Ühistranspordiseaduse eelnõu menetluse kooskõlastavatele osapooltele liidu ettepanekud

MTÜ EESTI TAKSOJUHTIDE LIIT Lugupeetud hr. Jürgen Ligi Minister Rahandusministeerium Lugupeetud hr. Ken – Marti Vaher Minister Siseministeerium Lugupeetud hr. Kristen Michal Minister Justiitsministeerium Lugupeetud hr. Hanno Pevkur Minister Sotsiaalministeerium Lugupeetud hr. Jaak Aaviksoo Minister Haridus - ja Teadusministeerium Lugupeetud hr. Urmas Reinsalu Minister Kaitseministeerium Lugupeetud hr. Rein Lang Minister Kultuuriministeerium Lugupeetud pr. Keit Pentus Minister Keskonnaministeerium Lugupeetud hr.Helir-Valdor Seeder Minister Põllumajandusministeerium 1  29.05.2012.a. PÖÖRDUMINE Lugupeetud pr. ja hr. ministrid Eesti Taksojuhtide Liit pöördub Teie poole, sest vastavalt kehtivale seadusele on Teile alluvad ministeeriumid seaduseelnõude kooskõlastajad. Käesoleval hetkel on kooskõlastamisringil Ühistranspordiseaduse eelnõu (11.05.2012) mille kooskõlastamise tähtaeg on 06.06.2012.a. MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit on seisukohal et paljud taksovedu puudutavad tänased kitsaskohad ja probleemid vajaksid uusi seadusest tulenevaid regulatsioone, kuid ka igakülkset riigipoolset abi ja toetust. Et saaksite teha kooskõlastajana praegu menetletavasse Ühistranspordiseaduse eelnõusse vajalike muudatusi, parandusi ja täiendusi lähetame Teile, taksojuhtide liidu parandusettepanekud, muudatuse ja täiendused. Peame neid muudatusi olulisteks, et taksonduse valtkond saaks meie kõigi ühise töö tulemusena korrastatud. Palume meie ettepanekutesse suhtuda mõistvalt ja neid ka igakülkselt toetada kasutades neid alusena ka omapoolsete ettepanekute koostamisel. LIIDU ETTEPANEKUD ÜHISTRANSPORDISEADUSE EELNÕUSSE (11.05.2012) ETTEPANEK Ühistranspordiseaduses peaks olema taksoveodu koondatud terviklikult ühte seaduse peatükki. SELGITUS Praegune ÜTS -e ülesehitus, sõltumata tegevusvaldkonnast on kõigile ühistranspordiga tegelevatele vedajatele ühine. Ühistranspordiseadusest taksoveo kõigi regulatsioonide leidmine eeldab eranditult kogu seaduse läbilugemist, mis muudab ka keskmisel eestlasest taksovedajal seal orienteerumise äärmiselt keeruliseks, põhjendamatult aeganõudvaks ja teatud tingimustes ei tulda toime ka ilma juriidilise abita. Oluliselt suuremat taksojuhtide seaduskuulekust saavutame taksoveol, kui Ühistranspordiseadus on oma ülesehituselt võimalikult lihtne ja taksojuhile arusaadav. Taksoveo regulatsioonide koondamine seaduses eraldi peatükki lihtsustaks ning parandaks oluliselt ka valdkonna ülest kontrolli politsei ja igapäevast järelvalvet teostava KOV poolt. Taksovedu Ühistranspordiseaduses eraldiseisva peatükina annab kõigile osapooltele ka olulist ajalist võitu, kui taksoveo korraldamises on tulevikus vajalik teha seaduses täiendusi ja muudatusi. Leiame, et uutel alustel ÜTS redaktsiooni väljatöötamine ei tohiks MKM –l olla väga aeganõudev ja täna ka tehniliselt lahendamatu probleem. 2 § 6. Omavalitsusorgani ülesanded. § 6(1) 4) täiendada järgmiselt: korraldab ühistranspordi taristu objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja tagab nende vaba kasutamise ning rakendab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks; SELGITUS Selline sõnastus kindlustaks kõikidele teeninduspiirkonna vedajatele võrdsed võimalused munitsipaalmaadel, vajadusel ka riigi ja eramaal asuvate taksopeatuste vabal kasutamisel, tarbijale oleks loodud aga suurem valikuvõimalus sobiliku takso leidmisel. KOV üheks põhiliseks ülesandeks peaks olema see, et ta loob kõigile taksoteenust pakkuvatele vedajatele taksoturul võrdsed tingimused. Taksonduse üks tänaseid põletavamaid probleeme on taksovedajate ebavõrdne kohtlemine haldusteritooriumil