Infoturbealaste kordade kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 03.06.2024 nr 1-3/17 Infoturbealaste kordade kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel 1. Kinnitan järgmised infoturbe valdkonda reguleerivad korrad: 1.1 Arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise kord. 1.2 Arvutivõrgu kasutamise kord. 1.3 Arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamise õiguste andmise, muutmise ja äravõtmise kord. 1.4 Sülearvuti kasutamise kord ja selle lisad. 2. Tunnistan kehtetuks direktori 02.05.2019 käskkirja nr 1-3/14 „Infoturbealaste kordade kinnitamine“ ja selle muudatused. 3. Käskkiri jõustub allkirjastamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  KINNITATUD direktori 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/17 Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega (tahvelarvuti, mobiiltelefon, nutikell) kasutamise reeglid ning seeläbi kaitsta Keskuse arvutivõrgu ressursse ja nende abil töödeldavaid andmeid. 1.2. Mobiilsideseadme kasutaja (edaspidi kasutaja) peab arvestama, et seadet kasutatakse väljaspool Keskuse turvatud arvutivõrku ja territooriumi, mistõttu see teeb seadmest kõrgendatud ohu allika ning paneb selle kasutajale lisavastutuse. 2. MOBIILSIDESEADMETEGA KESKUSE ARVUTIVÕRGU TEENUSTE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 2.1. Keskuse arvutivõrgu ressursse tohivad mobiilsideseadmetega kasutada Keskuse töötajad, abi- ja koosseisuvälised töötajad ning töövõtu- või muu lepinguga töötajad (edaspidi töötaja). 2.2. Mobiilsidevahendi kasutamine Keskuse arvutivõrgu teenustele juurdepääsuks kasutaja vastutusel ja mobiilsideseadme abil töödeldavate andmete turvalisuse eest vastutab seadme omanik. 2.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ei garanteeri Keskuse arvutivõrgu teenustele juurdepääsu Keskusele mittekuuluva mobiilsideseadmega. Samuti ei vastuta TEHIK sellise seadme riknemise või seadmes olevate andmete kaotsi mineku eest. 2.4. Mobiilsideseadme kasutamisel dokumentide salvestamiseks või transportimiseks loetakse mobiilsideseadet ühtlasi mobiilseks andmekandjaks ja sellele kehtivad samad reeglid, mis on kehtestatud mobiilsetele andmekandjatele Keskuse arvutivõrgu kasutamise korras punktis 9. 2.5. Kuivõrd mobiilsideseade hävimise, kaotamise või varastamise tõenäosus on suur, lähtutakse mobiilsideseadmete kaudu Keskuse andmetele juurdepääsuõiguste andmisel teadmisvajaduse põhimõttest. Juurdepääs antakse põhjendatud tööalase vajaduse korral ja ajaks, millal andmete kasutamine on tööalaselt vajalik. 2.6. Üldjuhul on lubatud mobiilsideseadmega Keskuse IKT teenustele juurdepääs vaid kalendrile ja elektronpostile, kasutades Exchange Activesync’i (edaspidi EAS). 3. EXCHANGE ACTIVESYNC KASUTAMINE 3.1. EAS kujutab endast mobiilsideseadmele mõeldud teenust seadmega elektronposti, kalendri ja kontaktide sünkroniseerimiseks. 3.2. EASi tohib kasutada vaid mobiilsideseadmega, mis täidab korra punktides 3.6 toodud turvanõudeid. 3.3. Antud teenuse soovija peab vastavasisulise taotlusega IT-abisse pöörduma. 3.4. Punktis 3.3 käsitletud taotluses peab lisaks põhjendusele olema märgitud mobiilsideseadme tootja ning mudel millega tahetakse kalendrit ja elektronposti sünkroniseerida. 2 3.5. Taotluse alusel väljastab IT-abi kasutajale teenuse kasutamiseks vajaliku sertifikaadi ja üldise EASi kasutusjuhendi. 3.6. EASi kasutamisel hoitakse mobiilsideseadmes kasutaja elektronposti ja kalendri sisu ning avatud mobiilsideseadmega on võimalik reaalajas, ilma parooli küsimata, juurdepääs kasutaja elektronposti kontole, elektronkirjadele. Seetõttu andmete kaitseks rakendatakse mobiiltelefonile automaatselt järgmised piirangud: 3.6.1. telefon lukustub automaatselt, kui seda pole üle 1 minuti kasutatud; 3.6.2. iga telefoni ekraani lahti lukustamisel küsitakse kasutajalt 6-kohalist lukukoodi. Keelatud on kasutada lihtsasti arvatavaid või järjestikkuseid kombinatsioone (nt 1234, 1111, 0000 jne) ja nn näpuga lohistatavat mustrilukku. Alternatiivina on aktsepteeritud sõrmejälje biomeetrikal põhinev lukustamine; 3.6.3. lukukood aegub iga kuue kuu tagant ja viis järjestikust uut parooli peavad olema erinevad; 3.6.4. juhul kui lukukood sisestatakse 8 korda valesti, kustutatakse telefonist kõik failid, sätted ja kontaktid – telefon lülitub nn tehasesätetele. Andmed on võimalik taastada vaid viimasest varukoopiast, kui see on tehtud. Varukoopia tegemise eest TEHIK ei vastuta; 3.6.5. mobiiltelefoni mälu ja mälukaart peavad olema krüpteeritud nii, et sinna salvestatud faile ja elektronposti ei oleks võimalik ilma telefoni PIN koodi teadmata kätte saada. Tuleb arvestada, et unustades PIN koodi, ei ole telefonist andmeid enam võimalik kätte saada. Telefoni sisu on võimalik taastada vaid varukoopiast, kui on teada varukoopia tegemise ajahetkel kehtinud telefoni PIN kood; 3.6.6. juurdepääs teenustele on lubatud üksnes järgmistele mobiilsideseadmete operatsioonisüsteemidele, millel peab eksisteerima aktiivne tootjapoolne tarkvara uuenduste tugi: iPhone iOS - viimane versioon; Android, Windows Phone - versioonid, millel on tootjapoolne tugi. 3.7. Punktis 3.6 toodud piirangutele võib tööalastest vajadustest lähtudes taotleda erandeid. Selleks tuleb vastavasisuline taotlus vormistada dokumendihaldussüsteemis, kooskõlastada see vahetu juhi ja/või osakonnajuhatajaga ning edastada asjaajamistalituse juhile, kes selle edastab TEHIKu infoturbeosakonnale, kes otsustab piirangust loobumise. 3.8. Tagamaks asutuse andmete turvalisuse kohustub kasutaja: 3.8.1. mitte avaldama oma mobiilsideseadme lukukoodi kolmandatele isikutele, seda dokumenteerima ega krüpteerimata kujul jäädvustama ühelegi andmekandjale; 3.8.2. veenduma, et tema mobiilsideseadme, Wi-Fi, infrapuna-, sinihamba ning NFC liidesed on välja lülitatud, kui neid ei kasutata; 3.8.3. mitte kasutama mobiilsideseadmeid, millelt on eemaldatud kasutuspiirangud (jailbreaking, rooting) või mille operatsioonisüsteem on asendatud mitteametliku tootja versiooniga (flashing); 3.8.4. andmevahetuseks on kasutama eelistatult mobiilsideoperaatori andmeside teenus, avalikke Wi-Fi võrke kasutama ainult äärmise vajaduse korral; 3.8.5. mobiilrakendusi paigaldama ainult usaldusväärsetest ametlike tootjate tarkvaravaramutest (Google Play, Apple App Store, Windows App Store). 3.8.6. mobiilsideseadme ühendamisel väliste seadmetega sinihamba-, infrapunaliidese või NFC kaudu kasutama turvalist ühendamist (nt turvalise paaritamiskoodiga, krüpteeritud ühendus); 3.8.7. mitte ühendama mobiilsideseadet ebausaldusväärse või võõra arvuti külge, sh aku laadimiseks; 3.8.8. mobiilsideseadme varundamise korral varundama tööalaseid andmeid, sh postkasti ja kalendri sisu vaid TEHIKu hallatavasse tööjaama; 3 3.8.9. paigaldama mobiilsideseadmele viirusetõrje tarkvara (kehtib üksnes Android operatsioonisüsteemile ning ajakohaseid tootesoovitusi saab IT-abilt). 