dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 22. november 2024
Seotud ettevõtted
Osaühing Reaalprojekt (adressaat)
Viit
7.1-2/24/16478-5
Registreeritud
22. november 2024
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Osaühing Reaalprojekt
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2024
Vastutaja
Arvo Veltri (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-22416478-5 22.11.2024 Valjaminev kiri.asice12909 KB

Sisu (failidest)

Töö nr P24010 Jõhvi linn, Ida-Viru maakond. JÕHVI-ORU RAUDTEELÕIGU ÕGVENDUSE PROJEKTEERIMINE PÕHIPROJEKT ÜLDOSA Tellija: AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn reg.nr 11575838 tel +372 615 8501 e-post: [email protected] Töövõtja: OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn reg.nr 10765904 tel +372 608 1100 e-post: [email protected] Tallinn 2024 Tingmärgid raudtee plaan TINGMÄRGID: (TL ja TR) h=0mm Välisrööpa kõrgendus TR001 Raja algus või lõpp TR001 j a a a Sirge-Siirdekõver TR001 j ja a a a Siirdekõver-Ringkõver TR001 Ringkõver-Siirdekõver TR001 j a a a Siirdekõver-Sirge TR001 Siirdekõvera telgjoon TR001 j a a a aa a Ringkõvera telgjoonTR001 j a ja a a aa a Sirge telgjoon TR001 Olemasoleva raudtee toppimine/rihtimine j a Ballastiprisma-pealisehitus TR001 j a ja amurukülv a( kasvupinnasel ) -7.36‰ Vertikaalse kõvera algus TR001 -7.36‰ 1.80‰ Vertikaalelemendi murdepunkt TR001 j 1.80‰ Vertikaalse kõvera lõpp TR001 j a Raudtee kaitsevöönd TR001 Raudtee kaitsevöönd persp rdt TR002 j ja a ja Perspektiivne raudtee TR002 j a Olemasolev raudtee TR001 TR002 (persp) Raudtee number (tähis) NR j a a ( a) a a TINGMÄRGID: ( L) Vaba koridor perspektiivsetele rajatistele j a j Proj. keskpinge maakaabel (x-kaablite arv), EVR, terves j a a ja a ja ulatuses D160 450N/750N kaitsetorus Proj. KP-õhuliin, EVR Proj. KP mast j a a Proj. tõmmits Proj. sidekanalisatsioon j a aa a Proj. optikakaev PL j Demonteeritav objekt Demonteeritav sidetrass 221 (0)221 (0)221 (0) j a a Demonteeritav õhuliin/maakaabel, EVR ( ) Proj. poolitatav kaablikaitsetoru Proj. suundpuurimine j Proj. ümbertõstetav objekt N Proj. ümbertõstetav kaabel j aa j a a j a j TINGMÄRGID: ( ) PK 2+00 j aa a j a a aa D aa a a j a ja a aa j ja 60 50 23. 23.55 23. j aa a a a L a j j aa a a L a a j j (I a a S ) TINGMÄRGID: (TS) T ja ja a S a aa ja j j 0,5% a L a j R aa j T ja a a Eesti Raudtee AS Ta a aa j T aa j aa j Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Jõhvi linn, Ida-Viru maakond j j : M a a Taa Sa a Ra : a Tingmärgid T : aa L a T S aa a T : ja P24010 PP AA - - 4-101 a : a 11.10.2024 / 271+43 ava 5,00 TR00 KM+ 1 PK 0+00 M 7.00 s / start Y=65 =271+42 5 0201 algu 1,7m 8 0 Telg / A lig n ment TL- e n t: L= 5 X=69 5344.47 .53 Sirge / Ta ng 6794 2 .524 m Ü L E K Ä suurusgr I K N°321upp 0 0.5 3.0 0.5 e piir Töömahtud ersp) suurusgrupp0 TR002 (p 0.8 1.50 0.60 R001 N°891b h=0mm T 1.5 (0) 0.00‰ Tel xxx xxxx "Vasknarva Raudteeülek tee" äik nr xx-xx Telg / Alignment TL-0101 algus / start PA59 ° 3.1 90 Kõver / Curve: R=60,0m; L=9,0m 3.1 m L=40.829 Kõver / C Sirg Kõver / C 3.80 3.1 Kõve Sirge / Tangent: L=10,8m Sirge / Tangent: L=10,8m 3 äik nr xx-xx 271+450 Raudteeülek .1 Kõve tee" "Vasknarva urve:e R/ = Tel xxx xxxx h=0mm Sirge: urv R= N°891b(0) r / Cu irge / Tang Kõver / C e / Tangent: L=5 r / Cu e / Ta6n0g,0 6.50 1.5 S 1.50 0.60 rve: R Tangeen Sirge =60,0m; 3.80 60,0m pp0 rve: R u suurusgr Sirg 27711++442525 urve: R= =60,0 / Tan nt: L= m; L=6,6 t: L=0,4m ; L=90,0 ava 5,00 7.50 27 ent: L gent: =6,6m m; L= 2,6m 0. 60,0m; L= 3,4m ,4m 80 m = m 1 L=2,6 L 6,6m PK 0+00 4.00 1+400 m 6,6m m 227711++33 KM+m: 2 → LB: L= 5 7 75 N°321 upp 0 suurusEgKr Ä I K 71+396.7 40.829 D Ü L 95 IR=N67° 20' 56.10 e piir ava 5,00 m Töömahtud PK 0+52 51,7m ngent: L= "E Sirge / Ta 01 lõpp / end t T L- 0 2 nmen 2 Telg / Alig Märkus: 1) OÜ Reaalprojekt, topo-geodeetiline alusplaan 4a.,202töö nrG24029; 2) OÜ Reaalprojekt, geotehniline pinnaseuuring 3a.,202töö nrGL23076. Reaalprojekt OÜ Tellija Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus [email protected] Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Asendiplaan M 1:250 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TL - - 4-201 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TL-4-200_asend.dwg 16.10.2024 / 271+43 ava 5,00 TR00 KM+ 1 PK 0+00 M 7.00 s / start Y=65 =271+42 5 0201 algu 1,7m 8 0 Telg / A lig n ment TL- e n t: L= 5 X=69 5344.47 .53 Sirge / Ta ng 6794 2 .524 m 0.5 3.0 0.5 e piir Töömahtud ersp) 44.85 44.9 TR002 (p 0.8 44.95 45.0 45.05 1.50 0.60 R001 h=0mm T 1.5 45.1 0.00‰ Telg / Alignment TL-0101 algus / start PA59 ° 3.1 90 Kõver / Curve: R=60,0m; L=9,0m 3.1 m L=40.829 Kõver / C Sirg Kõver / C 3.80 3.1 Kõve Sirge / Tangent: L=10,8m Sirge / Tangent: L=10,8m 3 271+450 .1 Kõve urve:e R/ = h=0mm Sirge: urv R= r / Cu irge / Tang Kõver / C e / Tangent: L=5 45.1 r / Cu e / Ta6n0g,0 6.50 1.5 S 1.50 0.60 rve: R Tangeen 45.05 Sirge =60,0m; 3.80 60,0m rve: R Sirg 45.0 27711++442525 urve: R= =60,0 / Tan nt: L= m; L=6,6 44.95 45 t: L=0,4m ; L=90,0 ava 5,00 7.50 27 .0 ent: L 5 gent: =6,6m m; L= 2,6m 0. 45 60,0m; L= 3,4m 44 ,4m 80 44 .0 m = m 1 L=2,6 44 .9 L 6,6m .9 5 PK 0+00 44.85 4.00 1+400 .4 m 6,6m 44 44.8 44.8 m 44 44 .75 5 .7 44.7 227711++33 44 .6 KM44+. m: 2 .6 5 →44L.3 B: L= . 7 44 44 .5 44 5 .5 44 .4 5 44.6 5 44 35 44 44 44 44 .2 7 75 44 .0 .1 .2 5 .1 43 . 6 5 .0 5 44 5 43 .95 43.8 .9 5 .55 43.8 44 71+396.7 .5 44 40.829 D .45 43.75 44 .4 44 . 35 44 .3 44 95 IR=N67° 4 .25 4 .2 44 .15 44 .1 44 .05 20' 56.10 44 0 44. 5 . 9 e piir Töömahtud 43 m ava 5,00 PK 0+52 4 3 .9 L= 5 1 ,7m 43.85 ngen t: "E Sirge / Ta 01 lõpp / end n m en t TL-02 2 Telg / A lig Märkus: 1) OÜ Reaalprojekt, topo-geodeetiline alusplaan 4a.,202töö nrG24029; 2) OÜ Reaalprojekt, geotehniline pinnaseuuring 3a.,202töö nrGL23076. Reaalprojekt OÜ Tellija Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus [email protected] Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Vertikaalplaneering M 1:250 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TL - - 4-202 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TL-4-200_asend.dwg 16.10.2024 Ristlõige TL-0101_1 PK 0+09,5 M 1:100 47 47 Tee telg Sidumata segu fr Sidumata segu fr 0/32 pos nr 6, 0/32 pos nr 6, h=6cm h=6cm 46 46 Kõrgus [ABS] 0,50 2,00 2,00 0,50 Murukülv, h=10cm 4.0% 2.5% 4.0% max 1 45 Murukülv, h=10cm :3 45 1:3 max 44 44 Tagasitäide kohalikust 43 pinnasest 43 42 42 -10 -5 0 5 10 KATENDI KONSTRUKTSIOON TÜÜP 1 Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=6 cm Settekivimikillustikust alus Tm_240, fr 32/63 h=25 cm Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) - vajadusel hmin=25 cm Olev aluspinnas (planeeritud, tihendatud) Ristlõige TL-0201 PK 0+38,0 M 1:100 47 47 Tee telg Sidumata segu fr Sidumata segu fr 0/32 pos nr 6, 0/32 pos nr 6, h=5cm h=5cm 46 46 Kõrgus [ABS] Kõrgus [ABS] Murukülv, h=10cm Murukülv, h=10cm 0,50 3,00 0,50 45 45 4.0% 2.0% 4.0% max 3 ma x 1: 1:3 44 44 43 43 42 42 -10 -5 0 5 10 KATENDI KONSTRUKTSIOON TÜÜP 2 Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm Settekivimikillustikust alus Tm_240, fr 16/32 h=20 cm Reaalprojekt OÜ Tellija Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) - vajadusel hmin=20 cm Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS Olev aluspinnas (planeeritud, tihendatud) 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus [email protected] Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Teede tüüpristlõiked M 1:100 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TL - - 6-201 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TL-6-200_tyypristloiked.dwg 09.10.2024 Pikilõige TL-0201 M 1:100 48 48 Projekteeritud tõke Projekteeritud tõke ↑ Jõhvi ↑ R/b keskmine plaat (1tk) 1,37x2,5x0,165 ↓ Oru ↓ 47 0,60 0,80 47 Taktiilsed hoiatuskivid 0,80 0,60 1,50 1,40 1,52 1,40 1,50 tasanduskihil min 2,00 min 2,00 Kõrgus [ABS] Kõrgus [ABS] Raudtee Taktiilsed hoiatuskivid telg 46 tasanduskihil 46 vastavalt 3,10 3,10 Vastavalt pikipr. pikipr. 0.0% 0.0% 3.0% 45 45 44 44 43 R/b välimised 43 plaadid (2tk) 1,12x2,5x0,165 -10 -5 0 5 10 Proj. raudtee alusehitis KATENDI KONSTRUKTSIOON TÜÜP 2 KATENDI KONSTRUKTSIOON TÜÜP 1 Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=6 cm Settekivimikillustikust alus Tm_240, fr 16/32 h=20 cm Settekivimikillustikust alus Tm_240, fr 32/63 h=25 cm Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) - vajadusel hmin=20 cm Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) - vajadusel hmin=25 cm Olev aluspinnas (planeeritud, tihendatud) Olev aluspinnas (planeeritud, tihendatud) Ristlõige TL-0101_2 PK 0+53,3 M 1:100 47 47 Tee telg 46 Projekteeritud 46 Kõrgus [ABS] Kõrgus [ABS] raudtee aluskeha Murukülv, h=10cm pind 45 45 2,00 2,00 Murukülv, h=10cm 4.0% 4.0% 1:1 44 ,5 ,5 44 1:1 43 Tagasitäide 43 kohalikust pinnasest 42 42 -10 -5 0 5 10 Reaalprojekt OÜ Tellija Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 KATENDI KONSTRUKTSIOON TÜÜP 3 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus Purustatud kruus fr 0/32 mm (Pos 6) h=10 cm [email protected] Kruus fr 0/63 mm (Pos 4) h=20 cm Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) - vajadusel hmin=25 cm Olev aluspinnas (planeeritud, tihendatud) Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Teede tüüpristlõiked M 1:100 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TL - - 6-202 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TL-6-200_tyypristloiked.dwg 09.10.2024 Töö nr P24010 Jõhvi linn, Ida-Viru maakond. JÕHVI-ORU RAUDTEELÕIGU ÕGVENDUSE PROJEKTEERIMINE PÕHIPROJEKT RAUDTEE-EHITUSLIK OSA Tellija: AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn reg.nr 11575838 tel +372 615 8501 e-post: [email protected] Töövõtja: OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn reg.nr 10765904 tel +372 608 1100 e-post: [email protected] Tallinn 2024 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI JÕHVI-ORU RAUDTEELÕIGU ÕGVENDUSE PROJEKTEERIMINE. Jõhvi linn, Ida-Viru maakond. PÕHIPROJEKT RAUDTEE-EHITUSLIK OSA SELETUSKIRI Tellija: Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn reg.nr 11575838 tel +372 615 8501 e-post: [email protected] Töövõtja: OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn reg.nr 10765904 tel +372 608 1100 e-post: [email protected] Projektijuht: Taavi Sadam (tase 7, kutse nr 149945); Vastutav raudteeinsener: Vladimir Keiv (tase 7, kutse nr 199818); Vastutav teedeinsener: Jaan Luhaorg (tase 7, kutse nr 200607); Vastutav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener: Epp Teder (tase 7, kutse nr 185097). Tallinn 2024 P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 1/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI SISUKORD 1 ÜLDOSA .......................................................................................................................... 3 1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................................... 3 1.2 Seotud projektid ....................................................................................................................... 3 1.3 Projekti koostamise alus ........................................................................................................... 3 1.4 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu ........................................................... 4 1.5 Projekti eriosad ja lisad ............................................................................................................ 5 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 6 2.1 Olemasolev situatsioon ............................................................................................................ 6 2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................ 6 2.3 Geoloogilised uuringud ............................................................................................................ 6 2.4 Hüdrotehnilised uuringud ja arvutused .................................................................................... 7 3 PROJEKTLAHENDUSED ............................................................................................ 8 3.1 Raudtee ..................................................................................................................................... 8 3.1.1 Üldnõuded raudteel ........................................................................................................................... 8 3.1.2 Projekteeritud raudtee tehnilised parameetrid ................................................................................... 8 3.1.3 Raudtee plaan ja pikiprofiil ............................................................................................................... 8 3.1.4 Raudtee ristprofiil ............................................................................................................................ 11 3.1.5 Raudtee muldkeha ........................................................................................................................... 11 3.1.5.1. Nõuded alusballasti materjalidele.................................................................................................... 13 3.1.5.1. Nõuded täitekihi (Tm_115) materjalidele ....................................................................................... 13 3.1.5.1. Nõuded täite (Tm_90) materjalidele ............................................................................................... 13 3.1.6 Liiklusmärgid .................................................................................................................................. 13 3.2 Teedeehituslik osa (sh raudteeülekäigukoht) ......................................................................... 14 3.2.1 Hooldustee....................................................................................................................................... 14 3.2.2 Raudteeülekäigukoht ....................................................................................................................... 14 3.2.3 Liikluskorraldus .............................................................................................................................. 15 3.3 Ohutuspiirdeaed ja väravad .................................................................................................... 16 3.3.1 Ohutuspiirdeaed .............................................................................................................................. 16 3.3.2 Väravad ........................................................................................................................................... 17 3.4 Elektri- ja sidevarustuse välisvõrk ......................................................................................... 17 3.5 Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž..................................................................................... 17 3.5.1 Projekteeritud drenaaž ..................................................................................................................... 18 3.5.2 Torustikud ja kaevud ....................................................................................................................... 18 3.5.3 Drenaažitorustiku paigaldus ja kaeviku täide .................................................................................. 18 3.5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................................... 19 3.6 Raudtee truubid ...................................................................................................................... 19 3.7 Geodeetilised punktid ............................................................................................................. 20 4 TÖÖDE TEOSTAMINE .............................................................................................. 21 5 PÕHILISED EHITUSLIKUD TÖÖDE MAHUD ..................................................... 25 P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 2/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 Lähteülesanne Riigi poolt on seatud eesmärgiks Tapa-Narva raudteeliinil reisirongide sõidukiiruste tõstmine kuni 160 km/h. Eesmärgi täitmiseks tuleb õgvendada olemasolevad plaanikõverad, mis ei võimalda täna reisirongidel eesmärgiks seatud sõidukiirusega sõita. Antud eelprojekti eesmärgiks on eel- ja põhiprojekti koostamine ja ehitusloa saamine. Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuvale Jõhvi-Oru õgvendusele ning sellele jäävatele rajatistele. Raudtee elektrifitseerimine ja liiklusjuhtimine lahendatakse antud töö mahust eraldiseisvalt. Projektlahenduse koostamisel, sh rajatiste projekteerimisel arvestada perspektiivse teise peateega põhja pool, telgede minimaalne vahekaugus sirgel 4,3 m. 1.2 Seotud projektid Raudteeõgvenduse projekteerimisel arvestada järgmiste ehitusprojektidega: • „Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõik“, eelprojekt, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0055. Tellija Transpordiamet. Antud projektiga paralleelselt on ASi Eesti Raudtee tellimusel koostamisel järgmised projektid, millega on raudteeõgvenduse ehitusprojektide koostamisel arvestatud: • Elektrifitseerimise projekt; • CCS turvangusüsteemide moderniseerimise projekt. • Raudteeülesõitude moderniseerimine. Toila raudteeülesõidukoha automaatikavarustuse projekt. Eelprojekt. Töö nr UAS217. Ingeneriq Y Control Ferroviario S.A. • Jõhvi-Oru kontaktvõrgu projekteerimine. Eelprojekt. Töö nr 3005. Ardanuy Ingenieria S.A., Ayesa Ingenieria y Arquitectura S.A. 1.3 Projekti koostamise alus • AS Eesti Raudtee, tehniline kirjeldus. Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine, põhiprojekt; • AS Eesti Raudtee, Jõhvi-Oru õgvenduse eskiis; • AS Eesti Raudtee, km 271,332 silla remondi projekt, 2006 a.; • Topogeodeesia, töö GE-04-21 Raxoest, 2021 a.; • Geotehniline pinnaseuuring, töö GL23076, Reaalprojekt OÜ, 2024 a.; • Projekteerimistingimused 2311802/00217, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; • Tehnilised tingimused, Telia Eesti AS, nr 38239844; • Tehnilised tingimused, Elektrilevi OÜ, nr 459132; • Tehnilised tingimused, OÜ Järve Biopuhastus, e-kiri nr 2-1.2023/4615-1. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 3/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 1.4 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Projekteerimisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal Eestis kehtivatest õigusaktidest, standarditest, normidest, instruktsioonidest ja seadustest: 1) Raudteeseadus RT I, 30.10.2020, 1.; 2) Ehitusseadustik, Redaktsiooni jõustumise RT I, 05.03.2015 (01.07.2015); 3) Seadme ohutuse seadus RT I, 23.03.2015; 4) Elektroonilise side seadus RT I, 10.12.2020, 6; 5) Raudtee tehnokasutuseeskiri RT I, 11.11.2020, 8.; 6) EL komisjoni määrused ja direktiivid KTK (inglise keeles TSI), sealhulgas INF KTK ning PRM KTK; 7) AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri, Kinnitatud juhatuse 02.04.2024 otsusega nr 760/4. Kehtiv alates 17.05.2024 8) Tee projekteerimise normid, redaktsiooni vastu võetud 25.11.2023; 9) Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri, kinnitanud AS Eesti Raudtee juhatuse liige-infrastruktuuridirektor (30.09.2002); 10) EVS 843:2016 Linnatänavad; 11) EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 12) EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus 13) EVS-EN 12464-2:2014 „Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad; 14) EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused; 15) CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised; 16) EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded; 17) EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine; 18) EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid; 19) EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad; 20) EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega Osa 1: Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused; 21) EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega Osa 2: Arvutamine ja mõõtmine; 22) EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded; 23) EVS-EN 50310:2016 Telecommunications bonding networks for buildings and other structures; 24) EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 25) EVS-HD 60364-4-41:2017+A12:2019 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; 26) EVS-HD 60364-4-42:2011+A1:2015 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumtoime eest; 27) EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse; 28) EVS-HD 60364-4-444:2010+AC:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest; 29) EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised; 30) EVS-HD 60364-5-52:2011+A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud; 31) EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid; 32) EVS-HD 60364-5-559:2013+A11:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised”; 33) EVS-HD 60364-5-54:2011+A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; 34) EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 35) EN-EVS 61386-24:2010 „Elektripaigaldustorud / osad 2-4: erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“; 36) Elektrilevi OÜ (0,4…20) kV võrgustandard – 20kV kaabelliinid, dokument P338/2; 37) Elektrilevi OÜ (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4kV kaabelliinid, dokument P342/2; 38) Elektrilevi OÜ (0,4…20) kV võrgustandard – 0,4kV liitumispunkt, dokument P343/3; 39) Elektrilevi OÜ normdokument, Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded P346/3; 40) Elektrilevi OÜ normdokument, Elektripaigaldise projekti koostamise juhend, dokument P352/7; 41) Elektrilevi OÜ normdokument, Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend, dokument J31/2; 42) Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 4/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Projekteerimisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal Eestis kehtivatest õigusaktidest, standarditest, normidest, instruktsioonidest ja seadustest: 43) RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; 44) Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14 Kinnitatud Transpordiameti peadirektori 23.12.2014.a. käskkirjaga nr 0340; 45) EVS EN50131 standardiseeria „Häiresüsteemid“; 46) EVS EN50173 ja EVS EN50174 standardiseeria „Infotehnoloogia“; 47) EVS EN50310 Hoonete ja muude ehitiste telekommunikatsiooni võrgud. 1.5 Projekti eriosad ja lisad Käesoleva koondprojekti koosseisu kuuluvad järgmised kaustad ja lisad, mis on koostatud antud projekti käigus, kuid antakse välja eraldi kaustadena: 1) Eriosa-0_AA - Üldosa 2) Eriosa-1_TR - Raudtee-ehituslik osa 3) Eriosa-2_EL – Elektri- ja sidevarustuse välisvõrgu osa 4) Eriosa-3_TS – Rajatiste osa 5) Lisa-1_HD – Hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused 6) Lisa-2_GD – Topo-geodeetilise uuringu aruanne 7) Lisa-3_GT – Geotehniline pinnaseuuring 8) Lisa-4_KMeH – Keskkonnamõjude eelhinnang 9) Lisa-5_RH – Riskihinnang 10) Lisa-6_MK – Maakorraldus 11) Lisa-7_SA – Stabiilsusarvutused 12) Lisa-8_LU – Jalakäijate loenduse aruanne P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 5/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olemasolev situatsioon Projektiala asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 28.12.2016 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1.1/2016/278 ning täiendatud 08.02.2017 korraldusega 1.1/2017/25. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et pikemas perspektiivis näeb üleriigiline planeering ette elektriraudtee pikendust kuni Narvani. Maakonnaplaneeringus on antud muuhulgas üldised tingimused raudteevõrgu arendamiseks, millega on kavandatav tegevus kooskõlas – nt raudteevõrgustiku kvaliteeti tuleb tõsta, et võimaldada kiiremaid ja tihedamaid ühendusi toimepiirkondade ja tööstusalade vahel. 2.2 Geodeetilised uuringud Käesoleva projekti tarbeks on koostatud alljärgnev topo-geodeetiline uuring: • Töö nr G24029 2024.a., OÜ Reaalprojekt. Töö on esitatud eraldi lisana: Lisa-2_GD – Topo-geodeetilise uuringu aruanne. 2.3 Geoloogilised uuringud Teostatud tööde kirjeldus Geotehnilise uuringu välitöö toimus oktoobris ja novembris 2023. aastal. Tellija poolt määratud kohtadesse rajati kokku 68 uuringupunkti, millest 40 juurde rajati ka löökpenetratsioonikatse. Uuringupunktid tehti maksimaalse sügavusega 10,75 meetrit. Uuringu teostamiseks kasutati roomikutel puuragregaati GM 65 GTT. Puuraukudest võeti 79 pinnaseproovi, millest 11 katsetati TREV-2 Grupp AS laboris. Lisaks määrati looduslik veesisaldus 26 proovist. Kokku tehti 40 löökpenetratsioonikatset sügavusega 2,55…10,75 m. Geotehniline iseloomustus Uuritud ala asub Pandivere kõrgustiku põhjapoolses osas, kus reljeef on muutlik. Maapind langeb valdavalt lääne suunas. Lõigust itta jääb Loobu jõe org ja Kadrina paisjärv. Uuringupunktide suudmete ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 81,0…85,2 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist, milles võib esineda kruusasemat pinnast. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mis asub rohkem kui 5 meetri sügavusel. Uuritud ala jääb mattunud oru harude vahele ning selle idaosa läbib Jõepere rike. Töö on esitatud eraldi lisana: Lisa-3_GT – Geotehniline pinnaseuuring. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 6/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 2.4 Hüdrotehnilised uuringud ja arvutused Käesoleva töö eesmärgiks oli leida Jõhvi-Oru raudtee õgvendatava lõiguga ristuva vooluveekogu maksimaalne vooluhulk ja määrata raudtee silla asemele rajatava truubi ava optimaalne ristlõike suurus. Projektiga õgvendatav raudteelõik ristub ühe vooluveekoguga raudtee km 271,332. Selleks on Ruunoja kraav (VEE1067200). Käesoleva töö koostamise aluseks oli AS-i Eesti Raudtee koostatud tehniline kirjeldus. Töö koostamiseks kasutati Raxoest OÜ koostatud topo-geodeetilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr GE-04-21) ja Maa-ameti kaardirakendusi. Töö on esitatud eraldi lisana: Lisa-1_HD – Hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 7/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 3 PROJEKTLAHENDUSED 3.1 Raudtee Käesolev projekti osa sisaldab eelprojekti etapis järgnevaid töid: 1. Raudtee pealisehitise, muldkeha ja veeviimarite rajamine; 2. Raudtee truubi rajamine. Tööd on üks osa Tapa Narva raudteelõigu kiiruste tõstmiste eesmärgil raudteede õgvendamise töödest. 3.1.1 Üldnõuded raudteel • Maksimaalsed kiirused peateel – reisirongidele 140 km/h ja kaubarongidele 80 km/h; • Teljekoormus muldkeha – 32 tonni; • Raudtee mulde kandevõime 120 MPa. • Teljekoormus rajatised ja truubid – 32 tonni; • Pikkrööbastega tee. Projekteeritud raudtee kuulub I kategooriasse vastavalt normdokumendile СНиП 32-01-95. 3.1.2 Projekteeritud raudtee tehnilised parameetrid • Maksimaalne pikikalle / juhtlang: 6,1 ‰; • Minimaalne kõvera raadius peateel: R=1150m, h=100mm, Vmax 140 km/h; • Rööbaste mark: 60E1; - sirgetel ja kõveratel raadiustega R350HT; - rööpad omavahel kokku keevitatud; • Liiprite tüüp: raudbetoon; • Rööpmelaius: 1524 mm; • Liiprite epüür: - sirgel 1840 tk/km; - kõverates 1840 tk/km; • Rööbaste kinnitustüüp: elastne rööpakinnitus, kinnitussüsteem W14; • Ballasti tüüp: graniitkillustik, fraktsioon 31,5-63 mm; • Ballastikihi paksus liiprite all: 35 cm; • Ballastiprisma laius: 3,85 m sirgel ja kõverates R>1000m; • Ballastiprisma nõlvade kalle: 1:1,5; 3.1.3 Raudtee plaan ja pikiprofiil Raudtee projektlahendused on esitatud käesoleva projekti joonistel. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 8/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Töömaa piirid on raudtee kilometraaži järgi algusega 270+622 kuni 271+437 (tagada muldkeha ja ballastiprisma nõuetekohased parameetrid). Sealhulgas rööbaste vahetust koos liiprite ja uue ballastiprismaga vajalik teostada alates 270+725 kuni 270+430.5, kokku 705.5 meetri ulatuses. Üleminekud olemasolevalt raudteelt alates 270+622 kuni 270+725 ja 270+430.5 kuni 270+437 (kokku ca 111 m) vajalik teostada toppimis- ja rihtimistööd vastavalt projektis ette antud raudtee geomeetriale, koos ballasti lisamisega vajadusel. Raudtee muldkeha materjalide asendamine on planeeritud lõigus PK 270+727 kuni PK 270+428. Paralleelselt uues asukohas kulgeva projekteeritava raudtee muldkeha ja raudtee pealisehituse ehitamine liiklust katkestamata on tehniliselt võimalik teostada ca 256 meetri ulatuses, alates Km 270+944 kuni Km 271+200, kus tee telgede vahe on 5m või rohkem. Muu olemasolevalt raudtee geomeetrialt uuele geomeetriale suunduv lõik (siirded) tuleks teostada liikluskatkestuse ajal. Sobiva tööde tehnoloogia peab ehitaja valima vastavalt Tellija poolt antavatest võimalikest liikluskatkestuste pikkustest. Maksimaalne raudtee telje nihe olemasoleva ja projekteeritud raudteel on 8,4m põhja poole. Täiendavalt tuleb arvestada, et vastavalt Tellija poolt edastatud info alusel on perspektiivis rajada teine jaamavahe raudtee mis hakkab paiknema projekteeritud raudteest põhja pool, telje kaugusega 4,5m. See perspektiivne ala peab jääma võimalikult ehitistevaba. Samuti on plaani joonisel näidatud perspektiivse raudtee kaitsevööndi piir. Olemasolev raudtee tuleb lõigata 25 meetri pikkusteks sõrestikeks, eemaldada sõrestikud teest ning transportida ladustuskohta. Ladustuskoht täpsustatakse ehituse käigus. Töövõtja kohustus on tagada, et teest eemaldatud sõrestikke ei vigastataks ning neid oleks võimalik taaskasutada jaamade kõrvalteedes. Pikkrööpa lõikamisel tuleb kasutada tööriistu, mis tagavad lõike õige geomeetria ning tuleb arvestada kontakt- või termiitkeevituste asukohtadega. Minimaalne vahekaugus lõike ja keevituse asukoha vahel peab olema vähemalt 6,5 m. Lääne poolt on rööpavahetuse algusest lähima keevituskohani ca 10.1m ja idapoolne keevituskoht on vajalik välja lõigata ja ühendades lõikekohast olemasolev rööbas. Enne demonteerimistööde algust tuleb markeerida rööpmestikugrupi esindaja poolt defektsed kohad. Defektsed rööpad tuleb lõigata maksimaalselt 12,5 m pikkuseks ja transportida Töövõtja poolt ASi Eesti Raudtee kesklattu. Kasutuskõlbmatud betoon- ja/või puitliiprid utiliseerida töövõtjal. Tees olevad isoleerlukud tuleb lahti demonteerida või välja lõigata ning tarnida kesklattu. Uue raudtee puhul: Pikkrööbaste kokku keevitamisel kasutada kontaktkeevitust. Pikkrööbaste kinnitustemperatuur peab olema 23° ± 3°. Pikkrööpa kokku keevitamisel tuleb kõik keevislukkude tolerantside mõõtmised teostada digitaalseseadmega (seade peab olema kalibreeritud), mis peab väljastama digitaalse aruande ja need tuleb esitada Tellijale. Pikkrööbastee terves ulatuses peab olema iga 500 m järel markerliiprid (vastavalt iga kilomeetri- ja piketiposti 5/6 kohal). Markerliiprid peavad olema värvitud kollaseks. Markerliipritele tuleb kanda peale markermärgid nii liipritele, kui ka rööbastele vasaku ja parema rööpaniidi sisekülgedele, pärast pikkrööbastee neutraliseerimist. Tellija annab markeerimise joonise näidise. Töövõtja on kohustatud esitama iga pikkrööpa temperatuurikinnituse aktid. Rööpavahetusel tuleb lõikekoha ja keevisliite asukoha kujundamisel järgida „EVR-Infra- pikkroobastega-teede-ehitamise-ja-hooldamise-juhend“ tingimusi. Olemasolevate rööbaste P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 9/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI ühendamisel projekteeritud töölõigu uute rööbastega on vajalik hinnata kuulumisastet ja viia need liitekohad vastavusse lubatud tolerantsidega ja kooskõlastada AS Eesti Raudtee esindajaga. Jaamavahel on peatee kiiruseks vastavalt tellija poolt esitatud tingimustele maksimaalne 140 km/h. NB! Kaablite tehnilised andmed ja teljeloendurite täpsed asukohad annab TTA (AS Eesti Raudtee Telekomi ja turvangusüsteemide amet). Raudtee plaani elemendid Tabel 1 Projekteeritud raudtee horisontaalne geomeetria Raadius, Nr Tüüp Pikkus, m Algus, m Lõpp, m Alguspunkt Lõpupunkt m 696015,2032; 696140,3075; 1 Sirge 125,200 270+622,00 270+747,20 6585226,3914 6585221,4980 696140,3075; 696290,2566; 2.1 Siirdekõver 150,000 270+747,20 270+897,20 6585221,4980 6585218,8953 696290,2566; 696632,9968; 2.2 Kõver 349,595 1150,000 270+897,20 271+246,79 6585218,8953 6585280,5984 696632,9968; 696772,6234; 2.3 Siirdekõver 150,000 271+246,79 271+396,79 6585280,5984 6585335,3332 696772,6234; 696809.7277; 3 Sirge 40,205 271+396,79 271+437,00 6585335,3332 6585350.8170 Raudtee projekteerimistöö algus ja lõpp on raudtee teljepunktiga: • Algus: KM 270+622,000; X=6585226,391; Y=696015,203; Z=46,790. • Lõpp: KM 271+437,000; X=6585350,817; Y=696809,728; Z=45,120. Raudtee geomeetria parameetrid. Info piirkiiruse kohta on esitatud ka pikiprofiili joonistel. Tabel 2 Projekteeritud kõverate kinemaatilised andmed Element Lühend Väärtus Ühik Piirväärtused Rööpavahe L 1524 mm Kehtestatud kiirus V 140 km/h Siirdekõver SK pikkus Lr 150 m Tõusunurk dD/dLr 0,67 ‰ 1%o või vähem I ja II tee kat ainult Tõusunurk aja funktsioonis dD/dt 25,9 mm/s kontrollitakse-max 33mm/sek. Külgkiirenduse muutus aja funktsioonina SNIP 0,6m/sec3 (change of lateral acceleration as a function da/dt 0,2 m/s³ RATO 0,3m/sek3 of time) Välisrööpa kõrgenduse vajak/ülejäägi SNIP 97 mm/sek. muutus aja funktsioonina (change of cant dI/dt 29,5 mm/s sõidumugavuse parameeter deficiency / cant excess as a function of (49 Soome norm Rato 2) time) Ringkõver P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 10/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Ringkõvera raadius R 1150 m Tasakaalu kõrgus DEQ 214 mm optim 50% kõrgenduseks Välisrööpa kõrgendus D 100 mm Välisrööpa kõrgenduse vajak* I 114,0 mm Max 115 Külgkiirendus (lateral acceleration) a 0,70 m/s² 0,7 max *Max lubatud piirkiirus kui aj=...m/sek2 0,7 140 km/h *115mm – välisrööpa kõrgenduse vajak, mis on arvutatud põiksuunalise resultantkiirenduse normidesse jäämise alusel. Raudtee profiili elemendid Tabel 3 Projekteeritud raudtee vertikaalne geomeetria PVI asukoht, PVI Kõrgus, Juhtkalle Juhtkalle A (juhtkalde Raadius, Nr m m enne, ‰ pärast, ‰ muutus), ‰ m 2 270+622,00 46,790 -6,41 -6,12 0,29 3 270+720,00 46,190 -6,12 -3,21 2,92 15000,000 4 271+053,60 45,120 -3,21 0,00 3,21 15000,000 5 271+437,00 45,120 0,00 0,00 0,00 3.1.4 Raudtee ristprofiil Raudtee ristprofiili parameetrid: • Muldkeha laius sirgel/kõveral: 7,6/8,6 m; • Raudtee muldkeha nõlvade kalle: 1:1,5; • Alusballasti põikkalle: 0,0%; • Dreenkihi aluse põikkalle: 4,0%; • Muldkehaga külgneva kraavi sügavus: min 0,6m; • Kraavi põhjalaius: 0,4m. 3.1.5 Raudtee muldkeha Raudtee muldkeha konstruktsioon on arvutatud Transpordiameti Elastsete katendite arvutamise programmiga (KAP), muldkeha peale on nõutud tagada kandevõime 120 MPa. Arvutustes on aluspinnaseks arvestatud pinnasegrupi A pinnas (kerge saviliiv). Raudtee konstruktsioon: • Raudbetoon liiprid • Ballast, graniitkillustik fr 31,5/63 h=35 cm • Alusballast, killustiku (fr 16/32mm) ja liiva segu h=35 cm • Jämeliivast täitekiht (Tm_115) h=35 cm • Geoteksiil (75 kN/m) • Peenliivast täide (Tm_90) h=vajadusel vastavalt pikiprofiilile o Kokku: h=105 cm P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 11/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Antud projekti raames koostatud muldkeha stabiilsusarvutuste aruanne, millest lähtuvalt: Raudtee õgvendus paikneb alal, kus looduslikud pinnased on kohati asendatud tehis- ja täitepinnasega. Kohati esineb looduslik savipinnaste kiht tüsedusega kuni 2,4 meetrit, mis võib põhjustada mulde ebastabiilsust. Projekti piketaaži järgi on valitud stabiilsuse kontrolliks 2 ristlõiget: 1. ristlõik PK271+100, mis asub pehmema savimölli levikualal. 2. ristlõik PK271+350. Suurima savikihi paksuse ja väiksema lamamissügavusega ala, mis asub raudtee trassi ristuva kraavi vahetuses läheduses. Iseloomulik geoloogiline läbilõike on toodud alljärgneval joonisel Arvutuste tulemused Arvutuste tulemused on toodud lisas 1. Kavandatava raudtee õgvenduse mulde stabiilsus on tagatud ilma koormuseta ning paksema täitekihi esinemisel ka liikluskoormusega (Fs = 1,0…4,5; U=22…99%). Mullakihi mulde all või nõrgema pinnase esinemin (pehme savimöll või moreen) muudab olukorda ebastabiilseks (Fs = 0,79…0,81; U=123…126%) ning mulde vajab tugevdamist geotekstiiliga. Geotekstiil paigaldatakse dreenikihi alla (1 kiht). Geotekstiil paigaldatakse nii, et muldes moodustaks ühine keha, et tagada geotekstiili piisava ankurduspikkuse (Tp>75 kN/m2). Kasutamiseks sobib armeeritud kootud geotekstiil minimaalse tõmbetugevusega risti raudtee teljega 75 kN/m. Raudtee stabiilsusarvutuse projekt on esitatud projektiosas: Eriosa-3_TS – Rajatiste osa. Muldkehas kasutatavate kihtide tehnilised nõuded on esitatud Tabelis 4. Nõuded materjalidele on kirjeldatud käesolevas peatükis. Kihi nimetus Nõuded Peenosiste Tihendus- Kihi pealt mõõdetav materjalidele sisaldus koefitsient elastsusmoodul Alusballast Vt p 3.1.5.1 ≤ 5% Kt=0,98 120 MPa Täitekiht Vt p 3.1.5.2 ≤ 5% Kt=0,98 120 MPa Täide Vt p 3.1.5.3 ≤ 5% Kt=0,95 80 MPa P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 12/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Tabel 4 märkus 1: Objektil tuleb tiheduse määramine teostada kas otseste või aktsepteeritud kaudsete meetoditega - INSPECTOR, LOADMAN või analoogse seadmega. Tabel 4 märkus 2: Kihi pealt mõõdetava elastsusmooduli määramiseks võib kasutada ka alternatiivseid meetodeid (nt LWD-tüüpi seadmed nagu Inspector, Loadman, Dynatest jne), kui nende seos referentsmeetoditega DIN 18134 või EVS 934 on tõestatud. Alternatiivse meetodi kasutamise aktsepteerimise otsustab Tellija/Insener. Muldkeha rajamisel tuleb seda kihtide kaupa tihendada, kusjuures kihi paksus tuleb valida vastavalt kasutatavale tihendamisseadmele, kuid see ei tohi olla paksem kui 30 cm. Alumiste kihtide tihendustegur peab olema vähemalt 0,95 ja dreenkihi tihendustegur vähemalt 0,98. 3.1.5.1. Nõuded alusballasti materjalidele Materjal peab vastama Sa, grSa, saGr või Gr pinnaseklassifikatsioonile (EVS-EN ISO 14688) ning peab olema toodetud vastavuses standardi EVS-EN 13242 ja/või EVS-EN 13285 (AVCP tase 2+). Maksimaalne peenosiste (<0,063 mm) sisaldus peab olema ≤ 5%. Maksimaalne teramõõt D peab olema ≤ 63 mm. Materjali lõimisetegur peab olema CU ≥ 6. Juhul kui materjal on toodetud kivimi(te) purustamise teel, peab materjali purunemiskindlus vastama kategooriale LA35 ning külmakindlus kategooriale F2. Materjal ei tohi sisaldada huumust (heledam etalonist EVS-EN 1744-1 jaotise 15.1 järgi). Materjali kuumutuskadu EVS 1997-2 Lisa N järgi (minimaalne põletustemperatuur 415 °C) ei tohi olla suurem kui 1%. 3.1.5.1. Nõuded täitekihi (Tm_115) materjalidele Materjal peab vastama Sa, grSa või saGr pinnaseklassifikatsioonile (EVS-EN ISO 14688) ning peab olema toodetud vastavuses standardi EVS-EN 13242 ja/või EVS-EN 13285 (AVCP tase 2+). Maksimaalne peenosiste (<0,063 mm) sisaldus peab olema ≤ 5% . Maksimaalne teramõõt D peab olema ≤ 90 mm.. Juhul kui materjal on toodetud kivimi(te) purustamise teel, peab materjali purunemiskindlus vastama kategooriale LA40 ning külmakindlus kategooriale F4. Materjal ei tohi sisaldada huumust (heledam etalonist EVS-EN 1744-1 jaotise 15.1 järgi). Materjali kuumutuskadu EVS 1997-2 Lisa N järgi (minimaalne põletustemperatuur 415 °C) ei tohi olla suurem kui 1%. 3.1.5.1. Nõuded täite (Tm_90) materjalidele Materjal peab vastama Sa, FSa, grSa või saGr pinnaseklassifikatsioonile (EVS-EN ISO 14688) ning peab olema toodetud vastavuses standardi EVS-EN 13242 ja/või EVS-EN 13285 (AVCP tase 2+). Maksimaalne peenosiste (<0,063 mm) sisaldus peab olema ≤ 5%. Materjal ei tohi sisaldada huumust (heledam etalonist EVS-EN 1744-1 jaotise 15.1 järgi). Materjali kuumutuskadu EVS 1997-2 Lisa N järgi (minimaalne põletustemperatuur 415 °C) ei tohi olla suurem kui 1%. 3.1.6 Liiklusmärgid Raudtee kilomeetri- ja piketipostid tuleb paigaldada vähemalt 3,1 m kaugusele raudtee teljest (3,5m kõverates) joonisel näidatud täiskilomeetritele ja -pikettidele, Märgid paigaldatakse arvestusega, et need ei segaks liikumist teepeenral, P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 13/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Raudtee kiiruspiirangu märgid „140/80“, tuleb paigaldada raudteest paremale poole, vähemalt 3,1 m kaugusele teljest (3,5m kõverates), asukohad määratakse eraldi liiklusjuhtimise projektis. 3.2 Teedeehituslik osa (sh raudteeülekäigukoht) 3.2.1 Hooldustee Projekti raames nähakse ette olemasolev hooldustee plaani- ja vertikaal geomeetrit parandada raudtee kilometraaži 270+800 – 271+438 ulatuses. Parendatav hooldustee osa jääb kruusateeks. Hooldustee üldised parameetrid: • Katte laius – 4,0 m; • Mulde nõlvakalle – max 1:3; • Katte põikkalle – 2,5/4,0%. • Tugipeenra laius (tüüp 1) – 0,5 m; Hooldustee katendi konstruktsioon tüüp 1: • Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=6cm • Settekivimikillustik Tm_240 segu 32/63 h=25cm • Täitematerjal, kruusliiv Tm_115 h=vajadusel o Kokku: h=31cm Hooldustee katendi konstruktsioon tüüp 3: • Kruuskate, pos6 segu 0/31,5 h=10cm • Kruus, pos4 segu 0/63 h=20cm • Täitematerjal, kruusliiv Tm_115 h=vajadusel o Kokku: h=30cm Peenrakindlustusel kasutada sidumata segu pos 6 0/31,5. 3.2.2 Raudteeülekäigukoht Käesoleva töö käigus teostatud kergliiklejate loenduse andmete alusel võib eeldada, et keskmine ööpäevas raudteeülekäiku kasutajate arv võiks olla vahemikus 30 – 60 inimest ööpäevas. Tellijalt saadud info kohaselt on ülekäigukohta läbivate rongide arv 16 ning raudteeveeremi maksimaalne kiirus ülekäigukoha piirkonnas saab olema 140 km/h. Arvestades rongide maksimaalseks kiiruseks 140 km/h, on „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ Lisa 4 tabel 2 alusel saab olema tegemist II kategooria raudteeülekäigukohaga. Töö on esitatud eraldi lisana: Lisa-8_LU – Jalakäijate loenduse aruanne. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 14/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Raudteeülekäigukoha II kategooriast tulenevalt vajalikud ülekäigukoha foorsignalisatsiooni seadmed lahendatakse eraldi projektiga. Kuni vajalike seadmete paigaldamiseni on peale ehitustöid lubatud rongide suurim sõidukiirus 80 km/h. Sellisel juhul on ülekäigukoha kategooriaks III, mille korral foorsignalisatsiooni seadmed ei ole vajalikud. Käesoleva projektiga viiakse ülekäigukoht vastavausse „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ lisas 4 sätestatud nõuetele - korrigeeritakse tõkete asukohti ning lisatakse passiivse raudteeülekäigukoha märgistus. Jalgratta- ja jalgtee üldised parameetrid: • Telgede ristumisnurk – 90°; • Katte laius – 3,0 m; • Mulde nõlvakalle – max 1:3; • Tugipeenra laius – 0,5 m; • Katte põikkalle – 2,0%. Jalgratta- ja jalgtee katendi konstruktsioon tüüp 2: • Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm • Settekivimikillustikust alus Tm_240, fr 16/32 h=20 cm • Kruusliivast alus Tm_115 (k≥0,5m/ööp) h=vajadusel o Kokku: h=25cm Peenrakindlustusel kasutada sidumata segu pos 6 0/31,5. 3.2.3 Liikluskorraldus Vastavalt „Raudtee tehnokasutuseeskirja“ lisa 4 punkt 11 on raudteeülekäigukoha passivse märgistusena ette nähtud: • kontrastriba, mis kantakse raudteepoolse tõkke joonele. Kontrastribaks on vähemalt 100 mm lai kollane joon, mis tähistab raudtee ohutsooni piiri; • liiklusmärk „Raudteeülekäik“, mis paigaldatakse raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri kaugusele; • liiklusmärk 321 „Jalgrattaga sõidu keeld“, mis paigaldatakse raudtee teljest vähemalt 3,1 meetri kaugusele ja sellisele kõrgusele, et märk on liiklejale hästi nähtav; • liiklusmärk 893, millel on kuvatud informatsioon, kuhu edastada teavitus raudteel juhtunud õnnetusest või rikkest • taktiilne hoiatus, milleks on jalaga kombatavad reljeefsed sillutisekivid või paigaldised. Need paigutatakse 50 cm enne tõkkeid. • kohtkindlad tõkised. Kaugus tõkete vahel on ettenähtud 1,5 meetrit ja lähima tõkke kaugus raudtee teljest minimaalselt 3,1 meetrit. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 15/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Liiklusmärgid Objektile on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord” ning „Raudtee tehnokasutuseeskirja“ lisale 4. Projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on 0 ja I. Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Märkide paigalduskõrgus on 1,8 m. Riigiteele paigaldatavad märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1, valmistatud vähemalt 1,8 mm paksustel alumiiniumalustel. Arvestades sahkamiskoormusega, kasutada tsingitud poste läbimõõduga 86 mm (seina paksusega 2 mm). Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EN 1991-14, tuulekoormusklass WL6, löökkoormus lumekoristusest DSL2 ja koormuste varutegur PAF1 (EVS-EN 12899). Liiklusmärkide asukohad on toodud asendiplaani joonisel. Kohtkindlad teetõkised Jalgteede ristumisel raudteega on ette nähtud enne ja pärast ületuskohta paigaldada kohtkindlad teetõkised jalgliiklejate otseliikumise vältimiseks raudteele. Tõkised paigaldatakse omavahel nihkesse, et muuta jalgliikleja otsest liikumistrajektoori. Tõkked peavad olema puna- valgevöödilised, et need oleksid selgelt nähtavad. Tõkiste paigaldamisel lähtuda „Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“. Kohtkindlate teetõkete täpsemad asukohad ja mõõtmed on nähtavad asendiplaani ja ristlõigete joonistel. Ülekäigukohtade jalgratta- ja jalgtee serva on ohutuse eesmärgil projekteeritud jalakäijapiire. Jalakäijapiire peab vastama standardi CEN/TR 16949:2016 „Teepiirdesüsteemid- jalakäijate ohutussüsteemid-jalakäijate piirded“ ja Transpordiameti juhend „Teepiirdesüsteemid“ nõuetele. Minimaalsed nõuded vastavalt CEN/TR 16949: • kõrgusklass (Hp) - B (1,1m); • kogu konstruktsiooni koormustaluvus (Qhk) - C (1,0 kN/m) • elementide vahekaugused (Void Ds) o rajatistel ja kui nõlva kõrgus on suurem kui 1 m ja kalle järsem kui 1:1.5, tohib detailide vahe olla kuni 150 mm (Ds =150); o laugematel nõlvustel kui 1=1,5, tohib detailide vahe olla kuni 300 mm (Ds=300). • lumekoormus (Sn) - 2,5 kN/m2 3.3 Ohutuspiirdeaed ja väravad 3.3.1 Ohutuspiirdeaed Ohutuspiirdeaed on projekteeritud mõlemale poole raudteed vahemikus km 270+622 kuni 271+437 raudteeülesõidukohani. Projekteeritava piirdeaia kõrguseks on 2 m. Piirdeaia postid peavad olema profiilpostid sellise ristlõikega, mis võimaldab aiavõrgu kinnitamiseks kasutada klambreid kogu posti pikkuse ulatuses. Soovitav on kasutada nn. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 16/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Tprofiiliga poste. Posti läbimõõt peab olema vähemalt 48 mm. Postid peavad olema tsingitud nii seest kui väljast ja värvitud rohelist värvi. Tsingikihi kogus sees ja väljas peab olema vähemalt 275 g/m². Kõik postid peavad olema varustatud niiskus-, vee-, külma- ja UV-kindlast plastikust korkidega. Postide samm mitte üle 3000 mm mõõdetuna postide tsentrist. Postid peavad olema maapinda sisse betoneeritud sügavusele ca 500 – 700 mm, auk peab kogu sügavuses olema ühtlase läbimõõduga (soovitavalt puuritud). Külmakerke vältimiseks on kategooriliselt keelatud valada pealt laienevat vundamenti nn. seent, mis ulatub maapinnani, betooni tugevusklass peab olema minimaalselt C25/30 keskkonnaklassiga XC2. Aia sirglõikudel iga 25 m tagant peavad aiapostid mõlemas suunas olema tugevdatud kaldtugedega. Lisaks peavad kaldtoed olema algus ja nurgapostidel (mõlemas suunas). Kaldtugi kinnitatakse 2/3 posti kõrgusele maapinnast. Kaldtoe komplekti peab kuuluma vähemalt 38 mm läbimõõduga post, plastist otsik, polt, mutter, poldi ja mutri kaitsekork. Aiavõrk peab olema keevisvõrk kõrgusega min 2000 mm ja võrgusilma läbimõõduga mitte rohkem kui 51 X 51 mm ning traadi läbimõõduga vähemalt 3,0 mm (pinnakatte pealt mõõdetuna). Võrk peab olema tsingitud ja kaetud rohelise kattega (värv või muu väliskeskkonda sobiv kate). Võrgu tõmbetugevus vertikaalsuunas peab olema vähemalt 700 N/mm2 ja horisontaalsuunas vähemalt 400 N/mm2. Võrk peab olema kinnitatud postide külge roostevaba traadist klambritega 3,5 mm vastavalt valmistaja juhendile. Piirdeaia metallkonstruktsioonid, mis asuvad pingestatud kontaktvõrguosadele lähemal kui 5 m, peavad olema maandatud. 3.3.2 Väravad Väravad peavad olema valmistatud kuumtsingitud nelikanttorust vähemalt 60X40X3 mm ja paigaldatud sisse betoneeritud nelikantpostidega kuumtsingitud nelikanttorust vähemalt 80X80X4 mm. Väravate toruraami sisse peab olema paigaldatud tsingitud keevispaneelvõrk. Kõik värava detailid peavad olema kaetud rohelise ilmastikukindla kattega. Kahe poolega autoväravad peavad olema varustatud raami all servas asuva tuuleriiviga, mis peab lahtises asendis ulatuma maapinna sisse vähemalt 5 cm ja olema fikseeritav suletud asendisse. Autovärava laius on 5 m ja kõrgus 2 m, mõõdud väravatele tuleb arvestada tugipostide siseservade vahelt. Kõik väravad on käsitsi avatavad ja peavad olema varustatud tabalukuga, ette näha peavõtme lukustus. 3.4 Elektri- ja sidevarustuse välisvõrk Elektri- ja sidevarustuse välisvõrguosa on kajastatud projektiosas: Eriosa-2_EL – Elektri- ja sidevarustuse välisvõrgu osa. 3.5 Sademevee kanalisatsioon ja drenaaž P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 17/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 3.5.1 Projekteeritud drenaaž Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada pinnasest liigse vee ära juhtimiseks raudteega paralleelne uus drenaažisüsteem. Projektis käsitletavas lõigus on olemasolev raudtee drenaažitorustik, mis on raudtee ümber projekteerimise tõttu ette nähtud likvideerida asendiplaanil näidatud mahus. Olemasolev drenaaž, mille paiknemine on raudtee uue muldkeha suhtes sobiv, jääb alles. Alates piketist 270+720 rekonstrueeritav De315 mm drenaažitorustik pikendatakse kraavini, mis ristub raudteega piketil 271+332. Antud kraavi on juhitud kõigi kolme rekonstrueeritava drenaažisüsteemi väljavoolud. Piketil 270+720 tuleb esmalt määrata olemasoleva drenaažisüsteemi kõrguslik info kaevus DK-1, mis on ette nähtud välja vahetada, ja kontrollida projekti kõrguslikku sobivust looduses. Dreenitorud on täisringaugustusega torud PP SN8 De250 mm ja De315 mm. 3.5.2 Torustikud ja kaevud Drenaaži toruna kasutada täisringaugustusega PP dreenitoru De250 mm ja De315 mm, mille rõngasjäikuseks on SN8. Torud vastavuses standardiga SFS3520. Drenaažikaevudeks kasutada PE plastkaeve malmist luugiga 40T diameetriga D400/315 ja D560/500. Kaevud on setteosaga 20 cm. Drenaažisüsteemi kaevud vastavad standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Plastmasskaevudena kasutatakse teleskoopilisi tehases valmistatud kaevusid. Teleskooposa pikkus on 800 mm ja tõusutorust väljaulatuva teleskooposa pikkus ei tohi olla üle 500 mm. Ennekõike kasutatakse kaevuelemente, kus torude ühenduskohad on juba tehases valmis tehtud. Kui plastmasskaevu on vaja teha toruühendus kohapeal (objektil), kasutatakse sadulühendust. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Drenaažitorustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteetseid torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu torude omavahelisel ühendamisel. Torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77- 2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud paigaldusjuhend nõuetele. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. 3.5.3 Drenaažitorustiku paigaldus ja kaeviku täide Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 18/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Drenaažitoru ümber on geotekstiiliga ümbritsetud killustikpadi, mis koosneb dreenivast kihist ja tasanduskihist. Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 100 mm. Tasanduskiht tehakse killustikust fraktsiooniga 16/32, tihedusastmega 90%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse dreeniv kiht. Dreenivaks materjaliks on killustik fraktsiooniga 32/64. Ümber tasanduskihi ja dreeniva kihi on ette nähtud paigaldada II klassi geotekstiil, et eraldada dreeniv osa mitte dreenivast. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300 mm. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav. Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Ehitaja koostab eraldi tööde korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik torustike ühendamiseks vajalikud tarvikud. Kaeviku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. 3.5.4 Tehnovõrgud Projektiga vaadeldavas piirkonnas ristub raudtee piketil 271+171 OÜ Järve Biopuhastus veetorustikuga De180 mm. OÜ Järve Biopuhastusele on antud veetoru kummalgi pool raudteed paiknevale kahele olemasolevale veekaevule tagatud ligipääsu võimalus, lähtuvalt väljastatud tehnilistest tingimustest. Olemasolev tuletõrjehüdrant jääb projekteeritud raudtee piirdeaiast väljapoole. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnorajatise valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa- alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike- mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. 3.6 Raudtee truubid Raudtee truubi projekt on esitatud projektiosas: Eriosa-3_TS – Rajatiste osa. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 19/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 3.7 Geodeetilised punktid Kogu projekti hõlmava ala ulatuses puuduvad riikliku tähtsusega geodeetilised punktid. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 20/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 4 TÖÖDE TEOSTAMINE Üldist Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud töömahuloendites, mille koostamise aluseks on Transpordiameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ajakohase versiooni nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nende poolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 21/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnakaitse aspektid ja tööohutus Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. Jäätmete ladustamiseks väljaspool nende tekkekoha kinnistut on vajalik vastav keskkonnakaitseluba. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele, ja nimetatud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Raudteelõigu ehituse ajal ei tohi toimuda keskkonnaseisundi tarbetut halvendamist. Kõik raudtee ehitusega seotud tööd toimuvad raudteemaal. Pärast ehitustööde lõppu kogu territoorium heakorrastatakse. Tööperioodi jooksul tuleb järgida TKE Lisas 3 „Ehitusgabariidi rakendamise juhend“ kehtestatud nõudeid. Kõik kapitaalremondiga seotud tööd raudtee gabariidis teostatakse „akna“ ajal. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreering omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde ajal ei tohi töötsoonis viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegne liikluskorraldus Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 22/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile, liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.07.2018.a. määrusele nr.43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning olema kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka erivedude teostamise võimalikkus. Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida raudtee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. Raudtee ja teede trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Raudtee ümber tuleb kehtestada kaitsevöönd. Raudtee kaitsevööndi ulatus vastavalt kehtivale ehitusseadustikule on 30 m rööpme telgjoonest. Ohutuse tagamiseks (nähtavuse tagamiseks) tuleb raadata trassiga piirneval alal kasvavad ja nähtavust halvendavad puud-põõsad vähemalt 15 meetri ulatuses äärmisest rööpast, et tagada vajalik nähtavuskoridor, vajadusel teostatakse raadamine kogu raudteemaa-ala ulatuses. Kuna projekteeritud on ülesõidukohad reguleeritud, siis lisa raiet nähtavuse tagamiseks ei pea teostama. Raudtee muldkeha ja veeviimarite ehitamine Kogu raudtee maa-ala AS Eesti Raudtee kinnistu piires tuleb raadata vähemalt 15 meetrit raudtee teljest, sealhulgas raiuda puud, lõigata võsa ning juurida kännud, vajadusel teostatakse raadamine kogu raudteemaa-ala ulatuses joonistel näidatud piirides. Kõik raudtee muldkeha rajamisega seotud tööd on ette nähtud raudteemaa piires. Töötsooni sattuvate kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata šurfimise teel kaablite haldaja juuresolekul. Tööde teostamisel tagada kaablite ning seadmete säilivus. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 23/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI Kasvupinnas tuleb eemaldada. Muldkeha alusmaterjaliks sobimatud pinnased (muld ja turvas) lõigatakse välja, mullatööde käigus väljakaevatavat liigset ja muldkehasse mittesobivat materjali mitte ladustada raudteemaale. Muldkeha tihendamise käigus tuleb saavutada selle pealispinnal elastsusmoodul vähemalt 120 MPa. Kontaktvõrgu postide ja teefooride piirkonnas tuleb vajadusel muldkeha laiendada selliselt, et tagatud oleks vundamentide püsivus ja vastavus nõuetele. Muldkeha laiendused nendes kohtades lahendatakse vajadusel kontaktvõrgu ja liiklusjuhtimise projektides. Massivahetusel nõrga kandevõimega pinnasekihid (turvas, muda) kaevatakse välja kuni piisava kandevõimega kihini ja asendatakse parema kandevõimega pinnasega. Meetodi kasutust piiravad valdavalt kaevise püsivusega seotud tegurid. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast muldkehasse mittesobivat materjali on ettenähtud kasutada täitena raudteemaal. Samuti võib antud materjali vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. Mullatööde lõppedes peab maa-ala olema planeeritud ja heakorrastatud. Raudtee pealisehitise, sh pikkrööbastee ehitamisel ja keevitamisel tuleb lähtuda AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjast ja selle lisadest. Olemasolevad kraavid tuleb projektis ettenähtud ulatuses puhastada ja profileerida. Haljastus Joonistel esitatud haljastatava ala suurus on tinglik. Ehitustööde käigus võib haljastatav ala suureneda või väheneda, mis sõltub ehitustegevuse käigus kannatada saanud maa-ala suurusest. Kogu ehitustegevusega kannatada saanud haljastus on ettenähtud taastada vastavalt enne ehitustööde algust olevale olukorrale. Haljastuse rajamisel vastu hoonete seinu, tuleb see rajada kaldega hoonest eemale Kasutamis- ja hooldamisjuhend Raudtee ja teede kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub raudtee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Raudtee hooldamisel tuleb lähtuda EVR tegevuseeskirjast ja selle lisadest, teede hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92). Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel ei ole ette näha täiendavad hooldekulusid. Jäätmekäitlus Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse ees ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed kaotada. Töövõtja peab korraldama kõigi objektilt leitavate ohtlike ehitusjäätmete ja muude ehitusobjektilt leitavate jäätmete äraveo ja selle toimetamise jäätmekäitlusesse. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 24/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI 5 PÕHILISED EHITUSLIKUD TÖÖDE MAHUD Esitatud tööde mahud on mõõdetud joonistelt ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt. Kõik mahud tuleb tööde käigus täpsustada. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemise erinevused tegelikest asukohtadest võivad ettenägematute tööde mahte suurendada. Märkused: • Kõik esitatud mahud on geomeetrilised; • Mahtude arvutamisel ei ole arvestatud pinnaste ning materjalide tihendusteguriga, kadude teguriga ja tegeliku mahumassiga; • Nimekirjas olevad lõplikud töömahud selguvad kohapeal Töövõtja ja Tellija esindaja kokkuleppel; • Kõik lammutus- ja demontaažitööde mahud tuleb arvestada koos lammutatavate materjalide äraveo ja utiliseerimisega • Teised siin peatükis nimetamata tööde määrad peavad olema kooskõlas töö kirjelduse vastavate osade tingimustega. Mahtude tabel käesolevas projektis on antud tingimuslik, lähtudes võimalikest mahtudest ja on mõeldud eeskätt kasutamiseks töövõtu hanke korraldamisel, et tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja tagada pakkumuste võrreldavus. Vastuoluliste või ebaselgete andmete ilmnemisel projektis ja töömahtude tabelis on vajalik teha täpsustavaid järelpärimisi enne ehitushankel pakkumuse esitamist. Hilisemad pretensioonid ei vabasta Töövõtjat tema kohustustest Tellija ees ega võimalda lisaraha taotlemist. Pakkumus peab sisaldama Töövõtja riske koos kõikide sisalduvate tööde mahtudega mis on vajalikud töö nõuetekohaseks ja tähtajaliseks teostamiseks. Käesolev projekt on koostatud järgnevatel eeldustel: • Tööde mahtude tabelis esitatud mahud on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid, st tegelikud tööde mahud selguvad töö käigus ning lepitakse kokku Töövõtja ning Tellija vahel lähtuvalt tegelikult teostatud töödest; • Tööde mahtude tabelis toodud ühikhindades ja maksumustes peavad sisalduma kõigi tingimuste, kohustuste ja vastutuste täitmisega seotud kulud, lepingu dokumentides kirjeldatud töö teostamise ja katsetustega seotud kulud, kõik lisakulud, maksud (välja arvatud käibemaks). Pakkuja esitatud pakkumuse maksumuse tabelis sisaldavud ühikhinnad peavad sisaldama mistahes kulutusi, mida on võimalik vastava ühikhinna objektiks oleva töö või tegevusega seostada. • Pakkuja esitatavas Pakkumuse maksumuse tabelis nimetamata mistahes tööde ja kulude hinnad peavad sisalduma loendis nimetatud tööde hindades, s.t. Töövõtjal ei ole õigust taotleda makset töö eest, mida ei ole nimetatud Töömahtude loendis. • Pakkumuse maksumuse tabelis toodud hindades ja määrades peavad sisalduma ka kõikide ajutises kasutuses olevate materjalidega (ajutiste materjalidega) seotud kulud ning ehitusjäätmete utiliseerimisega (sh hävitamisega) seotud kulud. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 25/26 Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Põhiprojekt Töö nr. P24010 SELETUSKIRI • Töövõtja peab arvestama kõigi kulutustega, mis võivad tekkida seoses töö teostamise ajakava täitmisega. Neid kulutusi käsitletakse, kui mistahes ühikhinnaga seonduvaid kulutusi ja ühikhindades sisalduvaid kulusid. P24010_PP_TR-3-100_seletuskiri lk 26/26 39 6 H=45.1 .120m. PVI= 45 . i=-3.21‰ . i=0.00‰ 333.600 383.400 H=46.790 PVI= 46.790m. H=46.206 PVI= 46.190m. i=-6.41‰ 221.997 . i=-6.12‰ 98.000 . i=-6 R=1500 . 98. 12‰ 000 . / 270+622.00 i=-3.2 333.6 1‰ . 0.00 VK 00 36.25"E A= / 271+0 271+02 VKL= 270+741.86 → LB: L=125.200 DIR=S87° 45' Olemasoleva puitaia 0.000 53.60 9.54 VK likvideerimine KM+m: 270+897.200 → BC: R=1150.000 L=349.595 150 → SS_LRB: A=415.331 L=15 m 271+ 89,2 L= 271+ ; L= KM+m: 270+622.000 m 0,0m e: R L=87,5 / 270+720.00 KM+m: 270+747.200 R=15000.00 VKA=270+698.14 =50 125 er / angent: 077.66 271+ Curv e/T 0.00‰ Sirg õ v PA55 K TR001 9.595 00 .000 L=34 R=1150 271+1 PK 3 0.00‰ +00 -3.21‰ TR002 (persp) 75 271+0 -3.21‰ 0 TR001 89,2m h=0mm 271+05 0,0m; L= L=125.200 m -6.12‰ PA53 3.80 77,5m 271+025 -6.12‰ -3.21‰ PA54 rve: R=50 ngent: L= -3.21‰ h=0mm 3.80 270+622 271+000 270+625 3.80 Kõver / Cu CLO Sirge / Ta h=100mm 270+650 1 lõpp / end 270+675 L=150.000m 270+975 270+700 4.10 L=8,1m 4.80 m 270+725 ,3m 10.13 ,1m Sirge / Tangent: L=44,4 ent TL-010 270+950 270+750 44 5,4m R=200,0m; L=8 0,0m; L= Kõver / Curve: R=200,0m; L=15,4m PK 4+00 270+775 Kõver / Curve: R=200,0m; m m ava 5,00 270+925 R=200,0m; L=1 Sirge / Tangent: L=44,4 Kõver / Curve: R=300,0m; L=44,3m t: L=13,4m 00 Kõver / Cu ent: L=77,5m Telg / Alignm 270+900 270+825 270+850 t: L=13,4m 270+875 270+8 rve: R=30 Sirge / Tangent: L=59,2m Sirge / Tangent: L=59,2m 4 Sirge / Tangen Kõver / Curve: ng Sirge / Tangen Kõver / Curve: Sirge / Ta PK 6+45 PK 6+00 PK 5+00 Märkus: 1) OÜ Reaalprojekt, topo-geodeetiline alusplaan 4a., 202töö nrG24029; 2) OÜ Reaalprojekt, geotehniline pinnaseuuring 3a., 202töö nrGL23076. Reaalprojekt OÜ Tellija Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus [email protected] Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Asendiplaan M 1:500 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TR - - 4-201 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TR-4-200_asend.dwg 16.10.2024 . . i=0.00‰ i=0.00‰ 49.000 383.400 0 H=45.139 / 271+43 271+50 PVI= 45.120 m . ava 5,00 i=-3.2 TR00 333.6 1‰ . KM+ 1 PK 0+00 i=0.00‰ . M 7.00 00 Y=65 =271+42 5 383.400 8 0 X=69 5344.47 .53 6794 2 .524 m R=15000.00 0.5 Olem 0.5 3.0 piir Töömahtude a KM+m: 271+246.7 likvid soleva p → SS_SRB: A=415 eerim u ine itaia ersp) TR002 (p 0.8 97.63 VKA=271+02 60 1.50 0.60 R00 1 h=0mm T 1.5 / 271+053. 