asuvate taksopeatuste kasutamisel ja seda mitte ainult Tallinnas. Konkurentsiamet hinnang: KOV poolt eelistatud vedajatele taksopeatuse(te) rentimine on oma olemuselt konkurentsi kahjustav tegevus. § 6(1) 13) täiendada ja muuta: võib liiklusohutust ja -intensiivsust, parkimisvõimalusi ning sõitjate vajadusi arvestades määrata taksopeatused, kus kliendi ootel võivad seista ainult sõidukid, millele omavalitsusorgan on väljastanud sõidukikaardi oma haldusteritooriumil taksoveoteenuse osutamiseks . SELGITUS Kõigil KOV haldusteritooriumitel asuvad ja rajatavad taksopeatused peaksid olema eelkõige ikkagi neile taksodele, mis on saanud KOV poolt taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi antud piirkonnas oma teenuse osutamiseks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus üle Eesti sõidavad tööotsimiseks kokku taksod Tallinna, mis tekitaks paraja kaose linnaliikluses, kui ka taksonduses tervikuna. § 24. Ühistransporditeenuse hinna kehtestamine § 24.(5) Muuta ja täiendada järgmiselt: Taksoveol kehtestab teenuste hinnad vedaja. Sõitja ettepanekul võidakse teenuse hinnas ka kokku leppida, kuid sellisel juhul peavad sõitja ja taksojuht hinna osas kokku leppima enne sõidu alustamist. Kui sõidu lõppedes tekivad kokkulepitud hinna osas vaidlused, jääb sõidu eest tasumise aluseks taksomeetri näidu alusel kujunenud hind. SELGITUS 3 Muudatus annab võimaluse pooltel nende vastastikusel kokkuleppel leppida kokku ka suuremas sõidutasus, kui tuleks hind taksomeetri näidu järgi. Praeguses eelnõu redaktsoonis, kus hind ei või ületada taksomeetri näidu alusel kujunevat hinda jääks taksojuht ühe osapoolena halvemasse olukorda ja siis ei oleks tegu võrdsete kokkulepivate osapooltega, mida eeldame mõistega „osapoolte vahel kokku leppima“. Kokkuleppehinna rakendamisel võib tekkida taksojuhil olukord, kus sõidu alustamisel kokkulepitud lõppsihtpunkti või teekonda muudetakse (näiteks soovitakse enne kohale jõudmist ka hamburgerit sööma sõita, keegi helistab sõitjale, et saame hoopis seal kokku jne.). Väga täpselt tuleb seaduses kajastada see, et kokkuleppehinna kasutamise initsatiiv saab tulla ainult teenuse tarbijalt. Teksti on lisatud, et kokkuleppehinna kasutamisel tekkida võivate vaidluste lahendamisel oleks aluseks taksomeetri näit. Taksojuhil peab puuduma igasugune õigus nõuda sõitjalt kokkuleppehinna kasutamist. § 24. (7) eelnõu praeguses redaktsioonis ei toeta täies mahus. Ühistransporditeenuse hinna kehtestamine. SELGITUS Leiame, et võimaluse andmine kehtestada piirhinnad ettevõtlusele ja selle õiguse delegeerimine KOV tasandile on vastuolus EV Põhiseaduse §- 31-ga, takistades ja kahjustades oluliselt vedajate (taksojuhtide) vaba konkurentsi ja ettevõtlusvabadust. Kaheldav on ka piirangu seadmise eesmärgi legitiimsus. Meile teadaolevalt saab Eestis reguleerida ainult monopoolses seisus või valdava turuosaga ettevõtete toodetud kaupade või teenuste hindu. Ministeeriumi ametnikega kohtudes selgus, et piirhindade kehtestamisel lähtutakse Soome eeskujust, unustades samas, et Soomes on kehtestatud ka taksolitsentside (taksoveoluba) piirarv sõltuvalt asumi rahvaarvust, kogu taristu kõigile vedajatele on kasutamiseks vaba ja riik doteerib olulisel määral taksoveol vedajate kulutusi. KOV puudub seadusest tulenev kohustus hinna kehtestamisel teha koostööd taksojuhte esindava organisatsiooniga (näit. MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit). Piirhinna kehtestamiseks puudub täna ka igasugune arvutuslik metoodika, kuidas ja millele tuginedes seda kehtestatakse. Võib kujuneda olukord, et ametnik vaatab pikalt lakke, kraatsib kukalt ja siis kirjutab mingi arvu paberile. Veel hullem, kui piirhinda hakatakse kasutama valimiseelses poliitilises võitluses. LIIDU E T T E P A N E K U D Ühistransporditeenuse hinna kehtestamine 4 Kui siiski leitakse, et piirhinna kehtestamine taksonduses on hädavajalik, siis peaks piirangu kehtestajaks olema riik koostöös taksojuhte ühendava ametiühinguga, nagu seda tehakse Soomes, mitte aga KOV. 1)Üheaegselt töötatakse välja ja rakendatakse riigipoolne taksovedajate doteerimise süsteem. Dotatsioonid võiksid laieneda lisaks sõidukitele ka kaasaegsele taksovarustusele. 2) Kehtestada vedajatele riiklikult (praegu kehtestab KOV) taksoteenuste minimaalne loetelu järgmiselt: sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu, ajatasu, pagasiveo tasu, ettetellimise tasu. Loetelu edaspidine täiendamise võiks jätta aga KOV-le. 3)Muuta ja kehtestada riiklikult teenuse osutamisel kellaaegu päeval ja öösel järgmiselt: päevaajaks loetakse algus kell 07.00 – 22.00 ööajaks loetakse algus kell 22.00 – 07.00 4)Puhkepäevadel ja pühade ajal kasutuses öötariifi 24 tundi. 5)Lubada kehtestada vedajatel erinevad hinnad sõltuvalt sõitvate inimeste arvule. SELGITUSED ETTEPANEKUTELE Ühistransporditeenuse hinna riiklikul kehtestamisega töötatakse üheaegselt välja ja rakendatakse riigipoolne taksovedajate doteerimise süsteem. Dotatsioonide kaudu tagaks riik hindade piiramise legitiimsuse. Dotatsioonide saajateks oleksid eelkõige füüsilisest isikust vedajad, moodustavad orenteeruvalt 95% taksojuhtidest. Juriidilisest isikust vedajatele on taksondus aga äriline ettevõtmine. Dotatsiooni saaks füüsilisest isikust vedaja ainult ühele liisitavale või tema omanduses olevale sõidukile, mitte vanemale kui alates 2 aastat ning mida kasutatakse taksoteenuse osutamiseks. Doteerimise aega võiks piirata näiteks 3 aastaga. Dotatsioonide mõistliku süsteemi väljatöötamine ei tohiks koostöös liiduga olla ületamatuks probleemiks. Dotatsioon motiveeriks vedajaid, et taksona kasutavad sõidukid vahetatakse välja juba 5-7 aasta möödumisel, see aga omakorda tõstaks oluliselt tarbijale osutatava teenuse kvaliteeti. Väheneks oluliselt romude osakaal taksoveol. Dotatsiooni saamise võiks panna sõltuvusse sellest, kuidas teenuse osutaja on osalenud operaatori kaudu tellimuste täitmisel. Seeläbi omakorda paraneks oluliselt teenuse kättesaadavus tarbijale. Täna puudub Tallinnas ja ka mujal Eestis vedajal võimalus kehtestada erinev hind olenevalt sõitjate arvust. Ei ole mõistlik kui üks inimene tasuks sõidu eest sama hinda kui kuus inimest. Hinnad võiksid olla jaotatud järgmiselt 1-4 inimest; 5-6 inimest, üle 6 inimese. Hinnakiri oleks tabelina. Mõistlik on vedajale anda õigus võtta tasu ka pagasi eest. Pagasi vedu üldjuhul kahjustab pagasiruumi, olles lisaraskuseks, mis suurendab sõiduki kütusekulu. Soomes on pagasivedu taksos täiendava tasu eest. 5 Taksonduses öö ja päeva aja kellaaegade täpne fikseerimine riigi poolt seaduses oleks kindlasti vajalik. Soomes on taksoveol ööaeg alates kella 21.00 – 06.00. Meil oleks optimaalseks öö ajaks algus kell 22.00 – 07.00 Kellaaegade erinevuse Eestis ja Soomest on tingitud konkreetses riigis väljakujunenud elanike töö ja puhkeaegade erinevusest, riigiti erineb ka tarbijal nõudlus taksode järgi kellaajaliselt. § 39 (1) 4) vajab täpsustamist: Nõuded teenindajakaardi taotlejale või omajale oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel; antud nõude rakenduslik otsustusõiguse peaks jätma KOV-le, kus arvestatakse iga antud konkreetse taksojuhi eelnevat töötamist taksojuhina ning ka taksojuhtide liidu seisukohta. SELGITUSI, MÕTTED § 39 (1) 4) oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel; Liidul puuduvad andmed kui paljusid vene keelt kõnelevaid ja praegu taksojuhina teenust osutavaid taksojuhte antud nõue