3.8.10. paigaldama seadme- või operatsioonisüsteemi tootja poolt väljastatud tarkvara turvauuendusi vähemalt ühe kalendrikuu jooksul alates nende uuenduste väljastamisest; 3.8.11. hoidma mobiilsideseadet isikliku järelevalve all; 3.8.12. mitte andma oma mobiilsideseadet kasutamiseks volitamata isikutele ja sellega võimaldama kolmandate isikute juurdepääsu asutuse elektronpostile ja kalendrile; 3.8.13. telefoni varastamisel või kaotamisel koheselt teavitama juhtunust võimalikult kiiresti IT-abi; 3.8.14. enne mobiilsideseadme müümist, utiliseerimist, edasikinkimist, väljavahetamist, parandusse või garantiisse viimist teavitama sellest IT-abi ja kustutama seadme mälu sisu ja sätted vastavalt EAS kasutamise juhistele nii, et telefoni kaudu poleks võimalik asutuse andmetele juurdepääsu saada. 4  KINNITATUD direktori 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/17 Lisa 2 Arvutivõrgu kasutamise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrk koosneb ühiseid ressursse ja teenuseid kasutavatest infotehnoloogilistest vahenditest (riist- ja tarkvara) ning nende abil töödeldavatest andmetest. 1.2. Keskuse arvutivõrguks ei loeta Keskuse poolt külalistele pakutavat avaliku võrgu teenust (WIFI ja nõupidamiste ruumi spetsiaalsed võrgupesad, mis ühenduvad otse välisvõrku). 1.3. Kord sätestab Keskuse arvutivõrgu kasutaja õigused ja kohustused, et kaitsta Keskuse arvutivõrgu ühtseid ressursse, infosüsteeme ja nende abil töödeldavaid andmeid ning hallata otstarbekalt Keskuse arvutiressursse. 1.4. Kord kehtib kõikidele Keskuse arvutivõrgu teenuste ja ressursside kasutajatele ning kõikidele arvutivõrku ühendatud seadmetele ja tööjaamadele (lauaarvuti, sülearvuti, terminal jne). 2. KASUTAJA ÕIGUSED 2.1. Arvutivõrgu kasutajaõigused saanud isikul ehk kasutajal on õigus omada juurdepääsu talle tööks vajalikule teabele ja teenusele teenuste teenustaseme leppes määratud tööajal, kui see ei ole vastuolus muude kehtivate õigusaktidega. Arvutivõrgu teenuste kasutamise õigused antakse vastavalt Keskuse arvutivõrgu ja infosüsteemide õiguste andmise, muutmise ja äravõtmise korrale. 2.2. Kasutajal on õigus saada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) IT- abilt (edaspidi IT-abi) mõistliku aja jooksul eelnevat infot planeeritud muudatustest ja sündmustest infosüsteemides ja arvutivõrgus, mis oluliselt mõjutavad nende kasutamist. 2.3. Kasutajal on õigus esitada ettepanekuid arvutivõrgu töö ja teenuste ning infoturbe paremaks korraldamiseks. 2.4. Kasutajal on õigus pöörduda infotehnoloogiaalase abi saamiseks IT-abi poole ning saada sealt abi IT-alaste probleemide lahendamisel. 3. KASUTAJA KOHUSTUSED 3.1. Üldised kohustused: 3.1.1. Kasutajal peavad olema oma tööülesannete täitmiseks vajalikud arvutikasutamise algteadmised. 3.1.2. Kasutaja on kohustatud järgima kehtivaid õigusakte, asutuses kehtivaid kordasid ning arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamiseks kehtestatud alalisi ja ajutisi piiranguid. 3.1.3. Kõik arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamisega kaasnevad juurdepääsuõigused on isiklikud ning neid ei ole lubatud teistele välja laenata ega ühelt isikult teisele edasi anda. 3.1.4. Kasutajal on õigus töödelda juurdepääsupiiranguga teavet (teave, mis seaduse, lepingu või mõnel muul alusel ei ole avalik) ainult oma otseste töö- või ametiülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. 5  3.1.5. Kasutaja on kohustatud kasutama võrguressursse optimaalselt ning mitte koormama arvutivõrku mittetööalaste andmetega või tegevustega ega segama teiste arvutivõrgu kasutajate tööd. 3.1.6. Kasutaja peab järgima head tava ning mitte tekitama teistele kasutajatele või asutusele oma tegevusega või tegevusetusega kahju ega ohtu arvutivõrgu turvalisusele. 3.1.7. Keskuse sülearvutit kasutatakse vastavalt Keskuse sülearvutite kasutamise korrale. 3.2. IT vara kasutaja on kohustatud: 3.2.1. Kasutama IT vara heaperemehelikult, et vältida selle kahjustamist, hävimist, vargust või kaotamist. 3.2.2. Järgima tootjapoolset kasutusjuhendit tootja kodulehelt seadmete hooldamiseks ja kasutamiseks, sh kasutama ainult originaal või mõnda muud seadme tootja poolt heakskiidetud kulumaterjali ning garantiid omavatel seadmetel kasutama ainult originaal kulumaterjali. 3.2.3. Veenduma IT vara kättesaamisel selle töökorras olekus, vajadusel edastama probleemse IT vara osas info aadressil [email protected]. Kirjas tuleb välja tuua täpne veakirjeldus ning IT vara kood. 3.2.4. Pärast kasutamisperioodi lõppemist tagastama IT vara samas seisukorras vastuvõetule, arvestades IT vara normaalset kulumist. 3.2.5. Teavitama esimesel võimalusel IT vara vargusest, kahjustumisest, hävimisest ja kaotamisest aadressil [email protected]. 3.2.6. Mitte andma IT vara kasutamiseks kolmandale isikule, sh teisele Keskuse töötajale. 3.2.7. Hüvitama varale tekitatud kahju vastavalt käesoleva korra punktile 13.2. 3.3. Tööjaama, tarkvara ja lisaseadmete kasutamine ning seadistamine 3.3.1. IKT-vahendite (tööjaamad, printerid, skännerid jne) paigutamise planeerimisel tuleb konsulteerida IT-abiga ja paigutada IKT-vahendid nii, et vastavat õigust mitteomavad isikud ei omaks IKT vahendi kaudu juurdepääsu juurdepääsupiiranguga teabele ning IKT vahendid oleks kaitstud varguse eest. 3.3.2. Keelatud on omavoliline (ilma IT-spetsialisti loata) IKT vahendite (sh tarkvara) lisamine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra punkt 8), ümberpaigutamine, häälestamine, eemaldamine, konfigureerimine ja asutusel territooriumilt välja viimine (v.a mobiilsed andmekandjad, mille kohta kehtib korra punkt 8 ja sülearvutid, mille kohta kehtib Keskuse sülearvutite kasutamise kord). Siia hulka kuuluvad ka tulemüüri, viirusetõrje või muude turvafunktsioonide omavoliline muutmine või välja lülitamine. 3.3.3. IT vara kolimisest, mis on suuremahuline või põhjustab või võib põhjustada IT– kaabelduse töid, tuleb teavitada IT-abi ette vähemalt kuus nädalat. 3.3.4. Kasutajal on keelatud arvutivõrgu või operatsioonisüsteemide turvaaukude, ründekoodi, paroolihäkkimise tarkvara või muu sarnase kasutamine täiendavate juurdepääsuõiguste ja privileegide saamiseks või arvutivõrgu töö häirimiseks. 3.3.5. Kasutajal on keelatud arvutivõrgu skaneerimise, võrguliikluse pealtkuulamise või muude võrguliiklust jälgivate või segavate arvutiprogrammide või seadmete kasutamine. 3.3.6. Kui kasutaja soovib kasutada arvutivõrgus asutusele mittekuuluvat riistvara peab ta seda tegema vastavalt korra punktile 12. 6 4. PAROOLINÕUDED 4.1. Iga kasutaja saab arvutivõrgu ja arvutivõrgus asuvate infosüsteemide kasutamiseks personaalse kasutajatunnuse ja parooli. Alternatiivselt võib tööjaama sisenemiseks kasutada personaalset kiipkaarti (nt ID-kaart) ja selle juurde kuuluvat PIN koodi. 4.2. Kasutaja vastutab temale antud salasõnade saladuses hoidmise eest personaalselt. Kui salasõna või kiipkaardi PIN kood on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele või selle kahtluse korral, on kasutaja kohustatud salasõna või PIN koodi koheselt muutma või paluma salasõna/kiipkaardiga seotud kasutajaõigused IT-abil tühistada. 