Sõiduki 718BRK kaskokindlustus

KÜ-23 Kehtivad alates 01.01.2023 Kindlustuse üldtingimused Helista meile 6800 500 või vaata lisaks salva.ee  KÜ-23 1. MÕISTED.....................................................................................................................................3 2. KINDLUSTUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TINGIMUSTE KOHALDAMINE ........................3 3. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA KEHTIVUS ..................................................................4 4. SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE .........................................................................................5 5. KINDLUSTUSMAKSE ..................................................................................................................5 6. KINDLUSTUSMAKSE HILINEMINE JA TASUMATA JÄTMINE ...................................................5 7. ISIKUD, KELLE EEST KINDLUSTUSVÕTJA VASTUTAB............................................................6 8. KINDLUSTUSANDJA TEAVITUSKOHUSTUS .............................................................................6 9. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITUSKOHUSTUS JA SELLE RIKKUMISE TAGAJÄRJED ................6 10. ALAKINDLUSTUS, ÜLEKINDLUSTUS, MITMEKORDNE KINDLUSTUS .....................................7 11. TEADETE SAATMINE .................................................................................................................7 12. KOLMANDA ISIKU KINDLUSTUSRISKI KINDLUSTAMINE.........................................................7 13. KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE ..................................................................................7 14. KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE ..........................................................................................8 15. OHUTUSNÕUDED.......................................................................................................................8 16. TEGUTSEMINE KAHJUJUHTUMI KORRAL ................................................................................8 17. KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINNIPIDAMISED ........................................................................9 18. KINDLUSTUSLEPINGU TÄITMISE KOHUSTUSEST VABANEMINE ........................................10 19. NÕUDE ÜLEMINEK KINDLUSTUSANDJALE ............................................................................10 20. NÕUETE AEGUMINE ................................................................................................................10 21. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD ..........................................................................................11  KÜ-23 3 1.1 Kindlustusandja on Salva Kindlustuse AS. 1.2 Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud kindlustusandjaga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid. 1.3 Kindlustatud isik (edaspidi ka 'kindlustatu') on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. 1.4 Soodustatud isik on isik, kes on kindlustusvõtja poolt kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul kindlustuslepingus määratud. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis vastavalt kindlustuslepingule. 1.5 Klient (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjustatud isik) on isik, kellele kindlustusandja osutab kindlustusteenust või kes on pöördunud kindlustusandja poole teenuse kasutamise eesmärgil. 1.6 Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on käesolevate tingimuste punktis 7 nimetatud isik, kellele kindlustusvõtja on kohustatud enda kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustama ning kes on kohustatud neid sarnaselt kindlustusvõtjaga täitma. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikut ei loeta kindlustuslepingu pooleks. 1.7 Kliendiandmed (sh isikuandmed) on igasugune teave, mis on kindlustusandjale kliendi kohta teatavaks saanud. 1.8 Kindlustuskaitse on kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist või sooritada muud kindlustuslepingus ettenähtud teod. 1.9 Kindlustusperiood on kindlustuskaitse kehtivuse tähtaeg, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti. 1.10 Kindlustuse kehtivusala on kindlustuskoht või kehtivuspiirkond, kus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kehtib kindlustusandja täitmise kohustus. Kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust väljaspool kindlustuse kehtivusala toimunud juhtumite suhtes. 1.11 Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu, kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus. 1.12 Kindlustatud ese on kindlustatud isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus või kulu, mille suhtes kindlustusleping sõlmiti. 1.13 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 1.14 Poliis on kindlustusandja poolt väljastatud dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliis võib olla pealkirjastatud ka teisiti. 1.15 Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mille võrra vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust. 1.16 Kindlustushüvitis on rahasumma või mitterahaline hüvitis (nt asendamine, taastamine), millega hüvitatakse kindlustuslepingus määratud tingimustel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. 2.1 Kindlustuslepingu tingimused on märgitud kindlustuspoliisil või teistes kindlustuslepingu osaks olevates dokumentides. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja eelnevaid tahteavaldusi, tegusid või kokkuleppeid ei loeta kindlustuslepingu osaks, kui kindlustuspoliisil või muudes kindlustuslepingu dokumentides ei ole sätestatud teisiti. 2.2 Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kindlustuslepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusvõtja ja kindlustusandja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel kindlustusliigi lisatingimustest, seejärel kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest kindlustuse üldtingimustest.  KÜ-23 4 2.3 Kui kindlustuslepingus on antud sõnale eritähendus, siis lähtutakse kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel kindlustuslepingus toodud eritähendusest. 2.4 Vaidluste korral lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 3.1 Kindlustusleping jõustub sõlmimisel, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud muud jõustumise tingimust või tähtaega. 3.2 Kindlustuskaitse kehtib kokkulepitud ja poliisile märgitud kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti. 3.3 Kindlustusandja sõlmib tähtajalisi kindlustuslepinguid. 3.4 Tähtajaline kindlustusleping kehtib kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kokkulepitud kindlustusperioodi lõppemiseni, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut varem vastavalt kindlustuslepingust või seadusest tuleneval alusel. 3.5 Tähtajaline kindlustusleping võib olla sõlmitud kuni viieks aastaks. Eeldatakse, et pikema kui üheaastase tähtajaga kindlustusleping on jaotatud erinevateks, 1 (ühe) aastase perioodiga, kindlustusperioodideks. 3.6 Tingimuste punktis 3.5 viidatud mitmeaastase tähtajalise kindlustuslepingu iga üheaastase kindlustusperioodi möödumisel on kindlustusandjal õigus ühepoolselt muuta järgneva üheaastase kindlustusperioodi kindlustusmakse suurust Statistikaameti poolt avaldatava Tarbijahinnaindeksi (THI) 1,5 kordse muutumise võrra. Kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat hiljemalt 30 päeva enne üheaastase kindlustusperioodi lõppu järgneva kindlustusperioodi kindlustusmakse suurusest ja selle tasumise tingimustest. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping üles öelda 30 päeva jooksul pärast THI muutumise võrra korrigeeritud kindlustusmakse suuruse kohta teabe saamisest. 3.7 Kindlustusandjal on õigus küsida kliendilt või tema esindajalt isiku tuvastamiseks või esindusõiguse kontrollimiseks isikut tõendavat ja/või esindusõiguse olemasolu tõendavat dokumenti ning teha nendest dokumentidest koopiad. 3.8 Kui kindlustusandjal tekib kahtlus esitatud dokumentide või isikusamasuse õigsuses, on kindlustusandjal õigus jätta tehing tegemata või nõuda täiendavate dokumentide esitamist. 3.9 Kindlustusandjal on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt õigus otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta kindlustuslepingu sõlmib või jätab sõlmimata. 3.10 Juhul kui Eesti Vabariigi Valitsuse, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu, Suurbritannia või Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud sanktsioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osutamist, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ühepoolselt ja ette teatamata üles öelda. 3.11 Kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik on oma lepingu sõlmimise avaldusega seotud 30 päeva jooksul, arvates selle esitamisest teisele poolele. 3.12 Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtja poolt edastatud andmete alusel kindlustuspoliisi. Kindlustusleping jõustub kindlustusmakse või esimese kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud õigeaegselt, algab kindlustuskaitse kindlustuspoliisil märgitud kindlustusperioodi esimesel päeval. Kindlustuskaitse kehtib poliisil nimetatud kindlustusperioodi jooksul. 3.13 Kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja poolt edastatud teabest, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjale teatama enne kindlustusmakse tasumist. Kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub poliisil avaldatud teabega ning soovib poliisile märgitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmida. 3.14 Poliisi kadumise või hävimise korral võib kindlustusvõtja nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist. 3.15 Kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri vahendusel eeldatakse, et: 3.15.1 kindlustusmaakleri poolt on kindlustusvõtjale edastatud kindlustusandja poolt pakutavat kindlustuslepingut käsitlev lepingueelne teave, piisaval määral on selgitatud pakutava kindlustuslepinguga seonduvaid võimalusi ja erinevaid kindlustuskaitseid;  KÜ-23 5 3.15.2 vahendatava kindlustuslepingu tingimused vastavad kindlustusvõtja poolt deklareeritud kindlustushuvile, millele vastava kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusmaakleri poole pöördutud. 3.16 Kindlustusandja ei vastuta puuduliku suhtlemise eest kindlustusvõtja ja kindlustusmaakleri vahel või kindlustusmaakleri poolt kindlustusvõtja tegelikule kindlustushuvile mittevastava kindlustuslepingu sõlmimise vahendamise eest. 4.1 Soodustatud isik määratakse ja soodustatud isikut muudetakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel kindlustatu kirjalikul nõusolekul. Kindlustatu kirjalik nõusolek ei ole vajalik, kui kindlustusvõtja ja kindlustatu on sama isik. 4.2 Pärast kindlustusvõtja surma võivad kindlustusvõtja pärijad soodustatud isikut muuta kindlustatu nõusolekul. 4.3 Pärast kindlustatu surma ei või soodustatud isikut muuta. Kui kindlustuslepinguga on kindlustatule antud õigus soodustatud isiku muutmiseks, ei või kindlustatu pärijad pärast kindlustatu surma soodustatud isikut muuta. 4.4 Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude (nt kahju tahtlik tekitamine) tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud ilma õigusjärglaseta enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud. 5.1 Kindlustusvõtja on kohustatud tasuma kindlustusmakse kindlustuslepingus ettenähtud suuruses ja tagama, et kindlustusmakse või kokkulepitud osamakse (edaspidi ka 'kindlustusmakse') laekuks kindlustusandjale kindlustuslepingus ettenähtud tähtpäevaks. 5.2 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakse tasuma sõltumata sellest, kas kindlustusandja on kindlustusvõtjale saatnud vastava meeldetuletuse või arve. 5.3 Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustusperioodi jooksul ülesütlemisega, taganemisega või muul põhjusel ennetähtaegselt, on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjale tagastatavast kindlustusmaksest kinni pidada kindlustuslepingu sõlmimise kulu. 6.1 Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest. 6.2 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise tähtaja. Kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimuvad pärast täiendava tähtaja möödumist. Kui kindlustusandja ei ole kindlustusmakse mittetasumise tõttu kindlustuslepingut üles öelnud, on kindlustusandjal täitmise kohustus nende kindlustusjuhtumite osas, mis toimusid pärast kõigi kindlustusandjale võlgnetavate kindlustusmaksete laekumisele järgnevat päeva. 