dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Harjumaa Saku vald 11342 Saku-Tõdva tee kaitsevööndisse jääva kuivenduskraavi projekt

Maanteeamet · 9. aprill 2019
Seotud ettevõtted
KLM Projekt OÜ (adressaat)
Viit
15-2/18/45411-8
Registreeritud
9. aprill 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KLM Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2018
Vastutaja
Ave Talli (MA, Planeeringute osakond, Planeeringute menetlemise talitus)

Failid

  • 📎15-21845411-8 09.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc4016 KB

Sisu (failidest)

Truup 15 - PP d600 mm Vääna (Saku) jõgi Truup 14 - PL d800 mm Truup 13 - PP d500 mm Truup 12 - PP d500 mm Truup 11 - betoon d750 mm Truup 8 - PP d600 mm Truup 7 - PP d600 mm Truup 10 - PP d600 mm Truup 9 - PP d600 mm Riigitee nr 11420 Saku-Laagri Truup 6 - metall d400/PP d500 mm Riigitee nr 11340 Tallinn-Saku Truup 5 - betoon d400(?) mm Truup 4 - betoon d450 mm Riigitee nr 11342 Saku-Tõdva Truup 3 - PP d400 mm Truup 2 - PP d400 mm Truup 1 - PP d400 mm Projekteeritud kraav Riigitee nr 11345 Rahula-Saku TINGMÄRGID PROJEKTERITUD KRAAVIPÕHI PK 49,95 1+ 29 .23 PROJEKTEERITUD NÕLV PK RII 1+ 2 GIT 0.0 1.5 1 PROJEKTERITUD TRUUP (VOOLU SUUNAGA) 0 EE 3 11 423 49 48,66 ,90 TAASTATAV ASFALTKATTE SERV PK SA 48,73 a-auto 1+ K uorm Ka - K U-T 00 11 .0 0 34 ÕD PROJEKTEERITUD STATSIONAARNE PIIRE Olol. truup 2 VA SA TE KU 1 E 48,80 TAASTATAV KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE -TÕ PK KA 0+ DV ITS 80 AT .00 EV PROJEKTEERITUD MUNAKIVI KATE EE ÖNÖ TÄN D5 48,90 AV 0m PROJEKTEERITUD TUGEVDATUD MURUKATE PK AK 0+ 60 AIT 2 .00 SE PROJEKTEERITUD HALJASALA ÖÖV ND PK KOOKOSMATTIGA TUGEVDATUD HALJASALA 0+ 40 .00 2 49,00 49,90 OLEMASOLEV HORISONTAAL 48,71 PK PLANEERITUD/ PROJEKTEERITUD KÕRGUSARV 0+ 20 .00 ´ Ka - Kuorma-auto VEOAUTO (L=8,0 m) LIIKUMISŠABLOON 49,10 PK 0+ 00 .00 ´ ´ ´ ´ RISTPROFIIL 1-1 RISTPROFIIL 2-2 Projekt. tugevdatud murukate Olemasolev kinnistu piir Olemasolev kinnistu piir Olemasolev kinnistu piir Kindlustatud olol. kraav Trubipäise kindlustus Trubipäise kindlustus Projekteeritud kraav Taastatav kõnnitee 15.70 0.40 4.85 7.00 1.54 2.54 1.16 Olol. maapind Olol. maapind Projekteeritud statsionaarne piire 1:1 50,00 ,5 ,5 48,73 0.30 1:1 ,5 1:1 48,66 49,00 0,004 48,00 Trubipäise kindlustus: Murukülv Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm Olol. muld, ~30 cm Olol. madalpinge kaabel 47,00 15-25 cm kivisillutis betoonalusel GeoSYSTEM mururest (4x50x50 cm) Kiilutud killustikalus, 20 cm Olol. moreen, savine liiv, II klassi geotekstiilil täita kasvumullaga põhifraktsioon 32/64 jämepurdu 20...30%, ~40 cm Murukülv Täiteliivast tagasitäide Kiilutud killustikalus, 25 cm kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16 Olol. lubjakivi Kootud kookoskiududest erosioonitõkkematt 30 cm kihtidena põhifraktsioon 32/64 Liivast dreenkiht, 20 cm, Kasvupinnas, 15 cm Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16 Kt≥0,98, Kf≥0,5 m/ööp Olol. moreen, savine liiv, PP truubitoru de 315 x 276 Liivast dreenkiht, 25 cm, Täiteliivast tagasitäide jämepurdu 20...30%, ~40 cm Kruusliivast tasanduskiht, 10 cm Kt≥0,98, Kf≥0,5 m/ööp 30 cm kihtidena Olol. pinnas, lubjakivi Täiteliivast tagasitäide Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp 30 cm kihtidena PP truubitoru de 315 x 276 Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp Kruusliivast tasanduskiht, 10 cm PP truubitoru de 315 x 276 Olol. pinnas, lubjakivi Kruusliivast tasanduskiht, 10 cm Olol. pinnas, lubjakivi kõrgused Piketid Projekteeritud kõrgused Olemasolevad +Täide/-Süvend Kõrgus 48.00 49.00 50.00 51.00 0.00 0+00 49.19 49.19 -0.67 49.82 49.15 0+10 TINGMÄRGID -1.00 50.11 49.11 0+20 PROJEKTEERITUD KRAAVI PÕHI OLEMASOLEVA MAAPINNA JOON -1.33 50.40 49.07 0+30 -1.45 50.48 49.03 0+40 -1.48 50.47 48.99 0+50 -1.55 50.49 48.95 0+60 -0.41% -1.50 50.41 48.90 0+70 -1.56 50.42 48.86 0+80 -1.53 50.35 48.82 0+90 -1.45 1+00 50.24 48.78 -1.32 50.06 48.74 1+10 -1.29 49.99 48.70 1+20 0.00 1+29 48.66 48.66 PROJEKTERITUD TRUUP KLM Projekt OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn 10616 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 Töö nr 0219 Tellija Blesta