4.3. Kasutaja kohustub arvutivõrku ja infosüsteemidesse sisenema ainult oma personaalse kasutajatunnuse ja parooli või kiipkaardiga ning tagama, et tema kasutajatunnuse või kiipkaardi abil ei pääse arvutivõrku või infosüsteemi selleks mittevolitatud isik. Kui tegemist on kaugtööga koduses keskkonnas ei tohi tema kasutajatunnuse või kiipkaardi abil arvutivõrgu ressursse kasutada teised isikud. 4.4. Iga kasutaja kuulub vähemalt ühte kasutajagruppi, millega kaasnevad teatud arvutivõrgu kasutajaõigused ja –piirangud. 4.5. Parool, mis kasutajale kasutajaõiguste saamisel antakse, on ühekordne (kui vastava infosüsteemi kasutamisjuhend ei sätesta teisiti) ning kasutaja kohustub selle vahetama esimesel sisselogimisel ainult temale teadaoleva parooli vastu. 4.6. Parool peab olema valitud selliselt, et seda on võimalik meelde jätta, kuid pole lihtne ära arvata. 4.7. Parooli ei ole lubatud ühelegi andmekandjale krüpteerimata kujul jäädvustada või dokumenteerida ega teatavaks teha ühelegi kolmandale isikule. 4.8. Parooli pikkus peab olema vähemalt 16 sümbolit. 4.9. Oluline on, et: 4.9.1. parool koosneb suur- ja väiketähtede ning numbrite ja kirjavahemärkide kombinatsioonist; 4.9.2. parool oleks piisavalt pikk ja keeruline - ei piirduks vaid sõnaraamatus olevate sõnadega või laste nimedega, vaid oleks erinev tähtede, numbrite ja erimärkide kombinatsioon; 4.9.3. uue parooli panemisel ei kasutataks sama parooli täiendades või muutes seda vaid vähesel määral; 4.9.4. erinevates keskkondades kasutatakse erinevaid paroole. 4.10. Parool ei tohi olla: 4.10.1. suvaline nimi, sõnaraamatus leiduv sõna või kuupäev; 4.10.2. koostatud vaid ühesugusustest sümbolitest ega klaviatuurijärjestuses tähtedest või numbritest; 4.10.3. tuletatud kasutaja isiklikust informatsioonist, mida keegi võib lihtsa vaevaga ära arvata, näiteks kasutaja nimi, pereliikme või lemmiklooma nimi, oma telefoni- või autonumber, enda või perekonnaliikmete sünnipäev või aadress jne; 4.10.4. lihtsasti tuletatav eelnevalt kasutatud paroolidest, näiteks muutes paroolis ühte tähte või numbrit. 4.11. Parooli tuleb vahetada regulaarselt, parooli kehtivusaeg on üks (1) aasta. Isikliku kiipkaardi korral PIN koodi regulaarselt vahetada ei tule. 4.12. Kui kasutaja konto lukustub, kuna kasutaja sisestas vale parooli mitmeid kordi järjest, siis konto avatakse automaatselt 15 minuti möödumisel. 4.13. Parooli ununemise või parooli mittetöötamise korral teavitab kasutaja sellest koheselt IT-abi. IT-abis luuakse kasutajale uus ühekordne parool. Parool edastatakse kasutajale viisil, mis võimaldab isikutuvastust, st IT-abi peab veenduma, et kasutaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat. 7  4.14. Tööjaama juurest lahkudes peab kasutaja sulgema tööjaama, väljuma arvutivõrgust või lühema pausi korral lukustama tööjaama (näiteks Windows logo klahv + L). Kui arvutivõrku kasutatakse isikliku kiipkaardiga, tuleb tööjaama juurest lahkudes kiipkaart kaasa võtta. 4.15. Oma isiklikku parooli ega PIN koodi ei tohi kasutaja mitte kunagi mitte kellelegi avalikustada. IT-abi tugiisikul on olemas eraldi juurdepääsuõigused kasutaja probleemide lahendamiseks ning ta ei pea teadma kasutaja parooli. 5. VÕRGUKETTAD, FAILIDE HOIDMINE JA PRINTIMINE 5.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud personaalne ja struktuuriüksuse võrguketas. Personaalsele võrgukettale viitab ka kasutaja kodukataloog (Minu dokumendid/My Documents) töölaual. 5.2. Personaalsel võrgukettal olevad dokumendid on kättesaadavad vaid kasutajale endale. 5.3. Struktuuriüksuste võrguketastele juurdepääsuõigused antakse vastavalt juurdepääsuõiguste haldamise korrale. 5.4. Arvutivõrgu ressursside säästlikuks kasutamiseks on iga kasutaja personaalsel võrgukettal limiit, mille mahupiirangud on leitavad kasutaja võrgukataloogis (Computer Name) või mille kohta saab infot IT-abilt. 5.5. Kasutajat teavitatakse automaatselt limiidi lähenemisest. Limiidi lähenemise teate saanud kasutaja peab üleliigsed failid võrgukettalt kustutama või pöörduma failide arhiveerimiseks või limiidi suurendamiseks IT-abi poole. 5.6. Kasutaja peab hoidma töödeldavaid faile võrguketastel ning vältima failide salvestamisest tööjaama kõvakettale. 5.7. Failide salvestamisel võrguketastele tuleb jälgida, et failid oleksid kättesaadavad vaid isikutele, kes tohivad neile juurde pääseda. 5.8. Juurdepääsupiiranguga informatsiooni printimisel või paljundamisel tuleb väljaprinditud või paljundatud materjal koheselt pärast printimist printerist või koopiamasinast eemaldada. 5.9. Leides printerisse või koopiamasinasse unustatud juurdepääsupiiranguga materjali, tuleb see kas omanikule koheselt ära viia (kui on teada) või hävitada paberihunti kasutades. 6. ELEKTRONPOST 6.1. Iga kasutaja jaoks on ettenähtud isiklik elektronposti kasutajakonto, mille juurde kuulub ka kalendri kasutamise võimalus. 6.2. Säästliku arvutivõrguvõrgu ressursside kasutamise eesmärgil on igal elektronposti kasutajakontol kvoot, mille ületamisel on kasutaja kohustatud kustutama või arhiveerima vanad elektronkirjad. Kvootide kohta saab infot IT-abilt. 6.3. Kasutajal on keelatud avada kahtlusi tekitava pealkirjaga või kahtlustäratavalt elektronposti aadressilt saabuvat elektronkirja ning käivitada elektronkirjade manuses olevaid programme või skripte. 6.4. Keelatud on elektronposti aadressi kasutamine tarbijamängude mängimiseks, isiklike kommertsteadete tellimiseks, foorumite kasutamiseks ning muudeks tegevusteks, mis võivad põhjustada hulgalise kommertsteadete ja rämpsposti saatmise mõnele Keskuse elektronposti aadressile. Elektronposti aadressi kasutamine on lubatud üksnes ametikohajärgsete tööülesannete täitmiseks. 6.5. Kasutaja ei tohi suunata elektronkirju automaatselt edasi asutusevälistele elektronposti aadressidele. Kirjade manuaalsel edasisaatmisel tuleb jälgida, et tahtmatult ei saadetaks välja juurdepääsupiiranguga teavet. 6.6. Kasutajal on keelatud tööalase juurdepääsupiiranguga andmete saatmine või vastuvõtmine kasutades selleks kolmanda osapoole elektronposti teenuseid („gmail.com“, „hotmail.com“, „hot.ee“ jne), välja arvatud siis, kui seda nõuavad tema tööülesanded. 8  6.7. Andmete, mille avalikuks tulek võib kahjustada oluliselt Keskuse mainet või põhjustada Keskusele olulist kahju, saatmisel väljapoole Keskust, tuleb andmed krüpteerida ID-kaardi või muu aktsepteeritud krüptolahendust kasutades. Infot aktsepteeritavate krüptolahenduste kohta saab IT-abist. 6.8. Kasutaja on kohustatud regulaarselt lugema temale saadetud e-posti, korrastama postkasti oluliste kirjade või manuste salvestamisega võrgukettale ja mitteoluliste kirjade kustutamisega. 6.9. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse ja saabuvaid e-kirju edasi ei suunata. Postkasti sisu (salvestatud, saadetud, saadud e-kirjad) arhiveeritakse ja säilitatakse üks aasta. 