Lp delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Valeria Šveinova Teie: delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 26.06.2019 nr delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Maxima Eesti OÜ Meie: delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 05.07.2019 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2.1.-5/19/2264 delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] delta_docName \* MERGEFORMAT Vastus täiendavale selgitustaotlusele seo nduvalt biomeetriaga Selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (ÜM art 4 p 14 ) kohaselt on biomeetriliste andmete tunnuseks kolm eeldust: a ndmeid töödeldakse tehnilise vahendiga , a ndmetöötluse käigus analüüsitakse isiku füüsilisi, füsioloogilisi või käitumuslikke omadusi (nn unikaalsed tunnused) ja a ndmetöötluse lõpptulemus võimaldab isikut kordumatult tuvastada. Nagu oma varasemas vastuses selgitasin, et ÜM ei tee erisusi sõltuvalt biomeetriliste andmete säilitusviisist – olgu selleks siis kujutis, mall või malli põhjal loodud numbririda (räsi). Kui kõik kolm ülalnimetatud eeldust on täidetud, on tegemist biomeetriliste andmetega. Küsimusi võib tekitada kordumatu tuvastamise mõiste. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) käsitleb biomeetria temaatikat koostamisel olevas videojälgimise juhendis. Kuigi seal on fookus näotuvastustehnoloogial, annab juhendi praegune kavand vihjeid, kuidas tõlgendada kordumatu tuvastamise mõistet. Juhendis on võetud suund, et kui biomeetria võimaldab eristada ühte biomeetria omanikku teisest või võrrelda, kas biomeetria omanik kuulub mõnda valimisse või mitte, on tegemist kordumatu tuvastamisega. Sõltumata sellest, kas on teada, kellele biomeetria kuulub (nt isiku nimi). Juhend on kavas vastu võtta ja avalikustada tagasiside kogumiseks juulis 2019. Kui konsulteerimisperiood lõpeb ja kordumatu tuvastamise praegune tõlgendus jääb samaks, peavad biomeetria lahendusi pakkuvad teenuseosutajad (volitatud töötlejad) arvestama, et Teie kirja esimese küsimuse osas on ka nemad biomeetriliste andmete töötlejad. Inspektsioon saab anda avalikkusele täpsem ad suunised siis, kui EDPB on juhendi osas avalikkuselt tagasiside kogunud ja täiendatud kujul lõplikult kinnitanud. Teie näite põhjal on Maxima Eestile kui vastutavale töötlejale sõrmejälje omanikud (töötajad) teada. Vastasel juhul ei ole võimalik tööajaarvestust pidada. Seega on üheselt tegu biomeetriliste isikuandmete töötlemisega . Vastuseks Teie teisele küsimusele selgitan, et tuginedes ÜM artiklile 9 ja sellele, et siseriiklik andmekaitseõigus biomeetria kasutamist töösuhetes hetkel ei reguleeri, peab lepingu täitmise raames tööajaarvestuse pidamiseks kasutatav põhi (vaikimisi) lahendus olema töötajatele vähem riivav ega või tugineda biomeetrial. Vabatahtliku alternatiivina, nt mugavuse eesmärgil (töötaja ei pea kiipkaarti kaasas kandma) on võimalik biomeetrial põhinevaid lahendusi kasutada, kuid ainult juhul, kui seda kasutada soovivad töötajad annavad tööandjale eelneva nõusoleku. Nõusoleku tingimused peavad vastama ÜM nõ u etele. Loodan, et minu selgitus test oli abi ja need aitavad Teil biomeetrilis e andmetöötlus e põhimõtteid igapäevatöös paremini rakendada . Lugupidamisega delta_signerName \* MERGEFORMAT Urmo Parm delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT tehnoloogiadirektor peadirektori volitusel