Kiri

Tere! Käesolevaga edastame Elering AS-i ettepanekud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisele saadetud „Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus“ eelnõule (viit 2-2/17- 0040/17-5103). Ettepanekud ja ettepanekute põhjendused on koondatud eelnõu teksti ja seletuskirja vastavate sätete juurde. Lugupidamisega, Karin Täär Juriidilise talituse juhataja M +372 533 16529 T +372 715 1381 [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Kontor: Laki 24, 12915 Tallinn www.elering.ee Seletuskiri elektrituru võrgueeskirja muutmise seaduse eelnõu juurde Seletuskiri Süsteemihaldur teeb ettepaneku bilansihalduritele edastada lõplik bilansiaruanne arvestusperioodi lõppemisest hiljemalt 15.kuupäevaks ning lõpetada alates 01.2019 bilansihalduritele korrektsioonarvete edastamine lõpliku bilansiaruandena kolme kuud pärast arvestusperioodi. Põhjused muudatusettepanekuks on allolevad: Alates 01.2017 on Eestis kasutusel kõikidele mõõtepunktidele kagulugemisega mõõteandmete kasutus. Sellest tulenevalt ei ole enam vajalik 3 kuud tagasiulatuvalt mõõteandmed üle arvutada. Juhul kui võrguettevõtja korrigeerib mõõteandmeid peale 10.kuupäeva eelmise kuu kohta, võiks rakenduda tavapärane võrguettevõtja ja avatud tarnija omavaheline korrektsiooniarveldus (võrgueeskiri § 58) Baltikumi süsteemihaldurid on töötanud välja ühise bilansiselgituse mudeli, mis sisaldab põhimõtet, et lõplik neutraalsuskulu jaotatakse bilansihalduritele arvestusperioodi kohta ebabilansside alusel. Pärast arvestusperiood bilansiselgitust korrektsioonaruandeid ei koostata ja neutraalsustasu ümber ei arvutata. Planeeritud rakendusaeg 01.2019. Ka Põhjamaades ei toimu süsteemihalduri ja bilansihalduri vahelist korrektsioonaruannet pärast arvestusperioodi kohta arvutatud ja edastatud bilansiaruannete väljastamist. Ülaltoodust tulenevalt taotleme järgmisi muudatusi võrgueeskirjale: Võrgueeskirja §, mida taotleme muuta Muudatusettepanek Selgitus § 54 (1) Kustutada lauses sõna „esmane“ Rakendusaeg: 1.01.201 9 Bilansi selgitamiseks vajalik esmane teave peab süsteemihaldurile olema AVP-st kättesaadav arvestusperioodi lõppemisest alates kümne päeva jooksul. Esmase Vastava teabena käsitatakse andmeid mõõtmistel põhinevate nende avatud tarnete kohta, mis kuuluvad bilansihalduri bilanssi. § 54 (3 ) Määrata kehtetuks Rakendusaeg: 1.01.2019 Hanke ja avatud tarnete koguseid täpsustav teave esitatakse süsteemihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kahe kuu jooksul. § 55 (2) Muuta lauses „kolme kuu jooksul“ tähtaeg: „15 päeva jooksul“. Rakendusaeg: 1.01.2019 Lõplik teave edastatakse bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kolme kuu 15 päeva jooksul. EELNÕU 21.04.2017 Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5 ) Käesolevat seadust ei kohaldata otseselt võrg uga ühendamata elektrijaamale. “ ; 2) para grahvi 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) b ilansiteenuse hind – kõik tasud kokku , mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgil ;“ ; 3 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 22 2 järgmises sõnastuses: „22 2 ) suletud jaotusvõrk – jaotusvõrk, mille kaudu edastab tegevusluba omav jaotusvõrguettevõtja elektrienergiat äritarbijale, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud , või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab , või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale; “ ; 4 ) para grahvi 3 täiendatakse punktiga 2 3 2 järgmises sõnastuses: „ 23 2 ) tasakaalustamine – kõik meetmed ja toimingud, millega põhivõrguettevõtjad tagavad pideva süsteemi sageduse hoidmise kindlaksmääratud stabiilsuspiirides ning vastavuse reservide nõudele, et tagada nõutav sageduse kvaliteet ;“ ; 5 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 36 järgmises sõnastuses: „ 36 ) üliväike eraldatud võrk – jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tundi (edaspidi GWh ) . “ ; 6 ) paragrahv id 11 1 ja 11 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11 1 . Elektribörsi korraldaja Elektri börsi korraldaja on Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 197, 25.07.2015, lk 24 – 72), artikli 4 lõike 3 kohaselt Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja. § 11 2 . Elektribörsi k auple ja Elektribörsil kaupleja on turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu. “; 7 ) paragrahvi 15 lõi k e s 5 asendatakse tekstiosa „alla 100 kW“ tekstiosaga „kuni 200 kW“; 8 ) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväike se eraldatud võrgu piirkonnas; “ ; 9 ) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Jaotusvõrguettevõtja , kelle võrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, juhatuse liige ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse liige või muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. “ ; 1 0 ) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 ) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme õigus samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud t eise elektriettevõtja nõukogu liige. “ ; 1 2 ) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema võrguteenuse osutamiseks vajalike vahendite säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised, füüsilised, rahalised ja inimressursid. See ei takista emaettevõtja õigust teostada tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mis hõlmab õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga aastane rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heaks kiidetud rahastamiskava. “ ; 1 3 ) paragrahvi 18 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 18 1 . Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine “ ; 1 4 ) p aragrahvi 18 1 täien d atakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis põhivõrguettevõtja kohta sätestatud nõudeid. “ ; 1 5 ) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 ) elektrienergia tootmi ne , välja arvatud juhul kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas ; “ ; 1 6 ) paragrahvi 22 lõi ke 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6) otseliini või otseliinide kaudu elektrienergia edastamine. “ ; 1 7 ) paragr ahvi 22 lõi g e 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel: 1) elektrienergia tootmisel kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadme abil; 2) elektrienergia edastamisel käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt; 3) elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt; 4 ) tootja toodetud elektrienergia müügil; 5) elektrienergia müügil elektribörsil; 6 ) elektrienergia tootmisel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt; 7 ) elektrienergia edastamisel otseliini kaudu, kui otseliin on ühendatud kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmega; 8 ) elektrienergia m üügil, kui jaotusvõrguettevõtja osutab turuosalisele ainult käesoleva seaduse § 44 lõike 4 1 kohaselt avatud tarne teenust või § 76 1 kohaselt üldteenust. “ ; 1 8 ) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 19 ) paragrahvi 26 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) O tseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga. “ ; 2 0 ) p aragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse isikule tegevusluba juhul, kui ta vastab käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 ja §-s 18 1 sätestatud nõuetele ning tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga. “ ; 2 1 ) paragrahvi 26 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 26 1 . Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine “ ; 2 2 ) paragrahvi 26 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Konkurentsiamet hindab riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 1 sätestatud nõuetele, järgides käesoleva s paragrahvis põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise kohta sätestatut . “ ; 2 3 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3 1 ) koostab ja pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest; “ ; 2 4 ) seadust täiendatakse §-ga 39 1 järgmises sõnastuses: „ § 39 1 . Üliväike se eraldatud võrgu varustuskindlus Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, tagab selle võrgu varustuskindluse ja bilansi kooskõlas käesoleva seaduse ja võrgueeskirjaga. “ ; 2 5 ) paragrahvi 42 1 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. “ ; 2 6 ) paragrahvi 44 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Avatud tarnija teatab avatud tarne lepingu lõppemisest avatud tarne saajale ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud, vähemalt seitse päeva ette. “ ; 2 7 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Üliväike ses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse § s 5 5 1 nimetatud tootmiskohustusega tootja. “ ; 28 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Elektrienergia bilanss üliväike ses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja lahus süsteemi bilansist. “ ; 29 ) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 53. Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused “ ; 3 0 ) paragrahvi 53 lõi g e 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega kanda kahju. “ ; 3 1 ) paragrahvi 53 lõi g e 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt : „ (6) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest bilansienergia hinna kontrollimisel. “ ; 3 2 ) seadust täiendatakse §-ga 5 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 5 1 . Tootmiskohustusega tootja (1) Üliväike se eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia t oodab käesoleva seaduse § 66 1 lõikes 2 nimetatud hanke võitnud juriidiline isik (edaspidi tootmiskohustusega tootja ). (2) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja tootmise alustamiseni on tootmiskohustusega tootja ettevõtja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 66 1 lõike 1 kohane leping , või jaotusvõrguettevõtja , kelle võrgupiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb . “ ; 3 3 ) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 58 1 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse § s 59 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning käesoleva seaduse nõuetele vastava otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. “ ; 3 4 ) paragrahvi 58 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra. “ ; 3 5 ) paragrahvi 58 1 lõige 1 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 2 ) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Euroopa Majanduspiirkonna riigis väljastatud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Päritolutunnistuse kasutamisest peab selle omanik teada andma põhivõrguettevõtjale vastavalt kehtestatud korrale. “ ; 3 6 ) seadust täiendatakse §-ga 60 1 järgmises sõnastuses: „ § 60 1 . Üliväikese eraldatud võrgu rajamine (1) Üliväikese eraldatud võrgu rajab ning selles osutab võrguteenust võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb. (2) Üliväikese eraldatud võrgu rajamine on lubatud juhul, kui üliväike eraldatud võrk rajatakse: 1) õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või 2) hajaasustusega piirkonda, kus elektriliini kilomeetri kohta o n tarbimistihedus väiksem kui 15 MW h aastas ; (3) Üliväikese võrgu rajamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) üliväikese eraldatud võrgu rajamine peab olema võrguettevõtja jaoks majanduslikult põhjendatud; 2 ) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täi tmine seni kehtinud tingimustel . (4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbijaks on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja. “; 3 7 ) paragrahvi 61 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal , tootjal või müüjal enda või tarbija varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui: 1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni viie kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani ; “ ; 38 ) paragrahvi 61 lõige 1 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1 2 ) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest : “ ; 39 ) paragrahvi 61 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 4 0 ) para grahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada. “ ; 4 1 ) p aragrahvi 64 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui enne 2003 . aasta esimest juulit rajatud võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab võrgu omanik , et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa põhi- ning kõrval tingimuste täitmise eest. “ ; 4 2 ) paragrahvi 64 täiendatakse lõi get e ga 1 2 –1 5 järgmises sõnastuses: „ (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. (1 3 ) Kui võrgu on rajanud vahemikus 1. juuli 2003 kuni 30. juuni 2017 isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku elektrienergia edastamiseks ja müügiks tarbijale. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ja selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja. (1 4 ) Kui võrgu raja b pärast 1. juulit 2017 . aastat isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku elektrienergia edastamiseks ja müügiks tarbijale. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta. (1 5 ) Käesoleva paragrahvi lõi getes 1, 1 3 ja 1 4 nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras. “ ; 4 3 ) paragrahvi 64 täiendatakse lõi k ega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Üliväikese eraldatud võrgu omanik on võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb. “; 4 4 ) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväike ses eraldatud võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus; “ ; 4 5 ) paragrahvi 65 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ punktis 4 “ tekstiosaga „ punktides 4 või 4 1 “ ; 4 6 ) p aragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Jaotusvõrguettevõtja v õib oma tegevuse lõpetada ainul t juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 l õikes 4 2 sätestatut. (10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist informeerima sellest kirjalikult Kon kurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast , mis taga b käesolevas paragra hvis sätestatud nõuete täitmise. “ ; 4 7 ) paragrahvi 66 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale aasta kaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eelduse d, millele tema hinnang tugineb . (3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile aasta kaupa võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb. “ ; 48 ) seadust täiendatakse §-ga 66 1 järgmises sõnastuses: „ § 66 1 . Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus (1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja võrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras , arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. (2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsus e rajamiseks või käesoleva paragrahv i lõikes 1 ettenähtud tähtaeg mööd ub , korraldab võrguettevõtja lepingu sõlmimiseks hanke , jälgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid . Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat , arvestades varustuskindluse nõudeid. (3 ) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad v õ rguettevõtja ja elektritootja olla sama juriidiline isik . (4 ) Võrguettevõtja kohustub Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama elektrienergia ostmise lepingu sõlmimise või uu de tootmisvõimsus e sse investeeringu tegemise ja hanke korraldamise tingimused . (5) Kavandatava lepingu tingimused peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostetav tootmisvõimsus; 2) elektrienergia ostu kogus aastas; 3) lepinguperiood; 4) aastane elektri tarbimisgraafik; 5) varustuskindluse nõuded; 6) varustuskindluse nõuete mittetäitmisel võrguettevõtjale tekkida võ ivate kulude katmise tingimused . ( 6 ) Konkurentsiamet jätab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtted, käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused või muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. ( 7 ) Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et elektrienergia tootmine üliväikeses eraldatud võrgus on majanduslikult ebaefektiivne või enne käesoleva paragrahvi jõustumist sõlmitud lepingu alusel ei ole tagatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmine, on Konkurentsiametil õigus teha võrguettevõtjale ettekirjutus hanke korraldamiseks. (8 ) Enne 201 8 . aasta 1. jaanuari elektrienergia tootja ja võrguettevõtja sõlmitud elektrienergia ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtajani. ( 9 ) Võrguettevõtja esitab Konkurentsiametile hiljemalt 201 8 . aasta 30 . juunil loetelu kehtivatest lepingutest, mis on tema ja elektritootja vahel sõlmitud enne 201 8 . aasta 1. jaanuari . ( 10 ) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta võrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiamet iga võrgutasu ning tüüptingimus ed käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras. ( 11 ) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel. “ ; 49 ) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. “ ; 5 0 ) paragrahvi 71 täiendatakse lõi kega 5 1 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. “ ; 5 1 ) paragrahvi 72 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtja võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesoleva seaduse §-des 71 ning 7 2 sätestatut . “ ; 5 2 ) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 6 – 14 järgmises sõnastuses: „(6 ) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs. (7 ) Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitus t ja annetus t ; 3) põhitegevusega võrgu te enuse osutamisega mitteseotud kulu; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahv i ja viivis t ; 5) finantskulusid eraldi kulukomponendina – seda võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel; 6) mu u kulu, mis ei ole vajalik ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. (8 ) Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmis t . Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) kulu dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) kulukomponen tide põhjendatuse analüüs koos eksperthinnangu tega ; 3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega . (9 ) Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata: 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ning vara kasutusõigus; 3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara; 4) liitumistasudest soetatud põhivara; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. (10 ) Põhiv ara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. (11 ) Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga. (12 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest . Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs. (13) Hinda lülitatavate kulude osas võtab Konkurentsiamet arvesse ettevõtte tehtud investeeringu i d ja kulutus i energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, mille puhul on täidetud järgnevad tingimused: 1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 3 punkt i 21 kohase lõpptarbija juures ; 2) saavutatavat energiasäästu on eelnevalt hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele; 3 ) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelneval kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajandus e korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab sellest aruande Konkurentsiametile , kes edastab ettevõtja aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. (14 ) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. “; 5 3 ) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse k äesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotus võrguga. “ ; 5 4 ) p aragrahvi 75 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, näidates korrigeerimise põhjus t . “ ; 5 5 ) seadust täiendatakse §-ga 76 4 järgmises sõnastuses: „ § 76 4 . Elektrienergia müük üliväike ses eraldatud võrgus (1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, esitab kord kuus hiljemalt 15. kuupäevaks käesoleva seaduse §-s 5 5 1 nimetatud tootmiskohustusega tootjale eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguse andmed avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa. ( 2 ) Kui üliväike se eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus suurem kui null, siis ostab nendega elektrilepingud sõlminud avatud tarnija elektrienergiat tootmiskohustusega tootjalt. ( 3 ) Kui üliväike se eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus väiksem kui null, siis ostab tootmiskohustusega tootja elektrienergiat üliväike se eraldatud võrgu turuosalistega elektrilepingud sõlminud avatud tarnijalt. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud elektrienergia eest makstav tasu arvuta ta kse elektribörsi tunnihindade alusel. “ ; 5 6 ) paragrahv 81 3 tunnistatakse kehtetuks; 5 7 ) paragrahvi 90 lõiget 9 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) annab elektrienergiat võrku ilma võrguettevõtjaga sõlmitu d asjakohase lepinguta ; “ ; 5 8 ) paragrahvi 90 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (13 ) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt. “ ; 59 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas paikneb temale kuuluv kinnistu ja kes lõpetab tegutsemise käesoleva seaduse § 65 lõike 9 mõistes ning soovib jätkata tema kinnistul asuvale tarbijale elektrienergia edastamist ja müüki käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 esitatud tingimustel, võib selle tarbijaga sõlmitud võrgulepingu üles öelda sellekohase kokkuleppe olemasolul. “ ; 6 0 ) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 ning selle alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist ; “ ; 6 1 ) paragrahvi 9 3 lõiget 6 täiendatakse punktidega 1 1 – 1 2 järgmises sõnastuses: „ 1 1 ) kinnitab või kiidab heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni määrustest tulenevad nõuded; 1 2 ) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist; “ ; 6 2 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 44 lõike 4 muudatus jõustub 2018. aasta 1. j uulist . “ . § 2 . Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 8 täiendatakse lõike ga 3 1 järgmises sõnastuses : „ (3 1 ) Küte ja jahutus loetakse tõhusaks, kui kütmise ja jahutamise uus kavandatud tootmislahendus kasutab algselt kavandatud tootmis lahendusest vähem energiat ning seda kogust on võimalik mõõta . Seejuures võetakse tootmislahenduste hindamisel arvesse kasutatava kütuse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja j aotamiseks vajalikku energiat.“; 2) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) eraõiguslik juriidiline isik, milles riigil on enamusotsustusõigus; 4) jaotusvõrguettevõtja.“. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „ ....“ „ .....................“ 201 7 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „ . ... “ „ ......................“ 201 7 21 .04.2017 Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti elektriturg avanes kõigile tarbijatele 01.01.2013 . Avatud t uru mehhanismide rakendumisprotsesside käigus on selgunud vajadus täpsustada regulatsiooni süsteemiga ühendamata üliväikese eraldatud võrgu (edaspidi ka eraldatud võrk ) , suletud jaotusvõrg u , võrgutasu arvestuspõhimõtete, pisitootjate (<200 kilovati se elektrilise võimsusega , edaspidi kW e l ) ning energiaühistute ning võrgu omaniku kohustuste osas . E elnõu täpsustab elektrienergia tootmise ja bilansiga seonduvat üliväikestes eraldatud võrkudes . Eraldatud võrgu definitsioonile vastavad praegu Ruhnu ja Prangli. Tulevikus (nt seoses väike saarte seaduse muutmisega ) võib tekkida juurde uusi eraldatud võrgu definitsioonile vastavaid võrke . Kehtiva seadusandluse kohaselt ei või >100 000 kliendiga võrguettevõtja (Eestis Elektrilevi OÜ) tarbijate elektriga varustamiseks sellistes võrkudes elektrit toota. Samas paiknevad Ruhnu ja Prangli Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas. Elektrienergia siseturu direktiiv (2009/72/EL) lubab eraldatud võrkudes tootmise osas teha erandi. Seetõttu n ähakse seadusemuudatusega ette võrguettevõtja tootmiskohustus eraldatud võrgus, kui hanke korras ei leita tootjat . S amuti selgitatakse tootmiseks tehtavate kulude kompenseerimise põhimõtteid . Eelnõu ga on kavas vähenda da sellise jaotusvõrguettevõtja aruandluskohustust, kes kvalifitseerub suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks. Samuti nähakse ette võrguettevõtja vabastami n e elektrienergia müügi loakohustusest, kui ta müüb elektrienergiat ainult üldteenuse korras. Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL ülevõtmisprotsessi käigus vastu võetud energiamajanduse korralduse seadus ( edaspidi EnKS ) (jõustus 15.07.2016) tingis muudatuse võrgutasude kujundamismetoodikas ( elektrituruseaduse § 71 lõige 4). Sellest ning turuosaliste tagasisidest tulenevalt täpsustatakse käesoleva eelnõuga võrgutasude arvestuspõhimõtteid . Varasemalt on arvestuspõhimõtte i d täpsustatud maagaasiseaduses ning menetluses olevas kaugkütteseaduse eelnõus . Muudatuse tulemusena suureneb reguleeritud turul tegutsevate ettevõtete õiguskindlus ning - selgus. Täpsustatakse sellise võrgu kasutamist , mis ei ole tegevusluba omava võrguettevõtja kasutuses või omanduses . Seni on elektrituruseaduses kehtinud võrgu omaniku kohustus anda oma võrk tegevusluba omava võrguettevõtja kasutusse, kuid võrgu kasutusse andmise kulud on jäetud lahendamiseks pooltevahelise kokkuleppega. Senine praktika näitab, et kokkulepped sünnivad väga raskelt ning kannatajaks jäävad tarbijad. Seetõttu on esitatud selged tähtpäevad, millest alates kehtivad nii võrgu omanikule, võrgu valdajale kui ka võrguettevõtjale kindlad kohustused võrgu kasutusse võtmise kulude kandmise osas. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijatele direktiivis 2009/72/EÜ (ja kehtivas elektrituruseaduses) sätestatud õigus olla ühendatud elektrivõrguga, õigus saada kvaliteetset võrguteenust Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga, õigus valida elektrimüüjat ning õigus saada vajaduse korral üldteenust. Lihtsustatakse energiaühistute ning pisitootja te tegutsemistingimusi . <200 kW el võimsusega tootmisseadme kasutamisel ei nõuta enam tootmise ega müügi tegevusloa omamist ning tegutsed a võib mistahes vormis (eraisikuna, äriühinguna või mittetulundusühinguna). Lisaks laiendatakse otseliini kasutusvõimalusi . Eelõuga täpsustatakse direktiivi 2012/27/EL nõudeid . Selleks muudetakse EnKS-i. EnKS-i m uudatused on vajalik ud direktiivi 2012/27/EL ülevõtmise lõpuleviimiseks. Seaduse ja selle alamaktide koostamise järel selgus, et direktiivi 2012/27/EL mõiste „ tõhus küte ja jahutus “ vajab selgemat ülevõtmist. Lisanduvalt võimaldatakse muudatuste järgselt ettevõtete, milles riigil on enamusotsustusõigus, rakendatatavate energiatõhususe meetmete arvesse võtmist riigi energiatõhususkohustuse täitmisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Jaanus Uiga ( tel: 639 7693 , e-post: jaanus.uiga @mkm.ee). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hindrek Allvee ( tel: 625 6670, e-post: [email protected] ) ja Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected] ) ning keeletoimetuse Kristiane Liivoja (tel: 625 6370, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud üheg i muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega : E uroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14. 0 8.2009, lk 55–93) . Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv iga 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) . Komisjoni määrus ega (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25. 0 7.2015, lk 24–72) . Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse 1. märtsi 201 7 . a redaktsiooni ( RT I, 25.01.2017, 2 ) ning EnKS-i 15. juuli 2016 redaktsiooni ( RT I, 05.07.2016, 3 ) . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eesti elektriturg avanes kõigile tarbijatele 01.01.2013. Avatud turu mehhanismide rakendumisprotsesside käigus on selgunud vajadus regulatsiooni täpsustada ning osa seni rakendatud piirangutest kaotada. Eelnõu eesmärgiks on regulatsiooni kaasajastamine, esilekerkinud kitsaskohtade lahendamine , ettevõtlusvabaduse suurendamine ning võrguettevõtjate motiveerimine tarbijatele kasulike otsuste tegemiseks. Selleks: lihtsustatakse pisitootja (<200 kW e ) tegevustingimusi; võetakse kasutusele suletud jaotusvõrgu mõiste; võetakse kasutusele süsteemiga ühendamata üliväikese eraldatud võrgu mõiste; täpsustatakse võrguettevõtjate hinnaregulatsiooni; laiendatakse otseliini kasutusvõimalusi; täpsustatakse võrgu omaniku kohustusi. Seadusemuudatusega seonduvalt defineeritakse üliväikese s eraldatud võrgus tegutseva võrguettevõtja õigused ja kohustused. Lihtsustuvad pisitootja (<200 kW e ) tegevustingimused – kaotatakse tootmis- ja tegevusloa omamiskohustus ning tegutseda võib nii juriidilise kui ka füüsilise isikuna. Eelnõu näeb ette üliväikeses eraldatud võrgus (nt väikesaartel) tegutsemise alused, suureneb võrguettevõtjate ja turuosaliste õiguskindlus ning -selgus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas 2015. aasta juunikuus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (EIS is toimik nr 15-0804), millele esitasid oma arvamuse Justiitsministeerium, Konkurentsiamet ja Tarbijakaitseamet. Esimesel ministeeriumitevahelisel kooskõlastusringil (EIS is toimik nr 16-0601) esitati ligikaudu 70 ettepanekut elektrituruseaduse kaasajastamiseks. Käesoleva seaduseelnõu ga (edaspidi eelnõu ) teha kse asjaomased täpsustused elektr ituruseadusesse, võttes arvesse eelnõu väljatöötamise kavatsuse le ning EIS-i kooskõlastusprotsessi käigus esitatud märkusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu sisu võrdlev analüüs on struk tureeritud lähtuvalt muudetavatest seadusest. 3.1. Elektrituruseadus Paragrahv 1 Lõike 5 lisamisega defineeritakse, et elektrituruseadusega ei reguleerita võrguga otseselt või kaudselt ühendamata elektrijaamu. Võrguga otseselt või kaudselt (nt otseliini kaudu) ühendatud elektrijaamad ei osale elektriturul ning ei mõjuta te isi võrguga ühendatud tarbijaid. Paragrahv 3 Paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 2 1 , millega tuuakse sisse mõiste „bilansiteenuse hind“. Muudatus on seotud § 53 muudatustega. Mõistega „bilansiteenuse hind“ kirjeldatakse kõiki tasu si d, mida süsteemihaldur rakendab bilansihalduritele elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgil. Paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 22 2 , esitades mõiste „suletud jaotusvõrk“. Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt võivad liikmesriigid liigitada jaotusvõrgu suletud jaotusvõrguks, kui selle kaudu edastatakse elektrienergiat äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatele. Suletud jaotusvõrgud võivad oma tegevuse eripära tõttu olla näiteks rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstusobjektid. Paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 23 2 , millega tuuakse sisse mõiste „ tasakaalustamine “. Muudatus on seotud § 53 muudatustega ning mõiste „bilansiteenuse hind“ sissetoomisega . Mõiste selgitab, milliseid tegevusi süsteemihaldur elektrisüsteemi tasakaalustamiseks teeb. Tasakaalustamisega seonduvad kõik meetmed ja toimingud, millega põhivõrguettevõtja tagab süsteemi sageduse hoidmise kindlaksmääratud stabiilsuspiirides ning vastavuse reservide nõudele, et tagada nõutav sagedus e kvaliteet. Nõuded elektrisüsteemi sagedusele on esi t atud Vabariigi Valitsuse määruses „Võrgueeskiri“. Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt võivad liikmesriigid vabastada suletud jaotusvõrguettevõtja kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasusid ja tüüptingimusi . Praeguseks on teada, et vähemalt üks jaotusvõrguettevõtja Eestis omab jaotusvõrku, mis vastab suletud jaotusvõrgu tingimustele ning seetõttu lisatakse seadusesse suletud jaotusvõrgu mõiste, et võimaldada sellel jaotusvõrguettevõtjal kasutada direktiiviga lubatud erisusi – suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja ei pea oma võrgutasusid (sealhulgas võrgukadude korvamine) kooskõlastama Konkurentsiametiga ning Konkurentsiamet kontrollib neid ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud (äri)tarbija seda nõuab . Paragrahvi täiendatakse punktiga 36, mis esitab uue termini „üliväike eraldatud võrk“, selleks et täpsemalt reguleerida tootmist, jaotamist ja müüki elektrisüsteemiga ühendamata võrgus. D irektiiv 2009/72/EÜ defineerib väikes e ja üliväikes e eraldatud võr g u, kusjuures üliväikeseks loetakse võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad ühendused teiste võrkudega. Eraldatud võrgu definitsioonile vastavad praegu Ruhnu ja Prangli ning tarbimine neis on oluliselt väiksem kui direktiivis defineeritud ülivä ikese eraldatud võrgu tarbimine ( 500 GWh 1996. aastal ) . Näiteks Ruhnu saare tarbimine oli 2011. aastal 0,443 GWh ja 2012. aastal 0,460 GWh. Seetõttu võetakse direktiivis esitatud mõiste Eestis üle 1 GWh-se piirmääraga. Paragrahvid 11 1 ja 11 2 Paragrahv i d 11 1 ja 11 2 kehtestatakse uues sõnastuse s . Sisuliselt muudetakse § 11 1 lõige t 1 , lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks ning § 11 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks , kuna seda valdkonda reguleerib Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2015/1222 . Nimetatud määrusega on reguleeritud nii elektribörsi korraldaja nimetamine kui ka börsil ( elektriturul ) kauplemine . M ääruse artikli 4 lõike 3 kohaselt nimetab reguleeriv asutus – Konkurentsiamet – elektriturukorraldaja ( elektribörsi korraldaja ) . Elektribörsi korraldajaks Põhja- ning Baltimaades on Nord Pool Spot. Paragrahv 15 Lõike 5 muudatusega lihtsustatakse kuni 200 kW el tootmisseadme te ga elektrienergia tootjate tegevust – neilt ei nõuta tegutsemist aktsiaseltsi või osaühinguna ning neile ei esitata kõrgendatud kapitalinõuet. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on sellest nõudest vabastatud tootja ja müüja, kes tooda vad elektrienergiat kokku alla 100 kW el tootmisseadmete abil (ühtlasi ei nõuta sellistelt ettevõtjatelt ka tegevusluba elektrienergia tootmiseks ja müügiks – vt § 22 muudatused ). Eelnõu näeb ette selle kriteeriumi tõstmise 200 kW el -le . E lektriturule on sisenemas järjest rohkem 100–200 kW el tootmisseadmega tootjaid, kelle põhitegevus ei ole elektrienergia tootmine ja kes toodavad elektrienergiat põhiliselt enda tarbeks (näiteks korteriühistud , kaubanduskeskused, kinnisvaraarendajad) . Nad on küll turuosalised, kes peavad järgima nii elektrituruseaduse kui ka võrgueeskirja nõudeid, kuid eelnõu ei sea nende tegutsemisvormile ja kapitalile kindlaid nõudeid . Muudatus (koos § 22 lõike 2 punktide 1 ja 4 muudatusega) avardab oluliselt pisi tootjate ning energiaühistute tegutsemisvõimalusi . Paragrahv 16 L õiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 , mis sätestab, et jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub eraldatud võrk, võib selles võrgus toota ja müüa elektrienergiat . Elektrienergia t müüakse elektrimüüjale, et tarbijatel säiliks vabadus valida endale sobiv elektrimüüja. Seega tarbijate jaoks jääb olukord samaks – nemad saavad elektri ostmiseks sõlmida lepingud vabalt valitud elektrimüüjaga . Direktiiv 2009/72/EÜ kohustas liikmesriike eraldama võrguettevõtjate äritegevuse elektrienergia müügi ja tootmisega seonduvatest äritegevustest. Erandid (2009/72/EÜ artikkel 26 lõige 4) on lubatud <100 000 kliendiga või eraldatud võrgus tegutsevatele elektri võrguettevõtetele. <100 000 kliendi erand on varasemalt kasutusele võetud ning 33 võrguettevõtjat 34-st Eestis tegutsevast võrguettevõttest saavad tegeleda nii võrguteenuse osutamise kui ka elektrienergia tootmise ja müügiga. Muudatus on seotud § 3 punkti 36 lisamisega , millega tuuakse seadusesse direktiivi 2009/72/EL üliväikese võrgu mõiste ning erand. Paragrahv 18 K ehtiva seaduse § 18 lõige 1 keelab jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmel olla samal ajal jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja juhatuse liige või muul viisil otse või kaudselt vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. D irektiivi 2009/72/EÜ artikli 26 lõike 4 kohaselt võib liikmesriik sellist nõuet mitte kohalda d a jaotusvõrguettevõtja suhtes, kelle võrguga on ühendatud alla 100 000 tarbija . Seetõttu näeb eelnõu ette selle erandi kasutuselevõtu vähenda maks Konkurentsiameti halduskoormust. Praegu omab Eestis jaotusvõrguettevõtja tegevusluba 3 4 isikut ning Konkurentsiametil on kohustus kontrollida iga jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme võimalust mõjutada temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja igapäevast majandustegevust. Lisaks muudetakse lõike sõnastust selliselt, et lõige 1 hõlmaks nii senise lõike 1 kui ka 2 sisu. Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS ) § 2 lõike 4 kohaselt on kontserni näol tegemist ühe valitseva mõju vormiga, ehk teisisõnu valitsev mõju on laiem mõiste kui kontsern, hõlmates viimase täielikult. Kehtivas seaduses on lõigetes 1 ja 2 neid eristatud, kuid selleks praktiline vajadus puudub. Kuivõrd seadust ei peaks ebavajalike normidega koormama, siis oleks mõistlik need lõiked ühendada. Lõike 1 m uudatusest tulenevalt tunnistatakse § 18 lõige 2 kehtetuks. Lõike 3 muudatus on redaktsiooniline ja seotud lõike 2 kehtetuks tunnistamisega. Lõike 5 muudatus e eesmärgiks on seadust ajakohastada. Jaotusvõrguettevõtja majandustegevuseks on võrguteenuse osutamine. Kvaliteetse võrguteenuse osutamine katab oluliselt rohkem tegevusi ku i võrgu säilitamine (nt kliendit eenindus). Seetõttu asendatakse lõigu esimeses lauses väljend „ võrgu säilitamiseks ja arendamiseks “ väljendiga „ võrguteenuse osutamiseks “ . Võrguettevõtja kohustused (sh arenduskohustused) on täpsemalt defineeritud elektrituruseaduse 6. peatükis ( „ Võrgutegevus “ ). Paragrahv 18 1 Paragrahvi pealkiri muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt rakenduvad riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimise suhtes samad nõuded nagu põhivõrguettevõtja suhtes. D irektiiv 2009/72/EÜ sätestab nõuded põhivõrguettevõtja juhtimise suhtes , mis kohalduvad ka piiriüleste ülekandeühenduste suhtes. Elektrituruseaduse § 3 punkti 21 kohaselt on põhivõrk „vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis m oodustavad ühtse majandusüksuse . “ See tähendab, et keegi peale põhivõrguettevõtja ei saa omada üle 10 kV pingega ühendust teise riigi võrguga. Samas võib aga elektrituruseaduse § 26 lõik e 6 „(6) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.“ ja § 61 lõik e 4 „(4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.“ koosmõjus jääda mulje, et ettevõtja, kes ei ole põhivõrguettevõtja, võib samuti ehitada riikidevahelisi alalisvool uühendusi. Nimetatud sätted on elektrituruseaduses alates 2003. aastast ja nende alusel tegutses Eesti ja Soome vaheline (tol ajal) kommertsliin EstLink 1, mille omanikud on alates 2013. aasta 30. detsembrist Eesti ja Soome põhivõrguettevõtjad Fingrid Oy ja Elering AS (sellele perioodile eelnevalt oli kaabel Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ühisomand). Muudatusega likvideeritakse ebaselgus ning sätestatakse, et kui piiriülest ühendust teise riigi võrguga omab elektriettevõtja, kes ei ole põhivõrguettevõtja , peab ta vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes ( elektrituruseaduse § 18 1 ) ning keda kontrollitakse samuti nagu põhivõrguettevõtjat (§ 26 ja 26 1 muudatus). Paragrahv 22 Lõike 1 punkt i 1 muudatus on redaktsiooniline – sättest on välja jäetud tekst, mis nimetab olukorrad, kus tegevusluba ei ole nõutav, sest see on sätestatud seaduse § 22 lõikes 2 (vt l õike 2 punkti 1 muudatuse selgitust) . Lõike 1 punkti 6 muudatuse järgselt väljastatakse otseliinide kaudu elektrienergia edastamiseks ühele juriidilisele või füüsilisele isikule vaid üks tegevusluba . Erinevad samale isikule kuuluvad otseliinid kantakse tegevusloa kõrvaltingimustesse . Praegune seaduse sõnastus on võimaldanud tõlgenduse, kus igale otseliinile peaks väljastama eraldi tegevusloa . Iga tegevusloa eest peab isik tasuma iga-aastast riigilõivu . Sarnane lahendus on kasutusel elektrienergia tootmisseadmete tegevuslubade puhul, kus väljastatakse vaid üks tegevusluba, mille kõrvaltingimustesse kantakse erinevate tootmisseadmete andmed. 11.11.2016 seisuga on väljastatud 13 otseliiniga elektrienergia edastamise tegevusluba. Kolmele ettevõttele on väljastatud kaks tegevusluba. Muudatuse eesmärgiks on vähendada ettevõtjate ning Konkurentsiameti halduskoormust . Muudatuse järgselt kantakse ettevõtete, millel on juba üle ühe otseliiniga elektrienergia edastamise tegevusloa , otseliinid ühele tegevusloale. Lõik e s 2 tehakse muudatusi kõigis punktides peale punkti 3 . Punkt 4 ja punkt 5 on ühendatud ning lõiget täiendatakse punktidega 5 – 8 . Lõike 2 punkti 1 muudatus on seotud § 15 lõike 5 muudatusega. Praegu on seaduse § 22 lõike 2 punktis 1 sätestatud, et tegevusluba ei ole nõutav elektrienergia tootmisel ühe tootja poolt kokku alla 100 kW el netovõimsusega tootmisseadmete abil (samuti ei esitata neile nõudeid teg utsemisvormi ega kapitali osas – § 15 lõige 5). Eelnõu kohaselt tõstetakse seda piiri 200 kilovatini, mis tähendab, et kõik pisitootjad vabastatakse loakohustusest . Praktikas on elektriturule sisenemas järjest rohkem 100–200 kW el tootmisseadmega tootjaid, kelle põhitegevus ei ole elektrienergia tootmine ja kes toodavad elektrienergiat põhiliselt enda tarbeks (näiteks korteriühistud, kaubanduskeskused). Nad on küll turuosalised, kes peavad järgima nii elektrituruseaduse kui ka võrgueeskirja nõudeid, kuid edaspidi puudub neil loakohustus. Lõike 2 punkti 2 muudatus täpsustab, et isikul ei ole loakohustust, kui ta edastab elektrienergiat § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt. Praegune sõnastus on eba täpne , sest § 15 lõike 6 punktide 1 ja 2 kohaselt ei osutata võrguteenust, vaid edastatakse elektrienergiat elektripaigaldi se kaudu , mida ei käsitata jaotusvõrguna (j aotusvõrgu kaudu edastab elektrienergiat jaotusvõrguettevõtja, kes omab tegevusluba ja kellele kohalduvad jaotusvõrguettevõtjale kehtestatud nõuded) . Muudatus on seotud lõike 1 punkti 1 muudatusega. Lõike 2 punkti s 3 on ühendatud varasemad pun k ti d 4 ja 5 . M uudatuse kohaselt ei pea elektrienergia tootja omama el ektrienergia müügi tegevusluba sõltumata sellest, millise võimsusega tootmisseadmega elektrienergiat toodetakse. Kuna tootja tegevusloa nõuded on oluliselt kõrgemad kui müüja tegevusloa nõuded, mis piirduvad ainult elektrituruseaduse §-s 15 sätestatud nõuetega tegutsemisvormile ning kapitalile, siis ei ole võimalust, et tootja tegevusluba omav ettevõtja ei vasta müüja tegevusloa nõuetele ning ei ole vajadust nõuda tootjalt ka müügi tegevusloa omamist. Lõike 2 punkt i 5 on muudetud. N ähakse ette, et tegevusluba ei ole vajalik müügiks elektribörsil sõltumata sellest, kas börsile pakub elektrienergiat selle tootja või vahendaja. Kuna börsil kauplemise reeglid on kehtestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2015/1222 , siis pole vajadust nõuda elektrienergia müügi tegevusluba ainult elektribörsil kauplevalt isikult. Samuti on loobutud regulatsioonist, mille kohaselt ei pea müüja omama elektrimüügi tegevusluba, kui ta müüb elektrienergiat tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale. Avatud turu tingimustes on Konkurentsiametil keeruline hinnata erinevate ettevõtjate (nii müüjate kui ostjate) kuuluvust maailma erinevatesse kontsernidesse ning ei ole ka vajadust sellise kriteeriumi põhjal vabastada müüjaid tegevusloa omamise nõudest, kuna sel juhul ei saaks need müüjad tegutseda avatud elektriturul, vaid peaksid elektrienergiat müüma ainult samasse kontserni kuuluvatele ettevõtjatele. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 , mille kohaselt puudub loakohustus, kui elektrienergiat toodetakse § 16 lõike 3 kohaselt . S õnastuse ühtlustamise eesmärgil on kasutatud viidet §-le 16 sarnaselt sama lõike punktidega 2 ja 3, kus viidatakse §-le 15. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole tegevusluba vajalik, kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas (§ 22 lõike 1 punkt 1) , millele vastab viide § 16 lõike 3 punktile 1 1 . Muudatusega nähakse ette, et ka § 16 lõike 3 punkti de s 2 ja 2 1 nimetatud tegevuseks, kus võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult oma võrgukadude katmiseks või jaotusvõrguettevõtja too dab elektrienergiat eraldatud võrgu tarbijate varustamiseks, ei ole tegevusluba vaja. J aotusvõrguettevõtja üldjuhul ei tegele tootmisega, kuid käesolev eelnõu näeb talle teatud tingimustel ette tootmiskohustuse ( eelnõuga lisatav § 5 5 1 ) ning ei ole vajalik nõuda tootmise tegevusluba jaotusvõrguettevõtjalt, kes võ ib toota elektrienergiat ainult eraldatud võrgu varustuskindluse tagamiseks ( eelnõuga lisatav § 39 1 ). Kuna § 16 lõike 3 punktis 2 on võrguettevõtjale antud võimalus toota elektrienergiat (ainult oma võrgukadude katmiseks) ilma elektriturul osalemata, siis pole vajadust nõuda võrguettevõtjalt sellise tootmise jaoks tegevusluba. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 , mille kohaselt ei ole otseliini valdajal loakohustust, kui otseliin on ühendatud kuni 200 kW netovõimsusega tootmisseadmega. Muudatusega soovitakse elavdada pisitootjate tegevust, kes omavad tavaliselt ka tootmisseadet tarbimiskoha ga ühendavat otseliini . Muudatuse jõustudes lihtsustuvad nii asjaajamine kui ka võimalus saada toetust otseliini kaudu tarbijale edastatud taastuvenergia eest ilm a otseliini tegevusluba omamata. Siinjuures tuleb tähele panna, et kõik muud otseliini ehitamise ja kasutamise nõuded peavad olema täidetud. Lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 , mille kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja omama tegevusluba elektrienergia müügiks, kui ta müüb elektrienergia t ainult üldteenuse või avatud tarne osutamiseks nendele turuosalistele, kellel on avatud tarne leping katkenud või kes ei ole ühegi müüjaga elektrilepingut sõlminud, kuid tarbivad võrgust elektrienergiat . Elektrituruseaduse kohaselt on igal võrguettevõtjal kohustus osutada tarbijale vajaduse korral üldteenust või avatud tarne teenust – see tähendab, et kui tarbija võtab võrgust elektrienergiat ilma ühegi müüjaga elektrilepingut omamata, osutab võrguettevõtja talle üldteenust või avatud tarne teenust ning esitab talle arve ka kasutatud elektrienergia eest. Muudatuse tingis asjaolu, et üldteenuse ja avatud tarne teenuse osutamine on sisuliselt elektrienergia müük, milleks peab elektriturul tegutseval müüjal olema tegevusluba. Kuna aga võrguettevõtja põhitegevus ei ole elektrienergia müük, siis ei ol e talle vajalik ka tegevusluba, kui ta ei tegutse elektriturul müüjana ja osutab vajaduse korral tarbijatele ainult üldteenust ( elektrituruseaduse § 76 1 ) või avatud tarne teenust ( elektrituruseaduse § 44 lõige 4 1 ) . Paragrahv 24 Paragrahv tunnistatakse kehtetuks, kuna nõue teavitada Konkurentsiametit suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamisest loobumisest on ebavajalik, sest Konkurentsiamet saab muutustest teada seeläbi, et ettevõtjal on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 kohaselt kohustus teavitada pädevat majandushaldusasutust (Konkurentsiametit) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest. Paragrahv 26 Lõik e 6 muudatus ja lisatav lõi g e 7 on seotud § -de 18 1 ja 26 1 muudatus t ega, mille kohaselt peab riigipiiri ületavat alalisvooluliini omav elektriettevõtja vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes ( elektrituruseaduse § 18 1 ) ning keda kontrollitakse samuti nagu põhivõrguettevõtjat (§ 26 1 muudatus). Lisaks muudetakse lõiget 6 ka seetõttu, et otseliini tegevusloa taotluse puhul ei tulene taotlejale § 26 lõigetes 1–3 viidatud sätetest nõudeid, vaid ainult §-dest 60 ja 61, mis on ainsad sätted, kus esitatakse nõudeid otseliini ehitamisele. Paragrahv 26 1 Paragrahvi pealkirja ja l õike 6 muudatus on seotud §-de 18 1 ja 26 muudatustega, mille kohaselt peab riigipiiri ületavat alalisvooluliini omav elektriettevõtja vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse põhivõrguettevõtja suhtes ning keda kontrollitakse samuti nagu põhivõrguettevõtjat. Paragrahv 39 Lõike 1 punkti 3 1 täiendatakse viitega Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetele. Kehtiva seaduse § 39 lõike 1 punktis 3 1 sätestatakse süsteemihalduri kohustus koostada ja avaldada oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 ( ELT L 211, 14. 0 8.2009, lk 15 – 35 ) ning Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest. Kuna aga ka 24. juulil 2015 jõustunud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2015/1222 kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised, lisatakse ka viide sellele õigusaktile. Paragrahv 39 1 Seadust täiendatakse §-ga 39 1 , milles sätestatakse jaotusvõrguettevõtja ko hustus hoida eraldatud võrgu vast utuskindlust ja bilanssi. Süsteemis täidab seda ülesannet süsteemihaldur, kuid kuna eraldatud võrgul puudub ühendus süsteemiga, siis peab selles võrgus hoidma bilanssi ja tagama varustuskindluse see jaotusvõrguettevõtja, kes edastab elektrienergiat eraldatud võrgus. Paragrahv 42 1 Kaotatakse l õikes 6 sätestatud kohustus pärast viie aasta pikkust perioodi andmed kustutada. Juba praegu on vajadus teatud juhtudel säilitada andmeid kauem kui viis aastat (nt taastuvenergia toetusi makstakse 12 aastat). Sellistel juhtudel võib tekkida vajadus mõõteandmeid hiljem kontrollida. Seetõttu sätestab eelnõu, et a ndmevahetusplatvormi andmete säilitamise tähtaeg on vähemalt viis aastat. Senine andmete kustutamise nõue pole vajalik , kuna andmete käitlemise osas tuleb järgida isiku andme te kaitse seadus t , mistõttu on oluline üksnes andmete kohustusliku säilitamise periood. Paragrahv 44 L õike 4 muudatus näeb alates 01.01.201 8 ette avatud tarnija (müüja) lepingu lõpetamise etteteatamise aja lühendamise 21-lt päevalt 7 -le päevale. Kuna müüjat saab vahetada ainult kalendrikuu vahetusel (võrgueeskiri § 62 2 l õige 5) , siis praegu kehtiva seaduse kohaselt peab tarbija (või müüja) sisuliselt juba kuu alguses teadma, kas ta soovib lepingut lõpetada või mitte. Muudatus toob rohkem paindlikkust müüja vahetamise osas. A lates 01.01.2017 peavad kõik tarbijad olema varust atud kaugloetavate arvestitega, tänu millele on oluliselt kiirenenud andmevahetus elektriturul. L õige 5 1 täpsusta b , et eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnijaks tootmiskohustusega tootja . Praegu kehtiva elektrituruseaduse kohaselt hoiab bilansihaldur turuosalise bilanssi avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri osutatava avatud tarnega ja lõpeb avatud tarnijale osutatava avatud tarnega . B ilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Eraldatud võrgus lõpeb avatud tarnete ahel selles võrgu s tootva tootmiskohustusega tootjaga ning seetõttu saab seal olla bilansihalduri avatud tarnijaks ainult see tootja . Paragrahv 46 L õikega 9 täpsustatakse, et elektrienergia bilanss eraldatud võrgus kujuneb eraldatud võrgu põhise lt ja lahus süsteemi bilansist. See põhimõte kehtib ka praegu elektrituruseaduse alusel teostatavas bilansiselgituses , kuid s elguse mõttes on lisatud ka asjaomane säte . Paragrahv 53 Paragrahvi muutmise eesmärgiks on tagada kehtiva seadusandluse sõnastuse vas tavus bilansituru suundumustega ning seeläbi vähendada riski seadusandluse sõnastuse mitmetitõlgendamisel. Lisaks on muudatus seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 alusel kehtestatud Euroopa Liidu üleste võrgueeskirj ade järkjärgulise jõustumisega. Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskiri ( Electricity Balancing Guideline ) toob sisse bilansienergiast oluliselt laiema mõiste – bilansiteenuse osutamine. Otsekohalduv määrus on läbinud komitoloogia ning on planeeritud jõustuma 2017 II poolaastal . Seetõttu asendatakse § 53 pealkirjas ning lõikes 6 mõiste „ bilansienergia h ind“ mõistega „bilansiteenuse hind“ . Muudatusega seonduvalt tuuakse elektrituruseadusesse kaks uut mõistet (bilansiteenuse hind ning tasakaalustamine). Lõikest 2 kaotatakse olemasolev detailne loetelu kuludest, mis tuleb katta bilansienergia hinnaga ning see asendatakse üldpõhimõttega, et süsteemihaldur peab lähtuma finantsneutraalusest. Lisaks sätestab võrgueeskiri , et süsteemihaldur ei tohi teenid a bilansiteenuse osutamisel kasumit, tagada tuleb vaid rahaline neutraalsus (st kulude katmine). Neutraalsustulemuse saavutamiseks võib iga süsteemihaldur koostada ettepaneku täiendavaks arveldusmehhanismiks bilansihalduritega, mis katab bilansiteenuse muud kulud (nt administratiivkulud, kulud reguleerimisvõimsusele või muud süsteemi tasakaalustamisega tekkinud põhjendatud kulud). Vastava arveldusmehhanismi peab kooskõlastama Konkurentsiamet. Bilansiteenuse hind peab võimaldama katta: reguleerimisteenuse ostuks tehtud põhjendatud kulutused; süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused; ebabilansi ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; tasakaalustamise (sh ebabilansi saldeerimise) ostuks naabersüsteemihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused; bilansiteenuse osutamisega kaasnevad administratiivkulud. Baltikumi süsteemihaldurid on leppinud kokku, et alates 01.2018 alustatakse Baltikumi elektrisüsteemi bilansi juhtimist koordineeritud keskjuhtimise printsiibiga, mis tähendab, et Baltikumi elektrisüsteemide tasakaal tagatakse eesmärgiga vähendada Baltikumi summaarset süsteemivälist ebabilanssi vastu Venemaa elektrisüsteemi. Lisaks koordineeritud juhtimisele on Baltikumi süsteemihaldurite poolt lepitud kokku alustada ühise reguleerimisturuga ning harmoniseerida täielikult bilansihaldurite bilansiselgituse mudel koos ühise bilansienergia (s.t ebabilansi) hinnaarvutamisega ning sama arveldusmehhanismiga neutraalsuse saavutamiseks. Viimane tähendab, et bilansihalduritele rakendatakse lisaks bilansienergia hinnale juurde täiendav neutraalsuskomponent (sõltuvalt portfellis kujunenud ebabilansist arveldusperioodi ehk kalendrikuu kohta) ning täiendav administratiivkulude katmise komponent. Paragrahv 5 5 1 Seadust täiendatakse paragrahviga 5 5 1 , mis esitab tootmiskohustusega tootja mõiste. Kuna tavalistel turutingimustel ei pruugi tootmine eraldatud võrgus ära tasuda ning eraldatud võrgu varustuskindlus võib seetõttu kannatada, nähakse eraldatud võrgus asuvale tootjale ette tootmiskohustus. See tähendab, et eraldatud võrgus asuv tootja peab rahuldama selles võrgus asuvate tarbijate elektrinõudluse. Kuni hanke korraldamiseni ja kuni hanke võitnud tootja tootmis e alustamiseni on tootmiskohustusega tootjaks see jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asjaomane eraldatud võrk asub. Samuti on see jaotusvõrguettevõtja tootmiskohustusega tootjaks, kui hanke korras teist tootja t ei leita. Paragrahv 58 Lõike 2 muudatus on seotud tegevusloa nõude kaotamisega kuni 200 kW tootmisseadme kasutamisel. Kehtiv sõnastus viitab tegevusloa nõuetele, mistõttu võib pärast muudatust tekkida ebaselgus lõike tõlgendamise osas (nt otseliini tegevusloa puudumisel tootjad toetust ei saa). Mitmeti tõlgendamise vältimiseks asendatakse lõikes väljend „ tegevusloa nõuete kohase otseliini “ väljendiga „ käesoleva seaduse nõuetele vastava “ . Taastuvenergia toetust maksta kse ka otseliiniga ühendatud tootjatele. Lõike 8 muudatus on redaktsiooniline ja näeb ette täpsustuse, et põhivõrguettevõtja veebilehel avaldatakse nende andmete loetelu, mis tootja peab esitama põhivõrguettevõtjale toetuse saamiseks . Praegune sõnastus – avaldatakse andmed ja nende esitamise kord – võib tekitada valesti mõistmist, et põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel tootjatelt saadud andmete sisu. Paragrahv 58 1 Lõike 1 2 muutmise eesmärgiks on laiendada tunnistuste päritoluriikide nimekirja kõigile Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatele riikidele (seega lisanduvad Norra, Island ja Liechtenstein) . Elektrituruseaduse § 58 1 lõige 1 2 põhineb taastuvenergia direktiivil 2009/28/EÜ, mis kohaldub Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Paragrahv 60 1 Seadust täiendatakse § -ga 60 1 , mis kirjeldab üliväikese eraldatud võrgu rajamise kriteeriume. Praegu vastavad üliväikese eraldatud võrgu tingimustele Ruhnu ja Prangli. Tulevikus võib tekkida juurde üliväikese eraldatud võrgu tunnustele vastavaid võrke (nt väikesaarte s eaduse muutmisega seoses, võrguteenuse kvaliteedinõuete täitmise ning energiatõhususkohustuste tõttu). Uute ül iväikeste eraldatud võrkude tekkel peab arvestama piirkonna geograafiliste iseärasustega, tarbijate valmidusega olla tarbija erald atud võrgus ning investeeringu tasuvusajaga . Paragrahvis esitatakse u ute üliväikeste eraldatud võrkude rajamise tingimused . Lõikes 1 defineeritakse, et üliväikest eraldatud võrku saab rajada ning selles võrguteenust osutada vaid võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele ( § 60) võib võrke rajada vaid see võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas rajatav võrk paikneb. Lõikes 2 defineeritakse üliväikeste eraldatud võrkude rajamise tingimused. Võrguettevõtja võib uue üliväikese eraldatud võrgu rajada vaid juhul , kui see on seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega (nt väikesaarte seaduse muutmisest tulenevate uute eraldatud võrkude teke). Lisaks on võrguettevõtjal võimalik rajada üliväike eraldatud võrk hajaasustusega piirkonda, kus tarbimismaht kilomeetri elektriliini kohta on väiksem kui 50 MWh aastas. Lõike 3 kohaselt on selline võrgu rajamine on lubatud vai d juhul , kui võrgu rajamisega kaasneb majanduslik kasu (kulude kokkuhoid, võrguteenuse kvaliteedi paranemine sama kulutaseme juures). Lisaks pea b võrguettevõtja tagama, et tarbijate elektriga varustamine jätkub seni kehtinud tingimustel ning muudatuse järgselt võrguteenuse kvaliteet ei halvene. Lõikes 4 sätestatakse, et ü liväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbijaks on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja. Elutähtsa teenuse osutajad on defineeritud hädaolukorra seaduses. Paragrahv 61 Lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse, jättes välja tingimuse, et otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga. Kuna tegemist on lõppkokkuvõttes ikkagi tarbijaga, siis on tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluval ettevõtjal otseliini kasutamise õigus niikuinii olemas. Lõike 1 punkti 1 muutmise eesmärgiks on laiendada otseliinide rajamise võimalusi. Kehtiv seadusandlus lubab otseliini rajada samale või piirnevale kinnistule . Selle eesmärgiks on takistada paralleelvõrkude rajamist võrguettevõtja teeninduspiirkonda . Muudatuse järgselt nimetatud eesmärk jätkuvalt tagatud, kuid otseliini rajamine on lubatud kuni viie kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani. Direktiivi 2009/72/EÜ alusel üle võetud otseliini definitsiooni järgi on otseliin tootmisseadet ühe tarbijaga ühendav liin, sealjuures ei tohi otseliin olla otseses ühenduses võrguga. Praktikas on otseliini rajamisel välja tulnud kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Näiteks on tekkinud olukordi, kus kõrvalkinnistuks on ül d kasutatav tee või kraav. Lisaks on suurtarbijad (nii olemasolevad kui ka potentsiaalsed investorid) näinud majanduslikku kasu otseliini kaudu elektrienergia tarbimises ( elektrienergiale tehtavate kulutuste väh enemine), kuid kehtiv seadusandlus pole seda võimaldanud (nt juhul kui otseliin peaks ulatuma üle kahe kinnistu). Otseliinile kuni viie kilomeetrise pikkuse lubamine võimaldab neid olukordi tulevikus vältida. Lisanduvalt soodustab senise piirangu leevendamine liginullenergiahoonete rajamist. Alates 2021. aastast peavad kõik uued ehitatavad hooned olema liginullenergiahooned . Varasemad uuringud on näidanud, et kuluefektiivselt saab liginullenergiahooneid ehitada vaid lokaalselt taastuvenergia tootmist kasutades. Alati ei pruugi olla võimalik lokaalse taastuvenergia tootmisseadme integreerimine hoone külge või sellel paiknevale kinnistule. Liginullenergiahoone nõuded on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruses nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Liginullenergia taseme saavutamisse panustab energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL kohaselt lokaalne taastuvenergia. Lokaalne taastuvenergia võib hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt olla toodetud kas hoonega samal katastriüksusel või selle lähiümbruses. Lokaalse taastuvenergia kasutamine uute hoonete puhul võib väheneda jaotusvõrguettevõtjate investeeringuvajadust selles piirkonnas. Otseliini ehitamise võimalus ei vabasta ehitusseadustikust ning teistest õigusaktidest (nt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest) tulenevate kohustuste täitmist otseliini rajamisel. Lõike 2 kehtetuks muutmise eesmärgiks on otseliini rajamise regulatsioon i selgemaks muutmine ning mitmetitõlgendamise vältimine . Lõike 2 kehtiva sõnastuse eesmärgiks on defineerida, et otseliiniga ei või ühendada mitut tarbijat ning millistel tingimustel võib otseliini otseselt võrguga ühend ada . Otseliini definitsiooni järgi (elektrituruseaduse § 3 punkt 20) on otseliin võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale. Seetõttu pole võimalik olukord, kus otseliiniga on ühendatud mitu tarbijat või kus otseliin on otseselt (eraldi liitumispunkt ) võrguga ühenduses . Paragrahv 