OÜ Peterburi tee 66, Tallinn 11415 Registrikood 14530374 Töö nimetus Kraavi projekt Ehitise aadress Lepiku haljak, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond Staadium Põhiprojekt Projektijuht Kristjan Laurits Vastutav projekteerija Aleksandr Lipkin, diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kuupäev 13.02.2019 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 SISUKORD I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 3 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 3 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 3 3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 4 3.1 PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 4 3.2 KÕRGUSLIK LAHENDUS .............................................................................................. 4 3.3 KATEND ...................................................................................................................... 4 3.4 VEEVIIMARID ............................................................................................................. 4 3.5 EELVOOL .................................................................................................................... 5 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................................ 7 4.1 RAJATAVA KRAAVI EHITUSTÖÖD ...................................................................................... 7 4.2 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................... 8 II JOONISED NR. 1 ASENDIPLAAN 1 2 RISTPROFIILID 2 3 PIKIPROFIIL 3 III LISAD 1 LISA 1 2 Saku Vallavalitsuse projekteerimistingimused PT-110-18 18.12.2018 3 Maanteeameti projekteerimistingimuste eelnõu nr 1811802/06018, 07.12.2018 nr 15- 2/18/45411-6 2/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev kraaviprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Blesta OÜ tellimusel. Projektiga hõlmatud ala haarab järgmised kinnistud:  Lepiku haljak (71801:005:0639)  11342 Saku-Tõdva tee L10 (71801:005:0556)  11342 Saku-Tõdva tee (71801:006:1014) Projekti eesmärk on kraavi projekteerimine sademevee ära juhtimiseks ja kõrge pinnaseveetaseme alandamiseks. Kraavi rajamine on Üksnurme tee 4, 4a ja 4b kinnistutele seatud arenduskohustus. Projekteeritav kraav asub riigitee 11342 Saku-Tõdva tee kaitsevööndis (50 m). Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:  Topogeodeetiline alusplaan on koostatud G.E.O Grupp OÜ poolt 2018. aastal (töö nr G16021).  GeoPlus OÜ poolt 2012 koostatud Saku Selveri teostusjoonis  Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne on koostatud Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. AS poolt 2018. aastal (töö nr 2858)  Eksperthinnang Saku aleviku Lepiku haljaku ja Üksnurme tee 4a kuivenduskraavi vooluhulkadele (KLM Projekt OÜ 2018) 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Lepiku haljak asub Saku alevikus Saku Selveri taga. ~40% kinnistu territooriumist on kaetud metsaga, ülejäänud on heinamaa. Hoonestus ja kommunikatsioonid puuduvad (v.a. Sepa alajaama kinnistult paralleelselt Lepiku haljaku kinnistu ääres kulgevad elektri kõrgepinge- ja madalpinge maakaablid). 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Lähim geoloogiline uuring on teostatud Sepa kinnistu territooriumil, „Sepa II maaüksus Saku alevikus Harjumaal, IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 07-03-0691“. Lähimad puuraugud näitavad selliseid andmeid: PA 7.  Muld, 25 cm  Lubjakivi Pinnasevee sügavus on 20 cm PA 8.  Muld, 30 cm  Lubjakivi mergli vahekihtidega Pinnasevee sügavus on 25 cm PA 10.  Muld, 30 cm  Moreen, savine liiv, helepruun, jämepurdu 20…30%  Lubjakivi 3/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 PLAANILAHENDUS Projektiga on ettenähtud kraav pikkusega 117 m (algab Üksnurme tee 4a kinnistu põhjapiiril ja lõpeb 11342 Saku-Tõdva tee L10 kinnistu juures), truubitoru pikkusega 12,0 m, päise kindlustus munakividest ning kõnnitee taastamine (12,7 m²). Kraavi põhja laius on 0,4 m. 3.2 KÕRGUSLIK LAHENDUS Projekteeritud kraavi kalle on 0,41%. Kraavi nõlva kalle on 1:1,5. 