Taotlus isikliku kasutusõiguse lepingu lõpetamiseks

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1171 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 seitsmeteistkümnendal aprillil kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (17.04.2018.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, kui riigivara valitseja, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Annika Birk, isikukood 49101082788, kes on tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht Valge tn 16, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Avo Järv, isikukood 35611072736, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee T2, Rakvere linn asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7094650, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksuse katastritunnus 66301:033:0003, pindala 28605 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee T2, Rakvere linn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitisregistri Ehitusalune Nimetus Staatus Liik kood pind m2 220589628 Rakvere linna kaart 0,5 ehitusluba antud vallasasi Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme I suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 1.5. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.6. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 66301:033:0003 kitsendused: Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 720 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1339 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 136 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 326 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 151 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla ÕL,Pähklimäe); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2707 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1569 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 215 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 164 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7520 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-28 KABALA:RV0); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 28574 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: ulatus: 1054 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)). 1.7. Lepingu esemeks II on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne- Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.8. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5280831, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksuse katastritunnus 90002:001:0611, pindala 1611 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.8.1. Esimesse jakku on kantud 2) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistutele nr: 169031, 602131, 4311531, 4311631. Tasuta ja tähtajatu vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut 06.03.2000 võlaõiguslepingu ja selle lisas määratletud tingimustel. Kanne muudetud kinnistu nr 602231 jagamisel. 3) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 3572031. Vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut , mis on kantud registriosa nr 35720 3.jakku. 2  4) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 3572131. Vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut , mis on kantud registriosa nr 3572131 3.jakku. 1.8.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.8.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.8.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.9. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.10. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud. 1.11. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.12. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 90002:001:0611 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 1613 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 266 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Luige); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1613 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 580 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: ulatus: 1613 m²; nähtus: tiheasustusala (Vinni valla üldplaneering). 1.13. Lepingu esemeks III on 21 Rakvere-Luige tee, Karkuse küla, Vinni vald, Lääne- Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.14. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 6101350, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksus katastritunnus 90002:001:2860, pindala 21,5000 ha, aadress 21 Rakvere-Luige tee, Karkuse küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.14.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.14.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.14.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.15. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.16. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitisregistri Ehitusalune Nimetus Staatus Liik kood pind m2 Rakvere-Luige mnt (nr T-21) 220608293 kergliiklustee valgustuse 5 kasutusel vallasasi elektriliitumine Karkuse küla reaalosa Valguskaabel ELA041 220651976 415 kasutusel kui mikrotorustikus vallasasi 3  220656787 Tänavavalgustus 680 kasutusel vallasasi Kapptelefonijaama 220660183 8 kasutusel vallasasi elektriliitumine Aktiivkapp "Huawei" ja FOC- 220662341 560 kasutusel vallasasi maakaablid Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme III suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 1.17. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste kinnismälestistena registreeritud objektide kaitsevööndites: - ehitismälestis/Kinnisvara “Piira sild” ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määruse nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) alusel 04.08.1998. a arvele võetud mälestis nr 15996. 1.18. E-notari teabesüsteemi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.19. Lepingu esemeks IV on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.20. Lepingu ese IV on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8089950, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksus katastritunnus 90002:001:2850, pindala 10,0500 ha, aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.20.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.20.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.20.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.21. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.22. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud. 1.23. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.24. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 90002:001:2850 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3502 m²; nähtus: riigimaantee (Piira II ring); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 410 m²; nähtus: riigimaantee (Piira II ring); Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 18645 m²; nähtus: maardla (Rakvere); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1119 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Luige); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 95901 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Rakvere B3); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 127 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 7552 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); 4  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1416 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere-Põhja haru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3629 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Rannapungerja); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (4000); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1414 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere - Rakvere-Põhja); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 95901 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 46340 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 415 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Rannapungerja); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2128 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1309 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-28 KABALA:RV0); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2233 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (PAJUSTI:RP0); Piiranguvöönd: ulatus: 599 m²; nähtus: tiheasustusala (Sõmeru valla üldplaneering); Piiranguvöönd: ulatus: 42136 m²; nähtus: tiheasustusala (Vinni valla üldplaneering). Lepingu ese I kuni lepingu ese IV edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese / lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Lepingu ese I on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV15125. Lepingu eseme I suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.4. Lepingu ese II on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV45691. Lepingu eseme II suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.5. Lepingu ese III on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV69161. Lepingu eseme III suhtes on sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.6. Lepingu ese IV on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV72704. Lepingu eseme IV suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.8. Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.9. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist. 2.1.10. Lepingu esemetel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.11. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 5 2.1.12. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus-ja taristuministri 21.10.2016. a. käskkirjaga nr 16- 0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. 2.1.13. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 09.04.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/100. 2.1.14. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 21.07.2017. a käskkirja nr 0186 ja Tallinna notar Marika Rei poolt 25.08.2017. a registri nr 1846 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad. 2.3.2. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7094650 sisse kandmisel esimese järjekoha. 6 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.6. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5280831 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele III tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.9. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 6101350 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele IV tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliin), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.11. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset IV käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.12. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele IV seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 8089950 sisse kandmisel esimese järjekoha. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja 7  Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule. 4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi. 4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid. 4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.7. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kohustub Õigustatud isik kahe (2) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast lepingu esemel asuvad, käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud sideehitised ära vedama ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.9. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi 8  kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7094650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 5280831 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil. 5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 6101350 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil. 5.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme IV isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8089950 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. 6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa. 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 9 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et 10  teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.11. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 on Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine. 6.12. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. 6.13. Vastavalt EhS §-le 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse EhS 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.14. Vastavalt EhS § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 6.15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015. a välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. 7. OSALEJATE KONTAKTANDMED 7.1. Omanik: Maanteeamet, aadress: Teelise tn 4, Tallinn, telefon: +372 6119300, e-post [email protected]. 7.2. Õigustatud isik: Telia Eesti AS, aadress: Sõle tn 14, Tallinn, e-post: [email protected]. 11 7.3. Lepinguosalised on leppinud kokku, et käesoleva lepingu punktides seitse üks (7.1) ja seitse kaks (7.2) esitatud andmete muutumisest kohustuvad lepinguosalised teineteist kirjalikult informeerima. 8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notariaalakti tõestaja büroos. 8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osaleja soovil paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus käesoleva notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Maanteeamet. Tasumise selgituseks märkida: Priimus-Projekt OÜ töö nr 31-EVS-10 „Põhimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 172,5-179,22 lõigu remont. Välisvalgustus, side-ja elektriliinid“. 9.2. Maanteeamet tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3. Maanteeamet tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Aktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 8,40 eurot. Kokku 50,40 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemel I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel IV isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). 12 ____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 13      NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 759 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kolmandal aprillil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (03.04.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 29.03.2019 kell 11:06 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik, ja Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 29.03.2019 kell 12:23 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Geospatial OÜ, registrikood 11167275, asukoht ja postiaadress Laine tee 26, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, e- posti aadress [email protected], (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 01.04.2019 kell 10:14 tehtud päringute alusel) ning mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Natalja Morozova, isikukood 48108090234, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse nr. AA1240696 alusel, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA, VÕLAÕIGUSLIK KINNISTU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA KOORMAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 7094650 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 66301:033:0003,  majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee T2, Rakvere linn, pindalaga 28574 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018.a sõlmitud lepingu punktidele 3.1 kuni 3.3 ja 4. Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018.a lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. 17.04.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.04.2018. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 8417450 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 66204:002:2440, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22 Rakvere- Väike-Maarja- Vägeva tee, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, pindalaga 9,8300 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatusse kandmata kinnistu asukohaga 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee, Rakvere linn, katastritunnusega 66301:001:0454, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), pindalaga on 143 m². Ametlikes Teadaannetes on 25.02.2019.a avaldatud teadaanne nr 1431219 (Kinnistusraamatu registriosa avamise teade), mille sisu on järgmine: kinnistamiseks on esitatud kinnisasi: katastritunnusega 66301:001:0454, mille asukoht on Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ja pindala 143,0 m2, omanikuna kantakse kinnistusraamatusse Eesti Vabariik. 1.4. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2) ja lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3). Lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 66301:033:0003 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1339 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 720 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike- Maarja - Vägeva); • Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 28574 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2707 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1569 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 215 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 475 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 2  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 151 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla ÕL,Pähklimäe); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7520 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-28:(L35116)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 136 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ulatus: 1054 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)). 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ning see maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 1.7. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV15125; • arvele võetud: 14.04.2016.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr: LS18-1020; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Telia Eesti AS; alates: 17.04.2018.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: sidekaabel. Lepingu ese 2: 1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 66204:002:2440 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Tõrma00); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 38 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Inno); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kaalumaja,Lasteaed); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Nurmiku JK,Tõrma 9); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2981 m²; nähtus: riigimaantee (Tõrma - Koeravere); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 98318 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1386 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere - Rakvere-Põhja); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1398 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 7373 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 521 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Tundmatu 35kV ?µhuliin); 3  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1552 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Tundmatu 35kV ?µhuliin); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1542 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Väike-Maarja - Rakvere); • Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 98318 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 244 m²; nähtus: d kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm (Tartu-Rakvere jaotustorustik); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: sideehitis maismaal (EG Rakke-Loobu sideliin); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1543 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Püssi - Rakvere); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 49731 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike- Maarja - Vägeva); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 129 m²; nähtus: riigimaantee (Tõrma - Koeravere); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3363 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere - Tapa); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 214 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Nurmiku JK,Tõrma 9); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 511 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kaalumaja,Lasteaed); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 792 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla ÕL,Pähklimäe); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1552 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-41:(L35142)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Küla ÕL,Pähklimäe); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1504 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3396 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KARITSA:RV0); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7972 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ulatus: 87 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)). 1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) ja muinsuskaitseameti kodulehekülje registrite ja kultuuripärandite kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) asukoha ja liigi järgi päringust nähtub: 1.9.1. mälestise nimi: Kivikalme; • mälestise registri number: 10357; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 02.12.1997.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.9.2. mälestise nimi: Asulakoht; 4  • mälestise registri number: 10355; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 02.12.1997.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954). 1.10. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV7901; • arvele võetud: 27.04.2017.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr: LS15-1853; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus; alates: 09.07.2015.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus: Kasutaja püstitab käesoleva Kokkuleppe punktis 1.1.1. nimetatud Maaüksusele Tehnorajatise vastavalt punktis 1.2.2. nimetatud tööprojektile. Kasutusõiguse alaks on Tehnorajatise kaitsevöönd, mille ulatus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002.a. määrusega nr.211. 2.2 Riigimaa Valitseja ja Kasutaja lepivad kokku, et käesoleva Kokkuleppe alusel on Kasutajal õigus Maaüksuse Kasutusõiguse alale püstitatavat Tehnorajatist ehitada, omada ,käitada, hooldada ja rekonstrueerida (edaspidi Kasutusõigus). Lepingu ese 3: 1.11. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 66301:001:0454 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); • Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 143 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal (). 1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ning see maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 1.13. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV81858; • arvele võetud: 01.01.2011.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: puuduvad. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kaks (1.2) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud 5  kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 26.03.2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/185. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on sideettevõtja ning pakub isikliku kasutusõiguse aladel üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses ning tegutseb elektroonilise side seaduse alusel. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Õigustatud isiku äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Geospatial OÜ volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste 6  mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Geospatial OÜ ei ole sundlõpetatud, Geospatial OÜ suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks. 2.2.7. Natalja Morozova volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.8. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis 1.1 nimetatud isikliku kasutusõigusega soodustatud isiku huve. 2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-3), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 2.3.3. Neile on arusaadav asjaolu, et pärast lepingu eseme 3 kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatu registriosa avamist on vajalik Omanikul sõlmida Õigustatud isikuga asjaõigusleping lepingu esemele 3 isikliku kasutusõiguse 3 kinnistusraamatusse kandmiseks (edaspidi nimetatud Asjaõigusleping). Osalejad soovivad selle lepingu sõlmida eelnimetatud asjaolule vaatamata. 2.3.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. ja 1.2. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirjade alusel. • Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 26.03.2019.a käskkirja nr 1-2/19/185 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1) 7  sidekaabli paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil eesmärgipäraseks ekspluateerimiseks. 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2) sidekaabli paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil eesmärgipäraseks ekspluateerimiseks. 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3) sidekaabli paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil eesmärgipäraseks ekspluateerimiseks. 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel. Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2 ja kasutusõiguse ala 3 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2 ja isiklik kasutusõigus 3 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 8 4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.7. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.8. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.9. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.10. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks sidevõrgu korrashoidu ja/või ohustaks sidevõrgu toimimist; 4.1.11. pärast kasutusõiguse alal teostatud sidevõrgu ehitus-, paigaldus, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma sidevõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma sidevõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.16. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; 4.1.17. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule allakirjutamisega. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.16. toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja 9  kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused 5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et nad sõlmivad notariaalselt tõestatud vormis Asjaõiguslepingu lepingu eseme 3 koormamiseks isikliku kasutusõigusega 3 hiljemalt ühe (1) kalendrikuu jooksul arvates lepingu eseme 3 kohta kinnistusraamatu registriosa avamisest alates. 5.2.Omanik kohustub teavitama Õigustatud isikut Asjaõiguslepingu sõlmimisest (ajast ja kohast) selles lepingus märgitud aadressil või e-postil vähemalt seitse (7) kalendripäeva ette. 5.3.Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et Asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Õigustatud isik. 6. Asjaõiguslepingud 6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 7094650 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sidekaabli paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil eesmärgipäraseks ekspluateerimiseks vastavalt 03.04.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8417450 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sidekaabli paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil eesmärgipäraseks ekspluateerimiseks vastavalt 03.04.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 6.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 7. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 7.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 7.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 7.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt 10  kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 7.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 7.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 7.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 7.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 7.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 7.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või - rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 7.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, 11  mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 7.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 7.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt: (1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või - rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või - rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. (5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit. 7.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 7.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. 7.16. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid;6) veealused uppunud vee-, õhu- ja 12  muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. 7.17. Muinsuskaitseseaduse § 4 kohaselt võidakse muinsuskaitsealaks tunnistada kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala. Muinsuskaitseala muinsuskaitseseaduse tähenduses võib koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku. 7.18. Muinsuskaitseseaduse § 16 kohaselt vastutab mälestise omanik või valdaja mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud: • mälestist hooldama; • mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks; • järgima muinsuskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba; • viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt; • võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata; • säilitama ja korras hoidma mälestise tähist; • teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest. Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis), tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on muinsuskaitseseaduse § 16 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused. Remontimine muinsuskaitseseaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile. 7.19. Muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt koostab Muinsuskaitseamet omanikule või valdajale kaitsekohustuse teatise mälestiseks tunnistamise õigusakti alusel. Kinnismälestise kaitsekohustuse teatises tuleb märkida mälestise nimetus, asukoht, tunnused, kultuurimälestiste riikliku registri number ning mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev; vajaduse korral mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu; vajaduse korral ajaloo- ja arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused; mälestise piirid ja kaitsevööndi ulatus, kui need on määratud, ning kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama muinsuskaitseseaduse § 18 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ning vajaduse korral vallasmälestise säilitamise tingimusi. Kaitsekohustuse teatis koostatakse kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik või valdaja, teise valla- või linnavalitsus ja kolmanda Muinsuskaitseamet. Kui kaitsevöönd ulatub naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule või valdajale. Mälestise võõrandamisel või valduse üleminekul peab omanik andma kaitsekohustuse teatise üle uuele omanikule või uuele valdajale. 7.20. Mälestise ja muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitise müügi-, kinke- või vahetusleping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitisega. 7.21. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 (kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud: • konserveerimine ja restaureerimine; • ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja 13  täisehitamine; • ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; • kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; • katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; • mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; • mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine; • algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; • haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks muinsuskaitseseaduse § 24 lõikes 1 sätestatule keelatud: • mullatööd ja maaharimine; • siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; • teede, trasside ja võrkude rajamine. 7.22. Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse. Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses. 7.23. Muinsuskaitseseaduse § 25 (kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused) kohaselt kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesanded on: • tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; • kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. Kaitsevööndit ei kehtestata: • muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole sätestatud teisiti; • kalmistul paiknevale kinnismälestisele. 14  Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; • kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks. 7.24. Muinsuskaitseseaduse § 26 (avalik juurdepääs kinnismälestisele) kohaselt on avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs. Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist. 7.25. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 35¹ on Muinsuskaitseametil on õigus koostada muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ei pea Muinsuskaitseameti ametnikel olema muinsuskaitseseaduse §-s 36 sätestatud tegevusluba. 7.26. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 1 on kaitstavad loodusobjektid on: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 7.27. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: • muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud looduskaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 7.28. Vastavalt looduskaitseseaduse § 15 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust 15  päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: • kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega; • teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 7.29. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 7.30. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 7.31. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 7.32. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 8. Originaal ja ärakirjade väljastamine 8.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 8.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt. 8.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 16 9. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 9.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 9.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kokku 40,80 eurot. Käibemaks 8,16 eurot. Koos käibemaksuga 48,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%): • paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk osalejale • digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk • digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk ametiasutusele Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 17   NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1171 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 seitsmeteistkümnendal aprillil kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (17.04.2018.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, kui riigivara valitseja, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Annika Birk, isikukood 49101082788, kes on tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht Valge tn 16, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Avo Järv, isikukood 35611072736, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee T2, Rakvere linn asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7094650, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksuse katastritunnus 66301:033:0003, pindala 28605 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee T2, Rakvere linn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitisregistri Ehitusalune Nimetus Staatus Liik kood pind m2 220589628 Rakvere linna kaart 0,5 ehitusluba antud vallasasi Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme I suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 1.5. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.6. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 66301:033:0003 kitsendused: Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 720 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1339 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 136 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 326 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 151 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla ÕL,Pähklimäe); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2707 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1569 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 215 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 164 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7520 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-28 KABALA:RV0); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 28574 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: ulatus: 1054 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)). 1.7. Lepingu esemeks II on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne- Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.8. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5280831, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksuse katastritunnus 90002:001:0611, pindala 1611 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.8.1. Esimesse jakku on kantud 2) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistutele nr: 169031, 602131, 4311531, 4311631. Tasuta ja tähtajatu vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut 06.03.2000 võlaõiguslepingu ja selle lisas määratletud tingimustel. Kanne muudetud kinnistu nr 602231 jagamisel. 3) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 3572031. Vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut , mis on kantud registriosa nr 35720 3.jakku. 2  4) Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 3572131. Vee juurdejuhtimise ja heitvee ärajuhtimise servituut , mis on kantud registriosa nr 3572131 3.jakku. 1.8.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.8.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.8.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.9. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.10. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud. 1.11. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.12. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 90002:001:0611 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 1613 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 266 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Luige); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1613 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 580 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: ulatus: 1613 m²; nähtus: tiheasustusala (Vinni valla üldplaneering). 1.13. Lepingu esemeks III on 21 Rakvere-Luige tee, Karkuse küla, Vinni vald, Lääne- Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.14. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 6101350, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksus katastritunnus 90002:001:2860, pindala 21,5000 ha, aadress 21 Rakvere-Luige tee, Karkuse küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.14.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.14.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.14.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.15. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.16. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitisregistri Ehitusalune Nimetus Staatus Liik kood pind m2 Rakvere-Luige mnt (nr T-21) 220608293 kergliiklustee valgustuse 5 kasutusel vallasasi elektriliitumine Karkuse küla reaalosa Valguskaabel ELA041 220651976 415 kasutusel kui mikrotorustikus vallasasi 3  220656787 Tänavavalgustus 680 kasutusel vallasasi Kapptelefonijaama 220660183 8 kasutusel vallasasi elektriliitumine Aktiivkapp "Huawei" ja FOC- 220662341 560 kasutusel vallasasi maakaablid Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme III suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 1.17. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste kinnismälestistena registreeritud objektide kaitsevööndites: - ehitismälestis/Kinnisvara “Piira sild” ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määruse nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) alusel 04.08.1998. a arvele võetud mälestis nr 15996. 1.18. E-notari teabesüsteemi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.19. Lepingu esemeks IV on 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.20. Lepingu ese IV on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8089950, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksus katastritunnus 90002:001:2850, pindala 10,0500 ha, aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.20.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.20.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.20.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.21. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (17.04.2018). 1.22. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuulva maaüksusega ehitisi seotud. 1.23. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 1.24. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 90002:001:2850 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3502 m²; nähtus: riigimaantee (Piira II ring); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 410 m²; nähtus: riigimaantee (Piira II ring); Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 18645 m²; nähtus: maardla (Rakvere); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1119 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Luige); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 95901 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 48 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Rakvere B3); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 127 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 7552 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); 4  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1416 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere-Põhja haru); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3629 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Rannapungerja); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (4000); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1414 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (Rakvere - Rakvere-Põhja); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 95901 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 46340 m²; nähtus: riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 415 m²; nähtus: riigimaantee (Rakvere - Rannapungerja); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2128 m²; nähtus: riigimaantee (Piira ring); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1309 m²; nähtus: elektriõhuliin 35- 110kV(Kõrgepingeliin) (L-28 KABALA:RV0); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2233 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (PAJUSTI:RP0); Piiranguvöönd: ulatus: 599 m²; nähtus: tiheasustusala (Sõmeru valla üldplaneering); Piiranguvöönd: ulatus: 42136 m²; nähtus: tiheasustusala (Vinni valla üldplaneering). Lepingu ese I kuni lepingu ese IV edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese / lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Lepingu ese I on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV15125. Lepingu eseme I suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.4. Lepingu ese II on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV45691. Lepingu eseme II suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.5. Lepingu ese III on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV69161. Lepingu eseme III suhtes on sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.6. Lepingu ese IV on registreeritud riigi kinnisvararegistris, objekti kood KV72704. Lepingu eseme IV suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.8. Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.9. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist. 2.1.10. Lepingu esemetel ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.11. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 5 2.1.12. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus-ja taristuministri 21.10.2016. a. käskkirjaga nr 16- 0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. 2.1.13. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 09.04.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/100. 2.1.14. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 21.07.2017. a käskkirja nr 0186 ja Tallinna notar Marika Rei poolt 25.08.2017. a registri nr 1846 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad. 2.3.2. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7094650 sisse kandmisel esimese järjekoha. 6 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.6. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5280831 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele III tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliini), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.9. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 6101350 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele IV tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme IV koosseisu kuuluval maaüksusel ehitamise, talumise ja arendamise eesmärgil sideehitisi (sidekaabelliin), kasutada sideehitisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.11. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset IV käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.12. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et lepingu esemele IV seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 8089950 sisse kandmisel esimese järjekoha. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja 7  Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule. 4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi. 4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid. 4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.7. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kohustub Õigustatud isik kahe (2) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast lepingu esemel asuvad, käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud sideehitised ära vedama ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.9. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi 8  kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7094650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 5280831 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil. 5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 6101350 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil. 5.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme IV isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8089950 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 17.04.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 17.04.2018. a lepingu lisaks nr 4 oleval plaanil. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. 6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa. 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 9 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et 10  teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 6.11. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 on Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine. 6.12. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. 6.13. Vastavalt EhS §-le 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse EhS 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.14. Vastavalt EhS § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 6.15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015. a välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. 7. OSALEJATE KONTAKTANDMED 7.1. Omanik: Maanteeamet, aadress: Teelise tn 4, Tallinn, telefon: +372 6119300, e-post [email protected]. 7.2. Õigustatud isik: Telia Eesti AS, aadress: Sõle tn 14, Tallinn, e-post: [email protected]. 11 7.3. Lepinguosalised on leppinud kokku, et käesoleva lepingu punktides seitse üks (7.1) ja seitse kaks (7.2) esitatud andmete muutumisest kohustuvad lepinguosalised teineteist kirjalikult informeerima. 8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notariaalakti tõestaja büroos. 8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osaleja soovil paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus käesoleva notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Maanteeamet. Tasumise selgituseks märkida: Priimus-Projekt OÜ töö nr 31-EVS-10 „Põhimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 172,5-179,22 lõigu remont. Välisvalgustus, side-ja elektriliinid“. 9.2. Maanteeamet tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3. Maanteeamet tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Aktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 8,40 eurot. Kokku 50,40 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemel I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemel IV isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). 12 ____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 13 ELEKTRILEVI OÜ TALLINN-HARJU REGIOON TEHNILISED TINGIMUSED MITTEELEKTRIPROJEKTIDELE Nr. 228625 Väljastatud: 25.03.2015 Kehtivad kuni: 25.03.2016 1. Tehniliste tingimuste taotleja: Selektor Projekt OÜ Taotleja aadress: Pärnu mnt 139e, Tallinn 11317 Taotleja telefon: 5343 4384 Taotleja E-Mail: [email protected] Taotluse esitamise kuupäev ja nr.: 2. Objekti iseloomustus: Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele Väo ristmik – Lagedi liiklussõlm (km 0,6-3,0; edaspidi Väo lõik). 11 Tallinna ringtee, Veneküla küla, Rae vald, Harju maakond Elektriline aadress: Toitealajaam: Toitefiider: Jaotusalajaam: Sektsioon: Jaotusfiider: LOO 110/35/10 IRU:LOO AS BALTIFALT: LOO AIAOTSA:LO O LOO I:LOO LOO II:LOO MAARDUMÕ ISA:LOO TÕUKANALA TE I:LOO TÕUKANALA TE II:LOO LAGEDI:LOO 11 Tallinna Ringtee projekteerimisel (lõigus km 0,6 - 3,0) arvestada maa-ala kohta kehtestatud tehnovõrkude detailplaneeringut, elektrivõrkude kaitse-eeskirju ja servituudialasid. Olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbrusest ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette elektripaigaldiste kaitsmise meetmed ning lahendused. Käsitletavas ehitusalas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriliinid (järjestus alates Väost): 10 kV õhuliinid nr 17016, 4818 planeeritava Veneküla tunneli juures 10/0,4 kV mastalajaam nr 5377, 10 kV kaabelliinid nr 24713 ja 24714, 17016 (13917) ja 14015, 10 kV õhuliinid nr F Aiaotsa AS-70, F Loo 2 AS-95, F Loo 1 AS-95, F Tellivere 2 AS-70, F Tellivere 1 AS-50, F Tõukanalate 2 AS-50, F Tõukanalate 1 AS-50 ja F Lagedi AS-95. ______________________________________________________________________________________________ KÄESOLEVAD TEHNILISED TINGIMUSED KEHTIVAD AINULT OBJEKTI ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKTI KOOSTAMISEKS  Käsitletavas ehitusalas asuvad ka võrguettevõtjate Elering AS-le ja Loo Elekter AS-le kuuluvad elektriliinid Projektis näha ette Lagedi tee 26 kinnistu juures keskpinge õhuliini mastide ümber paigutamine. Järgida õhuliinide rippe ja sõidutee vahelisi lubatud kaugusi. Näha ette kaablikaitse reservtorude paigaldus risti Lagedi teega planeeritava Veneküla tunnel juures ja LOO 110/35/10 alajaama juures. Projekteerida vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ (http://www1.energia.ee/Hankekonkursid.nsf/WebJV?OpenFrameSet) nõuetele. Projekt peab sisaldama kõiki vajalikke kooskõlastusi kinnistute omanike, omavalitsuse ja Elektrilevi OÜ-ga. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. Projekt tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamine toimub e-teeninduses, www.elektrilevi.ee. Lähemalt saab kooskõlastamise kohta lugeda meie kodulehel (Elektrilevi > Kliendile > Teenused > Kooskõlastamine). Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümberpaigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb esitada taotlus võrgu ümberehituseks kliendi soovil ning sõlmida projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja. Kinnitaja: Kadi Mölder Võrgu planeerija Koostas: Kadi Mölder Telefon: 56 90 9102 ______________________________________________________________________________________________ KÄESOLEVAD TEHNILISED TINGIMUSED KEHTIVAD AINULT OBJEKTI ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKTI KOOSTAMISEKS