0.00‰ PA59 tt 3.1 ° 90 e 3.1 L=40.829 m ik 95 d p 3.80 Murtu .331 L=150.000 3.1 9.54 VKL= 27 3.1 271+450 h=0mm 0m 6.50 1.5 1.50 0.60 6 3.80 5,0 27 271+ PA58 ava 5,00 7.50 27 1+4242 ava 8.30 0.80 1+077.66 55 1 PK 0+00 4.00 1+400 m 3.80 27 271+ CLO KM+m: 27 .829 DIR=N67° → LB: L= -3.21‰ 1+37375 L=150.000m 6.00 5 4.05 27 271+ -3.21‰ 271+000 0.00‰ 1+35350 4.80 1+396.79 40 PA57 0 27 TR001 271+ R=1150.000 L=34 0.00‰ 9.595 h=100mm PA56 1+3232 271+025 PA55 PK 1+00 271+300 55 4.80 5 271+050 271+275 271+075 271+250 271+100 20' 56.10" 271+225 271+125 271+200 piir 271+150 271+175 ava 5,00 m Töömahtude PK 0+52 E PK 4+00 2 PK 2+00 Tähis : Seotu TL-truup_0 d Asuko telg: TR 01 ht 00 Param : PK 27 1 1+24 Hsv= eetrid: Ø 6, PK 3+00 42.44; 500m 829 Hvv= m; L=15 42.29; ,1 i=1,00 m; %; ava 5,00 m 4 ava 5,00 m 3 Märkus: 1) OÜ Reaalprojekt, topo-geodeetiline alusplaan 4a., 202töö nrG24029; 2) OÜ Reaalprojekt, geotehniline pinnaseuuring 3a., 202töö nrGL23076. Reaalprojekt OÜ Tellija Vabaduse pst 174b Eesti Raudtee AS 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Töö nimetus [email protected] Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine Asukoht Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Raudteeinsener: Vladimir Keiv ... Teedeinsener: Jaan Luhaorg ... Asendiplaan M 1:500 Teedeinsener: Kristjan Juuse ... Töö nr Staadium Eriosa Versioon Joonise nr ... Projektijuht: Taavi Sadam ... P24010 PP TR - - 4-202 Fail / Kuupäev: P24010_PP_TR-4-200_asend.dwg 16.10.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 15.10.2024 Amet [email protected] Meie 23.10.2024 nr 7.1-2/24/16478-3 Endla tn 10a 10142, Tallinn, Harju maakond Ehitusloa taotluse nr 2411271_10165 ning raudteerajatiste ja tehnovõrkude projekti nr P24010 kooskõlastus riigiteede tee piirides ja tee kaitsevööndis Ida-Virumaal Olete Transpordiameti kaasanud ehitisregistris (Ehitusloa taotlus nr 2411271/10165, menetlus nr 445753) Ehitusloa taotluse nr 2411271/10165 menetlusse. Ehitusloa taotluses on 6 ehitise nimetust ja 6 EHR koodi. Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistris esitatud ka raudteerajatiste ja tehnovõrkude ehitusprojektid, Reaalprojekt OÜ töö nr P24010 „Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine“ (edaspidi Projekt), eelprojekti staadiumis. Projekti koosseisus on 4 eriosa: Üldosa, Raudtee-ehituslik osa, Elektri- ja sidevarustuse välisvõrgu osa ja Rajatiste osa. Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada raudtee koos sinna juurde kuuluvate raudteerajatiste ja tehnovõrkudega (edaspidi tehnovõrgud) Jõhvi linnas Ida-Virumaal. Ehitisregistris esitatud Projekti järgi on raudteerajatiste ja tehnovõrkude ehitustööd kavandatud riigitee nr 32 Jõhvi – Vasknarva km 0,16-0,19 tee piirides ja tee kaitsevööndis. Projektis on ette nähtud tehnovõrkude (maakaablid) ristumine kinnisel meetodil riigiteega nr 32 km 0,16 ning rööbastee ja hooldustee ümberehitus riigitee nr 32 km 0,17-0,19. Ehitisregistris esitatud Ehitusloa taotluses on Rööbastee nr I (EHR kood 291672024) aadressiga Kase tn 5 (katastritunnus 32222:001:0003) ehitusel puude/puutumus ka riigiteega nr 13138 Lagedi – Oru tee km 1,12-1,14. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ehitusloa taotlus nr 2411271/10165, eelnõu ja Reaalprojekt OÜ töö nr P24010, eelprojekti staadiumis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Enne riigiteede tee piirides ja tee kaitsevööndis ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 1.1. Kooskõlastada Transpordiametiga eelprojektile järgnevad põhiprojektid (ja/või tööprojektid). 1.2. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 1.3. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/taotlused-blanketid#td-ja- piirangud-ma) palume saata e-postiga [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 2. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 3. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 6. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 7. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 8. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2) 23.10.24, 12:23 Ehitisregister Eelnõu menetlus nr 445753 (Sooritatud) Kooskõlastus Menetlus Ehitis(ed) Lisad Sisekommentaarid Kooskõlastuse andmed Avaleht Kooskõlastuse seisund Sooritatud Töölaud Kooskõlastav asutus Transpordiamet Ehitamine Kooskõlastaja ARVO VELTRI Vastamise tähtaeg 25.10.2024 Kasutamine Kooskõlastuse põhjus Vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1 edastab TTJA ehitusloa taotluse kooskõlastamiseks. Energia Seisukohad ja märkused Arhiivid Lisaja asutus Lisaja Ring Märkuse objekt Kuupäev Märkuse eesmärk Infoportaal Kirjutan Kirjutan Valin Kogu taotlus pp.kk.aaaa  Valin Transpordiamet ARVO VELTRI 4. Kogu taotlus 23.10.2024 Kooskõlastan tingimustega Suhtlus Ehitustöödel ja Projekti realiseerimisel tuleb arvestada Transpordiasmeti kirjas 23.10.2024 nr 7.1-2/24/16478-3 (lisatud) esitatud informatsiooni ja nõuetega: Juhendid https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27141999 1/3 23.10.24, 12:23 Ehitisregister Lisaja asutus Lisaja Ring Märkuse objekt Kuupäev Märkuse eesmärk Haldus  Kommentaarile lisatud fail 7.1-22416478-3 23.10.2024 Valjaminev kiri.asice Transpordiamet ARVO VELTRI 3. Kogu taotlus 11.10.2024 Lahendamiseks Olete kaasanud Transpordiameti (TRAM) ehitusloa taotluse nr 2411271/10165 (menetlus nr 445753) menetlusse. Ehitisregistris on loetletud 8 EHR koodi (8 rajatist) sh Rööbastee nr I Jõhvi-Oru (EHR kood 291672024) ja ehitise aadress - Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Jõhvi raudteejaam// Linna küla, Tapa-Narva 272,0-272,2 km//Tapa-Narva 272,2-273,5 km// Tapa-Narva 273,5-273,6 km//Kohtla-Järve linn, Oru linnaosa, Kase tn 5// Toila vald, Pühajõe küla, Tapa-Narva273,6-276,9 km; Ehitisregistris, Ehitise asukoht näitab Rööbastee nr I Jõhvi-Oru (EHR kood 291672024), et rajatisel on puutumus riigiteedega nr 32 Jõhvi – Vasknarva tee ja nr 13138 Lagedi – Oru tee, kuid ehitisregistrist ei tuvastanud projektdokumentatsiooni nende riigiteede ja raudtee lõikumiste kohta. Palume selgitust ja lisada puuduv projektdokumentatsioon Rööbastee nr I Jõhvi-Oru (EHR kood 291672024) kohta. Kommentaarile lisatud fail EHR kood 291672024_Ehitise asukoht rööbastee nr I Jõhvi-Oru.PNG Vastus: JEKATERINA SOOTS (14.10.2024) Olemasolev Rööbastee nr I Jõhvi-Oru (EHR kood 291672024) raudtee osa (Kehand 1) läheb küll ümberehitusele, kuid mitte täies mahus. Ümberehitusele läheb Kehand 2, mis on meie poolt projekteeritud lõik ning mis ei puutu kokku riigiteedega nr 32 Jõhvi – Vasknarva tee ja nr 13138 Lagedi – Oru tee. https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27141999 2/3 23.10.24, 12:23 Ehitisregister Lisaja asutus Lisaja Ring Märkuse objekt Kuupäev Märkuse eesmärk  Vastet ei leidnud Vaatan ridu 1-2/2 1 Vaatan korraga 10 rida https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/operation/27141999 3/3 Lauri Lillmann Osaühing Reaalprojekt Teie 28.10.2024 [email protected] Tallinna 45 Meie 22.11.2024 nr 7.1-2/24/16478-5 71008, Viljandi, Viljandi maakond Raudteerajatiste ja tehnovõrkude põhiprojekti nr P24010 kooskõlastus riigiteede tee piirides ja tee kaitsevööndis Ida-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada raudtee koos sinna juurde kuuluvate raudteerajatiste ja tehnovõrkudega (edaspidi tehnovõrgud) Jõhvi linnas Ida-Virumaal. Tehnovõrkude projektid, Reaalprojekt OÜ töö nr P24010 „Jõhvi-Oru raudteelõigu õgvenduse projekteerimine“ (edaspidi Projekt) on põhiprojekti staadiumis. Projekti koosseisus on 4 eriosa: Üldosa, Raudtee-ehituslik osa, Elektri- ja sidevarustuse välisvõrgu osa ja Rajatiste osa, põhiprojektide staadiumis. Projekti järgi on raudteerajatiste ja tehnovõrkude ehitustööd kavandatud riigitee nr 32 Jõhvi – Vasknarva tee km 0,16-0,19 tee piirides ja tee kaitsevööndis. Projektis on ette nähtud tehnovõrkude (maakaablid) ristumine kinnisel meetodil riigiteega nr 32 km 0,16 ning rööbastee ja hooldustee ümberehitus riigitee nr 32 km 0,17-0,19 tee piirides. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Projekti, Reaalprojekt OÜ töö nr P24010, põhiprojekti staadiumis. Transpordiamet on ehitisregistris kooskõlastanud 23.10.2024 ehitusloa taotluse nr 2411271/10165 ja ehitusprojekti, Reaalprojekt OÜ töö nr P2401 eelprojekti staadiumis oma kirjaga nr 7.1-2/24/16478-3. Põhiprojekti (töö nr P24010) realiseerimisel ja ehitustöödel jäävad kehtima ja tuleb juhinduda Transpordiameti kirjas 23.10.2024 nr 7.1-2/24/16478-3 (lisatud) esitatud informatsioonist ja nõuetest Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: P24010_PP_AA-0-001_tiitelleht.zip Arvo Veltri 5164006, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel