Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lepitusmenetluse kord

KÄSKKIRI Tallinn 06.09.2024 nr 1-3/28 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lepitusmenetluse kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel 1. Üldsätted 1.1 Käesoleva korraga kinnitatakse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (edaspidi keskus) toimuva lepitusmenetluse töökorraldus ja luuakse lepitusmenetlust koordineeriva lepitaja roll. 1.2 Keskuses toimuvat lepitusmenetlust ega lepitajat ei käsitleta lepitusseaduses sätestatud tähenduses. 1.3 Lepitusmenetlus käesoleva korra mõistes tähendab olukorda, kus lepitusmenetlus toimub keskuse õppija ja keskuse töötaja või kahe või enama keskuse õppija vahel. 1.4 Õppija käesoleva korra mõistes on keskuses toimuva kutseõppe ja täienduskoolituse kursuse (tööõppekursus või kohanemiskursus) nimekirja kantud isik ning keskuses pikaajalise kaitstud töö teenusel osalev isik. 1.5 Keskuse töötaja käesoleva korra mõistes on keskusega töölepingulises või võlaõiguslikus suhtes olev isik, kes puutub lepingu alusel oma ülesandeid täites kokku keskuse õppijaga. 1.6 Lepitusmenetlus toimub peamiselt olukorras, kus keskuse õppijal puudub usaldus keskuse töötaja suhtes või ta kahtleb keskuse töötaja erapooletuses otsuste tegemisel või probleemolukordade lahendamisel. 1.7 Lepitusmenetlus võib toimuda ka olukorras, kus keskuse töötaja soovib tekkinud probleemolukorra lahendamist õppijaga või kahe või enama õppija vahel või kui õppija on avaldanud soovi probleemolukorra lahendamiseks teis(t)e õppija(te)ga. 2. Lepitusmenetluse eesmärk 2.1 Lepitusmenetluse eesmärk on pakkuda osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja lepitaja toel arutada tekkinud olukorraga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et lepitusmenetluse toimumise ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil tagada osaliste rahulolu ja koostöö. 2.2 Kui üks osalistes on lepitusmenetluse algatanud, on see teistele osalistele kohustuslik. 3. Lepitaja 3.1 Lepitaja käesoleva korra mõistes on keskuse töötaja, kes määratakse keskuse juhtkonna protokollitud otsusega lepitaja ülesandeid täitma muude tööülesannete kõrvalt. 3.2 Lepitaja ülesannetesse määratakse üldjuhul kaheks (2) aastaks. Puudub piirang, kui mitu korda võib sama töötaja täita lepitaja ülesandeid. 3.3 Juhtkond võib protokollilise otsusega töötaja lepitaja ülesannete täitmisest ennetähtaegselt vabastada töötaja vastavasisulise avalduse alusel. Samuti lõpeb lepitaja ülesannete täitmise kohustus tähtaja möödudes ning töötaja töölepingu lõppemisel keskusega. 3.4 Lepitaja rolli määratav keskuse töötaja peab olema nõus lepitajaks määramisega. 3.5 Lepitaja rolli saab nimetada sellise keskuse töötaja, kes oma ametikohast tulenevalt saab olla erapooletu ning kes isikuomadustelt on empaatiline ja lahendustele orienteeritud. 3.6 Lepitaja roll ei ole tasustatud. 4. Lepitusmenetluse käik 4.1 Lepitusmenetlus algab keskuse õppija või keskuse töötaja suulise või kirjaliku pöördumisega lepitaja poole. 4.2 Lepitaja registreerib pöördumise dokumendihaldussüsteemis kaebuste dokumendisarjas. 4.2.1 Juhul, kui pöördumine lepitaja poole toimub suuliselt, paneb lepitaja kaebuse kirjalikku vormi ning registreerib selle dokumendihaldussüsteemis kaebuste dokumendisarjas. 4.3 Pärast õppija või keskuse töötaja pöördumist lepitaja poole, palub lepitaja teiselt poolelt selgitust olukorrale. 4.3.1 Kui kaebuse on esitanud õppija keskuse töötaja suhtes, kaasab lepitaja probleemolukorra lahendamisse algusest peale vastava keskuse töötaja osakonna juhataja. 4.3.2 Lepitaja annab teisele poolele selgituse andmiseks vähemalt 5 tööpäeva, kuid mitte kauem kui 10 kalendripäeva. 4.3.3 Selgituse võib anda ka suuliselt lepitajale, kes paneb selle kirjalikku vormi. 4.3.4 Teise poole esitatud selgituse registreerib lepitaja dokumendihaldussüsteemis esialgse pöördumise järjeks. 4.4 Lepitusmenetlus koosneb lepitaja poolt osaliste kirjelduste koondamisest tekkinud olukorrast, vajadusel kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, lepituskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral lepituskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. 4.4.1 Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega kahjusta olulisel määral lepituse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda sidevahendite teel. 4.4.2 Õppija võib keelduda ühisel kohtumisel osalemisest. 4.5 Lepitusmenetlus ja sellega seotud info ei ole avalik. 4.6 Lepituskokkulepe võib olla sõlmitud kirjalikult osaliste vahel, mille kinnitab lepitaja, või suuliselt osaliste vahel, mille lepitaja paneb kirja elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis ja edastab osalistele e-posti teel. 2 4.7 Juhul, kui osalised lepitaja abiga ei suuda leida lahendusi tekkinud olukorrale, kaasab lepitaja lepitusmenetlusse tugiteenuste arendamise osakonna juhataja ja õppetöö arendamise osakonna juhataja. 4.7.1 Lepitaja koostöös tugiteenuste arendamise osakonna juhataja ja õppetöö arendamise osakonna juhatajaga teevad osalistele kirjalikud ettepanekud olukorra lahendamiseks. 4.7.2 Kui osalised on nõus tehtud ettepanekud, kinnitatakse need kui lepituskokkulepe. 4.8 Juhul, kui üks või teine lepitusmenetluse osaline soovib lepitusmenetlust katkestada, annab ta sellest lepitajale teada. Lepitusmenetluse katkestamine peab olema põhjendatud ja sellega peab olema nõus nii keskuse töötaja puhul tema osakonna juhataja kui õppija. 4.9 Lepitusmenetlus lõpeb ka juhul, kui keskuse õpetaja või rühmajuhendajaga peatub või lõpeb töösuhe või kui keskuse õppija arvatakse õppijate nimekirjast välja. 5. Rakendussätted 5.1 Kord jõustub selle allkirjastamisel. 5.2 Tunnistada kehtetuks 14.09.2020 käskkiri nr 1-3/19 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lepitusmenetluse kord“. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 3