63 Lõiget 1 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et jaotusvõrguettevõ tja , kes soovib oma tegevust lõpetada, peab samuti sõlmima teise jaotusvõrguettevõtjaga kokkuleppe teeninduspiirkondade vastastikuseks muutmiseks. Praegu on elektrituruseaduse § 70 lõike 2 kohaselt võrguettevõtjal kohustus teavitada Konkurentsiametit oma lõpetamisest, kuid ei ole selgesõnalist kohustust hoolitseda oma teeninduspiirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenuse osutamise jätkamise eest, nii nagu see on sätestatud teeninduspiirkon dade muutmise korral. Kuna võrguettevõtja tegevuse lõpetamise korral toimub samuti võrguettevõtjate vahel teeninduspiirkondade muutmine, siis õigusselguse huvides lisatakse võrguettevõtjale ka sellekohase kokkuleppe kohustus. Sellega tagatakse tegevust lõpetava jaotusvõrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuvatele tarbijatele nõuetekohase võrguteenuse osutamise jätkamine ning korrektne tegevuspiirkonna üleandmine teise jaotusvõrguettevõtja valdusse. Paragrahv 64 Lõike 1 m uudatusega täpsustatakse, et lõigetes 1, 1 1 ja 1 2 sätestatud kohustused kohalduvad ainult võrgu suhtes, mis on rajatud enne 1. juulit 2003 , sest sellel päeval jõustus elektrituruseadus, mille kohaselt võib võrguettevõtja teeninduspiirkonda rajada võr g u ainult see võrguettevõtja ise. Paragrahvi 60 lõike 1 kohaselt võib üldjuhul jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võrku või liini ehitada ja võrguteenus t osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. Paragrahvides 65–70 on sätestatud võrguettevõtja kohustused, millega tagatakse igale tarbijale võimalus olla ühendatud võrguettevõtja võrguga, kellel on olemas võrguettevõtja tegevusluba ja kes täidab võrguettevõtjale pandud kohustusi: osutab kvaliteetset võrguteenust kooskõlastatud hinnaga, tagab nõuetekohase mõõtmise ning osutab vajaduse korral üldteenust või avatud tarne teenust. Tihti aga on kinnisvaraarendajatel õnnestunud sellest sättest mööda hiilida, tuginedes § 15 lõike 6 punktis 1 nimetatud võimalusele edastada ja müüa elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires ilma tegevusluba omamata ning Konkurentsiametiga hindu kooskõlastamata. Selleks ostab arendaja ühe suure kinnistu ja ehitab sellel välja võrgu. Hiljem jaotab selle kinnistu väiksemateks kinnistuteks ning müüb tarbijatele, kes saavad oma elektripaigaldise ühendada arendaja ehitatud võrguga ja kes osutuvad siis arendaja suhtes n-ö elektrienergia alltarbijateks, kuna neil ei ole ühendust võrguettevõtja võrguga. See tähendab, et sellistel tarbijatel ei ole võimalust valida endale elektrimüüjat, osaleda elektriturul nõudluse juhtimist võimaldavate energiasäästu meetmete kaudu ning – mis kõige olulisem – neile ei osuta mitte keegi üldteenust ( elektrituruseaduse § 76 1 ) või avatud tarne teenust ( elektrituruseaduse § 44), kuna arendajal ei ole sellist kohustust (üldteenuse osutamise kohustus on võrguettevõtjal). Kui arendajal (võrgu omanikul või valdajal, kes seda võrku tarbijatele elektrienergia edastamiseks ja müügiks kasutab ) tekib kohustus katta tema elektripaigaldisega ühendatud tarbijate liitumise kulud võrguettevõtja võrguga, siis kaob ka huvi ehitada võrguettevõtja teeninduspiirkonnas (ebaseaduslikult) võrk ja ühendada sellega tarbijaid. Seni on elektrituruseaduses kehtinud võrgu omaniku kohustus anda oma võrk tegevusluba omava võrguettevõtja kasutusse, kuid võrgu kasutusse andmise kulud on jäetud lahendamiseks pooltevahelise kokkuleppega. Senine praktika näitab, et kokkulepped sünnivad väga raskelt ning kannatajaks jäävad tarbijad. L õike 1 2 kohaselt kannab võrgu kasutusse võtmise kulud võrguettevõtja, kui võrk oli rajatud enne 1. juulit 2003, sest sellel päeval jõustus elektrituruseadus, mille kohaselt võib võrguettevõtja teeninduspiirkonda ehitada võr g u ainult see võrguettevõtja ise. Lõige 1 3 sätestab, et vahemikus 1. juuli 2003 kuni 30 . juuni 201 7 (üldjuhul ebaseaduslikult) rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud kannab võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku elektrienergia edastamiseks ja müügiks tarbijale. O n esinenud olukordi, kus võrgu omanik on mitmeid kordi vahetunud ning lõpuks ei ole päris selge, kes tegelikult võrku omab , kuid samas on olemas isik, kelle valduses võrk on ning kes edastab ja müüb selle kaudu tarbijatele elektrienergiat. Seetõttu pannakse võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud nii võrgu omaniku kui ka võrgu valdaja kanda. Lõige 1 4 sätestab, et pärast 1. juulit 2017 rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud kannab võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga. Kui vahemikus 1. juuli 2003 kuni 31. detsember 2016 rajatud võrgu kasutusse andmise puhul on võrguettevõtjal kohustus tarbijad ühendada oma võrguga, kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt otstarbekas, siis pärast 1. jaanuari t 2017 rajatud võrgu puhul sellist kohustust võrguettevõtjal ei ole. See tähendab, et ka tarbijad peavad olema oma tarbimiskoha omandamisel tähelepanelikud ja olema veendunud, et elektrivõrk, millega nad kavatsevad liituda, on seaduslikult rajatud ning võrguteenust omab tegevusloaga võrguettevõtja, kes tagab tarbijale nõutava kvaliteediga teenuse. Lõige 1 5 sätestab võrgu omaniku kohustuse tagada tema võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastami n e tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse (näiteks peab jätkama tarbijale elektrienergia edastamist samal peakaitsme suurusel) . Kehtivast regulatsioonist (nt elektrituruseadus ja võrgueeskiri) tarbija kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped on õigustühised . Samuti keelatakse võrgu omanikul tarbijate võrguühenduse katkestamine muudel kui elektrituruseaduse §-s 90 toodud alustel. Selline nõue annab tarbijatele kindluse, et nende elektrivarustus on tagatud , kuni selle eest hakkab vastutama võrguettevõtja. Muudatus t e eesmärk on tagada tarbijatele direktiivis 2009/72/EÜ (ja kehtivas elektrituruseaduses) sätestatud õigus olla ühendatud elektrivõrguga, õigus saada kvaliteetset võrguteenust Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga, õigus valida elektrimüüjat ning õigus saada vajaduse korral üldteenust. Paragrahv 65 Lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 1 , andes võrguettevõtjale, kelle teeninduspiirkonnas asub eraldatud võrk, võimaluse keelduda võrguteenuse osutamisest, kui eraldatud võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus. Selline õigus on vajalik juhu l, kui eraldatud võrg u ga soovitakse liita rohkem tootmisseadmeid, kui selles võrgus tarbimisnõudlust on . Selline liituja tooks endaga kaasa võrgu tarbetu üledimensioneerimise ning võrgutasude tõusu. Lõike 4 muudatusega lisatakse võrguettevõtjale kohustus teavitada Konkurentsiametit võrguteenuse osutamisest keeldumisest ka sel juhul, kui võrguettevõtja tugineb keeldumisel elektrituruseaduse lõike 3 punktile 4 1 ehk kui teeninduspiirkonnas asuvas eraldatud võrgus puudub võrguteenuse osut amiseks vajalik tarbimisnõudlus . Lõiked 9 ja 10 on lisatud eesmärgiga ühtlustada energ eetik avaldkonna regulatsiooni ja täiendada elektrituruseadust sätetega, mis on olemas nii maagaasiseaduses (§ 22 l õiked 6 ja 7 ) kui ka kaugkütteseaduses (§ 14 l õiked 6 ja 7 ) ja mille kohaselt saab võrguettevõtja oma tegevuse lõpetada vaid juhul, kui on oma kohustused teisele võrguettevõtjale üle andnud ning mille järgi on ettevõtjal Konkurentsiameti teavitamise kohustus. Asjaomase regulatsiooni sisseviimisega on paremini tagatud elektrisüsteemi varustuskindlus ning tarbijate huvid on paremini kaitstud. Paragrahv 66 Muudetakse lõikeid 2 ja 3 eesmärgiga vabaneda ebavajalikust regulatsioonist, kus jaotusvõrguettevõtja esitab Konkurentsiametile hinnangu oma võrgu tarbimisvõimsuse kogunõudluse kohta, mille Konkurentsiamet peab viivitamatult edastama põhivõrguettevõtjale. Muudatuse kohaselt esitab jaotusvõrguettevõtja selle hinnangu samaaegselt Konkurentsiametile ja põ h ivõrguettevõtjale. Paragrahv 66 1 Paragrahvi 66 1 lisamisega täpsustatakse elektrienergia tootmiseks hanke korraldamise tingimusi üliväikeses eraldatud võrgus. Sarnane regulatsioon on alates 2010. aastast olnud kasutusel kaugkütteseaduses (§ 14 1 ) . Paragrahvi lisamise eesmärgiks on tagada üliväikeses eraldatud võrgus tegutsevale elektritootjale õigus- ning investeeringukindlus. Lõike 1 kohaselt sõlmib võrguettevõtja tootjaga lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras . Lõikega 2 sätestatakse, et uute tootmisvõimsuste rajamise vajaduse tekkimisel või kehtiva leping u lõppemisel korraldab võrguettevõtja üliväikeses eraldatud võrgus elektri tootmiseks hanke . Hanke l eelistatakse taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat juhul , kui sellega täidetakse varustuskindluse nõuded. Eelnõu § 16 lõikega 3 lubatakse jaotusvõrguettevõjal toota elektrienergiat üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas. Seetõttu võib tekkida olukord, kus võrguettevõtja ning elektritootja on sama juriidiline isik. Lõig e 3 sätestab s ellise olukorra võimalikkuse . Vastavalt elektrituruseaduse § 93 lõikele 1 teeb Konkurentsiamet järelevalvet elektrituruseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Kuivõrd elektri tootmiseks sõlmitavad lepingud omavad mõju võrguettev õtja võrgutasule, on vajalik hanke läbiviimisprotsessi järelevalve . Lõige 4 sätestab võrguettevõtja kohustuse kooskõlastada hanke tingimused enne hanke läbiviimist Konkurentsiametiga. Lõi k e s 5 kirjeldatakse, millised andmed peavad lõike 2 alusel korraldatud hanke võitjaga kavandatavas lepingus sisalduma. Lõige 6 sätestab Konkurentsiameti õiguse jätta hanke tingimused kooskõlastamata. Lõike 7 kohaselt on Konkurentsiametil võimalik olemasolevate lepingute majandusliku ebaefektiivsuse tõestamisel kohustada võrguettevõtjat korraldama uut hanget tootmisvõimsuste leidmiseks üliväikesesse eraldatud võrku. Lõike 8 kohaselt kehtivad juba sõlmitud lepingud nende tähtaja möödumiseni, kuid mitte kauem kui 12 aastat alates elektrienergia tootmise alustamis es t. Lõige 9 sätestab võrguettevõtja kohustuse anda Konkurentsiamet ile ülevaade j uba kehtivatest lepingutest. Vastavalt elektrituruseaduse § 72 lõikele 1 ei tohi võrguettevõtja teeninduspiirkonnas edastamistasu või võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast. Seetõttu defineeritakse lõikega 10 , et võrguettevõtja kooskõlastab võrgutasu ning võrgulepingu tüüptingimus ed vastavalt elektrituruseaduse § -s 73 sätestatule. Lõige 11 defineerib võrguettevõtja kohustuse avaldada andmed sõlmitud lepingute ning oste tud elektrienergia koguste ja tootmisvõimsuste kohta oma veebilehel. Paragrahv 71 Lõike 5 muutmine on seotud § 72 muutmisega . M u udatuse eesmärgiks on regulatsiooni täpsustamine ning mitmetitõlgendamise võimaluste vähendamine. Lõige käsitleb võrgutasude kooskõlastamispõhimõtteid sarnaselt eelnõu koostamise ajal kehtiva Konkurentsiameti koostatud elektrienergia võr gutasude arvutamise ühtse metood ika põhimõtete ga . Sarnast lähenemist on kasutatud ka maagaasiseaduses (§ 23 2 ) ning menetluses olevas kaugkütteseaduse eelnõus (264 SE) . Lõike 5 1 lisamine on seotud lõike 5 muutmisega . Lõikes defineeritakse põhjendatud tulukuse arvutamise alused. P õhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. Paragrahv 72 Muudetakse lõiget 4 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 6 – 14 . Lõigete lisamise eesmärk on täpsustada võrgutasu kujundamise aluseid seaduse tasandil. Kehtivas elektrituruseaduses on võrgutasu arvutamise põhimõtt ed jäänud üldsõnaliseks. Tegutsemine avatud elektriturul ning globaalsel kapitaliturul on tekitanud ettevõtjate sõnul vajaduse täpsustada võrgutasude arvestamispõhimõtteid seaduse tasandil. Selle tulemusena suureneb reguleeritud turul tegutsevate ettevõt jate õiguskindlus ning - selgus. Sarnase id arvestuspõhimõtte i d on varasemalt täpsustatud maagaasiseaduses (§ 23 2 ) ning menetluses olevas kaugkütteseaduse eelnõus (264 SE). Muudatus on seotud e nergiatõhususe direktiivi 2012/27/EL ülevõtmisprotsessi käigus vastu võetud EnKSi ga (15.07.2016) , mis põhjustas muudatuse võrgutasude kujundamismetoodikas (§ 71 lõige 4). Lõike 4 muudatus on redaktsiooniline ning seotud lõigete 6 – 14 lisamiseg a. Täpsustatakse, et elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtse metoodika välja töötamisel tuleb lähtuda elektrituruseaduse §-s 72 sätestatust . Lõikes 6 on selgitatud, et võrgutasude arvutamisel võetakse aluseks võrguettevõtja teenindus piirkonna kolme viimase aasta aritmeetiline keskmine müügimaht. Ühtne lähenemine müügimahu prognoosimisel tagab regulatsiooni järjepidevuse ning annab võrguettevõtjale kindluse oma majandustegevuse prognoosimiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks . Kui võrgupiirkonnas on toimunud olulised muudatused (tarbijaskonna suurenemine või vähenemine, oluline muutus elektritarbimises vms), mis mõjutavad ka elektrienergia müügimahtu, teeb Konkurentsiamet või võrguettevõtja müügikoguse prognoosimiseks täiendava analüüsi. Võrguettevõtja peab piirhinna kooskõlastamise taotluse lisana kajastama vajadusel ka detailset analüüsi elektrienergia müügimahu prognoosi kohta. Kui Konkurentsiamet leiab, et ettevõtte esitatud põhjendused piirhinna taotluses toodud müügimahu põhistamiseks on ebapiisavad, peab võrguettevõte koostama mahu prognoosimiseks detailsema analüüsi. Lõikes 7 loetletakse kuluartiklid, mille lülitamine võrgutasudesse ei ole põhjendatud. Konkurentsiamet ei saa aktsepteerida nõuete, mille laekumine on ebatõenäoline lülitamist võrgutasudesse, kuna ükski korrektselt arveid tasuv tarbija ei peaks võrguteenuse hinna kaudu kinni maksma võrguettevõtja võlgnike tasumata arveid. Kui aktsepteerida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kululülitamist võrguteenuse hinda, võtaks see ettevõtjalt motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning senini korrektsetelt arveid tasunud tarbijad kaotavad omakorda motivatsiooni edaspidi arveid maksta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb sisse nõuda vajadusel kohtu kaudu. Ebatõenäolis elt laekuvate nõuete kulu on ettevõtja omakapitali risk, mida ei tohi jaotada kõigi tarbijate vahel. Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulud on võrguettevõtja jaoks vabatahtlik ud ega taga osuta ta vate teenuste kõrgemat kvaliteeti, sest soojusenergia tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks ei ole nimetatud kulud vajalikud. Võrguettevõtja põhitegevuseks on võrguteenuse osutamine , mistõttu põhitegevusega mitteseotud kulud ei kuulu põhitegevusega seotud tegevuskulude hulka. Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ei ole seotud võrguteenuse osutamisega , kuivõrd nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtja seaduste mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud võrguteenuse hinda lülitada . Võrguteenuse hinna kujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga , mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) võrguteenuse hinda ei lülitata. Erisoodustuste kulud (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks seoses töösuhtega tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. Tulumaksu kulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole võrguteenuse osutamiseks vajalikud , mistõttu tuleb need kulud võrguettevõtjal kompenseerida lubatud tulukuse arvelt. Lõike 8 kohaselt ei tohi võrguteenuse hinda lülitada kulusid, mis ei ole seotud võrguettevõtja põhitegevusega . Üksikud kulukomponendid peavad olema põhjendatud, nt põhitegevuseks vajalikud kaubad ja teenused peavad olema ostetud põhjendatud hinnaga. Kulude arvestuses tuleb järgida ka KonkS i § 18 lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. Lõike punktides 1– 3 loetletakse tegevuskulu põhjendatuse hindamise metoodikad. Lõike 9 kohaselt on põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvestuse aluseks põhivara, mida võrguettevõtja vajab oma põhitegevuseks. Lõikes loetletakse ka kulud, mida põhivara hulka ei arvestata. Tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate makstud liitumistasudest soetatud põhivara välistamine reguleeritava vara hulgast on põhjendatud lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud varasse ja tarbijate makstud liitumistasudest soetatud varasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid sellise vara soetamist on finantseerinud kolmandad isikud eraldatud toetuste näol või tarbijad, s.t ettevõtja ei ole nende varade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui reguleeritava vara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud vara ja tarbijate makstud liitumistasudest soetatud vara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt, mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu arvestamise eesmärgiga, milleks on vara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine – kui ettevõtja konkreetsesse varasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust arvestada tarbijatele müüdava soojusenergia hin na sisse vara soetamiseks tehtud kulutusi (kapitalikulu). Ei ole põhjendatud võimaldada ettevõtjal teenida tulukust varalt, mille ta on tagastamatu abi arvel sisuliselt tasuta saanud või mis on tarbijate liitumistasudest juba kinni makstud, mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse mitmekordse tasu võtmise võimalus. Tulukust ja kapitalikulu arvestatakse seejuures ainult selle investeeringu eest, mille ettevõtja ise reaalselt tegema pidi. Lõike 10 eesmärgiks on tagada reguleeritava vara arvestus järjepidevana – vara ümberhindamised ja juba bilansis oleva vara müügitehingud ei tohi muuta reguleeritava vara väärtust. Võrgutasudesse ei tohi lülitada kulusid, mida võrguettevõtja tegelikult teinud ei ole. Lõiked 11 ja 12 käsitlevad põhjendatud tulukuse arvutust ning reguleeritava vara arvestuses kajastuva käibekapitali arvestust. Kuna käibekapital on osa ettevõtja majandustegevuses seotud rahast, kajastatakse käibekapitali kui osa reguleeritud varast, millelt teenib võrguettevõtja tulukust. Tuginedes Konkurentsiameti pikaajalisele regulaatori kogemusele, on käibekapitali suurus 5% viimase kolme aasta aritmeetilisest keskmisest müügitulust. Kui võrguettevõtja on oma tegevuses võtnud kasutusele suurema käibekapitali, võib teha käibekapitali suuruse leidmiseks eraldi täiendava analüüsi. Lõige 13 võimaldab võrguettevõtjatel teha energiasäästuga seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni 1% ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust. Praegune regulatsioon võimaldab ettevõttel lubatud kuludesse lülitada põhivarainvesteeringute kulumit (amortisatsiooni) ning saada lubatud tootlust võrguteenuse osutamiseks vajalike põhivarade koguväärtuselt. Energiasäästuga seonduvad kulutused ei ole alati seotud põhivarainvesteeringutega (nt teadlikkuse tõstmine, energiakasutuste võrdlusteabe pakkumine arvetel jt), mistõttu puudub elektri jaotusvõrguettevõtetel m otivatsioon erinevate energiatõhusustegevustega tegelemiseks. Muudatus on seotud EnKSi (direktiivi 2012/27/ülevõtmine) aruteludega Riigikogus, kus tõdeti , et energiasäästu täitmise kohustuste tagamiseks tuleb elektrituruseadusesse kirjutada selgemad kriteeriumid. Esimese eelistusena võiks pakkuda ettevõtjatele välja võimalus tegeleda energiasäästuga vabatahtlikult ning saavutada energiasääst lõpptarbija juures, mis on ka direktiivi 2012/27/EL eesmärk . Lõige 14 käsitleb põhivara kulumi arvestamist . Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) on põhivara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi suurus. Kulum on vara eluea jooksul lineaarne kulu, mis lisatakse võrgutasudesse. Kulumi arvutamisel võib arvesse võtta üksnes seda põhivara, mis on vajalik võrguteenuse osutamiseks . Vajadus kulumi arvestuse täpsustamiseks tuleneb muuhulgas ka sellest, et võrguettevõtjatel on võrguteenuse osutamisel kasutatavaid varasid, mille senine regulatiivne väärtus kas juba on nullini jõudnud või väga lähedal sellele. Senine regulatsioon loob võrguettevõtjale motivatsiooni investeerida taoliste varade väljavahetamisse ka olukorras, kui tehniliselt oleks olemasolevate seadmete kasutamine veel aastaid võimalik. Muudatusettepanek kaotaks ära taolise ühiskonnale tervikuna sotsiaalmajanduslikult kahjuliku motivatsiooni. Samuti kaoks ära senine paralleelne, teineteisest erinev arvestus – regulatiivne ning raamatupidamislik. Muudatus viiks nii elektri- kui ka gaasi võrguteenuste kulumi arvestuse regulatsioonis, kuna maagaasiseaduses on analoogiline säte juba aastaid olnlud ning praktikas end hästi tõestanud. Paragrahv 73 Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, millega pannakse suletud jaotusvõrgu võrgu ettevõtjale kohustus kooskõlastada võrgutasud Konkurentsiametiga ainult sel juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga. Selline halduskoormuse vähendamise võimalus on ette nähtud direktiivi 2009/72/EÜ artiklis 28. Paragrahv 75 1 Lõikes 1 1 esitatakse regulatsioon mõõteandmete korrigeerimise kohta. Mõõteandmeid korrigeeritakse juhul, kui avastatakse mõõteseadme rike või kui mõõteseadme näit on edastatud valesti ning tegelik ja teatatud või arvutatud tarbimiskogus on erinevad. Praegu on seaduses sätestatud arve korrigeerimise võimalus ainult pärast tarbijale lõpparve esitamist, kuid see võimalus peab olema kohe , kui seadme rike või valesti edastatud andmed tuvastatakse. Paragrahv 76 4 Seadust täiendatakse §-ga 76 4 , milles esitatakse elektrienergia müügi erisused eraldatud võrgus. Kuna eraldatud võrgu bilanss kujuneb eraldatud võrgu põhiselt, on ka elektrienergia ostmine ja müümine selles võrgus korraldatud nii, et võrgu bilanss oleks tagatud ja tarbijad ei peaks maksma liiga kõrget hinda, mis võib eraldatud võrgus juhtuda turupõhiseid meetodeid kasutades. Kasutatakse saldeeritud elektrienergia kogust, mis on võrku müüdava elektrienergia ning võrgust ostetava elektrienergia koguse vahe kauplemisperioodi (üldjuhul 1 tund) jooksul . Kuna tootjal ei ole üldjuhul juurdepääsu andmevahetusplatvormi andmetele ja tootmiskohustusega tootja ei müü elektrienergiat elektribörsil, vaid peab tootma ainult eraldatud võrgu tarbijatele vajaliku koguse elektrienergiat, peab jaotusvõrguettevõtja esita ma tootmiskohustusega tootjale kord kuus andmed eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguste kohta avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa, et tootja saaks esitada neile toodetud elektrienergia eest arve . Paragrahv 81 3 Paragrahv, mis kohustas looma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 9 lõikes 2 nimetatud registrit, tunnistatakse kehtetuks, kuna Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet on loonud registri, millega said liituda kõik riiklikud reguleerivad asutused, kes soovisid, mida Konkurentsiamet ka tegi , seega riigisisese registri järele vajadus puudub. Paragrahv 90 Lõike 9 muudatus on seotud vajadusega distsiplineerida neid tarbijaid, kes on näiteks asunud oma tarbimiskohas elektrienergiat tootma, kuid ei ole võrguettevõtjat sellest teavitanud ega võrgulepingu tarbimis- ja tootmistingimusi muutnud. Kuna tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine mõjutab oluliselt võrgu talitlust, peab võrguett evõtjat sellest informeeri ma ja võrgulepingu tingimusi õigel ajal muutma . Lõike 13 muudatus on redaktsiooniline . Kehtiv lõige 13 viitab § 15 lõike 6 kohaselt võrguteenuse osutamisele, kuid korrektsem on seda nimetada elektrienergia edastamiseks, kuna võrguteenust osutavad selleks tegevusluba omavad võrguettevõtjad. Paragrahv 91 Paragrahvi täiendatakse lõikega 4 2 , mille kohaselt võib jaotusvõrguettevõtja üles öelda tema teeninduspiirkonnas talle kuuluval kinnistul elektrienergia edastamise jaotusvõrguettevõtjana ja jätkata elektrienergia edastamist ja müüki talle kuuluval kinnistul asuvale tarbijale § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt ainult sel juhul, kui tarbija on nõus temaga sõlmitud võrgulepingut lõpetama ja asuma n-ö alltarbija staatusesse, kellel puudub võimalus elektriturul osaleda ja müüjat valida. Paragrahv 93 Lõike 6 punkti 1 sõnastust muudetakse ning lisatakse punkt 1 1 tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 alusel kehtestatud Euroopa Li idu üleste võrgueeskirjade järk järgulisest jõustumisest. Seaduseelnõu koostamise ajal on plaanitud võrgueeskirjade arvuks 8, neist jõustunud on 5. Kõik võrgueeskirjad on otsekohalduvad määrused ning neis on defineeritud regulaatori roll. Kuivõrd kõik võrgueeskirjad pole jõustunud ning pole täpselt teada, mis on võrgueeskirjade lõpparv, sõnastatakse punkt 1 nii, et kaetud oleks kõik määruse nr 714/2009 alusel loodud Euroopa Komisjoni määrused (edaspidi EL võrgueeskirjad ) . Nimetatud m äärused sisaldavad riigisiseselt reguleeritavaid sätteid . M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud võrgueeskirjade ülevõtmisprotsessi. Enamik võrgueeskirju võetakse Eesti õigusesse üle 2019. aastal. Re gulaatori (Eestis vastavalt elektrituruseaduse § 93 lõikele 1 Konkurentsiamet) roll iks on riigisiseselt reguleeritavate sätete kinnitamine. Sätted tööta vad välja asjaomased võrguettevõtja d või põhivõrguettevõtja d . Lisaks on igal turuosalisel, kellel on asjaomase võrguettevõtja või põhivõrguettevõtja vastu kaebusi seoses EL võrgueeskirjadest tulenevate kohustustega, õigus esitada kaebus reguleerivale asutusele, kes tegutseb vaidlusi lahendava asutusena ja peab tegema otsuse kahe kuu jooksul kaebuse kättesaamisest. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui reguleeriv asutus nõuab täiendavat teavet. Pikendatud tähtaega võib kaebuse esitaja nõusolekul veelgi pikendada. Reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses edasikaebamisega. Lõiget täiendatakse ka punktiga 1 2 , mille kohaselt kontrollib Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 , energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta , täitmist. Punkti lisamise eesmärgiks on täpsustada juba teostatavaid ülesandeid. 3.2. Energiamajanduse korralduse seadus Paragrahv 8 Muudatus on vajalik direktiivi 2012/27/EL ülevõtmise lõpuleviimiseks. Seaduse ja selle alamaktide koostamise järel selgus, et direktiivi 2012/27/EL mõiste „ tõhus küte ja jahutus “ vajab selgemat ülevõtmist. Selleks lisatakse § 8 lõikele 3 täpsustustav tekstiosa. Paragrahv 16 Paragrahvi lõikele 1 lisatav uus punkt 3 1 kõrvaldab vastuolu seaduse § 16 lõike 1 ja § 21 lõike 1 vahel. Seaduse § 21 lõige 1 lubab energiatõhususkohustuse jaotuskavas ette näha energiatõhususkohustusi ettevõtetele, milles riigil on enamusotsustusõigus, kuid § 16 lõige 1 ei nimeta neid ettevõtteid energiatõhususkohustuse täitjatena. Muudatus on vajalik, et vajadusel arvestada ettevõtete, milles riigil on enamusotsustusõigus, rakendatavaid energiatõhususe meetmeid üldise energiatõhususkohustuse täitmisel. Uus punkt 4 lisatakse selleks, et arvestada võrguettevõtja pool t tehtud investeeringuid lõpptarbija juures üldise energiatõhususkohustuse täitmisel (elektrituruseaduse muutmise eelnõu § 72 lõige 13) . Muudatus on vajalik tulenevalt asjaolust, et Eestis seni rakendatavate energiasäästu meetmete tulemusena ei saavuta Eesti direktiivi 2012/27/EL ühe olulise kohustuse – tagada vastavalt selle artikli 7 lõikele 1 riigi poolt ajavahemikus 2014 – 2020 ellu viidavat energiasäästumeetmete rakendami st mahus 7101 GWh – täitmist. Seetõttu on vajalik täiendavate meetmete kasutuselevõtt. Võrguettevõtjate poolt tehtud investeeringute võimalikku mõju on selgitatud seaduse mõju kirjeldava peatüki 6 . osas punktis 6.6. Eelnõu koostamise ajal täidab Eesti olemasolevate meetmet e ga ligikaudu 95% minimaalselt nõutavast üldisest energiatõhususkohustusest, s ealhulgas 85% kohustusest täidetakse energiakandjate aktsiiside ja käibemaksu abil, 6% EL -i struktuurivahenditest rahastatavate meetmete abil ning 4% muudest allikatest rahastatud meetmete abil. 4. Eelnõu terminoloogia T erminoloogia s võetakse kasutusele elektri siseturu direktiivis 2009/72/EÜ sätestatud uued mõisted „suletud jaotusvõrk“ ja „ üliväike eraldatud võrk“ . Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt võivad liikmesriigid vabastada suletud jaotusvõrguettevõtja kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasusid ja tüüptingimusi. Praeguseks on teada, et vähemalt üks jaotusvõrguettevõtja Eestis omab jaotusvõrku, mis vastab suletud jaotusvõrgu tingimustele ning seetõttu lisatakse seadusesse suletud jaotusvõrgu mõiste, et võimaldada sellel jaotusvõrguettevõtjal kasutada direktiiviga lubatud erisusi – suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja ei pea oma võrgutasusid (sealhulgas võrgukadude korvamine) kooskõlastama Konkurentsiametiga ning Konkurentsiamet kontrollib neid ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud (äri)tarbija seda nõuab. Üliväikeseks eraldatud võrguks loetakse võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad ühendused teiste võrkudega. Eraldatud võrgu definitsioonile vastavad praegu Ruhnu ja Prangli ning tarbimine neis on oluliselt väiksem kui direktiivis defineeritud üliväikese eraldatud võrgu tarbimine. Mõiste sissetoomine võimaldab selgemalt reguleerida võrguettevõtja tegutsemist üliväikeses eraldatud võrgus. K asutusele on võetud uus mõiste „tootmiskohustusega tootja“, mille abil selgitatakse to otmise eripära eraldatud võrgus . Lisaks võetakse kasutusele mõisted „bilansiteenuse hind“ ning „tasakaalustamine“ , millega selgitatakse süsteemihalduri kohustusi elektrisüsteemi bilansi tagamisel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu harmoneerib direktiivis 2009/72/EÜ esitatud eraldatud võrgu ja su l etud jaotusvõrgu regulatsiooni, mida liikmesriik võib vajaduse korral määratleda. Praeguseks on selgunud, et elektrituru tõhusaks toimimiseks on vajalik täpsustada regulatsiooni nii eraldatud k ui ka suletud jaotusvõrgu osas. Eelnõu ja E uroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa 3 ). Eelnõuga täpsustatakse direktiivi 2012/27/EL ülevõtmist (mõiste „ tõhus küte ja jahutus “ ) ning hoogustatakse direktiivist (2012/27/EL artikkel 7 lõige 1) tulenevat energiatõhususkohustuse täitmist. 6. Seaduse mõju d Punktides 6.1–6. 6 kajastatud m uudatustega ei ole oodata olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6.1. Kavandatav muudatus : üliväike eraldatud võrk – § 3 punkt 36, § 16 lõige 3 punkt 2 1 , § 22 l õike 2 punkt 6 , § 39 1 , § 44 lõige 5 1 , § 46 lõige 9, § 5 5 1 , § 65 lõike 3 punkt 4 1 , § 65 lõige 4, § 66 1 , § 76 4 . Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkon nale ja ettevõtete tegevus ele . Mõju sihtrühm ja selle suurus I : m uudatus avaldab mõju tootjatele, täpsustades, kuidas toimub tootmine üliväikeses eraldatud võrgus ning kuidas kompenseeritakse tootja kulutused, mida ta poleks turutin gimustes teinud. Kuna tootmine eraldatud võrgu s moodustub kogu tootmisest 0,005%, siis on sihtrühma suurus väike. Avalduva mõju kirjeldus: – Mõju kirjeldus: m uudatuse kohaselt defineeritakse üliväike eraldatud võrk ning nähakse ette hanke korraldamine tootja leidmiseks selles võrgus. – Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna tootmine eraldatud võrgus moodustab kogu tootmisest 0,005% ja seni on seal elektrit tootnud üks ettevõtja. Praegu on Eestis tegevusluba omavaid elektritootjaid 68. Ajalooliselt on eraldatud võrgu tarbijate jaoks elektrienergiat tootnud võrguettevõtja , kellel on kohustus osutada tema võrguga ühendatud tarbijatele kvaliteetset võrguteenust, kuid puudub õigus elektrienergiat toota. Muudatus ei eelda sihtrühma tegevuse sihiteadlikku ümberkohandamist ega tekita kohanemisraskusi, kuna sihtrühm – jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) – jätkab tootmist ilma oma tegevust ümber korraldamata . Samuti ei eelda muudatus ka teiste võimalike tulevaste tootjate tegevuse ümberkorraldamist. Muudatus täpsustab üliväikese eraldatud võrguga seotud tootmise eripära ning selgitab, kuidas kompenseeritakse tootja kulutused, mida ta poleks turutingimustes teinud. – Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna muudatusega ei ole üliväikeses eraldatud võrgus ette näha ei turukorralduslikke ega tootmis- või tarbimistingimuste muudatusi. – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud, kuna muudatuse tulemusena on üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmine, müük, bilansi kujunemine ja tootmisele tehtavate kulutuste kompenseerimine selgem. Uute üliväikeste võrkude teket reguleeritakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades sihtrühma väiksust ja seda, et üliväikeses eraldatud võrgus ei ole ette näha ei turukorralduslikke ega tootmis- või tarbimistingimuste muudatusi, siis ei ole mõju oluline. Muudatuse jõustumine teeb elektriturul tegutsemise selgemaks ning võimaldab võrguettevõtjatel efektiivsemalt tegutseda. Mõju sihtrühm ja selle suurus II: m uudatus avaldab mõju ühele jaotusvõrguettevõtjale , kelle teeninduspiirkonnas on 2 eraldatud võr k u . Eestis on kokku 34 jaotusvõrguettevõtjat. Avalduva mõju kirjeldus – Mõju kirjeldus: m uudatuse kohaselt defineeritakse üliväike eraldatud võrk ja nähakse ette hanke korraldamine tootja leidmiseks selles võrgus. Tootjaks võib osutuda ka jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas eraldatud võrk asub. Ka praegu toodab elektrienergiat eraldatud võrgus seesama jaotusvõrguettevõtja ning tema tootmiskulud on arvatud võrgutasudesse. Muudatuse tagajärjel muutub sellise tootmise skeem selgeks ning rahastamine läbipaistvaks. Muudatus ei too kaasa jaotusvõrgu ettevõtja tegevuse ümberkorraldamist. – Mõju ulatus: väike, kuna puudutab ühte jaotusvõrguettevõtjat, kelle tarbijate arv eraldatud võrgus moodustab umbes 0,007% tarbijate koguarvust . Muudatus ei eelda sihtrühma tegevuse teadlikku ümberkohandamist ega tekita kohanemisraskusi, kuna sihtrühm – jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ – jätkab elektrienergia edastamist ilma oma tegevust ümber korraldamata. – Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna muudatus avaldub jaotusvõrguettevõtjale ühekordselt regulatsiooni täpsustumise kaudu ning sellega ei kaasne vajadust ettevõtja tegevuse ümberkorraldamiseks, kuna ta jätkab oma tegevusloa kohast tegevust – elektrienergia edastamist . – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud, kuna muudatuse tulemusena on jaotusvõrguettevõtja tegevus ja kohustused seoses elektrienergia tootmise ja jaotamisega üliväikeses eraldatud võrgus selgemad. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades sihtrühma väiksust (üks jaotusvõrguettevõtja 3 4 st) ja seda, et üliväikeses eraldatud võrgus ei ole jaotusvõrguettevõtjale ette näha tegevuse ümberkorraldamise vajadust , siis ei ole mõju oluline. Muudatuse jõustumine teeb tegutsemise elektriturul selgemaks. 6.2. Kavandatav muudatus : suletud jaotusvõrk – § 3 p unkt 22 2 , § 73 lõige 5 . Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkon nale ja ettevõtete tegevus ele . Mõju sihtrühm ja selle suurus : m uudatus avaldab mõju praegu teadaolevalt ühele jaotusvõrguettevõtjale 3 4 -st , kelle võrk vastab suletud jaotusvõrgu tingimustele ja kes direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt võib olla vabastatud kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasusid ja võrgulepingu tüüptingimusi. Konkurentsiamet kontrollib neid ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud (äri)tarbija seda nõuab. Avalduva mõju kirjeldus – Mõju kirjeldus: suletud jaotusvõrgu ettevõtja vabastatakse direktiivi 2009/72/EÜ artikli 28 kohaselt kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasusid ja võrgulepingu tüüptingimusi . Konkurentsiametil kaob vajadus kooskõlastada vähemalt ühe võrguettevõtja (praegu on Eestis kokku 37 võrguettevõtjat) võrgutasusid ja tüüptingimusi . Konkurentsiamet kontrollib neid ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud tarbija seda nõuab. Suletud jaotusvõrgu kaudu edastatakse elektrienergiat ainult äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel ühendatud , või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab , või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatele . Suletud jaotusvõrgud võivad oma tegevuse eripära tõttu olla näiteks rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstusobjektid. – Mõju ulatus: väike. Muudatuse tulemusel kaob suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjal kohustus kooskõlastada oma võrgutasusid Konkurentsiametiga, mis üldjuhul toimub üks kord kahe kuni kolme aasta jooksul . Muudatuse kohaselt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtjat ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud (äri)tarbija seda nõuab. – Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna muudatuse tulemusel kaob suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjal kohustus kooskõlastada oma võrgutasusid Konkurentsiametiga, mis üldjuhul toimub üks kord kahe kuni kolme aasta jooksul. – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud. M uudatuse tulemusena väheneb ettevõtete halduskoormus : suletud jaotusvõrgu ettevõtja ei pea kooskõlastama Konkurentsiametiga võrgutasusid ja võrgulepingu tüüptingimusi. Konkurentsiamet kontrollib neid ainult sel juhul, kui suletud jaotusvõrguga ühendatud tarbija seda nõuab. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades sihtrühma väiksust ja seda, et muudatuse tulemusena ei ole ette näha sihtrühma teadlikku ümberkohanemist (seega ei teki ka kohanemisraskusi), võib mõju olulisust hinnata väikeseks. 6.3. Kavandatav muudatus : üldteenust osutava võrguettevõtja vabastamine müügi tegevusl oa omamise kohustusest – § 22 lõige 2 punkt 8. Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskko nnale ja ettevõtete tegevus ele . Mõju sihtrühm ja selle suurus : 32 jaotusvõrguettevõtja t , kes ei tegele elektriturul elektrienergia müügiga. Avalduva mõju kirjeldus – Mõju kirjeldus: m uudatuse kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja omama elektrienergia müügi tegevusluba, kui ta müüb elektrienergiat ainult üldteenuse või avatud tarne osutamiseks nendele turuosalistele, kellel on avatud tarne leping katkenud või kes ei ole ühegi müüjaga elektrilepingut sõlminud, kuid tarbivad võrgust elektrienergiat. Kuna võrguettevõtja põhitegevus ei ole üldjuhul elektrienergia müük , vaid võrguteenuse osutamine, ei ole talle elektrimüügi tegevusluba vajalik, sest ta osutab tarbijatele ainult vajaduse korral üldteenust või avatud tarne teenust. – Mõju ulatus: on hinnanguliselt väike. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal, kes müü b elektrienergiat ainult üldteenuse või avatud tarne teenuse korras, loobuda elektrienergia müügi tegevusloas t , millega kaasneks võrguettevõtja le aastane kokkuhoid 639,11 eurot. – Mõju avaldumise sagedus: ühekordne , kuna muudatusega on ette nähtud regulatsiooni muutus, mis ei too kaasa sihtrühma teadlikku ümberkohanemist . Muudatuse kohaselt võivad jaotusvõrguettevõtja d loobuda oma elektrimüügi tegevusloast , kui nad ei kavatse tegutseda elektrienergia müüjana . – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud , kuna elektrimüügiga mittetegelevad võrguettevõtjad ei mõjuta elektriturgu. Samas on tegevusloa nõuded võrguettevõtjatele kõrgemad müüjatele esitatavatest nõ u etest (mis piirduvad ainult elektrituruseaduse §-s 15 sätestatud nõuetega tegutsemisvormile ning kapitalile) ja seega ei ole võimalust, et üldteenust või avatud tarne teenust osutav võrguettevõtja ei vasta müüjale seatud nõuetele. M uudatuse tulemusena väheneb bürokraatia – jaotusvõrguettevõtja ei pea omama müügi tegevusluba, kui ta osutab ainult üldteenust või avatud tarne teenust ega osale müüjana elektriturul . Samuti ei pea Konkurentsiamet kontrollima iga aasta nende võrguettevõtjate müügi tegevusloa tingimusi . Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades , et muudatuse tulemusena ei ole ette näha sihtrühma teadlikku ümberkohanemist , võib mõju olulisust hinnata väikeseks. Muudatuse jõustumine vähendab bürokraatiat. 6.4. Kavandatav muudatus: võrgu omaniku kohustused – § 64 . Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkon nale ja ettevõtete tegevus ele . Mõju sihtrühm ja selle suurus : võrgu omanikud, kes ei ole oma võrku veel elektrituruseaduse § 64 lõike 1 kohaselt tegevusluba omava võrguettevõtja kasutusse andnud . Sihtrühma suurust on raske hinnata, kuna ei ole selge, kui palju on veel Eestis võrguomanik ke , kes ei täida korrektselt seadust ja kes on rajanud või kavatsevad oma võrgu rajada seadust ignoreerides. Avalduva mõju kirjeldus: – Mõju kirjeldus: r eguleeritakse sellise võrgu kasutamist, mis ei ole tegevusluba omava võrguettevõtja kasutuses. Seni on elektrituruseaduses kehtinud võrgu omaniku kohustus anda oma võrk tegevusluba omava võrguettevõtja kasutusse, kuid võrgu kasutusse andmise kulud on jäetud lahendamiseks pooltevahelise kokkuleppega. Senine praktika näitab, et kokkulepped sünnivad väga raskelt ning kannatajaks jäävad tarbijad. Seetõttu on esitatud selged tähtpäevad, millest alates kehtivad nii võrgu omanikule, võrgu valdajale kui ka võrguettevõtjale kindlad kohustused võrgu kasutusse võtmise kulude kandmise osas. Enne 01.07.2003 rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmise kulud peab kandma võrguettevõtja. Vahemikus 1. juuli 2003 kuni 1 . juuli 201 7 (üldjuhul ebaseaduslikult) rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud kannab võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku elektrienergia edastamiseks ja müügiks tarbijale. Mõnikord on esinenud olukordi, et võrgu omanik on mitmeid kordi vahetunud ning lõpuks ei ole päris selge, kes tegelikult võrku omab , kuid samas on olemas isik, kelle valduses võrk on ning kes edastab ja müüb selle kaudu tarbijatele elektrienergiat. Seetõttu pannakse võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud nii võrgu omaniku kui ka võrgu valdaja kanda. Pärast 1. juulit 2017 rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud kannab võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga. Kui vahemikus 1. juuli 2003 kuni 1. juuli 2017 rajatud võrgu kasutusse andmise puhul on võrguettevõtjal kohustus tarbijad ühendada oma võrguga, kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt otstarbekas, siis pärast 1. juulit 2017 rajatud võrgu puhul sellist kohustust võrguettevõtjal ei ole. See tähendab, et ka tarbijad peavad olema oma tarbimiskoha omandamisel tähelepanelikud ja olema veendunud, et elektrivõrk, millega nad kavatsevad liituda, on seaduslikult rajatud ning võrguteenust omab tegevusloaga võrguettevõtja, kes tagab tarbijale nõutava kvaliteediga teenuse. Sätestatakse võrgu omaniku kohustus tagada tema võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastami n e samadel tehnilistel tingimustel , mis ta on tarbijaga kokku leppinud (näiteks peab jätkama tarbijale elektrienergia edastamist samal peakaitsme suurusel), kuni selle võrgu andmiseni tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Samuti keelatakse võrgu omanikul tarbijate võrguühenduse katkestamine muudel kui elektrituruseaduse §-s 90 toodud alustel. Selline nõue annab tarbijatele kindluse, et nende elektrivarustus on tagatud , kuni selle eest hakkab vastutama võrguettevõtja. Muudatuse eesmärk on tagada tarbijatele direktiivis 2009/72/EÜ (ja kehtivas elektrituruseaduses) sätestatud õigus olla ühendatud elektrivõrguga, õigus saada kvaliteetset võrguteenust Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnaga, õigus valida elektrimüüjat ning õigus saada vajaduse korral üldteenust. Muudatus avaldab mõju ka tarbijatele, kelle elektripaigaldis on ühendatud võrgu omaniku võrguga või kinnisvaraarendaja elektripaigaldisega. Selliste tarbijate koguarv ei ole teada, kuna võrguettevõtja ei ole teadlik, kas tema võrguga ühendatud tarbija lisaks oma vajadustele edastab elektrit veel ka teistele (all)tarbijatele. Olukord saab üldjuhul teatavaks siis, kui tarbija esitab võrguettevõtjale võrgu võõrandamise avalduse või alltarbijatel on tekkinud probleemid või on nad võrgu omanikuga tülli läinud. Siis pöördutakse võrguettevõtja või Konkurentsiameti poole. Eesti suurimal jaotusvõrguettevõtjal – Elektrilevil – on praegu menetlemisel 34 juhtumit 912 alltarbijaga. Olulise osa kogu mahust moodustavad aiandusühistud. – Mõju ulatus: väike . K uivõrd muudatuse tulemusel sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga ei muutu ja ei eelda teadlikku ümberkohanemist, ei kaasne sihtrühma käitumises eeldatavalt kohanemisraskusi, seega võib mõju võrgu omanikele hinnata väikeseks. Muudatusega täpsustatakse kehtivaid reegleid ning lisatakse uusi tulevikku suunatud nõudeid, mis peavad välistama elektrivõrgu ebaseadusliku ehitamise. – Mõju avaldumise sagedus: m uudatuse mõju on ühekordne. Võrgu omaniku kohustus tagada, et tema võrk on võrg u ettevõtja kasutuses, kehtib alates 2003. aastast, kui jõustus elektrituruseadus. Muudatus e tulemusena peab võrgu omanik jätkama elektrienergia edastamist tarbijatele, kuni pole oma võrku võrguettevõtja kasutusse üle andnud . Mingeid ümberkorraldusi oma tegevuses võrgu omanik tegema ei pea ja mõju sagedus on väike (ühekordne) . V õrgu omanik, kes on rajanud oma võrgu ajavahemikus 01.07.2003–31.12.2016 (näiteks edastab elektrienergiat elektrituruseaduse § 15 lõike 6 punkti 1 kohaselt ) ja kes otsustab oma tegevuse ümber korraldada ning selle tulemusel ei vasta enam elektrituruseaduse § 15 lõike 6 punkti 1 tingimustele, on muudatuse mõju ühekordne. M uudatuse (kohustus katta tarbija elektripaigaldise võrguga ühendamise kulud) m õju avaldub ainult sel juhul, kui võrgu omanik ei vasta tingimustele või lõpetab elektrienergia edastamise tarbijale . – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud , kuna muudatus korrastab elektriturgu ning tagab kõigile tarbijatele õiguse osaleda elektriturul. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades sihtrühma väiksust (hõlmab elektriturul hinnanguliselt 0,13% tarbijatest) ja seda, et muudatuse tulemusena ei ole ette näha ei turukorralduslikke ega tootmis- või tarbimistingimuste muudatusi, ei ole mõju oluline. 6. 