab osa Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) uuendamise projektist. Kui CCS-süsteemi tarnija on vastavalt sõlmitud lepingule Siemens Mobility Oy Eesti filiaal koostöös GRK Rail Oy-ga, siis lisaks süsteemi tarnele on Eesti Raudtee planeerinud mitmed tugihanked. Käesolev projekteerimise hange on üks nendest. Projekteerimise hanke tulemusel valmivate projektide baasil jätkub kohapealne ehitus tagamaks süsteemi tarnijale vajalik valmidus süsteemi osade installeerimiseks, integreerimiseks ja kasutuselevõtuks. Töövõtja peab olema valmis tegema koostööd nii CCS-projekti meeskonna ja töövõtjate kui ka seotud paralleelprojekti meeskondadega, tagamaks vajaliku sisu ja kvaliteediga ehitusprojektid. Tulenevalt paljudest muutujatest peab Töövõtja olema samuti valmis muudatusteks ajagraafikus ning projekteerimistöödes, mida mõjutab eri osapooltelt saadav sisend. 1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Projekteerimise lähteandmed Eelprojekti koostamise aluseks on võetud:  AS Eesti Raudtee poolt koostatud Turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine II, Tehniline kirjeldus (lisa 1). Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 4/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam  Eelprojekti koostamise aluseks on võetud arhitektuurne eskiisprojekt, mille on koostaud OAAS Arhitektid (vt Lisa_2_TK_lisa 31 Moodulhoonete arhitektuurne plaan) ning Proxioni poolt koostatud alused (vt Lisa 3_TK_ lisa 32 Moodulhoonete plaanid). Eskiisprojektiga on määratud, et konteinerid on kaldkatuse ja topeltfassaadiga (SW paneel kaetud terasvõrgust ümbrisega). Konteinerite kaldkatuse alla on ette nähtud nišš, kuhu saab paigaldada vajalikud tehnoseadmed.  Tehnilise lähteülesande on koostanud GRK Rail Oy. 1.3.2. Ehitusuuringud  Geodeetiline alusplaan on Geodeesia24 OÜ koostatud töö nr „8148-23“ (16.09.2023).  Eesti Raudtee elektrifitseerimine CCS-projekt Kiltsi raudteejaama geotehniline pinnaseuuring, mille on koostanud Insenööritoimisto Pohjatekniikka OY, töö nr 16041, (12.10.2022). 1.3.3. Põhilised normdokumendid Projekti arhitektuurne osa on koostatud mahus ja vastavuses kehtivatele seadustele, normidele, eeskirjadele ja standarditele:  Ehitusseadustik 11.02.2015  Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile  Majandus- ja taristuministri määrus nr 57, 05.06.2015 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused.  Majandus- ja taristuministri määrus nr 51, 02.06.2015 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.  Siseministri määrus nr. 17, 16.02.2021, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” muutmine.  Siseministri määrus nr. 39, 30.08.2010 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 5/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam  Siseministri määrus nr. 1, 07.01.2013 Nõuded tulekahjusignalisatsiooni süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse.  Siseministeeriumi määrus 43, 01.09.2010 „ Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“.  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.  Majandus- ja taristuministri määrus nr. 63, 11.12.2018 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.  EVS 932:2017 Ehitusprojekt.  Standardid EVS 812 Ehitiste tuleohutus.  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.  EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus.  EVS-EN 54-1:2011 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.  EVS 920-2:2013/AC:2019 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide ehitamisel tuleb kinni pidada ET-normidest Standardikeskuse standarditest, kvaliteedinõuetest RYL-2000 ning materjalide seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning -nõuetest. 2. ASENDIPLAAN 2.1. Asukoht ja kinnistu andmed Kinnistu andmed: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Katastritunnus: 92701:002:0003 Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 6/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Krundi pindala: 1665616 m2 Maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa100% situatsiooniskeem 2.2. Olemasolev olukord Vaadeldav kinnistu (92701:002:0003) asub Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja vallas, Kiltsi alevikus, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam kinnistul. Kinnistule pääseb 17139 Kiltsi jaama teelt T1 (92801:001:0281). 