3.3 KATEND Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised: Taastatav kõnnitee asfaltbetoonkate (tüüp 1)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥0,5 m/ööp  Täiteliivast tagasitäide 30 cm kihtidena, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp Projekteeritud munakivi kate (tüüp 2)  15-25 cm kivisillutis betoonalusel  II klassi geotekstiilil  Tagasitäide, olol. pinnas (moreen, savine liiv, jämepurdu 20...30%) või täiteliiv, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp Projekteeritud haljasala (tüüp 3)  Murukülv  Kasvupinnas, 30 cm  Tagasitäide, olol. pinnas, moreen, savine liiv, jämepurdu 20...30% Kookosmatiga tugevdatud haljasala (tüüp 4)  Murukülv  Kootud kookoskiududest erosioonitõkkematt  Kasvupinnas, 15 cm  Olol. moreen, savine liiv, jämepurdu 20...30% 3.4 VEEVIIMARID Projektiga on ettenähtud paigaldada üks PP truubitoru de 315 x 276 pikkusega 12,0 m. h(sisse)=48,71, h(välja)=48,66. Uuriti võimalust rajada truup läbi riigiteega külgneva kergliiklustee mulde kinnisel meetodil. Uuringute tulemusena selgus, et kinnise meetodi kasutamast segab kaks asjaolu: 1. Esiteks lõikub aluspae pealispind projekteeritud toru paigalduskõrgusega. Kahe väga erinevate omadustega pinnasekihi piirile pole kinnisel meetodil toru paigaldamine võimalik 2. Uuringutel kasutatud geoloogia sisaldab järgmisi lauseid: kaevetööd teeb keerukaks raskesti kaevandatava lubjakivi esinemine. Olemasolevate hoonete läheduses ei saa kaljupinnase kobestamiseks kasutada lõhkeainet. Taolise aluspae korral on kinnisel meetodil truubitoru paigaldamine ülimalt problemaatiline. 4/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 3.5 EELVOOL Projekteeritud kraavist ja truubist suunatakse liigveed riigitee 11342 olemasolevasse külgkraavi (edaspidi maanteekraav), mis paikneb maantee lääneküljel vahemikus 0-0,86 km; voolusuund on lõunast põhja poole; kraavis paikneb 7 truupi (joonisel LISA 1 tähistatud 1-7, numeratsioon vastavalt vee valgumise suunale); üldise eelvooluni juhitakse liigveed riigiteede nr 11342 ja nr 11340 ristuvate truubitorude 8-10 (kõik PP 600 mm) kaudu; üldine eelvool on kraav, mille kaudu voolavad pinnaveed Vääna (teise nimega Saku) jõkke, läbides truupe 11-15. Antud kraavi projekti elluviimisega peavad kaasnema mõningad väikesemahulised maantee külgkraavituse parendused. Nende hulga ja mahu väljaselgitamiseks kasutati eelpool mainitud ekspertiisi andmeid ning uuriti täiendavalt kraavituse ja truupide olukorda vahemikus riigiteede nr 11342 ja nr 11340 ristmikust kuni Vääna jõeni (truubid 12-15). Selgus, et kuigi truubid üldiselt on heas või rahuldavas olukorras, tuleks neid puhastada – enamasti prahist, mõnikord ka uhtumise mõjul vee voolu takistavast murukamarast. Järgnevalt on kirjeldatud truupide töökorras olemise tagamise abinõusid, mis peavad kaasnema projekteeritud kraavi ja truubi rajamisega. Truubiotste vormistamise kirjeldamisel on eeskujuks võetud olemasolevat olukorda. Lähtutud on sellest, et ükski olemasolev truup ei vaja rekonstrueerimist, ka osalist, ainuüksi rajatava kraavi ja truubi tõttu. Kuna käesolev tööde kirjeldus on koostatud 2018. a oktoobri infot aluseks võttes, siis peab tööde teostaja kontrollima olukorda ka kõikide järgnevalt mitte kirjeldatud truupide juures ja vajadusel nende ümbrust samuti korrastama. Parendamist vajab järgmiste truupide lähiümbrus (numeratsioon vastavalt joonisele LISA 1, esimesena alati kirjeldatud truubi „kõrgemat“ otsa): Truup 1 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada praht Truup 2 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest (olemasoleva betoonkaevu kõrval on lubatud kraavi põhja laiust vähendada); taaspaigaldada munakivid toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada praht 5/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 Truup 3 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²; Truup 4 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada praht Truup 5 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada praht Truup 6 –  eemaldada orgaanika ja lahtine killustik nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada orgaanika ja lahtine killustik nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²; Truup 7 –  eemaldada orgaanika suudme ümbrusest  eemaldada