30.07.2024 jõustusid muudatused Vabariigi Valitsuse määruses „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 29.08.2024 nr 9.2-1.1/24/3685 Eesti Merekool Haapsalu Kutsehariduskeskus Heino Elleri nim Tartu Muusikakool 30.07.2024 jõustusid muudatused Vabariigi Valitsuse määruses „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ Austatud koolijuhid Teavitame Teid, et 30.07.2024. a jõustusid muudatused Vabariigi Valitsuse määruses „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/127072024003?leiaKehtiv Olulisim muudatus kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatusala töötajate osas on C1 taseme eesti keele oskuse nõude kehtestamine, § 9 lg 71 . Juhime tähelepanu ka määruse rakendussättele paragrahvi 10 lõikes 8 õpetajate ja teiste kutseõppeasutustes õppekasvatusalal töötavate isikute kohta, kes juba töötavad koolis § 9 punkti 71 jõustumise hetkel, st 30.07. 2024. Rakendussätte kohaselt kohaselt peab neil C1 tasemel eesti keele oskus olema saavutatud 1. augustiks 2025. a: „ Õpetajad ja teised kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavad isikud, kes töötavad koolis § 9 punkti 71 jõustumise hetkel ning kes viivad läbi õppekasvatustööd kutsekeskhariduse õppekaval eesti keelest erinevas keeles, viivad oma keeleoskuse § 9 punktis 71 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetaja või kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötav isik valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel.“ Probleemidest määruse rakendamisega palume teavitada kooli pidajat. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Lisa: Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eestikeelsele õppele üleminekuga“ muutmise eelnõu seletuskiri Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Koopia: Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Viljandi Kutseõppekeskus, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž Rita Kask 735 0226 [email protected] 2 (2)  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eestikeelsele õppele üleminekuga“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrust nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrust nr 130 „Kutseharidusstandard“ seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Eelnõuga kaasajastatakse keeleoskuse nõuetega isikute ringi ja mitmeid ametinimetusi ning täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus) õppeasutuse juhtide, õpetajate, abiõpetajate, tugispetsialistide ning õpetajat abistavate töötajate eesti keele oskuse nõuet. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson (tel 735 0225, [email protected]), keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik (tel 735 0223, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]), sama valdkonna õigusnõunikud Kristel Möller (tel 735 0102, [email protected]); Marili Lehtmets (tel 735 0289 [email protected]) ja Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (tel 735 0187, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Mitmeid muudatusi ja täiendusi tehakse määrustesse seonduvalt eestikeelsele õppele üleminekuga. Samuti on korrigeeritud aegunud kutsenimetusi. Eelnõu §-ga 1 muudetava määruse (Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“) terminoloogia viiakse kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, koolieelse lasteasutuse seadusega, kutseõppeasutuse seadusega, kõrgharidusseadusega ning tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja muudes õigusaktides on kasutatud terminit „õpetaja“, muudetavas määruses on aga endiselt kasutusel termin „pedagoog“. Edaspidi kasutatakse ka eesti keele oskuse nõuete kehtestamisel muudetavas määruses terminit „õpetaja“, välja arvatud eripedagoogid, kelle puhul mõiste „pedagoog“ kasutamine on põhjendatud läbitud õppekava ning omandatud kvalifikatsiooniga. Samuti asendatakse termin „õppejuhid“ terminitega „õppealajuhatajad“ ja „õppekasvatusala juhtivad töötajad“ vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses sätestatule. 20. veebruaril 2019. a jõustunud kõrgharidusseaduses ei kasutata enam terminit „õppejõud“ vaid „akadeemilised töötajad“. Akadeemilise töötaja ametikoht on ametikoht, millel töötava isiku tööülesanded on seotud kõrgharidustasemel õpetamise või teadus-, arendus- või loometegevuse või mõlemaga. 1 Kehtima jääb põhimõte, et õppeasutuste juhid, nende asetäitjad, õppealajuhatajad ning õppekasvatusala juhtivad töötajad peavad valdama eesti keelt C1-tasemel, sõltumata õppeasutuse õppekeelest. Tugispetsialistide ringi, kellele muudetava määrusega eesti keele oskuse nõuded kehtestatakse, on laiendatud. Varasemalt reguleerimata tugispetsialistide alla kuuluvad sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid. Erakooliseaduse alusel tegutsevate õppeasutuste, kus õppekeeleks ei ole eesti keel, töötavate õpetajate eesti keele oskuse nõuded on mõnevõrra madalamad kui eesti õppekeelega haridusasutustes. Kutsehariduses puudutab eesti õppekeelele üleminek ainult kutsekeskharidust, teistes õppeliikides, kus valdavalt õpivad täiskasvanud, otsustab õppekeele kooli pidaja. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (IBO) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel töötavate õpetajate keelenõudeid on muudetud. Kehtiva määruse § 8 punkt 6 sätestab, et vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse pedagoogidelt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad). Sinna hulka on seni kuulunud ka IB ja EB õppekava (edaspidi rahvusvahelise õppekava) alusel õpetavad õpetajad. Siiski tuleb silmas pidada, et keeleoskusnõude määramisel peab lähtuma töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukordadest. Rahvusvahelise õppekava alusel töötavate õpetajate puhul ei ole eesti keele oskus B2-tasemel nende tööülesannete täitmiseks vajalik (järgitakse rahvusvahelist õppekava, töökeel on eesti keelest erinev, õppijatega suheldakse eesti keelest erinevas keeles). Arvestades eeltoodut on B2-taseme nõue nende õpetajate puhul põhjendamatult kõrge. Samas on ka neil osaline eesti keele oskus vajalik, mistõttu kehtestatakse neile edaspidi B1-taseme eesti keele nõue sarnaselt kõrgkoolide akadeemiliste töötajatega, kes viivad õppetööd läbi eesti keelest erinevas keeles. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 7 punkti 5. Kehtiv määruse sõnastus ütleb, et: „Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: 5) õppejõud (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õppejõud)“. Muudatusega asendatakse termin „õppejõud“ terminiga „akadeemilised töötajad“. Samuti tuuakse sõnastuse muudatusega selgemalt välja, et B1-taseme keeleoskust nõutakse võõrkeeli ja võõrkeeles õpetavatelt akadeemilistelt töötajatelt. Täiendavalt lisatakse rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeeli või võõrkeeles õpetavad õpetajad, abiõpetajad ja õpetajat abistavad töötajad. Nende töötajate töö toimub kontekstis, kus ei järgita Eesti riiklikke õppekavu ning nende töötajate töökeeleks on eesti keelest erinev keel. Kuivõrd aga siiski on vajalik mõningane eestikeelne infovahetus ning suhtlus eestikeelsete kolleegidega, on põhjendatud nõuda rahvusvahelisel õppekaval õpetavalt õpetajalt, abiõpetajalt ning õpetajat abistavalt töötajalt (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetavatelt töötajatelt) B1- tasemel eesti keele oskust. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 8 punkti 6. Muudatusega esitatakse määruses nõue, et õpetajad ja abiõpetajad, kes töötavad üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, peavad oskama eesti keelt B2-tasemel, välja arvatud rahvusvahelise õppekava alusel õpetavad õpetajad, kes peavad oskama eesti keelt B1- tasemel, ning eesti keelt ja eesti keeles õpetavad õpetajad, kes peavad oskama eesti keelt C1- tasemel. 2 Sõnade „üldhariduskooli“ ja „üldhariduskooli klassis“ üheaegne regulatsioonis esitamise ja kasutamise vajadus tuleneb sellest, et alates 1. septembrist 2024. a ei ole peale erakoolide muukeelseid koole, aga B2-tasemel eesti keele oskust lubame ka (eestikeelsele õppele üleminevate) üldhariduskoolide klassides, kus üleminek veel ei ole täies ulatuses realiseerunud. Kuna erakoolide puhul räägime erakooliseaduse kohaselt koolipõhisest õppekeelest, mitte klassipõhisest õppekeelest, siis ei saa loobuda ka „üldhariduskooli“ nimetamisest määruse regulatsioonis. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 8 punktidega 6 1 – 64 . Punktis 61 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue võõrkeeleõpetajatele. Nimetatud tase ei kehti eesti keele kui teise keele õpetajatele, kes peavad oskama eesti keelt C1-tasemel, ning rahvusvahelisel õppekaval võõrkeeli või võõrkeeles õpetavale õpetajale, kes peavad oskama eesti keelt B1-tasemel. Punktis 62 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajatele, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel. Nimetatud tase ei kehti rahvusvahelisel õppekaval võõrkeeli või võõrkeeles õpetavale õpetajale, kes peavad eesti keelt oskama B1-tasemel. Punktis 63 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajat abistavad töötajatele, kes töötavad koolieelses lasteasutuses. Nimetatud tase ei kehti rahvusvahelisel õppekaval võõrkeeli või võõrkeeles õpetavale õpetajat abistavale töötajale, kes peavad eesti keelt oskama B1- tasemel. Punktis 64 sätestatakse B2-tasemel eesti keele oskuse nõue õpetajatele ja teistele kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavatele isikutele (nt koolipoolsed praktikajuhendajad), kes viivad läbi õppekasvatustööd õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel. Kutseõppeasutuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kutseõppeasutuse üldoskuste moodulite õpetaja suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4 kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ning kutseõpetajate nõuded on kehtestatud kutsestandard ites. Viidatud nõuetes on kehtestatud, et eesti keele oskus nendel ametikohtadel tuleneb keeleseaduses või selle alusel kehtestatud määrusest. Viidatud sättes sätestatakse, et põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele. Kuigi kutseõppeasutuse seaduse § 29 lõike 2 kohaselt saab kutsekeskhariduse õppekava õppekeel olla vaid eesti keel, on siiski sätestatud, et muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja. Seega võivad kutseõppeasutused muu õppekava alusel viia õppetööd läbi ka muus keeles ning seetõttu on asjakohane kehtestada eesti keele oskuse nõuded muus keeles õpet läbiviivale õpetajale. B2-taseme nõue ei puuduta kutsekeskhariduse õppekavasid, kuna vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 29 lõikele 2 on kutsekeskhariduse õppekava õppekeeleks eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab aga kooli pidaja. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 8 punkti 7 sõnastust. Punktis 7 sätestatakse, et B2-tasemel eesti keele oskus peab olema eripedagoogidel, sotsiaalpedagoogidel, koolipsühholoogidel ja logopeedidel, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud (ehk, et teenust on suunatud muu rahvusega isikutele ning teenuse osutamine toimub eesti keelest erinevas keeles). 