2.3. Asendiplaaniline lahendus 2.3.1. Hoone paigutus Projekteeritav signalisatsioonissüsteemi hoone paigutatakse Lääne-Viru maakonda, Väike-Maarja valda, Kiltsi alevikku, Jaamat tn 2 // Kiltsi raudteejaama kinnistule, mis jääb Kiltsi jaama tee T1 tee (17139) äärde. 2.3.2. Teed ja katendid ja vertikaalpaneering Lahendatud eraldi projektiga vt Osa-16. Teedeehitus ja liikluskorraldus joonis TL-4-01 ja vertikaalplaneerimine TL-4-02. Projekteeritava hoone ümber tagatakse maapinna kalded ehitisest eemale. Vajalikud lähteandmed on saadud geodeetiliselt alusplaanilt. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 7/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Hoone baaskõrguseks on võetud maapealse korruse põranda kõrgus ±0.00, mis vastab abs.kõrgusele 99.00. Maapind on kavandatud põrandast max 400 mm allapoole vastavalt vertikaalplaneerimisele. Sadeveed juhitakse hoone katusekalletega maapinnale, kus need maapinna kalletega juhitakse hoonest eemale ja immutatakse haljasalal maapinda, sama kinnistu piires. 2.3.3. Haljastus ja heakord Projekteeritava signalisatsioonisüsteemi hoone alla jääv võsa likvideeritakse. Pärast ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse (tasandatakse, külvatakse muru). Projekti koostamisel on arvestatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusga 31.01.2019 nr 3 “Väike-Maarja valla heakorraeeskiri”. 2.4. Keskkonnakaitse, mürapidavus ja jäätmekäitlus 2.4.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millisesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Eriti tuleb arvesse võtta külma ja pikka talve. Kui keskkonnatingimustest tulenevalt väheneb seadmete võime täiel määral funktsioneerida, tuleb seadmed valida sellise varuga, mis tagab häireteta töö antud tingimustes. Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest. Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või läbi muu bioloogilise ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta. Keskkonnakaitsenõuete tagamine Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi ja ta peab ka jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid. Järgnevalt on toodud üldised keskkonnakaitsealased piirangud, mida Töövõtjal tuleb järgida, et tagada võimalikult minimaalne negatiivne mõju keskkonnale: Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 8/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam - Juurdesõiduteede rajamine. Kus võimalik kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb esialgne olukord taastada. - Müra piiramine. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida loomade ja lindude elutegevust. - Haljastuse säilitamine. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. - Materjalide ladustamine. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. - Piirkondade juurdepääsude sulgemine. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. - Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. - Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. - Ohtlike ainete transport. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel ladustamist ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Lisaks eelpooltoodule peab töövõtja arvestama kõigi ametkondade tehniliste tingimustega. 2.4.2. Mürapidavus Juhindutakse EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõutest „Kaitse müra eest“. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 9/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 2.4.3. Jäätmekäitlus Olmejäätmete kogumisel ja äraveol juhinduda Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eelpool märgitud eeskirjast ja teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed tuleb tekkekohas eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud katendid peavad olema eelnevalt liigiti sorteeritud ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kaevetööde mahud tuleb enne ehitustööde algust üle kontrollida. 3. ARHITEKTUUR 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuurne osa käsitleb arhitektuurset lahendust. 