6.3 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset täiendavaks tähtajaks, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda. Kindlustusandja võib täiendava maksetähtaja teates avaldada, et ta loeb lepingu tähtaja möödumisel ülesöelduks, kui kindlustusvõtja ei ole tähtaja jooksul makseid tasunud. 6.4 Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse, siis kindlustusandja loeb selle kõige varem tekkinud kindlustusmakse katteks, mis on kindlustusvõtjal kindlustusandja ees selle kindlustuslepingu alusel, mille eest kindlustusvõtja makse tasus. 6.5 Juhul kui kindlustusvõtjal on kohustus tasuda kindlustusandjale samaaegselt kindlustusmakseid erinevate esemete kindlustamise eest ning kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse esitatud arve alusel osaliselt, loetakse, et kindlustusmakse on jäänud kõikide kindlustatud esemete suhtes tasumata.  KÜ-23 6 7.1 Kindlusvõtja vastutab järgmiste isikute käitumise eest: 7.1.1 kindlustatu; 7.1.2 kindlustatuga koos elavad seaduslikud ja/või faktilised perekonnaliikmed; 7.1.3 kindlustatud vara valduse seaduslikult saanud isik, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud; 7.1.4 isikud, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul; 7.1.5 isikud, kes seaduse, lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima ekspluatatsiooni-, ohutus-, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid. 7.2 Kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi, pöörates kõrgendatud tähelepanu ohutusnõuete täitmise vajaduse selgitamisele. 7.3 Kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Kui kindlustusperioodi jooksul muutub kindlustusandja nimi või õiguslik vorm, kindlustusandja aadress või kindlustusandja struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel leping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelevalve aadress, teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat sellest kindlustusandja veebilehel või massiteabevahendite kaudu. 9.1 Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel kindlustusandjale kirjalikult teatama kõigist kindlustusvõtjale teada olevatest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel. 9.2 Kindlustusvõtja on kohustatud andma kindlustusandja küsimustele tõesed ja täielikud vastused, sh juhul, kui kindlustusvõtja arvates võis vastav asjaolu olla kindlustusandjale juba teada. 9.3 Kindlustusandja tugineb kindlustuslepingu tingimuste (sh kindlustusväärtus, kindlustussumma, kindlustusmakse jms) määramisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmetele. Kuni andmete muutust kajastava kirjaliku teate saamiseni loeb kindlustusandja õigeks kindlustusvõtja poolt varasemalt esitatud andmed. 9.4 Kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama kindlustusriski suurenemisest, kindlustatud eseme võõrandamisest, kindlustatud ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. 9.5 Kui kindlustusandjale esitatud andmed on muutunud ebaõigeks või puudulikuks või kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes, on kindlustusvõtja kohustatud neist muutustest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama. 9.6 Kindlustusandjal on õigus lähtuda kindlustusvõtja poolt kindlustatud eseme kohta toodud andmetest ja vastava kindlustusriski või kindlustatud eseme kohta kindlustusandjale saadetud teadetest ka järgnevateks kindlustusperioodideks sõlmitavate kindlustuslepingute tingimuste määramisel. 9.7 Kindlustusandja võib lepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei teatanud kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ja rikkus sellega käesolevate üldtingimuste punktis 9 sätestatud teavitamiskohustust, vältis tahtlikult olulise asjaolu teada saamist või andis selle kohta ebaõiget teavet. Nimetatud põhjusel võib lepingust taganeda ühe kuu jooksul arvates ajast, kui kindlustusandja sai teada või pidi teada saama üldtingimuste punktis 9 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisest. 9.8 Kindlustusandja ei või lepingust taganeda, kui kindlustusandja teadis teabe ebaõigsust või asjaolu, millest talle teada ei antud; kindlustusvõtja ei olnud süüdi teatamata jätmises või ebaõige teabe andmises; kindlustusandja on taganemisest loobunud või asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes ära enne kindlustusjuhtumi toimumist.  KÜ-23 7 9.9 Kui kindlustusandja ei või üldtingimuste punktis 9 sätestatu alusel lepingust taganeda, võib ta nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmakse suurendamist alates jooksva kindlustusperioodi algusest. Nimetatud alusel võib kindlustusandja nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmakse suurendamist ühe kuu jooksul ajast, mil kindlustusandja sai teada asjaolust, millest kindlustusvõtja talle ei teatanud. 9.10 Üldtingimuste punktis 9 sätestatu ei välista kindlustusandja õigust tühistada leping pettuse tõttu. 10.1 Alakindlustus on olukord, kus kindlustatud eseme kindlustussumma on väiksem kui selle kindlustusväärtus. Alakindlustuse korral makstakse kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi toimumise ajal. 10.2 Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma või kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir ületab kindlustatud eseme kindlustusväärtuse. Ülekindlustuse korral ei hüvita kindlustusandja rohkem, kui on tegelik kahjusumma. 10.3 Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. Mitmekordse kindlustuse korral vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. 11.1 Kui kindlustuslepingu või seadusega on ette nähtud kindlustusvõtja teatamiskohustus, tuleb vastav teade edastada kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.2 Kindlustusandja teated, kindlustuspoliisid ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid saadetakse kindlustuslepingus märgitud kindlustusvõtja või kindlustatu postiaadressile või elektronposti aadressile. 12.1 Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja, on nimeliselt kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isikul õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. 12.2 Kui kindlustatud isikuks ei ole kindlustusvõtja ja kindlustatud isik on kindlustuslepingus nimeliselt määratlemata, on kindlustatud isikul õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust tema suhtes tulenevaid õigusi ainult kindlustusvõtja nõusolekul. 12.3 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole kindlustusvõtjal õigust nõuda lepingu täitmist ega käsutada kindlustuslepingust tulenevaid õigusi. 13.1 Kindlustatud asja võõrandamisest (nt müük, kinkimine, vahetus jne) peavad asja võõrandaja ja omandaja kindlustusandjale viivitamata kirjalikult teatama. 13.2 Kui kindlustatud asi võõrandatakse, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja õigused ja kohustused. 13.3 Kindlustusandja suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui kindlustusandja sai teada kindlustatud asja võõrandamisest. 13.4 Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest nõuetekohaselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate võõrandamise kohta saama.  KÜ-23 8 14.1 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja eelneva kirjaliku nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. 14.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest (sh suurendamisest) viivitamata kindlustusandjale kirjalikult teatama, sh juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. 14.3 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusriski suurenemisest teatamise kohustust täitnud, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast mõistlikku aega, mille jooksul oleks kindlustusandja pidanud kindlustusriski suurenemise teate kätte saama. 14.4 Kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, rikub kindlustusriski suurendamise keeldu ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurendamist, on kindlustusandjal, arvestades rikkumise asjaolusid, õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada. 15.1 Kindlustusvõtja on kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist. 15.2 Kindlustusvõtja on kohustatud kindlustatud eseme suhtes täitma kõiki õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks, kahjujuhtumite ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks. 15.3 Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist ja muid kindlustatud riskide ja kindlustatud esemega seotud asjaolusid ning nõuda kindlustusvõtjalt ja kolmandatelt isikutelt andmeid eeltoodud asjaolude kohta. 15.4 Kindlustusandjal on õigus nõuda täiendavate ohutusnõuete täitmist. Kindlustusvõtjal on õigus alates kindlustusandja täiendavate ohutusnõuete saamisest kindlustusleping ilma etteteatamistähtajata üles öelda. Kui kindlustusvõtja ei ole hiljemalt viie päeva jooksul kindlustusandjale kirjalikult teatanud kindlustuslepingu ülesütlemisest, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu tingimusteks. 15.5 Kui kindlustusandja on täiendavate ohutusnõuete täitmiseks andnud tähtaja ja kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja lõpuks täiendavaid ohutusnõudeid täitnud, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda. 16.1 Kahjujuhtumi saabumise korral peab kindlustusvõtja tegutsema vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ja olenevalt juhtumi iseloomust teatama sellest viivitamata politseile, päästeametile, raviasutusele või muule pädevale asutusele. 16.2 Kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 16.3 Kindlustusvõtja on kohustatud tarvitusele võtma abinõud kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja juhtumi asjaolude selgitamiseks (nt aidates välja selgitada kahju võimaliku põhjuse, kahju tekitaja ja tunnistajate andmed). 16.4 Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes viie päeva jooksul, arvates kahjujuhtumi toimumisest, teha mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatused on lubatud, kui need on vältimatult vajalikud kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides. Kindlustusandjal on õigus määrata eeltoodust pikem muudatustest hoidumise tähtaeg. 16.5 Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus viivitamata anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Eelnevaga on hõlmatud ka kohustus anda kindlustusvõtjal või kahju põhjustanud isikul  KÜ-23 9 kindlustusandjale täiendavalt suulises vormis selgitusi, kui kindlustusandja peab seda vajalikuks. 16.6 Kindlustusvõtja kohustub võimaldama kindlustusandjale sündmuskoha ja kahjustatud vara ülevaatuse teostamist ning isikute, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, vahetut küsitlemist. 16.7 Kindlustusvõtja kohustub kindlustusandjale esitama dokumente, kirjalikke seletusi, vastama suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele, osalema kindlustusandja palvel sündmuskoha või kahjustunud vara ülevaatusel. 16.8 Kindlustusvõtja tagab, et isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, annavad kindlustusandjale eelnimetatud viisil tõendeid ja teavet. 16.9 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki kindlustuslepingu pool kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu ülesütlemisest üks kuu ette teatama. Enne kindlustuslepingu ülesütlemist toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kohaldatakse kindlustuslepingus sätestatut. 17.1 Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. 17.2 Kui kindlustusandja täidab kindlustuslepingu rahasumma maksmise teel, ei ole kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustust enne, kui hüvitise saamiseks õigustatud isik on kirjalikult teatanud arvelduskonto numbri ja kontoomaniku nime. 17.3 Kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandjalt täitmise kohustuse arvelt raha maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. 