3 Kehtivas määruses ei ole koolipsühholooge ega logopeede eraldi nimetatud. Psühholoogidele rakendati seni määruse kehtiva redaktsiooni § 9 punkti 8 kohaselt vaid C1-tasemel keeleoskuse nõuet. Sotsiaalministeeriumiga kooskõlas kehtestatakse koolipsühholoogid ele, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega lapsed, B2-taseme eesti keele oskuse nõue. Kvaliteetse psühholoogilise abi pakkumise seisukohalt on praktikas äärmiselt oluline, et abi pakutakse kas inimese emakeeles või sellele võimalikult lähedasel keeleoskuse tasemel. Keelenõuded peaksid seda lahendust soosima. Kehtivas määruses on B2-tasemel eesti keele oskuse nõuded kehtestatud vaid eripedagoogidele. Küll aga on praktikas ka sotsiaalpedagoogide, koolipsühholoogide ja logopeedide puhul lähtutud B2-taseme nõudest, võttes aluseks määruse § 8 punkt 17 (muud eespool nimetamata valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavad spetsialistid), kuna ka nende puhul on tegemist kõrgharidust nõudva töökohaga (eripedagoogide ja logopeedide puhul on seejuures nõutav erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon). Seega ei ole nõuet suurendatud, vaid senisest selgemalt on konkreetses punktis välja toodud, et ei oleks edaspidi vajalik lähtuda määruse § 8 punktist 17. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 8 punkti 9 sõnastust. Punktis 9 sätestatakse, et B2-tasemel eesti keele oskus peab olema tervishoiuteenust osutaval füsioterapeudil, ämmaemandal ja õel. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul on vajalik osade tervishoiutöötajate puhul täpsustada, et keelnõue rakendub neile mitte kutse omamise põhiselt, vaid tervishoiuteenuste osutamise tõttu. Sättesse on lisatud ka füsioterapeudid, kuna alates 01.10.23. a on ravi osutavad füsioterapeudid võrdsustatud tervishoiutöötajatega, mistõttu ei sobi neid õiguslikult käsitada kui tervishoiu abispetsialiste. Ühtlasi jäetakse sättest välja aegunud kutsenimetused „velsker“ ja „meditsiiniõde“ – viimase puhul on korrektne termin „õde“ (vt nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 3 lg 1). Ühegi sättes nimetatud kutsealaesindaja keelenõue muudatuste käigus ei muutu. Nagu viidatud, hõlmab tervishoius töötavaid füsioterapeute määruse kehtiva redaktsiooni § 8 punkt 10. Need füsioterapeudid, kes ei osuta tervishoiuteenuseid (nt töötavad spordiklubides, spaades, massaažisalongides ja mujal rekreatsiooniasutustes) on hõlmatud määruse § 8 punktiga 16. Nimetatud füsioterapeudid on töötajad kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine ning tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 8 punkti 10 ning sõnad „tervishoiu abispetsialistid“ asendatakse sõnadega „tervishoiuteenuste osutamisel osalevad isikud ja abispetsialistid“. TTKS eristab tervishoiuteenuste osutamisel osalevaid isikuid (nt tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud, kiirabitehnikud jne), keda on kohane eristada tavapärastest abispetsialistidest (sanitarid, hooldustöötajad jt). Tulenevalt eelnevast on vajalik teha terminoloogiline täpsustus ka selles sättes, et parandada keelenõuete arusaadavust nii tööandjate kui ka töötajate seas. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 9 punktide 6 ja 7 sõnastust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt nõuti C1-tasemel eesti keele oskust õppeasutuste juhtidelt, nende asetäitjatelt ja 4 õppejuhtidelt. Muudatusena sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õppeasutuse juhtidelt, nende asetäitjatelt, õppealajuhatajatelt ning õppekasvatusala juhtivatelt töötajatelt. Muutuse vajaduse tingib termini „õppejuht“ asendamine terminiga „õppealajuhataja“, mis vastab kehtivatele õigusaktidele. „Õppekasvatusala juhtivad töötajad“ on lisatud loetellu põhjusel, et see termin on kasutusel kutseõppeasutuse seaduses (vt kutseõppeasutuse seaduse § 38 ja 39). Taoline terminite ühtlustamine lihtsustab praktikas arusaamist, millised nõuded ametikohtade täitjatele kohalduvad. Punktis 7 muudatusena sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse eesti keelt ja eesti keeles õpetavatelt akadeemilistelt töötajatelt. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse paragrahvi 9 punktidega 7 1 ja 72 . Punktis 71 sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õpetajatelt, abiõpetajatelt ja teistelt õppe- ja kasvatusalal töötavatelt isikutelt, kes töötavad üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, v.a § 8 punktis 6, 61 ja 64 ja § 7 punktis 5 nimetatud juhtudel. Punktis 72 sätestatakse, et C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse õpetajatelt, kes töötavad koolieelses lasteasutuses, v.a § 8 punktis 62 ja § 7 punktis 5 nimetatud juhtudel. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 9 punkti 9 ning sätestatakse, et eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid peavad oskama eesti keelt C1-tasemel, v.a § 8 punktis 7 nimetatud juhul (ehk välja arvatud juhul, kui teenuse tarbijateks on muukeelsed õpilased). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on nimetatud punktis sätestatud, et „C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: eripedagoogid (v.a need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud“. Muudatusega lisatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikes 2 nimetatud teised tugispetsialistid – sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid. Määruse muudetud sõnastus on: „C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja logopeedid, v.a § 8 punktis 7 nimetatud juhul“. Tugispetsialisti teenust eesti keeles osutavad spetsialistid peavad kvaliteetse ning last tegelikult abistava teenuse tagamiseks igal juhul eesti keelt oskama ning seetõttu on C1-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamine sellisel juhul ainuvõimalik. Logopeede töötab ka väljaspool haridusvaldkonda, kus mitte-eesti emakeelega isikutega töötavatel logopeedidel on minimaalne eesti keele oskuse nõue B2. Eesti emakeelega isikutega töötavatel ja eesti keeles teenust pakkuvatel logopeedidel on eesti keele oskuse nõue C1. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse paragrahvi 10 lõigetega 5 – 9. Paragrahvi 10 lõikes 5 on sätestatud, et õpetajad, abiõpetajad ja õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad 1. juulil 2024. a rahvusvahelise õppekava alusel, viivad oma keeleoskuse käesoleva määruse paragrahvi 7 punktis 5 sätestatud nõuetega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtajani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktides 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks. Kuigi rahvusvahelise õppekava alusel õppe- ja kasvatustegevuses osalevate töötajate keelenõue on käesoleva eelnõuga toodud ühe astme võrra madalamale, on vajalik sätestada rakendusaeg, 5 et valmistada ette rahvusvahelisi koole ning teavitada kehtivast nõudest välisriigist saabunud isikuid. Paragrahvi 10 lõikes 6 on sätestatud, et õpetajad, kes töötavad 1. juulil 2024. a üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, viivad oma keeleoskuse käesoleva määruse paragrahvi 8 punktis 6 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle tähtajani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõikes 1 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetaja valdab eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Rakendusaeg on vajalik, et tagada 2024. a sügisel haridusasutustes õppetöö läbiviimiseks elementaarne õpetajate olemasolu. Seni keeleoskusnõuet mitte täitnud õpetajad osalevad keeleõppes ja tasemeeksamitel, kuid suurel osal kahjuks ei õnnestu 2024. a augustiks B2- taseme eksamit positiivsele tulemusele sooritada. Ühe aasta pikkune lisaaeg lubab koolidel alal hoida töötajaid, kellel täna on B1-tase olemas ehk eesti keele oskuse tõendamine 2025. a augustiks B2-tasemel on realistlik. Täiendav rakendusaeg puudutab vaid õpetajaid, kes viivad õppetööd läbi eesti keelest erinevas keeles – eesti keele õpetamine ja eesti keeles õpetamine eeldavad igal juhul eesti keele oskamist C1-tasemel. Kooli pidajad peaksid tööandjatena hoolitsema selle eest, et õpetajad kellele vastavat rakendussätet rakendatakse, osaleksid 2024/2025. õppeaastal ka oma keeleoskustaset tõstvas keeleõppes. Vastasel juhul ei täidaks määrusesse lisatav rakendussäte oma eesmärki. Paragrahvi 10 lõikes 7 on sätestatud, et õpetajat abistavad töötajad, kes töötavad paragrahvi 8 punkti 63 jõustumise hetkel koolieelses lasteasutuses, viivad oma keeleoskuse käesoleva määruse § 8 punktis 63 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtajani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse“ § 88 lõike 1 punktides 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetajat abistav töötaja valdab eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Põhinõude täitmise tähtajaks on seatud 1. august 2026. a ehk et õpetajat abistavatele töötajatele on antud (eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevuse ülemineku algusest alates) veel 2 õppeaastat aega oma eesti keele oskust parandada. Kuigi õpetajat abistavale töötajale on määrusega kehtestatud õpetajaga võrreldes madalam eesti keele oskuse (B2-tase) nõue, ei ole see ikkagi paljudele õpetajat abistavatele töötajatele koheselt täitmiseks jõukohane. Praktikas on Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile muudetava määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid et praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda neilt isikutelt kõrgemat eesti keele oskust kui A2-tase. Arvestades, et eestikeelsele õppele üleminek algab 1. septembril 2024. a ning koolieelne lasteasutus läheb eestikeelsele õppele üle koheselt ja tervikuna, siis ei ole võimalik anda õpetajat abistavatele töötajatele rohkem aega kui 2 õppeaastat, kuna neil on niigi eesti keele oskuse nõue ka edaspidi madalam kui eesti keeles töötamine eeldaks (B2-tase). Seega on tegemist üsna suure vastutulekuga. Paragrahvi 10 lõikes 8 on sätestatud, et õpetajad ja teised kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavad isikud, kes viivad läbi õppekasvatustööd kutsekeskhariduse õppekaval eesti keelest erinevas keeles, välja arvatud käesolevas määruse § 8 punktis 6 1 nimetatud võõrkeeleõpetajad, kes töötavad käesoleva määruse § 9 punkti 7 1 jõustumise hetkel, viivad oma keeleoskuse käesoleva määruse § 9 punktis 71 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2025. a. Kuni selle 6 tähtajani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktides 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetaja või kutseõppeasutuses õppekasvatusala töötav isik valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Kuna üleminekuaeg puudutab peamiselt kutseõpetajaid, kes õpetavad erialaaineid, siis on kutseõppeasutustel keeruline leida kiiresti uusi erialaõpetajaid, kellel on ühtlasi soov pikaajaliselt nii õppetööd läbi viia ja omada samal ajal ka kutseõpetaja kutsetunnistust ehk siis pedagoogilisi oskusi eriala õpetamiseks, sh ka vajalikul tasemel eesti keele oskust. Tööturult võib leida küll oma eriala hästi tundvaid spetsialiste, kuid neil puuduvad tihti õpetajatööks vajalikud pedagoogilised oskused või vastav tõendatud kvalifikatsioon. Samuti on tööjõuturul hetkel olukord, kus osades valdkondades ongi peamiselt vaid venekeelne tööjõuturg, mistõttu taolistel erialadel on keeruline eesti keelt vajalikul määral oskavaid spetsialiste õppetöö läbi viimiseks leida. Viimast on koolid välja toonud ka õpilaste praktika kontekstis, kus eestikeelset praktikakohta pole võimalik õpilasele leida. Koolid on siinkohal raske perioodi ees, kus tuleb leida hea spetsialist, kes tahab õpetajaks saada, oskab eesti keelt vajalikul tasemel, omab õpetajatööks vajalikku pedagoogilist kvalifikatsiooni või on nõus samaaegselt sisenema kutseõpetaja tasemeõppesse. Üleminekuaeg võimaldaks koolidel hakata intensiivselt erialaõpetajaid otsima ning ka praegustel õpetajatel, kelle keeleoskus täna ei vasta veel C1 tasemele, kuid on soov õpetajana tööd jätkata, viia oma keeleoskus üleminekuajal keelenõuetega vastavaks. C1 keelenõue toetab koolide üleminekut 100 % eesti keelsele kutsekeskhariduse õppele. Paragrahvis 10 lõikes 9 on sätestatud, et logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, kes töötavad 1. juulil 2024. a koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, viivad oma keeleoskuse § 9 punktis 9 sätestatud nõudega vastavusse 1. augustiks 2026. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse puudumine „Töölepingu seaduse” § 88 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks, juhul, kui õpetajat abistav töötaja valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Ehk, et paragrahvi 10 täiendamisega lõikega 9 antakse logopeedidele ja sotsiaalpedagoogidele antakse kaks aasta aega C1-tasemel eesti keele oskuse nõude täitmiseks, juhul, kui neil on täna nõue täitmata. Põhjuseks asjaolu, et nimetatud ametikohtade täitjatele ei ole kehtiv määrus varasemalt keeleoskusnõudeid ette näinud ning seetõttu oli praktikas võimalik kohaldada kehtiva määruse § 8 punkti 17 - Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: muud eespool nimetamata valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavad spetsialistid. Kaks aastat on piisav aeg oma keeleoskustaseme tõstmiseks, kuna eelduslikult oli kõigi seni sotsiaalpedagoogi või logopeedi ametikohal töötavate isikute eesti keele oskus vähemalt B2- tasemele vastav. Vähemalt 1. juulil 2024. a töötamise nõue on seotud sellega, et kehtiva määruses juba olemasoleva sätte (§ 9 punkt 9) puhul ei saa tugineda konstruktsioonile „X sätte jõustumise hetkel“, kuna vastava paragrahvi vastav punkt on määruses juba kehtestatud. Seega tuleks tugineda teatud ajale enne sätte jõustumist, kuna rakendussätte mõte on vastu tulla vaid neile isikutele, kes haridusasutuses juba töötavad, mitte neile, kes pärast muudatuse jõustumist tööle asuvad. Viimastele kohaldub põhisättest tulenev nõue (antud juhul § 9 punkt 9) koheselt. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrust nr 130 „Kutseharidusstandard“. Muudatuste tegemise tingivad muudatused kutseõppeasutuse seaduses (edaspidi KutÕS-is), mis võeti 2022. a 22. detsembril parlamendis vastu põhikooli- ja 7 gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega 1 (eestikeelsele õppele üleminek). Eelnõu § 2 punktiga 1 nähakse ette kutseharidusstandardi § 21 lõike 7 muudatus. Kuigi kutsekeskhariduse õppekeel on eesti keel, õpib selle haridusastme õppekavadel õpilasi, kelle emakeel on muu kui eesti keel ning nad õpivad eesti keelt teise keelena. Muukeelsete inimeste eesti keele oskus on oluline nii nende Eesti ühiskonda lõimumiseks, õppimiseks kui ka tööturule sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. Eesti keele omandamise edukust kutsekeskhariduses on vaja seirata ja seetõttu on vaja eesti keelt teise keelena õppivate inimeste õpetamisel kehtestada nõue sooritada eksamid eesti keeles. Muudatusega tagatakse kooskõla 2024. a 1. septembril jõustuva KutÕS-i § 34 lõikega 12 . Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 8. Kehtiva KutÕS-i § 29 lõike 4 ja kutseharidusstandardi § 21 lõike 8 kohaselt ei laiene kutsekeskhariduse õppekava õppekeele ning kohustusliku eesti keele õppe ja selle lõpetamise nõue välislepingute alusel õppijale. Eestikeelsele õppele ülemineku tõttu tunnistatakse KutÕS-i § 29 lõige 4 kehtetuks põhjusel, et aastast 2013, mil see säte kehtestati, ei ole sõlmitud ühtegi välislepingut, mille alusel oleks olnud vajadus pakkuda kutsekeskharidust muus keeles. Sellist vajadust ei ole täna ka ette näha. Kutseharidusstandardi § 21 lõike 8 kehtetuks tunnistamine tagab määruse kooskõla nüüdseks vastu võetud ja 2024. a 1. septembril jõustuva KutÕS-i muudatustega. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumisega seonduv. Määruse paragrahvis 2 kavandatavad muudatused on ette nähtud jõustuma samal ajal, mil jõustuvad nende aluseks olevad põhimõtted KutÕS-is ehk 2024. aasta 1. septembril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muudatus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm: haridusasutuse töötajad, tugispetsialistid Määruse muudatus toob kaasa selle, et suurema tõenäosusega on senisega võrreldes koolides ja koolieelsetes lasteasutustes tööl eesti keelt heal tasemel valdavad töötajad, kuna eesti keele oskuse nõuet ei olnud varasemalt selgesõnaliselt kehtestatud abiõpetajatele ega osadele tugispetsialistidele. Kui viimaselt sai seni eeldada eesti keele oskust vähemalt B2-tasemel, arvestades muudetava määruse § 8 punktis 17 sätestatut (Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: muud eespool nimetamata valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavad spetsialistid), siis esimese puhul ei saanud ka seda eeldada (kuna abiõpetajate puhul ei ole ilmselge tasemehariduse nõude eeldus kõrg- või keskeriharidus). See omakorda tagab selle, et näiteks eestikeelsele õppele üle minevates koolides on õpilaste eesti keeles toetamine suurema tõenäosusega tagatud. Koolipsühholoogide puhul rakendatakse edaspidi samasugust lähenemist kui teiste tugispetsialistide puhul: sõltuvalt sellest, mis on teenust tarbiva isiku emakeel, kehtib kas B2- või C1-taseme eesti keele oskuse nõue. 1 RT I, 28.12.2022, 8 8 Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll Määruse eelnõuga kehtestatakse eesti keele oskuse nõue neile ametikohtadele, mis on seotud õppeasutuse juhtimise, õppe- ja kasvatusalal tegutsemise, õpetamise ning tugispetsialisti teenuse osutamisega. Sellest tulenevalt on eelnõu seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas. 2 Euroopa Parlament ja nõukogu võttis 28. juunil 2018. a vastu direktiivi (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Nimetatud ametikohtadele keelenõuete sätestamisega seatakse selged sammud eestikeelsele õppele ülemineku osas koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, sh põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes. Erinevates uuringutes on toodud välja, et eesti keele valdamise tase on noorte seas märgatavalt tõusnud, kuid samas on selles vallas veel mitmeid väljakutseid. Eesti keeles õppimise ja sh varase teise keele õppe peamine eesmärk on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Seetõttu on vajalik kehtestada (või täpsustada) keeleoskusnõuded lisaks haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele ka teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tugispetsialistidele. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 9 punkti 6 ja sätestatakse C1-taseme nõue õppeasutuse juhtidele, nende asetäitjatele, õppealajuhatajatele ning õppekasvatusala juhtivatele töötajatele. Keeleseaduse § 3 lõige 1 sätestab, et riigikeel on eesti keel ning § 23 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega töötaja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Eesti keele oskuse nõuded on kooli juhtidele ja õppealajuhatajatele kehtinud ka varasemalt. Keeleseaduse alusel on määruses kehtestanud C1-taseme keeleoskuse nõue õppeasutuste juhtidele, nende asetäitjatele ja õppejuhtidele. Hoolimata kehtivatest eesti keele oskuse nõuetest ja ühiskondlikust ootusest, et haridussüsteemis töötavad inimesed valdavad riigikeelt, töötab Eesti haridusasutustes endiselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Keeleameti kogutud andmete kohaselt oli 2021. a sügise seisuga Eesti koolieelsete lasteastutuste, üldharidus- ja huvikoolide haridustöötajate seas 2300 inimest, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet. Neist enamik töötab Ida-Virumaal (1524 töötajat) ning Tallinnas ja Harjumaal (656 töötajat). 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ. 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/958 . 9 Haridus- ja Teadusministeerium on seadnud haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021‒ 20354 sihiks, et haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid. Ootused haridusasutuste juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis. 5 Kompetentsimudel on soovituslik alus juhtide värbamisel, nende professionaalse arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ning tunnustamisel. Keelenõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et haridusvaldkonna juhid loovad töökultuuri ja seavad eesmärgid, mis tagavad kvalifitseeritud töötajate olemasolu asutustes ning kvaliteetse eestikeelse hariduse õpilastele ning lapsevanemate kaasamise ja toetamise. Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus: inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed 6 . Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu 7 . Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse ja hariduse kvaliteedi tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Selle eesmärgi tagamiseks on õppeasutuse juhi keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks. b. Eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt haridusasutuse töötajate keeleoskusest. Direktori, õppealajuhataja ja õppekasvatusala juhtivate töötajate tasemele vastavast keeleoskusest sõltub otseselt meeskonnatöö, organisatsiooni kultuur, laste toetamine hariduse omandamisel ning hariduse kvaliteet. Nõutud tasemel eesti keelt osates on juhil võimalik toetada õpetajaid, tugispetsialiste ning teisi haridusasutuse töötajaid eestikeelses keskkonnas. Riigikeelt mitte valdaval haridusasutuse juhil puudub pädevus hinnata õpetajate, tugispetsialistide ja teiste töötajate keelekompetentside olemasolu. Samuti on tõkestatud eesmärgipärane eestikeelsele õppele üleminek. Eelnõu koostajad on seisukohal, et direktorile, õppealajuhatajale ja õppekasvatusala juhtivatele töötajatele esitatav keelenõue on juhi töö eest vastutavale isikule sobiv eesmärgi saavutamiseks. 4 Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 . 5 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel. 6 PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12 7 Põhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9 10 c. On esmatähtis, et haridusasutuse juhtimist kavandaksid ja õppetööd viiksid läbi inimesed, kelle keeleoskustase vastab C1-tasemele. Keelenõuete määruse § 5 sätestab, et C-tasemel keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. C1-tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest nii õpetajate kui ka tugispetsialistide keelekompetentsust hindab tööandja (haridusasutuse juhid tegutsevad töösuhtes õpetajate ja tugispetsialistidega tööandjate esindajatena). Seega on keelenõuded vajalik meede, et haridusasutuses oleks tagatud kvalifitseeritud töötajad. d. Põhiseaduse § 37 kohaselt on haridusvõimaluse andmine riigi järelevalve all. Juhtiv roll (kvaliteetse) hariduse garanteerimisel lasub riigil, kes peab ühest küljest vastava regulatsiooni abil n-ö ennetavalt, kuid teisalt ka järelevalvet tehes reaktiivselt tagama kõigile Eesti territooriumil elavatele isikutele kvaliteetse eestikeelse hariduse kättesaadavuse. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt kättesaadavaks tehtav haridus peab olema kvaliteetne ja võimaldama iga inimese võimete parimat mõeldavat väljaarendamist. Eesti keeles õppimise ja sh varase teise keele õppe peamine eesmärk on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi tõstmine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Selleks, et üleminek oleks võimalik, on vältimatult vajalik, et ka õppetegevuse peamine läbiviija – haridusasutuse juhi, õpetaja, tugispetsialisti ning teiste õppe- ja kasvatusalal tegutsevate isikute eesti keele oskus oleks väga hea. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 9 punktidega 7 1 ja 72 ning C1-taseme nõue kehtestatakse õpetajatele, abiõpetajatele ning teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele kes töötavad üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, aga samuti õpetajatele, kes töötavad koolieelses lasteasutuses. Keeleoskuse nõue on õpetaja kvalifikatsiooninõude osaks, sellega kaasneb pikemas perspektiivis mõju antava hariduse kvaliteedile ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele oskuse arenemisele, sest õpetajatel on olemas keeleoskus, et end erialaselt täiendada, ning nad on noortele eeskujuks eesti keele omandamisel. Eestis koolis töötavad õpetajad peavad eesti keelt oskama, et õpetada, kasvatada ja juhendada noori inimesi, kes saavad osa läbiviidavast õppetegevusest. Oluline mõju eesti keele õppel ning tervikliku keelekeskkonna kujundamisel on ka abiõpetajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, kes igapäevaselt puutuvad kokku õpilastega. Riigikeelt mitte valdavatel haridustöötajatel ning teistel õppe- ja kasvatustegevusega tegelevatel töötajatel on piiratud võimalused end erialaselt täiendada ja osaleda erialases suhtluses kolleegidega üle Eesti. See mõjutab haridusasutuses toimuva õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti ning raskendab kaasaegsete haridusalaste teadmiste jõudmist nende töötajate praktikasse. See on viivitus, mida haridussüsteemis ei saa lubada tavapärasel ajal ega kindlasti mitte viimaste aastate kriiside valguses, kus esile on tõusnud eelkõige õpetajate, aga ka teiste koolitöötajate pidev vajadus end erialaselt täiendada ja muutuvates oludes kiiresti kohaneda. a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse ja hariduse kvaliteedi tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus saada eestikeelset õpetust. Selle eesmärgi 11 tagamiseks on õpetaja, abiõpetaja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks. b. Eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt õpetaja, abiõpetaja ning teistele õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute keeleoskusest. Õppekeel on keel, milles toimub õppetegevus kooli õppekava alusel. See omakorda tähendab, et nimetatud töötajad peavad oskama nõutud tasemel eesti keelt. Väga hea eesti keele oskusega õpetajatel on võimalik toetada õpilase õpinguid eestikeelses õpikeskkonnas ning lapse eesti keele omandamist. Riigikeelt mitte valdaval õpetaja on piiratud võimalused end siseriiklikult erialaselt täiendada ja osaleda erialases suhtluses kolleegidega üle Eesti. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Hariduse kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest, oskustest ja teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et õpetaja oleks võimeline toetama lapsi eesti keele oskuste täiendamisel pedagoogiliste oskuste ja teadmistega. Seega on keeleoskuse nõuded vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud. Eelnõu punktidega 4 ja 10 täiendatakse määruse § 8 ja 9 ning kehtestatakse eripedagoogidele, sotsiaalpedagoogidele, logopeedidele ja koolipsühholoogidele (edaspidi tugispetsialistid) B2- või C1-taseme eesti keele oskuse nõue sõltuvalt sellest, kas nende teenust tarbivad eesti keelest erineva emakeelega isikud või eesti emakeelega isikud. Keeleoskuse nõue on tugispetsialisti kvalifikatsiooninõude osaks ning sellega kaasneb pikemas perspektiivis mõju eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele oskuse arenemisele. Tugispetsialistid on haridussüsteemi osa ning neil on oluline mõju haridusasutuse tervikliku keelekeskkonna kujundamisel, kuna igapäevaselt puututakse kokku laste ja õpilastega. Samuti on tihe koostöö juhtkonna ning õpetajatega. a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse, hariduse ja lapse arengu kvaliteedi tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Selle eesmärgi tagamiseks on tugispetsialisti keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks. b. Tugispetsialisti eesti keele oskuse ühtlane tase võimaldab tugispetsialistide teenust kogu haridusvõrgus tervikuna kvaliteetsemalt korraldada. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tuleb tagada talle õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistidega koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Tugispetsialisti keeleoskuse tasemest sõltub otseselt lapsele osutatava tugiteenuse kvaliteet. Eelnõu koostajad on seisukohal, et tugispetsialistidele esitatav keelenõue on tugiteenust osutava töö eest vastutavale isikule sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Tugiteenuste kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest, oskustest ja teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et tugispetsialist oleks võimeline toetama nii lapsi, lapse vanemaid kui ka õpetajaid. Seega on keelenõuded vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud. Eelnõu punktiga 2 muudetakse ja täiendatakse määruse §-i 8. Astmelt madalam, B2- taseme nõue, kehtestatakse punktis 2 ja 3 neile õpetajatele, abiõpetajatele kes töötavad 12 üldhariduskoolis või üldhariduskooli klassis, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel või kes viivad kutseõppeasutuses õppekasvatustööd läbi õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel. Samuti kehtestatakse B2- taseme nõue õpetajat abistavatele töötajatele, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas. Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll. Üldhariduskoolis, üldhariduskooli klassis või lasteaia rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel või kus viiakse õppekasvatustööd läbi õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eelnõu koostajate hinnangul kohane keeletase B2. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on kvaliteetsem, kui rühmas toetab laste arengut lisaks õpetajale ka kvalifitseeritud abiõpetaja. Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides eelkooliealiste lastega lisaks õpetajatele ka abiõpetajad (European Commission/EACEA/ Eurydice, 2019. Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe – 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.). Lasteaia töökorraldus eeldab rühmameeskonna väga head koostööd õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimiseks. Lasteaedades, kus on õpetaja kõrvale loodud abiõpetajate ametikohad, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas. Lastele on piisava kvalifitseeritud personali ja efektiivse töökorralduse tulemusena tagatud võimalused kogu lasteaiapäeva vältel võimalused mängida ja õppida väiksemates gruppides (alagruppides) või individuaalselt. Vastavalt Euroopa Nõukogu 22. mai 2019. a soovitusele kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta on abiõpetaja peamine ülesanne on toetada õpetajaid, kes töötavad vahetult laste ja perekondadega. Tavaliselt on abiõpetajatel õpetajast madalam kvalifikatsioon ja paljudes riikides puuduvad nõuded abiõpetajate kvalifikatsioonile. Seepärast on vaja parandada töötajate, kaasa arvatud abiõpetajate professionaalsust. Pidev kutsealane areng on abiõpetajate pädevuse suurendamise lahutamatu osa. Aprillis 2023. a viis Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kohalike omavalitsustega läbi lasteaedade veebiküsitluse, selgitamaks välja, millistes lasteaedades on loodud abiõpetajate ametikohad ja milline on abiõpetajalt nõutud haridus, kompetentsid, minimaalne eesti keele oskuse tase, tööülesanded ning kuidas on toetatud abiõpetajate/assistentide töötasu, professionaalne areng ja puhkus. Küsitlusele vastas 431 lasteaeda, s.o ligi 74% kõigist Eesti lasteaedadest. Eestis on loodud abiõpetajate/assistentide ametikohad ligi pooltes lasteaedades, s.o 273-s lasteaias, mis moodustab 47% lasteaedade üldarvust. Küsitluse tulemustest selgus, et 273 (63%-s küsitlusele vastanud) lasteaias oli loodud ligi 1236 abiõpetaja/assistendi ametikohta, neist 491-l (40%) oli nõutud C1 eesti keele tase, 319-l (26%) B2 tase ja 426-l (34%) oli nõutud keeletase madalam kui B2. 249-s (91%) lasteaias oli abiõpetaja/assistendi haridustaseme nõudeks keskharidus, 150-s (55%) lisaks lapsehoidja kutse 4 ja 94-s (34%) lapsehoidja kutse 5. Peamised tööülesanded, mida abiõpetajad/assistendid täitsid, olid järgmised: laste arengu toetamine, õppe- ja kasvatustegevustes laste individuaalne ning rühmatöö toetamine, koostöö peredega, laste hügieeni ja toitumisharjumuste kujundamine, laste tervise jälgimine ja edendamine, lapse erivajaduse toetamine, rühma õppe- ja kasvukeskkonna loomine ning laste turvalisuse toetamine ja meeskonnatöö. 13 Vastavalt määruse § 4, nõutakse vähemalt B-tasemel keeleoskust isikult, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on mitmekesised ning võivad olla seotud asjaajamise, allüksuse juhtimise või koostööga, samuti tööks vajalike (etteantud sisuga) dokumentide koostamisega. a. Keelenõude sätestamise eesmärk on riigikeele kaitse, hariduse ja lapse arengu kvaliteedi tagamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Selle eesmärgi tagamiseks on keeleoskuse nõude sätestamine vajalik meede eestikeelsele õppele üleminekuks. b. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tuleb tagada talle õpetajate, abiõpetajate ja teiste spetsialistidega koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Õpetaja, abiõpetaja ja õpetajat abistava töötaja keeleoskuse tasemest sõltub otseselt lapsele osutatava tugiteenuse kvaliteet. Eelnõu koostajad on seisukohal, et käesolevas punktis nimetatud töötajatele esitatav keelenõue on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Haridusteenuste kvaliteet sõltub otseselt lastega ja õpilastega töötava isiku tegevusest, oskustest ja teadmistest. Kõrgemal tasemel keelenõude vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi ja vilumusi nõudev, et haridustöötaja oleks võimeline toetama nii lapsi kui ka lapse vanemaid. Seega on keelenõuded vajalik meede, et laste areng ja hariduse omandamine oleks kvaliteetselt toetatud. Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et haridusasutuse õpetajatele, teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ning tugispetsialistidele esitatavad eesti keele oskuse nõuded on proportsionaalsed, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab seda, et asutuste juhid (direktor ja õppealajuhataja) vaatavad üle oma asutuse töötajatega seonduvad andmed eesti keele oskuse kohta ning selgitavad välja, kas töötajad vastavad kehtestatud keeleoskuse nõuetele, sealhulgas ametikohtade täitjad, kellele varasemalt ei olnud nõudeid kehtestatud (sh abiõpetaja, sotsiaalpedagoog). Kui töötajad ei vasta kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele, siis peab tööandja esindaja töötajatele olukorda selgitama ning töötaja peab tegema omapoolsed pingutused keeleoskuse parendamiseks. Samuti selgitab tööandja esindaja töötajatele, et Keeleametil on keeleseadusest tulenevalt õigus teha tööandjale ettepanek eesti keelt nõuetekohaselt mittevastavate töötajatega töölepingu lõpetamiseks. Samas on töötajate keeleoskuse arendamisel oluline roll ka tööandjal, kes saab keeleoskuse parandamise võimaldamiseks ja selle toetamiseks teha töökorralduslikke muudatusi, vahendada töötajatele täiendavaid keele õppe või praktiseerimise võimalusi jm. Määruse rakendamine ei eelda otsest kulu, samuti ei too see kaasa ka otsest tulu. Küll aga toob see kaasa kaudse tulu, kui senisest suuremale hulgale ametikohtade täitjatele koolides ja koolieelsetes lasteasutustes on kehtestatud eesti keele oskuse nõue, mis aitab kaasa eestikeelsele õppele ülemineku ülesande täitmisele, kui koolides on senisest enam isikuid, kes eesti keelt neilt nõutaval tasemel valdavad. 14 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 jõustub üldises korras. Määruse § 2 jõustub 1. septembril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati ministeeriumite ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning esitati arvamuse avaldamiseks ülikoolidele, Keeleametile, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ning Eesti Keelenõukogule. Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Keeleamet, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Õpetajate Liit ja Tartu Ülikool esitasid eelnõud toetava arvamuse. Kristina Kallas haridus- ja teadusminister 15