3.2. Arhitektuuri üldlahendus 3.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused Planeeritud on hoone ehitada ühes etapis. 3.2.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Projekteeritava moodulhoone aluseks on võetud OAAS Arhitektide poolt koostatud eskiisprojekt (vt Tehniline kirjeldus Lisa_2_TK_lisa 31) ning Proxioni poolt koostatud aluseid (vt Lisa 3_TK_ lisa 32 Moodulhoonete plaanid). Moodulhoone valmistatakse tehases ning tarnitakse vastavale kinnistule. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 10/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kavandatud on 1-korruseline kaldkatusega ja topeltfassaadiga hoone, mille kandekonstruktsioon on terasest. Hoone välisseinad ehitatakse Sandwich-paneelidest (kergpaneelidest), mis väljapoolt kaetakse terasvõrgust fassaadikattega. Katus ehitatakse samuti Sandwich-paneelidest (kergpaneelidest). Katuse põhiosa kalle on 14,4˚, mis aga murdub harjal ja on 16,2˚. Katusete sademevesi juhitakse fassaadivõrgu ja paneeli vahele paigaldatavatesse rennidesse, kust omakorda vihmaveetorudega abil suunatakse sadevesi maapinnale ja juhitakse kalletega hoonest eemale. Katusele on ette nähtud paigaldada PV-paneelid, mille täpne lahendus antakse tööprojektis. 3.2.3. Hoone ruumid Hoonesse on kavandatud kaks ruumi: seadmeruum ja TELKO ruum. Seadmeruumis paikneb üks töökoht ajutiseks töötamiseks. Mõlemasse ruumi on eraldi sissepääs väljast. 3.3. Konstruktiivne lahendus Hoone konstruktiivne lahendus antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga (vt EK-osa). Ehitise kavandatud kasutusiga (kandekonstruktsioonid, kandekonstruktsioonides kasutatavad tooted ja materjalid) kuulub EVS-EN 1990:2002 järgi kategooriasse 4: kestvus on vähemalt 50 aastat. Hoone välisviimistluse lahendus koos värvitoonidega on antud hoone vaadetel, mis vastab tellija AS Eesti Raudtee soovidele. Kõik ehituses kasutatavad materjalid peavad olema uued, puhtad ja rikkumata ning sobima aluspinnaga. Materjalidega komplektis peavad olema kõik kasutatavale materjalile sobilikud kinnitustarvikud. Kõik materjalid tuleb kinnitada viisil mis tagavad nende püsimise, niiskus- ja õhutiheduse. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 11/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kommunikatsioonide läbiviigud konstruktsioonidest teha vastavalt eriosade projektile. Komplektis peavad olema kõik materjalid kommunikatsioonide isoleerimiseks ja läbiviikude tihendamiseks (villad, vahud, mastiksid, katteplekid jms). 3.3.1. Vundament ja sokkel Hoone vundament ja sokkel lahendatakse EK-osa projektiga. Hoone vundamendiks on raudbetoonist plaatvundament, mis soojustatakse alt ja sokli külgedelt EPS-plaatidega vastavalt EK-osale. Sokli küljele on lisatud 100mm EPS soojustust, mis kaetakse väljapoolt tsementkiudplaadiga. Sokli (S0-1) soojajuhtivus on U=0,34 W/m²K 3.3.2. Põrand pinnasel Põranda täpne konstruktiivne lahendus on antud EK-osa projektis. Põrand pinnasel P-1 (soojajuhtivus U=0,12 W/m²K)  Tõstetud põrand (nt MERO Type 5) h=300mm  Nelikantoru 100x100mm  Monoliitne kiudbetoonplaat 250mm  Niiskustõke (ühenduskohad ülekattega)  EPS100 soojustus 200mm  Tihendatud killustik 200mm  Tihendatud pinnas Põrandamoodulid (600x600mm plaadid) on kavandatud 38 mm kõrgsurve puitlaastpaneelidest, mis on kaetud antistaatilise PVC kattega (nt Polyflor Finesse SD, toon Lodestone 5830). Valitud toode vastab standardile EN 61340-4-1 (mis baseerub IEC 61340-4-1 alusdokumentidel). 3.3.3. Välissein Hoone välissein ehitatakse horisontaalselt paigutatud Sandwich-paneelidest (kergpaneelidest), mis väljapoolt kaetakse terasvõrgust fassaadikattega. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 12/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Välissein VS-1 (soojajuhtivus U=0,20W/m²K)  Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk (nt.1597, silma suurus 38,1×16,48, riba laius×paksus: 2,25×1,6, avade pind 73%)  Metallkarkass vastavalt terasvõrgu kinnitusele (nt. 100 mm U-terasroov, kuumtsingitud ja värvitud).  