Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöövestluste läbiviimise kord ja põhimõtted

KÄSKKIRI Tallinn 05.09.2024 nr 1-3/24 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöövestluste läbiviimise kord ja põhimõtted Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel 1. Sissejuhatus 1.1 Korra eesmärgiks on kehtestada ühtsed põhimõtted koostöövestluste läbiviimiseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (edaspidi Keskus). 2. Eesmärk 2.1 Koostöövestlus on juhi ja töötaja vaheline koostööl põhinev usalduslik kohtumine ühesuguste arusaamade kujundamiseks tööalastest eesmärkidest ja rollidest järgmiseks perioodiks. Vestluse käigus annavad pooled tagasisidet töö tulemuslikkuse kohta ja lepitakse kokku edasine tööalane tegevus- ja arenguplaan. 2.2 Koostöövestluste läbiviimise üldeesmärgiks on ühildada töötaja isiklikud tööalased eesmärgid, ootused ja käitumine Keskuse väärtuste ja strateegiliste eesmärkidega ning organisatsiooni kui terviku arendamisega ning arutada töötaja arenguvõimalusi, -soove ja koolitusvajadust, et suunata töötajat arendama oma teadmisi ja oskusi. 2.3 Koostöövestluse käigus: 2.3.1 arutatakse läbi eelmisel perioodil püstitatud ülesanded ja nende täitmine; 2.3.2 püstitatakse koos juhiga töötaja eesmärgid järgnevaks perioodiks; 2.3.3 arutatakse läbi töötaja ametijuhendis sisalduv, sh kas kirjeldatud tööülesanded vastavad tegelikult tehtavale tööle; 2.3.4 planeeritakse töötaja isiklikku arengut (sh koolitus, iseseisev õpe); 2.3.5 vahetatakse mõtteid töötingimuste ja -õhkkonna üle organisatsioonis ja pakutakse välja uusi lahendusi. 2.4 Koostöövestluse tulemusena: 2.4.1 antakse konstruktiivne tagasiside töötaja eelmise perioodi tulemustele; 2.4.2 selgitatakse välja töötaja arenguvajadus (sh koolitused, iseseisev õpe), et rakendada maksimaalselt arengupotentsiaali; 2.4.3 lepitakse kokku järgmise perioodi arengu- ja tööalastes eesmärkides; 2.4.4 selgitatakse välja vastastikused ootused ning väärtushinnangud; 2.4.5 vajadusel ajakohastatakse ametijuhend. 2.5 Pikaajalised ootused koostöövestluste süsteemile: 2.5.1 paraneb meeskonna kui terviku efektiivsus; 2.5.2 omatakse informatsiooni vastastikustest ootustest; 2.5.3 paraneb töötajate arusaamine organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ja suundadest; 2.5.4 paraneb oskus defineerida oma rolli organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ja suundade saavutamisel; 2.5.5 paranevad töötajate erialased teadmised, oskused; 2.5.6 tõuseb töötajate motivatsioon. 3. Põhimõtted 3.1 Koostöövestlus viiakse läbi kõikide töötajatega nende juhtide poolt, kes omavad kõige põhjalikumat ülevaadet töötaja ülesannetest, ehk vahetute juhtide poolt. Erandkorras (vahetu juht puudub või on hiljuti vahetunud) viib vestluse läbi järgmise tasandi juht või personalijuht. 3.2 Koostöövestlused viiakse läbi kord aastas, tavapäraselt ajavahemikus 1. septembrist kuni 30. novembrini. Nimetatud ajavahemik võib nihkuda, kuid üldiselt on koostöövestlused Keskuses läbi viidud 31. detsembri seisuga. 3.3 Koostöövestlusel sõlmitud koolituskokkulepped kajastuvad järgmise aasta koolitus- ning arendusplaanis. 3.4 Lisaks koostöövestlusele võivad töötajaga toimuda kord aastas vahevestlused, mille käigus vaadatakse üle, kas koostöövestlusel seatud eesmärgid jms on jätkuvalt asjakohased ning kas kõik läheb plaanipäraselt. 3.4.1 Vahevestlused viiakse läbi kord aastas, tavapäraselt ajavahemikus 1. märts kuni 30. juuni. 3.4.2 Vahevestlused viiakse läbi vormivabalt ning tulemusi eraldi kirjalikult fikseerida ei ole kohustust. 3.5 Uute töötajatega toimuvad katseaja lõpu vestlus ja vahevestlus. 3.5.1 Katseaja lõpu vestlus toimub vähemalt ühe korra katseaja jooksul mitte varem kui kuu enne katseaja lõppu. 