reaalselt puudutab. Vastavad uuringud puuduvad. Meie hinnangul moodustavad vene keelt kõnelevad taksojuhid Eestis 65% taksojuhtide üldarvust. Kas ei või tekkida olukord, et Narvas, Ida-Virumaal, Tallinnas ja ka mujal oleks sellise nõude paindumatu täitmise kohustuslikus, arvestades erinevate regioonide elanike rahvuslikku koosseisu ebamõistlik. Tuleks endale aru anda, et korraga suure hulga muukeelsete taksojuhtide kõrvaletõrjumine taksoturult looks ideaalsed võimalused musta (soomlastel „pimetaksi“) taksoturu reaalseks tekkeks, mille vastu hilisem võitlus oleks aeganõudev ja ka kulukas. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida- „juhiga renditeenus“. § 40. Nõuded ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele MUUTA JÄRGMISELT § 40. (6) Taksoveol kasutatavale sõidukile peavad olema paigaldatud plafoon, taksomeeter, hinnakiri (edaspidi taksotunnused) ja printer. Taksotunnused peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kollane plafoon peab olema sõiduki katusel risti sõidusuunaga, sisevalgustusega mille valgustus oleks nähtav eest kui ka küljepealt ja selle esiküljel peab olema trükitähtedega kirjutatud ainult sõna „TAKSO“ minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm; Plafoon ei tohi olla oluliselt pleekinud. 2) taksomeeter on paigutatud sõitjale nähtavale kohale esipaneelil ja on sõidukiga kohandatud ning sobib paigaldatud printeriga; 3) hinnakiri vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele, on selgelt loetav ja arusaadav ning on paigaldatud sõiduki armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale ning parempoolse tagaukse aknale nii, et see oleks nähtav nii sõiduki seest kui väljast. (9) Sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti, on keelatud paigaldada ka taksotunnust matkivat tunnust. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukikaardita sõidukiga, millel on taksotunnust matkiv tunnus. 6 SELGITUS Plafooni valgustuse olemasolu, nähtavus on oluline tarbijale ja valgustatud plafooni nõue muutub mõttetuks kui me sisevalgustusega plafooni mustaks värvime. Plafooni tagakülje valgustuse nähtavust võiks piirata ainult reklaamitahvli olemasolu. Meil tuleks oma linnapidi korrastamiseks mõelda mis värvi plafoone on lubatud kasutada ja see fikseerida seaduses. Täna domineerib plafoonide kollane värv. Plafoonid ei tohiks olla oluliselt pleekinud, sest see jätab taksodest räpaka mulje. Pikemaajaliselt kasutuses plafoonid pleegivad päikese UV käes ja muudavad oma värvi. Korralik plafoon taksol on üks näitaja mille kaudu tarbija visuaalselt eristab taksot muudest tavasõidukitest. Takso korrektne välimus ilmestab aga meie ühist linnapilti. Eelnõus on õieti märgitud, et taksotunnust matkivate tunnuste täpset loetelu on raske anda. Sellise nõude kehtestamine on hädavajalik, kuid see peab olema suunatud ebaseaduslike teenusepakkujate vastu. Antud sõnastus laieneb aga ka seaduslikele taksodele, sest ka sõidukikaardiga takso on sõiduk. Hea tahtmise juures on võimalik taksotunnust matkivate tunnuste hulka lugeda ka hulgaliselt kasutatavad reklaamplafoonid ja-tahvlid. Näiteks Tallink Taksodel kasutatavad. Seda enam, et reklaamitakse taksosi või teenust pakkuvaid äriühinguid ja plafoonil võib esineda sõna takso. Seetõttu on oluline täpsustus, et see kehtib sõidukikaardita sõidukitele. TÄIENDAV E T T E P A N E K Kehtestada ametlikult plafooni värviks ainult kollane (toonid- heledam ja tumedam). Kõik Eestis lubatud plafoonid peaksid olema toodetud EU-s. Seaduse vastuvõtmisel lubada valgete plafoonide kasutamist taksonduses veel 3 aastat. Põhjuseks on kulutused mis on tehtud nende omandamiseks ja mille tagasiteenimiseks 3 aastat peaks olema piisav aeg. Muud värvi plafoonide kasutamise aega piirata aga 1 aastaga. MUUTA JÄRGMISELT § 40. 