SW seinapaneel nt. SP2B-X-PIR Energy- 110mm, profileeritud välispind R275  Teraspostid vastavalt EK-osale Terasvõrgu kinnitusroovide täpne samm ja paigutus ning fassaadivõrgu laotised lahendatakse lähtuvalt võrgu mõõtmetest ja tehnoloogilistest võimalustest, mis lahendatakse tööprojekti käigus ning koostatakse täpsed tootejoonised. Kinnitus roovidele peab välistama selle lokkimist. Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk ja terasroovitus peab vastama keskkonnaklassile C3 (korrosioonikindlus). Profileeritud välispinnaga SW-paneeli korrosiooniklass on C3, nõudeid tulepüsivusele ei esitata. SW-paneeli heliisolatsioon on Rw=24dB. Välisviimistluse lahendusele on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse osas. 3.3.4. Sisesein Ruumide vaheline siseseinaks (SS-1) on võrksein (keevisvõrk silma suurus 20x20mm, paksus 300, nt Metal-Disain OÜ). Võrksein paigaldatakse teraskarkassile vastavalt EK- osa lahendusele. Terastarindid siseruumides peavad vastama keskkonnaklassile C1 ja C2. 3.3.5. Katuslagi Katuse täpne lahendus antakse projekti EK-osas. Hoonel on murtud kalletega kaldkatus (14,4º ja 16,2º). Katus K-1 (soojajuhtivus U=0,13W/m²K) Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 13/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam  SW katusepaneel nt. SP2C-E-PIR - 210/170mm  Teraskonstruktsioonis kandekonstruktsioon vastavalt EK-osale SW-katusepaneelide korrosiooniklass on C3, nõudeid tulepüsivusele ei esitata. SW-paneeli heliisolatsioon on Rw=24dB. Välisviimistluse lahendusele on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse osas. Katusele on paigaldatud vihmaveetorud ja –rennid, mis jäävad fassaadivõrgu ja SW paneeli vahele. Vihmaveesüsteem varustatakse küttekaablitega. Katusele paigaldatakse PV-paneelid, mille täpne lahendus antakse tööprojektis. 3.3.6. Välistrepp ja varikatus Välistrepi ja varikatuse täpne lahendus antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga. Välisukse ette valatakse killustikalusele monoliitbetoonist plaat. Plaadi külge kinnitatakse terasest trepikonstruktsioon ning tüüpsed restastmed, mille esiosas on libisemisvastane perforeeritud riba. Astmed ja trepi konstruktsioon on kuumtsingitud, ilma täiendava viimistluseta. Trepp varustatakse kuumtsingitud käsipuuga. Välistrepi kohal paikneb terasest kergkonstruktsioonis varikatus, mis on kinnitatud konsoolsena välisseina kandekonstruktsiooni külge. Varikatuste konstruktsioon on kuumtsingitud ja värvitud. Varikatus kaetakse trapetsprofiilplekiga. Varikatus varustatakse vihmaveerenniga, mis paikneb katuse esiservas. Välisviimistluse lahendus on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse osas. 3.3.7. Avatäited Hoonel on teraskonstruktsioonis siledad soojustatud välisuksed (2 tk), manteluksed. Uksed varustatakse madala lävepakuga. Kuumtsingitud välisuks kaetakse korrosioonikaitsega ja pulbervärviga ning viimistletakse vastavalt välisviimistlus lahendusele. Välisukse soojajuhtivus U≤1,5 W/m²K. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 14/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Ventilatsiooniavad (-restid) on antud projekt KV-osas. Uks varustatakse suluste ja käepidemetega. Ukse lukustus sh sarjastus lahendatakse vastavalt Tellija ettekirjutustele. Kuna hoones püsitöökohad puuduvad ja hoones võivad ajutiselt viibida ainult ruume tundvad isikud, on hoone uks evakuatsioonisuunas avatav väändenupuga. Ukse sulused ja furnituur peab vastama ukse kaalule ja kasutusklassile. Enne avatäidete tellimist mõõta üle reaalsed ehituslikud avad. Avatäited valmistada reaalsetest avadest lähtuvalt ja paigaldada vastavalt paigaldusjuhistele. Avatäited kinnitatakse hoone konstruktsioonide külge nii, et ehituskonstruktsioonide soojuspaisumine või muud deformatsioonimuutused ei kahjustaks avatäite konstruktsioone. Ümber avatäite paigaldada aurutõkke- ja tuuletõkketeibid. Kinnitusdetailid on kas roostevabast või rooste eest kaitstud materjalist. Avade põsed vormistatakse vastavalt sõlmlahendustele. Uksed, mis võivad avanedes rikkuda ümbritsevaid pindasid ja konstruktsioone või saada ise kannatada, varustatakse uksepiirajatega, mis võimalusel paigaldatakse seinapinnale. Komplektis avatäidetega on avatäitega samast materjalist ja värvitooni piirdeliistud. Nõuded avatäidetele ja nende paigaldusele on antud projekti AR-osas. Kui mingis osas nõuded puuduvad juhinduda Tarindi RYL2010 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid. Nõuded metallist avatäidetele ja nende paigaldamisele – Tarindi RYL 2010 ptk 6 Metallitööd 63 Valmis metalltoodete paigaldamine: 631 Metallakende ja –uste paigaldamine (631.1 Metallaknad ja –uksed, 631.2 Paigaldustarvikud, sulused ja lisatarvikud, 631.3 Metallakende ja -uste kinnitusalus, 631.4 Metalluste ja –akende paigaldamine, 631.5 Valmis metalluksed ja –aknad). 3.3.8. Välisviimitluse materjalid ja toonid Värvilahendus lähtub Tellija AS Eesti Raudtee soovidest. Välisviimistlus materjalid ja toonid on kajastatud vaadete joonisel AR-4, AR-5 ja AR-6. 1. Kogu hoone on ümbritsetud terasvõrguga metallkarkassil. Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk nt 1597, mille silma suurus 38,1x16,48; ribi laius x pikkus 2,25x1,6; avade pind 73%. Terasvõrgu toon RAL 7015 (tumehall, Slate Grey) Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 15/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 2. Terasvõrku kandev metallkarkass, kuumtsingitud ja värvitud (50x100 mm), toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey) 3. Välissein- SW seinapaneel SP2B-X-PIR Energy 110 mm; väljast - RAL7015 (tumehall, Slate Grey) / seest- RAL9002 (hallikas-valge, Grey White) 4. Sokkel - tsementkiudplaat, hall (nt Tempsi Zoccolo Base) 5. Katus- SW katusepaneel SP2C-E-PIR 210/170 mm; väljast - RAL9006 (White Aluminium) / seest- RAL9002 (hallikas-valge, Grey White) 6. Varikatus- teraskonstruktsioonis vastavalt EK-osale, kuumtsingitud ja värvitud, toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey). Varikatus kaetakse trapetsprofiilplekiga, toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey) 7. Trepp- tüüpsed restastmed, esiosa kaetud libisemisvastase perforeeritud ribaga. Astmed, trepitalad ja käsipuu on kuumtsingitud (ilmatäiendatava viimistluseta). 8. Välisuks- teraskonstruktsioonis sile välisuks, väljast-/seest- RAL7015 (tumehall, Slate Grey) 9. Vihmaveetorud ja -rennid jäävad fassaadivõrgu ja SW-paneeli vahele. Toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey) 10. Katteplekid- RAL7015 (tumehall, Slate Grey) 11. Eesti Raudtee logo on kleebitud SW-paneelile. Logo toon RAL9010 (valge, Pure White) 12. Restid (avad seinas vastavalt eriosadele) - restid väljast RAL7015 (tumehall, Slate Grey) Välisviimistluse toonid: Kõik fassaadielemendid (sealhulgas SW paneelide välispind ja uksed) tuleb katta graffitivastase vahendiga (nt. anti-graffiti polüuretaanipõhine lakk, nt TEKNODUR 0290- 19). Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 16/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 3.4. Hoone tehnilised andmed Kasutamise otstarve- Muu erihoone (12749) Ehitisealune pind- 76,3 m² Maapealse osa pind- 76,3 m² Suletud netopind- 59,5 m² Köetav pind- 59,5 m² Tehnopind- 59,5 m² Maapealse osa korruste arv- 1 Hoone maht- 275 m³ Maapealse osa maht- 275 m³ Pikkus- 12,4 m Laius- 5,8 m Kõrgus- 5,0 m Hoone abs.kõrgus- 103.60 4. SISEARHITEKTUUR 4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon Hoone sisearhitektuurne kontseptsioon lähtub hoone funktsionaalsusest ja ökonoomsusest. Hoone sisearhiteltuur lahendatakse koos tehnoloogia osa projektiga vastavalt AS Eesti Raudtee nõuetele (Lisa 1. Turvangusüsteemide CCS ehitiste projekteerimine II). 4.2. Viimistlusmaterjalid 4.2.1. Üldnõuded Siseviimistluses kasutatavad materjalid on mehaaniliselt vastupidavad, minimaalselt hooldust vajavad ning maksimaalse koormustaluvusega. Hoone viimistlus tuled teostada vastavalt Sisetööde RYL2013 ja RYL2021 (muudatustega) “ Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetele“. Värvi tüüp tuleb valida vastavalt RT-10325 keskkonnaklassile. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 17/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL2010 (Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded) kvaliteediklassile 2. Kõik vastavas ruumis paiknevad konstruktiivsed elemendid ja seadmed ning nende materjalid peavad olema sobivad kasutamiseks antud keskkonnaklassiga ruumis. 