Kivi- ja plaatkatte taastamine Kruuskatte taastamine Murukatte taastamine
Kõnnitee asfaltkatte taastamine olemasolev murukate
Kaeviku ristlõige (2 toru)
Toestatud kaeviku ristlõige (1 toru). Kaeviku ristlõige (2 toru)
Kaeviku ristlõige (1 toru).
Asfaltbetoon AC 8 surf, 70/100, h = 5 cm
Killustikalus, fr. 16/32, kiilutud fr. 8/16
25kg/m², h = 20 cm; E=140 MPa
Dreenkiht keskliivast, hmin=20 cm, peab vastama
nõuetele: k = 0,98; KF = 1m/ööp
Täiteliiv, peab vastama nõuetele: k = 0,98;
KF = 0,5 m/ööp. Kuni 1m maapinnast Kt=0,98,
sellest allpool Kt=0,95.
Purustatud kruus 0/31,5 (Segu nr 6*) hmin = 20 cm.
Betoonkivi või -plaat *MTM 3.augusti 2015. a määrus nr 101 Muru (külvinorm 20...30 g/m²)
Märkelint
Killustikkatte taastamine Tasanduskiht (liiv h=6cm) „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Kasvupinnas - huumusmuld, h=10cm (tihendatult)
Lubjakivikillustik fr 16/32, kiilutud fr. 8/12 25kg/m², Lisa 10 - Sidumata segude terastikuline koostis.
Märkelint Kaeviku tagasitäide
Märkelint h=30cm, E=170 MPa (sõiduteel) ; h=20cm, E=170 MPa (kõnniteel) Kaeviku tagasitäide - liiv (filtr. vähemalt 0,5m/ööp)
Märkelint
Liivast dreenkiht (filtr. vähemalt 1m/ööp), h=20cm
Kaeviku tagasitäide - liiv (filtr. vähemalt 0,5m/ööp)
0.3
0.3
0.3
0.3
Ühekihilise asfaltkatte taastamine
0.3
0.3
Signaalkaabel torustiku peal 0.20 Soojustatud toru
Signaalkaabel torustiku peal
α
0.20 Asfaltbetoon AC 12 surf, 70/100, h = 6 cm
0.20 Signaalkaabel torustiku peal (survetoru korral) Signaalkaabel torustiku peal (survetoru korral)
(survetoru korral)
ristlõige
(survetoru korral) De De
min 0.4 De min 0.4 Killustikalus, fr. 32/63, kiilutud fr. 16/32 35kg/m² ja fr. 8/16 15kg/m h = 25 cm;
De De
De min 0.4 min 0.4 E=170 MPa
min 0.4 min 0.4 min 1.0
min 0.4 min 0.4 min 1.0 min 1.2 Purustatud graniitkillustik (max fr. suurus 20 mm) h = 10 cm
min 1.2
Dreenkiht keskliivast, hmin=30 cm, peab vastama
min 0.2*
min 0.2* Jämedateraline killustik h= 10 cm nõuetele: k = 0,98; KF = 1m/ööp
Liivast dreenkiht (filtr. vähemalt 1m/ööp), h=20cm
Kaeviku tagasitäide - liiv (filtr. vähemalt 0,5m/ööp) Täiteliiv, peab vastama nõuetele: k = 0,98;
KF = 0,5 m/ööp. Kuni 1m maapinnast Kt=0,98,
kaeviku ülemise osa tagasitäitmisel juhinduda katendi kaeviku ülemise osa tagasitäitmisel juhinduda katendi sellest allpool Kt=0,95.
kaeviku ülemise osa tagasitäitmisel juhinduda katendi taastamise ristlõikest
kaeviku ülemise osa tagasitäitmisel juhinduda katendi taastamise ristlõikest taastamise ristlõikest
taastamise ristlõikest kaeviku tagasitäide (filtr. vähemalt 0,5m/ööp); Kt=0,95 kaeviku tagasitäide (filtr. vähemalt 0,5m/ööp); Kt=0,95
kaeviku tagasitäide (filtr. vähemalt 0,5m/ööp); Kt=0,95
kaeviku tagasitäide (filtr. vähemalt 0,5m/ööp); Kt=0,95 proj. toru proj. toru min 0.15
proj. toru
proj. toru toru alus - killustik 20cm*; Kt=0,95 (Vt. märkus nr. 4) toru alus - killustik 20cm*; Kt=0,95 (Vt. märkus nr. 4)
De
toru alus - killustik 20cm*; Kt=0,95 (Vt. märkus nr. 4)
toru alus - killustik 20cm*; Kt=0,95 (Vt. märkus nr. 4)
0.15
0.5 De 0.5
soojustusplaat survetugevus min 300 kN/m²
(liiklusalal 400 kN/m²)
h=50 mm L=1200 mm
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
Märkused: Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
1. Ühikuta mõõdud meetrites. OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Ühisveevärgi ehitamine 208
2. Järgida RIL 77-2013 "Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud" paigaldusjuhendit. Haage, Tähtvere vald,
61402 Tartumaa Õuna külas, Jõgeva vallas
3. *Kahe isevoolse kanalisatsioonitoru korral peab olema minimaalne vahekaugus 0,3m. Survetoru ja isevoolse torustiku seinavahe võib
olla minimaalselt 0,2m (RIL77-2013). Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
4. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse või suure pinnasevee pealevooluga tingimustes, siis tuleb toru alus rajada MTR reg.nr: EEP000168 Ehituskaeviku ja
killustikust ning vajadusel lisaks ümbritseda geotekstiiliga. Killustikust toru aluse ja geotekstiili kasutamise vajaduse otsustab
omanikujärelevalve. Kui kaevikus pinnasevett ei esine võib toru aluskihina kasutada killustiku asemel liiva (h=15cm). katete taastamise tüüpristlõiked VK-7-02
5.Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde (α) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest
Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
ehitustingimustest.