6.10. Juhul, kui töötaja arhiveeritud postkastis on e-kiri või -kirjad, mis on olulised Keskuse tegevuse tagamise seisukohalt, mis ei ole töötaja poolt varasemalt lisatud dokumendihaldussüsteemi, on Keskuse esindajal õigus pöörduda IT-abi poole ligipääsu saamiseks töötaja postkastile (sh arhiveeritud) kuni ühe (1) aasta jooksul alates töösuhte lõppemisest. 7. AVALIKU VÕRGU (INTERNETI) KASUTAMINE 7.1. Kasutajal on keelatud edastada interneti kaudu (ka läbi sõnumivahetusprogrammide, foorumite, blogide, kommentaaride jne) salastamata (krüpteerimata) teavet, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. 7.2. Kasutajal on keelatud laadida internetist omavoliliselt ilma IT-abi loata alla mistahes programme, programmiuuendusi, mänge jms. 7.3. Kasutajal on keelatud internetis, v.a otseste tööülesannete täitmiseks, külastada veebilehti, mille kasutamise avalikuks tulemine võib tuua kaasa Keskuse või riigi maine kahjustumise (näiteks piraatlusega tegelevad lehed, rämpsportaalide lehed). 7.4. Kasutajal on internetis uudiseportaalide ning elektroonilise ajakirjanduse uudiste või artiklite kommenteerimine lubatud üksnes juhul, kui töötaja teeb seda oma nime alt oma töövaldkonna kohta ning kooskõlastab eelnevalt kommentaari vahetu juhi, osakonnajuhi ja kommunikatsioonispetsialistiga. 7.4.1. Internetileheküljel oma nime alt kommenteerimine on meedias esinemine ning võrdsustatud intervjuu andmisega. 7.4.2. Muude postituste (foorumites jne), blogide jne avaldamine Keskuse võrgust on lubatud vaid juhul, kui need ei kajasta poliitikat, riigiasutuste töökorraldust, õhuta vaenu, ole solvavad, laimavad või diskrimineerivad vms. 7.5. Kasutajal on keelatud üritada mööda minna Keskuse arvutivõrgus internetilehtedele või - teenustele kehtestatud piirangutest. Kui tööalaselt tekib vajadus sellisele lehele juurde pääseda, teeb kasutaja sellekohase põhjendatud avalduse IT-abile. 8. DIGITAALSED ANDMEKANDJAD 8.1. Digitaalseks andekandjaks (edaspidi andmekandjad) loetakse seadmeid, millele saab salvestada digitaalset infot (kõvakettad). Mobiilseteks loetakse andmekandjatest neid, mida saab kaasas kanda ning ilma tööjaama korpust avamata tööjaama küljest või arvutivõrgust eemaldada või sinna lisada (USB pulgad, mälukaardid, CD/DVD plaadid, telefonide ja fotoaparaatide mälukaardid jne). 8.2. Tööjaamades on digitaalsete andmekandjate kasutamine piiratud. 8.3. Kui kasutajal tekib vajadus digitaalse andmekandja kasutamiseks oma tööjaamas, teeb ta põhjendatud pöördumise asjaajamistalituse juhile, kes koordineerib eriõiguste andmist keskuse töötajatele. 9  8.4. Keskuses tohib kasutada vaid IT-abi poolt heaks kiidetud andmekandjaid. Vastava heakskiidu saab kasutaja IT-abiga ühendust võttes, sh e-posti või telefoni teel, iga kord, kui kasutab uut andmekandjat. 8.5. Mobiilsete andmekandjate kasutamisel tuleb arvestada, et nende kasutamine on kõrgendatud ohu allikas. Mobiilsed andmekandjaid on lihtne kaotada, varastada, need võivad rikneda ja neid võidakse kasutada tööjaama viirustega nakatamiseks. 8.6. Kui töökohustuste tõttu on mõnes tööjaamas vajalik sagedasti mobiilsete andmekandjate kasutamine, mis ei ole TEHIKu poolt soetatud, tuleb see IT-abiga kokku leppida. Vajadusel tõstetakse sellise tööjaama turvalisust või lepitakse kokku asutused, kelle andmekandjaid usaldatakse. 8.7. Juurdepääsupiiranguga andmete salvestamine mobiilsele andmekandjale on lubatud vaid otseste tööülesannete täitmiseks. 8.8. Krüpteerimata juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavat andmekandjat tuleb hoida lukustatud seifis, spetsiaalses raudkapis või konteineris ning transportida isikliku järelevalve all. 8.9. Tööalaseid andmeid sisaldava mobiilse andmekandja saatmisel postiga, kulleriga või üleandmisel teabenõudjale tuleb vormistada sellekohane üleandmise akt või saatekiri, mis registreeritakse Keskuse dokumendihaldussüsteemis. Akt või saatekiri peab sisaldama infot saatja, vastuvõtja, andmekandja liigi, identifitseerimistunnuste, saatmise/üleandmise kuupäeva kohta ja kandma osapoolte allkirju. 8.10. Juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldava mobiilse andmekandja viimisel väljapoole Keskuse territooriumi, tuleb andmekandjal olevad andmed krüpteerida ID-kaardi sertifikaadi või mõne muu heaks kiidetud krüptolahendusega. Krüptolahenduste kohta saab informatsiooni IT-abist. 8.11. Kui juurdepääsupiiranguga andmete hoidmine mobiilsel andmekandjal ei ole enam tööülesannete täitmiseks vajalik, tuleb andmed andmekandjalt koheselt kustutada või andmekandja hävitada nii, et sellelt pole võimalik andmeid taastada. Andmete kustutamise või andmekandja hävitamise parima mooduse kohta saab infot IT-abilt. 8.12. Digitaalse andmekandja andmisel teise isiku valdusesse tuleb eelnevalt veenduda, et andmekandja ei sisalda teavet, millele andmekandja saanud isik juurdepääsu omada ei tohi. 8.13. Juurdepääsupiiranguga teabe kopeerimisel mobiilsele andmekandjale või juurdepääsupiiranguga teavet sisaldava mobiilse andmekandja ühendamisel tööjaamaga, tuleb võimalusel eelistada juhtmega ühendust juhtmevaba ühenduse (nt sinihammas, infrapuna) asemel. 8.14. Andmeid sisaldava digitaalse andmekandja kadumisest või vargusest tuleb koheselt teavitada IT-abi. 9. IT-ABI 9.1. Kasutaja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama IT-abi kõikidest IKT teenuste kasutamist takistavatest või potentsiaalselt teenuse kasutamist takistavatest juhtumitest ja turvaintsidentidest. 9.2. IT-abis registreeritud kasutaja pöördumist nimetatakse juhtumiks. 9.3. IT-abisse saab juhtumeid teatada: 9.3.1. kasutades elektronposti aadressi [email protected]; 9.3.2. helistades telefoninumbril 794 3913. 9.4. IT-abisse laekunud juhtumid registreeritakse, neile määratakse prioriteet ja suunatakse kindlaksmääratud lahendajatele. 9.5. Juhtumi kiire lahendamise tagamiseks peab kasutaja edastama juhtumi teatamisel IT- abisse minimaalselt järgneva informatsiooni: 10  9.5.1. oma ees- ja perekonnanime, kui probleem edastatakse telefoni teel; 9.5.2. tõrke tekkimise kuupäeva, kellaaja ja tööjaama nime, kus tõrge tekkis; 9.5.3. infosüsteemi nimetuse, kus tõrge tekkis; 9.5.4. veateade ekraanilt, saates IT-abile võimalusel ekraanipildi failina; 9.5.5. näide konkreetsete andmetega (registrikood, summad, kuupäevad jmt); 9.5.6. kui tegemist on vea kahtlusega, lisada teatele kirjeldus õigeks peetavast lahendusest. 10. IKT VAHENDI TELLIMINE JA TAGASTAMINE 10.1. IKT riistvara (nt tööjaamad, lisaseadmed, kettaseadmed, USB pulgad jne) või standardtarkvara (nt valmistarkvara, mida ei pea spetsiaalselt asutuse jaoks arendama või kohandama) tellimiseks tuleb IT-abisse edastada asjaajamistalituse juhi kaudu IKT- vahendi taotlus. 