3 § 40. 3) kollasel põhjal hinnakiri vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele, on selgelt loetav ja arusaadav ning on paigaldatud sõiduki armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale ning parempoolse tagaukse aknale nii, et see oleks nähtav nii sõiduki seest kui väljast. TÄIEDAV E T T E P A N E K 1. Hinnakirja värviks kehtestada kollane (näidiseks: Tallinnas kasutatav) asukoht sõiduki aknal on selguse mõttes vajalik fikseerida sõidukil skemaatiliselt. 2. Hinnakirja maksimaalseks suuruseks ukseklaasil on A5, sõiduki armatuurlauale paigaldatakse aga ukseklaasi hinnakirja suurusest poole väiksema mõõduga hinnakiri. 7 SELGITUS 1. Hinnakirja optimaalseks asukohaks oleks tagaakna allosas, keskmise ukseposti pool. Antud asukohal hinnakiri piiraks kõige vähem sõidukijuhi nähtavust ja oleks hästi nähtav sõitjatel sõltumata kas sisenevad nad taksosse tagumisest- või eesuksest. See suurendaks taksode korrektsust ja tarbijale oleks hinnakiri tutvumiseks sõidukist aknal hästi nähtav nii seest kui ka väljast. 2. Erinevalt tagaukse aknale paigaldavast hinnakirjast on üldiseks probleemiks täna vedajatele ka sõiduki armatuurlaua paremale poole kohustuslikult paigaldatava hinnakirja suurus. Hinnakirja sinna paigutada on keeruline juba turvapatjade tõttu, päikese käes aga helgib esiklaasilt tagasi pimestades juhti. Liit ei näe põhjust miks seal asuv hinnakiri ei võiks olla poole väiksema suurusega. § 40. (10) Muuta praegune tekst: E T T E P A N E K § 40. (10) Kui taksoveoteenust ei osutata, võib sõidukilt eemaldada plafooni. SELGITUS Antud nõue tekitab küsimusi. Kui taksojuht lähe WC , lõunale, pargib, tangib sõidukit jne. (sisuliselt ei osuta taksoteenust) kas siis taksojuht peab plafooni sõidukilt eemaldama? Liidu seisukohas plafooni kohustuslik eemaldamise nõue kui taksoveoteenust ei osutata on põhjendamatu. § 49. MUUTA JA TÄIENDADA: Ühissõidukijuhi õigused ja kohustused (3) Taksoveol on sõidukijuht kohustatud: 1)panema teenindajakaardi sõiduki armatuurlaua keskele või paremale poole sõitjale nähtavale kohale; 2) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri; 3) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt; 4) abistama sõitjaid pagasi paigutamisel; 5) sõitma sihtkohta lühimat või sõitja poolt soovitud teed mööda; 6) omama 20-50 EUR piires piisavalt vahetusraha; 7) andma sõitja soovil teavet kavandatava sõidu eeldatava maksumuse kohta; 8) andma sõitjale printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, teepikkus, kasutatud hinnad ja soodustused, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud hindade ja soodustuste lõikes ning üldmaksumus; 9) heli- või videoseadmeid ilma sõitja soovita mitte sisse lülitama või need välja lülitama, kui sõitja selleks soovi avaldab, samuti sisse lülitama kondensioneeri või kliimaseadet, avama või sulgema aknaid või luuke sõitja soovide kohaselt, kui see ei ohusta juhi tervist ega halvenda liiklusohutust. 10) ühissõidukitesse on lubatud paigaldada videovalve seadmeid. Sõitjat informeeritakse nende olemasolust kleebisega mis peab olema paigutatud sõidukis sõitjale nähtavale kohale, taksodes sõiduki armatuurlauale paremale pool või ukse klaasile sisepoole hinnakirja kõrvale. 8 § 49. (4) 7) teenindada sõitjaid väljaspool teeninduspiirkonda, välja arvatud juhul, kui sõitja soovib tellida või sõita teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool teeninduspiirkonda peab sõidukijuht pöörduma teeninduspiirkonda tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal. SELGITUS § 49.