17.4 Kui kindlustusandja täitmise kohustus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteo asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtuvõi vastava ametiisiku otsuse jõustumist. 17.5 Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus nõuda hävinud vara jäänuste või asendatud vara üleandmist kindlustusandja omandusse, samuti õigustatud isiku valdusest õigusevastaselt välja läinud vara nõudeõiguse üleandmist kindlustusandjale. Kuni eelnimetatud vara või vara nõudeõiguse kindlustusandjale üleandmiseni on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmine peatada või kindlustushüvitist eelnimetatud vara hariliku väärtuse võrra vähendada. 17.6 Kui kindlustusandja on hüvitanud õigustatud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud asja, on kindlustusvõtjal kohustus asja leidmisest või selle asukohast teadasaamisest kindlustusandjale viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatada. 17.7 Kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist VÕS § 113 sätestatud korras iga viivitatud päeva eest. 17.8 Kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutus- nõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. 17.9 Varalise kahju hüvitamine võib toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub. 17.10 Kahjustunud või hävinud vara asendamise või taastamise korral on kindlustusandjal õigus määrata vara taastamise või asendamise viis ning isik, kes selle teostab. 17.11 Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus hüvitisest kinni pidada jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas  KÜ-23 10 kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Kindlustusandjal on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtja. 18.1 Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui: 18.1.1 kindlustusvõtja või temaga võrdustatud isik on rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus märgitud kohustust ning sellise kohustuse nõuetekohase täitmata jätmise ja kahjujuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos või rikkumine mõjutab kahju suuruse kindlaksmääramist. Samuti vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest kui tingimuste punktis 7 nimetatud kindlustusvõtjaga võrdustatud isik põhjustab kahjujuhtumi saabumise tahtlikult; 18.1.2 kindlustusjuhtumi põhjustas tuumarelv, sõda või sõjalise operatsiooni sarnane olukord, ülestõus, mäss, rahvarahutus, streik, töökatkestus, terrorism, tuumaenergia või radioaktiivsus, vara sundvõõrandamine; 18.1.3 kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, põhjustas kindlustusjuhtumi saabumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti juhul kui eelpool nimetatud isik on põhjustanud kahju mistahes vaimutegevuse häire tagajärjel, kus isikul puudus võimalus oma tegudest aru saada ja neid juhtida (nt olukord, kus kindlustusvõtja süütab vaimutegevuse häire tagajärjel aktiivse tegevusega enda eluruumi); 18.1.4 kindlustusjuhtumi saabumine oli seotud kindlustusvõtja, soodustatud isiku või isiku, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, poolt kuriteo tunnustega teo toimepanemise või selle varjamisega; 18.1.5 kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 18.1.6 kahju on hüvitanud muu isik. 18.2 Kindlustusandja ei hüvita käibemaksuseaduse alusel kliendile tagastamisele kuuluvaid makse, näiteks käibemaksu. 18.3 Kui kindlustuslepingu rikkumine saab kindlustusandjale teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on kindlustusandjal õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, vastavalt sellele, kas kindlustusandja oleks kindlustuslepingu rikkumisest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud. 19.1 Kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses. 19.2 Kui kindlustusvõtja või kindlustatu loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel. 19.3 Kui kindlustusvõtjal või kindlustatul on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal regressiõigus ainult juhul, kui vastava isiku selline vastutus on kindlustatud või kui vastav isik tekitas kahju tahtlikult. 19.4 Kindlustusvõtja on kohustatud abistama kindlustusandjat regressinõude esitamisel, esitades nõudeõiguse teostamiseks vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms. 20.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. 20.2 Kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale nõude kahju hüvitamiseks ning kindlustusandja on teatanud kirjalikult kahju hüvitama jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb kindlustusandja täitmisekohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.  KÜ-23 11 21.1 Kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustusvaidluste lepitusorgani poole. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata (lisateave www.eksl.ee). 21.2 Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused (sh vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis) lahendatakse Harju Maakohtus. 21.3 Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidega vastavuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja ja kindlustusvõtja/kindlustatu vahelist lepingulist vaidlust. 24/7 abi 666 0300 Kahjuteade mobiilis KASKOKINDLUSTUS "Lihtne" KINDLUSTUSVÕTJA Nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Policyholder Isiku-/registrikood 70003566 SOODUSTATUD ISIK Nimi SWEDBANK LIISING AS Beneficiary Isiku-/registrikood 10434248 KINDLUSTUSPERIOOD Kindlustuskaitse kehtivus Insurance period 04.04.2024 - 03.04.2025 Tähtajaline KINDLUSTUSTATUD ESE Registrimärk 718BRK Insured vehicle Mark ja mudel PEUGEOT BOXER Tehasetähis (VIN) VF3YB2MRB12A67805 Esmane registreerimine 2016 Sõiduki liik Sõiduauto (M1, M1G) Sõiduki kasutusala Tavakasutus ÄRANDAMISVASTASED Immobilaiser Tehase SEADMED Anti-theft devices KINDLUSTUSKAITSED Kaskokindlustus Poliis nr 88173658 Kindlustusandja Casco Insurance Salva Kindlustuse AS (10284984) Pärnu mnt 16 Tallinn 10141 Kindlustusjuhtum on igasugune ootamatu ja ettenägematu sõiduki kahjustumine, v.a. välistatud juhtumid,mis on välja toodud sõidukikindlustuse tingimustes ja kindlustuse üldtingimustes. Kindlustussumma Turuväärtus Kehtivuspiirkond Euroopa, v.a Ukraina, Valgevene, Venemaa Põhiomavastutus 200 € Varguse omavastutus 15%, kuid mitte vähem kui põhiomavastutus Remont väljaspool Eestit 2x OV sõiduki remontimisel väljaspool Eesti, Läti või Leedu Vabariiki. Klaasikindlustuse kindlustusjuhtumi ning loomale või linnule otsasõidu korral rakendatakse 2x põhiomavastutust Tingimused Kindlustustingimused SKT-23.04, Üldtingimused KÜ-23 Klaasikindlustus Salongiklaaside kahjustumise või purunemise korral hüvitatakse klaasi parandus või vahetus ilma Window damage omavastutuseta. Klaasi vahetamise korral väljaspool Eestit, Lätit, Leedut rakendatakse kahekordset põhiomavastutust. Kokkupõrge loomaga Loomaga või linnuga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahjud hüvitatakse ilma omavastutuseta. Loomale või Collision with an animal linnule otsasõidu vältimisest tingitud kahju hüvitatakse omavastutuseta eeldusel, et juhtumist on olemas videosalvestis ja sellelt on tuvastatav looma või linnuga kokkupõrke vältimine. Sõiduki remontimisel väljaspool Eestit, Lätit või Leedut rakendatakse kahekordset põhiomavastutust. Autoabi Kui sõiduki kasutamine ei ole võimalik, pakutakse ööpäevaringset abi näiteks käivitus- ja kütuseabi, Roadside assistance pukseerimine, abi avarii, tehnilise rikke, purunenud rehvi, teelt väljasõidu või ka turvaseadmete probleemide korral. Lisavarustuse kindlustus Kindlustatud on sõiduki tehase komplektsuses olev lisavarustus. Lisaks esmamüügi järgselt paigaldatus Insurance of accessories lisavarustus limiidiga 1000 €. Võtmete/pultide vargus ja kadumine Sõiduki võtmete/pultide varguse või kadumise korral hüvitatakse nende ümberkodeerimise või asendamise Theft and disappearance of mõistlikud kulud. keys/remotes IIZI Kindlustusmaakler AS IIZI Kindlustusmaakler AS | Telefon 666 0300 | [email protected] | www.iizi.ee on GrECo Grupi ettevõte  24/7 abi 666 0300 Kahjuteade mobiilis ERITINGIMUSED Sõidukit ei tohi anda lühirendile (rent kuni 6 kuud), osutada sõidukiga takso- või sõidujagamise teenust (nt Uber, Special conditions Bolt), kasutada kuller-, alarm-, autokooli- või turvafirma patrullsõidukina. Juhul kui kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus tuvastatakse, et sõidukil esinesid tegelikkuses mistahes kahjustused enne kindlustusperioodi algust, puudub kindlustusandjal selliste kahjustuste osas hüvitamise kohustus. LEPINGUTINGIMUSED IIZI poolt kindlustusvõtjale tehtud kaskokindlustuse pakkumine nr Z19984184554. Contract conditions Sõidukikindlustus: Kindlustustingimused SKT-23.04, Üldtingimused KÜ-23 Kättesaadavad internetis www.izi.ee/tingimused/kindlustusseltside-tingimused KINDLUSTUSLEPINGU Kindlustusleping jõustub ja kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval. Kindlustusleping ja JÕUSTUMINE kindlustuskaitse kehtivad kindlustusperioodi lõppkuupäevani. Kindlustusmakse tasumise kohustuse rikkumisel ja muudel kindlustustingimustes sätestatud juhtudel jõustunud Enactement of the insurance kindlustuskaitse katkeb. certificate Tarbijast kindlustusvõtja võib väljaspool äriruume ning sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Taganemiseks tuleb tarbijal saata kindlustusandjale või IIZI’le vabas vormis taganemisavaldus enne taganemistähtaja möödumist. Kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust, kui kindlustusandja on andnud kohese kindlustuskaitse. Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamatult kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. KINDLUSTUSE MAKSE Kindlustuse makse 599.80 eurot kuulub tasumisele 12 osas järgmiselt: Insurance payment TASUMISE TÄHTPÄEVAD 04.04.2024 50.02€ (tasutud) 04.08.2024 49.98€ 04.12.2024 49.98€ Payment due dates 04.05.2024 49.98€ 04.09.2024 49.98€ 04.01.2025 49.98€ 04.06.2024 49.98€ 04.10.2024 49.98€ 04.02.2025 49.98€ 04.07.2024 49.98€ 04.11.2024 49.98€ 04.03.2025 49.98€ KINDLUSTUSMAKSE TASUMISE Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral TINGIMUSED esimese kindlustusmakse kohe pärast lepingu sõlmimist. Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või Insurance payment terms esimest kindlustusmakset, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda. Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest. KAHJUJUHTUMIST TEATAMINE Kahjust tuleb teada anda esimesel võimalusel! Oleme kahju korral 24/7 abiks ja pakume isiklikku nõustamist. In case of emergencies Helista 666 0300 või teata kahjust www.iizi.ee/kahjud. KOHALDATAV ÕIGUS Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Applicable law VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kindlustusvõtjal on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus Finantsinspektsioonile, aadressil Resolution of complaints Sakala 4, Tallinn, www.fi.ee. Tarbijast kindlustusvõtja võib lepingust tekkinud vaidlusega pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures asuva tarbijavaidluste komisjoni poole. Vaidluse lahendamiseks on kindlustusvõtjal õigus pöörduda Harju Maakohtusse õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas sertifikaadis on esitatud väljavõte sõlmitud kindlustuslepingu ja kindlustuspoliisi olulistest tingimustest ning kindlustusvõtja võib seda esitada kolmandatele isikutele kui kindlustuslepingu sõlmimist tõendavat dokumenti. Soovi korral edastab IIZI Kindlustusmaakler AS poliisi väljatrüki kindlustusandja andmebaasist. IIZI Kindlustusmaakler AS IIZI Kindlustusmaakler AS | Telefon 666 0300 | [email protected] | www.iizi.ee on GrECo Grupi ettevõte SKT-23.04 Kehtivad alates 28.04.2023 Sõidukikindlustuse tingimused Helista meile 6800 500 või vaata lisaks salva.ee  SKT-23.04 1. SÕIDUKIKINDLUSTUSE LEPINGU SÕLMIMINE ........................................................................3 2. KINDLUSTATUD ESE ..................................................................................................................3 3. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV ESE .................................................................................3 4. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV LISAVARUSTUS ..............................................................3 5. KINDLUSTATUD ESEME SUHTES KEHTIVAD VÄLISTUSED ...................................................4 6. LEPINGU TERRITORIAALNE KEHTIVUS ...................................................................................4 7. KINDLUSTUSJUHTUM JA KINDLUSTUSRISKID ........................................................................4 8. TÄIENDAV KINDLUSTUSKAITSE ...............................................................................................5 9. VÄLISTUSED .............................................................................................................................10 10. KINDLUSTUSVÕTJA KOHUSTUSED .......................................................................................11 11. KOHUSTUSTE RIKKUMISE TAGAJÄRJED ..............................................................................14 12. SALVA KOHUSTUSED ..............................................................................................................14 13. KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMISE PÕHIMÕTTED ................................................................14 14. OMAVASTUTUS ........................................................................................................................17 LISA 1. PÜSIVA PUUDE PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL ............................................................18  SKT-23.04 3 1.1 Kindlustusleping (edaspidi „leping“) sõlmitakse kindlustusvõtja ja Salva Kindlustuse AS-i (edaspidi „Salva“) vahel. Leping loetakse sõlmituks ning kindlustuskaitse hakkab kehtima kindlustuspoliisile (edaspidi „poliis“) märgitud kindlustusperioodil, tingimusel et kindlustusvõtja tasub esimese kindlustusmakse õigeaegselt. 1.2 Kuni esimese kindlustusmakse laekumiseni ei loeta lepingut sõlmituks ning kindlustuskaitse ei kehti. Enne kindlustuskaitse jõustumist kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju ei kuulu lepingu alusel hüvitamisele. 1.3 Kui kindlustusvõtja hilineb esimese kindlustusmakse tasumisega rohkem kui 15 päeva, võivad pooled leppida kokku, et sõlmivad uue lepingu, mille kindlustuskaitse algab kindlustusmakse tasumisele järgnevast päevast. Uue lepingu sõlmimisel väljastatakse kindlustusvõtjale uus poliis uue kindlustusperioodiga. 1.4 Kui pooled ei jõua uue lepingu sõlmimise osas kokkuleppele, kuulub hilinedes tasutud kindlustusmakse kindlustusvõtjale tagastamisele. 1.5 Lisaks käesolevas punktis kirjeldatud lepingu sõlmimise erireeglitele kohaldatakse lepingu sõlmimisele, lepingust taganemisele, lepingu lõppemisele või kindlustusmakse tasumisele reegleid, mis on sätestatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud Salva Kindlustuse üldtingimustes. 2.1 Kindlustatud esemeks on Eesti Vabariigi liiklusregistris registreeritud tavakasutuses maismaasõiduk või selle haagis (edaspidi „sõiduk“) esmamüügi komplektsuses. Tavakasutuseks ei loeta sõiduki kasutamist õppesõidukina, alarmsõidukina, turvafirma sõidukina, taksona, juhita lühirendisõidukina, kokkuleppevedusid teostava sõidukina (nt Bolt), kullersõidukina. 2.2 Koos sõidukiga on automaatselt kindlustatud: a) sõidukis olev turvahäll ja turvaiste; b) elektrisõidukis olev või laadimise ajaks sõiduki külge ühendatud mittestatsionaarne laadimiskaabel; c) sõiduki külge paigaldatud katuseboks, katuseraam, jalgrattahoidja ja haakekonks. 2.3 Tavakasutuses mitteolevaid sõidukeid ning sõiduki esmamüügi komplektsuses mittesisalduvat lisavarustust saab kindlustada erikokkuleppel. 2.4 Kindlustatud sõiduk märgitakse poliisile. 3.1 Erikokkuleppel on koos punktis 2 nimetatud sõidukiga kuni poliisil märgitud kindlustussummani võimalik kindlustada: a) sõidukiga haakes olev kerghaagis registrimassiga kuni 750 kg; b) sõiduki pagasiks olevad sõidukijuhile või kaasreisijale kuuluvad isiklikud esemed; c) sõiduki külge kinnitatud rattahoidjale paigaldatud jalgratas – ainult õnnetusjuhtumi riski (punkt 7.2) vastu; d) sõidukis viibivate isikute elu ja tervis. 3.2 Erikokkuleppel kindlustatav ese märgitakse poliisile. 4.1 Poliisile tehtud märke korral on sõidukile püsivalt kinnitatud esemed ja lisavarustus, mis ei sisaldu sõiduki esmamüügi komplektsuses, kuid on loetletud punkti 4.1 alapunktides a–e, kindlustatud kuni poliisile märgitud lisavarustuse kindlustussummani. Sellise lisavarustuse iga eseme kindlustussummaks on selle harilik hind, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud erikokkuleppel kindlustatava lisavarustuse kindlustussumma kõigi esemete peale kokku. Nimetatud esemed ja lisavarustus on järgmised: a) navigatsiooni-, audio-, TV-, video- (nt videoregistraator), takso- ja multimeediaseadmed;  SKT-23.04 4 b) keredetailid ja lisaseadmed (nt lisatuled, vints, eelsoojendi, gaasiseade, astmelauad, kängururauad jmt); c) eritehnika- ja varustus (nt külmutusseadmed, tõsteseadmed, multilift seadmed, diagnostika seadmed, meditsiinitehnika, politsei ja päästesõidukite eriseadmed); d) sõiduki kere maalingud ja sõidukile kantud kleebised; e) kergsulamveljed. 4.2 Poliisile märgitud erikokkuleppel kindlustatav lisavarustus on hõlmatud mõistega „kindlustatud ese“. Kindlustamisele ei kuulu ja kindlustuskaitse ei kehti järgmiste esemete suhtes: a) sõidukid, mis ei ole läbinud tehnilist ülevaatust; b) võistlus- ja ralliautod; c) trossidel, relssidel või rööbastel liikuvad sõidukid; d) militaarsõidukid; e) kaitsevaha, nano- ja keraamiline kate; f) sõidukist eraldiseisvad rehvid ja valuveljed; g) sõidukiga transporditav või sõidukis olev kaup. 6.1 Kindlustatud eseme suhtes kehtib kindlustuskaitse poliisile märgitud kehtivuspiirkonnas. 6.2 Olenemata kindlustatud esemele kohalduvast kehtivuspiirkonnast kehtib autoabi kindlustuskaitse Eesti Vabariigi (v.a. väikesaared) ja Euroopa (v.a Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi) avalikel teedel. 7.1 Üldine 7.1.1 Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme äkiline, ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskaitse kehtimise ajal lepingus sätestatud tingimustel, kui kohaldamisele ei kuulu ükski kindlustustingimustes (edaspidi „tingimused“) toodud välistus või piirang. 7.1.2 Kindlustusriskid märgitakse poliisile. 7.2 Õnnetusjuhtum 7.2.1 Õnnetusjuhtumiks loetakse kindlustatud eseme kahjustumist või hävimist välise mehaanilise jõu tagajärjel, sh liiklusõnnetus. 7.2.2 Liiklusõnnetuseks loetakse ootamatut ja ettenägematut sõidukivälist sündmust, mis kaasneb sõiduki liikumise või paiknemisega liikluses. Liiklusõnnetuseks loetakse ka kokkupõrget mistahes esemega või otsasõitu mistahes takistusele, teelt väljasõitu, aukusõitu. 7.2.3 Õnnetusjuhtumiks ei loeta: a) kauba peale- või mahalaadimise käigus kindlustatud esemele tekkinud kahju, v.a. juhul, kui poliisile on märgitud laadimiskahjude täiendav kindlustuskaitse; b) kahju, mis tekib kindlustatud esemele sõiduki või selle haakes oleva haagise ümber- või sissevajumisest ilma teelt väljasõidu, aukusõidu või mistahes esemega kokkupõrketa, v.a. juhul, kui poliisile on märgitud ümber- või sissevajumise täiendav kindlustuskaitse; c) veega kaetud alale sõitmist; d) tormi, rahe või üleujutuse käigus sõidukile kukkunud esemete poolt tekitatud kahju; e) kindlustatud eseme kahjustumist tulekahju, tormi, rahe, üleujutuse, vandalismi, varguse, röövimise või omavolilise kasutamise tagajärjel.  SKT-23.04 5 Näide: Sõiduk süttib sõitmisel või parkimisel. Tekkinud kahju ei loeta õnnetusjuhtumi kindlustusjuhtumiks, vaid tekkinuks tulekahju tõttu. 7.3 Torm, rahe ja üleujutus Tormiks, raheks ja üleujutuseks loetakse kindlustatud esemele vahetult loodusjõudude toimel tekkinud kahju, mille on tekitanud torm, rahe, üleujutus ning nimetatud sündmuste toimel esemete kukkumine kindlustatud esemele. 7.4 Tulekahju ja plahvatus 7.4.1 Tulekahjuks loetakse kindlustatud eseme äkilist, ootamatut ja ettenägematut kahjustumist või hävimist tule (sh süütamise), suitsu, tahma, kustutustööde või elektriseadmete ja/või -juhtmestiku lühiühenduse tõttu, v.a juhul, kui kahjustada on saanud ainult elektriseadmed ja/või -juhtmestik. 7.4.2 Plahvatuseks loetakse kindlustatud eseme kahjustumist või hävimist gaasi või aurude paisumisel tekkinud järsust temperatuuritõusust või selle tagajärjel tekkinud lööklainest. 7.5 Vandalism 7.5.1 Vandalismiks loetakse kindlustatud eseme tahtlikku kahjustamist või hävitamist kolmandate isikute poolt (sh lõhkekeha plahvatus). 7.5.2 Vandalismiks loetakse muu hulgas juhtumit, kus kindlustatud ese hävib või kahjustub tulekahju või plahvatuse tagajärjel, mille on kindlustatud eseme suhtes tahtlikult toime pannud kolmandad isikud. 7.6 Vargus, röövimine, omavoliline kasutamine 7.6.1 Varguseks loetakse kindlustatud eseme või selle osa äravõtmist ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguseks loetakse ka varguse katset. Juhul kui varastatud kindlustatud esemega toimub täiendav kahjujuhtum (nt sõiduk on varguse toimepanemise järel sattunud liiklusõnnetusse või süttinud), loetakse, et kahju on saabunud varguse tõttu. 7.6.2 Röövimiseks loetakse kindlustatud eseme või selle osa äravõtmist kolmandate isikute poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades elule või tervisele ohtlikku vägivalda või sellise vägivallaga ähvardamist. Röövimiseks loetakse ka röövimise katset. Juhul kui röövitud kindlustatud esemega toimub täiendav kahjujuhtum (nt sõiduk on röövimise toimepanemise järel sattunud liiklusõnnetusse, süttinud vms), loetakse, et kahju on saabunud röövimise tõttu. 7.6.3 Kindlustatud eseme omavoliliseks kasutamiseks loetakse kindlustatud eseme omavolilist äraviimist kolmandate isikute poolt omaniku või seadusliku valdaja tahte vastaselt, ajutise kasutamise eesmärgil ja omastamise eesmärgita. Juhul kui kindlustatud eseme omavolilise kasutamise käigus toimub täiendav kahjujuhtum (nt sõiduk on omavolilise kasutamise käigus sattunud liiklusõnnetusse, süttinud vms), loetakse, et kahju on saabunud omavolilise kasutamise tõttu. 7.6.4 Kui kindlustatud ese ei ole kindlustatud varguse, röövimise ja omavolilise kasutamise vastu või kui nende riskide realiseerumisel toimunud kahjujuhtumi hüvitamisest keelduti, siis ei loeta kindlustusjuhtumiks ka nende riskide realiseerumisega kaasnenud muud kahju. 8.1 Üldine Täiendav kindlustuskaitse kehtib ainult juhul, kui selle kohta on poliisile tehtud asjakohane märge. 8.2 Klaasikindlustus 8.2.1 Klaasikindlustuse kindlustusjuhtumiks loetakse olukorda, kus sõiduki esi- või salongiklaas (sh klaasile paigaldatatud kile) on kahjustunud või hävinud otseselt sõiduki klaasile suunatud löögi tagajärjel. Kui kahjustunud klaasi on võimalik parandada, hüvitatakse klaasi parandamise mõistlik kulu. 8.2.2 Poliisile märgitakse omavastutuse kohaldamise tingimused. 8.2.3 Katuseluuk ja klaaskatus ei ole kindlustatud esemeks. 8.2.4 Klaasi kahjustumisest tekkinud kahju ei hüvitata, kui kahjustus on seotud klaasi tavapärase kulumisega (nt klaasipuhastajate tekitatud kahju, klaasi jääst või lumest puhastamisel tekkinud kahju).  SKT-23.04 6 8.2.5 Klaasi kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju ei hüvitata, kui klaas oli enne kindlustusjuhtumi toimumist nii oluliselt kahjustatud ja/või kulunud ja tuhmunud, et vajanuks parandamist või asendamist kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tekkimisest sõltumata. 8.3 Loomale või linnule otsasõit omavastutuseta 8.3.1 Loomale või linnule otsasõidust kindlustatud esemele tekkinud kahju hüvitatakse omavastutust rakendamata järgmiste tingimuste koosesinemisel: a) sõiduk remonditakse Eesti, Läti või Leedu Vabariigis; b) õnnetusjuhtumi sündmuskohal on viivitamata teavitatud Häirekeskust või Keskkonnaametit. 8.3.2 Loomale või linnule otsasõidu vältimisest kindlustatud esemele tekkinud kahju hüvitatakse omavastutust rakendamata järgmiste tingimuste koosesinemisel: a) sõiduki pardakaamera salvestusega on tõendatud, et õnnetusjuhtum toimus loomale või linnule otsasõidu vältimise tõttu; b) sõiduk remonditakse Eesti, Läti või Leedu Vabariigis. 8.4 Reisikatkestus 8.4.1 Kindlustatud sõidukiga sõidu katkemisel punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatakse: a) sõiduki lähimasse valvega parklasse või kinnisele territooriumile esmase toimetamise põhjendatud kulud lepingus märgitud ulatuses; b) sõidukijuhi ja kaasreisijate mõistlikud sõidukulud Eesti Vabariiki ja Eesti Vabariigis rongi, laeva või bussipileti hinna ulatuses; c) poliisil oleva täiendava märke korral asendussõiduki mõistlikud rendikulud või lennupileti kulud, et sõidukijuht ja kaasreisijad saaksid naasta Eesti Vabariiki. 