10.2.Taotlus vaadatakse IT-abi poolt läbi viie (5) tööpäeva jooksul ning kasutajale antakse tagasiside IKT vahendi kasutusse andmise tähtaegade, kasutusse mitteandmise põhjuste ning võimalike alternatiivide osas. Taotluse rahuldamisel lähtutakse vahendi kasutamise vajaduse põhjendatusest ja vajalike ressursside olemasolust. 10.3.Kui IKT vahendi kasutaja lahkub ametist või vahendi kasutamine pole enam tööülesannete täitmiseks vajalik, peab asjaajamistalituse juhtasja koheselt teavitama IT-abi vabaks jäänud IKT vahendist. 11. KAUGTÖÖ EHK TÖÖ VÄLJASTPOOLT ASUTUSE ARVUTIVÕRKU 11.1. Kaugtöö on võimalik nii Keskuse sülearvutist kui asutusele mittekuuluvast tööjaamast. Kaugtöö kasutamise juhendi leiab töötaja käsiraamatust. 11.2. Kaugtöö tegemisel Keskuse sülearvutist tuleb järgida Keskuse sülearvutite kasutamise korda. 11.3. Kaugtöö tegemisel mobiilside vahendiga (pihuarvuti, mobiiltelefon) tuleb järgida Keskuse arvutivõrgu ressursside mobiilsideseadmetega kasutamise korda. 11.4. Keskus ei saa tagada ega kontrollida talle mittekuuluva tööjaama turvalisust. Selle tõttu võtab Keskusele mittekuuluvast tööjaamast kaugühenduse tegemisel kasutaja vastutuse ühenduse ja tööjaama turvalisuse eest ning korvab Keskusele võimalikud kahjud, mis tekivad juhul, kui kaugtööks kasutatav tööjaam osutub ebaturvaliseks. 11.5. Kasutaja kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast veenduma, et: 11.5.1. kaugtööks valitud asukoht ja tööjaam on usaldusväärsed. Kindlasti ei saa lugeda usaldusväärsete asukohtade hulka avalikke internetipunkte (sh kohvikud, lennujaamad, hotellid jm avalikud arvutid), kus ei saa tagada, et keegi ei jälgi sisestamisel kasutajatunnust ja parooli või ei ole paigaldanud tööjaamale nt tarkvarapõhist paroolijälitajat; 11.5.2. tööjaamas, mida kasutatakse kaugtööks on aktiveeritud reaalajas töötav viirusetõrje ning ei ole pahavara, mis võiksid sisestatud kasutajanime, parooli või andmeid salvestada ja kellelegi teisele edasi saata või asutuse arvutivõrku nakatada; 11.5.3. tööjaam ei salvesta kasutaja kasutajanime, parooli ega kiipkaardiga sisenemise korral kiipkaardi PIN koodi; 11.5.4. tööjaama juurest lahkudes väljub kaugtöö keskkonnast ja sulgeb kõik kaugtöö tegemiseks mõeldud rakendused ja veebiaknad ning kui kaugtööd tehti läbi veebibrauseri, kustutab veebibrauseri vahemälu, ajaloo ja salvestatud paroolid. 11.6. Kaugtöö tegemisel Keskusele mittekuuluvast tööjaamast, ei tohi tööjaama ega kuhugi mujale väljapoole kaugtöö keskkonda kopeerida või salvestada juurdepääsupiiranguga teavet ja dokumente. 11 12. KESKUSELE MITTEKUULUVA IKT-VAHENDI KASUTAMINE KESKUSE ARVUTIVÕRGUS 12.1.Keskuse arvutivõrgus Keskusele mittekuuluva IKT-vahendi kasutamine ei ole lubatud. 13. ARVUTIVÕRGU VÄÄRKASUTUSE TAGAJÄRJED 13.1. Kahtluse tekkimisel arvutivõrgu kasutamise reeglite rikkumise või võrgu väärkasutuse osas on TEHIKu IT-spetsialistidel õigus peatada või piirata kasutusõigust kuni asjaolude selgitamiseni. Kasutaja õiguste peatamisest või piiramisest peab TEHIKu IT-spetsialist viivitamatult teavitama kasutajat ja/või tema vahetut juhti. 13.2.Keskuse või TEHIKu IT vara kasutaja peab hüvitama Keskusele IT vara rikkumise, hävimise, kaotamise või vargusega tekitatud kahju osas esitatud kahjunõude, kui IT varale on tekkinud kahju perioodil, mil IT vara oli üle antud Keskuse töötaja kasutusse. Antud säte ei kohaldu, kui tegemist on vääramatust jõust tingitud IT vara rikkumisest või hävimisest. 13.3.TEHIKu IT varale tekitatud kahju osas esitab kahjunõude TEHIK Keskusele, misjärel Keskus esitab kahjunõude Keskuse töötajale, kes IT vara kasutas. 13.3.1. Keskus võib kahjunõude summa pidada kinni Keskuse töötajale välja makstavast palgast. 13.3.2. Keskuse töötaja palvel võib seni, kuni kestab töösuhe, kahjunõude summa kinnipidamine palgast jagada Keskuse töötajale sobiva perioodi peale, kuid viimane makse ei tohi jääda hilisemale perioodile, kui viimane väljamakse töösuhte lõppemisel. 13.4.Kahju tekkimisel esitab IT vara kasutaja Keskuse asjaajamistalituse juhile seletuskirja kahju tekkimise asjaolude kohta. 13.5.Kahjunõude summa kujuneb lähtudes IT vara remondikuludest või kui taastamine ei ole otstarbekas, siis kasulikust elueast ja jääkväärtusest. Kahjunõue sisaldab käibemaksu. 13.6.Kui IT varale on kahju tekitanud kolmas isik, kellele on IT vara üle antud, vastutab IT varale tekkinud kahju eest IT vara kasutaja, kellele IT vara üle anti. 13.7.Arvutivõrgu või infosüsteemi kasutamist reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib tuua kaasa kriminaal-, väärteo- või distsiplinaarkaristuse. 12  KINNITATUD direktori 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/17 Lisa 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamise õiguste andmise, muutmise ja sulgemise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutusõiguste andmise, muutmise ja äravõtmise reeglid ning seeläbi kaitsta Keskuse arvutivõrgu ressursse ja nende abil töödeldavaid andmeid. 2. KASUTAJATE ÕIGUSTE HALDAMISE PÕHIMÕTTED 2.1. Juurdepääsuõiguste andmisel järgitakse teadmisvajaduse põhimõtet. 2.2. Kui juurdepääsuõiguse taotleja ei ole Keskuse töötaja, abi- või koosseisuväline töötaja, töövõtu- või muu lepinguga töötaja (edaspidi töötaja) tuleb enne õiguste andmist täita korra punktis 9 toodud nõuded. 2.3. Keskuse arvutivõrgu juurdepääsuõigused saanud isikutel ehk kasutajatel on arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamiseks oma personaalsed kasutajanimed ja paroolid või isiklik kiipkaart (näiteks ID-kaart). 2.4. Iga infosüsteemi põhimääruses või muus infosüsteemi kasutamist reguleerivas korras peavad olema infosüsteemi omaniku poolt määratud kasutajarollid ja -grupid, mille alusele kasutajatele õiguseid antakse. Kasutajagrupid peavad olema seadistatud selliselt, et: 2.4.1. gruppide arv oleks võimalikult väike, kuid arvestaks teadmisvajaduse olemasolu põhimõtteid; 2.4.2. oleks tagatud, et kõik uued ja vanad kasutajad saaksid oma õigused läbi gruppide. 2.5. Arvutivõrgu kasutajagrupid sõltuvad kasutaja struktuuriüksusest. Struktuuriüksuse juht saab tellida vajadusel vastava kasutajagrupi õiguste muutused. 2.6. Kasutajatele õiguste andmine ja muutmine toimub üldjuhul vaid kasutajagruppide põhiselt. 2.7. Vastutus kasutajale õiguste andmise, muutmise või kustutamise osas lasub õiguste tellijal. Õiguste tellija peab veenduma, et õiguste saajal on õigus vastavaid õiguseid saada ja ta on tutvunud kõigi õiguste saamisteks vajalike juhendite ja kordadega. 2.8. Arvestust kasutajatele antud juurdepääsuõiguste üle juurdepääsuõiguste halduse infosüsteemis peab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) IT-abi (edaspidi IT-abi) ning infosüsteemidele juurdepääsuõiguste üle peab vastava infosüsteemi peakasutaja. 3. ARVUTIVÕRGU KASUTAJAKONTO LOOMINE 3.1. Asjaajamistalituse juht esitab IT-abile vähemalt kaks (2) tööpäeva enne uue töötaja esimest tööpäeva arvutivõrgu kasutajakonto loomise taotluse. Taotluses peab olema märgitud uue töötaja kohta järgmised andmed: 3.1.1. nimi, 3.1.2. ametikoht, 3.1.3. asutus, 3.1.4. töökoha aadress ja kabineti number, 3.1.5. info ligipääsu kohta ketastele, 13  3.1.6. töötelefon ning 3.1.7. tööle asumise kuupäev. 