(3) 1) Teenindajakaardi asukoha nõue sõiduki armatuurlaua paremal pool ei ole ratsionaalne, sest seal peab asuma ka teenuse hinnakiri. Oluline on see,et kaart oleks sõitjale nähtav. § 49. (3) 6) Taksojuhil suurte vahetusraha kaasaskandmine oleks täiendavaks turvariskiks ja selge on et kui mitu järjestikust sõitjat tasuvad 50; 100; 200; 500 EUR –ga siis võib juhtuda et vahetusraha ei jägu kuid nõue vahetusraha olemasole kohta seaduses on. Vahetusraha puudumise eest taksojuhi karistamine ei oleks õige. Taksos puudub ka võimalus visuaalselt eristada valeraha. Taksojuht ei ole pank. Siin peame otsima kompromissi. Lahenduseks oleks see, kui sõitjal oleks ka omapoolne kohustus omada piisavalt peenraha orenteeruva sõidumaksumuse piires. § 49. (3) 10) Turvalisuse kaalutlusel peaks olema seaduslik õigus ühissõidukitesse (s.h. ka taksosse) paigaldada videovalvesüsteeme. Videovalve oleks oluline ka õigusrikkumiste takistamisel ja nende hilisemal menetlemisel. § 49. (4) 7) Tarbijale peaks jääma õigus näiteks Tallinnast tellida taksot Keilasse, Viimsisse jne. Teenindades tellimusi väljapool põhilist teeninduspiirkonda on taksojuhil õigus lülitada taksomeeter sisse juba tellimusele sõites kui takso ületab linna piiritähise. § 49. (5) TÄIENDADA: Taksoveol on sõidukijuhil õigus sõitja teenindamisest keelduda, kui: 1) sõitja, tema riietus või pagas võib sõidukit määrida; 2) sõitja keeldub mõistlikus ulatuses ettemaksu tasumisest sõiduks väljapoole teeninduspiirkonda; 3) sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel on põhjust järeldada, et sõidukijuhi, tema vara või sõiduki ohutus või liiklusohutus ei ole tagatud; 4) sõitja soovib vedada paragrahvi 53 lõikes 5 nimetatud keelatud pagasit; 5) väljaspool taksopeatust ei ole plafooni valgustus sisselülitatud; 6) sõitja sõidukis suitsetab, tarvitab alkoholi või rikub muul viisil avalikku korda; 7) kui sõitjaga kaasasolev lemmikloom ei ole paigutatud puuri või kasti või muul viisil võib kannatada sõidukijuhi või liiklusohutus. 8) sõitja soovib tellida teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse kohta taksot ning antud tellimuse täitmisega võib kaasneda turvariske, tellimusest loobumist või oluliselt suuremat tühisõitu. SELGITUS § 49. (5) 8) Teenindades tellimusi väljapool põhilist teeninduspiirkonda peab vedajal olema õigus keelduda tellimusele sõitmast, kui tellija soovib sõita sealt näiteks Tallinna asemel Rummu külla (antud tellimust saaks täita ainult kokkuleppehinnaga) või antud tellimuse täitmine võib kaasa tuua taksojuhile turvariske, tellimus toob kaasa tavapärasest suurema tühisõidu, klient võib loobuda sõitmast jne. 9 § 50. MUUTA JA TÄIENDADA: Sõitja õigused (ja kohustused) (4) Taksoveol on sõitjal õigus: 1) saada sõidukit ettetellimisega soovitud kohta, taksopeatusest või väljaspool taksopeatust käega märku andes; 2) keelduda ettetellitud sõidukist tasu maksmata, kui sõiduk ei vasta tellimisel esitatud erinõuetele; 3) saada sõidukijuhilt käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 8 nimetatud andmetega printeril trükitud arve; või kviitung; 4) valida taksopeatusest endale sobivat sõidukit. Teised sõidukid peavad võimaldama valitud sõidukile väljasõidu taksopeatusest; 5) saada taksopeatusest sõidukit väljaspool järjekorda, kui sõitjaga koos on kuni seitsmeaastane laps, sõitjal on nähtav puue või puuet tõendav dokument või sõitja on rase; 6) Varasem punkt ümber sõnastatud ja üle viidud § 52. Sõidu eest tasumine taksoveol SELGITUS § 50. 