8.4.2 Poliisile märgitud reisikatkestuse kindlustussumma hüvitatakse kogu reisiseltskonna kohta kokku, mitte iga isiku kohta eraldi. 8.5 Kasutuskatkestus 8.5.1 Kasutuskatkestuseks (kasutusvõimaluse puudumiseks) loetakse ainult järgnevaid olukordi: a) sõiduk on remondiettevõttes punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahjustuste likvideerimise eesmärgil; b) punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud sõiduki tehniline seisund ei võimalda seda kasutada; c) punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud sõiduki tehniline seisund ei luba seda kasutada vastavalt õigusaktidele; d) sõiduk on väljunud sõiduki seadusliku valdaja kasutusest/valdusest punktis 7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi tagajärjel. 8.5.2 Kasutusvõimaluse puudumise korral on hüvitise viisiks rahaline hüvitis. 8.5.3 Kasutuskatkestuse hüvitist makstakse vaid juhul, kui kindlustusjuhtum on saabunud ning Salval on lepingujärgne kahju hüvitamise kohustus. Kasutuskatkestuse päevaraha makstakse ka juhul, kui kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitab kahju kolmas isik. Näide: Salvas kindlustatud sõiduk saab kahjustada liiklusõnnetuses, mille põhjustajaks on teise sõiduki juht. Salva maksab kasutuskatkestuse päevaraha ka juhul, kui sõiduki taastusremont hüvitatakse liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse lepingu alusel. 8.5.4 Kasutuskatkestuse kindlustusjuhtumi toimumise korral makstakse ühes kindlustusperioodis kasutuskatkestuse hüvitist maksimaalselt 42 päeva eest, ühe kindlustusjuhtumi kohta maksimaalselt 21 päeva eest. 8.5.5 Kui kahjustunud sõiduk on remonditav ning sellega võib liigelda, muutub kasutuskatkestuse hüvitis sissenõutavaks alates kindlustatud sõiduki remontimise esimesest päevast. 8.5.6 Sõiduki hävimisel makstakse kasutuskatkestuse hüvitist alates Salvale kindlustusjuhtumist teatamisele järgnevast päevast. Sama kehtib sõiduki puhul, mis on kahjustunud, kuid mida ei saa tehnilistel põhjustel või õigusaktidest tulenevalt kasutada.  SKT-23.04 7 8.5.7 Kasutuskatkestuse hüvitise summa suurus ühe kalendripäeva kohta märgitakse poliisile. 8.5.8 Kasutusvõimaluse puudumiseks ei loeta kindlustusvõtja käitumisest tingitud ajakulu. 8.5.9 Kasutuskatkestuse hüvitis ei kuulu maksmisele klaasikindlustusjuhtumi (punkt 8.2) toimumisel. 8.5.10 Kasutuskatkestuse kindlustus ei laiene kerghaagise kindlustusjuhtumile (punkt 8.8). 8.6 Autoabi kindlustus 8.6.1 Autoabi kindlustust on võimalik sõlmida sõidu- või pakiautodele, mille registrimass ei ületa 3500 kg. 8.6.2 Lepingu alusel hüvitatakse autoabikulud ainult tingimusel, et autoabi tellitakse Salva autoabi telefoninumbri 6844 444 kaudu. Teistelt teenusepakkujatelt tellitud autoabiteenus ei kuulu hüvitamisele. 8.6.3 Autoabi kindlustusjuhtumiks on ootamatult ja ettenägematult tekkinud vajadus autoabi kasutamise järele põhjusel, et kindlustatud sõidukiga sõidu alustamine või edasi liiklemine on tehnilistel põhjustel takistatud ning vajaminev teenus on käesolevate tingimuste alusel hüvitatav. 8.6.4 Autoabi kindlustusega kaetud teenused on järgmised: a) konsultatsioon liiklusõnnetuse korral; b) Mandri-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel liiklusõnnetuse fikseerimine ja vormistamine sündmuskohal; c) tehnilise rikke korral konsultatsioon autoabi telefonil, vajaduse korral abiauto kohaletulek ning rikke kõrvaldamine; d) rehviabi purunenud rehvi korral. Varuratta puudumisel pukseeritakse sõiduk remonditöökotta; e) sõiduki käivitusabi, kui aku on tühi. 30 päevase perioodi jooksul osutataks käivitusabi maksimaalselt kahel korral; f) elektrijõul sõitva sõiduki pukseerimist lähimasse laadimispunkti osutatakse maksimaalselt kahel korral kindlustusperioodi jooksul; g) kütuse toomine, kui see on ootamatult otsa saanud. Kütuse eest tuleb tasuda kliendil endal; h) lukuabi, kui sõiduki võtmed on kadunud, varastatud või sõidukisse lukustatud; i) teelt väljasõitnud sõiduki teele tagasitõmbamine; j) liiva, lumme vms kinni jäänud sõiduki väljaaitamine; k) sõiduki pukseerimine ning Mandri-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal või Muhu saarel sõidukis viibinud isikute transport, kui: 1) riket ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada; 2) tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sõidukiga ei ole tehniliselt võimalik või vastavalt kehtivatele õigusaktidele lubatud sõita; 3) sõidukile on ekslikult tangitud vale kütust. 8.6.5 Mandri-Eesti piires pukseeritakse sõiduk kliendi soovitud kohta ning Euroopas pukseeritakse sõiduk lähimasse remonditöökotta või valvega parklasse. Kui sõidukit soovitakse pukseerida Eesti Vabariigi väikesaarele, pukseeritakse sõiduk lähimasse sadamasse, millisest on võimalik sõiduk transportida soovitud väikesaarele. 8.6.6 Pukseerimise kindlustussumma Eesti Vabariigis on 500 eurot ning Euroopas 800 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta. Teenust osutatakse juhtumi toimumise riigi piires ning kindlustussummat ületav osa jääb kliendi kanda. 8.6.7 Salva võib autoabi hüvitamisest keelduda, kui juhtum ei ole ootamatu ega ettenägematu (nt korduv käivitusvoolu andmine). 8.6.8 Autoabi kindlustuse alusel ei hüvitata kulutusi sõiduki tarvikute, varuosade, asendusvõtmete või pultide, kütuse, õli või muude vedelike soetamiseks. Samuti ei hüvitata telefonikulusid, parkimistasusid ega takso või muu transpordivahendi kasutamise kulu. 8.7 Pagasiks olevate isiklike esemete kindlustus 8.7.1 Sõiduki pagasiks olevate isiklike esemete suhtes sõlmitud kindlustuse korral on kindlustatud esemeteks poliisile märgitud lukustatud sõiduki pagasiruumis või varjatud kohal sõitjateruumis olevad isiklikud tarbeesemed. 8.7.2 Pagasiks olevad isiklikud esemed on kindlustatud punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi toimumisel tekkida võivate kahjude vastu.  SKT-23.04 8 8.7.3 Pagasiks olevate isiklike esemete kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta märgitakse poliisile. Kindlustussumma kehtib kõikide esemete peale kokku. 8.7.4 Pagasiks olevate isiklike esemete kindlustusjuhtumi korral rakendatakse lepingu põhiomavastutust. Kui sama juhtumi käigus on kindlustatud sõidukile tekkinud kahjustused, mille hüvitamisel rakendatakse kindlustatud sõiduki omavastutust, siis pagasiks olevate isiklike esemete kindlustusjuhtumile eraldi omavastutust ei rakendata. 8.7.5 Pagasiks olevate isiklike esemete kindlustuskaitsega ei ole hõlmatud: a) sularaha, väärtpaberid, väärismetallist esemed; b) kunstiväärtused, antiikesemed, kollektsioonid; c) käsikirjad, dokumendid, fotod, plaanid, joonised; d) personaal-, süle- ja tahvelarvutid, elektroonilised andmekandjad, mobiiltelefonid, audio- ja videotehnika; e) teenusena veetavad kaubad, veosed ja koormad; f) lemmikloomad; g) kerghaagises olevad esemed. 8.8 Kerghaagise kindlustus 8.8.1 Kindlustatud esemeks on sõidukiga haakes olev kuni 750 kg registrimassiga kerghaagis. 8.8.2 Kindlustuskaitse kehtimiseks peab kerghaagis olema kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud sõiduki küljes oleva haakeseadmega ühendatud. 8.8.3 Kerghaagise tehnoseisund ja varustus peavad vastama tootjatehase ning seadusandja poolt kehtestatud nõuetele. 8.8.4 Kerghaagise kindlustuskaitse ei laiene haagises olevatele esemetele. 8.8.5 Kerghaagis on kindlustatud punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumite vastu. 8.8.6 Kerghaagise kindlustussumma märgitakse poliisile. 8.8.7 Kerghaagise kindlustusjuhtumi korral rakendatakse lepingu põhiomavastutust. Kui sama juhtumi käigus on kindlustatud sõidukile tekkinud kahjustused, mille hüvitamisel rakendatakse kindlustatud sõiduki omavastutust, siis kerghaagise kindlustusjuhtumile eraldi omavastutust ei rakendata. 8.8.8 Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis tulenes kerghaagise ülekoormusest. 8.9 Jalgrattakindlustus 8.9.1 Sõiduki külge kinnitatud rattahoidjale paigaldatud jalgratas on kindlustatud õnnetusjuhtumi riski (punkt 7.2) vastu. 8.9.2 Jalgrattakindlustuse kindlustusjuhtumi korral rakendatakse õnnetusjuhtumi riski omavastutust. Kui sama juhtumi käigus on kindlustatud sõidukile tekkinud kahjustused, mille hüvitamisel rakendatakse õnnetusjuhtumi riski omavastutust, siis jalgrattakindlustuse kindlustusjuhtumile eraldi omavastutust ei rakendata. 8.9.3 Jalgratta kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta märgitakse poliisile. Kindlustussumma kehtib kõikide esemete peale kokku. 8.10 Pereliikme sõiduõppe kindlustus Pereliikme sõiduõppe kindlustuse korral hüvitatakse õppesõidu ajal sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju järgmiste tingimuste koosesinemisel: a) realiseerunud on punktis 7.2 kirjeldatud kindlustusjuhtum; b) kindlustusjuhtumi toimumise hetkel juhib kindlustatud sõidukit isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud ja võib juhtida sõidukit juhendaja juuresolekul; c) juhendaja on õppesõitu tegeva isiku pereliige; d) juhendaja viibib kindlustusjuhtumi ajal kindlustatud sõidukis; e) juhendaja on saanud Transpordiametilt tunnistuse või õiguse juhendamiseks; f) õppesõitu tegev isik on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse; g) juhendaja vastab kõikidele muudele seaduses sätestatud nõuetele.  SKT-23.04 9 8.11 Sõiduki võtmete kaotamine, hävimine või vargus Sõiduki võtmete ja/või signalisatsioonipultide kadumise, varguse või muu ootamatu ja ettenägematu kahjustumise või hävimise korral hüvitab Salva sõiduki võtme või signalisatsioonipuldi vahetamise, vajadusel ümberkodeerimise ning lukkude vahetamise põhjendatud kulud kuni poliisile märgitud kindlustussummani. 8.12 Sõiduki registreerimistunnistuse või juhilubade kaotamine või vargus Kui sõiduki registreerimistunnistus või sõiduki registreerimistunnistusele märgitud kasutaja juhiluba on hävinud, varastatud või kaduma läinud, hüvitatakse uue dokumendi väljastamise riigilõiv. 8.13 Liisingväärtuse kindlustus 8.13.1 Liisingväärtuse kindlustuse alusel hüvitatakse punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud, varastatud või röövitud sõiduki liisingulepingu jääkväärtus järgmiste tingimuste koosesinemisel: a) sõiduki esmaregistreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks möödas üle 7 aasta; b) sõiduk on olnud kindlustusperioodi jooksul tavakasutuses. Sõiduki tavakasutuseks ei loeta sõiduki kasutamist tingimuste punktis 2.1 loetletud viisil; c) sõiduki registrimass ei ületa 3500 kg; d) sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks on Eesti Vabariigis tegevusluba omav finantsasutus või sellele kuuluv liisingettevõte; e) kindlustusjuhtumi toimumise ajal ei ületa kindlustatud sõiduki lepingujärgne liisingujääk 40 000 eurot. 8.13.2 Kui sõiduki lepingujärgne liisingujääk on kindlustusjuhtumi toimumise hetkel sõiduki harilikust hinnast väiksem, hüvitatakse sõiduki harilik hind. 8.14 Uusväärtuskindlustus 8.14.1 Uusväärtuskindlustuse alusel hüvitatakse punktides 7.2–7.6 nimetatud kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud, varastatud või röövitud sõiduki ostuhind järgmiste tingimuste koosesinemisel: a) sõiduk on olnud kindlustusperioodi jooksul tavakasutuses. Sõiduki tavakasutuseks ei loeta sõiduki kasutamist tingimuste punktis 2.1 loetletud viisil; b) sõiduki registrimass ei ületa 3500 kg; c) sõiduk oli ostetud ametlikust margiesindusest ning sõiduki läbisõit ostu hetkel ei ületanud 5000 kilomeetrit; d) sõiduki suhtes oli sõlmitud leping 30 päeva jooksul selle soetamisest; e) sõiduki vanus selle hävimisel ei ületa ühte aastat esmaregistreerimisest; f) sõiduki läbisõit enne kindlustusjuhtumi saabumist ei ületa 40 000 kilomeetrit. 8.14.2 Uusväärtuskindlustuse kaitse kehtib ka juhtumitele, kus õnnetusjuhtumi põhjustaja oli teine osapool ning sõidukile tekkinud kahju hüvitatakse teise osapoole kindlustusandja poolt. Sellisel juhul hüvitatakse kohustusliku liikluskindlustuse alusel hüvitatava sõiduki hariliku hinna ja sõiduki ostuhinna vahe. 8.15 Laadimiskahjude kindlustus Laadimiskahjude kindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on põhjustatud veose või koorma peale- või mahalaadimisest. 8.16 Ümber- või sissevajumise kindlustus Sõiduki ümber- või sissevajumise kindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju, mis on põhjustatud sõiduki ümber- või sissevajumisest ilma, et oleks toimunud teelt väljasõitu, aukusõitu või kokkupõrget mistahes esemega. 8.17 Tervisekahjustuse kindlustus 8.17.1 Tervisekahjustuse kindlustuse korral on kindlustatud esemeks kindlustatu elu ja tervis käesolevates tingimustes sätestatud ulatuses. 8.17.2 Kindlustatuks on kõik sõidukis viibivad isikud, kes kasutavad sõidukit õiguslikul alusel.  SKT-23.04 10 8.17.3 Kindlustatuks ei loeta isikut, kes kasutab sõidukit ilma õigusliku aluseta, näiteks kasutab sõidukit omavoliliselt või juhib varastatud või röövitud sõidukit, või viibib sõidukis eelpool nimetatud tegude ajal kaasreisijana. 8.17.4 Kindlustusjuhtumiks käesolevate tingimuste mõistes on kindlustusperioodi jooksul kindlustatud sõidukiga toimunud kindlustujuhtum (punktid 7.2–7.6), mille otsese tagajärjena on kindlustatule tekkinud püsiv puue või kindlustatud isik sureb. 8.17.5 Tervisekahjustuse kindlustuse kindlustushüvitise liikideks on püsiva puude hüvitis ja surmajuhtumihüvitis. 8.17.6 Püsivaks puudeks käesolevate tingimuste mõistes on 1 (ühe) aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist välja kujunenud meditsiiniliselt tõendatud püsiv meeleorgani, kehaosa või selle funktsiooni osaline või täielik kaotus. 8.17.7 Surmajuhtumiga on käesolevate tingimuste mõistes tegemist juhul, kui surm saabub kindlustusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksul alates selle toimumisest. 8.17.8 Mõlema kindlustushüvitise liigi kohta kokku kehtib üks poliisile märgitud kindlustussumma. Kindlustussumma kohaldub eraldi iga kindlustatud isiku suhtes. 9.1 Üldine 9.1.1 Välistus on tingimustes sätestatud juhtum, kahju või kulu, mis välistab või piirab kindlustushüvitise maksmise kohustust. 9.1.2 Lisaks käesolevas peatükis toodud välistustele kohaldatakse iga kindlustusriski (punkt 7), täiendavat kindlustuskaitset (punkt 8) või kindlustushüvitise maksmise põhimõtteid (punkt 13) käsitlevas punktis eraldi välja toodud välistusi ning Salva Kindlustuse AS-i üldtingimustes toodud välistusi. 9.1.3 Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju, mille on sõidukile või selle osale põhjustanud: a) tavapärane kasutamine, kulumine, rooste, ekspluatatsioonilised vigastused või kaubandusliku väärtuse kadu; b) projekteerimis-, konstruktsiooni- või materjaliviga, tehase või remonditöökoja viga; c) õli või jahutusvedeliku puudulik tsirkulatsioon sõiduki mootoris või selle lisaseadmeis, käigukastis, ülekandeseadmeis või jahutussüsteemis. Erandina ei kohaldata välistust, kui õli või muu vedeliku puudulik tsirkulatsioon oli tingitud kokkupõrkest või teelt väljasõidust ja kahju on tekkinud vahetult pärast kokkupõrget või teelt väljasõitu ning enne sõiduki edasist kasutamist; d) vee sattumine sõiduki mootorisse või toitesüsteemi. Erandina ei kohaldata välistust, kui kahju on tekkinud põhjusel, et sõiduk on teelt välja sõitnud, põrganud kokku muu esemega või realiseerunud on tormi, rahe või üleujutuse risk; e) sõidukis või sellega haakes olevas haagises veetav koorem, kui kahjujuhtumit ei ole põhjustanud kokkupõrge mistahes esemega või otsasõit mistahes takistusele, teelt väljasõit, aukusõit, esemete kukkumine sõidukile; Näide: Sõiduki järsu pidurdamise tagajärjel hakkab sõidukile paigaldatud koorem või pagas liikuma ja kahjustab sõidukit. Nimetatud sündmust ei loeta kindlustusjuhtumiks. f) osalemine võistlustel , treeningsõidul või kestvustestidel (sh amatöörsport või mitteametlikud võistlused); g) konfiskeerimine; h) mistahes juhtum, kui sõidukit kasutas selleks õigustatud isik õigusvastasel eesmärgil või õigusrikkumisele kaasaaitamiseks; i) kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või muu sõidukit valdama lubatud isiku tahtlus, raske hooletus või mistahes tahtlik õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine sõiduki kasutamisel, millega suurendatakse teadlikult kahjujuhtumi saabumise tõenäosust või kahju suurust;  SKT-23.04 11 Näide: Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju, mille on põhjustanud sõidukiga liiklusummiku vältimiseks üle haljasala sõitmine, jalakäijate alale sõitmine üle sõidukite liiklemisele seatud tõkete, raudteeülesõidukohale sõitmine olukorras, kus tõkkepuu on alla lastud, maanteel eessõitvast sõidukist valelt poolt möödasõidu sooritamine, muu ebamõistlik ohtlik tegevus. j) külmumine või jäätumine; k) sõidukis olevad koduloomad; l) anumast väljavoolanud vedelik. 9.1.4 Hüvitamisele ei kuulu kahju põhjustanud detaili või sõlme maksumus ega tehniline rike. 9.1.5 Sõiduki velgede kaubandusliku väärtuse kaoks loetakse eelkõige veljele kriimustuste või muude väiksemate defektide tekkimist, mille olemasolu ei takista velje edasist tavapärast kasutamist. Näide: Sõidukiga sõidetakse vastu kõnnitee äärekivi, mille tagajärjel tekib velje välispinnale esteetiline kahjustus. Tegemist on velje kaubandusliku väärtuse kaoga, mida ei loeta kahjuks. 9.1.6 Varguseks, röövimiseks ja omavoliliseks kasutamiseks ei loeta kindlustatud eseme äravõtmist kelmuse või väljapressimise teel. 9.1.7 Kindlustushüvitis ei kuulu maksmisele, kui kindlustusvõtja, tema esindaja või hüvitise saamiseks õigustatud isik annab kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ebaõiget teavet või jätab olulise teabe või tõendid esitamata. 9.1.8 Vaieldava juhtumi korral peab kindlustusvõtja tõendama, et tegu ei olnud mõne punkti 9.1.3 alapunktides a–l nimetatud juhtumiga. 9.2 Tervisekahjustuse kindlustuse välistused 9.2.1 Kindlustusjuhtumiks käesolevate tingimuste mõistes ei ole kindlustatu: a) haigus, välja arvatud juhul, kui haigus on vahetult tingitud liiklusõnnetusest; b) hammaste ja hambaproteeside hävimine, kadumine või vigastamine; c) psüühikahäire tekkimine, välja arvatud juhul, kui psüühikahäire on tekkinud liiklusõnnetusest põhjustatud peaaju traumaatilisest vigastusest; d) poolt elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse; e) püsiv puue või surm, kui selle tekkimisele on aidanud kaasa varasem haigus või kehavigastus. 9.2.2 Kui kindlustatud sõidukile tekkinud kahju ei kuulu lepingu alusel hüvitamisele, ei kuulu maksmisele ka püsiva puude või surmajuhtumi hüvitis. 10.1 Üldine Käesolevas punktis on sätestatud kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või muu sõidukit valdama lubatud isiku alljärgnevad kohustused. Lisaks käesolevas punktis toodud kohustustele kohaldatakse Salva Kindlustuse AS-i üldtingimustes toodud kohustusi. 10.2 Üldised kohustused 10.2.1 Juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud tegema fotod kindlustatavast sõidukist vahetult enne kindlustusperioodi algust. 10.2.2 Salva nõudmisel on kindlustusvõtja kohustatud esitama fotod sõidukist, mis on tehtud vahetult enne kindlustusperioodi algust. 10.2.3 Kindlustusvõtja või sõiduki õiguspärane valdaja on kohustatud teavitama teisi isikuid lepingust tulenevatest kohustustest enne sõiduki üleandmist nende valdusesse. 10.2.4 Salva nõudmisel on kindlustusvõtja kohustatud esitama sõiduki Salvale ülevaatuseks kolme tööpäeva jooksul alates kirjaliku nõude saamise päevast.  SKT-23.04 12 10.2.5 Kindlustusvõtja on kohustatud teatama hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjalikult Salvale järgmistest muutustest: a) sõiduki võõrandamine; b) nime või kontaktandmete muutumine; c) sõiduki kasutusviisi muutumine (vt punkti 2.1); d) topeltkindlustus; e) muud lepingu sõlmimisel Salvale teatavaks tehtud või lepingusse märgitud riski mõjutatavate asjaolude muutused. 10.2.6 Kui punktis 10.2.5 nimetatud muutusega kaasneb riski oluline suurenemine, on kindlustusvõtja kohustatud tasuma lisamakse Salva poolt määratud ulatuses ja täitma Salva asjakohaseid ettekirjutusi. 10.2.7 Sõiduki jäänuki üleandmisel tuleb sõiduk loovutada Salvale Eesti Vabariigi territooriumil kas müügilepingujärgses komplektsuses (uusväärtuskindlustuse kindlustuskaitse korral) või vahetult kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud komplektsuses, sh tuleb anda üle sõiduki rehvid, veljed jms. 10.3 Liiklusõnnetuse, õnnetusjuhtumi ning tervisekahjustuse riski vähendamise nõuded 10.3.1 Sõidukit ei tohi juhtida haigena, üleväsinuna või reaktsioonikiirust mõjutavate ravimite, alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete mõju all olles või mistahes muus seisundis, mis takistab sõiduki ohutut juhtimist. Eelneva nõuetekohaseks täitmiseks tuleb sõidukijuhil enda seisundit hinnata nii vahetult enne sõiduki juhtimise alustamist kui ka pidevalt sõiduki juhtimise käigus. Juhul kui sõiduki juhtimise ajal tekivad mistahes haigushoole, terviserikkele või üleväsimusele viitavad tunnused, tuleb sõiduki juhtimine koheselt lõpetada. Juhul kui sõidukijuht jääb sõidukit juhtides magama või kaotab juhtides muul põhjusel teadvuse, loetakse, et isik on rikkunud käesolevas punktis sätestatud ohutusnõudeid. 10.3.2 Kõik sõidukis viibivad isikud peavad olema kinnitatud turvavööga. 10.3.3 Sõidukijuhil peab olema sõiduki juhtimiseks vastava kategooria sõiduki kehtiv juhtimisõigus, kehtiv juhiluba ja kehtiv tervisetõend. 10.3.4 Kutselised autojuhid peavad järgima AETR (Euroopa rahvusvaheliste autovedude sõidukite) töölepingu tingimusi ja sõidukijuhi tegevust reguleerivaid õigusakte. 10.3.5 Sõidukijuht ei tohi sõidu ajal tegeleda kõrvaliste tegevustega. Kõrvalisteks tegevusteks on kõik tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema esmaselt ülesandelt ehk ohutult sõidukijuhtimiselt. 10.3.6 Sõidukiga ei tohi liigelda kaldaalal, soisel alal, vees, maastikul liiklusseaduse mõistes ega lubatust suurema kaldenurga all. 10.3.7 Sõidukiga ei tohi liigelda jääl, v.a asjaomase ametkonna poolt üldiseks kasutamiseks avatud taliteel või jääteel. 10.3.8 Sõidukit ei tohi lubada juhtida vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta või joobeseisundis isikul või anda volitust sõiduki kasutamiseks, omamata selleks õigust. 10.3.9 Sõidukijuht on kohustatud järgima asjakohaste liikluskorraldusvahendite või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid. 10.3.10 Sõiduki tehniline seisukord peab vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. 10.3.11 Sõidukit tuleb kasutada, hooldada ja remontida vastavalt tootjatehase ettekirjutustele. 10.3.12 Sõiduki rehvide seisukord peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning suverehve ei tohi kasutada ajal, mil talverehvide kasutamine on õigusaktide alusel kohustuslik. Lisaks eeltoodule ei tohi suverehve kasutada ajal, mil nende kasutamine suurendab olulisel määral kindlustusjuhtumi saabumist ja kasutamise ebasobivus on üldteada (nt oktoobrikuus sõidetakse suverehvidega lumisel või libedal teel ja seetõttu põhjustatakse liiklusõnnetus). 10.3.13 Tuleb järgida Salva ettekirjutusi ja nõudeid ning politsei ja teiste pädevate ametiasutuste korraldusi. 10.4 Tulekahju riski vähendamise nõuded 10.4.1 Sõidukis ei tohi tekitada tuleohtlikku olukorda. Sõiduki mootoriruumi ja muude osade valgustamiseks võib kasutada ainult elektrivalgust. Sõidukis ei tohi kasutada lahtise tule allikat  SKT-23.04 13 (sh suitsetada). Sõidukit remontides tuleb kinni pidada asjakohastest ohutuseeskirjadest ja nõuetest. 10.4.2 Sõidukiga ei tohi liigelda ja seda ei tohi parkida tulekahju läheduses. 10.5 Sõiduki või sõiduki osa varguse, omavolilise kasutamise ning vandalismi riski vähendamise nõuded 10.5.1 Sõiduki võtmeid ja muid sõiduki avamiseks ja käivitamiseks ettenähtud seadmeid ei tohi hoida sellises kohas või sellisel viisil, mis võimaldavad kolmandatel isikutel neid kätte saada, näiteks kui sõiduki võtmeid hoitakse väljaspool lukustatud kappi, peab võtmete hoidmise ruum olema suletud ja uksed lukustatud, võtmeid ei ole lubatud jätta üldkasutatavasse garderoobi vms. Lukustamisnõue ei kuulu täitmisele, kui sõiduki võtmed on vahetu ja katkematu järelevalve all. 10.5.2 Sõiduki võtme(te) varguse või kaotamise korral peab kindlustusvõtja sellest Salvale viivitamata kirjalikult teatama ning lukud ja olemasoleva turvasüsteemi ümber kodeerima või vahetama. 10.5.3 Sõidukist lahkudes tuleb sulgeda sõiduki aknad, katuseluuk ja pakiruum ning sõiduk lukustada, sõidukile paigaldatud nõutavad turvaseadmed tuleb aktiveerida. 10.5.4 Haagist, mis ei ole sõidukiga ühendatud, peab hoidma valvataval ja suletud territooriumil või lukustatud garaažis. Valveks loetakse katkematut mehitatud või elektroonilist valvet, kus kindlustatud ese on valvelepingu objektiks. Eeltoodut ei rakendata, kui haagis on varastatud koos haagist vedanud sõidukiga ning haagist vedanud sõiduki varguse korral on tegemist kindlustusjuhtumiga käesolevate tingimuste mõistes. 10.6 Tegutsemine kahjujuhtumi korral 10.6.1 Kindlustusvõtja, kindlustatud isik või muu sõidukit valdama lubatud isik on kahjujuhtumi korral kohustatud täitma järgmisi nõudeid: a) tegema kõik selleks, et hoida ära täiendava kahju tekkimist; Näide: Pärast kahjujuhtumi toimumist võib sõidukit kasutada vaid juhul, kui sõiduki juht on kontrollinud ja veendunud, et sõiduk on edasiseks kasutamiseks tehnonõuetele vastavas seisukorras, sh et õli, kütus või jahutusvedelik ei leki ning pidurid, tuled, rehvid jms on töökorras. b) võtma tarvitusele abinõud sõiduki päästmiseks ja edasise kahju vähendamiseks; c) osalema juhtumi asjaolude selgitamises sündmuskohal, kirjalikult fikseerima tunnistajate ja osapoolte isikud ning kontaktandmed (sh andmed sõidukite kohta) ja määratlema sündmuskoha; d) liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht on kohustatud võimaldama enda joobe kontrollimist; e) liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht ei tohi tarvitada alkoholi, narkootilisi või psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal ja/või enne joobeekspertiisi; f) viivitamata teatama juhtunust varguse, röövimise, omavolilise kasutamise või vandalismi korral politseile, tulekahju korral politseile ja päästeametile, liiklusõnnetuse korral vastavalt õigusaktidele politseile, loomale või linnule otsasõidu korral Häirekeskusele või Keskkonnaametile, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest; g) teatama juhtunust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis Salvale või tema nimetatud koostööpartnerile hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kahjujuhtumit või alates päevast, kui kindlustusvõtja sai teada või pidi teada saama kahjujuhtumi toimumisest, esitades kõik temale teadaolevad tõesed andmed juhtumi asjaolude, kahjujuhtumi toimumise koha, kahju suuruse ning tunnistajate ja osapoolte (sh süüdlase) kohta ja näitama Salva nõudel kahjujuhtumi toimumise kohta; h) täitma Salva esindaja ning raviarsti juhiseid; i) esitama kahjustatud sõiduki Salvale või tema nimetatud koostööpartnerile ülevaatamiseks kahjujuhtumijärgses seisundis. Kindlustusvõtjal ei ole õigust Salvaga kokku leppimata asuda sõidukit taastama või utiliseerima;  SKT-23.04 14 j) sõiduki varguse, röövimise või omavolilise kasutamise korral andma Salvale üle sõiduki registreerimistunnistuse ja kõik tema valduses olevad mehaanilised ja elektroonilised võtmed; k) esitama Salvale sõidumeeriku ketta pärast kahjujuhtumi toimumist, juhul kui sõidukil on ette nähtud mehaanilise sõidumeeriku olemasolu. Kui sõidukile on paigaldatud digitaalne sõidumeerik, peab kindlustusvõtja esitama digitaalse salvestuse või võimaldama Salva esindajal tutvuda sõiduki juhi või tööandja juuresolekul kahjujuhtumi toimumise aja ning sellele eelnenud ja järgnenud perioodi kohta sõidumeerikusse salvestatud andmetega. 10.6.2 Kindlustusvõtjal lasub kahju tõendamise kohustus, sh tõendite esitamise kohustus. 10.6.3 Kui mingi kahjuosa on tõendamata või Salva hüvitamiskohustus on osaliselt vaidlustatav, siis hüvitatakse tähtaja jooksul see kahjuosa, mis on tõendatud ja mille üle ei ole vaidlusi. 10.6.4 Kõik avaldused, taotlused ja seletused tuleb esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.1 Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või muu sõidukit valdama lubatud isik rikub kohustust, mille eesmärk oli vähendada kindlustusriski realiseerumise võimalikkust, siis on Salval õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest. 11.2 Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või muu sõidukit valdama lubatud isik rikub tahtlikult kohustust, mida tuli täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist, vabaneb Salva täielikult kindlustushüvitise maksmise kohustusest. 11.3 Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või muu sõidukit valdama lubatud isik rikub raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma pärast kindlustusjuhtumi toimumist, ning rikkumisel on mõju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Salva täitmise kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb Salva osaliselt või täielikult kindlustushüvitise maksmisest. 11.4 Erandina kohaldatakse punktides 10.2.1 ja 10.2.2 sätestatud kohustuse rikkumisel kindlustusjuhtumi korral kolmekordset sõiduki põhiomavastutust. Salva on kohustatud: a) tutvuma esitatud dokumentidega; b) vaatama kahjustatud sõiduki üle viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest, eeldusel, et sõiduk asub Eesti Vabariigis; c) hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hiljemalt ühe kuu jooksul alates hetkest, kui kahju tekkimise asjaolude põhjal on kindlaks tehtud, et tegu on kindlustusjuhtumiga, ja kui Salva on kahju suuruse välja selgitanud; d) edastama kindlustushüvitise vähendamise või selle maksmisest keeldumise otsuse ühe kuu jooksul alates hetkest, kui kahju tekkimise asjaolud on kindlaks tehtud, kõik nõutavad tõendid, dokumendid ja avaldused on esitatud ja kindlustusvõtja ning kindlustatud isiku kohustused Salva ees on täidetud. 13.1 Kindlustusväärtus ja kindlustussumma 13.1.1 Kindlustusväärtus käesolevate tingimuste tähenduses on kindlustatud eseme harilik hind vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. 13.1.2 Harilikuks hinnaks loetakse rahalist väärtust (turuväärtust) Eesti Vabariigis. 13.1.3 Erinevalt punktides 13.1.1 ja 13.1.2 toodust hüvitatakse liisingväärtuse kindlustuse korral hävinud, varastatud või röövitud sõiduki liisinglepingu jääkväärtus. 13.1.4 Erinevalt punktides 13.1.1 ja 13.1.2 toodust hüvitatakse uusväärtuskindlustuse korral hävinud, varastatud või röövitud sõiduki ostuhind.  SKT-23.04 15 13.1.5 Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksesumma. Kui lepingust ei tulene teisiti, võrdub kindlustussumma kindlustusväärtusega. Sõiduki kindlustamise korral kindlustussumma kindlustusperioodil tehtud väljamaksete tõttu ei vähene. 13.1.6 Kindlustussumma märgitakse poliisile. 13.1.7 Kindlustusväärtust väljendavat summat poliisile ei märgita. 13.2 Kindlustushüvitise maksmise põhimõtted kindlustatud eseme kahjustumise korral 13.2.1 Kindlustatud eseme kahjustumisega kindlustusjuhtumi tagajärjel on tegemist siis, kui seda on võimalik remontida ning remontimine on majanduslikult otstarbekas ja tehniliselt võimalik. 13.2.2 Kindlustatud eseme kahjustumisel hüvitatakse remontimise mõistlikud kulud. 13.2.3 Remontimisel hüvitatakse kindlustusjuhtumieelsele kulumile, väärtusele ja kvaliteedile vastavate varuosade ja detailide maksumus. Kui kahjustatud osi on võimalik taastada, siis ei ole Salva kohustatud hüvitama osade asendamist uutega. 13.2.4 Kui kahjustunud sõiduki suhtes kehtib tootjatehase üldgarantii, lähtutakse hüvitamisel sõiduki taastusremondist tootjatehase esinduses või esinduse poolt aktsepteeritud töökojas. 13.2.5 Tootjatehase üldgarantiiks ei loeta tootjatehase värvigarantiid ja keregarantiid pärast üldgarantii perioodi lõppemist ega automüügiettevõtte või esinduse poolt antud lisagarantiid, kui selle sisu ei ole identne tootjatehase üldgarantiiga. 13.2.6 Käibemaksu ei arvestata kindlustushüvitise hulka ulatuses, mille osas on kindlustusvõtjal selle tagasisaamise või tasaarveldamise õigus, välja arvatud juhul, kui poliisile on märgitud teisiti. 13.2.7 Kui kindlustusvõtja soovib kindlustatud eseme remontimist remondiettevõttes, on ta kohustatud sõlmima remondiettevõttega töövõtulepingu. Salva ei vastuta kindlustatud eseme taastusremonti teostava remondiettevõtte tööde kvaliteedi eest. 13.2.8 Kahjustunud kindlustatud ese remonditakse poolte kokkuleppel valitud remonditöökojas. Juhul kui remonditöökoja osas kokkulepet ei saavutata, nimetab remonti teostava remonditöökoja Salva. 13.2.9 Kui kindlustusvõtja ei soovi teostada kindlustatud eseme remonti Salva nimetatud remonditöökojas, makstakse välja rahaline hüvitis. Kindlustushüvitise suurus on sellisel juhul piiratud Salva nimetatud remonditöökoja poolsete remondikulude eeldatava maksumusega, mida vähendatakse käibemaksu, võimalike kindlustushüvitise vähenduste ning omavastutuse võrra. 13.3 Kindlustushüvitise maksmise põhimõtted kindlustatud eseme hävimise, varguse või röövimise korral 13.3.1 Kindlustatud eseme hävimisega kindlustusjuhtumi tagajärjel on tegemist siis, kui kindlustatud eset ei ole majanduslikult otstarbekas või tehniliselt võimalik remontida või kui kindlustatud ese on varastatud või röövitud. 13.3.2 Kindlustatud eseme hävimise korral on hüvitise maksimaalseks suuruseks hävinud eseme harilik hind v.a. liisingväärtus- ja uusväärtuskindlustuse korral (vaata punkte 13.1.3 ja 13.1.4). Eseme hariliku hinna määrab kindlaks Salva. Kindlustushüvitise suurust vähendatakse kindlustushüvitise võimalike vähenduste ning omavastutuse võrra. 13.3.3 Kui kindlustatud eseme hariliku hinna hüvitamisel ei anta selle valdust ja omandiõigust Salvale üle, vähendatakse kindlustushüvitist kindlustatud eseme kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra. 13.3.4 Hävinud rehvi või rehvide korral on hüvitise suuruseks hävinud rehvi(de) väärtus vastavalt selle (nende) kindlustusjuhtumieelsele kulumile. Kui hävib ainult üks rehv ja asendamine sama kulumisastmega rehviga ei ole võimalik, hüvitatakse maksimaalselt kahe samaväärse rehvi maksumus. 13.3.5 Rehvi hävimisest tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, kui sõiduki hävinud rehvi tehnoseisund ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele. 13.3.6 Käibemaksu ei arvestata kindlustushüvitise hulka ulatuses, mille osas on kindlustusvõtjal selle tagasisaamise või tasaarveldamise õigus, välja arvatud juhul, kui poliisile on märgitud teisiti. 13.4 Kindlustushüvitise maksmise põhimõtted tervisekahjustuse kindlustuse korral 13.4.1 Üldine Kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul lepingu alusel õigus mitmele erinevale hüvitisliigile (püsiva puude hüvitis, surmajuhtumihüvitis), siis lähtutakse hüvitiste määramisel järgmistest põhimõtetest:  SKT-23.04 16 a) esmajärjekorras hüvitatakse püsiva puude hüvitis ja seejärel surmajuhtumihüvitis; b) surmajuhtumihüvitist vähendatakse sama tervisekahjustuse tõttu varem makstud püsiva puude hüvitise võrra. 13.4.2 Püsiva puude hüvitis 13.4.2.1 Lepingu alusel makstakse püsiva puude hüvitist, kui kindlustatul kujuneb kindlustusjuhtumi tagajärjel püsiv puue. Püsiva puude hüvitise saamise õigus tekib, kui püsiv puue on välja kujunenud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist. 13.4.2.2 Kindlustusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suurus lepingu tähenduses määratakse kindlaks 1 (ühe) aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist, võttes aluseks kindlustatu tervisliku seisundi sellel hetkel. 13.4.2.3 Püsiva puude määramisel võrreldakse kindlustatu tervislikku seisundit samaealise terve isiku tervisliku seisundiga, võttes arvesse vaid püsiva puude raskust ja iseloomu, mitte aga kindlustatu individuaalseid omadusi, näiteks eluviisi, ametit ega harrastusi. Püsiva puude määramisel ei võeta arvesse töövõimekaotust ega sissetuleku vähenemist. 13.4.2.4 Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide põhjal. 13.4.2.5 Püsiva puude hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud kindlustussummast. Püsiva puude protsentuaalne suurus määratakse käesolevate tingimuste lisas 1 toodud püsiva puude protsendi määramise tabeli alusel, mis kehtis lepingu sõlmimise hetkel. 13.4.2.6 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäiret ei ole käesolevate tingimuste lisas 1 esitatud püsiva puude protsendi määramise tabelis nimetatud, teeb Salva püsiva puude hüvitise kohta otsuse tabelis oleva sarnase raskusastmega funktsioonihäire järgi. 