6.Toestamise vajaduse määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Olev Saago Õuna küla, Jõgeva vald
7.Katted taastada vastavalt MTM 03.08.2015. a. määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
mnt-3
39
Tartu-Jõgeva-Aravete
tee
24802:001:0089
puurkaeviku serv
teemaa piir
teemaa piir
katte joon
katte joon
H=1.91
H=1.91
puurkaeviku serv
nõlva joon
79.50 asfaltkate
79.00
78.50 ≈78.25 ≈78.25
Ø100 Ø100
≈77.99
78.00 77.80
Ø100
Ø25
≈77.54
77.45 Ø100
77.50 De110
77.00
76.60
De110
76.50
76.00
Mhor 1:100
Mvert 1:50
KAEVU TÄHIS V-32 V-33
OLEMASOLEVA MAAPINNA
79.25
78.40
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
79.25
78.40
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
77.45
76.60
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
1.91
1.91
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 48.6
0.017
PIKKUS (m)
TORU PARAMEETRID PE De110 - 48.6m
TORU ALUS
VAHEKAUGUSED (m) 48.6
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Ühisveevärgi ehitamine 208
Haage, Tähtvere vald,
61402 Tartumaa Õuna külas, Jõgeva vallas
Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
MTR reg.nr: EEP000168 Veetorustiku pikiprofiil
ristumisel maanteega VK-6-02
Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
Olev Saago Õuna küla, Jõgeva vald
Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
Tugimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete KM 45,568
39
teemaa piir
Tartu-Jõgeva-Aravete
tee
24802:001:0089
puurkaeviku serv
Proj. katte joon
Proj. katte joon
puurkaeviku serv
H=2.11
H=2.06
katte joon
katte joon
78.50
78.00 asfaltkate
77.50
77.00 ≈76.85
Ø100
76.50
PE kaitsehülss De160 RC SN8
76.05 76.05
De110 De110
76.00
75.50
75.00
Mhor 1:100
Mvert 1:50 ≈74.20
Ø250
KAEVU TÄHIS V-24 V-45
OLEMASOLEVA MAAPINNA
78.05
77.35
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
78.05
77.35
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
76.05
75.35
TORU KÕRGUS ÜLALT
(m ABS)
2.06
2.06
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG 33.1
0.021
PIKKUS (m)
TORU PARAMEETRID PE De63 - 33.1m
TORU ALUS Rajatakse kinnisel meetodil
VAHEKAUGUSED (m) 33.1
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Ühisveevärgi ehitamine 208
Haage, Tähtvere vald,
61402 Tartumaa Õuna külas, Jõgeva vallas
Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
MTR reg.nr: EEP000168 Veetorustiku pikiprofiil
ristumisel maanteega VK-6-01
Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
Olev Saago Õuna küla, Jõgeva vald
Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
D
L=1e25
.9m
L=5 110
.8m
De
14
PA
8 .0m
L=3
10
De1
50
PK0+
D
L=2e32 De
.1m
L=3 32
.4m
De32 L
=12.7m
Lehtede skeem
.1m
+50
=29
PK456
10 L
De1
e
ilis
a e et
ad d
ilit eo
sä d g tid.
10 +00
PK456 7 ja a
a olev unk
PA st p
PA
it s
Ka ema õrgu
m
9 ol usv Ettevaatust sidekaabel!
L=33.1
PA al
m
L=33.1
De160
.0m
=8
De63
0L
Hülss
11
De110
De
L=37.1m +50
PK455
De1
10 L
Ettevaatust ELA SA sidetrass!
=9.7
m
De110
L=19.2
m +00 Märkused:
PK455
De110
L=35.5 -9 Joonisele on kantud NOVARC GRUPP AS töö nr.
m PA
Ettevaatust gaasitorustik! 1436 "T39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 45,2 - 45,8
De110
L=11.5
m
50
PK454
+ ja T36 Jõgeva-Mustvee km 0-0,1 asuva
8.6m
8.6m
ringristmiku põhiprojekti koostamine"
L=4
Ettevaatust gaasitorustikud!
L=4
De110
L=33.2
m
200
0
De11
s De
Hüls
6
De110
PA
L=43.1
m 5
PK0+2
Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
PA
De110
L=7.0m Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
8
5
PA
L=4.9m
Ühisveevärgi ehitamine
De32
OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a,
De110
L=41.9
m Haage, Tähtvere vald, Õuna külas, Jõgeva vallas 208
61402 Tartumaa
De110
L=16.6
Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
m
MTR reg.nr: EEP000168
Asendiplaan
m
L=1.73
VK-4-03
De6
4 3
PA PA
Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
Olev Saago Kase kü, Viruvere küla, Jõgeva vald
Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
.89
79
.08
80 .07 .81
80 79
.64
79
.67
79
.41
79
.11
79
De110 L=35.4m De110
78
.75
2 L=13.4
De200 L=34.4m 1 m 78
.36
i=0.0060 De
20
i= 0 L=
.01
78
0.0 1 De110 L=29
.1m
L=1.3m
06 5.1
-8
De63
0 m
PA
.76
77 .43
77
De110 L=21 77
.74
.1m
77
.51
77
.52
77
.24
13
3
PA
.34
77
1 De110 L=38
L=6.3m
KK-11 .3m
De63
2
Ø560
80.30 78
.64
De110
(80.30) L=24.2
m
+50
PK457
77.59
77.59
De110
L=45.6
m
12 +00 11
KK-12 De110
L=19.6 PA PK457 PA
Ø560 m
L=2.6m
De32
79.95 De110
L=12.9
(79.95) m
77.44
77.44 De110 +50
77.50 L=58.0
m PK456
L=3.9m
De32
k 3% De110 10 PK456
+00
ti 1. L=49.8 PA
m
as i= m 98 m 9
L=33.1
l
p m; .7 4.
7 PA
m
0. 22 >7
L=33.1
d= l= .28-
De160
75
h=
De63
Hülss
De110 +50
L=37.1
m PK455
De1
10 L
=9.7
m
De110
L=19.2
m
De110
L=35.5
m
Ettevaatust gaasitorustik!
De110
L=11.5
Lehtede skeem Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a, Ühisveevärgi ehitamine
Haage, Tähtvere vald, 208
61402 Tartumaa Õuna külas, Jõgeva vallas
Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
MTR reg.nr: EEP000168
Märkused:
Asendiplaan VK-4-02
Joonisele on kantud NOVARC GRUPP AS töö nr.
Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
1436 "T39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 45,2 - 45,8
Olev Saago Kase kü, Viruvere küla, Jõgeva vald
ja T36 Jõgeva-Mustvee km 0-0,1 asuva Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
ringristmiku põhiprojekti koostamine" Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
KK-10
Ø560
80.65
(80.65)
77.80
77.80 80
.08
80
.07
79
.89
2 1 De110 L=52.6m
2 1 De110 L=35.4m De110
.8m De200 L=52.5m 2 L=13.4
De110 L=52 i=0.0060 De200 L=34.4m 1 m
i=0.0060 De
.3m 20
De200 L=53 i= 0 L=
i=0.0060 0.0 1
L=1.3m
1
3 06 5.1
-8
De63
0 m
PA
De160 L=0.
L=1.2m
.2m 2
De110 L=42
De63
00 L= 41 .5m
D e2 3
1 i=0.0060 1
4m KK-11
7. 2 2
7m
L= 4m Ø560
0 7.
11 L= 060
D1e 0 80.30
20 0.0
.1m
L=1e32
De110 L=24.1m 3
De i= (80.30)
D
1 2
2
De200 L=24.8m KK-8
i=0.0060 KK-9 77.59
Ø560
De160 L=13.8m
Ø560 77.59
81.55
De32 L=13.4m
i=0.0100
(81.55) 81.30
3.5m
(81.30)
0 L=6
De11 78.43
2 m
.8
78.11
0 L=6
De20 0.0060 79.05 KK-12
i=
78.43 78.11
Ø560
79.95
(79.95)
2
1
KK-5
Ø560 77.44
82.30 77.44
=63.5m (82.30) KK-6
De110 L -7 77.50
Ø560 KK-7
=63.0m
De200 L0060 PA 82.15 Ø560
i=0. 78.87
78.87 (82.15) 81.80
3 1 (81.80)
2.0m
78.73
L=2.7m
2
De63
De160 L=00
KK-3 79.50 78.68
i=0.01
=64 .5m
Ø560 78.73 78.68
De110 L
=64.8m
De200 L0060
81.75 Lehtede skeem
i=0. (81.75)
De110
L=1.0m 1
79.63 ˇ
Kanalisatsiooni vaatluskaev
m
2
79.67 Survekanalisatsiooni sõlm
=8.2
.006 m
i=0 L=6.9
79.63
0
3L
L=2.0m 1 KK-4 Maakraan
De6
00
De200 .0100
Ø560 Veetoru sõlm
De2
i=0 2
31
m
L=20.5 2
82.35
De110 .0112 Kapega siiber
i=0 (82.35)
Tööga nr 206 projekteeritud tehnovõrgud
79.25
k W
h
Projekteeritav isevoolne sademeveekanalisatsioon
79.25 De250 L=26.5 m i=0.01 - projekteeritud torustiku läbimõõt, pikkus, lang
KK-2 - likvideeritav torustik Projekteeritav sademevee survekanalisatsioon
Ø560 - likvideeritav objekt
81.95 Tööga nr 207 projekteeritud tehnovõrgud
-1
KK 560 (81.95)
KK-3
Projekteeritav reovee survekanalisatsioon
Ø .95 5) - projekteeritud reoveekanalikaevu/sõlme tähis
81 1.9 80.02 Ø400 - projekteeritud reoveekanalikaevu läbimõõt Projekteeritav isevoolne reoveekanalisatsioon
(8 80.02 50.81 - projekteeritud maapinna kõrgusmärk
.06 (50.10) - ol.oleva maapinna kõrgusmärk Tööga nr 208 projekteeritud tehnovõrgud
80 .10
80 .06 Projekteeritav veetoru
80 49.15 - väljuva toru põhja kõrgusmärk
49.15 - siseneva toru põhja kõrgusmärk Ol. olev kõrgepingekaabel
Ol. olev kanalisatsioonitrass Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteerija: Vastutav spetsialist: Selgitus:
- projekteeritud toru põhja kõrgusmärk Ol. olev sidekanalisatsioon
Projekteerija: Töö nimetus: Töö number:
Ol. olev sidekaabel
Ol. olev gaasitorustik OÜ PALMPRO, Võilille tee 11a,
Ühisveevärgi ehitamine
- projekteeritud maapinna kõrgusmärk Haage, Tähtvere vald, 208
- olemasoleva maapinna kõrgusmärk
- projekteeritud veesõlme tähis
Ol. olev madalpingekaabel
61402 Tartumaa Õuna külas, Jõgeva vallas
Proj. muu maa-alune rajatis
- projekteeritud toru lae kõrgusmärk Ol. olev sademeveekanalisatsioon
Palmpro tel: 735 2929; 509 7516;
e-mail:
[email protected] Joonise nimetus: Joonise number:
- projekteeritud maapinna kõrgusmärk MTR reg.nr: EEP000168
- projekteeritud survetorusõlme tähis
- projekteeritud toru põhja kõrgusmärk Maantee kaitsevöönd
Asendiplaan VK-4-01
PA-1 Vastutav spetsialist: Allkiri: Ehitise aadress:
- Puuraugu asukoht Olev Saago Kase kü, Viruvere küla, Jõgeva vald
Projekteeritav veetoru - kinnisel meetodil rajatav Projekteerija: Allkiri: Projekti staadium: Kuupäev: Skaala:
Põhiprojekt 03.03.2019 1:500
Projekteeritav veetoru - kinnisel meetodil rajatav hülsis Olev Saago
Töö väljaandmise aeg: Valminud lahendusvariandi jrk. nr. Jrk. nr. 1
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Tellija: Osaühing Jõgeva Veevärk
Registrikood 11541489
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Toominga tn 34, 48303
Tel +372 772 2720, +372 526 7925,
[email protected]
Töö nr 208
Ühisveevärgi ehitamine
Õuna külas, Jõgeva vallas
Põhiprojekt
Pädev isik: Olev Saago
Kutsetunnistus nr 064477 (Diplomeeritud ehitusinsener V)
/allkirjastatud digitaalselt/
_____________________________________________________________________________
Peaprojekteerija: Palmpro OÜ, registrikood 11046206, tel +372 735 2929, e-post:
[email protected]
MTR nr EEP000168;
MTR nr TEL001703;
Muinsuskaitse tegevusluba nr E735/2013
(vastutav spetsialist Toomas Põld, tegevusloa nr E584/2011)
Objekti asukoht: Õuna küla, Jõgeva vald
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 1/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Töö koosseis
I osa Geodeetiliste uuringute aruanne
II osa Geoloogiliste uuringute aruanne
III osa Veetorustike põhiprojekt
Projekteerimismeeskonna nimekiri
1. REIB OÜ Ülo Amor /geoalus/ tel +372 506 7268,
[email protected]
2. Rakendusgeoloogia OÜ /geoloogia/ tel+372 5257726
[email protected]
3. Olev Saago /veemajandus/ tel +372 509 7516,
[email protected]
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 2/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
SISUKORD
SELETUSKIRI .......................................................................................................... 6
1 ÜLDOSA................................................................................................................ 6
1.1 OBJEKTI ASUKOHT ........................................................................................... 6
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................ 6
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ....... 6
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD, TEHNILISED
TINGIMUSED).................................................................................................................... 7
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ................... 7
1.5.1 Tellija: .......................................................................................................... 7
1.5.2 Projekteerija: ................................................................................................ 7
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................ 8
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................. 8
2.2 OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGUD ............................................................................... 8
2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA.................................................................................. 8
2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ...................................................................... 8
2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ....................................................................... 8
2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ....................................................................... 8
3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 9
3.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 9
3.2 PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................... 9
3.3 KESKKONNAKAITSE................................................................................................ 9
3.4 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ........................................................................................... 10
3.5 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID .................................................................................. 10
3.5.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus .................................................. 10
4 MATERJALIDE NOMENKLATUUR .................................................................... 11