3.5.2 Kui töötaja on läbinud katseaja edukalt, siis toimub katseaja lõpu vestlus käesoleva korra punktis 4 kirjeldatud koostöövestluse protsessi järgides ning selle tulemused fikseeritakse kirjalikult katseaja lõpu vestluse vormil vastavas infosüsteemis. 3.5.3 Juhul kui katseaja lõpu vestlus on toimunud vahetult enne koostöövestluste perioodi (kuni 3 kuud enne), võib seda käsitleda kui koostöövestlust. 2 3.5.4 Katseaja jooksul viib personalijuht uue töötajaga läbi vahevestluse, et saada tagasisidet, kuidas sisse elamine jms on sujunud. 3.5.5 Katseaja jooksul toimunud vahevestlus viiakse läbi vormivabalt ning tulemusi eraldi kirjalikult ei fikseerita. 4. Koostöövestluse protsess 4.1 Koostöövestlus koosneb järgmistest osadest: 4.1.1 tulemuste analüüs ja arutelu; 4.1.2 hinnang töötaja tegevusele; 4.1.3 eesmärkide püstitamine; 4.1.4 arendamist vajavad küljed; 4.1.5 rahulolu tööalaste mõjuteguritega. 4.2 Osakonna juht võib tutvustada koostöövestluste läbiviimise eesmärke, põhimõtteid ning ajakava enne individuaalsete vestluste toimumist osakonnale tervikuna. 4.3 Vahetu juht lepib koostöövestluse aja ja kestuse töötajaga kokku vähemalt 1 (üks) nädal enne selle toimumist ja saadab koostöövestluste läbiviimise keskkonnas töötajale täitmiseks vestluse põhja. 4.4 Koostöövestlusel käsitletavad teemad valmistab ette nii töötaja kui koostöövestluse läbiviija, võttes aluseks eelmise perioodi koostöövestluste kokkuvõtte, et kindlustada oluliste küsimuste läbiarutamine. Töötaja täidab enne vestlust koostöövestluste läbiviimise keskkonnas vestluses nõutud väljad ja juht täidab seal omapoolse tagasiside. 4.5 Enne koostöövestluse toimumise kuupäeva võib koostöövestluse läbiviija saata läbi keskkonna tagasiside küsimise töötaja kohta temaga vahetult töös kokku puutuvate teistele töötajatele. 4.5.1 Kirjalik tagasiside võetakse ühele töötajale soovitavalt kokku 3–5 kolleegilt. 4.6 Koostöövestluse tulemusel täiendab töötaja vestluse vormi vestlusel kokkulepitud punktidega. 4.7 Koostöövestluse kokkuvõte kinnitatakse mõlemapoolselt ning see on aluseks järgneva perioodi koostöövestluse läbiviimisel. 4.8 Osapoolte kinnitatud koostöövestluse kokkuvõtet hoitakse koostöövestluste läbiviimise keskkonnas. Kokkuvõttele on juurdepääs mõlemal osapoolel, järgmise tasandi juhil ning personalijuhil. 4.9 Osapoolte nõusolekul edastab juht laiemat arutelu või otsustamist vajavate küsimuste puhul väljavõtte kokkuvõttest kolmandatele isikutele. 4.10 Juhul, kui töötaja ei ole rahul koostöövestluse tulemustega, lahendab vaidluse järgmise tasandi juht. Töötajal on õigus fikseerida koostöövestluse kokkuvõttesse oma eriarvamus. 5. Vastutus 5.1 Koostöövestluse osapooled ja nende vastutus: 5.1.1 Töötaja – vastutab koostöövestluse ettevalmistamise, enda poolt konstruktiivse õhkkonna loomise, kokkulepitud tulemuste saavutamise eest. 3 5.1.2 Koostöövestluse läbiviija – vastutab koostöövestluse ettevalmistamise ja enda poolt konstruktiivse õhkkonna loomise eest, koostöövestluse eesmärgipärase ja kvaliteetse läbiviimise eest, kokkulepitud tulemuse järgimise ja selle sooritamise võimaldamise, kokkulepetest kinnipidamise eest. 5.1.3 Personalijuht – vastutab süsteemi toimimise jälgimise ja arendamise eest, läbiviimist puudutavate probleemide lahendamise, vajadusel koostöös vahetute juhtide ja direktoriga ametijuhendite kaasajastamise või muutmise eest. 5.1.4 Kolmas osapool – vastutab talle teatavaks saanud koostöövestluse kokkuvõttes sisalduva info konfidentsiaalsena säilitamise eest. 6. Lõpusätted 6.1 Tunnistada kehtetuks direktori 16.08.2018 käskkiri nr 1-3/34 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arenguvestluste läbiviimise kord ja põhimõtted“. 6.2 Käskkiri jõustub allkirjastamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 4