13.4.2.7 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäired vastavad mitme käesolevate tingimuste lisas 1 esitatud püsiva puude protsendi määramise tabeli alajaotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kus kirjeldatud kahjustus on tekkinud funktsioonihäirete peamiseks põhjuseks. 13.4.2.8 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) või muu riikliku meditsiinikomisjoni otsusega kindlaks määratud püsiva puude raskusaste ei ole Salvale püsiva puude määramisel siduv. 13.4.2.9 Püsiva puude hüvitist ei maksta, kui kindlustatu sureb antud kindlustusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumise päevast. 13.4.3 Surmajuhtumihüvitis Kindlustatu pärija(te)l või muul hüvitise saamiseks õigustatud isikul tekib õigus surmajuhtumihüvitisele, kui kindlustatu sureb kindlustusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest arvates. Surmajuhtumihüvitist makstakse kokkulepitud kindlustussumma ulatuses. 13.4.4 Kindlustushüvitise taotlemine 13.4.4.1 Püsiva puude kindlustushüvitise taotlemine Püsiva puude hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama Salvale järgmised dokumendid: a) kirjalik hüvitistaotlus Salva vormil; b) juhtumiga seotud epikriisid koos teostatud uuringute tulemustega, kiirabikaart; c) politsei kinnitus liiklusõnnetuse toimumise ja asjaolude kohta. 13.4.4.2 Surmajuhtumi kindlustushüvitise taotlemine Surmajuhtumihüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama Salvale järgmised dokumendid: a) kirjalik hüvitistaotlus Salva vormil; b) juhtumiga seotud epikriisid koos teostatud uuringute tulemustega, kiirabikaart; c) politsei kinnitus liiklusõnnetuse toimumise ja asjaolude kohta; d) ärakiri kindlustatud isiku surmatunnistusest, arstlik surmateatis, surma põhjuse teatis; e) pärimisõigust tõendav dokument. 13.4.4.3 Kui kindlustusjuhtumi asjaolud vajavad selgitamist või kui menetletakse pärimisasja, pikeneb nende dokumentide esitamise tähtaeg, kuni dokumentide esitamine on võimalik.  SKT-23.04 17 13.4.4.4 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida käesolevate tingimuste punktides 13.4.4.1–13.4.4.2 nimetatud kohustusi ning nendel rikkumistel on mõju Salva kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on Salval õigus keelduda hüvitise maksmisest või hüvitist vähendada. 13.4.4.5 Kindlustushüvitise taotlemiseks vajaminevate dokumentide hankimisega seotud kulud kannab kindlustusvõtja, kindlustatu, tema seaduslik esindaja või muu hüvitise saamiseks õigustatud isik. 13.4.4.6 Salva nõutava täiendava arstliku ekspertiisi kulud kannab Salva. 14.1 Omavastutus on lepinguga määratud rahasumma või muu väärtus, mille võrra vähendatakse Salva täitmiskohustust. 14.2 Erinevate tegude või sündmuste tagajärjel tekkinud kahjud loetakse erinevateks kindlustusjuhtumiteks. Omavastustust rakendatakse iga kindlustusjuhtumi korral eraldi. Näide: Parkimiskohalt välja tagurdades riivab juht sõidukiga liiklusmärki. Juht ehmub ja sõidab uuesti liikumist alustades vastu piirdeaeda. Kuna tegemist on kahe erineva juhtumiga, rakendatakse mõlema juhtumi korral eraldi omavastutust. 14.3 Sõiduki põhiomavastutus on lepingus märgitud omavastutus õnnetusjuhtumi, tormi, rahe ja üleujutuse, tulekahju ja plahvatuse ning vandalismi korral. 14.4 Laadimiskahjude kindlustuse ning ümber- ja sissevajumise kindlustuse kindlustusjuhtumi korral rakendatakse lepingus märgitud õnnetusjuhtumi riski omavastutust. 14.5 Sõiduki varguse, röövimise või selle katse või omavolilise kasutamise ja sellega kaasnenud muu kahju korral on omavastutus poliisile märgitud protsent kindlustusväärtusest, v.a juhul, kui poliisil on kokku lepitud teistsugune eritingimus. 14.6 Sõiduki osade ja/või lisavarustuse varguse või selle katse korral on omavastutus poliisile märgitud protsent kahjusummast, kuid mitte vähem kui sõiduki põhiomavastutus, v.a juhul, kui poliisil on kokku lepitud teistsugune eritingimus. 14.7 Sõiduki remontimisel väljaspool Eesti, Läti või Leedu Vabariiki kohaldatakse kahekordset omavastutuse määra. 14.8 Klaasikindlustuse kindlustusjuhtumi ning loomale või linnule otsasõit omavastutuseta kindlustusjuhtumi korral kohaldatakse sõiduki remontimisel väljaspool Eesti, Läti ja Leedu Vabariiki kahekordset sõiduki põhiomavastutust. 14.9 Omavastutust ei rakendata järgmistel juhtudel: a) loomale või linnule otsasõit omavastutuseta kindlustusjuhtumi korra juhul, kui sõiduk remonditakse Eesti, Läti või Leedu Vabariigis (tingimuste punkt 8.3); b) reisikatkestuse kindlustusjuhtumi korral (tingimuste punkt 8.4); c) kasutuskatkestuse kindlustusjuhtumi korral (tingimuste punkt 8.5); d) autoabi kindlustusjuhtumi korral (tingimuste punkt 8.6); e) sõiduki võtmete kaotamisest, hävimisest või vargusest tingitud kahju hüvitamisel (tingimuste punkt 8.11); f) sõiduki registreerimistunnistuse või juhilubade väljastamistasu hüvitamisel (tingimuste punkt 8.12); g) tervisekahjustuse kindlustuse kindlustusjuhtumi korral (tingimuste punkt 8.17).  SKT-23.04 18 Protsent (%) püsiva puude kindlustussummast Käe puue primaarne sekundaarne 4. või 5. sõrme täielik kaotus 7 3 3. sõrme täielik kaotus 10 8 2. sõrme täielik kaotus 15 10 2. sõrme kaotus 2 lüli võrra 10 8 2., 3., 4., 5. sõrme kaotus küüslüli võrra 5 3 pöidla täielik kaotus 20 15 pöidla anküloos põhiliigesest 15 10 pöidla küüslüli täielik kaotus või DIP liigesest anküloos 10 5 kõigi sõrmede või labakäe kaotus 60 50 randmeliigese anküloos soodsas asendis 20 15 randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 30 25 käe amputatsioon küünarvarre osast 60 60 käe amputatsioon õlavarre osast või küünarliigesest 70 70 käe amputatsioon õlaliigesest 80 80 õlaliigese anküloos soodsas asendis 30 20 õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis 40 30 küünarliigese anküloos soodsas asendis 40 35 küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 25 20 mitteparanev õlavarre murd või ebaliiges, mis halvab õlavarrest funktsiooni 50 40 mitteparanev küünarvarre luude murd või ebaliiges, mis halvab küünarvarrest funktsiooni 40 30 õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab täieliku käe funktsiooni 65 55 õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab osaliselt käe funktsiooni 20 15 n. radialise läbilõige küünarvarre tagumise külgmise rühma lihaste halvatusega 40 35 n. medianuse läbilõige küünarvarre eesmise rühma lihaste halvatusega 45 35 n. ulnarise läbilõige 7 3 * Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga Jala puue % jala amputatsioon puusaliigesest 70 jala amputatsioon reie osast 60 jala amputatsioon põlveliigesest 50 jala amputatsioon säärest (ka hüppeliigese tasapinnast) 45 labajala amputatsioon tarsaalluude tasapinnast 35 labajala amputatsioon metatarsaalluude tasapinnast 30 kõikide varvaste amputatsioon põhiliigesest alates 25 suure varba amputatsioon põhiliigesest alates 10 ühe varba (mitte suure varba) amputatsioon põhiliigesest alates 3 puusaliigese anküloos 40 põlveliigese anküloos 30 hüppeliigese anküloos 25 hüppeliigese liikuvus kuni 15 kraadi 10 madaldunud kand pärast kandluu murdu 10 reieluu defektiga mitteparanev murd või ebaliiges, mis ei võimalda jalale keharaskust kanda 60 kederluu murru järgne seisund, mille tõttu põlvest jala painutus võimalik alla 15 kraadi 20 jala lühenemine trauma tõttu kuni 3 cm 10 jala lühenemine trauma tõttu enam kui 3 cm 20 jala lühenemine trauma tõttu enam kui 5 cm 30 alajäseme täielik halvatus närvi vigastuse tõttu 60 n. femoralise läbilõige reie eesmise rühma lihaste halvatusega 20 n. ischiadicuse läbilõige reie tagumise rühma lihaste halvatusega 30 n. tibialise läbilõige sääre tagumise rühma lihaste halvatusega 20 n. peroneuse läbilõige sääre eesmise lihasrühma halvatusega 15 * Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga  SKT-23.04 19 Seedetrakti puue % alalõualuu kaotus 100 keele amputatsioon kuni 1/2 ulatuses 15 keele amputatsioon üle 1/2 ulatuses 30 söögitoru ahenemus (läbitav vaid vedelale toidule) 40 söögitoru läbimatus (gastrostoom toitmiseks) 60 soolte vigastus, mis tingib püsiva stoomi 70 trauma tulemusel saadud lühikese soole sündroom 85 maksa vigastusest tingitud maksakoe kaotus vähemalt 1/2 osas 15 põrna kaotus 8 kõhunäärme traumast näärme puudulikkus (1. tüübi diabeet) 75 Hingamiselundite puue % ühe kopsu kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 35 kopsu osaline kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 20 kõri või trahhea ahenemine, mis nõuab aastas korduvaid uuringuid ja manipulatsioone 20 Eritus ja suguorganite puue % ühe neeru eemaldamine 10 neerude puudulikkus, mis nõuab neerude asendusravi 75 kuseteede läbimatus, mis nõuab püsivat stoomi 70 kuseteede ahenemine, mis nõuab sagedasi eriarsti visiite ja protseduure 25 traumast tingitud kusepidamatus, mis tingib hügieenivahendite pidevat kasutamist 45 põie mahu vähenemine enam kui 2/3 10 suguti ja munandite kaotus 50 emaka kaotus alla 40 a vanusel 50 kõikide munajuhade ja munasarjade kaotus 30 mõlema munandi või osaliselt suguti kaotus 30 Lülisamba kaelaosa puue % kaelalülide liikumatus trauma või luumurru stabiliseerimise tulemusel 25 primaarne sekundaarne Närvisüsteemi puue % % apalliline seisund 100 pea- või seljaaju vigastusest tingitud: monoparees kuni 65 55 hemi-, paraparees kuni 100 tetraparees 100 kraniaalnärvi halvatus 10 * Hinnang halvatuse ulatusele ja sügavusele antakse närviarstide poolt tunnustatud SSS skaala ja ENMG uuringu alusel Nägemise puue % ühe silma akommodatsiooni halvatus 15 kahelinägemine 10 hemianopsia vähemalt 50% 10 ühe silma nägemise täielik kaotus, mida ei ole võimalik taastada 50 Kuulmise puue % ühe kõrva täielik kurtus 30 mõlemast kõrvast täielik kurtus 50 väliskõrva kaotus 10 Näokolju vigastus % Näokolju vigastus, mis jätab püsiva välise defekti 15 A Kuupäev: 04.04.2024 ARVE NR 2001745030 Maksetähtaeg: 07.04.2024 Viitenumber: 2020017450304 Kliendinumber: 00258574 (e-arve tellimiseks) rv Maksja: Arvelduskontod: SEB Pank EE241010220026011018 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Swedbank EE382200221013987931 Astangu tn 27 Luminor Bank EE761700017002171991 e Haabersti linnaosa LHV Pank EE177700771001060941 COOP Pank EE384204278607001120 Tallinn Saaja: IIZI Kindlustusmaakler AS 13519 Harju maakond 1 Kauba / teenuse nimetus Kasko Pakett Lihtne (718BRK) Kindlustusperiood: 04.04.2024 - 03.05.2024 on Poliis 88173658 Summa 50.02 ta Maksuvaba käive * 50.02 s Maksustatav käive 0.00 Käibemaks 0.00 ut Summa 50.02 A Summa sõnadega: viiskümmend eurot ja 2 senti. ud * - Käibemaksuseadus §16 lg 2 p 1 rv Arve on tasutud. Laekumise kuupäev 01.04.2024 e on ta s ut ud Kontaktisik: iizi.ee (iizi.net) (Telefon +372 666 0300) SEB Pank Swedbank Luminor Bank LHV Pank COOP Pank SWIFT: EEUHEE2X SWIFT: HABAEE2X SWIFT: RIKOEE22 SWIFT: LHVBEE22 SWIFT: EKRDEE22 IBAN: EE241010220026011018 IBAN: EE382200221013987931 IBAN: EE761700017002171991 IBAN: EE177700771001060941 IBAN: EE384204278607001120 IIZI Kindlustusmaakler AS Telliskivi 60/2, I-hoone, Tallinn 10412, Tel +372 666 0300 [email protected] Reg nr 10641929 (KMKR EE100598027) Saatja: "IIZI" <[email protected]> Saaja: "Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus" <[email protected]> Teema: Sõiduki 718BRK kaskokindlustus Kuupäev: 2024-04-04 07:49 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, <https://www.iizi.ee/public/iizi-logo_2x.png> Kaskokindlustus on iizi Aitäh, et oled usaldanud kindlustuse IIZI hoolde! Sõiduki PEUGEOT BOXER (718BRK) kindlustusleping on sõlmitud. Kirjale lisatud failidest leiad kindlustusdokumendid * Sertifikaat (88173658) * Arve (tasutud!) * Sõidukikindlustuse tingimused SKT-23.04 * Kindlustuse üldtingimused Kõik kindlustused IIZI äpis. Leia iizilt! <https://www.iizi.ee/app?utm_source=iizi&utm_medium=email&utm_campaign=policy&utm_content=casco_issue_policy_documents> VÕTA ÄPP iizi.ee (iizi.net) Telefon +372 666 0300 | [email protected] Teate sisu, sh lisatud failid, on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks ainult kirja adressaadile. Igasugune teate kasutamine vastuolus selle eesmärgiga on keelatud. Juhul kui olete saanud teate eksituse tõttu, palume Teil teavitada saatjat ja kustutada teade koos failidega. Palume vabandust tekitatud ebameeldivuste pärast.