praht 6/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 Truup 8 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²; Truup 9 –  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²;  eemaldada orgaanika, lahtine killustik ja kivid nii suudme ümbrusest kui toru seest (ulatus teadmata); lõigata kraavi nõlvad siledasse kaldesse nii, et kraavi põhja laius oleks vähemalt 40 cm kuni 2 m ulatuses toru suudmest; taaspaigaldada munakivid (kui leiduvad) toru suudme ümber uhtumistsoonis ja tampida kinni; eeldatav tööde ala ca 4 m²; Eemaldatav praht ning prahisegune killustik ja muld toimetada minema, vastavuses Saku vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kamardunud reostumata materjali võib pärast peenestamist taaskasutada kraavi nõlval või ülaservas leiduvate lohkude taastamiseks, vms. Soovitavalt teostada kõik tööd käsitsi. Mehhanismid pole nii väikeste pinnasemahtude teisaldamiseks vajalikud, samuti tuleb vältida kraavistiku ülaservade ja nõlvade kahjustamist. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 RAJATAVA KRAAVI EHITUSTÖÖD 1. Freesida asfaltbetoonkate. 2. Paigaldada truubitoru. 3. Kindlustada truubitoru päised. 4. Taastada kõnnitee katte. 5. Kaevata kraav. 6. Külvata muru 7. Paigaldada erosioonitõkkematid 8. Korrastada eelvoolu truubid 7/8 LEPIKU HALJAK, SAKU ALEVIK, SAKU VALD, HARJU MAAKOND. KRAAVI PROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 0219 4.2 JÄÄTMEKÄITLUS Ehitusjäätmeid koguda ehitusobjektil liigiti ja anda seejärel üle vastavalt jäätmeluba omavale isikule. Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat täitepinnast vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis (Tallinn, Viljandi mnt 16). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes Tabel 1. Jäätmekäitlus Jrk Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus nr 1 Asfalt freesitakse ja kogutakse valdaja poolt Asfaltbetoon freespuru m3 0,64 või lammutatakse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule 2 Ehituseks sobimatu pinnase Ehituseks sobimatu pinnas antakse üle m3 241 kaevandamine vastavat jäätmeluba omavale isikule 3 Kooritud kasvupinnas laotatakse Tellija Kooritud kasvupinnas m3 163 poolt näidatud asukohta Mullatööde bilanss Tabel 2. Mullatööde bilans Väljakaevatav ja äraveetav Juurdeveetav Märkus pinnas, m3 täiteliiv, m3 Töömahud on arvutuslikud, 404 15,5 sõltuvad geoloogilistest tingimustest ja võivad kõikuda. Märkus: Ehitusjäätmete käitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Kui objekti omanik (jäätmevaldaja) või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui tabelis esitatud, siis tuleb see kooskõlastada Saku Vallavalitsusega. Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist tõendav jäätmeõiend ning kinnitatakse see Saku Vallavalitsuses, jäätmeõiend lisatakse ehitise ülevaatuse dokumentidele. Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 13.02.2019 8/8 KLM Projekt OÜ Teie 18.03.2019 [email protected] Meie 09.04.2019 nr 15-2/18/45411-8 Lepiku haljak, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond. Kraavi projekt. Esitasite 18.03.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks KLM Projekt OÜ töö nr 0219 „Lepiku haljak, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond. Kraavi projekt.“ Projekti lahenduse kohaselt on perspektiivne sadevete ära juhtimise kraav kavandatud Lepiku haljak (71801:005:0639) ja 11342 Saku-Tõdva tee L10 (71801:005:0556) kinnistutele ning suubub riigitee nr 11342 Saku-Tõdva olemasolevasse kraavi km-l 0,76. Eesvooluni juhitakse liigveed riigiteedega nr 11342 ja 11340 ristuvate truubitorude (PP600 mm) kaudu, üldiseks eelvooluks on kraav, mille kaudu voolavad veed Vääna jõkke. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame KLM Projekt OÜ töö nr 0219 „Lepiku haljak, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond. Kraavi projekt.“ Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11342 teelõik km 0,00-3,36 oli taastusremondi objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeeringute menetlemise talitus Lisad: Asendiplaan, Pikiprofiil, Ristprofiil, Seletuskiri, Asukohaplaan Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →