Viru Keemia Grupp AS ja Eesti Energia AS ühised ettepanekud seoses keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks ...

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 Tallinn [email protected] 09.08.2019 a. Viru Keemia Grupp AS ja Eesti Energia AS ühised ettepanekud seoses keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ avaliku konsultatsiooniga Käesolevaga edastame Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja Eesti Energia AS (EE) ühised seisukohad keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ (artikkel 10c määruse) eelnõu kohta. VKG ja EE leiavad, et energiasektori moderniseerimiseks tasuta saastekvootide eraldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui sellega toetatakse muuhulgas põlevkiviõli osalise vesiniktöötlemise projekti (OVT projekti) elluviimiseks tehtavaid investeeringuid ning seeläbi hoitakse ära põlevkivitööstuse hääbumine. VKG ja EE on seisukohal, et OVT projekti toetus peab vähendama kapitalimahuka investeeringu riske tervikuna. Seetõttu on oluline tagada ETS artikli 10c alusel tasuta eraldatud kvootidega loodud kasu jagunemine kõikide projekti osaliste vahel . Oleme selgel veendumusel, et ebarealistlik on OVT projekti realiseerimine vaid ühe põlevkiviõli tootjaga seotud ettevõtte poolt. Kaheldav on projekti realiseerimine ka juhul, kui tasuta saastekvoote eraldatakse vaid ühele OVT projekti arendajale. Lähtuvalt eeltoodust toome esmalt välja peamised kitsaskohad, mis on tekkinud artikkel 10c määruse sätete tõlgendamisel ning mille kohta ootame enne lõplike ettepanekute tegemist määruse ettevalmistaja selgeid seisukohti (I). Järgnevalt selgitame VKG ja EE ühtseid arusaamu artikkel 10c määruses tehtavate vajalike täienduste kohta üldiselt (II). Käesoleva kirja lisas esitame konkreetsed ettepanekud artikkel 10c määruse muutmiseks. Selgitame, et punktides I ja II indikeeritud küsimused on artikkel 10c määruses praegu käsitlemata. Seetõttu pole võimalik esitada nende kohta konkreetseid muutmisettepanekuid. Konkreetsed muutmisettepanekud punktides I ja II välja toodud küsimustele saame esitada artikkel 10c määruse eelnõu ja seletuskirja täpsustatud ja täiendatud versiooni koostamise järgselt. Märgime, et punktis III esitatud konkreetsed muutmisettepanekud ei lahenda punktides I ja II välja toodud probleeme.  I. Artikkel 10c määruse eelnõus on hetkel lahendamata põhiküsimused, mille kohta on võimalik avaldada arvamust peale määruse ettevalmistaja seisukohtadega tutvumist: 1. Energiasektori mõiste määratlus. „Energiasektor“ praegu on käsitatav määratlemata õigusmõistena. Sellest tulenevalt on praktikas tekkinud olukord, kus „energiasektori“ mõistele antav sisu võimaldab OVT projekti käsitlemise ETS artikli 10c kohase projektina, aga ka selle välistamise ETS artikli 10c kohaldamisalast. „Energiasektori“ mõiste määratlemise kaudu on vajalik luua selgus, et OVT projekt kuulub ETS artikli 10c kohaldamisalasse; 2. Ühistaotlus. Kapitalimahukate investeeringute teostamiseks tuleb artikli 10c määruses ette näha mitme elektritootmiskäitise omaniku poolt ühistaotluse esitamise võimalus; 3. Artikkel 10c määruse eesmärk. Artikkel 10c määruse üheks eesmärgiks peaks olema projekti raames kasvuhoonegaaside netovähenemine ja süsinikdioksiidi koguheite märgatav vähendamine. Samas jääb arusaamatuks kuidas taotluste hindamisel saab läbi sihttaseme ja lähtetaseme hinnata ressursitõhusust ja lisandväärtust. Lähtetase ja sihttase on eelnõus praegu mõlemad CO2 heitega seotud mõisted. Kui lähte- ja sihttaseme mõisteid soovitakse kasutada ka nende nimetatud kriteeriumide juures, peaks lähte- ja sihttaseme definitsiooni lahendama teisiti või andma eraldi need mõisted heidete, ressursitõhususe ja lisandväärtuse osas; 4. Riigiabi reeglid. OVT projekti investeeringute toetus peab olema kooskõlas riigiabi reeglitega. II. Põhiküsimustes selguse loomiseks teeme ettepanekud järgnevalt: 1. Energiasektori mõiste määratlus. „Energiasektori“ mõiste on võimalik määrtleda läbi NACE tegevusala koodide, antud juhul vastavalt C19 ja D35. NACE tegevusala koodidest lähtub ka süsinikulekke ohuga sektorite määratlemine ETS artikkel 10b järgi. Põlevkiviõli tootmine ning põlevkiviõli rafineerimine (osaline vesiniktöötlus) kuuluvad C19 tegevusala määratlusse. Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada ka lähte- ja sihttaseme mõisteid selliselt, et sihttaseme määramisel võetakse elektritootmiskäitise süsinikdioksiidi heite kõrval arvesse ka uue osaleja süsinikdioksiidi heidet. 2. Ühistaotluse esitamise võimaldamine. Artikkel 10c määruses on vajalik selgelt ette näha võimalus mitme elektritootmiskäitise ühisprojekti arendamiseks ühise taotluse esitamine mitme äriühingu poolt. Muuhulgas on vajalik täiendada ka taotluse vormi ja luua tehnilised võimalused sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus E-toetuse keskkonnas ühistaotluse allkirjastamiseks mitme äriühingu esindusõiguslike isikute poolt. Ühistaotluse alusel toetuse andmisel saavutatav efekt võiks olla ühistaotluse ülene ning tõendatav konkreetse käitise tasandil. 3. Riigi kasvuhoonegaaside koguheite vähendamise tagamine. Energiasektori moderniseerimise projektide arendajad ei saa vastutada kolmandate osapoolte, sh ETS uute osalejate (või riigi) tegevuse eest. Artikkel 10c määruses on seetõttu vajalik projektidele esitatavate nõuetes sätestada ambitsioonikad kriteeriumid süsinikdioksiidi netoheite vähendamise kohta. Sätestades projektidele minimaalselt 250 000 t/a  süsinikdioksiidi heite vähendamise lävendikriteerium tagatakse, et kvalifitseeruvad projektid omavad märgatavat mõju riigi KHG koguheite vähendamisele. 4. OVT projekti toetuse tagamine kooskõlas riigiabi reeglitega. OVT projekti arendamiseks artikkel 10c tasuta saastekvootide eraldamisega toetatakse sisuliselt projekti, millega rajatakse kauplemissüsteemis artikkel 10a alusel tasuta saastekvoote saav käitis (NACE C19 tegevusala, süsinikulekke ohuga sektoris). Artikkel 10c tasuta saastekvootide eraldamine olemuslikult ning tasuta lubatud heitkoguse ühikute jaotamine ühistaotlejate vahel kätkeb endas lubatud riigiabi küsimust. Vajalik on artikkel 10c määrusega täpsustada, kuidas toimub tasuta lubatud heitkoguse ühikute jaotamine ühistaotlejate vahel. VKG ja EE ühised muudatusettepanekud on esitatud käesoleva kirja Lisa 1. Lisaks käesolevale kirjale esitavad VKG ja EE eraldiseisvalt oma ettepanekuid artikkel 10c määruse eelnõu muutmiseks. Margus Vals Jaanis Sepp Meelis Eldermann Eesti Energia AS Viru Keemia Grupp AS Viru Keemia Grupp AS juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium EELNÕU ..........2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …..…..……2019 nr ….. Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) eesmärgid, mille jaoks toetust antakse; 2) konkursi läbiviimise tingimused ja kord; 3) konkursi läbiviija; 4) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded; 5) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord; 6) tasuta lubatud heitkoguse ühikute andmise tingimused ja kord; 7) projekti rakendamise aruandluse kord; 8) järelevalve teostaja ja järelevalve teostamise kord; 9) toetuse tagasimaksmise tingimused ja kord; 10) riigiabi reeglite kohaldamine. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) konkurss – läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele vastav konkureeriv menetlus energiasektori moderniseerimise, mitmekesistamise ja jätkusuutlikku ümberkujundamisse panustavate projektide välja valimiseks; 2) taotleja – isik, kes on konkursile taotluse esitanud või isikud, kes on konkursile ühiselt taotluse esitanud; 3) taotlus – taotleja tahteavaldus konkursil osalemiseks konkursi tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetega; 4) toetus – tasuta eraldatavad lubatud heitkoguste ühikud; 5) turuväärtus – määramisest arvates eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind; 6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 7) lähtetase – konkursi väljakuulutamise aastale eelneva kolme kalendriaasta keskmine süsinikdioksiidi 1 heide elektritootmiskäitises, millega tagatakse projekti teostamisel süsinikdioksiidi heite vähendus; 8) sihttase – projekti lõpliku elluviimise aastast järgmise kalendriaasta süsinikdioksiidi heide elektritootmiskäitises, mille kohta on määratud lähtetase. Juhul kui projekti tulemusena rajatakse uus käitis mis on süsinikdioksiidi emiteerija, siis määratakse sihttase elektritootmiskäitise ning projekti tulemusena rajatud uue käitise süsinikdioksiidi heite summana. 