eie Justiitsminister Maris Lauri Teie nr
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 10.12.2021 nr 1-5/10111
Arvamus kohtuekspertiisiseaduse eelnõule
Lugupeetud justiitsminister Maris Lauri
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust kohtuekspertiisiseaduse eelnõu kohta.
1. Eelnõu §-ga 8 nähakse ette õigus teostada kohtueksperdile või kohtueksperdi väljaõppele asuda
soovivale isikule või abipersonalile, kes otseselt puutub kokku ekspertiisimaterjalidega,
taustakontrolli. Soovitame analüüsida taustakontrolli tegemise vajadust ka nendele isikutele, kes
töötavad eelnõus nimetatud andmebaase arendavas, hooldavas ja majutavas asutuses
(rakendusakti kavandite kohaselt Registrite ja infosüsteemide Keskuses (edaspidi RIK)) ning
kellel võib sellest tulenevalt olla juurdepääs andmebaasides sisalduvatele andmetele.
2. Eelnõu §-ga 17 asutatakse uus riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (edaspidi RSBR).
RSBR-s töödeldakse seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute biomeetrilisi andmeid,
mida ei kanta automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi ABIS)
ning biograafiliste ja biomeetriliste andmete võtmise ja kogumisega seotud andmeid. Seda,
milliseid biomeetrilisi andmeid kantakse RSBR-i, täpsustavad eelnõu § 17 lõiked 5 ja 6:
a. eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt kantakse RSBR-i DNA-proovi analüüsil saadud andmed
(biomeetrilised andmed), DNA võtmise või kogumisega seotud andmed (ohjeandmed)
ning isikuandmed (biograafilised andmed);
b. eelnõu § 17 lõike 6 kohaselt kantakse RSBR-i ka häälenäidiste andmed (biomeetrilised
andmed), häälenäidise võtmise või kogumisega seotud andmed (ohjeandmed) ning
isikuandmed (biograafilised andmed).
Esmalt märgime, et meile teadaolevalt planeeriti RSBR-i kanda vaid kogutud biomeetriliste
andmetega seotud mitte-biomeetriline andmestik (st biomeetriaga seotud isikuandmed,
menetlusandmed, hõiveandmed ja sündmuskohaandmed (latendid)). Seda selle eesmärgiga, et
RSBR-ist ei tekiks superandmekogu, kus on koos nii biomeetrilised kui biograafilised andmed (sh
isikuandmed). Eelnõu kohaselt planeeritakse aga nii DNA-proovi kui häälenäidiste biomeetrilisi,
ohje- ja biograafilisi andmeid hoidma koos RSBR-is.
Toonitame, et kõige turvalisem ja õiguslikult kõige korrektsem lahendus on see, kui biomeetrilisi
ja biograafilisi andmeid hoitakse eraldi andmekogudes. Sarnased arutelusid peeti ka
nn ABIS-e eelnõu 1 juures, kus nenditi, et on väga oluline, et biomeetrilised andmed ja
biograafilised andmed (nt isiku nimi, isikukood) ei oleks ühes andmebaasis koos, sest see tagab
suurema turvalisuse.
1
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 366 SE.
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
Eelnevale tuginedes palume RSBR-i puhul DNA-proovi ja häälenäidiste biomeetriliste ja
biograafiliste andmete ühte andmebaasi kandmist vältida ja kaaluda muid alternatiive.
3. Eelnõu § 58 kohaselt jõustub seadus 2022. aasta 1. juulil. Märgime, et RSBR on alles tehnilise
kontseptsiooni tasemel ning eelnõuga ette nähtud tähtajaks ei ole registri valmimine realistlik.
Kuna arutelud RSBR-i arendamiseks on alles alanud, ei ole meil praegu võimalik anda ka
hinnangut RSBR-i valmimise tähtaja kohta. Hinnangu andmine on võimalik pärast seda, kui
RSBR-i arenduse idee on läbinud Justiitsministeeriumi, EKEI ja RIK-i vahelise koostöö
tulemusena avastamise, rikastamise ja IT-nõukogus kinnitamise etapid.
4. Eelnõu seletuskirja punktis 6.2. on toodud välja andmekogude ja registritega seotud muudatuste
mõjud. Kuna RSBR-i arendab valmis RIK, tuleb eelnõu seletuskirja punkti 6.2. täiendada ka
mõjudega RIK-ile, mis kaasnevad RSBR-i arendamise ja sellele eelnevate etappidega. Oleme
valmis osutama abi mõjude hindamisel ja kirjeldamisel.
5. Eelnõu seletuskirja punktis 7 on kulude alajaotises kirjeldatud, et seaduseelnõu jõustumine ei
nõua otseselt täiendavaid kulusid. Juhime tähelepanu, et RSBR-i arendamisega ja sellele
eelnevate tegevustega kaasnevad RIK-ile kulud. Samuti tekivad hiljem registri majutuse,
hoolduse ja tehnilise toe osutamisega iga-aastased kulud. RIK-il on võimalik anda hinnang
arenduse maksumusele ning hilisematele püsikuludele pärast seda, kui arendusprojekt on
läbinud avastamise, rikastamise ja IT-nõukogus kinnitamise etapid. Samuti tuleb
Justiitsministeeriumil ette näha RSBR-i arendamiseks vajalikud eelarvelised vahendid.
6. Viimasena juhime tähelepanu, et 4. novembril 2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ettepaneku moodustada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus (edaspidi RIT). RIT-i ülesandeks on põhimääruse § 9 p 8 kohaselt mh riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogude majutamine. Nii KEIS-i kui RSBR-i kontekstis tähendab see, et tulevikus
hakkab ka KEIS-i ja RSBR-i majutama RIT. Seega soovitame mõlema andmekogu põhimääruse
kehtestamisel lisada neisse volitusnormid, milles antakse RIKile õigus KEIS-i ja RSBR-i
majutamise korraldamise ülesanne delegeerida RITile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Koostanud: täitemenetluse teenuste talituse juhataja Arne Puhlov ja jurist Helen Vahkal.