4.1 ÜLDNÕUDED ....................................................................................................... 11
4.2 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ..................................................... 11
4.3 KAEVUD.............................................................................................................. 11
4.4 VEETORUSTIK .................................................................................................... 12
4.4.1 Veetorustiku seadmed jm detailid .............................................................. 12
4.4.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused ja kaped ....................................... 12
4.4.3 Veetorustiku paigaldusnõuded................................................................... 12
4.5 SOOJUSTUS ........................................................................................................ 13
5 EHITUSTÖÖD ..................................................................................................... 14
5.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ........................................................................... 14
5.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................. 14
5.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ....................... 14
5.2.2 Tööde teostamise aeg ............................................................................... 14
5.2.3 Aruandlus................................................................................................... 14
5.2.4 Ehitustööde korraldamine .......................................................................... 14
5.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ............................................... 15
5.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................ 15
5.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ..................................... 16
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 3/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
5.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine ................................................................ 18
5.2.9 Ettevalmistustööd ...................................................................................... 19
5.2.10 Kaevetööd.................................................................................................. 19
5.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas........................................................ 20
5.2.12 Ehituskaeviku toestamine .......................................................................... 20
5.2.13 Veetõrje ehituskaevikust ............................................................................ 20
5.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ............................................................. 21
5.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide .......................................................................... 21
5.2.16 Algtäide ...................................................................................................... 21
5.2.17 Lõpptäide ................................................................................................... 21
5.2.18 Tagasitäite tihendamine ............................................................................. 22
5.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ............................................... 22
5.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega........................................ 22
5.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ..... 23
5.2.22 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ........................................................... 23
5.2.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine .................................. 23
5.2.24 Torustike rajamine ristumisel ja paralleelkulgemisel maanteedega .......... 23
6 KATETE TAASTAMINE ...................................................................................... 25
6.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST ..................................................................... 25
6.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................ 25
6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE .......................................................................... 26
6.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ........................................................................ 26
6.5 SILLUTISKIVIDEST KATTE TAASTAMINE ...................................................... 26
6.6 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................... 27
7 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................. 28
8 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ...................................................... 29
8.1 ÜLEVAATUSED..................................................................................................... 29
8.2 TORUSTIKUD ....................................................................................................... 29
8.2.1 Survetorustike survekatse.......................................................................... 29
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 4/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
9. JOONISED
1. Joonis 208_PP_VK-4-01 – Asendiplaan
2. Joonis 208_PP_VK-4-02 – Asendiplaan
3. Joonis 208_PP_VK-4-03 – Asendiplaan
4. Joonis 208_PP_VK-6-01 – Torustiku pikiprofiil
5. Joonis 208_PP_VK-6-02 – Torustiku pikiprofiil
6. Joonis 208_PP_VK-6-03 – Torustiku pikiprofiil
7. Joonis 208_PP_VK-6-04 – Torustiku pikiprofiil
8. Joonis 208_PP_VK-6-05 – Torustiku pikiprofiil
9. Joonis 208_PP_VK-7-01 – Veetorustiku sõlmede skeem
10. Joonis 208_PP_VK-7-02 – Ehituskaeviku tüüpristlõiked
11. Joonis 208_PP_VK-7-03– Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 5/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
1.1 OBJEKTI ASUKOHT
Skeem 1. Objekti asukoht.
1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK
Käesolev projekt on koostatud Osaühing Jõgeva Veevärk tellimusel. Projekt käsitleb Õuna küla
liitmist Jõgeva linna ühisveevarustussüsteemiga. Projektiga nähakse ette veetorustiku rajamine
Tallinna mnt 6a kinnistult kuni Kõrtsi kinnistuni Õuna külas.
1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
– EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
– EVS 835:2014 – Hoone veevärk
– EVS 843:2016 – Linnatänavad
– MaaRYL 2016
– EVS 932:2017 – Ehitusprojekt
– EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 - Geotehniline projekteerimine
– RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
– EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.
– EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine.
– Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 6/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
– Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2.
– Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3.
– Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga
23.12.2015 nr.314.
–
1.4 KASUTATUD LÄHTEMATERJALID (LÄHTEÜLESANNE, PLANEERINGUD,
TEHNILISED TINGIMUSED)
Lähtematerjaliseks on:
• Lähteülesande töömaa piiri asendiplaani joonis
• Kehtivad detailplaneeringud ja üldplaneering.
• Tugimaantee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 45,2 – 45,8 ja tugimaantee 36 Jõgeva-Mustvee
km 0-0,1 asuva ringristmiku põhiprojekt.
Tehnilised tingimused:
1) Maanteeameti nõuded projekile, 05.04.2018 nr.15-2/18/16039-2;
2) Telia Eesti AS. Tehnilised tingimused, nr. 31608069, 25.02.2019.
3) OÜ Jõgeva Veevärk tehnilised tingimused nr.185, 25.02.2019.