4.2.2. Kandekonstruktsioon Nähtavale jäävad teraskonstruktsioonid (laetalad, postid, jäikussidemed) on ette nähtud värvida valgeks (RAL9002 Grey White). RAL9002 (grey white) 4.2.3. Põrandad Ruumis on tõstetud põrand (nt MERO Type 5) h=300mm. Põrandakatteks on kasutatud antistaatilist PVC katet (nt Polyflor Finesse SD, toon lodestone 5830, hall). Valitud toode vastab standardile EN 61340-4-1 (mis baseerub IEC 61340-4-1 alusdokumentidel). Kui mingis osas nõuded põrandatele puuduvad juhinduda Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid. 4.2.4. Seinad Ruumis on nähtavale jäetud SW-seinapaneeli sisepind, mille värvitoon on valge (RAL9002 Grey White). Kui mingis osas nõuded seintele puuduvad juhinduda Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 18/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid. RAL9002 (grey white) Ruumide vaheline sisesein (SS-1) ehitatakse teraskonstruktsioonis vastavalt EK-osale, mis kaetakse tsingitud keevisvõrguga (silma suurus 20x20 mm, paksus 3 mm, nt Metal- Disain OÜ). 4.2.5. Laed Ruumis on nähtavale jäetud SW-katusepaneeli sisepind, mille värvitoon on valge (RAL9002 Grey White). Kui mingis osas nõuded põrandatele puuduvad juhinduda Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid. RAL9002 (grey white) 4.2.6. Mööbel ja sisustus Ruumide (seadmeruumi ja TELKO ruumi) tehniline sisustus/seadmed (seadmekapid, - riiulid, jaotuskilp, kaablikanalid ja –redelid jt) lahendatakse eraldi tehnoloogia osa projektiga vastavalt AS Eesti Raudtee nõuetele (Lisa 1. Turvangusüsteemide CCS ehitiste projekteerimine II. Tehniline kirjeldus. 5.4.2. Nõuded seadme- ja operaatoriruumile). Seadmeruum varustatakse:  Tool (1 tk) - ergonoomiline  Metallist laud (t tk) – laud (800x1600mm), tõstetav  Metallist sahtel (mahub laua alla)  Metallist prügikast  Uksematt (kummist alus) Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 19/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam  Prügikühvel  Seina keskel elektrimärgis  Esmaabikomplekt ja plaastrijaotur  Välihari ja lumelabidas (ainult kohalikud töökohad)  Juhised elektriõnnetuse korral  Seinanagi Kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete valikul eelistada samuti heledaid toone. 5. TULEOHUTUS 5.1. Normdokumendid Hoone projekteerimisel on lähtutud alljärgnevatest tuleohutuse normdokumentidest:  Eesti Vabariigi Tuleohutuse seadus 01.09.2010.  Päästeameti 2018 juhend Ehitusprojekti tuleohutusosa.  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" ja Siseministri määrus nr. 17, 16.02.2021, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” muutmine.  Siseministri määrus 02.09.2010. a. nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded".  Siseministri määrus 07.01.2013. a. nr 1 "Nõuded tulekahju- signalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse".  Siseministri määrus 01.09.2010. a. nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" .  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".  EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 20/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam  EVS812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Tööstus ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.  EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.  EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.  EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.  EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.  EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika. Hädavalgustus.  CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad. 5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve Kasutamise otstarve: Muu erihoone (12749) Kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned) Tuleohutuse klass TP3 (tuldkartev) Tuleohuklass 2 (tuleohtlik) Tulekaitsetase: II Hoone korruste arv: 1 (maapealne korrus) Hoone kandekonstruktsioon on terasest, mis väljapoolt kaetakse Sandwhich paneelidega (välisseinad ja katus). Ehitise kõrgus maapinnast on 5,0 meetrit. 5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad Hoone jäigastavatele kandekonstruktsioonidele tulepüsivusele nõudeid ei esitata. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 21/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 5.3.2. Tuletõkkesektsioonid Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni. 5.3.3. Eripõlemiskoormus Eripõlemiskoormus üldiselt alla 600 MJ/m2 . 5.3.4. Tuletundlikkus Minimaalsed tuletundlikkuse klassid: Siseseinad, laed D-s2, d2 Põrand A2FL-s1 Soojustussüsteem D,d0 Välisseina välispind D,d2 Katusekate Broof (t2-t4) 5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted Hoone moodustab ühe suitsutsooni. Suitsueemaldus toimub ruumi välisuste kaudu (ukse kõrgus on 2,6 m). Suitsueemalduseks kasutatav uks avatakse tulekahju olukorras käsitsi. 5.4. Tuleohutuskujad Projekteeritav hoone asub olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 meetrit. 5.5. Evakuatsioonilahendus Evakuatsioon hoonest on tagatud välisukse kaudu. 5.5.1. Maksimaalne inimeste arv Hoones puuduvad püsitöökohad. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 22/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 5.5.2. Evakuatsiooniteed Töörežiim hoones on täisautomaatne, mistõttu püsitöökohad puuduvad. Ajutiselt hoones viibivad ja seadmeid teenindavad töötajad on ruume tundvad, mistõttu evakuatsiooni suunas on uksed avatavad võtmeta kasutades väändenupuga lukku. Väljumistee maksimaalne pikkus ei ületa lubatavat 45 meetrit. Väljapääsuukse miinimum laius on 1 meeter. 5.5.3. Juurdepääs katusele Juurdepääs ehitise katusele on tagatud teisaldatava redeliga. 5.5.4. Piksekaitse Hoonele on ette nähtud piksekaitsesüsteem, mis koosneb piksepüüdurist; allaviikudest ja maandurist. Piksekaitse lahendatakse projekti EL-osas. 5.6. Tuleohutuspaigaldised Hoonesse on projekteeritud automaatne gaaskustutussüsteem ja esmased tulekustutusvahendid – min kaks 6 kg CO2 kustuti (üks paikneb seadmeruumis ja teine TELKO ruumis). Tulekustutid asuvad nähtaval kohal või on selle asukoht nõuetekohaselt tähistatud. AGKS lähemalt kirjeldatud punktis 5.6.1. 5.6.1. Automaatne gaaskustutussüsteem Lisaks peatükis 5.6 nimetatule on ette nähtud ka täiendavad tuleohutuspaigaldised – automaatika projektiga tagatakse, et seadmekonteinerisse paigaldatakse gaaskustutussüsteem. Automaatne gaaskustutussüsteem on ette nähtud tulekahju kiireks avastamiseks ja kustutamiseks varajases staadiumis tekitades keskkonna, kus põlemist ei soodustata, tagamaks seadmete säilimise tulekahju korral. Lisaks edastab kustutussüsteem paralleelselt infot tulekahju avastamise ja kustutussüsteemi oleku kohta hoone automaatikasüsteemi. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 23/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Tulekahjuandurid – tulekahju avastamiseks kasutatakse optilisi suitsuandureid. Andurid ühendatakse keskseadme erinevatesse tulekahju avastamise tsoonidesse. Andurid paigaldatakse ruumi lae ning tõstetud põranda alla. Põranda alused andurid varustatakse lisa indikaator LEDga, mis tuleb paigaldada nähtavalt ja selliselt, et oleks tuvastatav häiret andnud andur. Käsikäivitusnupp – keskseadmel. Ajutisepeatamisenupp - paigaldatakse kustutusalalt väljumisteele selliselt, et nupuni jõudmiseks kuluv aeg ruumi kaugeimast punktist ei ole pikem kui kustutussüsteemi viiteaeg. Nupp peab olema isetagastuv. Katkestusnupp – paigaldatakse keskseadme juurde. Nupp peab olema fikseeritud. Sireen I aste (tulekahju) – paigaldatakse ruumi ning käivitatakse tulekahju avastamisel kustutusalal (I astme häire, 1 avastamistsoon häires). Vilkursireen II aste (evakuatsioon/ kustutus rakendub) – paigaldatakse ruumi ukse kohale ning ruumist välja ning käivitatakse tulekahju kinnituse saamisel kustutusalal (II astme häire, 2 avastamistsoon häires). Vilkursireenide juurde tuleb paigaldada informatiivne tekst “ÄRA SISENE! GAASKUSTUTUS RAKENDUNUD!” (ruumist väljapoole) ning "LAHKU RUUMIST! GAASKUSTUTUS KÄIVITUB" (ruumis). Auto/käsi režiimi lülitus – režiimi valik toimub keskseadmelt käsitsi. Gaasrakendunud (rõhk torustikus) – rõhuandur paigaldatakse torustikule ja ühendataksekesk seadmega. Rõhukontroll mahutis (kontaktmanomeeter) – kustutusaine mahuti komplektis, ühendatakse keskseadmega. Kasutatavad seadmed peavad olema sertifitseeritud EVS-EN12094 ja EVS-EN54 asjakohastele osadele. 