Teie 02.11.2021
Stabimer Õigusbüroo OÜ
Meie 03.12.2021 nr 10-4/6722-2
[email protected]
Vastus
Lugupeetud pöördumise esitaja
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole kohtutäituri tasu küsimuses. Küsite, kas kohtutäitur võib
käimasolevas täitemenetluses viia kohtutäituritasud kooskõlla (oluliselt suurendada võrreldes sellega,
mis oli varem määratud) hetkel kehtiva seadusega (st aastal 2021). Märgite, et täitemenetlust alustati
2006. aastal.
Kohtutäituri tasustamise kord ja tasumäärad on sätestatud kohtutäituri seaduses (KTS, jõustunud 1.
jaanuaril 2010). Kohtutäituri põhitasu nõudmise aluseks on kohtutäituri otsus (KTS § 31 lg 1),
kohtutäituri esmane tasuotsus tehakse täitemenetluse alguses ja põhitasu muutub sissenõutavaks
täitmisteate kättetoimetamisega (KTS § 32 lg 2) ning põhitasu tasumise kohustus on võlgnikul (KTS §
30 lg 2). Kohtutäituri põhitasu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tasuotsuse tegemise ajal kehtivatest
KTS-s sätestatud põhitasu määradest.
Täitemenetluse alguses näidatakse kohtutäituri tasuotsuses kogu põhitasu algne suurus koos
käibemaksuga. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele
esitatud rahaline nõue täita ning millal ja mil viisil see õnnestub täita (KTS § 41). Täitemenetluse
algatamisel ei ole teada, millal põhinõue täidetakse ja kui suureks kujuneb näiteks põhinõudele
lisanduva viivise suurus (kui täitedokument näeb viivise arvestamise ette). Seega on tavapärane, et
täitemenetluse jooksul võib nõudesumma ka suureneda. Kui täitemenetluse jooksul nõudesumma
muutub (suureneb), siis tuleb kohtutäituril teha täiendavalt sissenõutavaks muutunud nõude osas ka
täiendav tasuotsus lähtuvalt selle tasuotsuse tegemise ajal kehtivatest tasumääradest.
KTS § 32 lõige 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril
õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. See tähendab, et
täitmisele esitatud nõude osalisel rahuldamisel tuleks lähtuda varasemas (algses) tasuotsuses
määratud põhitasust, korrigeerides väljamõistetavat tasu proportsionaalselt sissenõutud summaga.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei tulene viidatud sättest tõlgendust, et täitemenetluse lõpus, kui selgub
tegelikult täitemenetluse tulemusena sissenõutav summa, tuleks kohtutäituril teha uus põhitasu otsus
sel hetkel kehtivate tasumäärade järgi, st põhitasu sisuliselt ümber arvestada.
Märgite oma pöördumises, et täitemenetlust alustati 2006. aastal. Eelduslikult tehti algne kohtutäituri
põhitasu otsus sel juhul ka 2006. aastal. KTS § 107 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist
(so enne 1.01.2010) tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise
ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Kui täitemenetluse alguses (so 2006. aastal) tehtud
kohtutäituri põhitasu otsusest nähtuva tasu puhul on tegemist sel ajal kehtinud KTS-i redaktsiooniga
kooskõlas oleva põhitasuga, siis on tegemist kehtiva ja seaduspärase tasuotsusega ning asjaolu, et
täitemenetluse kestel on seadusandja kehtestanud teistsugused tasumäärad, ei anna
Justiitsministeeriumi hinnangul alust varasemas tasuotsuses määratud põhitasu ümberarvestamiseks.
Kui see oleks olnud seadusandja tahe, oleks seadusandja kehtestanud sellekohase regulatsiooni.
Täiendavalt selgitan, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige
tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti
Vabariigis kohus. Juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus kohtutäituri otsusega täitemenetluses,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217 sätestatud korras.
Kaebusele tehtud otsusega mittenõustumisel saab seda kaevata edasi maakohtusse (TMS § 11 lg 1
p 4).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairit Kirsipuu
Juhataja
[email protected]