3.2. Taotluse esitamise tulemusena moodustab IT-abi uuele töötajale arvutivõrgu kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto), millele omistatakse juurdepääsuõigused vastavalt taotluses määratud kasutaja struktuuriüksusele. 3.3. Kasutajanime kuju on „eesnimi.perenimi“. Nimes esinevad võõrtähed asendatakse tavatähtedega. 3.4. Arvutivõrgu kasutajakonto annab kasutajale õiguse kasutada isiklikku võrguketast, tema struktuuriüksuse võrgukettaid, internetti, intranetti, Keskuse dokumendihaldussüsteemi, ametikohast tulenevalt Astangu infosüsteemi ja elektronposti (elektronposti aadressi nimi moodustatakse kujul: „eesnimi.perenimi“ ning lõpp vastavalt asutuste domeenile: „@astangu.ee“). 3.5. Hiljemalt üks tööpäev enne uue kasutaja esimest tööpäeva annab IT-abi kasutajakonto aktiveerimise taotluse esitanule teada uue kasutaja kasutajanime ja esmase parooli. 3.6. Uue töötaja kasutajakonto avatakse kasutaja esimesel tööpäeval hiljemalt kell 9:30. 3.7. Esmakordsel sisselogimisel peab kasutaja kasutajakonto esmase parooli koheselt ära muutma. 3.8. Kasutajakonto lukustub parooli kolmekordsel valesti sisestamisel. Kasutajakonto lahti lukustamiseks tuleb pöörduda IT-abi poole. 4. AJUTISE KASUTAJAKONTO TEGEMINE 4.1. Ajutine kasutajakonto luuakse töötajale, kes asub tööle lühikeseks ajaperioodiks, mis on kuupäevaliselt määratud (praktika, hooajaline töö, lisatöö vms). 4.2. Keskuse asjaajamistalituse juhil on õigus tellida ajutisele töötajale või praktikale asuvale inimesele ajutine kasutajakonto. 4.3. Ajutise kasutajakonto tellimiseks peab taotleja saatma IT-abile taotluse ajutise töötaja arvutikonto loomiseks vähemalt kaks (2) tööpäeva enne ajutise töötaja tööle asumist. Taotluses peab olema märgitud ajutise töötaja kohta järgmised andmed: 4.3.1. nimi, 4.3.2. ametikoht, 4.3.3. asutus, 4.3.4. töökoha aadress ja kabineti number, 4.3.5. töötelefon, 4.3.6. info ligipääsu kohta ketastele, kui on vajadus tulenevalt ajutise töö sisust, 4.3.7. tööle asumise kuupäev ning 4.3.8. töö lõpukuupäev. 4.4. Ajutine kasutajakonto lukustub automaatselt, kui saabub juurdepääsu lõpptähtaeg. 4.5. Ajutisele kasutajakontole ei võimaldata juurdepääsu asutuse võrguketastele, kui ajutise töötaja kasutajakonto taotluses pole küsitud teisiti. 5. TÄIENDAVATE ÕIGUSTE TAOTLEMINE 5.1. Juurdepääsu saamiseks mõne teise struktuuriüksuse võrgukettale peab vastava võrguketta struktuuriüksuse juht esitama põhjendatud taotluse Keskuse asjaajamistalituse juhile, kes selle omakorda esitab IT-abisse. IT-abisse, õigused antakse hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul. 5.2. Kasutaja lisamiseks mõnda elektronposti gruppi, mille kasutajaõigusi haldab TEHIK, peab kasutaja vahetu juht esitama põhjendatud taotluse Keskuse asjaajamistalituse juhile, kes selle omakorda esitab IT-abisse. IT-abi teostab kasutaja lisamise elektronposti gruppi hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul taotluse laekumisest IT-abisse asjaajamistalituse juhilt. 14  5.3. Käesolevas korras reguleerimata juurdepääsuõiguste andmiseks Keskuse infosüsteemidele peavad olema koostatud vastavad infosüsteemide pidamise korrad, millele kohaselt toimub konkreetsele infosüsteemile juurdepääsuõiguste andmine. 6. ERIÕIGUSED 6.1. Eriõigusteks loetakse õiguseid, mis ei ole grupipõhised, vaid antakse kasutajale personaalselt spetsiifiliste tööülesannete täitmiseks, näiteks infosüsteemide andmebaasi halduri õigused, õigused käivitada otse andmebaasis teatud protseduure jne. 6.2. Eriõiguste taotlemiseks peab töötaja vahetu juht esitama põhjendatud taotluse IT-abisse. 6.3. Taotluse peab heaks kiitma vastava infosüsteemi halduse eest vastutava TEHIKu üksuse juht. 6.4. Kui kasutaja enam eriõiguseid ei vaja, peab tema või tema vahetu juht sellest koheselt teatama IT-abi ning kasutaja erinõgused suletakse. 7. TÖÖLT EEMALOLEK JA TÖÖSUHTE PEATUMINE 7.1. Kasutaja töölt eemalolekul pikemalt kui 90 päeva või töösuhte peatumisest, mille jooksul töötaja oma kontole juurdepääsu ei vaja, peab asjaajamistalituse juht teavitama IT-abi vähemalt kaks (2) tööpäeva ette või kui see ei ole võimalik, siis esimesel võimalusel. Teavitus peab sisaldama töötaja eemaloleku või töösuhte peatumise täpset kuupäeva. 7.1.1. Vahetu juht teavitab asjaajamistalituse juhti, kui kasutajal on vaja säilitada juurdepääs kontole ka pikema eemaloleku ajal. 7.2. Kasutaja on kohustatud enne eemalolekut, kui ta sellel perioodil kontole juurdepääsu ei vaja, kustutama oma võrguketastelt isiklikud (tööülesannete täitmiseks mittevajalikud) failid ning panema oma postkastile peale teavituse, kes teda töökohustustes asendab ja kui on teada, siis ka eemaloleku kestvuse. Kui kasutaja seda ise teha ei saa, peab kasutaja vastava teate organiseerima IT-abi kaudu või teeb seda kasutaja vahetu juht. 7.3. Töötaja kasutajakonto, juurdepääsuõigused infosüsteemidele ja postkastile lukustatakse töötaja töösuhte peatumise ajaks ning eemalviibimise ajaks, kui töötaja sel perioodil oma kontole juurdepääsu ei vaja. 7.4. Töösuhte peatumise või eemalviibimise lõppemisest peab asjaajamistalituse juht teavitama IT-abi vähemalt kaks (2) tööpäeva ette, et oleks võimalik õigeaegselt lukustatud kasutajakonto avada. 7.5. Töösuhte peatumise või eemalviibimise lõppemisel taastatakse töötaja õigused endisel kujul, kui taotluses pole märgitud teisiti. 8. JUURDEPÄÄSUVAJADUSE MUUTUMINE JA JUURDEPÄÄSUÕIGUSTE SULGEMINE 8.1. Kui muutub juurdepääsuvajadus, nt töötaja tööülesannete või struktuuriüksuse muutudes, peab töötaja vahetu juht või asjaajamistalituse juht vähemalt kaks (2) tööpäeva enne töötaja üleviimist teavitama IT-abi töötaja struktuuriüksuse muutumisest. 8.2. Struktuuriüksuse muutumisel peab töötajale taotlema IT-abist uuesti kõik tööks vajalikud õigused vähemalt kaks (2) tööpäeva enne struktuuriüksuse muutumist. Taotlus peab sisaldama töötaja uuel töökohal töötamise alustamise täpset kuupäeva. 8.3. IT-abi muudab uuel töökohal tööle asumise päeval hiljemalt kell 9:30 töötaja arvutivõrgu õigused selliselt, et need vastaksid uue struktuuriüksuse õigustele. 8.4. Töösuhte lõppemisest peab asjaajamistalituse juht teavitama IT-abi ette elektronposti teel vähemalt kaks (2) tööpäeva. 8.5. IT-abi teavitab töösuhte lõppemisest omakorda kõikide infosüsteemide haldureid, kes organiseerivad töötaja õiguste kustutamise nende poolt hallatavas infosüsteemis hiljemalt töötaja viimasele tööpäevale järgneval tööpäeval. 15  8.6. Töötaja peab enne töösuhte lõppemist kustutama oma elektronkirjade postkastist ja võrgukettalt isikliku teabe. Tööalased failid ja elektronkirjad peab lahkuv töötaja üle andma vähemalt kaks (2) tööpäeva enne lahkumist oma vahetule juhile või tema poolt määratud isikule. 