6) puudutab rohkem nagu sõidu eest tasumise korda taksoveol. § 52. MUUTA JA TÄIENDADA: Sõidu eest tasumine taksoveol (1) Taksoveol sõidu lõpus on sõitjal kohustus tasuda sõidu eest sõidutasu vastavalt hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi, välja arvatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud kokkuleppehinna rakendamisel. (2) Kui taksomeeter või printer on rikkis või puudub või kui sõidukijuht ei anna sõitjale käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 8 nimetatud andmetega printeril trükitud kviitungit, on sõitjal õigus tasumisest keelduda. (3) Sõidul väljapoole teeninduspiirkonda on sõidukijuhil õigus nõuda sõitjalt mõistlikus suuruses ettemaksu, arvestades eeldatavat sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab sõidukijuht andma sõitjale kviitungi. Tasaarveldamine toimub sõidu lõpul. (4) kui sõitja on tellinud teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta takso, kui ta tellimuse tühistab siis tellijana on tal kohustus tasuda takso arve linna piirist kuni tellimuskohani taksomeetri näidu järgi. (5) Ettetellitud sõiduki kasutamisest loobumisel peab sõitja tasuma ettetellimistasu vastavalt taksomeetri näidule, välja arvatud § 50 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul. 6) sõitjal on õigus keelduda tasumast kokkuleppehinda juhul kui taksomeetri näidu järgi kujunev hind on oluliselt väiksem kokkulepitust. Erimeelsuste korral kokkuleppehinna osas on sõitjal õigus saada arve ja selle alusel kohustus tasuda hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi. 7) pagasi vedu takso pagasiruumis on tasuline, summa lisatakse taksomeetris arvele vastavalt hinnakirjas kajastatud tasu suurusele. 10 SELGITUS § 50. 1) Sõitjal on kohustus tasuda tema poolt kasutatud teenuse eest. Vedaja teeb kulutusi nii tellimusele sõites kui ka igapäevaselt kannab kulusid taksoteenuse osutamiseks vajaliku sõidukile, kütusele, hooldusele. Kui tarbijal puudub kohustus sõidu eest tasuda siis saame taksojuhi kulul tasuta takso, sõida palju tahes, täna viisakalt ja astu rahulikult uksest välja. Taksojuhile külmarvete tegemine muutuks siis igapäevaseks. § 50. 4) On juhuseid, kus tellitakse takso nt. Keilasse vms. Takso sõidab kohale, kuid tellija mõtleb ümber. Liit leiab, et kui sõitja tühistab tellimuse siis, kui takso on juba sõitnud kohale, tekib tellijal ka kohustus tasuda takso arve linna piirist kuni tellimuskohani. § 50. 6) Erimeelsuste korral kokkuleppehinna osas oleks arve tasumise aluseks taksomeetri näidust tulenev summa, mille sõitja peab siis ka tasuma. § 50. 7) Pagasivedu taksos on pikemat aega Soomes tasuline, õige on anda ka meie taksojuhtidele õigus võtta pagasiveo eest tasu. Pagasi vedu rikub nii sõiduki sisu, kui ka tagumise põrkelaua värvikatet mis saab tihti kahjustada, selle taastamine (värvimine) on üpriski kulukas. § 65. TÄIENDADA: Seaduse nõuete rikkumine sõitja poolt (1) Piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. (2) Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval, või õhusõidukis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (3) § 52. nõuete, taksost sõidu eest tasu maksmata lahkumisel või osalisel arve tasumisel - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (4) Muu käesolevas seaduses nimetatud nõuete rikkumise eest sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. SELGITUS § 65. (3) Sõitja poolne kohustus üksi ei taga takso arve tasumist, kui ei ole võimalik kohaldada rahalisi sanktsioone. Taksoveol sõitjale kohaldatava karistuse lõplik määr peaks sõltuma otseselt sellest, kas rikkuja poolt tasutakse taksojuhile arve menetluse käigus vabatahtlikult või mitte. LÕPETUSEKS 1. Kõik liidu muudatused, parandused ja täiendused tehtud eelnõu tekstis punasega. 2. Ettepanek: Mitte kooskõlastada ÜTS eelnõud enne, kui taksonduse regulatsioonid on koondatud ühte seaduse peatükki ja sisse viidud vajalikud parandused ja täiendused. Tänan. Lugupidamisega MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit, Lembit Poolak 11