5.6.2. Turvavalgustus Evakuatsiooni turvavalgustus lahendatakse ja ehitatakse välja vastavalt kehtivatele seadustele ja normidele, vt projekti EL-osa. Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 24/25 Töö nimetus: Töö nr. 2944KLT Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Staadium: EELPOJEKT Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Kuupäev: 07.08.2023 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam 5.7. Pääs kinnistule Tuletõrjeautode juurdepääs kinnistule on tagatud mööda kõvakattega (asfalt) teed ning päästemeeskonnale on tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks vajalike päästevahenditega. 5.8. Väline tulekustutusvesi Tuletõrjeveevarustuse süsteemid peavad vastama kehtivatele nõuetele ning standardile EVS 812-6:2015 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Väline tulekustutusvesi lahendatakse olemasolevate hüdrantidega. Vajalik tuletõrjevee vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Seletuskirja koostas: Maret Volens volitatud arhitekt, tase 7 Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740 25/25  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 15.08.2024 menetlus nr 442700 Amet [email protected] Meie 26.08.2024 nr 7.1-2/24/14191-2 Endla tn 10a 10142, Tallinn, Harju maakond Kiltsi alevikus Jaama tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla Kiltsi aleviku Jaama tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 442700). Kinnistu (katastritunnus 92701:002:0003) asub riigitee nr 17139 Kiltsi jaama tee km 0-0,35 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse signalisatsioonisüsteemi hoone ja juurdepääsutee ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on eelprojekt „Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine“ (GRK Rail OY, Kollane tuba OÜ töö nr 2944KLT). Võttes arvesse ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata. 1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Riigitee alusele maale uue ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee alusel maal (92801:001:0281 ja 92701:002:0550) ehituslubade väljastamise pädevus on Transpordiametil. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie nõuetele (vt lisa 1) ning esitada see meile kooskõlastamiseks ja lepingu sõlmimiseks [email protected]. 2. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel manööverdamist (sh parklast välja tagurdamine) mitte ette näha. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Suurendada parkla pinda vastavalt pöördekoridoridele. 3. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) meiega kooskõlastatud teeprojekti kohane riigitee ristumiskoht ja normikohased nähtavuskolmnurgad, milles ei Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 4. Kinnistu asub riigitee kaitsevööndis. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus teekatte servast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kuuse peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. 2944KLT_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri 3. 2944KLT_EP_AS-4-02_v01_asendiplaan Kristi Kuuse 58603278, [email protected] 2 (2)  Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida ehitusloa eelnõu asendiplaanil märgitud asukohta riigitee nr 17139 Kiltsi jaama tee ligikaudu km 0,22. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I või II põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 2 (2) Saatja: "Karl-Eric Mäemurd" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Ristumiskoha projekti kooskõlastamine Kuupäev: 2024-11-06 09:07 Tervist, Tahame teiega kooskõlastada ristumiskoha projekti raudtee ala moodulhoonele. Palume, et kiiresti üle vaataksite selle, meil on nende hoonete rajamisega kiire ning selle taga on ehitusloa taotlus nr 2411271/09109. Manuses projekt ja teie asutuse märkused meile. Heade soovidega Karl-Eric Mäemurd Projekteerija AllSpark OÜ | www.allspark.ee <http://www.allspark.ee/> +372 5693 4322 | [email protected] Suur-Sõjamäe 50a, 11415 Tallinn --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.