8.7. Pärast töösuhte lõppemist töötaja postkast suletakse koheselt ja postkasti saabunud elektronposti edasisuunamine on keelatud. Kontorist eemaloleku teavituse seab lahkunud töötaja kontole IT-abi. 8.8. Pärast töötaja töösuhte lõppemist suletakse töötaja kasutajakonto ja kõik töötajale antud kasutus- ja juurdepääsuõigused. 8.9. TEHIKul on õigus lukustada juurdepääsuõigused (kaasa arvatud e-post), mida ei ole kasutatud üle 100 päeva. 8.10. Töötaja failid ja elektronkirjad säilitatakse üks aasta, pikemaks säilitamiseks peab töötaja vahetu juht saatma Keskuse asjaajamistalituse juhile põhjendatud taotluse enne töötaja töösuhte lõppemist, märkides töötaja failide ja elektronposti säilitamise soovitud tähtaja. Asjaajamistalituse juht esitab vastavasisulise taotluse IT-abile. 9. ASUTUSEVÄLISED KASUTAJAD 9.1. Asutuseväliste isikute lubamiseks asutuse arvutivõrku ja infosüsteemide kasutajateks tuleb esitada taotlus IT-abile. 9.2. Asutusevälise isiku juurdepääsutaotluse esitab IT-abile asjaajamistalituse juht, kellele teeb omakorda taotluse vastava struktuuriüksuse juht, kelle haldusala infosüsteemile isik juurdepääsu taotleb, põhjendades taotlust vajadustest lähtuvalt. Taotlusele peab olema lisatud taotlusaluse isiku ja asutuse vahel sõlmitud infoturbenõudeid sisaldav leping või viide juurdepääsu saamise alusele. 9.3. Kui välise kasutaja juurdepääs arvutivõrku või mõnele asutuse infosüsteemile ei ole enam vajalik, peab arvutivõrku pääsemise taotluse esitaja sellest koheselt teavitama IT-abi. 10. KASUTAJAKONTODE INVENTUUR 10.1. Vähemalt kaks korda aastas või pärast turvaintsidenti, kus avastati probleeme kasutajakontode haldamises, viib IT-abi läbi kasutajakontode invnetuuri, veendumaks, et kõigi lahkunud kasutajate kasutajakontod on suletud ja kasutajatel on volitatud juurdepääsuõigused. Inventuuri läbiviimisel tuleb Keskusel IT-abil nõudmisel kinnitada kasutajate juurdepääsuõiguste töökohustustele vastavust. 11. MICROSOFTI TEAMS RAKENDUSE KASUTAMISE KORD 11.1. Microsoft Teams (edaspidi MS Teams) on ärisuhtluse platvorm, mille Microsoft on välja töötanud osana Microsoft 365 tooteperekonnast. 11.2. TEHIKu töökohateenuses on kasutav MS Teams klientrakendus, mis on Microsoft 365 meeskonnatöökeskus. 11.3. MS Teams eesmärk on võimaldada Keskuse töötajatel teha (video)kõnesid, luua töörühmasid ja pidada koosolekuid ning jagada informatsiooni tekstivestluskanalis nii organisatsioonisiseselt kui ka väliselt. 11.4. MS Teams ei ole mõeldud avaliku teabe seaduse §-s 35 loetletud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe töötlemiseks. Eeltoodud teabe sisemiseks operatiivseks infovahetuseks (tekstvestlused, videokõned, helikõned) sobivad infosüsteemid on Telesild VKS ja Microsofti koostööplatvorm Skype for Business. 11.5. MS Teams kasutaja kohustub: 11.5.1. sisse lülitama klientrakenduse E2EE funktsionaalsuse; 11.5.2. mitte töötlema MS Teams rakenduses asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. 16 11.6. Töörühma omanik (koosoleku kutse looja töörühma algataja) kohustub: 11.6.1. tagama, et töörühm ja kanal on privaatne; 11.6.2. kehtestama andmetele juurdepääsureeglid ja tagama andmete töötlemise õiguse ainult selleks määratud isikutele; 11.6.3. hoidma töörühma liikmed ajakohasena; 11.6.4. teavitama töörühma liikmeid E2EE sisse lülitamisest; 11.6.5. teavitama töörühma liikmeid, et nii töörühmades kui koosolekutel ei töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet; 11.6.6. koosolekute salvestamisel tagama kõigi osalejate nõusoleku olemasolu. 17  KINNITATUD direktori 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/17 Lisa 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sülearvutite kasutamise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korra eesmärk on fikseerida ja kinnitada sülearvutite kasutamise reeglid ning seeläbi kaitsta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) arvutivõrgu ühtseid ressursse ja nende abil töödeldavaid andmeid. 1.2. Sülearvuti kasutaja (edaspidi kasutaja) ehk isik, kelle kasutusse on antud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) poolt sülearvuti, peab täitma kõiki Keskuse arvutivõrgu kasutamise korra ja antud korra sätteid sülearvuti kasutamisel nii asutuse territooriumil ja arvutivõrgus kui väljaspool asutuse territooriumit ja arvutivõrku. 1.3. Sülearvuti annab kasutusse, hooldab ja tagastatakse TEHIKu IT-abile (edaspidi IT-abi). Samuti võtab kasutaja sülearvutiga seotud probleemide korral ühendust IT-abiga. 1.4. Kasutaja peab arvestama, et sülearvuti mobiilsus ja võimalus sülearvutit kasutada väljaspool Keskuse turvatud arvutivõrku teeb sülearvutist kõrgendatud ohu allika ning paneb kasutajale lisavastutuse. 2. SÜLEARVUTI KASUTAMISEKS ANDMINE JA TAGASTAMINE 2.1. Sülearvuti saamiseks tuleb sülearvuti taotlejal kirjalikult kinnitada, et ta on tutvunud käesoleva korraga. Sülearvuti eraldatakse töökohale määratud töövahendite profiili alusel või IT-abile esitatud taotluse alusel. 2.2. Asjaajamistalituse juht edastab sülearvuti taotlejale sülearvuti kasutamise korra tutvumiseks ja sellekohase kinnituse andmiseks kas tööle asumisel või pärast seda, kui IT- abist on tulnud kinnitus sülearvuti väljastuse kohta. 2.3. Taotluse esitab TEHIKule asjaajamistalituse juht. 2.4. Sülearvuti antakse kasutajale üle vastavalt Keskuse varade kasutamise korrale. 2.5. Üldjuhul kasutab sülearvutit üks kasutaja. Kasutajal on keelatud sülearvutit edasi anda kasutamiseks kolmandale isikule. 2.6. Põhjendatud juhtudel väljastatakse sülearvuti asutuse struktuuriüksusele ühiskasutuseks. Sellisel juhul kehtivad järgmised reeglid: 2.6.1. ühiskasutuses oleva sülearvuti puhul määratakse väljastamise hetkel sülearvuti kasutamise eest üks vastutav isik (edaspidi vastutaja); 2.6.2. vastutaja on kohustatud arvestust pidama kogu oma vastutusaja jooksul, kellele on sülearvuti millisel ajahetkel kasutusse antud. Kõik ühiskasutuseks sülearvuti eest vastutajad peavad ühtset arvestuse süsteemi (korra lisa 1); 2.6.3. kui vastutaja annab sülearvuti teisele kasutajale, siirdub vastutus sülearvuti eest vastutajalt kasutajale ja tagastamisel jälle kasutajalt vastutajale; 2.6.4. vastutaja peab veenduma, et kõik kasutajad, kellele vastutaja sülearvuti kasutada annab, on tutvunud käesoleva korraga; 2.6.5. igal kasutajal peab olema ühiskasutuses oleva sülearvuti kasutamiseks personaalne kasutajakonto, v.a osakonna sülearvutil, mis peab olema enne sülearvuti kasutusse andmist nõuetekohaselt seadistatud IT-spetsialisti poolt; 18  2.6.6. juhul, kui sülearvuti on ühiskasutuses ja vastutaja ei suuda tõestada, kelle kasutuses sülearvuti süülise kahju tekkimise hetkel oli, nõutakse kahjuhüvitist sülearvuti eest vastutajalt. 2.7. Sülearvuti antakse kasutaja kasutusse tema töökohustuste täitmiseks määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui tööülesannete täitmine seda nõuab. 2.8. Juhul kui sülearvuti antakse kasutajale ilma kasutusse andmise aktita, siis loetakse kasutajaks isik, kelle nõudmisel sülearvuti väljastatakse. 