4) Elektrilevi tehnilised tingimused nr. 322589, 04.03.2019
1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED
1.5.1 Tellija:
Osaühing Jõgeva Veevärk
Registrikood 11541489
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Toominga tn 34, 48303, tel +372 772 2720
Kontaktisik: Kalle Pint, tel +372 526 7925,
[email protected].
1.5.2 Projekteerija:
Palmpro OÜ
Võilille tee 11a-16, Haage küla, Tähtvere vald, Tartumaa 61402
Kontaktisik: Olev Saago, telefon +372 509 7516, e-post:
[email protected]
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 7/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Olemasolev veetorustik paikneb Tallinna mnt 6a kinnistul. Projektalas veetorustikud puuduvad.
2.2 OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGUD
Telia Eesti AS sidekaablid ja -kanalisatsioon;
Elektrilevi OÜ elektrikaablid;
Jõgeva Veevärk OÜ vee- ja kanalisatsioonitrassid;
AS Gaasivõrgud gaasitrassid.
ELA SA sidekaablid
2.3 ANDMED MAA OMANDI KOHTA
Projekteeritava alaga haaratud krundid:
Kõrtsi, katastritunnus: 24802:001:0226
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0227
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0251
39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee, katastritunnus: 24802:001:0089
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0252
Nurga, katastritunnus: 24802:001:2160
Parkla, katastritunnus: 24802:001:0284
Kullerkupu, katastritunnus: 24802:001:0285
Autobaasi tee, katastritunnus: 24802:001:0313
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0217
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0220
Õuna kergtee, katastritunnus: 24802:001:0225
Tallinna maantee L27, katastritunnus: 24901:001:0078
Tallinna mnt 6a, katastritunnus: 24901:001:0212
2.4 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
2.4.1 Ehitusgeodeetilised uuringud
Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas REIB OÜ detsembris 2018.a. Töö nr TT-4979T.
Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kontrollitud katastripiirid on
tellitud Maa-Ametist. Geoalus on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega.
2.4.2 Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilise uuringu teostas OÜ Rakendusgeoloogia jaanuaris 2019.a., töö nr 19-012.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 8/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 ÜLDANDMED
Ehitatavate torustike orienteeruvad pikkused on järgmised:
o Veetorustiku kogupikkus – 1225m
3.2 PROJEKTLAHENDUS
Veetorustik
Projekteeritud on veetorustik PE PN10 De110 lõigus Tallinna mnt 6a kuni Kõrtsi kinnistu.
Torustikud on projekteeritud piki maantee serva, olemasoleva kerliiklustee alla, kohati ka
piirnevate erakinnistute peale.
Kergliiklustee alused lõigud ja ristumised maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil,
suundpuurimise teel.
Ristumisel maanteega on torustik ette nähtud paigaldada hülssi.
Kulgemised maantee kaitsevööndis ja ristumised on kirjeldatud eraldi peatükis. (P.5.2.24
Torustike rajamine ristumisel ja paralleelkulgemisel maanteedega)
Olemasolev veekaev Tallinna mnt 6a kinnistul on ette nähtud likvideerida. Ühendus teha
olemasoleva Jõgeva Veevärk OÜ veetorustikuga De63(täpsustada läbimõõt). Projektis on
arvestatud hilisema perspektiiviga, et veettevõtja rajab sõlmeni uue torustiku De110mm.
Kinnistuühendused on projekteeritud kuni kinnistu piirini või olemasoleva torustiku
ühenduskohani kinnistul. Kinnistuühenduste läbimõõdud on olenevalt asukohast De32-De63 (vt.
asendiplaani joonised). Kinnistu piirile on ette nähtud paigaldada maakraanid ja peale maakraani
min 1m pikkune torustik, mis lõpetada elektrikeevis otsakorgiga.
Ehitusgeoloogilised tingimused
Kohati paiknevad projekteeritud veetorustikud lubjakivi kihis.
Arvestama peab ehitustöödel sellega, et lubjakivi kihti on vaja rajadada ka osad puuritavad lõigud.
Enne ehitustööde algust tuleb põhjalikult tutvuda eeoloogilise uuringu aruandega.
3.3 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud
töövõtja tegevusega.
Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end
registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja
koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas
ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155).
Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised
kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva
piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 9/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil
peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada
ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse
nõudeid.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata
ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad
kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud
rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.
3.4 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA
Ehitustööde käigus tekib kaevisest eemaldatud pinnast.
Kase ja Krossiraja kinnistul ehituse käigus kaevamisest ülejäävat pinnast on võimalik kasutada koha
peal. Kaevetöödest ülejäänud pinnast ei ladustata ehitusplatsile.
Ehitustegevusest ülejääv kaevisest eemaldatud pinnas tuleb vedada Moreen OÜ karjääri või
Keskkonnaameti loa alusel selleks ettenähtud kohta. Loa pinnase veoks ja ladustamiseks taotleb
objekti ehitaja.
Kaevetöödest ülejäänud pinnase tööde lõpetamisel vormistada asjakohane nõutud õiend.
3.5 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on
projektlahenduse koostamisel lähtutud.
3.5.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus
– Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades
maapinnast;
– Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus on 1,4 m arvestatuna
maapinnast toru põhja;
– Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm.
Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm
kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et
kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm;
– Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru
peale;
– Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite ning sidekanalisatsiooni
sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 m kaablite peale.
– Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustik sügavuseks arvestatakse 1,4m torustiku
põhja.
Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust
ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on
lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 10/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
4 MATERJALIDE NOMENKLATUUR
4.1 ÜLDNÕUDED
Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve
teostajale (seletuskirjas edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud
standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning
tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused,
paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud
nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul
tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud
materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele
standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema
tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.
4.2 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba
terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel
oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2.
seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema
valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega
ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks
kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku
toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb
tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud
kasutatavatele torudele.
4.3 KAEVUD
Veetorustiku kaevud
Kaevud peavad olema tööstuslikult valmistatud PE plastikkaevud (PE torust). Kaev peab olema
varustatud lukustatava soojustatud malmluugi ja roostevabast terasest teenindusredeliga. Luugi
ava läbimõõt peab olema vähemalt 600 mm. Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D
ning liiklusvahendite ülesõidul säilitama oma stabiilsuse. Kõik liiklusalal paiknevate kaevude
kaaned peavad olema ujuvpaigaldusega. Teleskooptoru ja luugiraam peavad olema tihendatud ja
veetihedad.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 11/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
4.4 VEETORUSTIK
Veetoru materjaliks on PE100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile BS EN 12201-
3:2011+A1:2012.
Kinniselt rajatava veetorustike materjaliks peab olema PE100 RC PN10 survetorustikud.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
4.4.1 Veetorustiku seadmed jm detailid
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud
on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast-
või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.
4.4.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused ja kaped
Sulgarmatuuriks paigaldada tempermalmist äärikühendustega siibereid. Tempermalmist siibrid
peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202,
äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Maakraanid peavad
vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule
sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Maakraanid peavad olema elekterkeevimuhvidega ühendatavad, kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema
veekindel.
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud
spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Spindli varras peab olema täisrauast.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja
maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
4.4.3 Veetorustiku paigaldusnõuded
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min
2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4
mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval
kape alla.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava
kommunikatsiooni nimega.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 12/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
4.5 SOOJUSTUS
Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks.
Soojustusplaadi paksus h=100mm (nt. Styrofoam 300).
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või
soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on <1,2 m maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada
kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani
on <1,2 m.
Projekteeritud survetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui
paigaldamissügavus on <1,8 m maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud survetorustik soojustada kasutades
soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on <1,8 m.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 13/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
5 EHITUSTÖÖD
5.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega,
samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti
teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja
vastutusel.
5.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudud ja esmalt põhjalikult tutvuda
koostatud projektdokumentatsiooniga.
Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,
puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate
tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks.
Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad jne)
õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.
Tööde lõpptulemuseks peab olema korrektselt töötav veevarustussüsteem.
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde
teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud
kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
5.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse
muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes
omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab
Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
5.2.2 Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus.
5.2.3 Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute
pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute
pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga.
5.2.4 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega
mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani
peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu.
Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad
paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse
korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku
omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 14/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
5.2.4.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemasolevaid torustikke haldab Jõgeva Veevärk OÜ. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et
olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike
töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni
täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine
veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Osades kohtades on projekti asendiplaanil näidatud uue sademevekanalisatsiooniga ristuvate vee-
ja kanalisatsioonitorustike ümbertõstmine. Selle vajadus selgitada ehitustööde käigus kuna täpsed
veetorustike tegelik rajamissügavus ja läbimõõt pole teada. Veetorustike sügavamale viimiseks
kasutada elekterkeevismuhve ja poognaid ning vajadusel ka tõmbekindlaid tolerantsmuhve. Kui
tänaval asuv olemasolev hüdrant jääb ebasobivasse kohta, siis tuleb hüdrant paigaldada ümber
sobivasse kohta. Torustike ümberehitamine tuleb esmalt kooskõlastada OÜ-ga Jõgeva Veevärk.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada OÜ-le Jõgeva
Veevärk vähemalt viis päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi
teostab ainult OÜ Jõgeva Veevärk või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka
Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine
teenuse katkestamisest teostatakse OÜ Jõgeva Veevärk poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja
kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute
ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms
nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse
katkestamise algust.
5.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema
kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal
ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne,
kui neid tarvis läheb.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima
keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel,
vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul,
peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja
asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad
hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt
täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses
tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse
ära ühe tööpäeva jooksul.
5.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku
kooskõlastuseta on keelatud.
Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 15/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
juuli 2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,
ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide
eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
5.2.6.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning
kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui
seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda,
samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse
liikluskorralduse projektiga;
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse
projekti.
5.2.6.2 Liikluse taasavamine
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on
täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama
kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud
olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks
avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest
teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
5.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste
valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste
valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides
töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste
tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses
tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui
Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus
kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest
põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 16/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele
teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud,
gaasitorud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste
võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise
ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel
olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada
tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis
märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist
veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb
Töövõtjal postid toestada.
Telia Eesi AS sideehitiste kaitse:
1. Töid Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa
alusel.
Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
2. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
3. Paralleelkulgemisel sidekanalisatsiooniga (juhul kui kaeviku serv on äärmistele torudele
lähemal kui 1 meeter) tohib kaevetöid teostada maksimaalselt nelja meetrisel järjestikusel lõigul
ja ainult käsitsi meetodil (labidaga ja ilma mehhanismideta). Sideehitiste terviklikkuse
tagamiseks kasutada ebastabiilse pinnase puhul kaevikute toestamiseks standardseid
toestuskilpe, sulundseinu, terastugesid koos raketispaneelidega vms.
4. Pärast tööde lõpetamist (vajadusel ka enne) Telia Eesti AS sideehitise (sidekanalisatsiooni)
kaitse- vööndis teostada sidekanalisatsiooni läbitavuse kontroll, et veenduda sidekanalisatsiooni
korrasoleku säilimises. Tööd tellida pärast pinnase tihendamist ja enne kõvakatete paigaldamist.
Kontrolli tulemused dokumenteerida ja esitada ehitaja poolt allkirjastatud aktina Telia Eesti AS-
ile.
5. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti
AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste
projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise
leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad
teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde
käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul.
6. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind sidekaevude või jaotuskohtade (sidekappide)
ümbruses, siis tuleb sidekaevu kaas viia samale tasemele ümbritseva tasapinnaga (samasse
tasapinda kõnniteega, sõiduteega, murutasapinna vms.) Jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks
õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate)
ettevõte käest.
7. Lahtikaevatud torud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. kasutada
kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 17/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve
esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.
8. Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sideehitised jääma nõuetekohasele sügavusele.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende
säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel
vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda
Ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr
73.
9. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse
viisil, mis tagab side kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
10. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku
vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
11. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
5.2.7.1 ELA SA sidetrass
Projekteeritud torustik ristub ELA SA sidekaabeliga.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik:
1. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
_ liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate
kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
3. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud
ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
4. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin
liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
_ mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;
_ mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;
_ puude istutamine ja langetamine;
_ vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide
paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
_ pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;
_ muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.
5. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee
Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib
toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Täiendav info telefonil 5336 4150
5.2.8 Geodeetiliste märkide kaitsmine
Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid,
polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas ja tagama nende kaitsmise ja säilitamise.
Geodeetilised märgid on tähistatud asendiplaanidel punase ringiga.
Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm)
asukohta ja tasandit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus
ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetria märke jm). Kui geodeetilised
märgid (reeperid, polügonomeetria märgid jm) asuvad piirkonnas, kus ei ole võimalik neid
säilitada (kaitsta) kogu ehitustööde perioodi jooksul, siis määrab Töövõtja uute geodeetiliste
märkide (reeperid, polügonomeetria märgid jm) asukohad enne vanade märkide likvideerimist,
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 18/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
kahjustamist. Töövõtja esitab uute geodeetiliste märkidega (reeperite, polügonomeetria märkide
jm) seotud arvutused ja mõõtmised Insenerile kooskõlastamiseks ja ühtegi originaal geodeetilist
märki (reeperit, polügonomeetria märki jm) ei likvideerita enne Inseneri poolt saadud
kooskõlastust. Uute geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) täpsusaste on
sama, mis originaal geodeetilistel märkidel (reeperitel, polügonomeetria märkidel jm).
Kõik geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) ümbertõstmisega ja
kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja.
5.2.9 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel
ja korras ning Inseneri nõusolekut.
Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava
isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode
abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate
hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide
fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid,
piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad,
välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu
arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja
nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga
kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et
fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde
alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra
muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde
alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud)
suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena
likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari
antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
5.2.10 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik
tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid.
Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Töövõtjal tuleb
kaevetöödel juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks
vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS
1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega
ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde
teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on
1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne
laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede,
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 19/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses
sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud
kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et
külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv
peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses
kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega
väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja
kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.
5.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas
Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste
materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase
vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja
logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad
sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde
lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
5.2.12 Ehituskaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt
tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool
põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi.
Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid.
Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda
EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 juhistest.
5.2.13 Veetõrje ehituskaevikust
Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase
omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.
Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste
nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.
Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud.
Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga.
Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast
seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.
Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase,
ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või
taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda
hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 20/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.
5.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine
Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude
paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui
toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema
tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt
antud juhistele.
Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast,
mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest
killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm:
Toru aluse, tasanduskihi materjal
Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude
paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub
paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru
läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab
olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema
vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi
(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
5.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide
Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette
paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
5.2.16 Algtäide
Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab
torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada
nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole
toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja
tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse
võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb
tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks
tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega
alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.
Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi
rajamine).
5.2.17 Lõpptäide
Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga
(filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal
väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust
väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena,
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 21/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast.
Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses
lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi
kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema
mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.
5.2.18 Tagasitäite tihendamine
Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb
tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru
peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub
tihendamisel kasutatavast mehhanismist.
Liikluspiirkonnas (k.a projekteeritud teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 %
maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95%
maksimumtiheduseni (Proctorini).
5.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja
paigaldusjuhenditest.
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt
ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei
tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes
esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku
puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav
kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed
läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast;
Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm
kaevu kõrguse 1 m kohta.
Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud;
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus;
- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast;
- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.
5.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega
Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse.
Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel
valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste
ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.
Olemasolevate kanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada
kuumkahanevaid liitmike.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 22/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva
teadmata parameetritega toruga.
5.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;
- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale
teepinnast;
- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas
paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja
teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.
5.2.22 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja
kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad
kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita betooniga.
Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate
kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja
tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et
vältida pinnase sattumist torusse.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga
ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale.
5.2.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid,
veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olamasolevad
torustikud asendada uutega.
5.2.24 Torustike rajamine ristumisel ja paralleelkulgemisel maanteedega
Üldine
Torustike rajamisel riigimaantee teemaale lähtuda Maanteeameti koostatud juhendist „Nõuded
tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel.“
Veetorustik ristub tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee KM 45,568.
Torustik on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel.
Veetorustik PE PN10 De63mm hülsis PE PN10 RC kaitsega De160mm.
Torustiku ristprofiil maanteega ristumisel esitatud joonisel: VK-6-01.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 23/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Veetorustik ristub tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee KM 45,378.
Torustik on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel.
Veetorustik PE PN10 De110mm hülsis PE PN10 RC kaitsega De200mm.
Torustiku ristprofiil maanteega ristumisel esitatud joonisel: VK-6-02.
Veetorustik kulgeb tee kaitsevööndis, tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee KM 45,378 –
46,343.
Veetorustik kulgeb teemaal, tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee KM 46,218 – 46,239.
Tegemist haljasalal asuva bussitaskuga.
Asendiplaanidele on märgitud tee kaitsevööndid ja torustike sisenemised teemaale.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 24/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
6 KATETE TAASTAMINE
6.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus,
muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb
puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise
välisilme ja kvaliteedi.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest., Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus
fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest
õigusaktidest:
“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Majandus- ja taristuminiser 03.08.2015 määrus nr 101;
„Tee-ehitusmaterjalide ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord“ Majandus- ja taristuminiseter 22.09.2014.a. määrus nr 74;
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri
nr 0314;
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhen“ Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a.
käskkiri nr 0167;
„Pindamisjuhis“ Maanteeameti peadirektori 01.09.2014.a käskkiri 0063;
„Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ Maanteeameti peadirektori
29.12.2006.a. käskkiri nr. 264;
„Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (Majandus- ja taristuminister 13.07.2015.a. määrus nr
90);
„Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhend“
Maanteeameti peadirektori 13.05.2016 a käskkiri nr 0103);
„Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“ Maanteeameti
peadirektori 22.04.2016;
„Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ Maanteeameti peadirektori käskkiri 12.12.2007 nr 255;
„Teehoiutöödel kasutatavate killustiku purunemiskindluse määramine“ Maanteeameti
peadirektori käskkiri 18.04.2006 nr 98;
„Freespuru kasutamine“ Maanteeameti peadirektori käskkiri 16.09.2010 nr 270;
„Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ Maanteeameti
peadirektori käskkiri 16.03.2015 nr 0069;
Akt teehoolde tegemise kohta remondi ajal – standardvorm;
„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhtis“ Maanteeameti
peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001.
Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et
oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse.
6.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu
tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja
tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat
asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 25/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul
ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga.
Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-7-02.
Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt
170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul.
Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta
bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,
ilma töövuukideta.
Asfalteerimine vihma ajal on keelatud.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale
(±3 mm) ning sama kaldega.
Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-
1:2009, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MTM
määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded”..
6.3 KRUUSKATTE TAASTAMINE
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses
seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon
0/31,5 (Segu nr 6) paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul
peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi
seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 130 Mpa.
Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga
töötlemine. Töödelda tuleb kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn/km kohta.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
6.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE
Killustikkattega ala taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses
seisukorras. Taastatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast
fraktsioon 0/31,5 (Segu nr 6) paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi
seadmega ristlõike kolmes punktis peab olema vähemalt 130 Mpa.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
6.5 SILLUTISKIVIDEST KATTE TAASTAMINE
Sillutisekividest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada
pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised sillutisekivid tuleb kasutusest
kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi materjaliga. Eemaldatud tükkmaterjal
tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali
kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 26/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
Sillutiskividest sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera
suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse
paksus olema vähemalt 20 cm.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale
(±3 mm) ning sama kaldega.
6.6 HALJASTUSE TAASTAMINE
Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale
Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada valmis
muruvaip. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 100
mm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm. osi
suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele
tasemele. Muru rajamisel peab kasutatava kasvumullakihi paksus olema vähemalt 100 mm. Pool
kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH
6.5-7.0). Kasutatav muruseeme peab olema soovitatavalt eestimaise päritoluga ja kvaliteetne.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste
töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade
asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja
hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese
niite). Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritseva maapinnast 50mm
kõrgemale. Vajadusel tuleb maapind planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20,
et tagada haljasala niidetavus ning et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Erijuhtudel
(madalad alad, mittehooldatavad alad jms) tuleb haljasalal kaevukaaned paigaldada ümbritsevast
haljasalast 0,3 m kõrgemale ning kujundada nende ümber kupits läbimõõduga pealt 2 m ning alt
vähemalt 4 m. Vastava otsuse teeb Insener
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 27/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
7 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist
teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste
uuringute tegemiseks.
Teostusmõõdistused peavad vastama: Majandus ja Taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34
“Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded”.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses
kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks.
Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka
vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele.
Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti
looduses (sealhulgas kõrgusi).
Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid
parameetreid (mõõdud, materjalid jne.).
Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku
tagasitäitmist.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal
kehtivatele nõuetele.
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 28/29
Tellija: OÜ Jõgeva Veevärk
Töö nr. 208
Töö nimetus: Ühisveevärgi ehitamine Õuna külas, Jõgeva vallas. Staadium: Põhiprojekt
Töö koostaja: Palmpro OÜ
_______________________________________________________________________________________
8 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
8.1 ÜLEVAATUSED
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt
teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb
eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja
võiks ülevaatustest osa võtta.
8.2 TORUSTIKUD
8.2.1 Survetorustike survekatse
Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele (sh
survekanalisatsioonitorustik) järgmise metoodika alusel:
- korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri;
- enne surveproovi tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud)
ja jätta venima vähemalt 24 tunniks;
- surveproovi alustades tuleb tõsta/langetada vee rõhk torus täpselt 10,0 baarini ja jälgida 30
minuti jooksul rõhu vähenemist. Lubatud vähenemine on 0,0 baari;
- survekatse järel lastakse surve alla 0 baarini, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud
punkti(de)st;
- täiendavalt tuleb katsetada maakraanide ja kinnistute poole lisatud toru survet.
Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab ulatuma vähemalt 16
baarini, vähima jaotusega 0,1 baari. Manomeeter peab olema taadeldud.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel
kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb
katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu
katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada.
Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud
torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
Veetorustike läbipesu ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta.
Töövõtjal tuleb mõõta läbipesuks kasutatud vee kogus ning kanda selle võtmise ja kanaliseerimise
kulud vastavalt kohaliku vee-ettevõtte hinnakirjale. Läbipesust tuleb Inseneri ja Tellijat vähemalt
3 tööpäeva ette teavitada.
Läbipesu järgselt võtab Töövõtja (koolitatud ja loaga proovivõtja) torustiku puhtuse
tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi.
Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või
desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellijaga. Kõik
kulud torustike läbipesuks ja desinfitseerimiseks katab Töövõtja.
Koostas: Olev Saago
/Allkirjastatud digitaalselt/
____________________________________________________________________________________________________
Tartu 13.04.2019 29/29
Olev Saago Teie 16.04.2019
Palmpro OÜ
Meie 25.04.2019 nr 15-2/19/19164-2
[email protected]
Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 39
maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku ja kaevude paigaldamine riigitee
maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Tee nr ja nimi Teemaal km Tee kaitsevööndis km Ristumise km
45,378 – 46,218
46,218 – 46,239
39 Tartu-Jõgeva-Aravete
46,239– 46,351
(veetorustik)
45.378
45.568
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Palmpro OÜ töö nr 208 „Ühisveevärgi ehitamine
Õuna külas, Jõgeva vallas“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 39 km 25,200-45,202 ja km 45,300-45,700 kehtib liiklusohtlike kohtade
likvideerimise järgne garantii kuni 20.01.22. ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab olema välistatud. Tee km 41,230-46,664 on kavandatud taastusremont
aastal 2023.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee
mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja
tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee
piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule
kasutusloa andmist.
8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
Juhataja
Lisad:
208_PP_VK-7-02_kaevikkatted.pdf
208_PP_VK-6-02_PikiP-2-mnt-v2.pdf
208_PP_VK-6-01_PikiP-1-mnt.pdf
208_PP_VK-4-03_AsendP-3-v3.pdf
208_PP_VK-4-02_AsendP-2-v2.pdf
208_PP_VK-4-01_AsendP-1-v2.pdf
208_PP_VK-3-01_v04_Seletus-veetoru_13-04-2019.pdf
2 (3)
Peeter Uibo
5159766
[email protected]
3 (3)