Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822)

1 / 23 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 277822 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Riik: Eesti Hankija aadress: Lubja tn 4 Hankija veebiaadress: http://www.rik.ee/ E-posti aadress: [email protected] Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  2 / 23 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Riigikohtu veebirakenduse arendus Lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 277822 Hanke liik: Asjad Hanke CPV-d: 48810000-9 Infosüsteemid Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  3 / 23 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  4 / 23 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  5 / 23 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  6 / 23 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  7 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  8 / 23 RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  9 / 23 LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  10 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  11 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  12 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  13 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  14 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  15 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  16 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  17 / 23 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  18 / 23 rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  19 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1). Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  20 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund ÜLDINE AASTAKÄIVE Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine: Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) lõppenud majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 200 000 EURi. Hankija kontrollib iseseisvalt Eesti äriregistris registreeritud pakkuja vastava müügitulu suurust äriregistri andmete alusel (andmeid ei esitata). Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  21 / 23 vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele. Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000 Valuuta: EUR Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000 Valuuta: EUR Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“ Tingimuse selgitus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (kakssada tuhat) EUR. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  22 / 23 arendustöö leping. Leping peab olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 200 000 (kakssada tuhat) EUR. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ALLHANKE OSAKAAL Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument). Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“ Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  23 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 19.04.2024 14:08:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  Nõuded süsteemianalüüsile versioon 1.0 Sisukord: Sissejuhatus I. Vormistus SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 2. Oleku info: SA-v 3. Identifitseerimise info: II. Sisu SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: III. Töövahendid Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad). I. Vormistus Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust. SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust SA-v 1.2 Tekkimise aeg SA-v 1.3 Autor SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg SA-v 1.6 Muutja SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisu SA-v 2. Oleku info: SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla: tegemisel kooskõlastamisel kinnitatud implementeeritud kehtetu SA-v 3. Identifitseerimise info: SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator II. Sisu Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule. SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. Süsteemianalüüs peab olema: SA-s 1.1 Loetav ja selge SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema: SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõtted SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas. SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis: SA-s 2.5.1 versioneerimine SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine SA-s 2.5.3 arhiveerimine SA-s 2.5.4 kustutamine SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetud SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja. SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.  SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt kehtivate reeglitega SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad veateated ja hoiatused SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), mis tingimustel, kuidas? SA-s 3.8 Millised andmeväljad on SA-s 3.8.1 kohustuslikud SA-s 3.8.2 valikulised SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne) SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud: SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on) SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakse SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on) SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldus SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: Peavad: SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbum SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab?  SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad Lisaks: SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema. III. Töövahendid SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul. Näiteks: skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele) *.eap fail Confluence eksportfail ...  Arenduse tavad ja töökorraldus Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti. Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest. 1. Nõuded arenduste üleandmisele Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende muudatuste üleandmiseks. 2. Commit Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi). Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena. Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas. Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema: 1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust); 2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki); 3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada. Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades selleks: a) Unittest’e, b) Systemtest’e c) Manuaalseid teste 3. Tagimine Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni commitid. Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis. http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1 Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.  4. Dokumentatsioon Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku. 5. Baasiscriptid Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas. Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul: YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi lühend. 6. Pakkuja poolne testimine Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit. Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra. Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud: 1. Unittestidega 2. Süsteemitestidega 3. Manuaalsete testidega Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt: 1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima. 2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima 3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima 4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne. 6.1 Unit-testid e. Moodultestid Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas). Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult. Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock- objektid(väline komponent Rhino Mocks). 6.2 Süsteemitestid Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja nõudmistele. Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks: 1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid. 2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.  6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi). 6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav: 1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;); 2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest); 3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks private Menetlus _menetlus; 4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi; 5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks: [SetUp] public void SetUp() { _liides = new Liides(); } 6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul [Test, Category("Kategooria")] ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist: a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda . b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp() 7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter. 8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud. 6.5 Autonoomsus Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused). 6.6 Automatiseeritus Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti kategoriseeritud.  Nõuded projektiplaanile Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus. PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena. PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument).  Nõuded veebi sisuhaldusele Üldised nõuded Sisuhaldus on tööriist, mis võimaldab kasutajatel nutitelefoni, tahvel- või lauaarvuti veebibrauseri abil veebisaidilt sisu lisada, avaldada, redigeerida või eemaldada. Sisu haldamine peab olema lihtne ja mugav. Haldusliides on loogiliselt struktureeritud ja sisaldab tööriistu, mis on vajalikud sisu haldamiseks, muutmiseks, vormindamiseks, kujundamiseks. Sisuhaldus peab kasutama sisutüüpide loogikat, mis on paindlik, kergesti laiendatav ja võimaldab lehele lisada erinevat tüüpi sisu. Sisuhaldus peab võimaldama kohandatud menüüd. Sisuhaldus peab võimaldama mitmekeelsete veebilehtede loomist. Sisuhaldus peab tagama ligipääsetavuse (WCAG) nõuded, struktureeritud metaandmed, mida ekraanilugejad loevad, redigeerimisvalikud juurdepääsetava sisu loomise tagamiseks. Sisuhaldus peab võimaldama luua kasutaja rolle ja määrata õigusi. Sisuhaldus peab olema vabavaraline. Sisulehed ja uudised Veebilehe sisulehti ja uudiseid peab toimetaja saama sisestada läbi visuaalse tekstiredaktori (WYSIWYG). Veebilehele peab saama lisada ja vajadusel sisulehtedega siduda dokumente (Word, PDF, Excel jmt) ja vajadusel ka pilte. Keelevahetust peab olema võimalik teostada nii sisulehti sidudes (näiteks eestikeelselt sama sisuga lehelt viiakse kasutaja keelevahetuse-nupu kasutamise korral sama sisuga võõrkeelsele sisulehele) kui ka iseseisvalt (sisulehel pole teises keeles vastet). Menüü peab toetama mõlemaid variante, sh. ka segaversiooni. Veebivormid Veebilehel peab olema võimalik luua veebivorme. Absoluutse miinimumina peab veebivormidel olema võimalik kasutada enimlevinud vormielemente: Lühike tekstiväli Pikk tekstiväli (textarea) Valikvastused Üks valik mitmest Mitu valikut mitmest Faili üleslaadimine (v.t nõudeid allpool) Boonusena on oodatud kõikvõimalikud täiendavad väljad (näiteks valideerimisvõimalusega e-posti väljad jmt) Faili üleslaadimise funktsionaalsuse käigus kasutaja poolt üleslaaditud fail peab olema võimalik paigutada välismaailma eest kaitstud kausta. Veebivorm peab võimaldama andmeid koguda nii veebilehe andmebaasi kui saata ka e-kirja teel (ja mõlemat korraga). Veebivormi sisestuse e-kirjaga peab olema võimalik seadistada ka kaasa tulema vormilt üleslaaditud failid. E-kirja sisureegleid (mallid), pealkirja ja kellelt ning kellele aadresse peab saama seadistada sisuhaldusest. Veebivorme peab kaitsma nähtamatu spämmitõkendiga. Näiteks JavaScript’i toetuse kontrollimise kaudu. Küpsiste teavitus ja kolmanda osapoole teenuste integratsioon Veebilehel peab olema võimalik kasutada kolmanda osapoole teenuseid veebilehe sisuelementidena (n.ö. embedded lahendused). Hetkel teadaolevalt peab vähemalt olema võimalik sisestada YouTube videoaknaid (erinevatelt YouTube domeenidelt) ja PowerBI andmeaknaid (iFrame lahendused) selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitsetingimustega. Veebilehele peab olema võimalik sisuhaldusest seadistada (sh. tõlkida) selline küpsiste-teavitus, kus: On kirjas üldine ja sisuhaldusest muudetav tekst küpsiste kasutamise kohta. Võimalik linkida otse küpsise-teavitusest andmekaitse-tingimuste lehele. Võimalik välja tuua kasutatavate küpsiste kategooriad Lähtuvalt eeltoodud kategooriatest peab kasutaja saama neid sisse-välja lülitada Lähtuvalt kasutaja tehtud valikutest, peab veebilehel kas käivitatama või blokeeritama funktsionaalsused, mis kasutavad kolmanda osapoole küpsiseid. Kasutajal peab olema võimalik kas lubada kõik küpsised, lubada vaid osa küpsiseid või blokeerida kõik mittevajalikud küpsised. Veebilehe funktsioneerimiseks vajalikke, kuid kasutajat mitte-identifitseerivaid küpsiseid (mis ei sisalda unikaalset identifikaatorit) ei pea saama välja lülitada. Näide – kui kasutaja ütleb „EI“ kõigile küpsistele või ainult YouTube küpsistele, siis nendel lehtedel, kus on kasutuses YouTube videod, ei laadita isegi seda YT iFrame sisse. Hea oleks kui sellisel juhul oleks YT iFrame asemel teavitustekst (mida võiks saada sisuhaldusest muuta). Ideaalne oleks kui sealt teavitustekstist saaks uuesti avada küpsiste akna ja teha valikuid ringi. Aga miinimumina piisab ka sellest kui lihtsalt iFrame ei laadita. Oluline on, et iFrame ei oleks mitte peidetud (sest siis tõmmatakse taustal selle sisu ikka käima), vaid iFrame elementi ei ole lehel kui kasutaja pole vastavaid küpsiseid aktiveerinud. Lisaks eeltoodule peab olema võimalik seadistada uusi teenuseid, mida sama mehhaanika abil käivitatakse lehe sees. Lisaks peab veebilehe arendaja pidama arvestust selle üle, milliseid küpsiseid veebileht ise sätib ja milleks on need mõeldud. Meil on vaja seda loetelu andmekaitse-tingimuste lehele. Näiteks – kas kohtulahendite väljakuvamislahendus sätib kasutaja arvutisse küpsiseid? Veebilehe funktsionaalsust tagavaid küpsiseid ei pea kasutaja saama välja lülitada, küll aga on meil vaja teada nende loetelu ja funktsiooni kirjeldust. Statistika kogumine Veebilehele peab olema võimalik lisada kasutajapoolse statistika kogumise JavaScript koode. Eriti oluline on Matomo kasutamise võimalikkus, aga tulevikukindluse jaoks peaks olema võimalik lubada ka muid lahendusi (Google Tag Manager). Kasutajapoolse statistika kogumist peab olema võimalik lõppkasutajal küpsiste teavituse abil välja lülitada, v.a. juhul kui Matomo on seadistatud toimima nii, et see küpsiseid kasutaja arvutisse ei säti! Kui aga veebistatistikat koguv tarkvara on seadistatud küpsiseid kasutama, ei tohi vastavat koodi enne küpsistega nõustumist isegi käivitada. Veebilehe üldotsing Veebilehe üldotsing peab olema ehitatud üles hästi skaleeruvale lahendusele (meie kasutame Solr’i, aga võib pakkuda teisi sarnaseid teenuseid). Otsing peab olema võimeline otsima märksõnu ka veebilehele üleslaaditud dokumentide seest (Word, PDF jmt). Veebilehe üldotsing ei pea otsima kohtulahendite seast, ainult veebilehe enda sisust (ideaalis võiks otsingus olla „kusagil“ selge märge asjaolule, et kohtulahendite otsimiseks tuleb kasutada eraldi lahendust). Ideaalis võiks olla võimalik seadistada, millist kaalu otsing mingile tekstiosale annab (näiteks pealkiri vs. sisuosa). Kontaktandmete importimine personaliprogrammist Veebilehel peab olema võimalik kuvada välja töötajate andmeid (kontaktandmed ja haridusandmed), mida imporditakse regulaarselt (kord-kaks päevas, cron’iga automaatselt käivitades) personaliprogrammist üle X-Tee teenuse. Importeri ja selle andmete väljakuvamise detailid selguvad analüüsi käigus, kuid valmis peab olema delikaatsete isikuandmete juriidiliselt korrektseks käitlemiseks ning importimis- ning väljakuvamisreeglite tegemiseks (näiteks lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses olevate töötajate automaatne väljafiltreerimine; samuti töölt lahkuvate töötajate õigeaegne eemaldamine jpm). Andmete Eksport-Import Veebilehe andmebaasides olevat infot peab saama eksportida standardiseeritud formaatide abil (XML/RSS, JSON). Veebilehe haldusliidesest peab saama neid eksport-vaateid luua ja seadistada. Näiteks uudistevoog (feed). Content Security Policy RIK infras asuvad veebilehed peavad olema kaitstud Content Security Policy (CSP) abil. CSP reegleid peab olema võimalik seadistada sisuhaldusest. Cloudflare Veebileht ja selle haldusliides peavad olema kasutatavad koos Cloudflare teenusega.  Dokumentatsiooniplaan v2 versioon 2.0 Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid Arenduste kirjeldus Arhitektuuri kirjeldus Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid Varundus/taasteplaan Versiooni kirjeldus Nõuded arendustele vastavustabel Front-end nõuete vastavustabel Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele Tehnilise dokumentatsiooni võiks võimaluse korral hoida git’is koodi juures .md failides. Ärilised dokumendid peavad olema RIK Confluence keskkonnas Dokumendi nimi hankelepingus Dokumendi sisu vastavalt arenduslepingule Sihtgrupp 1 Arenduste kirjeldus Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest. Tellija Eraldiseisvaid dokumente üle ei anta vaid RIK Confluence keskkonda kirjutatakse analüüsi jooksvalt projekti käigus. äriprotsesse valdavad Kirjeldused peavad olema kinnitatud Tellija poolt enne arendustöö algust. kontaktisikud: ärianalüü Üle antavad dokumendid peavad sisaldama: tikud süsteemi Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate analüütik baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; ud Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; Täitjast Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; sõltumatud Infosüsteemi teenuste kirjeldused. tarkvara hooldajad arendaja d ja edasiare ndajad testijad arhitektid projektiju hid 2 Arhitektuuri kirjeldus Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest. arhitekt administraator Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: turvaspetsialist topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid. Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga 3 Seadmete ja tarkvara Süsteem tuleb ehitada selliselt, et see ei vajaks täiendavaid selgitusi (oleks intuitiivne). tarkvara kasutusjuhendid Siiski võib teatud hetkedel kasutaja vajada täiendavat infot, mis aitaks kasutajatel mõista, kuidas oma ülesandeid täita, sellisel juhul peab info sisu olema hõlpsasti kasutajad leitav ja keskenduma kasutaja ülesandele. Seega tuleks alati eelistada kasutajale kontekstipõhist abiinfo andmist, mis on realiseeritud UI vaates, milles kasutaja haldurid parasjagu oma ülesandeid täidab. Abiinfo peab olema lühike ja sisaldama konkreetsete sammude kirjeldusi, mis tuleb läbi viia. Kasutusjuhendi materjali eraldiseisvalt üle ei anta, vaid need kuuluvad üle antava rakenduse juurde. 4 Administreerimisjuhend, paigal Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele. dusjuhend haldurid Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: projektijuht adminitraator süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite arhitekt kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; paigalduspaketi koostamise protseduurid; paigaldusprotseduurid; süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus. Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 5 Testplaan ja testimise Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest. projektijuht tulemusena valminud Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis vastuvõtu dokumendid võivad olla laiendatud kasutuslood. testijad Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid. Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks: Testplaan Nõuetele vastavus Testlood Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 6 Varundus/taasteplaan Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine. administraator Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut. Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid: 1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); 2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; 3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama. Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 7 Versiooni kirjeldus Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust. projektijuht Detailne info iga versiooniuuenduse kohta: avaldamise kuupäev versiooni number versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) leitud, kuid parandamata vead Versioni kirjeldus võib põhineda tarnitud Jira piletitel. Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta. 8 Nõuded arendustele Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud arenduse nõuetega. arhitekt vastavustabel Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. administraator turvajuht Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 9 Front-end nõuete Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud front-end nõuetega. arhitekt vastavustabel Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud front-end nõuded ning täitmismärge. Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 10 Kasutajaliideste ja Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud kasutajaliideste ja WCAG nõuetega. haldurid WCAG nõuete Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud kasutajaliideste ja WCAG nõuded ning täitmismärge. vastavustabel Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 11 Andmekogude Vajalik ülevaate saamiseks, mis andmed andmekogus on ja mida need tähendavad. tellija semantiline kirjeldus ja Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus sisaldab: tellija poolne koosseis projektijuht vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.) Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.  Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I 7. Alusandmed AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. 1. Üldine AO-N-TE-Y Nõue Sisu AO-N- Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest. TE-Y-1 AO-N- Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel. TE-Y-2 AO-N- Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis AO-N-TE-Y-2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja TE-Y-3 kirjeldus. AO-N- Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid. TE-Y-4 AO-N- Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega. TE-Y-5 AO-N- Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid TE-Y-6 vm.). AO-N- Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või TE-Y-7 Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu. 2. Dokumentatsioon AO-N-TE-D Nõue Sisu AO-N-TE-D- Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon 1 jne). AO-N-TE-D- Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja. 2 3. Testplaan ja -lood AO-N-TE-T Nõue Sisu AO-N- Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . TE-T-1 AO-N- Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TE-T-2 AO-N- Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist. TE-T-3 AO-N- Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus. TE-T-4 AO-N- Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti TE-T-5 nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela). 4. Logimine, raporteerimine AO-N-TE-R Nõue Sisu AO-N- Raportitele rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda. TE-R-1 AO-N- Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud. TE-R-2 AO-N- Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report TE-R-3 või eraldi .csv fail jne.).  AO-N- Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid. TE-R-4 AO-N- Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve TE-R-5 (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid. 5. Nõuded testidele AO-N-TE-N Nõue Sisu AO-N-TE- Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati. N-1 AO-N-TE- Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.). N-2 AO-N-TE- Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga). N-3 AO-N-TE- Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda. N-4 AO-N-TE- Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste N-5 integratsioonitestide jaoks). AO-N-TE- Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada. N-6 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad AO-N-TE-I Nõue Sisu AO-N-TE-I- Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" . 1 AO-N-TE-I- Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit. 2 AO-N-TE-I- Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei 3 kirjutata käsitsi).  AO-N-TE-I- Punktis AO-N-TE-I-3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega. 4 7. Alusandmed AO-N-TE-A Nõue Sisu AO-N-TE- Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas. A-1 AO-N-TE- Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku. A-2 AO-N-TE- Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest. A-3 AO-N-TE- Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt AO-N-TE-A-2 . A-4 AO-N-TE- Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või A-5 eraldi testandmete alamprojektist). AO-N-TE- Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset A-6 (Näiteks automaatne e-mailide saatmine). 8. Koormus- ja stressitestid AO-N-TE-S Nõue Sisu AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse. AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga. AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis. AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).  KINNITATUD Direktori 10.02.2020 Käskkiri nr 11 Lisa 1 Muudetud: 30.05.2023. a nr 42 Nõuded arendustele v6.0 Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus Loodavate lahenduste X-tee Vastavus teenused peavad vastama RIA x- NA-1 üldistele tee juhendis toodud nõuetele. standarditele Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon. Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi Rakendus peab olema loodud vastavalt Eesti Infoturbestandardi Vastavus nõuetele. NA-3 üldistele Aluseks tuleb võtta hanke standarditele väljakuulutamise hetkel kehtiva versiooni meetmeid. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]  Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul. RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest. Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised: EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“); 2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus. GNU GPL puhul on nõutav mh: RIK põhimõte on arendada 1) autoriõiguse märge päises tarkvara avatult ja avaldada (Copyright © <aasta> <autori Vastavus tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku nimi>); NA-4 üldistele sektori kohustuseks on arendada 2) litsentsitingimustes ette nähtud standarditele tarkvara eelkõige avatult ja teavitus töö osas garantii avaldada tarkvara vaba litsentsiga välistamise kohta. vastavalt litsentsi nõuetele. MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega; 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta. Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest. Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga; 2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises; 3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.  Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja NA-5 Arhitektuur olema sellised, mille eluea lõpp kokku leppida vahetuse strateegia. (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast. Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama kolmanda osapoole komponendid) kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi NA-6 Arhitektuur ja topoloogia peab olema enne ja lähteülesande käigus välja toodud reaalse arenduse algust RIK jõudlusnäitajatele. Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud. Rakendusserver peab võimaldama NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril. Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada Lahendus ei tohi olla sisse NA-8 Arhitektuur erinevate domeenide ja domeeni kompileeritud absoluutseid URL-e. saitide vahel Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul Tõrkekindluse tagamiseks tuleb ajakohase veateate. Võimalusel väliseid liidestusi kasutada nii vähe tuleb töökindluse tõstmiseks NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud, kasutada asünkroonseid liideseid siis peavad nad olema võimalikult (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- tõrkekindlad. ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene, NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi siis peab olema päringu päises riigi infosüsteemi autentinud kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- NA-11 Arhitektuur teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega. Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka konfiguratsiooniparameetrid tuleb kasutama (mitte kopeerima ühte kohta kokku tuua nii, et nende parameetreid käivitamisel muutmisel ei peaks rakendust kolmandatesse kohtadesse). NA-12 Arhitektuur uuesti kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla tekstipõhisesse rakenduse konfiguratsioonifailist konfiguratsioonifaili, andmebaasi eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis tabelisse). (näit Log4net).  Mõistlikuks ajaks loetakse Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja NA-13 Arhitektuur muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta selge teate. NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine. Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre NA-15 Arhitektuur kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul. Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti Failid peab katalogiseerima (kaust või fail). Failistruktuur peab NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel olema mõistlik (kaustu ei tohi olla (aasta, kuu, kuupäev). rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt-orienteeritud. Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud Kõik välised võtmed (Foreign Key) ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta NA-18 Arhitektuur peavad olema indekseeritud. pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et Tuleb kasutada päringumuutujaid vältida SQL vahemälu NA-19 Arhitektuur (Parameter Binding). fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation). Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline NA-20 Arhitektuur primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide Failid ja failide indeks peavad hoidmine klassikalises andmebaasis NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise on kulukas ja seab kõrgendatud serveriruumi. nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele. Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse Vajadus halduril teha otse baasis haldur saab teha tavapäraseid NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema haldustoiminguid. Halduri viidud miinimumini. haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus. Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) välistavad andmebaasi peegeldamist teise serveriruumi. (nt "failstream").  Tõusutundlikkus peab olema välja Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema NA-24 Arhitektuur eesti keele tähestikule. sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS. Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui Kui süsteem saadab elektronkirju, elektronposti server millegi pärast NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIK- kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära i elektronposti serverit. saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata. Konfiguratsiooniparameetrite Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte nimed peavad olema sisulised. NA-26 Arhitektuur XTTS või viitenumber, mitte vk_seb Juhul kui see ei ole võimalik, peab jne. kõrval olema selgitus. Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste Infosüsteemides on eessüsteemid pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele (front end) ja tagasüsteemid (back NA-27 Arhitektuur lõppkasutaja autentimise ja end) arhitektuuriliselt selgelt autoriseerimisega. Lõppkasutaja lahutatud. autoriseerimise tagavad eessüsteemid. Näiteks IIS: *.config , *.resources Konfiguratsioonifailid peavad Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid NA-28 Arhitektuur olema vastavalt rakendusserveri on mitu, siis arendaja peab need tüübile vaikimisi kaitstud failid eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis. Näiteks: IIS: Bin,App_Code, Rakenduse failid, mida kasutaja App_Data, App_Browsers, NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_GlobalResources, vaikimisi kaitstud kaustades. App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences Kõiki parameetreid tuleks Konfiguratsioonis ei tohi olla konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on korra (mitte nii, et mitmes lõigus sama sisuga. kirjeldatakse samu asju uuesti). Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav Kõik rakendused peavad töötama lahendus peab olema selline, mida NA-31 Arhitektuur kõrgkäideldavalt. saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Klientrakendus ei tohi pöörduda otse NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid. andmebaasi poole.  Keskkonnapõhiseid muutujad Näiteks WSDL ei tohi sisaldada NA-33 Arhitektuur peavad olema konfiguratsioonist viiteid arendusserveritele. seadistatavad. Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed NA-34 Arhitektuur olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad. Andmebaas ei tohi sisaldada Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi. Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille Andmebaasis võib kasutada vaid üleviimine mõnele muule ISO/IEC 9075 standardiga kaetud andmebaasiplatvormile ei ole NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei võimalik. tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis. RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile. Rakendus peab kasutama Kasutatavaid autentimisviise peab NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK olema rakenduse konfiguratsioonist autentimisportaali AUP. võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist. Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000. toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust. Rakenduse teenusekirjeldus (n: Näiteks: Alajaotis WSDL) peab olema üles ehitatud definitions/types/schem: NA-39 Arhitektuur nii, et see toetaks teenuse complexType defineerimisel tuleb versioneerimist. sellele lisada "any" element. Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte Rakenduse operatiivbaas peab NA-40 Arhitektuur andmemahtude korral kasutada olema võimalikult väike. andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole. Rakendusega tarnitavad litsentsid EU projektide korral tuleb kehtivusaja NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest. kehtivusega.  Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt osadeks jaotatud (tükeldatud) eristada muudest mitteavalikest, vastavalt loogilisele jaotusele. sisemistest, konfigureerimis jms NA-42 Arhitektuur Saadud osised peavad olema liidestest. Kui rakendusel on eraldi eraldi versioneeritavad ja turvatasemega liidesed ametnikule ja paigaldatavad. kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist NA-43 Arhitektuur teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid. Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms. Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine varustatud taristul. kasutades http headereid. Rakenduse failidele ei tohi olla NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute. Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel. Näiteks, kui on tegemist Andmebaasis tuleb veerutüübiks kuupäevaga, siis date. Kasutada ei NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim tohi varchar(max) andmetüüpi, kui andmetüüp. see pole põhjendatud ja vajalik. Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi. Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Teiste standardite kasutus tuleb RIK- NA-50 Arhitektuur Assertion Markup Language) ja iga eelnevalt kooskõlastada. ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.  Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel. Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt. Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) kohustuslikult nõutav: autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require; NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on; kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required; sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true"; jne… Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate. NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada! Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette NA-52 Arhitektuur antud captcha lahendust. Rakendustevaheline suhtlus tuleb Sobivad liideste formaadid lepitakse NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms kokku projekti käigus. veebiteenuste või message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele vastata. vastatakse. Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on Vigastele meiliaadressidele ei tohi NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada, kirju saata. peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida. Rakendusel peab olema CSP Erandid tuleb kirjeldada NA-56 Arhitektuur header. Vaikeväärtus on "self". pigaldusjuhendis. Turvalisuse ja Tuleb arvestada tingimusega, et Kliendi ja serveri vaheline side terviklikkuse osad ühendused nõuavad NA-57 peab olema krüpteeritud SSL- tagamisega kahepoolset SSL autentimist (nt: protokolli kasutades. seotud nõuded suhtlus turvaserveriga).  Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi NA-58 tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik. seotud nõuded Sessiooni lõpetamine Turvalisuse ja infosüsteemis (nt logi välja nupu terviklikkuse NA-59 vajutamine) peab serveri poolt tagamisega sessiooni tunnused kehtetuks seotud nõuded tunnistama (nt küpsised). Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: Kui andmebaasis olevate andmete 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks Turvalisuse ja turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, muutis (kui on); terviklikkuse tuleb kõik osaklassi 2 või 3 infot 2) kasutaja, kes kirje lõi; NA-60 3) kirje loomise aeg; tagamisega sisaldavad andmebaasi kirjed ja seotud nõuded tabelid versioneerida. [30.05.2023 4) sessiooni-ID (kui on olemas). DK nr 42 - muudetud] Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. Kui rakenduse poolt töödeldavate Testandmed peavad säilitama kõik andmete konfidentsiaalsusklass on toodangu andmete omadused Turvalisuse ja 2 või kõrgem, peab rakendusega (pikkuse, tüübi) ja omavahelised terviklikkuse NA-61 kaasas olema lahendus, mis suhted. Toodanguandmetest tagamisega suudab toota toodangu andmetest testandmete tegemise algoritmid ja seotud nõuded testandmed, mis ei sisalda põhimõtted tuleb eelnevalt konfidentsiaalset informatsiooni. kooskõlastada tellijaga. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja. Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse terviklikkuse kontod peavad omama ainult NA-62 tagamisega minimaalselt rakenduse tööks Nõude täitmiseks vajalikud vahendid seotud nõuded vajalikke õiguseid. (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei terviklikkuse NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de tagamisega andmebaasis defineeritud rollide. ja gruppide. seotud nõuded Ligipääs rakendusse ja andmetele Turvalisuse ja tohib olla vaid dokumenteeritud terviklikkuse NA-64 ning tellimuses kirjeldatud teid tagamisega mööda ja dokumenteeritud seotud nõuded autentimisprotseduure kasutades.  Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne, terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja NA-65 tagamisega krüpteeritud või räsitud ja soolatud "random". Krüpteerimata kujul ei tohi seotud nõuded kujul. paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi. Kindlasti peab olema kasutusel ID- Rakendused, kuhu saavad ligi kaardi põhine autentimine. välised kasutajad, peavad Turvalisuse ja võimaldama autentimist vähemalt Kui on vajalik ka parooliga logimine, terviklikkuse NA-66 kahe erineva Eesti riigi poolt peavad välised kasutajad autentima tagamisega aktespteeritava kaheastmeilse ennast spetsiaalse väliskasutajate seotud nõuded isikutuvastsulahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul Parooliga autentimsit tuleb vältida. ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse. Turvalisuse ja Kasutajaarvutitest otse x-tee terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee NA-67 päringute tegemine on arvutivõrgu tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. tasemel keelatud. seotud nõuded IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul Veebipõhised välise veebilehega modsecurity või vastavat tööriista. Turvalisuse ja rakendused, mis on keskmise või Võimalikud piirangud tuleb kokku terviklikkuse NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad leppida tellijaga detailanalüüsi käigus tagamisega kasutama vahendeid kaitsmaks lähtuvalt tellija vajadustest ja seotud nõuded rakendust keelatud päringute eest. nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut. Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise Kui rakenduse kaitsetarve on suur katsete korral kuvama millal need Turvalisuse ja või väga suur, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja terviklikkuse sisenemisel näitama pärast NA-69 peab saama soovi korral veenduda, tagamisega õnnestunud sisselogimist eelmise kas keegi pole tema nime all üritanud seotud nõuded õnnestunud sisselogimise aega. sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud] digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea. Mõeldud on spetsiaalrakendusi Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab (custom built). Nõue ei kehti terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse veebitarkvara (apache, IIS jne), NA-70 tagamisega logimiseta võimalik näha andmebaaside jms kohta. Viimaste seotud nõuded rakenduse versiooni numbrit. versiooni numbrit tuleb pigem varjata. Aeg peab olema muudetav koos Sessioonide lõpetamine tuleb teiste Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui terviklikkuse NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul tagamisega konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb seotud nõuded aegumise aeg. sessioon serveri enda algatusel lõpetada.  Veebipõhiste rakenduste Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne terviklikkuse NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel tagamisega XSS-filtriga või eemaldada HTML- andmete väljakuvamisel. seotud nõuded tag´id. Veebipõhiste rakenduste poolt Turvalisuse ja saadetavad vormidel peab terviklikkuse NA-73 paiknema peidetud unikaalne räsi, Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. tagamisega mida kontrollitakse vormi seotud nõuded vastuvõtmisel. Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta. Turvalisuse ja Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb terviklikkuse NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM tagamisega algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja seotud nõuded sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management. Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad. Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi Sessiooni ei tohi olla võimalik üle terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada NA-75 võtta URLi kopeerimisega ühest tagamisega (kasutada OWASP parimaid arvutist teise. seotud nõuded praktikaid). Halduritel ei tohi olla võimalik Turvalisuse ja muuta rakenduseväliste liidestuste- Tagada tuleb rollide lahusus: terviklikkuse NA-76 ning nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on tagamisega funktsionaalsuste tehnilisi erinevad tööülesanded. seotud nõuded konfiguratsioone. Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab terviklikkuse NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi tagamisega kaardi sertifikaati ka HTTP päises. seotud nõuded Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad terviklikkuse rakendused peavad kasutama RIK- NA-78 tagamisega i-keskset digitembeldamise seotud nõuded teenust.  Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellitakse tellija finantseeringul. Kui terviklikkuse (näiteks XSS, SQLInjection, jne) selle tulemusel leitakse arendaja NA-79 tagamisega tuleb järgida OWASP-i parimaid poolsest tegevusest või seotud nõuded praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt. Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on Turvalisuse ja toodangu keskkonnas ebavajalikud terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud NA-80 või segavad (näiteks mõeldud tagamisega toodangukeskkonnas toimimiseks. testimiseks testkeskkonnas, seotud nõuded arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Turvalisuse ja terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel Ajatempli serveri URL peab olema NA-81 tagamisega eelistatakse Guardtime lahendust. konfigureeritav. seotud nõuded Turvalisuse ja Rakendus ei tohi lubada ühe terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt NA-82 kasutajaga mitut samaaegset tagamisega eraldi ärinõuetes nõutud. sessiooni. seotud nõuded Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi Kui rakenduse tervikluse tulemusena tuleb genereerima Turvalisuse ja turvaosaklass on T3, peavad automaatne raport, mis on vaadeldav terviklikkuse tõestusväärtust omavad andmed süsteemi halduri liidese kaudu ning NA-83 tagamisega olema digitaalallkirjastatud või mida on võimalik automaatselt seotud nõuded digitembeldatud. [30.05.2023 DK edastada ettenähtud e-posti nr 42 - muudetud] dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.  Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli Kui rakenduse tervikluse lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli turvaosaklass on T3, peavad korrektsust. Turvalisuse ja tõestusväärtust omavad andmed ja terviklikkuse logid olema krüptoaheldatud, et NA-84 tagamisega tagada, et tõestusväärtusega Tagatud peab olema ka nõue, et seotud nõuded andmeid ei saaks märkamatult kirjeid ei saaks märkamatult kustutada. [30.05.2023 DK nr 42 - kustutada ahela lõpust. Krüptoahela muudetud] terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt, Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse et see oleks kättesaadav terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte NA-85 tagamisega transpordil kui ka salvestatult alati rakendusserveri administraatorile. seotud nõuded olema krüpteeritud kujul. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Kui paks klient kasutab ajutisi faile, Paksu kliendi korral ei tohi tuleb tagada nende perioodiline rakendus kasutaja tööjaama jätta Turvalisuse ja kustutamine tagamaks, et ei maha krüpteerimata kujul ajutisi terviklikkuse koormata liigselt kasutaja arvutit. NA-86 faile, mis sisaldavad või võivad tagamisega Eesmärk on tagada, et rakenduse sisaldada konfidentsiaalset või seotud nõuded sulgemisel ei jääks kasutaja kõrget terviklust nõudvat arvutisse maha informatsiooni, mida informatsiooni. sinna jääda ei tohiks. Turvalisuse ja Rakendus peab serverist Kui kasutatakse ajutiste failide terviklikkuse NA-87 kustutama kõik ajutised failid kausta peab selle asukoht olema tagamisega koheselt, kui neid enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav. seotud nõuded Rakendus tohib aktsepteerida vaid Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab NA-88 tagamisega kasutaja saama uue sessiooni seotud nõuded võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.  Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning Turvalisuse ja kasutaja poolt, peab need failid vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje terviklikkuse NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK tagamisega suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond. seotud nõuded viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll. Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama NA-90 tagamisega random komponenti nii, et faili tee seotud nõuded ei ole lihtsalt ära arvatav. Turvalisuse ja Iframe-i kasutamine pole lubatud ja terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "X- tagamisega kasutada iframe sees. Frame-Options: DENY" päis. seotud nõuded Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korrala tuleb terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lisada lipud Secure, HttpOnly NA-92 tagamisega turvatud. ja SameSite. Küpsise nime prefiks seotud nõuded peab olema "__Host-". Testplaan ja testitulemused tuleb Logimine, Rakenduse kõik üleantavad edastada tellijale koos rakenduse NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle üleandmisega. Nõuded testimisele testimine andmist olema testitud. RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus". Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis Turvalisuse seisukohalt kriitilised turvalogide tabelis. Väliste Logimine, sündmused, nagu sessiooni rakenduse puhul tuleb logida NA-94 debuggimine, algamine ja lõppemise, rolli võimalusel kasutaja IP. Sessiooni testimine muutumine jne tuleb logida. võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul. Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine Rakendus peab suutma logida kõiki Logimine, peab olema võimalik nii andmebaasi väliste süsteemidega vahetatavaid NA-95 debuggimine, kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) testimine faili, failid vähemalt päeva kaupa pöördumisi andmevahetuslogisse. eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.  Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab Kui rakenduse turvaosaklass olema võimalik ka konkreetseid "konfidentsiaalne" on 2 või 3, peab andmed, mida kasutaja serveri Logimine, tagama konfidentsiaalsuse arvates nägi. Viimane peab aga NA-96 debuggimine, osaklassiga 2 ja 3 andmete olema välja lülitatav või asendatav testimine vaatamise logimise. [30.05.2023 põhiobjektide ID-dega päringu liikide DK nr 42 - muudetud] kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis Kui rakenduse turvaosaklass tegevused andmetega tehti ja kas "terviklus" on 2 või 3, peab tagama tegevus õnnestus. Kui võimalik siis Logimine, tervikluse osaklassiga 2 ja 3 päringu SQL lause. Logida tuleb ka NA-97 debuggimine, andmete loomise, muutmise ja kasutajate tegevuste testimine kustutamise logimise. [30.05.2023 ebaõnnestumised (näiteks õiguste DK nr 42 - muudetud] puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack Logimine, Rakendus peab logima kõiki trace, traceback vms), võimalusel NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja testimine süsteemi logisse. URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.  Peab olema võimalus logimist välise Failisüsteemi logimise korral süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. peavad logid olema ka Ei tohi esinda olukorda, kus ühte katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) Logimine, kausta tekib rohkem kui 10000 faili. ja tunnustatud faililaiendiga NA-99 debuggimine, Peab tagama, et iga rakendusserver (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab testimine saaks vajadusel kirjutada logid oma olema roteeruv, et ei tekiks liiga logifaili. Logifaili asukoht peab olema suuri faile või faile kus on vaid administraatori poolt ilma rakendust üksikuid logikirjeid. uuesti kompileerimata seadistatav. Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul. Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta.. Kogu rakenduse logi peab olema Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti Sama infot sisaldavad väljad peavad NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, (ka erinevates) logiasukohtades testimine mida, jms). Logis ei tohi kasutada olema sama nimega ja andmed klassifikaatoreid. samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis. Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T. Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks Logimine, Logi tabelid peavad olema kuude või aastate kaupa, NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist iseseisvates tabelites või teises testimine välja. baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral. Kui rakendus kasutab või pakub Näiteks kui palju on kasutatud kuus, Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK aastas jne digitembeldamist, ID- NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma autentimist, autentimisportaali, testimine arvestust pidada vastavate pangalingi kasutamist jne. teenuste kasutamise mahu üle.  Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud Logimine, Rakendusega peab olema kaasas tarkvaralised vahendid kokkulepitud NA-103 debuggimine, skript jõudlustestide tegemiseks. jõudlustestide läbiviimiseks. testimine Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist. Rakendusel peab olema Logimine, masinloetav XML-staatusleht, mille Staatuslehe nõuded sisalduvad NA-104 debuggimine, struktuur vastab tellija poolt ette käesoleva dokumendi lisas 1. testimine antud XML struktuurile. Nõuet ei arvestata arendustarkvara Lähtekoodi kommentaarid peavad poolt automaatselt genereeritavate Nõuded kõigis lahenduse kihtides koodilõikude puhul. Samuti ei NA-105 lähetkoodile ja (rakenduse enda kood, rakendata nõuet kolmandate paigaldamisele andmebaas, jne) olema kirjutatud osapoolte poolt toodetud eesti keeles. lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Rakenduse kood peab olema Kommentaarid on mõeldud Nõuded piisavalt hästi kommenteeritud, et keeruliste ja/või kohendamist NA-106 lähetkoodile ja erialast haridust omav ja/või edasist tööd (viimaste paigaldamisele tarkvaraarendaja on võimeline juurde on tuleks märkida TODO) süsteemile jätkuarendusi teostama. vajavate kohtade jaoks. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja funktsioonide Nõuded nimed peavad olema sisulised ja NA-107 lähetkoodile ja andma selget informatsiooni nende paigaldamisele otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante ei Nõuded tohi väärtusena hardcodeda – need NA-108 lähetkoodile ja tuleb defineerida muutujatena ja paigaldamisele kasutada läbi nende. Koodis defineeritud andmetüübid Nõuded peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. NA-109 lähetkoodile ja ainsuses. Kõik andmemassiivid Andmebaasides ei tohi kasutada paigaldamisele tuleb nimetada nimetava mitmuses täpitähti. (näiteks collectionid, arrayd, jms).  Andmetabelites sisalduvad Nõuded Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ võõrvõtmed peavad nime järgi NA-110 lähetkoodile ja ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ seostuma tabeli ja väljaga millele paigaldamisele oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID need viitavad. Nõuded Näiteks Oracle korral Andmebaasi väljade pikkused tuleb NA-111 lähetkoodile ja Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti kirjeldada tähemärkides. paigaldamisele mitte tähemärki. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Valideerimiseks kasutatakse JAVA rakenduse kood peab olema NA-112 lähetkoodile ja 'checkstyle' vaikimisi kirjutatud vastavalt "SUN Java paigaldamisele konfiguratsiooni. Code convention" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Python rakenduse kood peab http://www.python.org/dev/peps/pep NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style -0008/ paigaldamisele Guide for Python Code " dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema http://msdn.microsoft.com/en- Nõuded kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. NA-114 lähetkoodile ja Framework Developer's Guide - Valideerimiseks kasutatakse paigaldamisele Design Guidelines for Developing 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni. Class Libraries". Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck NA-115 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks FxCop Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- NA-116 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks Pychecker Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) NA-117 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Kasutuses mitteolev kood tuleb Nõuded NA-118 rakenduse lähtekoodist lähetkoodile kõrvaldada. Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user Nõuded NA-119 defined data types ja sequencid) lähetkoodile peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.  Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik. Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, NB! Nõuet ei arvestata Nõuded meetodite jm. nimed peavad arendustarkvara poolt automaatselt NA-120 lähetkoodile lahenduse kõigis kihtides genereeritavate koodilõikude puhul, (rakenduse enda kood, andmebaas mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei jne) olema eesti keelsed. rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb teenusega või RIK sisemise vastava NA-121 ja standardid lähtuda määrusest Maa-ameti andmeid vahendava "Aadressiandmete süsteem". süsteemiga. Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi Kontrollima peab sisendi suurust. masin-masin liideste või Olukorras, kus veebirakendus peab Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus alati NA-122 töötlema potentsiaalselt ohtlikke ja standardid andmed valideerime. Sobimatuid andmeid (nt tähemärke, millel on andmeid ei tohi olla võimalik rakendatava sisestada. interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb Andmekvaliteet veenduda, et kasutajal on õigus NA-123 ja standardid neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Andmekvaliteet Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a Liidestatakse RIK EMTAK NA-124 ja standardid määrusest nr 11 "Klassifikaatorite infosüsteemi teenusega. süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit. Kasutaja poolt sisestatud andmed Andmekvaliteet Kasutada tuleks võimalusel NA-125 tuleb enne välja kuvamist ja standardid Blacklistingu asemel whitelistingut. filtreerida.  Kui rakendusel tekib päringu Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga. NA-126 ja standardid vastama süsteemi-infot Päringu ID: XXXXX". mittesisaldava veateatega. Erandiks võivad olla tellijaga Dokumentatsioo Kogu rakenduse dokumentatsioon kokkuleppel kolmanda osapoole NA-127 n peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon peab Dokumentatsioo NA-128 vastama RIK n dokumentatsiooniplaani nõuetele. Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki Dokumentatsioo NA-129 tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni n kirjeldused (release notes). vahel. Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad Arendajale antakse selleks õigused tarkvarapaketid peavad olema NA-130 Versioonihaldus RIK-i koodihoidlas, kus ta peab versioneeritud vastavalt hoidma oma PMA versioone. dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Paralleelse arendamise puhul Arendaja peab veenduma, et teeb NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK muudatusi aktuaalsesse koodi. koodihoidlast viimane seis koodist. Kõik rakenduste tellijale Ka tagant järgi peab olema 100% lepingujärgsete üleantavate kindel, et üle anti õige arendaja NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad signeeritud, mitte kolmanda olema varustatud arendaja osapoole poolt kompromiteeritud esindaja digiallkirjaga. versioon. Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral Kui ei ole tellijaga kokku lepitud NA-133 Versioonihaldus kasutatakse RIK vigadehalduse teisiti. keskkonda. Puhas link on inimloetav, tähendust Kui veebirakenduses või veebilehel omav, paraja pikkusega, tekstiline on linke, mida kasutajad näevad või (erandina lubatud numbrid ja märgid NA-134 Versioonihaldus millele nad saavad viidata, peavad „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. need olema puhtad lingid. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link. Kooste kirjelduste alusel valmiv Näiteks: kompileeritavate keelte paigalduspakett tohib sisaldada Paigalduspaketi puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui NA-135 ainult minimaalse rakenduse kooste see pole vajalik rakenduse käitamiseks vajamineva käitamiseks. failikomplekti. Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, Paigalduspaketi paigalduspaketti peab olema kus rakenduse jooksutamiseks uues NA-136 kooste võimalik liigutada erinevate serveris, tuleb see tingimata just serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida. Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks Paigalduspaketi NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised kooste ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod.  Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei Administraator peab saama NA-138 kooste tohi olla kompileeritud. veenduda skriptide sisus. Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded  1/3 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 277822 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Riigikohtu veebirakenduse arendus PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis lisage ühispakkujate volikiri pakkumuse "Lisadokumentide" lehele (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Pakkumusele tuleb lisada detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus, milles tuleb eristada kogu veebirakenduse erinevate komponentide maksumust (nt tavaveebi osa, sisuhalduse osa, rakenduse osa(d)). (Vabas vormis dokument) PAKKUJA MEESKOND Pakkuja arendusmeeskond peab vastama hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et esitatud arendusmeeskond vastab hanke tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Arendusmeeskonna CV-d (Dokumendi vorm / CV vorm.docx) Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  2/3 PROJEKTIPLAAN Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama projektiplaanile esitatud nõuetele (Lisa 9 – Nõuded projektiplaanile). Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  3/3 Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 01.11.2024 08:58:06 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7178132/general-info  Eesti: Infosüsteemid Riigikohtu veebirakenduse arendus Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord 1 Hankija 1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused 2 Menetlus 2.1 Menetlus Pealkiri: Riigikohtu veebirakenduse arendus Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. Menetluse tunnus: 8568eed6­f60c­4ce8­b85f­f3cd8e0f5ac6 Sisemine tunnus: 277822 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetluse põhjendus: Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus 2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid 2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 140 000 Euro 2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL 2.1.6 Kõrvaldamise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/ procurement/7178132/procurement­passport 5 Osa 5.1 Osa tehniline tunnus: LOT­0000 Pealkiri: Riigikohtu veebirakenduse arendus https://ted.europa.eu/TED Page 1/5  Kirjeldus: Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. Sisemine tunnus: 277822 5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48810000 Infosüsteemid 5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kesk­Eesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti 5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kirde­Eesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti 5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lääne­Eesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti 5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lõuna­Eesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti 5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Põhja­Eesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Kogu Eesti 5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 01/02/2025 Kestus: 18 Kuu 5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 140 000 Euro 5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Hankeprojekt, mida ei rahastata ELi vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): ei Lisateave: Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused 5.1.7 Strateegilised hanked 5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele https://ted.europa.eu/TED Page 2/5  5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Kriteerium: Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Kriteerium: Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7178132/procurement­passport Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7178132/procurement­passport 5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium: Liik: Hind Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 50 Kriteerium: Liik: Kvaliteet Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 40 Kriteerium: Liik: Kulu Nimi: Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 10 Selle meetodi kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui hindamist ei ole võimalik kriteeriumide abil teostada: Pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu märkimata jätmise põhjendus: 5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7178132/general­info 5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused: Elektrooniline esitamine: Lubatud Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7178132/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 13/01/2025 12:00 +02:00 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg: 3 Kuu Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 13/01/2025 13:00 +02:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/ Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei E­arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah 5.1.15 Vahendid https://ted.europa.eu/TED Page 3/5  Raamleping: Ei kohaldata raamlepingut Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta: Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi Elektrooniline oksjon: ei 5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus TED eSender: Riigihangete register 8 Organisatsioonid 8.1 ORG­0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4 Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: Teele Nässi E­posti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid: Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused 8.1 ORG­0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85 Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid: Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon 8.1 ORG­0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn https://ted.europa.eu/TED Page 4/5  Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid: TED eSender 11 Teave teate kohta 11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 8b52cfa1­ccca­4fd7­8acc­14521842ae7a ­ 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 13/12/2024 09:24 +02:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 13/12/2024 09:24 +02:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel 11.2 Avaldamisteave https://ted.europa.eu/TED Page 5/5  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 277822 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Riigikohtu veebirakenduse arendus Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Tehnilise kirjelduse p 4-5 tööde Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise Maksumus - 50 jah maksumus. kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle vähim on parim alapunktid) maksumus. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 2 Projektiplaan Projektiplaanis hinnatakse detailsust, Kvaliteet - hankija 40 ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde hinnatav loogilist järjestust 3 Lisaarenduste tellimise ühe töötunni hind Lisaarenduste tellimise ühe töötunni Kulu - vähim on 10 jah maksumus peab olema lõplik. parim 0 või negatiivse väärtusega maksumusi Koostatud 13.12.2024 09:41:41 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7178132/general-info  ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Tehnilise kirjelduse p 4-5 tööde maksumus. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Projektiplaanis hinnatakse detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti: 40 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 30 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 20 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõud 3. Lisaarenduste tellimise ühe töötunni hind Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Juhul, kui hindamiskriteeriumide punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud maksumus on madalaim. Kui ka sel juhul on mitu pakkumust võrdsed, siis visatakse pakkujate vahel liisku Koostatud 13.12.2024 09:41:41 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7178132/general-info  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 1/29 e-Riigiteataja ja riigikohtu teenused (ERT) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 11.11.2015  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 2/29 Üldtaust E-riigiteataja (eRT) ja Riigikohtu (RK) teenuste komplekt hõlmab endas avalikkusele suunatud teenuseid, mille kaudu on võimalik pärida kohtute töö käigus avalikustamisele kuuluvaid andmeid. Nendeks on näiteks lahendid, istungite toimumise ajad, lahendite avalikustamised ja menetlustaotlused. Antud teenuseid kasutatakse peamiselt eRT ja RK kodulehel otsingute teostamiseks ja andmete vaatamiseks. Teenused on algselt realiseeritud ET_LIHT domeenis, st väljaspool tavapärast ET DTOd. Andmeid päritakse mõnedes teenustes korraga nii ET praegusest andmebaasist kui ka Riigikohtu vanast infosüsteemist (RKIS) siirdatud andmetest, mis asuvad eraldi andmebaasi schemas. Seoses andmebaasi tehniliste piirangutega on samad teenused realiseeritud ka täiesti eraldi infosüsteemis PAET (Päris avalik E-toimik), mis on ehitatud NoSQL andmebaasi peale ning mis võimaldab paremini ja kiiremini indekseerida ja leida kohtulahendeid. Enamus spetsifikatsiooni antud dokumendis on ühine nii ET_LIHT domeenis kui ka PAETis realiseeritud teenustele kuid võib esineda ka mõningaid erisusi. Teenuste sisend- ja väljundparameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis. Lisaks on Excelis seatud "Kirjeldus" veerus parameetritele täiendavaid nõudeid, mida ei ole antud dokumendis dubleeritud.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 3/29 Üldreeglid ERT-01: Teenused ei tagasta vaikimisi andmeobjektide lihtandmeid Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 25.02.2014 15:14.48 Antud teenuste puhul tagastatakse väljundis vaid selliseid lihtandmeid, mis on märgitud konkreetse teenuse validaatori väljundis ehk ET_LIHT Excelis. Selline käitumine erineb enamikest ET teenustest, kus andmeobjekti tagastamisel antakse väljundis vaikimisi kaasa terve objekti lihtandmestik. ERT-02: ET klassifikaatorite sünkroniseerimine klientsüsteemi poolel Tüüp: Informative Staatus: Proposed Viimati muudetud: 11.03.2014 11:04.08 ET teenuste parameetrites kasutatakse klassifikaatorite andmete vahetamisel vaid klassifikaatorite ObjektIDsid. Seega ET teenuste sisend- ja väljundparameetrites klassifikaatorite kasutamiseks peab klientsüsteem olema endale sünkroniseerinud vajaminevad ET klassifikaatorid koos ObjektID-ega. Selleks on erinevaid variante: 1. automaatne sünkroniseerimine kasutades ET teenuseid AnnaKlassifikaatorid ja AnnaSeotudKlassifikaatorid 2. käsitsi klassifikaatori väärtuste kopeerimine klientsüsteemi rakenduse halduri poolt ERT-03: Lõpetatud olemite filtreerimine Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 11.11.2015 13:33.44 Väljastatavatele andmetele tuleb rakendada filtrit, mis eemaldab järgnevate väljade korral väljundist lõpetatud olemid ehk mille LoppKP väärtus on väiksem või võrdne süsteemiajast:  Menetlus.MenetlevadAsutused  Menetlus.Osalised  Toiming.IstungiSaalid  Toiming.ToiminguMenetlejad  Toiming.ToiminguOsalised Piirang kehtib kõigi ERT ja RK teenuste korral, millel on väljundis eelnevad olemid. E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 4/29  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 5/29 LeiaLahendidERT (ERT-f) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015 Taust LeiaLahendidERT võimaldab otsida kõiki kohtutes avalikustatud kohtulahendeid, olenemata kohtuastmest. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 6/29 Reeglid ERT-f-01: Teenus võib tagastada vaid avalikustatud lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 16:27.27 Teenus võib tagastada vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile järgnevatele reeglitele: 1. Tegemist peab olema Kohtutoiminguga mis asub KohtuAsjas, st peab olema olemas Kohtutoiming.Menetlus.Kohtuasi. 2. JA Kohtutoiming.TyypKL = "26762: Lahend" 3. JA Kohtutoiming.StaatusKL = "102540: Jõustunud" või "102541: Osaliselt jõustunud" 4. JA Kohtutoimingu esitatud seisundisse viinud Ametnik peab paiknema OrganisatsiooniYksuses, mis kuulub "Kohus" asutuste hierarhiasse 5. JA Kohtutoimingul peab olema kehtiv AvalikustamiseRekvisiidid kirje, mille AvalikustamiseMargeKL on üks järgnevatest: 103017 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa 103019 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa, kohtunimed asendatud tähtemärkidega 103018 Avalikustatud ainult kohtulahendi resolutiivosa, nimed asendatud initsiaalidega 103014 Lahend avalikustatud muutmata kujul 103015 Nimed asendatud initsiaalidega 103016 Nimed asendatud tähtemärkidega 6. JA Kohtutoimingul peab olema täidetud Kohtutoiming.AvalikustatudFail ERT-f-02: Lahendite otsingu sisendparameetrid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.02.2014 12:00.34 Otsingu sisendparameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis. Sisendparameetrite põhjal filtreeritakse lahendeid erinevate sisendparameetrite vahel AND loogika alusel. Sama sisendparameetri piires mitme väärtuse andmisel otsitakse OR loogika alusel. Näide: Andes sisendisse parameetrid Menetlus.MenetluseSisulineLiigitus.KategooriaKL = ["Liiklussüüteod", "Majandusalased süüteod"] ning Kohtutoiming.AlgusKP = "01.01.2014" tagastatakse kõik lahendid alates 2014. aastast, mille kategooria on liiklusalane süütegu või majandusalane süütegu. Täpsustused seosed mõnede andmeväljadega: 1. ToiminguEsitajaAsutusObjektID - skoobist jäi välja teenus, mis annaks klientsüsteemile ET süsteemseid asutusi. Seetõttu on halduri ülesandeks tõsta ET baasist klientsüsteemi poolele süsteemsete asutuste andmed koos ObjektIDdega, misjärel saab neid edastada  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 7/29 Kohtutoiming.ToiminguEsitajaAsutusObjektID postisioonil. Sisendi puhul ET kontrollib, et tegemist oleks süsteemse asutusega, mis kuulub "Kohus" hierarhiasse. 2. Vabatekst - otsitakse kõigi lahendite avalikustatud failide sisust. Sisendis saab kasutada ka metamärke wildcard (%_) ja operaatoreid and (&), or (|) ja not (~). ERT-f-03: Lahendeid (Kohtutoiminguid) otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 10:17.20 Antud teenus pärib andmeid kahest eraldi andmebaasist või andmebaasi schemast:  ET andmebaasist  Riigikohtu RKISst siirdatud andmete andmebaasist Eri baasidest pärimine on teenuse poolt klientsüsteemide eest peidetud, st kõiki lahendeid päritakse samasuguse sisend- ja väljundparameetrite struktuuriga. Lahendite erinevus paistab klientsüsteemi jaoks kaudselt välja vaid tulemustes, kuna RKISst siirdatud lahenditele on märkimisväärselt vähem metaandmeid. Seetõttu tuleb ka arvestada, et vanad RKIS lahendid jäävad tulemustest välja, kui neid päritakse nö uute metaandmete järgi.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 8/29 LeiaLahendidRK (RK-h) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 20.07.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015 Taust Tegemist on Riigikohtu lahendite otsingu tarbeks loodud teenusega, mille toimimine on suures osas identne LeiaLahendidERT teenusega. Antud teenus arvestab Riigikohtu kodulehe eripäraga, kus samas asjas paikenvatest lahenditest tagastatakse vaid uusim. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 9/29 Reeglid RK-h-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:02.50 Teenus tagastab vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile järgnevatele reeglitele: 1. Tegemist peab olema Kohtutoiminguga, mis on leitav ka LeiaLahendidERT teenusega. Seega peavad tagastataval Kohtutoimingul olema täidetud kõik ERT-f-01 toodud reeglid. 2. JA Kohtutoimingu esitatud seisundisse viinud Ametnik peab paiknema OrganisatsiooniYksuses, mis kuulub "105850: Riigikohus" hierarhiasse. RK-h-02: Kui samas Asjas leidub mitu Kohtutoimingut, siis teenuses tagastatakse nendest vaid uusim Kohtutoiming Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:08.18 Kui leidub mitu Kohtutoimingut, mille Menetlus.Asi.ObjektID kattub, siis teenus tagastab neist alati kõige hilisema Kohtutoiming.LahenduKuulutamiseAeg väärtusega kirje. Näiteks olukorras, kus mõlemal järgneval KohtuToimingul on sama Menetlus.Asi.ObjektID: T1: LahenduKuulutamiseAeg 24.04.2014 kohtumäärus T2: LahenduKuulutamiseAeg 29.05.2014 kohtuotsus siis tagastab teenus alati vaid T2 kirje, isegi kui teenuse sisendisse antud väärtuste põhjal vastab kriteeriumitele vaid T1 kirje. T1 on nähtav vaid erivaate kaudu ehk kasutades LeiaLahendidErivaadeRK teenusega. Kui korraga kattub LahenduKuulutamiseAeg mitmel kohtutoimingul, siis võetakse andmed toimingust, mille LahenduseLiikKL on "26722: Lõpplahend". Kui selliseid toiminguid ei leidu või on mitu, siis võetakse uusim kohtutoiming baasi kirje AvamiseKP alusel. RK-h-03: ToiminguidErivaates väljundparameetri kasutamine Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:30.31 Teenuse väljundparameeter ToiminguidErivaates näitab, kas antud lahendiga samas asjas leidub veel Riigikohtu toiminguid. Teisisõnu antakse väljundis teada mitu kirjet tagastaks LeiaLahendidErivaadeRK  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 10/29 teenus, kui sealses sisendis anda toiminguga sama KohtuAsiOtsing.ObjektID väärtus. Välja kasutatakse Riigikohtu välisveebis otsustamaks, kas lahendi avamisel kuvatakse koheselt lahendi sisu (PDF) või erivaade, milles on loetletud kõik samas asjas leiduvad avalikustatud toimingud. Seega kui parameetri väärtus on > 1, siis leidub samas asjas teisigi avalikustatud toiminguid ning Riigikohtu välisveebis kuvatakse nn erivaade (LeiaLahendidErivaadeRK). Infoks: Riigkohtu välisveebi eeldatav toimimine ToimingOtsing.ToiminguidErivaates erinevate väärtuste korral:  0: veaolukord, teenuses väljundis ei tohiks sellist olukorda kunagi tekkida  1: Riigikohtu lehel lahendil klõpsates võib kohe kuvada PDFi  > 1: Riigikohtu lehel lahendil klõpsates peab kuvama nn erivaate ehk LeiaLahendidErivaadeRK päringu tulemused RK-h-04: Annotatsioonide otsing Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:31.42 Lahendeid on võimalik otsida annotatsioonide sisu või märksõnade järgi täites ToimingOtsing.Annotatsioonid positsiooni. Otsingutulemuste väljundis vaikimisi annotatsioone ja märksõnu ei tagastata, selleks on mõeldud LahendiVaatamineERT teenus. Vajaduse korral võib teenus ka otsingutulemustes annotatsioone ja märksõnu tagastada, selleks tuleb väärtustada sisendis TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE. Kui sisendis on lisaks TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE väärtustatud ka AnnotatsioonOtsing.MarksonadObjektID ja/või AnnotatsioonOtsing.Sisu, siis väljundis tagastatakse koos lahenditega vaid sellised annotatsioonid, millega on seotud sisendis antud märksõnad ja/või mille annotatsiooni sisus leidub sisendis antud AnnotatsioonOtsing.Sisu vaste. RK-h-05: Lahendeid (Kohtutoiminguid) otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 11.08.2014 16:15.33 Vt täpsemalt nõudest ERT-f-03.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 11/29 LeiaLahendidErivaadeRK (RK-i) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 25.04.2014 Viimati muudetud: 27.01.2016 Taust Riigikohtu välisveebi tarbeks loodud teenus, mis on mõeldud kasutamiseks nn erivaate kuvamiseks. Teenus tagastab kõik avalikustatud lahendid ja arvamused, mis paiknevad samas asjas. Lahendeid ehk ET mõistes Toiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtu RKISst siirdatud lahendite seast, mis paiknevad eraldi andmebaasi schemas.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 12/29 Reeglid RK-i-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid toiminguid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 25.04.2014 10:56.30 Teenus tagastab loendi lahenditest ja eriarvamustest ehk Kohtutoimingutest, mis vastavad järgnevatele reeglitele: 1. Toimingu esitaja organisatsiooniüksus on "105850: Riigikohus"; 2. JA toiming paikneb, mis paiknevad sisendis antud asjas ehk vastavalt Kohtutoiming.Menetlus.Kohtuasi.AsjaObjektID väärtusele. Lisaks peab olema täidetud üks järgnevatest tingimustest:  tegemist on lahendiga, mis on leitav ka LeiaLahendidERT teenusega. Ehk täidetud peavad olema kõik ERT-f-01 nõudes toodud tingimused  tegemist on arvamusega ehk toiminguga, mille Toiming.AlaLiikKL = "42761795: Eriarvamus" või "173533379: Konkureeriv arvamus" ja Toiming.AvalikustatudFail on täidetud. RK-i-02: Teenuse väljundi struktuur on identne LeiaLahendidRK väljundiga Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 21.07.2014 0:47.39 Teenuse kasutamise lihtsustamiseks tagastab LeiaLahendidErivaadeRK andmed sama kujuga, mis LeiaLahendidRK. RK-i-03: Kohtutoiminguid otsitakse nii ET andmebaasist kui ka Riigikohtust siirdatud andmete seast Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 11.08.2014 16:16.14 Vanast RKISs schemast päritakse nii lahendeid kui ka arvamusi. Erinevalt ET baasist paikneb siirdatud lahendite schemas Asi.ObjektID Menetlused tabelis AsjaObjektID väljal. Teenuses klientsüsteemidele see erinevus välja ei paista. Loe täpsemalt siirdatud andmete osas nõudest ERT-f-03.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 13/29 LahendiVaatamineERT (ERT-c) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 12.02.2016 Taust LahendiVaatamineERT on mõeldud LeiaLahendidERT teenusega leitud lahendite detailsemate andmete vaatamiseks. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 14/29 Reeglid ERT-c-01: Teenusega on võimalik vaadata vaid kindlatele reeglitele vastavaid lahendeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.02.2014 16:31.13 Teenus tagastab Toimingu andmestiku vaid juhul, kui see Kohtutoiming tuleks välja ka LeiaLahendidERT teenusega otsides. Seega peab Kohtutoiming vastama nõudes ERT-f-01 toodud reeglitele. Kui sisendisse antud ObjektIDga Kohtutoimingut ei eksisteeri või see ei vasta reeglitele, annab ET veateate: "Soovitud lahendit ei eksisteeri või lahend on avalikustamata.". ERT-c-02: Teenus tagastab teatud avalikustatud failide ObjektIDsid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 17.02.2014 15:06.52 Antud teenuse väljundis tagastatakse ObjektIDsid avalikustatud failidele järgnevatel juhtudel: 1. Toiming.AvalikustatudFail postisioonil ehk teenusega päritavale Toimingule lisatud avalikustatud fail 2. Toiming.EriarvamusteAvalikustatudFailid positsioon täidetakse juhul, kui päritaval Toimingul leidub seos avalikustatud eriarvamuse või konkureeriva arvamusega. Teisisõnu - toimingul, mille AlaLiikKL = "42761795: Eriarvamus" või "173533379: Konkureeriv arvamus" ja mille Toiming.AvalikustatudFail on täidetud on seos lahendiga. Lahendi ja arvamuse vaheline seose tüüp ei ole oluline (otsitakse positsioonidelt Toiming["arvamus"].LisaToiming, Toiming["arvamus"].SeotudToiming jms). ERT-c-03: ET võib tagastada märksõna ObjektID, mis ei ole klientsüsteemi jaoks veel teada Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 03.03.2014 9:54.17 eRT ja RK teenuste komplektis on arvestatud, et klientsüsteem sünkroniseerib endale märksõnapuud AnnaMarksonadERT teenusega teatud aja tagant (nt iga öö). Kuna KIS2 kasutajaliideses on võimalik jooksvalt märksõnapuud muuta ja täiendada, siis võib tekkida olukord, kus ET tagastab koos lahendiga klientsüsteemi jaoks tundamtu märksõna ObjektID. Klientsüsteem peaks sellise olukorraga arvestama ning tundmatu märksõna ObjektIDd lihtsalt ignoreerima, kuna viga laheneb järgmise märksõnaapuu sünkroniseerimisega. E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 15/29  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 16/29 AnnaAvalikustatudFailERT (ERT-a) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015 Taust Teenusega on võimalik pärida kõiki avalikustatud lahendite juures olevaid avalikustatud faile. Faili pärimiseks peab klientsüsteemile olema teada vastava faili ObjektID. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 17/29 Reeglid ERT-a-01: Teenus tagastab vaid kindlates Toimingutes paiknevaid faile Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 12:08.25 Teenus tagastab vaid faili, kui selle ObjektID tuleb välja mõnes LahendiVaatamineERT teenuse tulemuses. Vt täpsemalt teenuse LahendiVaatamineERT nõudeid ERT-c-01 ja ERT-c-02. Kui sisendisse antud AvalikustatudFail.ObjektID ei vasta eeltoodud reeglitele või ei eksisteeri, tagastab ET veateate: "Soovitud faili ei eksisteeri või see ei kuulu avalikustamisele.".  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 18/29 LeiaKohtuistungidERT (ERT-d) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 11.11.2015 Taust LeiaKohtuistungidERT võimaldab otsida kõiki kohtutes toimunud ja tulevikus toimuvaid istungeid. Vanu istungeid tagastatakse 7 või 30 päeva ulatuses. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 19/29 Reeglid ERT-d-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid kohtuistungeid (Kohtutoiminguid) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 10:47.19 Teenus tagastab vaid Kohtutoiminguid, mis vastavad kõigile alljärgnevatele reeglitele: 1. Kohtutoiming.LiikKL = "38459659: Kohtuistungi planeerimine"; 2. Kohtutoiming.LabiviimiseVormKL = "26633: Avalik kohtuistung" või "26634: Kinnine kohtuistung"; 3. Kohtutoiming.AlaLiikKL ei ole "38459662: Ütluste deponeerimine"; 4. Kohtutoiming.StaatusKL ei ole "102544: Eemaldatud"; 5. Kohtutoiming ei ole suletud ehk SulgemiseKP on täitmata. ERT-d-02: Teenus tagastab kuni 30 või kuni 7 päeva tagasi toimunud kohtuistungeid olenevalt asja liigist Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:05.23 Teenus tagastab kohtuistungeid vastavalt järgnevatele reeglitele: 1. Kui Asi.LiikKL on "20012: Haldusasi", siis tagastakse vaid Kohtutoimingud, mille LabiviimiseAlgusKP on maksimaalselt 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast. 2. Muudel juhtudel tagastakse vaid Kohtutoiminguid, mille LabiviimiseAlgusKP on maksimaalselt 7 päeva tagasi tänasest kuupäevast. ERT-d-03: Kinniste istungite puhul ei kuvata istungite pealkirja Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:25.50 Kui Kohtutoimingul on määratud vähemalt üks KinniseksKuulutamiseAlusKL, siis on tegemist kinnise istungiga ning ET tagastab Kohtutoiming.Nimetus positsioonil teksti "Kinnine kohtuistung". ERT-d-04: Istungi pealkirja järgi otsides ei tagasta teenus kinniseid istungeid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 11:33.37  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 20/29 Kui sisendparameetrites on täidetud Kohtutoiming.Nimetus väärtus, siis ET ei tagasta tulemustes ühtegi Kohtutoimingut, millel on väärtustatud KinniseksKuulutamiseAlusKL positsioon. ERT-d-05: Teenus tagastab ka istungeid, mis on tühistatud Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 07.02.2014 14:15.59 Teenus tagastab ka Kohtutoimingud, mille StaatusKL on "26588: Tühistatud". ERT-d-06: Kohtumajade ja kohtusaalide järgi otsimine Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 03.03.2014 9:02.16 Kohtumajade ja kohtusaalide põhjal istungite leidmiseks peab sisendparameetrites väärtustama Istungisaalid.Kohtumaja.ObjektID või Istungisaalid.ObjektID. Kohtumajade ja saalide nimekirja on võimalik küsida halduritelt (baasi väljund) või pärides korraga kõik istungid ning kogudes vastuses kokku kõik hetkel istungitega seotud kohtumajad ja saalid. Eraldi teenust istungisaalide ja kohtumajade täieliku nimekirja saamisest antud teenuse realiseerimise ajal ei eksisteerinud. ERT-d-07: Kohtuniku järgi järjestamine, kui istungile on määratud mitu kohtunikku Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 13.10.2014 16:31.35 1. Kui istungil on mitu kohtunikku ehk ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsioonil tagastatakse mitu kirjet, siis järjestatakse nad toimingu piires järgnevalt: a. Esimeseks kirjeks määratakse eesistuja kohtunik ehk ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "102690: Eesistuja" kirje b. Järgnevad kohtunikud järjestatakse Koosnimi järgi kasvavalt 2. Kui teenuse sisendis on nõutud ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsiooni järgi sorteerimine, siis järjestatakse istungite kirjed eesistuja kohtuniku koosnime järgi. Ehk teisisõnu leiatkse ToimingOtsing.ToiminguMenetlejad positsioonilt ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "102690: Eesistuja" ning istungid järjestatakse Koosnimi väärtuse põhjal kasvavalt või kahanevalt. Ühe toimingu piires sorteerimine sisendist ei sõltu (st 1. jääb kehtima).  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 21/29 LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT (ERT-e) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015 Taust Teenus võimaldab otsida kõiki kohtutes toimuvaid lahendite teatavaks tegemisi ehk lahendite kuulutamisi. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 22/29 Reeglid ERT-e-01: Teenus tagastab kõik menetlused, mis vastavad ettenähtud reeglitele Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 04.03.2014 11:45.25 Teenus tagastab menetlused, millel on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1. positsioon Menetlus.LahendiTeatavaksTegemiseAegKP on täidetud 2. JA lahendi teatavaks tegemisest on möödunud kuni 30 päeva, ehk LahendiTeatavaksTegemiseAeg ei tohi olla varasem kui 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast Tuleviku kuupäevade osas lahendite teatavaks tegemisi ei piirata. ERT-e-02: Kui tegemist on konfidentsiaalse menetlusega, siis menetluse pealkirja ehk Menetlus.Nimetus ei kuvata Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.03.2014 10:06.48 Kui on määratud Menetlus.SalastatuseTaseKL = "102530: Salastatud", siis Menetlus.AvalikNimetus positsioonil tagastab ET alati tühja väärtuse (NULL). Infoks: sisemiselt on Menetlus.SalastatuseTaseKL Asja andmeväli, kuid teenuste kihis pärivad menetlused selle asja küljest. ERT-e-03: Teenus võimaldab otsida ja tagastab vaid kindlat liiki menetlusosalisi Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 06.03.2014 11:03.36 Teenusega on võimalik Menetlus.Osalised positsioonil otsida vaid Osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik". Kui IsikuKoosnimi on täidetud, kuid LiikKL on määratama, siis otsitakse sobivat isikut mõlemat liiki osaliste seast. Teenus tagastab Menetlus.Osalised positsioonil vaid Osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik". ERT-e-04: Lahendi teatavakstegemiste sorteerimine mitme kohtuniku korral Tüüp: Functional  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 23/29 Staatus: Approved Viimati muudetud: 13.10.2014 17:14.18 1. Kui lahendi teatavakstegemisele on mitu kohtunikku ehk MenetlusOtsing.Osalised positsioonil tagastatakse mitu kirjet, siis järjestatakse nad toimingu piires järgnevalt: a. Esimeseks kirjeks määratakse vastutav kohtunik ehk Osalise LiikKL väärtusega "37718472: Vastutav kohtunik" kirje b. Järgnevad kohtunikud järjestatakse Koosnimi järgi kasvavalt 2. Kui teenuse sisendis on nõutud MenetlusOtsing.Osalised positsiooni järgi sorteerimine, siis järjestatakse lahendi teatavaks tegemiste kirjed vastutava kohtuniku koosnime järgi. Ehk teisisõnu leiatkse MenetlusOtsing.Osalised positsioonilt ToimingOsaliseLiikKL väärtusega "37718472: Vastutav kohtunik" ning menetlused järjestatakse Koosnimi väärtuse põhjal kasvavalt või kahanevalt. Ühe menetluse piires sorteerimine sisendist ei sõltu (st 1. jääb kehtima).  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 24/29 AnnaMarksonadERT (ERT-b) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 05.02.2014 Viimati muudetud: 30.07.2015 Taust Teenus tagastab kogu ET märksõnapuu sarnaselt MarksonaLisamineMuutmine teenusele. Erinevalt MarksonaLisamineMuutmine teenusest ei võimalda AnnaMarksonadERT teenus märksõnu lisada, muuta ega kustutada. Teenuse parameetrid on kirjeldatud ET_LIHT_TeenusteSpetsifikatsioonid Excelis.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 25/29 Reeglid ERT-b-01: Teenus tagastab kõik ET kehtivad Märksõnad Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 05.02.2014 13:17.11 Antud teenusel puuduvad ET-spetsiifilised sisendparameetrid. Teenuse väljakutsumisel tagastatakse kogu ETs kehtivate märksõnade puu ehk kõik märksõnad, millel puudub SulgemiseKP. Märksõnad tagastatakse sarnaselt MarksonaLisamineMuutmine teenusele, kui MarksonaLisamineMuutmine teenusele anda tühi sisend. Märksõnad tagastatakse hierarhiana, milles iga haru on järjestatud JrkNRHarus väärtuse järgi kasvavalt. Teenuse sisendis ei ole võimalik sorteerimisjärjekorda muuta. Antud teenusega on võimalik vaid märksõnapuud vaadata. Märksõnu ei ole võimalik lisada, muuta ega kustutada.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 26/29 LeiaMenetlustaotlusedRK (RK-g) Vastutajad: süsteemianalüüs: Mihkel Auväärt, Indrek Velthut; kinnitajad: Eve Agur, Helina Filatova, Tatjana Matjas, Virge Kõosalu Staatus: Implemented Loodud: 17.03.2014 Viimati muudetud: 10.05.2016 Taust LeiaMenetlustaotlusedRK on Riigikohtu tarbeks mõeldud teenus, mis tagastab Riigikohtusse saabunud ja jõustunud menetlustaotlusi (nt kassatsioonkaebus, teistmisavaldus). Teenus tagastab kuni 7 või kuni 30 päeva tagasi jõustunud menetlustaotlusi olenevalt asja liigist.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 27/29 Reeglid RK-g-01: Teenus tagastab vaid kindlatele reeglitele vastavaid toiminguid Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 24.04.2014 10:21.06 Teenus tagastab vaid toiminguid, mis vastavad kõikidele järgnevatele reeglitele: 1. Toiming.AlaLiikKL on „102524: Teistmisavaldus“ või „20368: Määruskaebus“ või „20370: Kassatsioon“ 2. JA Toiming asub või on menetluspostiga saadetud menetlusse, mis on „menetlustaotlus“ liiki ehk a. Toiming.Menetlus.MenetlusLiikKL on "133781948: Menetlustaotlus" b. VÕI Toiming.MenetlusPost.JargnevMenetlus.MenetlusLiikKL on "133781948: Menetlustaotlus" RK-g-02: Tulemustest tagastatakse vaid toiminguid, mille jõustumisest on möödunud 7 või 30 päeva Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 24.04.2014 11:31.31 Teenus tagastab toiminguid vastavalt järgnevatele reeglitele: 1. Kui Asi.LiikKL on "20012: Haldusasi", siis tagastakse vaid Kohtutoimingud, mille ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on maksimaalselt 30 päeva tagasi tänasest kuupäevast. 2. Muudel juhtudel tagastakse vaid Kohtutoiminguid, mille ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on maksimaalselt 7 päeva tagasi tänasest kuupäevast. 3. Kui menetlustaotlusega ei ole veel seotud jõustunud määrust ehk ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg on NULL, siis on menetlustaotlus otsinguga leitav olenemata kui kaua selle loomisest on möödunud. MaaruseLahendiKuulutamiseAeg osas vt lähemalt nõudes RK-g-05. RK-g-03: Lahendite hierarhia selgitus Tüüp: Informative Staatus: Implemented Viimati muudetud: 29.04.2014 9:49.50 Menetlustaotlustele eelnev lahendite hierarhia, millest vaidlustatud lahendeid otsitakse, näeb üldjuhul välja järgnev: Riigikohtu lahend, ehk Toiming.TyypKL = "26762: Lahend" ja ToiminguEsitaja organisatsiooniüksus kuulub süsteemse asutuse "105850: Riigikohus" hierarhiasse | ___ menetlustaotlus (vt RK-g-01), mis on Riigikohtu lahendis määratud Toiming.AlusToimingud  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 28/29 positsioonile | ___ II astme kohtu lahend, ehk menetlustaotluse Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille TyypKL = "26762: Lahend". | ___ kaebus, ehk II astme lahendi Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille LiikKL = "20362: Kaebus" | ___ I astme kohtu lahend, mis on kaebuse Toiming.AlusToimingud positsioonile määratud toiming, mille TyypKL = "26762: Lahend" Eeltoodud alustoimingute hierarhia on näitlik. Sisuliselt võib menetlustaotluse alustoiminguks olla ka näiteks I astme kohtu lahend. Teenuse kirjelduses esineb kaht erinevat hierarhia kasutamise juhtu: 1. vaid esimene lahend, ehk sisend- või väljundparameetris leitakse vaid menetlustaotluse Toiming.AlusToimingud positsioonil olev lahend tüüpi toiming. Näiteks on selleks "II astme kohtu lahend". 2. teise taseme lahend, ehk sisendparameetri järgi otsides vaadeltakse menetlustaotlusele eelnenud lahendeid läbi kaebus-lahend-kaebus-lahend alustoimingute seoste. Näites on selleks " I astme kohtu lahend" RK-g-04: I astme kohtumaja väli (IAstmeKohtumajaObjektID) Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 12.05.2014 11:07.11 Positsioonil ToimingOtsing.IAstmeKohtumajaObjektID edastatakse lahendite hierarahias teise taseme lahendi (vt selgitust nõudes RK-g-03) toimingu esitaja organisatsiooniüksuse ObjektID, kui lahendi tegijaks on maa- või halduskohus. Teisisõnu koostatakse järgnev kontroll: 1. leitud lahendi toimingu esitaja organisatsiooniüksus kuulub hierarahiasse, mille ülemasutuse MenetlussubjektiLiikKL = "20187: Kohus" ja vastavalt ülemasutusel on täidetud Isik.Kood väärtus. Viimane kontroll välistab kohtute hierarhia tipust pseudoasutuse nimega "Kohus", mis kasutab sama klassifikaatori väärtust. Kui teise taseme lahend puudub või ei ole maa- või halduskohtu lahend, siis tagastatakse ToimingOtsing.IAstmeKohtumajaObjektID positsioonil NULL. RK-g-05: ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg ja ToimingOtsing.MaaruseAlaLiikKL väljad Tüüp: Functional Staatus: Implemented Viimati muudetud: 19.05.2014 13:56.32 Antud väljadel tagastatakse menetlustaotlusele koostatud määruse Toiming.LahendiKuulutamiseAeg ja Toiming.AlaLiikKL väärtused.  E-Toimik: teenuste bloki kirjeldus 29/29 Antud väljad väärtustatakse, kui leidub kõikidele järgnevate reeglitele vastav toiming:  Toiming.LiikKL = "26727: Kohtumäärus";  määruse Toiming.AlaLiikKL on üks järgnevatest: "29569625: Menetlusse võtmisest keeldumise määrus", "174021299: Menetlusse mittevõtmise määrus", "42761779: Menetlusse võtmise määrus";  määruse Toiming.StaatusKL on "102538: Kinnitatud" või "102540: Jõustunud" ja Toiming.LahendiKuulutamiseAeg on varasem süsteemiajast;  Toiming asub menetlustaotlusega samas menetluses või menetlustaotlus on edastatud III a. kohtumenetlusse MenetlusPostiga;  toimingu esitaja organisatsiooniüksus kuulub "105850: Riigikohus" hierarhiasse. Kui eelnevalt loetletud reeglitele vastavat toimingut ei leidu, tagastatakse ToimingOtsing.MaaruseLahendiKuulutamiseAeg ja ToimingOtsing.MaaruseAlaLiikKL positsioonidel NULL. RK-g-06: ToimingOtsing.Menetlus.Osalised välja täitmine Tüüp: Functional Staatus: Proposed Viimati muudetud: 13.03.2015 11:21.04 Antud väljadel tagastatakse ainult III a. kohtumenetluse (Riigikohtu menetlus) osalisi, kelle LiikKL on "37718472: Vastutav kohtunik", "20049: Kohtunik" või "79938691: Ettekandja kohtunik". Toiming võib ise asuda või olla menetluspostiga saadetud III a. kohtumenetlusse, mille menetluseliik on "menetlustaotlus" (vt. RK-g-01). Kui III a. kohtumenetlusele ei ole menetlejaid määratud, siis väljastatakse ToimingOtsing.Menetlus.Osalised positsioonil NULL.  PAET TEENUSTE SPETSIFIKATSIOONI JUHEND ÜLDOSA PAET Teenuste spetsifikatsioon on PAET dokumentatsiooni osa, mis kirjeldab kõikide PAET teenuste sisendeid ja väljundeid. Sisendite ja väljundite kirjeldus tähendab seda, et IGA konkreetse teenuse jaoks on näidatud ära: * sisestamiseks kohustuslikud andmed, * sisestamiseks võimalikud andmed, * väljastamisele kuuluvad andmed. Kirjeldused põhinevad PAET DTO mudelil, ehk PAET andmevahetuskihi mudelil. PAET DTO mudel on väljatoodud kõigil kirjeldavatel lehtedel - kollasel taustal. Teenuste sisendite ja väljundite kirjeldused on kõigil lehtedel ühtselt - rohelisel taustal. DTO KIRJELDUSE TABELITE VEERUD DTO mudeli kirjelduse tabelite veerud - kollane taust. Klass/Nimi - andmeolemi või selle atribuudi/seose nimi andmevahetuskihi mudelis (ehk DTOs). Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav kordsus. Näiteks: {1, *} ehk üks või mitu. Andmemudelis üldiselt lubatav kordsus võ lubatud teenusega. Näide: üldiselt lubatud kordsus on {1, *}, konkreetses teenuses {1}. Kohustuslik? - andmeolemi atribuudi/seose kohustuslikkus eranditult kõigis teenustes, kus vastava andmeolemiga opereeritakse. Selliseid alati kohustuslikke välju on mõned üksikud, enamasti on kohustuslikkus rohkem teenusepõhine. Andmetüüp - andmeolemi atribuutide tüüpide kirjeldus. Andmeolemi seoste puhul vastav andmeolem. Andmetüübi lugemise lihtsustu süvaandmed eristatud - süvaandmed on välja toodud paksus kirjas (bold'is), lihtandmed tavalises. Seotud projektiga - näitab millise PAET sidusprojekti raames antud andmeolem või andmeväli juurde tuli või millise projekti raames eemald Kui märge puudub, siis see tähendab, et andmeväli lisandus ET enda vajaduste raames, mitte mõne sidusprojektiga se TEENUSTE TABELITE VEERUD Teenuste sisendite ja väljundite kirjelduste tabelid - roheline taust. Positsioon - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose positsioon ehk järjestus antud konkreetses teenuses. Näiteks: 1 - Toiming, 2 - Menetlus, 3 - Menetleja, jne - põhiobjektid teenuses; 1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAs 1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteos 1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu ObjektID, mitte juba toimingu oma). Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel n mingi erisus. Esineb harva. Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses. Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis ko 1.*, 2.*, 3.*, jne - kõiksugu Toimingu lihtväljad (Nimetus, AlgusKP, LahenduseLiikKL, YhendatavadEraldatavadAs 1.1, 1.2, 1.3, jne - mõni toimingu seos, ehk keerulisem andmekomplekt (Seadusesäte, Toiminguosaline, Süüteos 1.1.*, 1.2.*, 1.3.*, jne - kasutatavate toimingu seoste endi lihtväljad (Toiming.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu ObjektID, mitte juba toimingu oma). Nimi - andmeolemi atribuudi / seose nimi antud konkreetses teenuses. Ehk siis - DTOs üleüldse on üks kindel n mingi erisus. Esineb harva. Liikmete arv - andmeolemi atribuudi/seose lubatav/nõutav kordsus antud konkreetses teenuses. Näiteks: kui DTOs tervikuna on Toimingu andmeolemi seose UusMenetlevAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis ko KokkulepeKinnitamine on lubatav kordsus {1}. Seega, lubatav liikmete arv konkreetse andmeolemi atribuudi/seose jaoks teenuses endas on alati DTO üldise lu võrreldes võrdne või kitsendav. (St, ei ole olemas olukorda, kus muidu on lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes era laieneks {0, *}.) Kohustuslik? - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose kohustuslikkus antud konkreetses teenuses. Reegli kirjeldatud Liikmete arv reeglitele - st teenuses pigem kitsendatakse või jäetakse võrdseks võrreldes DTO üldise andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose osas. Vaikeväärtus - antud andmeolei atribuudi / seose vaikeväärtus antud konkreetses teenuses. Ehk milline on antu vastava teenuse kinnitamist ja klientsüsteemi poolt välja mitte täitmist. Kirjeldus - andmeolemi / andmeolemi atribuudi / seose erisused antud konkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täid infot, mida tasub tähele panna. TEENUSTE SISENDID JA VÄLJUNDID Kõikide PAET teenuste sisendid ja väljundid, sh enimkasutatavate andmeolemite sisendid ja väljundid on kirjeld SISENDID Sisendite eripäraks on see, et PAETs on väga täpselt piiritletud (võrreldes väljunditega kuni iga andmeolemi liht konkreetse teenusega saab sisend-päringus edastada, mida mitte. Kõik, mida iga konkreetse teenusega edastada tohib, on vastavalt teenustes ära tähistatud - väli on nummerdatu Numbrilise tähistusega sisendis edastatavate andmeolemite puhul reeglina piisab antud andmeolemi atribuutid konkreetses teenuses kirjeldatud. Juhul aga, kui andmeolem on sisendis tähistatud lingi/viitena (oma lehele) siis tuleb saata selle andmeolemi kog Kui väli on konkreetses teenuses lausa kohustuslik edastuseks, siis on lisatud ka kohustuslikkuse märge Kohu Kui teatud väljad moodustavad loogilise komplekti, kus kohustuslik on märkida vähemalt 1 märgitud väljadest, vastavad read väärtustatud grupi märkega, nt. G1. Gruppe tuleb vaadata konkreetse teenuse/andmebloki kontek sama Kohustuslik? väärtusega read. Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole. Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja m osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastata vastav laiendav arendus. VÄLJUNDID Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristam Kui väli antud konkreetses teenuses ET'sse edastamiseks ei kuulu, siis on ta hall ja mingit nummerdust ei ole. Juhul, kui klientsüsteem siiski edastab väärtust selle välja kohta, mis pole konkreetses teenuses edastamiseks ignoreerib seda ja väärtust ei arvestata ning PAET baasi see ei jõua. Soovi korral, saab teenuseid laiendada ja m osas ärianalüütikutele ja süsteemianalüütikutele ettepanek teha. Sellisel juhul soovitav väli märgitakse edastata vastav laiendav arendus. VÄLJUNDID Väljundite eripäraks on lihtandmete ja süvaandmete (ehk kõiksugu seostest tulenevate andmete) üldine eristam Juhul, kui mingi andmeolem kuulub üldse väljundis tagastamisele, siis kõik selle andmeolemi lihtandmed tagas (mõnes teenuses on väljundisse spetsiifilselt ka lihtandmed välja toodud, kuid see on tegelikult kirjelduse liiasu tagastatakse alati). Juhul, kui mingi andmeolem kuulub väljundis tagastamisele ning selle andmeolemi märkimiseks on kasutatud t 1.1, jne) ning mingeid süvaandmete seoseid lisaks märgitud pole, siis vastava andmeolemi kohta tagastatakse a Juhul, kui teenuse sisendi või väljundi kirjelduses kasutatakse viiteid/linke, siis arvestatakse kogu infoga vasta LISAKS võetakse ka teenuses endas eraldi väljatoodu.  KATSIOONI JUHEND e jaoks on näidatud ära: mudelil. stal. elisel taustal. Os). Andmemudelis üldiselt lubatav kordsus võib erineda sellest, mis on stava andmeolemiga opereeritakse. us rohkem teenusepõhine. dmeolem. Andmetüübi lugemise lihtsustuseks on kõik lihtandmed ja htandmed tavalises. de tuli või millise projekti raames eemaldatakse. e raames, mitte mõne sidusprojektiga seoses. rjestus antud konkreetses teenuses. useLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne); adusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne); g.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma k siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on konkreetses teenuses. vAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses useLiikKL, YhendatavadEraldatavadAsjadCSV, jne); adusesäte, Toiminguosaline, Süüteosündmus, jne); g.Seadusesäte.ObjektID, ehk toimingu seose seaduse sätte oma k siis - DTOs üleüldse on üks kindel nimi, aga antud teenuses on konkreetses teenuses. vAsutus lubatud kordsus {0, 1}, siis konkreetses teenuses teenuses endas on alati DTO üldise lubatava liikmete arvuga lubatud kordsus {0, 1}, aga mõnes erandlikus teenuses see s antud konkreetses teenuses. Reeglid on sarnased eelnevalt äetakse võrdseks võrreldes DTO üldise kohustuslikkusega antud reetses teenuses. Ehk milline on antud välja väärtus peale nkreetses teenuses. Üldjuhul, kui täidetud, sisaldab väga olulist olemite sisendid ja väljundid on kirjeldatud rohelisel taustal. väljunditega kuni iga andmeolemi lihtandmeteni välja!), mida iga es ära tähistatud - väli on nummerdatud ja roheline. na piisab antud andmeolemi atribuutidest, mis on antud ) siis tuleb saata selle andmeolemi kogu komplekt. satud ka kohustuslikkuse märge Kohustuslik? "JAH". ärkida vähemalt 1 märgitud väljadest, siis on tulbas Kohustuslik? onkreetse teenuse/andmebloki kontekstis. Grupi moodustavad n ta hall ja mingit nummerdust ei ole. konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET i korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade uhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka st tulenevate andmete) üldine eristamine. n ta hall ja mingit nummerdust ei ole. konkreetses teenuses edastamiseks ettenähtud, PAET i korral, saab teenuseid laiendada ja mitte-edastatavate väljade uhul soovitav väli märgitakse edastatavaks ning sooritatakse ka st tulenevate andmete) üldine eristamine. ik selle andmeolemi lihtandmed tagastatakse alati kuid see on tegelikult kirjelduse liiasus - lihtandmed dmeolemi märkimiseks on kasutatud tavanummerdust (näiteks 1, tava andmeolemi kohta tagastatakse ainult lihtandmed. e, siis arvestatakse kogu infoga vastavalt lingilt ning sellele Kõigi teenuste ja tugiteenuste lingid AnnaAvalikustatudFailERT AnnaMarksonadERT LahendiVaatamineERT LeiaKohtuistungidERT LeiaLahendidErivaadeRK LeiaLahendidERT LeiaLahendidRK LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT LeiaMenetlustaotlusedRK LeiaToimingudSamasAsjasRK Vastava teenuse sisu ja funktsionaalsuse kirjeldus asub dokumendis: Viimati muudetud: eRTjaRKteenused_ERT.rtf 14.12.2015 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 26.03.2014 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 06.11.2019 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 10.05.2019 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 05.02.2016 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 07.04.2017 eRTjaRKteenused_ERT.rtf 09.05.2014 Projekt, mille raames teenus lisati Kommentaar/selgitus või muudeti: ERT ERT ERT ERT ERT ERT ERT ERT ERT ERT  Domain Model Mapping Kohustuslik? Vaikeväärtus Liikmete arv Sorditav? Klass/Nimi KohtuAsiOtsing LiikKL {0,*} RegistreerimiseKP RegistreerimiseKPVahemikuLoppKP Pealkiri AsjaNR AsjaObjektID Menetlused {0,*} MenetlusOtsing MenetluseNR AvalikNimetus TyypKL {0,*} MenetlusLiikKL {0,*} MenetlusLiigiAlaLiikKL {0,*} RegistreerimiseKP RegistreerimiseKPVahemikuLoppKP LahendiTeatavaksTegemiseAeg LahendiTeatavaksTegemiseAegVahemikuLoppKP Kohtuasi {1} Toimingud {0,*} MenetlevadAsutused {0,*}  Osalised {0,*} MenetluseSisulineLiigitusOtsing KaebuseProtestiLiikKL {0,*} KategooriaKL {0,*} SisulineLiigitusKL {0,*} LahendusKL {0,*} LahenduseLisainfoKL {0,*} ToimingOtsing ObjektID JarjekorraNR ToiminguNR EcliNR Nimetus LiikKL {0,*} AlaLiikKL {0,*} AlaLiigiTapsustusKL AlgusKP AlgusKPVahemikuLoppKP LahendiKuulutamiseAeg LahendiKuulutamiseAegVahemikuLoppKP DokumendiSaabumiseKP StaatusKL StaatusKP AvalikustatudFail LabiviimiseAlgusKP LabiviimiseAlgusKPVahemikuLoppKP LabiviimiseLoppKP LabiviimiseVormKL Annotatsioonid {0,*} Oigusaktid {0,*} Pohjendus Sissejuhatus Resolutsioon  SalastatuseTaseKL Menetlus {1} ToiminguEsitaja {0,*} ToiminguEsitajaAsutus {0,*} Vabatekst SyydistusPunktidLahendKL {0,*} KvalifikatsiooniParagrahv {0,*} SanktsiooniLiikKL {0,*} ToiminguOsalised {0,*} ToiminguMenetlejad {0,*} KolleegiumiKoosseisKL {0,*} StaatusedKLSelgitus EriarvamusteAvalikustatudFailid {0,*} IstungiSaalid {0,*} SisulisedLahendused {0,*}  LahendidSamasAsjas VaidlustatudLahendiKohtumaja {0,*} IAstmeKohtumaja {1} ToiminguidErivaates MaaruseLahendiKuulutamiseAeg MaaruseAlaLiikKL MarksonastatusKL TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad FALSE TagastaTyhistatudJaKustutatudIstungid TRUE ToiminguOsalineOtsing IsikuKoosnimi ToiminguosaliseLiikKL {0,*} LiikKL VormKL AmetKL IstungisaalOtsing ObjektID Kohtumaja {1} SeaduseSateOtsing EXCLUDE FALSE ObjektID Paragrahv ParagrahvPrimm Loige LoigePrimm Punkt PunktPrimm Tekst TekstLyhendatult SeadustikKL LiikKL Eriosa paragrahv AnnotatsioonOtsing MarksonadObjektID {0,*} AlgusKP Alustaja Lopetaja  LoppKP ObjektID SeisundKL Sisu Marksona ObjektID AlgusKP LoppKP JrkNrHarus Vaartus AlamMarksonad {0,*} OigusaktOtsing GlobaalID TerviktekstiGrupiID Paragrahv Loige Alampunkt Sisu Viide OsalineOtsing IsikuKoosnimi LiikKL {0,*} JuriidilineIsikOtsing  ObjektID Koosnimi FailOtsing ObjektID Nimetus Sisu {0,*} OtsinguMeta PageSize 75 PageNum SorditavadValjad {0,*} SorditavVali SortField SortOrder MenetlusOtsingTulem Kogus Loend {0,*} ToimingOtsingTulem Kogus  Loend {0,*} ID Arv Decimal Aeg Tunnus Kirjeldus Tekst Toevaartus  LeiaLahendidERT apping Sisend Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Sorditav? Andmetüüp: Nimi Lihtandmed ja Süvaandmed long:KLVaartus 1.5.2.* Aeg Aeg string:Tunnus string:Tunnus 1.5.2.* long:ID MenetlusOtsing string:Tunnus 1.5.* S string:Tunnus long:KLVaartus 1.5.* long:KLVaartus 1.5.* long:KLVaartus 1.5.* Aeg 1.5.* Aeg 1.5.* Aeg Aeg KohtuAsiOtsing 1.5.2 ToimingOtsing JuriidilineIsikOtsing OsalineOtsing long:KLVaartus 1.6.* long:KLVaartus 1.6.* long:KLVaartus 1.6.* long:KLVaartus 1.6.* long:KLVaartus 1.6.* 1 Kohtutoiming long:ID long:ID 1.* S string:Tunnus 1.* S string:Tunnus 1.* S string:Tunnus long:KLVaartus 1.* S long:KLVaartus long:KLVaartus Aeg Aeg Aeg 1.* S Aeg 1.* dateTime:Aeg long:KLVaartus Aeg S FailOtsing Aeg Aeg Aeg long:KLVaartus AnnotatsioonOtsing 1.4 {0,1} OigusaktOtsing 1.8 string:Kirjeldus string:Kirjeldus string:Kirjeldus long:KLVaartus MenetlusOtsing 1.5 ToiminguOsalineOtsing 1.1 JuriidilineIsikOtsing 1.7 string:Tunnus 1.* long:KLVaartus 1.* SeaduseSateOtsing 1.2 long:KLVaartus 1.* ToiminguOsalineOtsing ToiminguOsalineOtsing 1.3 long:KLVaartus 1.* string:Kirjeldus FailOtsing IstungisaalOtsing MenetluseSisulineLiigitusOtsing 1.6 {0,1} ToimingOtsingTulem JuriidilineIsikOtsing JuriidilineIsikOtsing long:ID Aeg long:KLVaartus long:KLVaartus Toevaartus Toevaartus  {1.1.*} string:Tunnus {1.3.*} Jah S long:KLVaartus long:KLVaartus long:KLVaartus long:KLVaartus long:ID JuriidilineIsikOtsing Toevaartus long:ID string:Tunnus 1.2.* string:Tunnus 1.2.* string:Tunnus 1.2.* string:Tunnus 1.2.* string:Tunnus 1.2.* string:Tunnus 1.2.* string:Kirjeldus string:Kirjeldus long:KLVaartus 1.2.* long:KLVaartus long:ID 1.4.* Aeg string:Tunnus string:Tunnus Aeg long:ID long:KLVaartus string:Kirjeldus 1.4.* long:ID Aeg Aeg integer:Arv string:Tunnus Marksona long:ID 1.8.* long:ID 1.8.* string:Tunnus 1.8.* string:Tunnus 1.8.* string:Tunnus 1.8.* string:Kirjeldus 1.8.* string:Kirjeldus 1.8.* string:Tunnus long:KLVaartus long:ID 1.7.* string:Tunnus S long:ID string:Tunnus byte 2 OtsinguMeta integer:Arv 2.* integer:Arv 2.* SorditavVali 2.1 string:Tunnus 2.1.* long:KLVaartus 2.1.* Arv MenetlusOtsing LahendiOtsingTulem Arv ToimingOtsing integer:8 integer:4 decimal:15,5 dateTime string:256 string:1000 string:2147483647 boolean:1  LeiaLahendidERT Sisend Väljund Sisend Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Positsioon Sorditav? Kirjeldus eRT: kohtuasja liik 1.5.2.* eRT: kohtuasja alguskuupäev eRT: kasutatakse lahendi vaates pealkirjana AsjaNR on alati ka kohtueelse/-välise menetluse number. eRT: kohtueelse menetluse nr 1.5.2.* Tegemist on I- või II-astme kohtu menetluse numbriga. Andes sisendis korraga nii MenetluseNR kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid mis vastavad kummalegi sisendis antud väärtusele. St filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit. eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.* 1.5.* eRT: menetluse liik 1.5.* eRT: menetluse tüüp 1.5.* eRT: menetlustüübi alaliik 1.5.* eRT: menetluse alustamise KP 1.5.* eRT: menetluse alustamise KP 1.5.* 1.5.2  eRT: kaebuse/protesti liik. Menetluse sisulisest liigitusest. 1.6.* eRT: asja kategooria. Menetluse sisulisest liigitusest. 1.6.* eRT: asja liik. Menetluse sisulisest liigitusest. 1.6.* eRT: lahendus. Lahendi sisulisest liigitusest. 1.6.* eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi sisulisest liigitusest. 1.6.* 1 1.1.* eRT: liidetakse eRT poolel MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.* 1.* 1.1.* 1.* ECLI number 1.1.* eRT: lahendi liik 1.1.* 1.* eRT: lahendi alaliik 1.1.* eRT: lahendi KP 1.1.* 1.* eRT: lahendi KP 1.* 1.1.* eRT: lahendi jõustumised 1.1.* eRT: faili ikoon 1.1.3 1.9 Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui sisendis TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE. Kui sisendparameeter on täidetud, siis tagastatakse vaid sellised annotatsioonid, mille sisus leidub sisendparameetri vaste. 1.1.4 1.4 1.1.7 1.8  1.1.1 1.5 Toimingu menetleja, kes viis Toimingu "esitatud" seisundisse. 1.1.2 1.1 Otsitakse kõiki Toiminguid, kus sisendisse antud süsteemne asutus või selle alamüksus on seotud ToiminguEsitajaga. Sorteerimine toimub Isik.Koosnimi järgi. eRT: kohus 1.1.5 1.7 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi faili sisust. eRT: lahendi sisu otsing 1.* Otsitakse ToiminguOsaline .SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste seast. eRT: lahendus 1.* Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsalised.Kvalifikatsi oon[SeaduseSate] eRT: väärteokoosseis (krimis "karistusseadustik") 1.2 Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsaline .Sanktsioonid.LiikKL eRT: karistuse liigid 1.* Otsib sobivat nime kõigi ToiminguMenetljate seast. eRT: kolleegiumi koosseis 1.1.6 1.3 1.* Sisulised lahendused seotakse lahendi külge läbi menetluse sisuliste liigituste. Seetõttu lahendil võib olla menetluse sisulised liigitused märgitud ka siis, kui lahendile endale sisulisi lahendusi ei märgitud. 1.6  1.1.* Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse otsingutulemustes ka annotatsioonide sisu ja märksõnad. Kasutatakse Riigikohtu välisveebis. 1.*  Otsitakse Isiku koosnimest lõiku "%string%". eRT: kohtunik. NB! Sorditav on vaid ToiminguEsitaja {1.1.2.*} {1.1.*} koosnimi (1.1.*). {1.1.6.*} {1.3.*} {1.1.2.*} {1.1.6.*} {1.1.2.*} {1.1.6.*} 1.2.* 1.2.* 1.2.* 1.2.* 1.2.* 1.2.* 1.2.* 1.4.*  1.4.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.* 1.1.7.* 1.8.*  Otsitakse kõiki Toiminguid, kus sisendisse antud süsteemne asutus või selle alamüksus on seotud ToiminguEsitajaga. eRT: kohus 1.1.5.* 1.7.* eRT: kohus 1.1.5.* 1.1.3.* 1.9.* 1.1.3.* Määratakse, kui soovitakse väljundit juhtida 2 2.* 2.* 2.1 2.1.* 2.1.* 1 Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv. 1.*  Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1  LeiaLahendidRK Sisend Väljund Kohustuslik? Liikmete arv Liikmete arv Positsioon Sorditav? Kirjeldus Nimi eRT: kohtuasja liik eRT: kohtuasja alguskuupäev eRT: kasutatakse lahendi vaates pealkirjana AsjaNR on alati ka kohtueelse/-välise menetluse number. eRT: kohtueelse menetluse nr 1.1.1.1.* Asja (mitte KohtuAsja) ObjektID, mida kasutatakse erivaate teenuse sisendina. 1.1.1.1.* Tegemist on I- või II-astme kohtu menetluse numbriga. Andes sisendis korraga nii MenetluseNR kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid mis vastavad kummalegi sisendis antud väärtusele. St filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit. S eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.* 1.1.1.* eRT: menetluse liik eRT: menetluse tüüp eRT: menetlustüübi alaliik eRT: menetluse alustamise KP eRT: menetluse alustamise KP 1.1.1.1  eRT: kaebuse/protesti liik. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: asja kategooria. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: asja liik. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: lahendus. Lahendi sisulisest liigitusest. eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi sisulisest liigitusest. Kohtutoiming 1.1.* eRT: liidetakse eRT poolel S MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.* S 1.1.* RK: dokumendi nimetus 1.1.* eRT: lahendi liik 1.1.* eRT: lahendi alaliik 1.1.* RK: dokumendi alaliigi täpsustus 1.1.* 1.1.* S eRT: lahendi KP 1.1.* eRT: lahendi KP 1.1.* S eRT: lahendi jõustumised 1.1.* eRT: faili ikoon 1.1.3 Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui sisendis TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE. Kui sisendparameeter on täidetud, siis tagastatakse vaid sellised annotatsioonid, mille sisus leidub {0,1} sisendparameetri vaste. 1.1.4 1.1.6  1.1.1 Toimingu menetleja, kes viis Toimingu "esitatud" seisundisse. 1.1.2 1.1.5 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi faili sisust. eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline .SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste seast. eRT: lahendus Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsalised.Kvalifikatsi oon[SeaduseSate] eRT: väärteokoosseis (krimis "karistusseadustik") Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsaline .Sanktsioonid.LiikKL eRT: karistuse liigid Otsib sobivat nime kõigi ToiminguMenetljate seast. eRT: kolleegiumi koosseis Sisulised lahendused seotakse lahendi külge läbi menetluse sisuliste liigituste. Seetõttu lahendil võib olla menetluse sisulised liigitused märgitud ka siis, kui lahendile endale sisulisi lahendusi ei {0,1} märgitud.  Tagastatakse arv, mis näitab mitu avalikustatud Riigkohtu toimingut leidub samas asjas ehk mitu vastet tagastaks erivaade. Loe täpsemalt teenuse spetsifikatsioonist. 1.1.* 1.1.* Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse otsingutulemustes ka annotatsioonide sisu ja märksõnad. Kasutatakse Riigikohtu välisveebis.  Otsitakse Isiku koosnimest lõiku "%string%". eRT: kohtunik. NB! Sorditav on vaid ToiminguEsitaja Jah S koosnimi (1.1.*). 1.1.2.* Leitakse vaid Toimingud, millega on Annotatsiooni kaudu määratud vähemalt üks sisendis antud märksõnadest. eRT: ? 1.1.4.* eRT: annotatsiooni sisu otsing 1.1.4.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.*  Otsitakse kõiki Toiminguid, kus sisendisse antud süsteemne asutus või selle alamüksus on seotud ToiminguEsitajaga. eRT: kohus 1.1.5.* S eRT: kohus 1.1.5.* 1.1.3.* 1.1.3.* Määratakse, kui soovitakse väljundit OtsinguMeta juhtida LahendiOtsingTulem 1 Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv. 1.*  Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1  LahendiVaatamineERT Väljund Sisend Kohustuslik? Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Sorditav? Sorditav? Kirjeldus Nimi eRT: kohtuasja liik eRT: kohtuasja alguskuupäev eRT: kasutatakse lahendi vaate pealkirjana AsjaNR on alati ka kohtueelse/- välise menetluse number. eRT: kohtueelse menetluse nr eRT: kohtuasja/menetluse number eRT: menetluse liik eRT: menetluse tüüp eRT: menetlustüübi alaliik eRT: menetluse alustamise KP eRT: menetluse alustamise KP  eRT: kaebuse/protesti liik. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: asja kategooria. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: asja liik. Menetluse sisulisest liigitusest. eRT: lahendus. Lahendi sisulisest liigitusest. eRT: lahenduse lisainfo. Lahendi sisulisest liigitusest. Kohtutoiming Päritakse konkreetse Toimingu 1 JAH andmed. eRT: liidetakse eRT poolel MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR ECLI number eRT: lahendi liik eRT: lahendi alaliik eRT: lahendi KP eRT: lahendi KP eRT: kuvatakse link failile eRT (väljund): annotatsioonid eRT: jõustunud osa kirjeldus  Toimingu menetleja, kes viis Toimingu "esitatud" seisundisse. Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi faili sisust. eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline .SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste seast. eRT: lahendus Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.SyyteoSyndmused .Kvalifikatsioon[SeaduseSate] eRT: väärteokoosseis (krimis "karistusseadustik") Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsaline .Sanktsioonid.LiikKL eRT: karistuse liigid Otsib sobivat nime kõigi ToiminguMenetljate seast. eRT: kolleegiumi koosseis Toimingu viimase staatuse selgitus ehk Toiming.StaatusedKL[uusim].Selgi tus. eRT: kommentaar jõustumisele Tagastatakse kõikide eriarvamuste põhifailid ehk viited failidele, mis asuvad antud Toiminguga seotud Toiming[AlaLiikKL="Eriarvamus"] AvalikustatudFail positsioonil. eRT: link eriarvamuse failile. Sisulised lahendused seotakse lahendi külge läbi menetluse sisuliste liigituste. Seetõttu lahendil võib olla menetluse sisulised liigitused märgitud ka siis, kui lahendile endale sisulisi lahendusi ei märgitud.  Loend antud toiminguga samas asjas paiknevates avalikustatud lahenditest. Ehk Toimingutest, mis on leitavad LeiaLahendidERT teenusega ja mille Asi.ObjektID kattub vaadeldava Toiminguga. eRT: lahendi metaandmete vaates kuvatav samas asjas olevate lahendite nimekiri Otsitakse Isiku koosnimest lõiku "%string%". eRT: kohtunik. eRT: ? eRT: annotatsioon  Positsioon 1.6.* 1.6.* 1.6.* 1.6.* 1.6.* 1.6.2 1.6.2.* 1.6.2.* 1.6.2.* Liikmete arv Väljund Kohustuslik? Sorditav? Positsioon Nimi Liikmete arv Kohustuslik? Sisend Sorditav? AnnaAvalikustatudFailERT 1.7.* 1.7.* 1.7.* 1.7.* 1.7.* 1 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.1 1.4 1.10 1.* 1.6 1.2 1.9 1.5 1.* 1.* 1.3 1.7  1.8: LahendiOtsingTulem 1.* {1.2.*} {1.5.*} {1.2.*} {1.5.*} {1.2.*} {1.5.*} 1.4.* 1.4.* 1.10.* 1.10.* 1.10.* 1.10.* 1.10.* 1.10.* 1.10.*  1.9.* 1.9.* {1.1.*} {1.3.*} 1 JAH {1.1.*} {1.3.*} AnnaAvalikustatudFailERT LeiaKohtuistung Sisend Väljund Sisend Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Positsioon Sorditav? Kirjeldus Nimi 1.2.1.* 1.2.* 1.2.1 1 Kohtutoiming 1.* 1.* 1.* 1.* 1.2 1.4 1.1 1.3 1.* 1.1.* 1.1.* 1.3.* 1.3.1  {1.4.*} {1.3.1.*} 1 1.* 1.* 1.* 2 otsinguMeta 2.* 2.* 2.1 2.1.* 2.1.* KohtuistungidOtsingTulem  LeiaKohtuistungidERT Sisend Väljund Kohustuslik? Kohustuslik? Liikmete arv Liikmete arv Positsioon Positsioon Sorditav? Sorditav? Kirjeldus RK: kohtu kolleegium 1.1.2.1.* Tegemist on I- või II-astme kohtu menetluse numbriga. Andes sisendis korraga nii MenetluseNR kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid mis vastavad kummalegi sisendis antud väärtusele. St filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit. S eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.2.* LahendiTeatavaksTegemiseAeg laetakse väljundisse LeiaLahendidTeatavaksTegemisedE RT indeksist MenetluseNR järgi 1.1.2.* 1.1.2.1  Kui sisendis on nimetus täidetud, siis väljundis ei tagastata ühtegi Toimingut, millel on täidetud KinnisekskuulutamiseAlusKL. S eRT: kohtuistungi pealkiri 1.1.* S eRT: istungi liik 1.1.* S 1.1.* S eRT: Algusaeg 1.1.* eRT: Algusaeg 1.1.2 1.1.1 1.1.3 Vaikimisi tagastatakse ka tühistatud ja kustutatud istungid. Kui väärtus on FALSE, siis teenuses ei tagastata istungeid, mille Toiming.SeisundKL on "Eitatud" või "Tühistatud".  Otsitakse Isiku koosnimest lõiku JAH S "%string%". eRT: kohtunik. 1.1.1.* Teenus tagastab kõiki toimingu menetlejaid olenemata liigist. Sisendis võib kasutada näiteks ainult eesistuja järgi lahendite leidsmiseks, andes sisendisse vastava liigi. 1.1.1.* 1.1.1.* Sisendis on kohustuslik väärtustada ObjektID või KohtumajaObjektID. Sorteerimine toimub Istungisaal.Nimetus järgi. S eRT: saal 1.1.3.* Sisendis on kohustuslik väärtustada ObjektID või Kohtumaja.ObjektID. eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.3.1  Otsitakse kõiki Toiminguid, kus sisendisse antud süsteemne asutus või selle alamüksus on seotud ToiminguEsitajaga. Antud teenuses vajalik vaid istungite filtreerimiseks kohtute kaupa (nt RK lehel). 1.1.3.1.* Sorditav on väljundis antav S Kohtumaja.Koosnimi . 1.1.3.1.* Määratakse, kui soovitakse väljundit juhtida 1 Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv. 1.*  Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1 Nimi Liikmete arv Sisend Kohustuslik? Sorditav? AnnaMarksonadERT Kirjeldus Positsioon Liikmete arv Väljund  1 1.* 1.* 1.* 1.* 1.* 1.1 {0,*}  LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT Väljund Sisend Kohustuslik? Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Sorditav? Sorditav? Nimi 1.3.* 1 Menetlus 1.* S S 1.* S 1.* 1.3 1.2 1.1 1.1.* JAH S 1.1.* 1.2.* S 2 otsinguMeta 2.* 2.* 2.1 2.1.* 2.1.* TeatavaksTegemisedOtsingTulem LeiaLahendiTeatavaksTegemisedERT LeiaM Sisend Väljund Sisend Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Positsioon Sorditav? Kirjeldus 1.1.3.* 1.1.1.* Tegemist on I- või II-astme kohtu menetluse numbriga. Andes sisendis korraga nii MenetluseNR kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid mis vastavad kummalegi sisendis antud väärtusele. St filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit. eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.* 1.1.* Väli väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui tegemist ei ole konfidentsiaalse menetlusega. eRT: istungi pealkiri 1.1.* eRT: kuulutamise aeg 1.1.* eRT: kuulutamise aeg 1.1.3 1.1.1 1.1.2 1.1.1 1 1.* 1.1 1.* 1.3  Otsitakse Isiku koosnimest lõiku "%string%". eRT: kohtunik. 1.1.1.* Teenuses on võimalik otsida vaid Menetluse Osaliste seast, kelle LiikKL on "Vastutav kohtunik", "Kohtunik" või "Ettekandja kohtunik". Väljundis tagastatakse vaid Osalisi, kelle LiikKL ="Vastutav kohtunik", "Kohtunik" või "Ettekandja kohtunik". Kui IsikuKoosnimi on määratud kuid antud parameeter on täitmata, siis otsitakse sobivat isikut mõlemat liiki osaliste seast. 1.1.1.*  eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.2.* 1.3.* eRT: kohus ja kohtumaja 1.1.2.* Määratakse, kui soovitakse väljundit juhtida 2 2.* 2.* 2.1 2.1.* 2.1.* 1 Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv. 1.* Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1  LeiaMenetlustaotlusedRK Sisend Kohustuslik? Liikmete arv Sorditav? Kirjeldus Nimi RK: Asja liik S RK: vaidlustatud kohtuasja number RK: sisu  RK: III a. kohtu (Riigikohtu menetlus) kohtukoosseis Kohtutoiming RK: registreerimise number RK: avalduse liik RK: avalduse liik RK: menetlustaotluse esitamise S kuupäev S RK: saabumise kuupäev RK: menetlustaotluse avaldajad vabatekstina  Kui lahendite keti teise taseme lahend on koostatud I astme kohtu poolt, siis tagastatakse antud positsioonil vastava kohtumaja nimetus. Vt täpsemalt nõudest "TE-P-MT-04". RK: 1. astme kohus Väärtus võetakse menetlustaotluse peale koostatud määruse LahendiKuulutamiseAeg väljalt. Teisisõnu otsitakse jõustunud lahend tüüpi toimingut, mis on kindla alaliigiga ja mille Toiming.AlusToimingud positsioonil leidub antud menetlustaotlus. Tagastatakse selle toimingu LahendiKuulutamiseAeg väärtus. Kui sellist toimingut ei leidu või LahendiKuulutamiseAeg väärtus on tulevikus, siis tagastatakse NULL. Vt täpsemalt teenuse spetsifikatsioonist. S RK: määruse kuupäev Menetlustaotlusele koostatud määruse AlaLiikKL. Kui sobivat määrust ei leidu, tagastatakse NULL. Vt täpsemalt teenuse spetsifikatsioonist. RK: määrus Väljundis tagastatakse vaid sellised Osalised, kelle LiikKL on "Kohtunik", "Vastutav kohtunik" või "Ettekandja kohtunik".  Sisendi täitmisel tagastab teenus sellised menetlustaotlused, mille Toiming.AlusToiming positsioonil paikneb lahend tüüpi toiming, mille esitaja Ametnik.Organisatsiooniyksus kattub sisendis antuga või kuulub selle alamhierarhiasse. Väljundis tagastatakse Toiming.AlusToimingud positsioonil oleva lahend tüüpi toimingu toiminguesitaja organisatsiooniüksuse ObjektID. RK: asja arutanud kohus RK: asja arutanud kohus Määratakse, kui soovitakse väljundit OtsinguMeta juhtida MenetlustaotlusedOtsingTulem Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv.  Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil).  Positsioon 1.1.1.* 1.1.1.* 1.1.1.1 1.1.1.1.* Liikmete arv Väljund Kohustuslik? Sorditav? 1 2 Positsioon Nimi Liikmete arv Kohustuslik? Sisend S Sorditav? LeiaLahendidErivaadeRK 1.1.1.2 1.1.* 1.1.* S 1.1.* 1.1.* 1.1.* S 1.1.* 1.1.* S 1.1.1 1.1.* 1.1.3 1.1.4 1.1.* 1.1.* S 1.1.1.2.* {1.1.3.*} {1.1.4.*} {1.1.3.*} {1.1.4.*} S 2 OtsinguMeta 2.* 2.* 2.1 2.1.* 2.1.* 1 1.* 1.1  LeiaLahendidErivaadeRK Sisend Väljund Kohustuslik? Liikmete arv Positsioon Sorditav? Kirjeldus eRT: kohtuasja liik eRT: kohtuasja alguskuupäev eRT: kasutatakse lahendi vaates pealkirjana AsjaNR täidetakse kohtumenetluse numbriga 1.1.1.1.* LeiaLahendidRK teenuses tagastatud AsjaObjektID väärtus. 1.1.1.1.* Tegemist on I- või II-astme kohtu menetluse numbriga. Andes sisendis korraga nii MenetluseNR kui ka RiigikohtuNR, tagastatakse lahendeid mis vastavad kummalegi sisendis antud väärtusele. St filtreerimisel kasutatakse VÕI reeglit. eRT: kohtuasja/menetluse number 1.1.1.* 1.1.1.* eRT: menetluse liik eRT: menetluse tüüp eRT: menetlustüübi alaliik eRT: menetluse alustamise KP eRT: menetluse alustamise KP 1.1.1.1  eRT: kaebuse/protesti liik eRT: asja kategooria eRT: asja liik eRT: lahendus eRT: lahenduse lisainfo 1.1.* eRT: liidetakse eRT poolel MenetluseNR + "/" + JajrekorraNR 1.1.* 1.1.* RK: dokumendi nimetus 1.1.* eRT: lahendi liik 1.1.* eRT: lahendi alaliik 1.1.* RK: dokumendi alaliigi täpsustus 1.1.* 1.1.* eRT: lahendi KP 1.1.* eRT: lahendi KP 1.1.* eRT: lahendi jõustumised 1.1.* eRT: faili ikoon 1.1.3 Väärtustatakse väljundis vaid juhul, kui sisendis TagastaAnnotatsioonidJaMarksonad = TRUE. Kui sisendparameeter on täidetud, siis tagastatakse vaid sellised annotatsioonid, mille sisus leidub sisendparameetri vaste. 1.1.4  1.1.1 Toimingu menetleja, kes viis Toimingu "esitatud" seisundisse. 1.1.2 1.1.5 Sisendväärtust otsitakse kogu lahendi faili sisust. eRT: lahendi sisu otsing Otsitakse ToiminguOsaline .SyydistusPunktid.LahendKL väärtuste seast. eRT: lahendus Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.SyyteoSyndmused .Kvalifikatsioon[SeaduseSate] eRT: väärteokoosseis (krimis "karistusseadustik") Leitakse kõik Toimingud, millele vastab Toiming.ToiminguOsaline .Sanktsioonid.LiikKL eRT: karistuse liigid Toiminguosalised, kelle ToiminguosaliseLiikKL on "Toimingu tegija" või "Toimingu esitaja" 1.1.6 Otsib sobivat nime kõigi ToiminguMenetljate seast. eRT: kolleegiumi koosseis  Tagastatakse arv, mis näitab mitu avalikustatud Riigkohtu toimingut leidub sama RiigikohtuNR väärtusega. Loe täpsemalt teenuse spetsifikatsioonist. 1.1.* Kui märgitud TRUE, siis tagastatakse otsingutulemustes ka annotatsioonide sisu ja märksõnad. Kasutatakse Riigikohtu välisveebis.  Otsitakse Isiku koosnimest lõiku {1.1.2.*} "%string%". eRT: kohtunik. {1.1.6.*} 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* 1.1.6.* Leitakse vaid Toimingud, millega on Annotatsiooni kaudu määratud vähemalt üks sisendis antud märksõnadest. eRT: ? 1.1.4.* eRT: annotatsiooni sisu otsing 1.1.4.*  eRT: kohus 1.1.5.* 1.1.5.* 1.1.3.* 1.1.3.* Määratakse, kui soovitakse väljundit juhtida 1 Kõigi otsingukriteeriumitele vastavate olemite arv. 1.*  Otsingukriteeriumitele vastavate olemite loend, mis sisaldab ainult kasutaja poolt etteantud vahemikus paiknevaid elemente (vahemik kirjeldatakse OtsinguMeta abil). 1.1  DIREKTOR KÄSKKIRI 13.12.2024. a nr 77 Tallinn Hanke alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Riigikohtu veebirakendus“ (277822) Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 01.04.2024 käskkirjaga nr 21 kinnitan lisad. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Lisad: 1. hanketeade „Riigikohtu veebirakendus“ (277822) (vormistatud digitaalselt), 2. hankedokumendid „Riigikohtu veebirakendus“ (277822) koos lisadega (vormistatud digitaalselt).  Registrite ja Infosüsteemide Keskus „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822) Hanke tehniline kirjeldus Tallinn 2024 Sisukord 1. Mõisted ja lühendid ....................................................................................................... 3 2. Hanke üldinfo .................................................................................................................. 5 3. Praegune olukord ja eesmärk ..................................................................................... 6 4. Hanke tulemite nõuete kirjeldus ................................................................................ 7 4.1 Nõuded arendusele ............................................................................................................... 8 4.2 Nõuded analüüsile ................................................................................................................. 8 5. Funktsionaalsed nõuded ............................................................................................. 9 5.1 Lahendid ................................................................................................................................. 9 5.1.1. Lahendite kuvamine ................................................................................................................. 10 5.1.2. Lahendite otsing ....................................................................................................................... 12 5.1.3 Lahendi detailvaade ..................................................................................................................... 15 5.1.4 Lahendi kiirvaade.......................................................................................................................... 18 5.2 Lahendi avalikustamise aeg ............................................................................................... 18 5.1.1. Lahendi avalikustamise aegade kuvamine........................................................................... 18 5.1.2. Lahendi avalikustamise aegade otsing ................................................................................. 19 5.2. Menetlused ........................................................................................................................... 21 5.2.1. Menetluste kuvamine ............................................................................................................... 21 5.2.2. Menetluse otsing ...................................................................................................................... 23 5.3. Menetlustaotlused ............................................................................................................... 24 5.4. Märksõnastik ........................................................................................................................ 27 5.5. Avalehel lahendid, menetlused ja menetlustaotluse tulemused .................................... 29 5.6. Muud funktsionaalsed nõuded veebile ............................................................................. 31 6. Mittefunktsionaalsed nõuded ................................................................................... 31 7. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus ............................................................... 31 8. Lisaarendused .............................................................................................................. 34 Lisad ....................................................................................................................................... 35 2 1. Mõisted ja lühendid Tehnilises kirjelduses kasutatavad ärimõisted ja lühendid ning nende selgitused Mõiste Selgitus Annotatsioon Annotatsioon on lühike ja selge ülevaade Riigikohtu lahendis käsitletud kesksest seisukohast õigusliku küsimuse tõlgendamisel. Annotatsioon ei ole lahendi kokkuvõte, see ei kirjelda konkreetset vaidlust. Annotatsioonile lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või mitu sobivat märksõna. Edasikaebaja/ Menetlusosaline, kes on Riigikohtule esitanud menetlustaotluse. Avaldaja Erikogu Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi seaduste tõlgendamisel, samuti kohtutevahelisi pädevusvaidlusi. Sõltuvalt sellest, mitme kolleegiumi vahelise vaidlusega on tegemist, võib erikogu koosneda kas kahe või kolme kolleegiumi esindajatest. Iga kolleegium valib erikogusse kaks kohtunikku. Erikogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni erikogu ei ole oma seisukohta muutnud või kuni seda pole teinud Riigikohtu üldkogu. Haldusasi Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse (menetlus) andmisel, halduslepingu sõlmimisel või toimingu sooritamisel. Haldusmenetluse peamine eesmärk on kodanike kaitse riigi omavoli eest, mille tõttu on haldusmenetlus vaid see osa riigi tegevusest, mis riigi kodanikke reaalselt puudutab. Haldusasjad on näiteks keskkonnavaidlused, sotsiaalvaldkonna vaidlused (pension, toetused jne), ehitus- ja planeerimisvaidlused ning maksuvaidlused. KIS Kohtute infosüsteem Kohtuasi Koondnimetus ühe ja sama menetluse numbriga ja sama tüüpi, kuid erineva järjekorranumbriga kohtumenetlustest. Näitlikult, kui tegu on tsiviilvaidlusega, siis algul luuakse esimene menetlus, mis loob ka kohtuasja. Kohtuasja number on 2-20-1 ja menetluse number 2-20- 1(1). Kui isik kaebab edasi, siis luuakse kohtuasja teine menetlus ja see saab numbriks 2-20-1(2). Nüüd on kohtuasjas 2 menetlust, millel erinev järjekorra number, kuid kohtuasja number on sama. Kohtuasja number Kohtuasja number koosneb kolmest järgust, mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga. Esimene järk on ühe-kohaline number, mis defineerib, mis liiki menetlusega on tegu (1 - kriminaalasi, 2 - tsiviilasi, 3 - haldusasi, 4 - väärteoasi ja 5 - PSJV asi). Teine järk on kahekohaline number, mis defineerib, mis aastal on alustatud kohtuasja. Kolmas järk näitab menetluse järjekorra numbrit. Kohtukoosseis Kasutusele enamasti II ja III astme kohtutes, kus mitu kohtunikku menetleb sama asja. Üks on vastutav kohtunik, kellele menetlus määratakse, ja teised on koosseisu liikmed. Reeglina on koosseis 3- liikmeline, kuid võib olla ka 5-liikmeline. Riigikohtu üldkogu kooseis moodustub kõigist Riigikohtu kohtunikest. 3 Kohtuotsus Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kolleegiumi kogu Kõik kolleegiumi kohtunikud, kes vastava menetlusliigi kohtuasja koosseis arutavad. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest. Kriminaalasi Kriminaalkohtumenetluses vaadatakse läbi kriminaalasi. (menetlus) Kriminaalasja pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kriminaalmenetluse eesmärk on süüküsimuse lahendamine ning kui süüdistatav on süüdi, karistuse määramine, tagades seejuures süüdistatavale piisavad kaitsemeetmed. Kuriteo- ja Kuriteo- ja väärteoasju vaatab läbi Riigikohtu kriminaalkolleegium ning väärteoasjad seetõttu neid käsitletakse koos. Lahend Kohtu otsustus, mis on tehtud asja lahendamiseks või menetlusosalise toimingu või taotluse peale. KIS-is on kohtudokumendid liikidega: kohtuotsus, kohtuotsuse resolutiivosa, kohtuotsuse lõpposa, kohtumäärus, eriarvamus ja konkureeriv arvamus. Tehniliselt on kohtulahend kohtudokument tüüpi toiming. Lahendi number Lahendi number koosneb menetluse numbrist, millele järgneb "/" ja dokumendi järjekorranumber. Lahendi staatus Väljendab lahendi olekut. Riigikohtu lahendi olekud on: loomisel, jõustumise ootel ja jõustunud. Teistmismenetluses saab olekuteks olla lisaks: osaliselt jõustunud ja tühistatud. Menetlus Kohtuasja läbivaatamiseks läbiviidav protsess, mis toimub ühe kohtuastme raames. Menetluse avalik Menetlusele automaatselt genereeritud või kasutaja poolt lisatud pealkiri pealkiri menetluse loomisel või menetluse andmete muutmisel, mis kuvatakse välja välistesse süsteemidesse. Menetluse liik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki menetlusega on tegu. Täpsemalt näitab menetluse liik, mis kohtuastmes või mis liiki kaebuse alusel konkreetses menetluses asja arutatakse. Menetlusliik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki asjaga on tegu. Menetlusliike on 5: kriminaal-, tsiviil-, haldus-, väärteo- ja PSJV menetlus. Menetlustaotlus Menetlusosalise poolt Riigikohtule esitatud taotlus tema edasikaebuse menetlusse võtmiseks. Menetlustaotluse Määrus, millega otsustatakse, kas menetlustaotlus võetakse lahend/tulemus menetlusse võimitte. Menetlustaotluse Riigikohtu menetlus, kus: menetlus - Menetluse tüüp on „Menetlustaotlus“ ja menetluse liik on „Kassatsioonimenetlus“, „RK määruskaebusmenetlus“ ja „Teistmismenetlus“ Menetluse tüüp ei ole „Menetlustaotlus“ ja menetluse liik on „Kohtu III astme menetlus“ Märksõna Märksõnad lisatakse Riigikohtu lahenditele, et võimaldada Riigikohtu lahendite ja seisukohtade kiiret otsingut. Riigikohtu lahendite 4  annotatsioonidele lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või mitu sobivat märksõna. Määrus Määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. PAET Päris avalik E-Toimik infosüsteem on E-Toimiku üks osa. PAET-is on avalikustatud lahendid, mis on indekseeritud. Prototüüp Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovtoode, mudel või versioon. Põhiseaduslikkuse Menetluse liik, mida menetletakse ainult Riigikohtus. järelevalve Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korral kontrollib ja arutab menetlus Riigikohus, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Riigikohtu number Enne 03.07.2017 avalikustati kõik Riigikohtu lahendid unikaalse numbriga. Numeratsiooni loogika kohta saab uurida Riigikohtu kodulehelt. Riigikohtu Riigikohtu menetlus, kus menetletakse asja sisuliselt. Põhimenetlused põhimenetlus on kõik menetlused, mis ei ole menetlustaotluse menetlused. RIKOS Riigikohtu lahendite otsingu komponent. Tsiviilasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste alla (menetlus) kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Väärteoasi Väärteomenetlus on menetlus väärteoasja lahendamiseks. (menetlus) Väärteomenetluses sätestatakse kriminaalmenetluse sätted, võttes arvesse väärteomenetluse erisusi. Erinevalt kriminaalmenetlusest võib väärteomenetluse puhul karistuse määrata ka kohtuväline menetleja. Ärinõuded Ärinõudmine kui kasutaja vajadus. Ärinõue kui lõppkasutaja vajadus. Üldkogu Kõik Riigikohtu kohtunikud kokku. 2. Hanke üldinfo 2.1. Hanke eesmärgiks on sõlmida arendustööde hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga uue kasutajasõbraliku Riigikohtu veebirakenduse loomiseks, kust kasutaja leiab kergesti Riigikohtuga ja Riigikohtu menetlustega seotud teabe ja Riigikohtu lahendid, sh saab otsida Riigikohtu lahendeid erinevate tingimuste alusel. 2.2. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid) eeldatav maksumus on 110 000 eurot (km-ta). Hankija jätab õiguse hankemenetlus tunnistada kehtetuks, kui pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust või kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 2.3. Lisaarendustööde maksimaalne maksumus on 30 000 eurot (km-ta). Hankijal on õigus, mitte kohustus, lisaarendustöid tellida. 5 2.4. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid) üleandmise lõpptähtaeg on 10 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest. Täiendavalt on hankijal võimalik tellida lisaarendustöid 18 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Hankija poolt antav tööde teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras. 2.5. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse punktid 4 ja 5 ning selle alapunktid) eest tasumine toimub ühes osas hankelepingus (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) täpsustatud tingimustel. Lisaarendustööde eest tasumine toimub pärast vastavate tööde vastuvõtmist hankelepingus täpsustatud tingimustel. 2.6. Pakkumusele tuleb lisada detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus, milles tuleb eristada kogu veebirakenduse erinevate komponentide maksumust (nt tavaveebi osa, sisuhalduse osa, rakenduse osa(d)). 2.7. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega kahe nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani esitades arvestada. 2.8. Hanke läbiviijaks ja hankelepingu allkirjastajaks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 2.9. Maksjaks ning valmiva veebirakenduse omanikuks on Riigikohus. 2.10. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.11. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 3. Praegune olukord ja eesmärk 3.1. Riigikohtu kodulehe senine versioon1 on olnud kasutusel aastast 2017. Sellest ajast on Riigikohus analüüsinud oma kodulehe kasutust ning kodulehele saadud tagasisidet, mille pinnalt on otsustanud Riigikohus tellida uue kodulehe uue veebirakendusena. 3.2. Riigikohtu tänasel veebilehel olev märksõnastik ja riigikohtu lahendite otsing ei ole mugav ja kasutajasõbralik ning ei võimalda kasutajal teavet kergesti otsida. Praegune veebileht ei vasta ka täielikult WCAG nõuetele. Praegune lahendus põhineb iframe-l, 1 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/ 6  mis Riigikohtu hinnangul seab tehnoloogilised piirangud soovitud eesmärgi saavutamisele – kaasajastada märksõnastikku ja riigikohtu lahendite otsingut. 3.3. Riigikohtu uue veebirakenduse loomise vajadus tuleneb ka tehnilisest aspektist kuivõrd tänane veebileht on sisuhaldus-süsteemi Drupal 7 platvormil, mille tugi on lõppenud ning veebilehe otsingute äriloogika paikneb vananenud RIKOS komponendis, mis küsib andmeid e-toimiku süsteemi (ET) andmebaasist kasutades PAET teenuseid (vt lisa 3). Uus Riigikohtu veebirakendus peab olema tehnoloogiliselt kaasaegne ning turvaline kasutades otsinguteks ET andmeid ja PAET teenuseid. 3.4. Hanke eesmärk on uue Riigikohtu veebirakenduse loomine praeguse veebilehe ja Riigikohtu lahendite otsingu komponendi (RIKOS) asemele vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele lisatud prototüübile (Lisa 1) ja veebilehel kohtulahendite, menetluste, menetlustaotluste ja nendega seotud andmete pärimiseks vastavalt kirjeldatud nõuetele (vt. hanke tehnilise kirjelduse p.5). 3.5. Uus koduleht peab muutma Riigikohtu teabe ja lahendite info tarbimise kasutajasõbralikumaks ning tõstma üleüldist kasutajakogemust. Sealhulgas soovib Riigikohus uuendada märksõnastikku2 ja lahendite otsingut3 selliselt, et nii märksõnastiku kui lahendite otsingud oleksid kasutusmugavad ja pakuksid kasutajale rohkem võimalusi info tarbimiseks (nt filtreerimise ja sortimise). Erinevalt vanast veebilehist peab uus veebirakendus vastama ka WCAG nõuetele. 3.6. Riigikohtu veebilehele tulevad SAP-st asutuse andmed (struktuur, kontaktid jms). 4. Hanke tulemite nõuete kirjeldus Hanke tulemusena peab valmima uus Riigikohtu veebirakendus, mis on võimeline pärima andmeid (sh teostama otsinguid) kasutades PAET teenuseid (asendama RIKOS komponenti). Asutuste andmed peavad ka uude rakendusse jõudma SAP-st (kasutama vastavaid SAP x- tee teenuseid). Riigikohtu veebilehe funktsionaalsusi hõlmavate tulemite nõuded on eraldi kirjeldatud punktis 5 „Funktsionaalsed nõuded“ ning nähtuvad kirjeldamata osas käesolevale tehnilisele kirjeldusele lisatud veebirakenduse kasutajaliidese prototüübist (vt lisa 1). Lisaks eeltoodule loetakse tulemiks ka projekti arendusfaasi jooksul tekkinud dokumentatsiooni. Hankijale antakse üle järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus, sh äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon 2. Veebirakenduse arhitektuuri kirjeldus 3. Veebirakenduse kasutus- ja haldusjuhendid 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid 6. Varundus/taasteplaan 7. Versiooni kirjeldus 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. 2 Vanas veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik 3 Vanas veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid? 7 Detailsed nõuded üleantavatele dokumentidele on leitavad Lisas 6 – Dokumentatsiooniplaan. Arenduste kirjelduse dokumendi sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 7 – Nõuded süsteemianalüüsile. Testimise tulemusena valminud dokumentide sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 5 – Nõuded testimisele. 4.1 Nõuded arendusele Arendustööde alustamise eelduseks on vastava osa analüüs (nii äri- kui süsteemianalüüs). See tähendab, et iga arendustöö planeerimisel tuleb arvestada sellele eelnevate vajalike analüüsi ja tagasiside kogumise tegevustega. Vältida tuleb olukorda, kus funktsionaalsuse arendamist alustatakse enne, kui vastava osa analüüs on valmis ja Hankijaga läbiräägitud. Arendustööks vajaliku analüüsi läbirääkimine Hankijaga ei võta Hankijalt õigust arendustööde osas puuduste kõrvaldamist nõuda või arendustööde teostamisel juba läbiarutatud analüüsis muudatusi teha. Samuti ei tähenda eelkirjeldatud protsess, et Hankija ütleks Pakkujale ette iga programmeerimistoimingu. Hankija eesmärgiks on ärivisiooni elluviimine, mis eeldab pakkujalt vastava tehnilise kompetentsi olemasolu. Loodavasse rakendusse tuleb integreerida Drupal 10 või uuem sisuhaldusplatvorm4 või Hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul muu samaväärne sisuhaldusplatvorm. Veebilehe sisuhaldus peab võimaldama Drupal 10 funktsionaalsust, sh täidetud peavad olema lisas 8 toodud nõuded veebi sisuhaldusele. Rakendada peab olema võimalik lisamooduleid nagu Solr ja Matomo. Veebirakenduse ja Drupali vahelise kommunikatsiooni minimeerimiseks tuleb Pakkujal samuti kaaluda lahendusi.5 Hankija soovib, et rakenduse arhitektuur ja protsessid jääksid lihtsaks ning selle haldamine ja edasised arendused on tulevikus jõukohased ka nooremarendajale. Veebirakendusele kohaldatav raamistik on .NET. Veebileht ja selle haldusliides peavad olema kasutatavad koos Cloudflare teenusega. Arendustöödes arvestatakse arendustööde tegemise ajal kehtivate WCAG nõuetega. Veebirakendus peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord„ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549). EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) on avaldatud pdf-versioonis standardiorganisatsiooni ETSI veebilehel: https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v03020 1p.pdf. Ülejäänud nõuded arendusele on toodud Lisas 2 – Nõuded arendustele. Arendamisel tuleb lähtuda Hankija sätestatud arenduse tavadest ja töökorraldusest, täpsemad nõuded on toodud Lisas 10 – Arenduse tavad ja töökorraldus. 4.2 Nõuded analüüsile Riigikohtu veebirakenduses tehtavate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse Swimlane Flowchart vooskeemi tüüpi ja BPMN (detailsusastmega 15 elementi6) või analoogse keele 4 Nt headless Drupal 10 ja ühendada see REST liideste abil ASP.NET MVC rakendusega, mis on dünaamiliselt võimeline prototüübis (vt lisa 1) vaateid serveris genereerima ja seejärel väljastama. 5 Nt kasutada raamistiku pakutavat vahemälu funktsionaalsust ning ka teistpidi suhtluse jaoks teha Drupali jaoks liides, kuhu pöörduda, et sundida rakendust vahemälu uuendama, kui Drupalis on andmed uuenenud. 6 Juhul kui elementide arv BPM joonisel ületab 15 elementi, jaotatakse kirjeldamisel protsess alamprotsessideks. 8 vahendeid. BPMN keele kasutamisel tuleb lähtuda BPMN Quick Guide käsiraamatust ja lisades toodud nõuetest. Äri- ja süsteemianalüüsi käigus kirjeldatakse ära ka kasutuslood. Iga veebirakenduse protsessi ja funktsionaalsuse kohta on olemas terviklikud kasutuslood, sh on välja toodud alternatiivvood. Kasutusloo kirjeldus algab lahendatava probleemi ja/või eesmärgi lühikirjeldusest ning peab muuhulgas sisaldama infot kirjelduse koostamise aja ja koostaja kohta. Ärianalüüsi lisatakse Riigikohtu veebirakenduse funktsionaalsuste ja protsesside realiseerimiseks vajalikud ärinõuded, mis seotakse prototüübi kasutajaliidese iga konkreetse vaatega. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende Riigikohtu veebirakenduse protsesside läbimise etappide ärinõuded, mis prototüübist ei nähtu (on nn tausta äriloogika). Kui ei ole kokku lepitud teisiti, koostatakse äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon Hankija Confluence keskkonnas, tähistades ärimõisted ja nõuded unikaalselt kasutades Requirement Yogi funktsionaalsust, sh linkimist ja viitamist. Kasutajate tegevused tuleb struktureerida selliselt, et iga kasutuslugu on eraldi alamlehel. Ärianalüüsi dokumentatsiooni osaks on ka kohtumise memod ja/või protokollid. Pärast hankelepingu sõlmimist tutvustab Hankija Pakkujale erinevates projektides kasutusel olevaid parimaid praktikaid, sh pakkudes välja malli äriprotsesside ja kasutuslugude kirjeldamiseks. Pakkuja võib esitada muudatusettepanekuid. Ülejäänud nõuded analüüsile ja selle tulemusena valmivale dokumentatsioonile on toodud Lisas 7 - nõuded süsteemianalüüsile. 5. Funktsionaalsed nõuded Alljärgnev kirjeldab täpsemalt Riigikohtu veebirakenduse funktsionaalsuste tulemitele esitatavaid nõudeid. Analüüsi käigus võivad selguda täiendavad nõuded, mis on vaja tulemite saavutamiseks kasutusele võtta. Esialgse analüüsi kohaselt tuleb kasutada olemasolevaid PAET teenuseid, kuid võib tekkida ka vajadus teenuste andmeid täiendada või uusi teenuseid luua. Nõuded on koostatud prototüübile tuginedes ning saanud esialgse kasutajate poolse tagasiside. Prototüübilt nähtuvate, kuid kirjeldamata nõuete osas tuleb lähtuda prototüübist. 5.1 Lahendid Lahendid sakil kuvatakse kõik Riigikohtu avalikustatud lahendid alates 1993 aastast. Alates 3.07.2017 on lahendid leitavad KIS kohtuasja numbriga7, mis jääb kohtuastmete lõikes samaks. Varasemad on aga Riigikohtu lahendit identifitseeriva unikaalse numbriga. Lahendeid saab otsida ka tekstis sisalduva sõna, fraasi või numbriga. Lisaks lahendi detailandmetele kuvatakse ka annotatsioone ja kokkuvõtteid. Lahendeid saab filtreerida menetlusliigi, lahendi liigi jt. parameetrite järgi ning selliselt leida kasutajale huvi pakkuvad. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud Lahendid saki 7 Alates 03.07.2017 kannavad kõik Riigikohtu lahendid maa- ja ringkonnakohtu lahendiga sama numbrit. Varasemalt kasutas Riigikohus unikaalset identifitseeritavat Riigikohtu kohtuasja numbrit, vt täiendavalt: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohtu-lahendite-otsingu-abi 9  b) Süsteem kuvab avatuna Kõik lahendid vaate ning suletuna: a. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi b. Tsiviilasjad vahekaardi c. Haldusasjad vahekaardi d. PSJV asjad vahekaardi c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Liikuda teisele vahekaardile b) Lahendeid filtreerida c) Lahendeid otsida d) Käivitada lahendi avalikustamise aja vaatamist d) Süsteem pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid Lahendite info kuvatakse identselt kahes asukohas: LAH-01 - Kiirviitena veebilehe menüüribal - Õigusmõistmine menüüribal Vorm on jaotatud kaheks: LAH-02 - Vasakus veerus on lahendite otsing - Paremas veerus kuvatakse lahendite andmed 5.1.1. Lahendite kuvamine Kasutajale kuvatakse ülevaade kõigist avalikustatud Riigikohtu lahenditest. Liikudes vahekaardile kuvatakse konkreetse menetlusliigi lahendid. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud: - Kõik lahendid koondvaate, - Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi, - Tsiviilasjad vahekaardi, - Haldusasjad vahekaardi, - PSJV asjad vahekaardi. b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Vastavalt valitud vahekaardile Riigikohtu avalikustatud lahendid c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Avada lahendi detailvaadet b. Avada lahendi kiirvaadet 10  d) Süsteem: a. Kuvab lahendi detailvaate uues vaheaknas b. Kuvab lahendi kiirvaate modaalaknas e) Kasutaja lülitab sisse annotatsioonide vaatamise f) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Lahendiga seotud märksõnad ja annotatsioonid g) Kasutaja saab vaatel teha järgmiseid tegevusi: a. Avada märksõna erineva taseme harusid b. Vaadata kõiki annotatsioone h) Süsteem: a. Kuvab märksõnapuu kasutaja valitud tasemelt b. Suunab kasutaja valitud lahendi detailandmetesse annotatsioonide vaatele i) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid Kasutajale kuvatakse kõik Riigikohtu avalikustatud lahendid. Lehe päises LAH-03 kuvatakse infot, kui palju lahendeid kokku leiti. Tulemusi kuvatakse lehtede kaupa. Vaikimisi on kuvatud 100 lahendi kirjet. LAH-04 Kasutajal on võimalik vaadata eelmiste või järgmiste lahendite andmeid. Otsingutulemused on vaikimisi järjestatud lahendi koostamise kuupäeva järgi LAH-05 kahanevas järjekorras s.t. uuemad lahendid eespool. Kui mitmel lahendil on sama kuupäev, reastatakse lahendid kohtuasja numbri LAH-06 järgi. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil kuvatakse: LAH-07 - Kriminaalasjade lahendid - Väärteoasjade lahendid LAH-08 Tsiviilasjad vahekaardil kuvatakse ainult tsiviilasjade lahendid. LAH-09 Haldusasjad vahekaardil kuvatakse ainult haldusasjade lahendid. PSJV asjad vahekaardil kuvatakse: - PSJV asjade lahendid LAH-10 - Kõigi selliste menetluse lahendid kõigis teistes menetlusliikides, milles vähemalt üks menetluse tüüp on „Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus“ või „Põhiseaduslikkuse järelevalve erimenetlus“. Lahendi kohta kuvatavad andmed LAH-11 Lahendi number - võib olla nii KIS lahendi number kui ka Riigikohtu number. Lahendi number on klikitav ja suunab kasutaja lahendi detailandmete LAH-12 vaatele. LAH-13 Lahendi kuupäev -> Riigikohtu lahendi koostamise kuupäev Lahendi liik – otsitakse ja kuvatakse järgmiste liikidega lahendeid: LAH-14 - Kohtuotsus - Kohtumäärus 11 LAH-15 Kui kohtuotsusele on lisatud alaliik, siis kuvatakse ainult alaliiki. LAH-16 Kui kohtumäärusele on lisatud alaliik, siis kuvatakse ainult alaliiki. Kui lahendi liik on Kohtumäärus ja alaliik Menetluse peatamise määrus, siis LAH-17 kuvatakse lahendi liigina teksti „Menetlus peatatud alates“ Kui lahendi liik on kohtuotsus ja selle kohtukoosseisu tunnuseks on märgitud LAH-18 Üldkogu, siis kuvatakse lahendi liigina „Üldkogu lahend“ Kohtuasja pealkiri – Riigikohtu menetlusele lisatud avalik pealkiri. Pealkirja LAH-19 kuvatakse kogupikkuses. Annotatsioonide vaatele ümber lülitamine ja andmete kuvamine Annotatsioonide vaatele ümber lülitamisel kuvatakse lahendi liigi ja kohtuasja pealkirja asemel: LAH-20 - Lahendiga seotud märksõnad - Märksõnadega seotud annotatsioonid LAH-21 Märksõnad järjestatakse tähestikulise järjekorra alusel. LAH-22 Iga lahendi kohta kuvatakse vaikimisi ühe annotatsiooni tekst täies ulatuses. Kui mitu märksõna on seotud ühe annotatsiooniga, siis kuvatakse LAH-23 annotatsiooni ees kõik märksõnad. Iga märksõna ja annotatsiooni kohta kuvatakse: - Märksõna (kogu märksõnade ahel alates ülema astme LAH-24 märksõnast kuni lahendiga seotud märksõnani (näiteks „kuriteo- ja väärtoeasjad >> karistusõigus >> liiklusnõuded“). - Annotatsioon (vaba tekst) Märksõnade ahelas on kõik tasemed klikitavad v.a arvatud viimane tase ning LAH-25 lingi alt avanevad valitud märksõna haru ja selle alamharu(de)ga seotud lahendite kirjed. LAH-26 Annotatsioonide puudumisel kuvatakse teksti „Seda lahendit ei annoteerita“. Lehe jaluses kuvatakse: LAH-27 - Leitud lahendite arvu kokku - Lahendi arvu vahemikku, mis on konkreetsel leheküljel kuvatud 5.1.2. Lahendite otsing Kasutuslugu a) Kasutaja soovib lahendeid otsida b) Süsteem kuvab järgmised komponendid: a. Lahendite otsingu tunnused c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Sisestada otsingutunnuseid b. Käivitada lahendite otsingut c. Tühistada otsingutunnuseid d) Süsteem: a. Otsib ja kuvab otsingu tingimustele vastavad lahendite kirjed b. Tingimuste tühistamise korral tühjendab väljad e) Põhivoo lõpp 12 Nõuded ID Kirjeldus Lahendi otsingu tunnused ja reeglid LAH-28 Otsingu päises kuvatakse teksti: täpsustatakse analüüsi käigus Lahendi number (vabatekst) - Lahendit saab otsida: - Kohtuasja numbriga - Lahendi numbriga LAH-29 - Riigikohtu numbriga LAH-30 Lahendi numbri otsinguväljal kuvatakse teksti „Sisesta number“ Tekstis sisalduv sõna või fraas (vabatekst) – süsteem leiab lahendite kirjete hulgast kõik lahendid, mille failis otsingu tunnusena sisestatud sõna, fraas, LAH-31 isiku nimi või number sisaldub. LAH-32 Sõna või fraasi otsinguväljal kuvatakse teksti: „Sisesta sõna või fraas“. Sõna või fraas võib olla käändes ja fraasis sisalduvad sõnad võivad paikneda LAH-33 tekstis kõrvuti või ka eraldi. LAH-34 Lahendi tekst lemmatiseeritakse otsitava sõna järgi. Sõna või fraasi järgi otsingus peab saama kasutada metamärke ja operaatoreid: ? - asendab sõnas ühte sümbolit * - asendab sõnas mitut sümbolit LAH-35 „and“ – kuvatakse need lahendid, mis sisaldavad mõlemat sõna „or“ – kuvatakse lahendeid, mis sisaldavad ühte sisestatud sõnades "not“ – kuvatakse need lahendid, mis sisaldavad esimest sõna, aga mitte teist sõna. LAH-36 Raadionupp lahendi terviktekstist otsinguks on vaikimisi valitud. Raadionupp lahendi otsimiseks annotatsioonist - sõna või fraasi otsitakse LAH-37 lahendi annotatsioonist. Raadionupp lahendi otsimiseks kokkuvõttest - sõna või fraasi otsitakse LAH-38 lahendi kokkuvõttest. LAH-39 Lahendi failist otsimisel on sõna või fraasi lisamine kohustuslik. Üheaegselt otsida lahendi terviktekstist , annotatsioonidest ja kokkuvõttest LAH-40 ei saa. Lubatud on ainult 1 valik. Aasta (valikmenüü) - Aasta järgi otsides leiab kõik Riigikohtu lahendid, mille LAH-41 koostamise kuupäev on valitud aastal. LAH-42 „Aasta“ otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali aasta“. LAH-43 Otsida saab alates aastast 1993, kuni otsingu teostamise hetke kuupäevani. LAH-44 Aastad järjestatakse varasemast hilisemaks. Lahendi kuupäev (kalendrivalik) – otsitakse lahendeid mille koostamise kuupäev jääb sisestatud ajavahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab LAH-45 määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades kalendrivalikut. LAH-46 Lahendi kuupäeva väljal kuvatakse teksti “DD/MM/YYYY–DD/MM/YYYY“. LAH-47 Tulevikus saabuvad kuupäevad on kalendrivalikutes mitteaktiivsed. 13  Kalendrivalikus on eristatud kuupäevad, millal leidub avalikustatud LAH-48 lahendeid. Asja liik (märkeruudud) - leitakse ainult konkreetse menetlusliigiga asjad. LAH-49 Saab otsida mitmest menetlusliigist korraga. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil olles kuvatakse asja liik all valikud: LAH-50 - Kriminaalasi - Väärteoasi Tsiviilasjad, Haldusasjad ja PSJV asjad vahekaardil asudes Asja liik valikuid LAH-51 ei kuvata. Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse kalendrivalikus LAH-52 ainult selle menetlusliigi avalikustamise kuupäevad. Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse ainult selle tunnusega LAH-53 lahendeid. LAH-54 Kohtukoosseisu tunnuse otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali tunnus“. Menetluse liik (valikmenüü) – otsitakse ainult neid lahendeid, mis on vastava LAH-55 liigiga menetluses: LAH-56 Menetluse liigi otsinguväljal kuvatakse teksti „Vali menetluse liik“ Lisaks on valikmenüüs väärtused, mis leitakse vastava menetluse sisulise liigituse korral:  Normikontroll – ainult PSJV menetlustes järgmise sisulise liigituse korral: Menetluse liik: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Menetluse tüüp: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Nõude kategooriad: - Kohtulahendi alusel - Vabariigi presidendi taotluse alusel - Õiguskantsleri taotluse alusel - Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu taotluse alusel Nõude liik kõigi kategooriate korral: Seaduse vaidlustamine LAH-57  Valimiskaebus – ainult PSJV menetlustes järgmise sisulise liigituse korral: Menetluse liik: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Menetluse tüüp: Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Nõude kategooria: Kaebused ja protestid valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale – erakonna, valimisliidu või isiku kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni protesti alusel Nõude liik: - Valimiskomisjoni otsuse või toimingu vaidlustamine - Vabariigi valimiskomisjoni protesti lahendamine Normikontrolli ja valimiskaebuse menetluste sisulist liigitust täpsustatakse analüüsi käigus. PSJV asjad vahekaardil asudes ei kuvata menetluse liike: - Kassatsioonimenetlus LAH-58 - Teistmismenetlus - Määruskaebusmenetlus - Pädeva kohtu määramine 14  - PSJV menetlus Lahendi liik (raadionupud) - Otsitakse ainult kindla liigiga lahendeid. LAH-59 - Kohtuotsus - Kohtumäärus ECLI number – lahendit saab otsida Euroopa kohtulahendi tunnuse ECLI LAH-60 numbriga Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole LAH-61 kohustuslik. Otsingutulemused Lahendite otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu menetluste s.h menetlustaotluste menetluste avalikustatud LAH-62 lahendid. . Menetlustaotluste lahendusi otsingust välja ei tule (nende jaoks on veebirakenduses eraldiseisev otsingu vaade). LAH-63 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi. Tulemuste kuvamise osas vaata lahendite kuvamise nõudeid. 5.1.3 Lahendi detailvaade Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud lahendi detailvaate (klikkides lahendi numbrile) b) Süsteem pärib komponentide koostamiseks vajaliku info ja kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Kohtuasi vahekaardi, kust nähtub lahendi sisu (HTML) b. Kokkuvõte vahekaardi c. Annotatsioonid vahekaardi d. Vasakpaneeli lahendi detailandmetega c) Kasutaja saab vahekaartidel teha järgmisi tegevusi: a. Liikuda teisele vahekaardile b. Faili alla laadida PDF formaadis c. Kopeerida linki d) Kasutaja saab pöörduda tagasi lahendite otsingusse e) Süsteem avab lahendite otsingu lahendi juurest, mille detailvaatel kasutaja oli f) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Lahendi detailandmete kuvamine Vorm on jagatud kaheks: - Vasakpaneelis kuvatakse lahendi detailandmed LAH-64 - paremal asuvatel vahekaartidel kuvatakse lahendi fail, kokkuvõte ja annotatsioonid. Andmed vasakpaneelil 15 LAH-65 Lahendi number LAH-66 Kohtu koosseis - esimesena menetluse eesistuja, seejärel kõik lisatud koosseisu liikmed komadega eraldatud, viimase koma asemel on sõna „ja“. LAH-67 Kohtukoosseisu liikmed järjestatakse perekonnanimede järgi järjekorras. Kui lahendi koosseisu tunnuseks on „Üldkogu“, siis kohtunikke nimeliselt ei LAH-68 lisata, vaid kuvatakse teksti „Üldkogu“. Lahend jõustunud – kõigi lahendite puhul v.a eriarvamus ja konkureeriv LAH-69 arvamus lahendi staatuse „jõustunud“ kuupäev. Eriarvamused – kuvatakse kõik lahendiga seotud eriarvamused dokumendi LAH-70 numbri järgi järjestatult väiksemast suuremaks. Konkureerivad arvamused– kuvatakse kõik lahendiga seotud konkureerivad LAH-71 arvamused dokumendi numbri järgi järjestatult väiksemast suuremaks. Iga eriarvamuse/konkureeriva arvamuse kohta kuvatakse: - Koostaja(te) ees- ja perekonnanimi LAH-72 - Eriarvamuse / konkureeriva arvamuse number – dokumendi number. Eriarvamuse ja konkureeriva arvamuse koostajad kuvatakse perekonnanime LAH-73 järgi tähestikulises järjekorras. Eriarvamuse / Konkureeriva arvamuse number on link, millelt avaneb lahendi LAH-74 detailvaade. Vaikimisi kuvatakse vasakpaneelis kuni 4 eriarvamust või konkureerivat arvamust. Kasutaja peab saama eriarvamusi ja konkureerivaid arvamusi juurde LAH-75 laadida. Juurde laadimisel (+ näita kõiki eriarvamusi) kuvab süsteem vasakpaneelis kõik lahendiga seotud eriarvamused ja konkureerivad arvamused. Vasakpaneelis kuvatakse kõik avatud lahendiga samas põhimenetluses avalikustatud lahendid (nt. mitteammendav loetelu määrustest, mida Riigikohus võib samas menetluses avalikustada:  Erikogule andmise määrus  Kogu koosseisule andmise määrus LAH-76  Üldkogule andmise määrus  Euroopa kohtult eelotsuse küsimine  Menetluse peatamise määrus  jne). Vasakpaneelis kuvatud lahendite osas tuleb kuvada vastava määruse alaliigi nimetust ja koostamise kuupäeva. Asjas tehtud lahendid – lingile vajutamisel kuvatakse kõik kohtuasjas avalikustatud asja lahendanud lahendid, mis on tehtud varasemates Riigikohtu põhimenetlustes. Nt. on Riigikohus arutanud menetluses nr. 1-16-9171 (62) arutanud isiku määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2019 otsusele, LAH-77 menetluses 1-16-9171 (76) isiku kaebust Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 otsusele ja menetluses 1-16-9171 (94) isiku kaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2022 otsusele. Sellise juhul kuvatakse varasemate lahenditena menetlustes nr. 62 ja 76 tehtud asja lahendanud lahendeid. LAH-78 Asjas tehtud lahendid kuvatakse tabelis. Iga lahendi kohta kuvatakse järgmised andmed: LAH-79 - Lahendi kuupäev 16  - Lahendi number (link lahendi detailandmetele) - Lahendi liik - Menetluse pealkiri LAH-80 Asjas tehtud lahendite vaatelt peab saama tagasi lahendi detailandmetesse. LAH-81 Märksõnad – kuvatakse lahendiga seotud märksõnad. Tuleb kuvada konkreetset märksõna, mis on lahendile lisatud (mitte kogu LAH-82 ahelat). Märksõnu kuvatakse maksimaalselt kolmel real komadega eraldatult. Kui neid LAH-83 on rohkem, saab „Näita kõiki märksõnu“ lingilt ülejäänud märksõnu juurde laadida. LAH-84 Märksõnu kuvatakse tähestikulises järjekorras. LAH-85 Märksõnade puudumisel kuvatakse teksti: „Seda lahendit ei annoteerita“. Euroopa kohtulahendi tunnuse ECLI number LAH-86 Vaikimisi on lahendi vasakpaneel avatud. Kasutaja saab paneeli sulgeda. Vasakpaneel on kuvatud sõltumata sellest, milline vahekaart kasutajal on LAH-87 avatud. LAH-88 Vasakpaneel liigub vormiga kaasa, kui lehekülge alla või üles kerida. LAH-89 Vasakpaneel on dünaamiline: kui sisu puudub, ei kuvata välja ka pealkirja. Lahendi vahekaartidel andmete kuvamine LAH-90 Kohtuasi vahekaart – kuvatakse lahendi faili terviktekst Lahendi teksti all kuvatakse kõik lahendiga seotud eriarvamused ja LAH-91 konkureerivad arvamused. Esimesena kuvatakse eriarvamused ja seejärel konkureerivad arvamused. Iga eriarvamuse / konkureeriva arvamise kohta kuvatakse: - Arvamuse koostajad komadega eraldatult perekonnanime järgi LAH-92 tähestikulises järjekorras - Lahendi number Lahendi number on link, millelt avaneb eriarvamuse / konkureeriv arvamuse LAH-93 detailvaade. LAH-94 Kokkuvõte vahekaart – kuvatakse lahendi avalikustamisele lisatud kokkuvõte. LAH-95 Kokkuvõtte puudumisel kuvatakse teksti: „Lahendile ei ole lisatud kokkuvõtet“. Annotatsioonid vahekaart – kuvatakse lahendile lisatud märksõnad ning LAH-96 märksõnadega seotud annotatsioonid. LAH-97 Märksõnad kuvatakse ahelana, järjestus üldisest harust detailsemaks. LAH-98 Märksõnade all kuvatakse seotud annotatsioonid. Kui annotatsioon on seotud mitme märksõnaga, siis kuvatakse märksõnad LAH-99 komplektis enne annotatsiooni. LAH-100 Ühtegi annotatsiooni ilma märksõnata ei saa kuvada. Märksõna on klikitav ning avab märksõnapuu vastava taseme. Vaata LAH-101 märksõnapuu kuvamise kohta siit! Lahendi faili vorming, kokkuvõtte ja annotatsioonide tekst peab veebilehel LAH-102 säilima ning ei tohi minna paigast. LAH-103 Alla laetav fail peab olema pdf formaadis. LAH-104 Lahendi tekst kuvatakse ühel lehel. 17  5.1.4 Lahendi kiirvaade Lahendi kiirvaatel kuvatakse samad andmed, mis on lahendi detailvaatel. Erinevus seisneb selles, et andmed kuvatakse modaalaknas. Lahendi kiirvaate kuvamiseks kasutatakse PAET teenuseid. Kasutuslugu a) Kasutaja soovib vaadata lahendi kiirvaadet b) Süsteem kuvab kasutajale modaalaknas järgmised komponendid: a. Kohtuasi vahekaardi b. Kokkuvõte vahekaardi c. Annotatsioonid vahekaardi d. Vasakpaneeli lahendi detailandmetega c) Kasutaja saab teha järgmisi tegevusi: a. Liikuda teisele vahekaardile b. Faili alla laadida PDF formaadis c. Kopeerida linki d. Avada andmed täisekraanil e. Liikuda eelneva või järgneva lahendi detailandmete vaatele d) Põhivoo lõpp Nõuded Kehtivad samad nõuded lahendi detailandmete kuvamisega v.a avatav ja suletav vasakpaneel. ID Kirjeldus LAH-105 Lahendi detailandmed kuvatakse modaalakna vasakus ääres. Detailandmed on kuvatud sõltumata sellest, milline vahekaart kasutajal on LAH-106 avatud. LAH-107 Lahendi detailandmete modaalaknal on unikaalne URL. 5.2 Lahendi avalikustamise aeg Kasutajale kuvatakse Riigikohtu lahendi avalikustamised alates varasemast ning võimalus huvipakkuva lahendi avalikustamise kuupäeva otsida. 5.1.1. Lahendi avalikustamise aegade kuvamine Kasutuslugu a) Kasutaja soovib vaadata lahendi avalikustamise aegu b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: 18  a. Lahendite avalikustamise aja päringu tulemused c) Kasutaja saab: a. Menetlust avada b. Liikuda lahendite otsingusse d) Süsteem: a. Avab Menetluse detailvaate b. Avab Lahendite vaate e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Lahendi avalikustamise aja andmete kuvamine Lahendite avalikustamise ajad kuvatakse Lahendid saki alamsakil „Lahendi LAH-108 avalikustamise aeg“. Avalikustamise aeg (kuupäev) – lahendi avalikustamise perioodi LAH-109 alguskuupäev LAH-110 Kohtuasja number LAH-111 Kohtuasja pealkiri – Riigikohtu põhimenetluse avalik pealkiri. Pealkirja tekst kuvatakse maksimaalselt neljal real. Kui kirjeldus on pikem, LAH-112 siis saab teksti juurde laadida. Konfidentsiaalse kohtuasja korral on pealkirja asemel tekst: „Kinnine LAH-113 menetlus“. Kohtu koosseis – esimesena kuvatakse eesistuja ja seejärel perekonnanime järgi tähestikulises järjekorras koosseisu liikmed. Iga koosseisu liige LAH-114 kuvatakse eraldi real komadega eraldatult. Korraga kuvatakse 100 lahendi avalikustamise aja kirje. Kasutajal on LAH-115 võimalik järgmiseid või eelmiseid kirjeid vaadata. Lahendi avalikustamise aja kirjete järjestamine toimub varasemast LAH-116 hilisemaks. Lahendi avalikustamise aja kirjeid on võimalik sorteerida kuupäeva ja asja LAH-117 numbri veeru järgi. Lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 LAH-118 päeva möödumisel lahendi avalikult teatavaks tegemisest. LAH-119 Lehe päises kuvatakse, kui palju tulemusi kokku leiti. Lehe jaluses kuvatakse: - Leitud lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade arvu kokku LAH-120 - Lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade arvu vahemikku, mis on konkreetsel leheküljel kuvatud 5.1.2. Lahendi avalikustamise aegade otsing Kasutuslugu a) Kasutaja soovib otsida lahendi avalikustamise aegu 19  b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Otsingu tunnused c) Kasutaja saab: a. Otsida sisestatud tunnuste alusel lahendi avalikustamise aegu b. Tühistada filtreid d) Süsteem: a. Otsib ja kuvab tingimustele vastavad lahendite kirjed e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Lahendi avalikustamise aja otsingu tunnused ja reeglid Asja liik (märkeruudud) – menetlusliik, otsitakse konkreetse menetlusliigi LAH-121 lahendi avalikustamise aegu. Saab otsida mitmest menetlusliigist korraga. Lahend avalik hiljemalt (kalendrivalik) – otsitakse lahendi avalikustamise kuupäevi, mis jäävad sisestatud ajavahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel LAH-122 saab määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades kalendrivalikut. LAH-123 Kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri ajavahemik“. LAH-124 Kalendris on eristatud need kuupäevad, millal leidub avalikustamise aegu. Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse kalendris ainult LAH-125 selle menetlusliigi avalikustamise kuupäevad. LAH-126 Kohtuasja number. LAH-127 Kohtuasja numbri väljal kuvatakse teksti „Sisesta number“. Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse lahendi avalikustamise LAH-128 aegu, mis on sisestatud vastava tunnusega Riigikohtu menetlustes. Valida saab ainult ühe tunnuse. Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole LAH-129 kohustuslik. Saab otsida mineviku kuupäevaga avalikuks tegemise aega, kuid mitte LAH-130 rohkem kui 30 päeva otsingu teostamise hetkest. Varasemate kuupäevade puhul on kalendrivalik mitteaktiivne. Otsingutulemused Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu lahendi LAH-131 avalikult teatavaks tegemised ajad. LAH-132 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi. Tulemuste kuvamise osas vaata lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade kuvamise peatükki. Jutumullide sõnastused Täpsustatakse analüüsi käigus. 20  5.2. Menetlused Menetluste vaates leiab nii eesolevad kui ka juba arutatud kohtuasjade andmed ning lahendi avalikult teatavaks tegemise planeeritava aja. Andmed eemaldatakse menetluse vaatest, kui istungi toimumise või lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäevast on möödunud 30 päeva. Riigikohus vaatab menetlusse võetu kaebused läbi valdavalt kirjalikus menetluses. Kohus määrab aja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada täiendavaid avaldusi, taotlusi, taandusi või seisukohti. Kohtuistungi toimumise kohta on nimekirjas suulisuse märge. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud Menetlused saki b) Süsteem kuvab avatuna Kõik menetlused vaate ning suletuna: a. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi b. Tsiviilasjad vahekaardi c. Haldusasjad vahekaardi d. PSJV asjad vahekaardi c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Liikuda teisele vahekaardile b. Menetlusi otsida d) Süsteem pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid Menetluste info kuvatakse identselt kahes asukohas: MEN-01 - Kiirviitena veebilehe menüüribal - Õigusmõistmine menüüribal Vorm on jaotatud kaheks: MEN-02 - Vasakus veerus on menetluste otsing - Paremas veerus kuvatakse menetluste andmed 5.2.1. Menetluste kuvamine Kasutajale kuvatakse ülevaade kõigist menetlustest, mis Riigikohtus on pooleli. Menetluse andmed eemaldatakse lahendi avalikustamise. Vahekaartide vahel liikudes kuvatakse konkreetse menetlusliigi lahendid. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud Kõik Menetlused koondvaate, Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardi, Tsiviilasjad vahekaardi, Haldusasjad vahekaardi või PSJV asjad vahekaardi. 21  b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Vastavalt valitud vahekaardile Riigikohtu menetluses olevad menetlused c) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid Kasutajale kuvatakse kõik Riigikohtu menetlused, mis vastavad järgmistele tingimustele: - Menetluses on registreeritud istung, mille toimumise kuupäevast MEN-03 ei ole möödas 30 päeva. - Menetluses on sisestatud lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg, mille kuupäevast ei ole möödas 30 päeva. MEN-04 Lehekülje päises kuvatakse leitud menetluste arvu. Vaikimisi kuvatakse 100 menetluse kirjet. Kasutajal on võimalik järgmiseid MEN-05 või eelmiseid lehekülgi vaadata. Tulemused on vaikimisi järjestatud seisukohtade esitamise või istungi aja MEN-06 kuupäeva järgi alustades varasemast kuupäevast. Kui mitmel menetluse on sama kuupäev, reastatakse lahendid lahendi MEN-07 avalikustamise aja järgi alustades varasemast kuupäevast. Kuriteo- ja väärteoasjad vahekaardil kuvatakse: MEN-08 - Kriminaalasja menetlused - Väärteoasja menetlused MEN-09 Tsiviilasjad vahekaardil kuvatakse tsiviilasja menetlused. MEN-10 Haldusasjad vahekaardil kuvatakse haldusasja menetlused. PSJV asjad vahekaardil kuvatakse: - PSJV asjade menetlused MEN-11 - Kõik menetlused kõigis teistes menetlusliikides, milles vähemalt üks menetluse tüüp on „Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus“ või „Põhiseaduslikkuse järelevalve erimenetlus“. Menetluse kohta kuvatavad andmed Seisukohtade esitamise või istungi aeg (kuupäev ja kellaaeg) – s.o istungi toimumise kuupäev ja alguskellaaeg alates istungi registreerimisest kuni MEN-12 kuupäevani, mil istungi toimumisest, edasilükkamisest või tühistamisest on möödunud 30 päeva. Istungi liik – Kohtuistungi liik klassifikaatorist tuleb 2 ülemist liiki: - Kirjalik menetlus - Kohtuistung MEN-13 Lisaks kuvatakse samal väljal toimingu staatust, kui istung on edasi lükatud või tühistatud. - Kohtuistung edasilükatud - Kohtuistung tühistatud MEN-14 Istungi liigid on värvidega eristatud. MEN-15 Kohtuasja number 22  Lahend avalik hiljemalt (kuupäev) – lahendi avalikult teatavaks tegemise MEN-16 kuupäev. Lahendi avalikult teatavaks tegemise aja puudumisel kuvatakse teksti „Info MEN-17 selgumisel“ Kohtu koosseis – esimesena menetluse eesistuja, seejärel kõik lisatud MEN-19 koosseisu liikmed perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras komadega eraldatult. MEN-20 Kohtuasja pealkiri - menetluse avalik pealkiri kogu ulatuses. Kui tegemist on konfidentsiaalse kohtuasjaga, siis kuvatakse pealkirja MEN-21 asemel teksti "Kinnine menetlus". Menetluse jaluses kuvatakse: - Leitud menetluste arvu kokku MEN-22 - Menetluste arvu vahemikku, mis on konkreetsel leheküljel kuvatud. 5.2.2. Menetluse otsing Kasutuslugu a) Kasutaja soovib menetlusi otsida b) Süsteem kuvab järgmised komponendid: a. Otsingu tunnused menetluste leidmiseks c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Sisestada otsingu tunnuseid b. Käivitada menetluste otsimist c. Tühistada filtrid d) Süsteem: a. Teostab otsingu ja kuvab otsingutulemustes välja otsinguparameetritele vastavate menetluste nimistu b. Filtrite tühistamise korral eemaldab filtrid e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Menetluse otsingu tunnused ja reeglid MEN-23 Kohtuasja number MEN-24 Kohtuasja number väljal kuvatakse teksti „Sisesta number“. Seisukohtade esitamise/istungi aeg (kalendrivalik) – kui istungi liik on kirjalik menetlus või kohtuistung, siis otsitakse istungi alguse kuupäevade vahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi MEN-25 või kasutades kalendrivalikut. 23  Kalendrivalikus on eristatud need kuupäevad, mil leidub kohtuistungi ja MEN-26 kirjaliku menetluse kirjeid. MEN-27 Kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri ajavahemik“. Asja liik (märkeruudud) – otsitakse valitud menetlusliigist menetlusi. Saab MEN-28 otsida mitmest menetlusliigist korraga. Kohtukoosseisu tunnus (raadionupud) – otsitakse kriteeriumitele vastavaid MEN-29 menetlusi. Läbivaatamise viis (raadionupud) – istungi liik klassifikaatorist väärtused. MEN-30 - Kirjalik menetlus - Kohtuistung Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi või läbivaatamise liigi, MEN-31 eristatakse kalendrivalikus ainult valitud menetlusliigi või läbivaatamise liigi kuupäevad Lahend avalik hiljemalt (kalendrivalik) - otsing lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäevade vahemiku järgi. Alguskuupäeva sisestamisel saab MEN-32 määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades kalendrivalikut. Lahend avalik hiljemalt kalendrivaliku peal kuvatakse teksti „Selekteeri MEN-33 ajavahemik“. Kalendrivalikus on eristatud need kuupäevad, kus leidub lahendi MEN-34 avalikustamise aegu. Sisestades otsingu parameetrina menetlusliigi, eristatakse ainult valitud MEN-35 menetlusliigi kuupäevad. Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole MEN-36 kohustuslik. Otsingutulemused Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu MEN-37 menetlused, milles on registreeritud (nt kirjaliku menetluse) istung või lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. MEN-38 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi. Tulemuste kuvamise osas vaata menetluste kuvamise nõudeid! Jutumullide tekst Täpsustatakse analüüsi käigus 5.3. Menetlustaotlused Riigikohus avaldab saabumisel oma veebilehel kõik menetlustaotlused ning viivitamata ka nende lahendamise tulemused s.t määrused. Menetlustaotluste andmed eemaldatakse 30 päeva jooksule tulemuste avalikustamisest. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud Menetlustaotlused saki b) Süsteem kuvab: a. Menetlustaotluste otsingu b. Menetlustaotluste nimekirja 24  c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Menetlustaotlusi otsida b. Menetluse detailvaadet avada c. Menetlustaotlusega seotud määrust alla laadida d) Kasutaja sisestab otsingu tunnused ja teostab otsingu e) Süsteem kuvab otsingu tingimustele vastavate menetlustaotluste loetelu f) Kasutaja valib loetelust ühe menetlustaotluse g) Süsteem avab menetlustaotluse menetluse detailvaate h) Kasutaja tühistab menetlustaotluste otsingu filtrid i) Süsteem eemaldab sisestatud otsingu tunnused j) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid Menetluste info kuvatakse identselt kahes asukohas: MT-01 - Kiirviitena veebilehe menüüribal - Õigusmõistmine menüüribal Vorm on jaotatud kaheks: MT-02 - Vasakus veerus on menetluste otsing - Paremas veerus kuvatakse menetluste andmed Menetlustaotluse menetluse andmete kuvamine Kasutajale kuvatakse kõik avalikustatud Riigikohtu menetlustaotluse MT-03 menetlused. MT-04 Lehe päises kuvatakse infot, kui palju menetlustaotluseid kokku leiti. Kohtuasja number – link, kus avaneb menetlustaotluse menetluse MT-05 detailvaade. MT-06 Kohtuasja pealkiri – info tuleb menetlustaotlusele sisestatud Avaldaja väljalt. MT-07 Avaldaja välja sisu. Määrus – Kuvatakse menetlustaotluse lahendanud määruse alaliiki juhul, kui menetlustaotlus seotakse alusdokumendiks alljärgneva alaliigiga määrusele: - Menetlusse mittevõtmise määrus - Menetlusse võtmise määrus - Menetlusse võtmisest keeldumine MT-08 - Kaebusest loobumine - Kaebuse tagastamine - Riigi õigusabi andmise määrus - Riigi õigusabi andmisest keeldumise määrus - Menetlusabi taotluse rahuldamise määrus - Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määrus MT-09 Lahendamata menetlustaotluse puhul kuvatakse teksti: „Info selgumas“. MT-10 Kuupäev – Menetlustaotluse saabumise kuupäev. 25  Tulemustes näidatakse 100 lahendit ühel lehel. Kasutajal on võimalik MT-11 järgmiseid või eelmiseid lehekülgi vaadata. MT-12 Menetlustaotlused kuvatakse saabumise järjekorras, värskemad eespool. Sama kuupäevad menetlustaotlused järjestatakse kohtuasja numbri järgi MT-13 kasvavalt. MT-14 Määruse info kuvatakse teise taustavärviga. Kasutaja saab menetlustaotlusi kohtuasja numbri, kohtuasja pealkirja, MT-15 määruse ja kuupäeva veeru järgi sorteerida. . Menetlustaotluste otsingu tunnused Määruse kuupäev (kalendrivalik) – otsitakse menetlustaotluse menetlusi, milles menetlustaotlusega seotud määruse koostamise kuupäev jääb sisestatud kuupäevade vahemikku. Alguskuupäeva sisestamisel saab MT-16 määrata vahemiku alguskuupäeva ja vahemiku lõppkuupäeva. Kuupäevi saab sisestada käsitsi või kasutades kalendrivalikut. MT-17 Kalendrivaliku peal on tekst „Selekteeri ajavahemik“. Kalendrivalikus eristatakse aktiivseid kuupäevi, mil määruseid on MT-18 koostatud. Sisestades otsingu tunnusena menetlusliigi, eristatakse ainult valitud MT-19 menetlusliigi lahendite kuupäevad. Edasikaebaja (vabatekstiväli) – otsitakse menetlustaotluseid, mille on MT-20 esitanud otsinguväljale sisestanud isik. MT-21 Edasikaebaja väljal on tekst „Sisesta tekst“. MT-22 Vaidlustatud kohtuasja number (vabatekstiväli) - kohtuasja number. MT-23 Kohtuasja numbri väljal on tekst „Sisesta number“. Asja liik (märkeruudud) – otsitakse menetlustaotluseid, mis on esitatud selle MT-24 menetlusliigiga menetlustes. PSJV menetlusliiki valikus ei kuvata. Saab otsida mitmest menetlusliigist korraga. MT-25 Korraga võib otsida menetlustaotluseid mitmest menetlusliigist. Vaidlustatud kohtuasja kohus (valikmenüü) – otsitakse menetlustaotluseid, millega on vaidlustatud valitud kohtu lahendeid. - Harju Maakohus - Pärnu Maakohus - Viru Maakohus - Tartu Maakohus MT-26 - Tallinna Halduskohus - Tartu Halduskohus - Tallinna Ringkonnakohus - Tartu Ringkonnakohus Leitav alusdokumendi seoste kaudu: Riigikohtu lahend -> kaebus -> ringkonnakohtu/maa- või halduskohtu lahend MT-27 Vaidlustatud kohtuasja kohtu väljal on tekst „Vali sobivad“. MT-28 Lisada võib mitu kohut. Vähemalt üks otsingu tunnus peab olema valitud, ükski tunnus ei ole MT-29 kohustuslik. Otsingutulemused 26  Otsingu tulemusena leitakse otsingu tunnustele vastavad Riigikohtu MT-30 menetlustaotluse menetlused. MT-31 Tulemuste puudumisel kuvatakse teksti: Antud otsing ei andnud tulemusi. MT-32 Menetlustaotluste tulemuste kuvamise kohta vaata. Menetlustaotluse detailvaatel kuvatavad andmed MT-33 Menetlustaotluse detailvaade avaneb modaalaknas lehe paremal küljel. MT-34 Lahendi number MT-35 Saabumise kuupäev – menetlustaotluse saabumise kuupäev. MT-36 Kassaator – tekst, mis on sisestatud menetlustaotluse Avaldaja väljale 1. astme kohus – maa- või halduskohus, mis on edasikaebuste kaudu jõudnud Riigikohtusse. Leitakse alusdokumendi seoste kaudu: MT-37 Riigikohtu lahend -> kaebus -> ringkonnakohtu lahend -> kaebus -> maa- /halduskohtu lahend Kasutajal on võimalik vaadata järgmise või eelmise menetlustaotluse MT-38 andmeid. Kasutajal on võimalik menetlustaotluse detailvaatelt pöörduda tagasi MT-39 menetlustaotluse otsingusse. Menetlustaotluse andmete eemaldamine Menetlustaotluste andmed eemaldatakse veebist 30 päeva jooksule MT-40 tulemuste avalikustamisest. Jutumullide tekst Täpsustatakse analüüsi käigus 5.4. Märksõnastik Annotatsioonile lisatakse olemasolevast märksõnapuust üks või mitu sobivat märksõna. Märksõna võib korduda, annotatsioon mitte. Annotatsioone ei koostata kõikidele Riigikohtu lahenditele, näiteks korralduslikele määrustele, mis märgitakse mittemärksõnastatavaks. Märksõna lisatakse annotatsioonile, kirjutades välja kõik märksõnapuu tasemed alustades üldisemast. Harudele vajutades on võimalik uusi alamharusid avada ning nendega seotud annotatsioone vaadata. Lisaks märksõnapuule saab kasutada ka märksõnaotsingut. Kasutuslugu a) Kasutaja on avanud Lahendid menüüst Märksõnastik alamvaate b) Süsteem kuvab: a. Märksõnapuu b. Märksõna otsingu c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Märksõnapuud tasemeid avada b. Märksõnu otsida c. Märksõnadega seotud annotatsioone vaadata d) Süsteem kuvab valitud märksõnaga seotud lahendite kirjed ja seotud annotatsioonid e) Kasutaja valib loetelust ühe lahendi f) Süsteem avab lahendi detailvaate g) Kasutaja avab lahendi kiirvaate 27  h) Süsteem kuvab modaalaknas lahendi kiirvaate i) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Märksõnastiku vaade MRK-01 Märksõnastik asub Õigusemõistmine menüüribal. Vaade on jaotatud kaheks: - Vasakus veerus kuvatakse märksõnapuu MRK-02 - Paremas veerus kuvatakse otsingu filter Otsingu filtri all kuvatakse märksõnapuus avatud või otsingu filtrisse MRK-03 sisestatud märksõnaga seotud Riigikohtu lahendid. Märksõnapuus märksõnade kuvamine MRK-04 Märksõnad kuvatakse hierarhiliselt (puu kujul). MRK-05 Vaikimisi on kuvatud hierarhia ülemine tase. Märksõnade hierarhia on hetkel 6-tasemeline, kuid kodulehekülg peab MRK-06 kuvama mistahes tasemete arvuga märksõnapuu. Märksõnade nihe puus peab olema minimaalne, et tagada visuaalselt hästi MRK-07 vaadeldav puu. MRK-08 Märksõnapuu harusid saab avada ja sulgeda. Sama haru märksõnad on kuvatud süstemaatilises järjekorras nii nagu MRK-09 AnnaMarksonadERT teenusest märksõnapuu tagastatakse. MRK-10 Märksõnapuus kuvatakse ainult kehtivaid märksõnu. Iga märksõna kohta kuvatakse: - Märkeruut MRK-11 - Märksõna nimetus Märksõna otsingu filter Märksõna otsing koosneb ühest dropdown autocomplete väljast „Otsi MRK-12 märksõna“. Sisestades otsingu väljale mistahes sõna, pakub süsteem märksõnapuu MRK-13 harude vasteid, milles otsitav märksõna sisaldub. Kasutajatele kuvatakse kõik vasted vaatamata sellele, millisel puu tasemel MRK-14 märksõna on. Kuvatakse kogu ahel, milles märksõna asub. Näiteks: „Tsiviilasjad > MRK-15 Põhiõigused > õigus eraelu puutumatusele. MRK-16 Otsitav märksõna kuvatakse ahelas teistest märksõnadest eristuvalt. Märksõnade ahelas on kõik tasemed klikitavad ning lingi alt avanevad valitud MRK-17 märksõna haru ja selle alamharu(de)ga seotud lahendite kirjed. MRK-18 Korraga saab valida ühe märksõna. MRK-19 Vaikimisi otsitakse märksõnu kogu märksõnastikust. Kasutaja saab märkeruudu eemaldamisega märksõnapuus välistada kõige MRK-20 ülemise taseme harusid. Välistamise korral süsteem otsib märksõnu ainult valitud harudest. Märksõna otsingu tulemuste kuvamine 28  Märksõnapuus märksõnale vajutamise või märksõna otsingu tulemusena kuvatakse: MRK-21 - Kõik lahendid, millele valitud märksõna on omistatud - Kõik lahendid, mis on seotud valitud märksõna alamtaseme märksõnadega. Kuvatakse lahendi Annotatsioonide vaade s.h märksõnade avamise MRK-22 võimalus, mis on kirjeldatud peatükis „Lahendite kuvamine“. Detailvaate avamine on kirjeldatud „Lahendi detailvaade“ ja kiirvaate avamine „Lahendi kiirvaade“ peatükis. Kui kasutaja on avanud „Näita kõiki seotud annotatsioone“, kuvatakse talle lisaks märksõnaga seotud annotatsioonidele kõiki teisi konkreetse lahendiga MRK-23 seotud märksõnade ja annotatsioonide komplekte. Kasutaja saab valida, et näidataks ainult konkreetse märksõnaga seotud annotatsioone. Väljakuvatavad märksõnad peavad olema lingi kujul ja nendele vajutades MRK-24 peab saama teha uut päringut teise märksõna alusel. MRK-25 Märksõnapuu otsingutulemusi peab saama pdf formaadis eksportida. Märksõnaga seotud lahendite puudumisel kuvatakse teadet „Otsing ei MRK-26 andnud tulemusi“. Märksõnapuu uuendamine Märksõnu saab märksõnapuusse igal ajal lisada või eemaldada, mistõttu MRK-27 tuleb kord ööpäevas märksõnapuud uuendada. Jutumullide tekst: Täpsustatakse analüüsi käigus. 5.5. Avalehel lahendid, menetlused ja menetlustaotluse tulemused Riigikohtu avalehel kuvatakse viimati tehtud lahendeid, lähimaid tähtaegu ja viimast infot menetlustaotluste lahendamise kohta, et Riigikohtu praktika oleks kõigile koheselt kättesaadav. Kasutuslugu a) Kasutaja on Riigikohtu avalehel (avatud on menüü „Riigikohtust“) b) Süsteem kuvab avatuna „Lahendid“ vaate ning suletuna: a. Menetlused vahekaardi b. Menetlustaotluste tulemused vahekaardi c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Liikuda teisele vahekaardile b. Avada lahendi detailvaadet c. Avada menetlustaotluse detailvaadet d. Menetlustaotluse lahendit alla laadida d) Süsteem: a. Pärib vahekaardi koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate b. Pärib detailvaate koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate 29  c. Avab menetlustaotluse lahendi e) Põhivoo lõpp Nõuded ID Kirjeldus Üldised reeglid AV-01 Lahendite, menetluste ja menetlustaotluste andmed esitatakse tabelina. Lahendid Kuvatakse ajaliselt viimased 8 lahendit, mis Riigikohtu põhimenetlustes on AV-02 avalikustatud. Leitakse lahendi avalikustamise alguskuupäeva ja kellaaja järgi. Tuleb arvestada ainult lahendi esimese avalikustamisega. Kui lahendi AV-03 avalikustamine lõpetatakse või tühistatakse ja hiljem uuesti avalikustatakse, siis seda viimaste lahendite hulgas ei kuvata. AV-04 Uuemad lahendid kuvatakse üleval. AV-05 Lahendi andmed on kuupäeva ja kohtuasja numbri järgi sorteeritavad. Lahendite tabelis kuvatavad andmed AV-06 Kuupäev – lahendi koostamise kuupäev. AV-07 Kohtuasja nr – link lahendi detailandmete vaatele. AV-08 Kohtuasja kokkuvõte. Kokkuvõttest kuvatakse vaikimisi 2 esimest rida. „Loe rohkem“ käsklusele AV-09 vajutamisel saab kasutaja kokkuvõtet tervikuna lugeda. AV-10 „Loe vähem“ käsklusele vajutades saab kokkuvõtet vähendada. Menetlused Kuvatakse 10 Riigikohtu menetlust, milles päringu kuupäevale kõige lähemal AV-11 ajal on istung (liigid: kirjalik menetlus ja kohtuistung). Lähimaid istungeid otsitakse istungi alguskuupäeva ja kellaaja alusel. AV-12 Tühistatud ja edasi lükatud istungi korral menetluse andmeid ei kuvata. Menetlused järjestatakse istungi alguskuupäeva ja kellaaja järgi alates kõige AV-13 varasemast. AV-14 Menetluse andmed on kohtuasja numbri järgi sorteeritavad. Menetluste tabelis kuvatavad andmed Seisukohtade esitamise või istungi aeg – istungi toimumise alguskuupäev ja kellaaeg ning istungi liik. AV-15 Esmalt kuvatakse kuupäev, sellest komaga eraldatult kellaaeg ning kuupäeva all kuvatakse istungi liiki, kas kirjalik menetlus või kohtuistung. AV-16 Kohtuasja number AV-17 Kohtuasja pealkiri – menetluse avalik pealkiri. Konfidentsiaalse kohtuasja korral on pealkirja asemel tekst: „Kinnine AV-18 menetlus“. Kohtuasja pealkirjast kuvatakse vaikimisi 2 esimest rida. „Loe rohkem“ AV-19 käsklusele vajutamisel saab kasutaja pealkirja tervikuna lugeda. AV-20 „Loe vähem“ käsklusele vajutades saab pealkirja teksti vähendada. Lahend avalik hiljemalt – kuvatakse menetluses lahendi avalikult tegemise AV-21 kuupäeva. 30  Lahendi avalikult teatavaks tegemise aja puudumisel kuvatakse teksti „Info AV-22 selgumisel“. Menetlustaotluste tulemused Kuvatakse viimased 18 menetlustaotluse lahendamise tulemust s.t viimased AV-23 avalikustatud menetlustaotluse lahendanud lahendid. Leitakse lahendi avalikustamise alguskuupäeva ja kellaaja järgi. Tuleb arvestada ainult lahendi esimese avalikustamisega. Kui lahendi AV-24 avalikustamine lõpetatakse või tühistatakse ja hiljem uuesti avalikustatakse, siis seda viimaste menetlustaotluste tulemuste hulgas ei kuvata. AV-25 Uuemad lahendid kuvatakse üleval. Menetlustaotluste tulemused on kuupäeva, kohtuasja numbri ja määruse AV-26 järgi sorteeritavad. Menetlustaotluste tulemuste tabelis kuvatavad andmed Kuupäev – menetlustaotluse menetluses asja lahendava lahendi koostamise AV-27 kuupäev. AV-28 Kohtuasja number – link menetlustaotluse detailandmete vaatele. AV-29 Kohtuasja pealkiri – menetlustaotluse Avaldaja väljale sisestatud info. Määrus – kuvatakse menetlustaotluses asja lahendava lahendi määruse AV-30 alaliik 5.6. Muud funktsionaalsed nõuded veebile 5.7.1 Ülejäänud osa veebist, mida ei ole kirjeldatud punktides 5.1-5.7 tuleb luua kooskõlas olemasoleva prototüübiga (Lisa 1). 5.7.2. Teatud kasutajagruppidele (vangid) tuleb veebile ligipääsu piirata. Nt. selliselt, et vangidel on võimalik kasutada üksnes lahendite otsingut ning nad ei saa trükkida teksti vabatekstiväljadele. Nõuded täpsustatakse analüüsi käigus. 6. Mittefunktsionaalsed nõuded Üldised mittefunktsionaalsed nõuded on kirjeldatud Lisas 2- Nõuded arendustele ja tehnilise kirjelduse punktis 4.1. 7. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus 7.1. Projekti viiakse läbi Riigikohtu poolsel juhendamisel koostöös RIKi kohtute infosüsteemide tiimiga. Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks hankes teostavate tööde käigus näeb hankija ette tihedat koostööd pakkuja meeskonnaga, kellega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides. 7.2. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta nõudeid: 31  7.2.1. Arendustele (Lisa 2 – Nõuded arendustele); 7.2.2. Testimisele (Lisa 5– Nõuded testimisele); 7.2.3. Süsteemianalüüsile (Lisa 7 – Nõuded süsteemianalüüsile); 7.2.4. Veebi sisuhaldusele (Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele). 7.3. Projekti raames tuleb järgida RIKi sätestatud arendamise tavasid ja töökorraldust (Lisa 10– Arendamise tavad ja töökorraldus). 7.4. Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõudeid. Lepingu lõppemisel annab pakkuja hankijale üle arendusega seotud dokumentatsiooni vastavalt dokumentatsiooniplaanis esitatule(Lisa 6 – Dokumentatsiooniplaan). 7.5. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, kui ei lepita kokku teisiti, sh äri- ja süsteeminõuded tuleb vormistada kasutuslugude põhiselt koos. 7.6. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 7.6.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega). 7.6.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega. 7.6.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas. 7.6.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis. 7.6.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles. 7.7. Nõuded arendusmeeskonnale: Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks komplekteerima arendusmeeskonna, kes vastab vähemalt järgmistele nõuetele: 7.7.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud järgmised rollid: projektijuht, analüütik, UI/UX disainer, süsteemiarhitekt, programmeerija, testija; 7.7.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda ainult projektijuhi, analüütiku ja UI/UX disaineri rollides esitatud isikute osas. 7.7.3. Meeskonnaliikmetel, kes suhtlevad tellijaga (vähemalt projektijuht ja analüütik), peab olema eesti keele oskus heal tasemel. Juhul, kui teistes rollides osalevatel isikutel ei ole eesti keele oskus heal tasemel aga on vaja suhelda tellijaga, peab pakkuja tagama vajadusel sünkroontõlke (pakkuja rahastatav). Lisaks peab pakkuja tagama, et hankijale esitatav dokumentatsioon (sh koodi kommenteerimine jms) oleks eesti keelne ja hankedokumentide nõuete kohane. 32 7.7.4. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 2 aastane projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses. 7.7.5. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 3 aastane töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel. 7.7.6. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema user story'de ja/või use case'de kirjutamise kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema kasutajaliidese prototüübi loomise/täiendamise oskus Figmas ja kasutaja teekonna loomise kogemus. 7.7.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema WCAG rakendamise kogemus 1 projektis. 7.7.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 2 aastane veebi arendamise kogemus Drupalis (sh sisuhalduse rakendamise kogemus) ning teadmised PHP-st, Javascript'st, CSS-st ja HTML-st. 7.7.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise töökogemus vähemalt 2 aastat. 7.7.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise töökogemus vähemalt 3 aastat. 7.7.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema töökogemus arhitektina vähemalt 3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.13. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema graafilise vaate (front-end) arendamise kogemus (React, Angular või Vue raamistik) vähemalt 2 aastat. 7.7.14. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema nõuetekohaselt teostatud projektis osalemise kogemus, mis vastab järgmistele tingimustele: 7.7.14.1. C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.14.2. SQL andmebaasi (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle) kasutamine vähemalt 2 projektis, mis kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema nõuetekohaselt teostatud projektis osalemise kogemus, mis vastab järgmistele tingimustele: 7.7.15.1. C# programmeerimiskeele ja .NET/.NET Core raamistiku kasutamise kogemus vähemalt 3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.15.2. SQL andmebaasi (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle) kasutamine vähemalt 3 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 7.7.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema REST API (https://restfulapi.net/) kogemus vähemalt ühes projektis. 7.7.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema testlugude ja testplaani koostamise kogemus vähemalt 2 projektis, mis on kestnud kauem kui 6 kuud. 33  7.7.18. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt ühes tarkvara arenduse projektis testide automatiseerimise teostamine. 7.7.19. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema kogemus Selenium/Selenide testide (või samaväärsete) koostamisel vähemalt 1 projektis. 7.7.20. Kui hankelepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on pakkuja kohustatud vastavalt hankelepingu tingimustele isiku asendama. 7.7.21. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil. 7.8. Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama projektiplaanile esitatud nõuetele (Lisa 9 – Nõuded projektiplaanile). 7.9. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 7.10. Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL. 7.11. Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid või avalikustatud andmeid. Andmetöötluse vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul. 7.12. Arendust testitakse nii pakkuja kui ka hankija poolt RIKi hallatavas keskkonnas. 8. Lisaarendused 8.1. Lisaarenduste tellimise protseduur: Hankijal õigus, kuid mitte kohustus, tellida 18 kuu jooksul lisaarendustöid (hindamiskriteeriumis märgitud lisaarendus töötunni maksumus). Hankija jätab endale õiguse tellida hooldus- ja arendustöid vastavalt tekkivale vajadusele maksimaalselt kuni 30000 euro (km-ta) ulatuses. Lisaarendustööde tellimused rahastatakse hankija eelarvelistest vahenditest. 8.2. Lisaarenduste tellimine toimub tellimuste esitamise teel. Tellimused esitatakse Hankija kontaktisiku poolt Teenusepakkuja kontaktisikule. Tellimus peab sisaldab vähemalt järgnevat: 8.2.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks; 8.2.2. pakkumuse eeldatavat maksumust eurodes (km-ta); 8.2.3. pakkumuse esitamise tähtaega. 8.3. Teenusepakkuja esitab Hankijale hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates tellimuse edastamisest pakkumuse. Pakkumus peab sisaldama: 8.3.1. tellimuses nõutud andmeid; 34  8.3.2. juhul, kui tellimuses nõutud, tuleb pakkumuses esitada ka lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse detailseks analüüsiks, realiseerimiseks, testimiseks ning dokumenteerimiseks kuluvat aega arendustundides; infosüsteemi riistvaralistest komponentides vajalike muudatuste kirjeldust; Infosüsteemiga seotud infosüsteemide arendustööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste kirjeldust; 8.3.3. ajahinnangut kalendripäevades pakkumuse aktsepteerimisest Hankijale arendustööde üleandmiseni. 8.4. Hankijal on õigus hinnapakkumus aktsepteerida või sellest loobuda. 8.5. Lisaarenduste (eel)analüüsiks ja pakkumise koostamiseks kulunud aega ei käsitleta arendustööna ja nimetatut ei tasustata. 8.6. Teenusepakkuja alustab tellimuse täitmist, kui Hankija on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse pakkumuse sobivuse kohta. 8.7. Tellimuse üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt hankelepingus sätestatud korrale. Lisad 1. Veebirakenduse prototüüp: https://www.figma.com/proto/KlXHCMZZijg4OqKAclB6nI/Riigikohus-UX%2FUI?page- id=4373%3A6644&node-id=4959- 20932&viewport=6081%2C1963%2C0.43&scaling=scale-down&starting-point-node- id=4959%3A20932&mode=design&t=injNXJ2j9iDODBzP-1 2. Nõuded arendustele 3. PAET teenuste spetsifikatsioonid 4. E-Riigiteataja ja Riigikohtu teenuste kirjeldus 5. Nõuded testimisele 6. Dokumentatsiooniplaan 7. Nõuded süsteemianalüüsile 8. Nõuded veebi sisuhaldusele 9. Nõuded projektiplaanile 10. Arenduse tavad ja töökorraldus 35  KINNITATUD Direktori 13.12.2024 Käskkiri nr 77 Lisa 2 „Riigikohtu veebirakenduse arendus" Riigihanke viitenumber 277822 Hankedokumendid REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele. 2024 1. Üldosa 1.1. Hankija nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus 1.2. Hankija aadress: Lubja tn 4, 10115 Tallinn 1.3. Riigihanke nimetus: „Riigikohtu veebirakenduse arendus" 1.4. Riigihanke viitenumber: 277822 1.5. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab, et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. 1.6. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 1.7. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest tulenevalt võimalik. 1.8. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda. 2. Hankelepingu ese 2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas. 3. Hankedokumendid 3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest: 3.1.1 Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass); 3.1.2 Vastavustingimused; 3.1.3 Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 3.1.4 Arenduslepingu projekt; 3.1.5 Tehniline kirjeldus ja selle lisad: 3.1.6 Lisa 1 - Veebirakenduse prototüüp: https://www.figma.com/proto/KlXHCMZZijg4OqKAclB6nI/Riigikohus- UX%2FUI?page-id=4373%3A6644&node-id=4959-20932&viewport=6081%2C1963%2C0.43&scaling=scale- down&starting-point-node-id=4959%3A20932&mode=design&t=injNXJ2j9iDODBzP-1 3.1.7 Lisa 2 - Nõuded arendustele 3.1.8 Lisa 3 - PAET teenuste spetsifikatsioonid 3.1.9 Lisa 4 - E-Riigiteataja ja Riigikohtu teenuste kirjeldus 3.1.10 Lisa 5 - Nõuded testimisele 3.1.11 Lisa 6 - Dokumentatsiooniplaan 3.1.12 Lisa 7 - Nõuded süsteemianalüüsile 3.1.13 Lisa 8 - Nõuded veebi sisuhaldusele 3.1.14 Lisa 9 - Nõuded projektiplaanile 3.1.15 Lisa 10 - Arenduse tavad ja töökorraldusnõuded arendustele. 3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad. 3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete- register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm pakkujate meeskonnaliikmete vajalike andmete edastamiseks. 3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel. 3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale. 4. Täiendav teave ja selgitused 4.1. Hankija ootus on, et pakkujad teavitaks hankijat aegsasti RHR kaudu riigihanke alusdokumentides avastatud vigade, ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks seatud ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks. 4.2. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.3. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja) päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata. 4.4. Punktis 4.2. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles. Lk 2/4  4.5. Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on Hankijal õigus lepingute sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus. 4.6. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.2. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt Riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta. 4.7. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või pakkujale elektrooniliselt läbi Riigihangete registri. 5. Pakkumuse koostamine 5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest. 5.2. Vastavalt RHS-le märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud mahus ja viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 5.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 6. Dokumentide vormistamise üldnõuded 6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest. 6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles. 6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud). 7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded 7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta. 7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse. 7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus. 7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta, millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel. 7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete- register/kasutusjuhendid 8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded 8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad: 8.1.1 hankepass; 8.1.2 vastavustingimused; 8.1.3 hindamiskriteeriumid ja detailne pakkumuse maksumuse kirjeldus; 8.1.4 projektiplaan ja riskide maandamise plaan; 8.1.5 CV-d. 8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid. 9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine 9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt Riigihangete Lk 3/4  registris. 9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus. 9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas. 9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks Riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 10. Paberkandjal dokumentide esitamine 10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul. 10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis. 10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed: 10.3.1 riigihanke nimetus - „Riigikohtu veebirakenduse arendus", 10.3.2 riigihanke viitenumber – 277822, 10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid, 10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“. 10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega. 10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste avamist hankija asukohas (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115 Tallinn) II korrusel. 11. Hankelepingu sõlmimine 11.1. Kõik hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas. 11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. 11.3. Hankeleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. 11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. 12. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 12.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 12.2. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui: 12.2.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 12.2.2 pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust; 12.2.3 hankija projektile otsustatakse rahastust mitte tagada; 12.2.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Rivo Reitmann Direktor Lk 4/4  Curriculum Vitae vorm Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hanke nimetus ja viitenumber: „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822)  Spetsialisti roll1:  Ees- ja perenimi:  Isikukood või sünniaeg:  Kodakondsus:  Ettevõtte nimi (kus töötaja praegu töötab):  Spetsialisti rollile vastav erialane tööstaaž (kuudes):  Kontaktandmed (tel, e-post)2: Keeleoskus Keele nimetus Kõneoskus Kirjaoskus Eesti keel Inglise keel …….. Töökogemused3 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele: ajaperiood esitada kalendrikuu täpsusega) 1. Ettevõtte nimi: Ajaperiood (alates-kuni): __.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta) Ametikoha nimi: Töö sisu lühikirjeldus: 2.4 Ettevõtte nimi: … Kogemus nõutud rollis – Teostatud tööd, projektid, omandatud kompetentsid ja kogemused5 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele): 1. Projekti nimetus: Projekti tellija (asutus/organisatsioon): Tellija esindaja kontakt: ees- ja perenimi; tel nr ning e-maili aadress Projekti periood (alates-kuni): __.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta) Roll projektis (arendaja vms): Teostatud töö sisu lühikirjeldus (esitatud kirjeldusest peab välja tulema nõuetes esitatud nõude/nõuete olemasolu projektis): 2.6 Projekti nimetus: ... … Käesolevaga kinnitab pakkuja, et spetsialist: 1 Täpsustada, millist konkreetset rolli isik täitma hakkab. 2 Kasutatakse vaid lepingusse lisamisel, kui pakkujaga sõlmitakse leping. 3 Märkida alates hilisemast lepingust ainult need lepingud, millega on hõlmatud nõutav töökogemus 4 Juhul kui töökogemus ei ole ühe tööandja juures, tuleb iga tööandja osas märkida info samade väljadega, nagu on esitatud viimase tööandja juures 5 Märkida ainult need projektid, mis vastavad nõuetes (tehnilise kirjelduse p 7.7) esitatud tingimustele 6 Iga projekt tuleb eraldi välja tuua samade väljadega, nagu on esimese projekti osas.   on andnud nõusoleku lepingu täitmisel osalemiseks;  on kriminaalkorras karistamata;  käesolevas CV-s esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;  hankija võib kõiki tema kohta esitatud andmeid igal ajal kontrollida;  valdab kõiki asjakohaseid riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tehnoloogiaid ja metoodikaid ning on nõus neid järgima. CV-s esitatud spetsialist: allkirjastatud digitaalselt (juhul kui ei ole tegemist samas ettevõttes töötava isikuga ja/või esitatud CV-st ei tulene pakkujaga töösuhet) Kinnitame, et spetsialist vastab kõikidele esitatud nõuetele.  Riigihanke „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822) hankedokumentide juurde Arendusleping nr ... Arenduslepingu eritingimused Tallinnas ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Tellija, ja ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Täitja, ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Maksja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu esemeks on riigihankes „Riigikohtu veebirakenduse arendus“ (277822) edukaima pakkumuse esitanud Täitja poolt Lepingu lisas 3 nimetatud arendus- ja lisaarendustööde teostamine ja kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö). 1.2 Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1 Lepingu maksimaalne hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde hind on.... eurot (netosumma) ja lisaarenduste tunnihind on ………eurot (netosumma). 2.2 Lepingu hinnale lisandub käibemaks. 2.3 Maksja tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib … kuud või kuni Lepingu maksimaalse hinna täitumiseni. 3.2 Töö üleandmise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. 4. Lepingu dokumendid 4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;  4.1.3 Tehniline kirjeldus koos lisadega Lisa nr 3; 4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4. 4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1 Eritingimused; 4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3 Tehniline kirjeldus; 4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5 Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Maksja: / allkirjastatud digitaalselt /  Arendusleping nr. Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1 Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2 Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3 Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4 Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5 Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt: 1.5.1. Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist. 1.5.2. Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne teist sama süsteemi osa kasutamast. 1.5.3. Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada). 1.5.4. Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei häiri või häirivad vähesel määral. 1.5.5. Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad muutmist/parandamist. 1.6. Hooldus Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. 1.7 Lisaarendustööd Lisaarendustöid tellitakse täitjalt, vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendis kajastatud tellimise protseduurile. 1.8 Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas). 2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. 3. Maksmine 3.1 Täitja esitab Maksjale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1 info arve esitaja kohta; 3.2.2 info maksja kohta; 3.2.3 viide Lepingule; 3.2.4 käibemaksukohustuslase number; 3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6 käibemaks; 3.2.7 kogusumma. 3.3 Maksja tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette näinud. 3.4 Ettemakseid Maksja ei teosta. 3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.6 Maksjal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7 Maksja poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Maksjale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Maksjalt viivist iga maksmisega  viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja  viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Poolte esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;  8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Maksja on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral.Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud lisaarendustöö puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% tellitud lisaarendustöö maksumusest. 8.6. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 8.7. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist ning leppetrahvi ületavat kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 8.8. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 8.9. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.9.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.9.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 8.9.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.10. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Töö valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2. Täitja peab Tellijat Töö üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Töö üleandmisel koostab ja esitab Täitja koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4. Töö üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 30 tööpäeva jooksul. 11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 15 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö osaline vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16. Töö loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 11.19. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et Töö vastuvõtmine peab olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt. 12. Koolitus 12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule. 12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel. 13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt. 16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2. teost reprodutseerida; 16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;  16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 17 Personal 17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 17.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 17.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 17.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 17.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 18 Kolmandad isikud 18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud. 18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 19 Auditeerimine 19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 19.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 20 Õigustest loobumine 20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 21.2 Täitja on kohustatud: 21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja  Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või  ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 21.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 21.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 21.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 22 Avalikud suhted 22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele  meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 23.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.1.1 Täitja ei täida Lepingut; 23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 23.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 23.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.2.1 Tellija ei täida Lepingut; 23.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 23.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 23.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 23.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 23.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 24 Vääramatu jõud 24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 24.2.3 asjaolu ettenägematus; 24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus. 24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui  vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 25 Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 26 Vaidluste lahendamine 26.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.  Arendusleping nr. ………… Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on ………… ………… ………… …………… (tel ………….; e-post …………….). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on ………… ………… ………… …………… (tel …; e-post …………………). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1. Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….). 2.2. Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….). 3. Maksja esindaja ja kontaktisikud 3.1. Maksja esindajaks on ………… (tel ………….; e-post …………….). 3.2. Tellija kontaktisikuks on ………… (tel …; e-post …………………). 4. Personali nimekiri 4.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 4.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 5. Kontaktandmed 5.1.Tellija kontaktandmed on: 5.2.Täitja kontaktandmed on: 5.3.Maksja kontaktandmed: …………… …………… ………………………….. Registrikood …………… Registrikood ……… Registrikood ……………. Aadress: …………… Aadress: …………… Aadress: ………………. …………… …………… ……………………. Telefon: …………… Telefon: ……………. Telefon: ……………..  Arendusleping nr …… Lisa nr 3 TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.  Arendusleping nr ……… Lisa nr 4 PAKKUMUS Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.