2.9. Kasutaja töösuhte lõppemisel tagastatakse sülearvuti IT-abile. Enne sülearvuti tagastamist peab kasutaja tegema kõikidest vajalikest andmetest, mis on salvestatud sülearvuti kõvakettale, tagavarakoopiad andmete hoidmiseks ettenähtud võrgukettale või paluma selleks abi IT-abist. 2.10. Kui sülearvuti on soetatud Keskuse eelarvelistest vahenditest, ei anta seda IT-abi poolt uude kasutusse teise haldusala kasutajale, v.a juhul kui selleks avaldab soovi Keskuse juht või tema poolt määratud isik. 2.11. Isikliku sülearvuti Keskuse arvutivõrku lubamine toimub vastavalt Keskuse arvutivõrgu kasutamise korrale. 3. SÜLEARVUTI KASUTAMINE JA HOIDMINE 3.1. Sülearvuti esmase seadistuse teostab IT-abi või nende lepingupartneri töötaja sülearvuti üleandmisel. 3.2. Vältimaks sülearvuti varastamist, kaotamist või riknemist peab kasutaja: 3.2.1. hoidma sülearvutit avalikes kohtades alati isikliku järelevalve all; 3.2.2. mitte jätma sülearvutit valveta kohtadesse, kus on oht selle varastamiseks (auto salong, lahtise akna alla, avalikku kohta järelevalveta jne); 3.2.3. mitte jätma sülearvutit magnetvälja (näiteks varjestamata kõlarite lähedusse), otsese päikesekiirguse või kõrge temperatuuri kätte, samuti tolmusesse või niiskesse keskkonda; 3.2.4. transportima sülearvutit vaid selleks ettenähtud kotis; 3.2.5. reisimisel kandma sülearvutit käsipagasina; 3.2.6. võimaluse korral laskma sülearvutile (koos kotiga) teha läbivalgustuse asemel käsitsi läbivaatus; 3.2.7. sülearvuti vargusest, kaotamisest või hävimisest on kasutaja kohustatud viivitamatult teavitama Keskuse asjaajamistalituse juhti ja IT-abi. Sülearvuti varguse korral on kasutaja kohustatud koheselt teavitama ka politseid. 3.3. Tagamaks sülearvutis olevate andmete turvalisust ja piiramaks pahavara levikut peab kasutaja: 3.3.1. arvestama, et väljaspool Keskuse sisevõrku (eriti avalikes WIFI võrkudes) võidakse krüpteerimata ühendusi pealt kuulata; 3.3.2. eelistama sülearvutisse logimiseks parooli asemel kiipkaardi ja PIN koodi kombinatsiooni: 3.3.3. sisestama paroolid või kiipkaardi PIN koodi nii, et kõrvalised isikud ei näeks, milline parool/PIN kood sisestati; 3.3.4. sülearvuti juurest lahkumisel sulgema sülearvuti ja eemaldama kiipkaardi (kui seda kasutati sülearvutisse logimiseks); 3.3.5. juhtmeta ühenduste (WIFI, infrapunaliides, sinihammas) kasutamisel vältima nende tarbetut aktiveerimist ning konfidentsiaalsete andmete töötlemisel eelistama kaabelühendust; 3.3.6. lülitama asutuse arvutivõrgus läbi võrgukaabli olemise ajal välja kõik sülearvuti juhtmeta (WIFI, infrapunaliides, sinihammas) ühendused; 19  3.3.7. kahtluse või teadmise korral, et sülearvuti tulemüür ja/või viirusetõrjetarkvara ei ole töökorras või on välja lülitatud, mitte ühendama sülearvutit avalikku arvutivõrku, vaid andma sülearvuti võimalikult kiiresti IT-abi spetsialistile ülevaatamiseks; 3.3.8. kahtluse või teadmise korral, et sülearvutis on pahavara, mitte ühendama sülearvutit Keskuse ega avalikku arvutivõrku, vaid teatama juhtunust IT-abisse, kes organiseerib sülearvuti võimalikult kiiresti IT-spetsialistile ülevaatamiseks. 3.4. Kasutaja peab arvestama, et sülearvuti kõvaketta riknemisel võivad hävida sülearvutis olevad varundamata andmed. Et tagada andmete säilimine peab kasutaja töötades Keskuse arvutivõrgus hoidma andmeid selleks määratud võrgukettal. 3.5. Toiteallika tühjenemisega kaasneva võimaliku andmekao vältimiseks peab kasutaja: 3.5.1. toite hoiatussignaali või märguande korral salvestama poolelioleva töö; 3.5.2. pikemaajalise väljaspool Keskuse ruume töötamise eel laadima aku, võimalusel võtma kaasa akulaadija. Tuleb arvestada, et sõltuvalt aku mahust jätkub sülearvutile toidet ainult teatud perioodiks. 3.6. Kasutaja peab IT-abi nõudmisel esitama sülearvuti IT-spetsialisti kätte korraliseks hoolduseks. Enne sülearvuti hooldusesse andmist peab kasutaja veenduma, et kõikidest vajalikest andmetest, mis on salvestatud sülearvuti kõvakettale, on tagavarakoopiad andmete hoidmiseks ettenähtud võrgukettal. Juhul, kui kasutaja ei ole kindel, kas andmeid on salvestatud kõvakettale, kas andmed on varundatud või kuidas andmeid varundada, pöördub kasutaja IT-abi poole vastavasisulise palvega. 20  Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sülearvutite kasutamise korra juurde ...................OSAKOND ÜHISKASUTUSES OLEVA SÜLEARVUTI KASUTAMISE TABEL (täitmine kohustuslik) Sülearvuti Sülearvuti võtmise Kasutaja nimi tagastamise Selgitus kuupäev kuupäev 21  Lisa 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sülearvutite kasutamise korra juurde SÜLEARVUTI KASUTAMISE HEA TAVA SÜLEARVUTI KASUTAMINE 1. Sülearvuti ekraani ei tohi teravate esemete ega küüntega puutuda ega kraapida. 2. Sülearvuti pesadesse ei tohi jõuga suruda erinevaid juhtmeid (sh laadimisjuhet), mis võivad tekitada rohkelt kulumisjälgi pesade ümber või vigastada pesa. 3. Sülearvutitele on sisse ehitatud veebikaamera kate. Ise muude katete lisamine ei ole vajalik ja kahjustab arvutit. 4. Joogiklaas ja kohvi/teekruus tuleb hoida sülearvutist ohutus kauguses. Samuti ei tohi süüa sülearvuti klaviatuuri kohal. 5. Sülearvutist tuleb eemal hoida koduloomad, kes võivad sülearvutit või selle laadijat hammustades kahjustada. 6. Sülearvutile ei tohi ise kleepida mitte ühtegi kleebist. Sülearvutil võib olla ainult TEHIKu poolt paigaldatud vara koodi kleebis. SÜLEARVUTI HOOLDUS 7. Sülearvutit peab ise aeg-ajalt puhastama vastavate vahenditega, et vältida olukorda, kus sülearvuti ja kaane vahele jäänud purust tekivad ekraanile jäljed. Privaatsuskile ei hoia ära vigastuste tekkimist. SÜLEARVUTI KAASAS KANDMINE 8. Sülearvutit tuleb kanda kotis eraldatud teistest esemetest (sh laadijast, hiirest), vajadusel kasutama spetsiaalset ümbrist. Sülearvutit ei tohi kanda lahtiselt käekotis. Reeglite eiramise tulemusena tekib sülearvuti korpusele rohkelt kulumisjälgi ja kriipsusid. 9. Kotis olevale sülearvutile ei tohi peale suruda muud rasked esemed, kuna see kahjustab sülearvuti ekraani. Samuti ei tohi sülearvuti koti peale toetada teist kotti. SÜLEARVUTI TAGASTAMINE 10. Kui on vaja tagastada sülearvuti, siis tuleb see tagastada algse komplektina ning samas seisukorras, mis väljastamisel, arvestades normaalset kulumist. Komplektis peab olema: 10.1 sülearvuti, 10.2 kott, 10.3 laadija, 10.4 privaatsuskile (kui saadud komplektis oli olemas) ja 10.5 võrguadapter. 11. Tagastamisele minev sülearvuti tuleb kasutajal endal enne tagastamist puhtaks teha vastavate vahenditega. 12. Sülearvuti EI TOHI näha välja selline, nagu oleks seda hoitud pudrukausis või kasutatud toidukandikuna. MILLAL TEAVITADA IT ABI? 13. IT abi tuleb viivitamatult teavitada, kui: 22 13.1 sülearvutil märkad kahjustust: klaviatuuril on klahv ära, ekraan on katki, ekraanil on valged täpid/ triibud, sülearvuti korpuses on mõrad, nurgad on katki jms; 13.2 sülearvuti ei ole töökorras; 13.3 sülearvutil oli kokkupuude vedelikega. 23