5 . Kavandatav muudatus : pisitootjad – § 15, § 22 lõige 2 punkt id 1 ja 7. Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkon nale ja ettevõtete tegevus ele . Sihtrühm ja selle suurus : p isitootjad, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks kuni 200 kW el võimsusega tootmisseadmeid. Praegu omavad tootmise tegevusluba 8 pisitootjat, kelle tootmisseadme võimsus on kuni 200 kW el . Kokku omab elektrienergia tootmise tegevusluba 5 8 ettevõtjat. Seega võib sihtrühma suurust hetkel hinnata väikse ks , kuid muudatus võimaldab sihtrühma suurenemist. Avalduva mõju kirjeldus: – Mõju kirjeldus: m uudatus avaldab mõju väikeettevõtlusele, laiendades pisitootjate (tootja, kes toodab elektrienergiat kuni 200 kW el tootmisseadmega) võimalusi toota ja müüa elektrienergiat ning osaleda aktiivselt elektriturul , piiramata nende tegutsemisvormi . Praegu kehtiv elektrituruseadus ei sea nõudeid tegutsemisvormile ega kapitalile, kui tootja toodab elektrienergiat kuni 100 kW el tootmisseadmega. Eelnõuga tõstetakse seda piiri kuni 200 kW el ni . – Mõju ulatus: on hinnanguliselt väike . Praktikas on 100–200 kW tootmisseadmega tootjad tavaliselt korteriühistud ja kaubanduskeskused, kes toodavad elektrienergiat põhiliselt enda tarbeks. Muudatus, mille kohaselt ei vaja selline tootja tegevusluba ning talle ei esitata kõrgendatud ärikapitali nõudeid, ei põhjusta sihtrühma käitumises erilisi muutusi ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. – Mõju avaldumise sagedus: ühekordne. Muudatuse tulemusel ei pea pisitootja omama tegevusluba ning talle ei esitata kõrgendatud ärikapitali nõudeid. – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades, et muudatus ei põhjusta sihtrühma käitumises erilisi muutusi, puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks, sihtrühma suurus on väike ning muudatuse mõju ühekordne, võib mõju pisitootjatele hinnata väheoluliseks. 6.6 . Kavandatav muudatus : võrgutasude kujundamise metoodika täpsustamine – § 71 lõige 5 ja lõige 5 1 , § 72 lõige 4 ja lõiked 6-14 . Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkon nale ja ettevõtete tegevus ele . Sihtrühm ja selle suurus : m uudatus avaldab otsest mõju kõigile 34-le võrguettevõtjatele ning ainsale põhivõrguettevõtjale. Kaudne mõju avaldub kõigile elektritarbijatele (~710 000 tarbimiskohta). Avalduva mõju kirjeldus: Mõju kirjeldus: m uudatuse järgselt likvideeritakse olukord, kus ettevõtete regulatiivne ning raamatupidamislik varade arvestus erinevad oluliselt teineteisest. Näiteks oluline hulk varasid, mis tegelikkuses võiksid veel aastaid toimida, jõuavad regulatiivses arvestuses nulli varem , j a ka vastupidi, kus juba ammu väljavahetatud seadmed on regulatsioonis endiselt arvel. Täienduse kohaselt oleks regulatiivne varade (sh ka kulumi) arvestus võrdne raamatupidamisliku arvestusega. Viimane vastab oluliselt paremini tegelikkusele, kuna vastavalt raamatupidamise reeglitele tuleb pidevalt hinnata varade tegelikku allesjäänud eluiga ning seda kontrollib audiitor. Välistatud on võrguettevõtjatel võimalus suurendada regulatiivset kulumit põhivarade raamatupidamisliku üleshindamise kaudu . Lisaks tekitatakse võrguettevõtjatele võimalusi ning motivatsiooni energiasäästuinvesteeringute ja - kulutuste tegemiseks. Praegune regulatsioon võimaldab ettevõttel lubatud kuludesse lülitada põhivarainvesteeringute kulumit (amortisatsiooni) ning saada lubatud tootlust võrguteenuse osutamiseks vajalike põhivarade koguväärtuselt. Energiasäästuga seonduvad kulutused ei ole alati seotud põhivarainvesteeringutega (nt teadlikkuse tõstmine, energiakasutuse võrdlusteabe pakkumine arvetel jt), mistõttu puudub elektri jaotusvõrguettevõtetel m otivatsioon erinevate energiatõhusustegevustega tegelemiseks. – Mõju ulatus: ettevõtjatele suur , tarbijatele marginaalne . Võrreldes kehtiva tariifiga toimub langus nelja ettevõtte tar i ifides (kõik peale Imatra Elekter AS-i). Samas kui võrguettevõtete põhivarade jääkväärtuse ja kulumi regulatiivne arvestus asendada raamatupidamisliku arvestusega, siis tuleb arvestada asjaoluga, et elektrivõrguteenuse tarbijad hakkavad teatud määral uuesti kinni maksma ühe korra juba kinni makstud elektrivõrguettevõtete põhivarade väärtust . Muudatuse m õju tarbijatele on marginaalne, kuid mõju ettevõtete müügitulule ning ettevõtte ärikasumile enne intressi- , tulumaksu - ja amortisatsioonikulu (edaspidi EBITDA ) -le on kõrge. a) b) Joonis 1. Raamatupidamisliku põhivara kasutuselevõtu mõju võrreldes kehtiva olukorraga (regulatiivne põhivara) a) v õrguteenuse hinna muutmine, €/MWh; b) ettevõtete lubatud müügitulu muutumine ; (RAB = reguleeritud varad) . Energiasäästuinvesteeringute ning - kulutuste motivatsiooni tekitamiseks tehtav muudatus (§ 72 lõige 13 – 1% müügitulust) on seotud EnKSi (direktiivi 2012/27/ülevõtmine) aruteludega Riigikogus, kus tõdeti , et energiasäästu täitmise kohustuste tagamiseks tuleb kirjutada selgemad kriteeriumid seadusesse. Esimese eelistusena võiks pakkuda ettevõtjatele välja võimalus e tegeleda energiasäästuga vabatahtlikult ning saavutada energiasääst lõpptarbija juures, mis on ka direktiivi 2012/27/EL eesmärk. Vabatahtlikkuse vastu annaks riik näiteks kõrgema tootluse reguleeritud varadelt. Kaugkütteseaduse eelnõus on vastav printsiip kirjeldatud. Investeeringutelt, mille abil saavutatakse soojuse piirhinna langus, on lubatud saada kõrgemat tootlust. Sektorid pole sarnased, mistõttu pole otstarbekas sama põhimõtet rakendada elektri võrguteenuse ettevõtjatele. Lubades energiasäästuinvesteeringute ja - kulude lisamist lubatud kuludesse, luuakse elektri võrguettevõtjatele motivatsioon panustada riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse. Riikliku energiatõhususkohustuse täitmiseks vajalike investeeringute puudujääk aastani 2020 on 18 – 30 miljonit eurot aastas. NOTEREF _Ref479360198 \f \h 6 Mõju keskmisele tarbija ta riifile ning võrguettevõtja majandusnäitajatele on kirjeldatud alljärgneval joonisel : Joonis 2. 1% e nergiasäästuinvesteeringute ja - kulutuste lisamise mõju Muudatuse 2 mõjul toimuks keskmise võrguteenuse hinna 16%-line langus, ke htiva regulatsiooni jätkumisel – 17%-line hinnalangus. Muudatuse 2 mõjul toimuks võrguettevõtja EBITDA 16%-line langus, ke htiva regulatsiooni jätkumisel – 18%-line langus. Seega on mõju tarbijatariifile 1%, aga mõju EBITDA-le 2%. – Mõju avaldumise sagedus: ühekordne. Muudatuse tulemus avaldub ühekordse lt raamatupidamisliku põhivara väärtuse ning regulatiivse põhivara väärtuse ühtlustamisel. – Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ei ole tuvastatud. Muudatuse rakendamisel tuleb tagada, et ettevõte ei amortiseeriks raamatupidamises oma varasid põhjendamatult lühikese ajaga. Järeldus mõju olulisuse kohta: a rvestades, et muudatus e mõju keskmisele tarbijatariifile on marginaalne, võib mõju tarbijatele hinnata väheoluliseks. Võrguettevõtjate jaoks on mõju müügitulule kõrge, mistõttu kaasneb muudatusega võrguettevõtjatele positiivne mõju ning aitab tagada nende majandustegevuse jätkusuutlikkust. 6.7. Kavandatav muudatus : otseliini rajamise kriteeriumite leevendamine. Mõju valdkond: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele. Sihtrühm ja selle suurus : muudatus avaldab otsest mõju kõigile võrguettevõtjatele (34 tk) ning põhivõrguettevõtjale (1 tk). Kaudne mõju avaldub kõigile olemasolevatele elektritarbijatele (~710 000 tarbimiskohta) , uutele suurtarbijatele ning liginullenergiahoonete rajajatele. Avalduva mõju kirjeldus: Kehtiv seadusandlus lubab otseliini rajada samale või piirnevale kinnistule. Selle eesmärgiks on takistada paralleelvõrkude rajamist võrguettevõtja teeninduspiirkonda. Muudatuse järgselt nimetatud eesmärgi täitmine jätkuvalt tagatud, kuid otseliini rajamine on lubatud kuni viie kilomeetri kaugusel paikneva tarbijani. Direktiivi 2009/72/EÜ alusel üle võetud otseliini definitsiooni järgi on otseliin tootmisseadet ühe tarbijaga ühendav liin, sealjuures ei tohi otseliin olla otseses ühenduses võrguga. Praktikas on otseliini rajamisel välja tulnud kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Näiteks on tekkinud olukordi, kus kõrvalkinnistuks on ül d kasutatav tee või kraav. Lisaks on suurtarbijad (nii olemasolevad kui ka potentsiaalsed investorid) näinud majanduslikku kasu otseliini kaudu elektrienergia tarbimises ( elektrienergiale tehtavate k ulutuste vähenemine ), kuid kehtiv seadusandlus pole seda võimaldanud (nt juhul kui otseliin peaks ulatuma üle kahe kinnistu). Otseliinile kuni viie kilomeetrise pikkuse lubamine võimaldab neid olukordi tulevikus vältida. Mõju olemasolevatele võrguteenuse tarbijatele puudub j uhul , kui otseliin rajatakse uue tarbimismahu vastu (nt uued liginu llenergiahooned, suurtarbijad). Veelgi enam, uue tarbimismahu katmine otseliini abil võimaldab vähendada investeeringuid elektrivõrgu uuendamiseks. Olem asoleva tarbimismahu otseliiniga katmise mõju olemasolevatele tarbijatele kirjeldab alljärgnev tabel . Tabel 1. Otseliiniga olemasoleva tarbimise asendamise mõju tarbijate kulutustele Parameeter Otse-liinita Otseliiniga 0 , 1 1 10 100 130 200 500 1000 Tarbimise asendamine otseliiniga, GWh 0 0 , 1 1 10 100 130 170 500 1000 Kogutarbimine ELV võrgus, TWh 6 , 574 6 , 574 6 , 573 6 , 564 6 , 474 6 , 444 6 , 404 6 , 074 5 , 574 ELV lubatud müügitulu, mln € 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 238 , 4 Võrguteenuse hind, €/MWh 36 , 26 36 , 26 36 , 27 36 , 32 36 , 82 37 , 00 37 , 23 39 , 25 42 , 77 Elektriaktsiis, €/MWh 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 4 , 47 Taastuvenergia tasu, €/MWh 10 , 4 10 , 40 10 , 40 10 , 41 10 , 54 10 , 58 10 , 64 11 , 13 11 , 97 Elektrienergia hind, €/MWh 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 35 , 46 Käibemaks (20%) 17 , 3 17 , 3 17 , 3 17 , 3 17 , 5 17 , 5 17 , 6 18 , 1 18 , 9 Kokku, €/MWh 103 , 91 103 , 91 103 , 92 104 , 00 104 , 75 105 , 01 105 , 35 108 , 37 113 , 60 Muutus, % 0 0 , 0% 0 , 0% 0 , 1% 0 , 8% 1 , 1% 1 , 4% 4 , 3% 9 , 3% Tabelist nähtub, et oluline (märgatav) mõju avaldub alates 170 GWh olemasoleva tarbimise asendamise l . Olemasolevatest tootmisseadmetest kuni 5 kilomeetri kaugusel paikneb Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas 27 suur tarbijat (tarbimismaht >5 GWh/a) , kelle summaarne aastane tarbimine on 130 GWh (tabel 2) . Tabel 2. >5 GWh aastase tarbimisega olemasolevad tarbijad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas 5 kilomeetri raadiuses olemasolevatest tootmisseadmetest Maakond Summaarne tarbimine, GWh/a Olemasolevate tarbijate arv Ida-Viru maakond 0 7 Lääne-Viru maakond 16 7 Harju maakond 47 , 4 6 Järva maakond 28 , 8 3 Tartu maakond 14 , 1 2 Lääne maakond 0 0 Pärnu maakond 9 , 6 1 Võru maakond 13 , 4 1 Kokku 129 , 3 27 Potentsiaali maksimaalsel ärakasutamisel oleks mõju keskmisele tarbijatariifile 1,1%. Potentsiaali maksimaalne rakendamine on ebatõenäoline, sest o tseliini ehitamise võimalus ei vabasta ehitusseadustikust ning teistest õigusaktidest (nt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest) tulenevate kohustuste täitmist otseliini rajamisel. Seetõttu on 5 kilomeetri pikkuste otseliinide teke pigem harvaesinev nähtus. Vajalike servituudide ning lubade saamine võib olla keeruline ning aeganõudev protsess, mistõttu tekivad maksimaalse pikkusega otseliinid pigem hajaasu s tusega piirkondades ning juhul, kui otseliiniga ühendatakse suure tarbimismahuga tarbijaid. Seetõttu jääb olemasoleva tarbimise asendamine hinnanguliselt 10...50 GWh juurde (mõju < 0,5%), mis tähendab marginaalset mõju olemasolevatele elektritarbijatele . S ealjuures võimaldab muudatus uute elektrointen siivsete tarbijate lisandumist Eesti elektrivõrku (s ealhulgas uued investeeringud) ning on seetõttu positiivse mõjuga . – Mõju avaldumise sagedus: ühekordne , harvaesinev . Muudatuse tulemus avaldub ühekordselt tarbija ühendamisel otseliiniga . – Ebasoovitavate mõjude kaas nemise risk: ei ole tuvastatud. Uute tarbijate ühendamisel otseliiniga mõju puudub, sest tegemist on uue, mitte olemasoleva tarbimise asendamisega. Olemasolevate tarbijate otseliiniga ühendamisel tekkiva mõju (tarbimise vähenemine) ülejäänud tarbijate võrguteenuse hinnale saavad võrguettevõtjad neutraliseerida elektrituruseaduse § 72 lõike 3 alusel . Järeldus mõju olulisuse kohta: arvestades, et muudatuse mõju keskmisele tarbijatariifile on marginaalne, võib mõju tarbijatele hinnata väheoluliseks. V õrguettevõtjatel on võimalus olemasolevatele tarbijatele tekkiva mõju neutraliseerimiseks otseliiniga ühendatud tarbijatele eraldi võrgutasu kehtestamise kaudu . Uute s uurtarbijate jaoks on mõju tugevalt positiivne, sest võimaldab vähendada elektrienergiale tehtavaid kulutusi . Olemasolevad suurtarbijad saavad otseliinist kasu juhul, kui nad paiknevad tootmisseadmest kun i 5 k ilomeetri kaugusel . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisest otseseid kulusid ega tulusid ri igieelarvesse ette näha ei ole. Tõenäoliselt väheneb riigi tulu niivõrd, kuivõrd mõned väiksemad võrguettevõtjad (kelle võr guteenuste maht jääb alla 5 GWh aastas) loobuvad neile antud müügi tegevusloast ning ei maksa seega iga-aastast riigilõivu tegevusloa menetlemise eest. Hinnanguliselt võiks see summa olla ca 18 000 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ettenähtud § 44 lõike 4 muudatus , millega lühendatakse avatud tarnija (müüja) lepingu lõpetamise etteteatamise aega 21 päevalt 7-le päevale, toob kaasa ka võrgueeskirja § de 46 ja 62 2 muutmise vajaduse . Kuna võrguettevõtja ja müüja võivad ühise arve esitamises kokku leppida ning elektrituruseaduse § 42 lõike 1 punkti 5 3 kohaselt nähakse võrgueeskirjas ette turuosaliste vaheline andmevahetus, siis muudetakse ka võrgueeskirja § 45 5 ja lisatakse määrusesse andmete loetelu, mis on vajalik turuosaliste andmevahetuseks ühise arve esitamise korral. Võrgueeskirja muutmise vajadus on tekkinud ka turuosaliste tagasisidest ning riigi nullbürokraatia initsiatiivist. Võrgueeskirja muutmise eelnõu kavand on lisatud ( seletuskirja lisa 1 ). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Paragrahvi 44 lõike 4 muudatus jõustub 01.01.2018 , Avatud tarnija ehk müüja ga lepingu lõpetamise etteteatamise aja lühendamise 21-lt päevalt 7-le päevale jõustub hiljem, sest e tteteatamise tähtaegade muutmine võib elektrienergia müüjatele kaasa tuua vajaduse uuendada infosüsteeme. Ümberkorralduste tegemiseks antakse ettevõtjatele aega kuus kuud. 10 . Seaduseelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamise käigus kaasati Konkurentsiameti, Tarbijakaitseameti, süsteemihalduri (Elering AS), jaotusvõrguettevõtjate (Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS, VKG Elektrivõrgud OÜ, OÜ VKG Energia, kes võib kvalifitseeruda suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks, AS Loo Elekter, AS Elveso, AS Sillamäe SEJ, Paekivitoodete tehase OÜ) ja müüjate (Eesti Energia AS, 220 Energia OÜ, Baltic Energy Partners OÜ, Imatra Elekter AS, VKG Elektrivõrgud OÜ, AS Loo Elekter, Elektrimüügi AS, Nordic Power Management OÜ, Elektrum Eesti OÜ) spetsialiste. Eelnõu esita ti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning avalikuks konsultatsiooniks eelnõude infosüsteemi s EIS . Sell e käigus laekus üle 60 ettepaneku . Ettepanekutega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 2 . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „....“......................“ 201 7