9) energiasektor- energiasektor on määratud NACE tegevusalade koodidega C19 ja D35. Käesoleva määruse tähenduses kuuluvad energiasektori hulka elektrienergia tootmine, elektrienergia edastamine (põhivõrk, jaotusvõrgud) ning vedelkütuste, sh mineraalõli ja põlevkiviõli tootmine või rafineerimine. § 3. Konkursi korraldamise üldpõhimõtted (1) Elektritootmiskäitistele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks korraldatava konkursi eesmärk on toetada projekte, mis edendavad energiasektori moderniseerimist, mitmekesistamist ja jätkusuutlikku ümberkujundamist. (2) Konkursil välja valitud projekt peab olema kooskõlas üleminekuga ohutule ja kestlikule vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele, Euroopa liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisega. (3) Projektide valimiseks korraldatakse üks taotlusvoor. (4) Konkursi kaudu tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus kinnitatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega. § 4. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi EL toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 mõistes, mille andmisel järgitakse komisjoni vastavatest riigiabi suuniseid ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (3) Määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste mõistes. § 5. Konkursi läbiviija (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise otsustab, projekti lõpparuande kinnitab ja projektide üle järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK on kohustatud säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates käesoleva määruse alusel viimasest toetuse andmisest. § 6. Konkursi teade Teade konkursi avamise kohta avaldatakse hiljemalt 90120 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. 2. peatükk 2  Nõuded taotlejale ja taotlusele § 7. Nõuded taotlejale (1) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja peab olema Eesti e-äriregistris registreeritud ettevõtja. 2) taotleja on tasunud riiklikud maksud ja maksed või taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 3) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) taotlejal või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 7) taotleja omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 8) taotleja peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 lõikes 6 kehtestatud tingimustele. § 8. Nõuded taotlusele ja selles kirjeldatavale projektile (1) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotluses kirjeldatud projekt, sh selle ajakava, peab olema teostatav; 4) taotluses planeeritud projekt peab olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlus peab olema allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt, ühistaotluse esitamisel kõikide ühistaotlejate esindusõiguslike isikute poolt. 6) taotluses kirjeldatakse ühistaotlejate kavandatavat investeeringute omavahelist jaotust. Kommentaar: Nagu oleme märkinud ka määruse eelnõu § 13 lg 4 p 3 juures toodud kommentaaris peaks direktiivi alusel riik tasuta heitkoguse ühikuid jagama tehtud investeeringu põhjal, mistõttu on loogiline, et tasuta heitkoguse ühikute jaotus ühistaotluse korral vastab taotlejate poolt tehtavate investeeringute osakaaludele. Meie hinnangul ei ole direktiiviga kooskõlas lahendus, mille kohaselt projektis osalejad ise otsustavad riigilt tasuta heitkoguse ühikute jaotuse (mis on erinev tehtud investeeringute suurusest). Riigiabi vaatest on kõnealuse teema juures n.ö kaks tasandit: (i) Riigi poolt AÕKSi ja käesoleva määruse alusel eraldatavad tasuta heitkoguse ühikud kui riigiabi – meede vajab igal juhul Komisjoniga kooskõlastamist; (ii) EE kui riigi äriühingu poolt võimaliku majandusliku eelise andmine teistele projekti osalistele – riigiabi teema tõusetub üksnes juhul kui EE endapoolse täiendava soorituse (CO2 heite vähendamine) eest turuväärtusele vastavat vastusooritust ei saa. See, milline vajalik vastusooritus olema saab (nt suurem osalus OVT-s vms), on projekti osaliste vahel lahendada. (2) Taotleja peab taotlusele lisama projekti tasuvusanalüüsi, mis sisaldab arvutusi kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise, süsinikdioksiidi heite vähendamise kohta, ressursitõhususe tõusu kohta ning lisandväärtuse tõusu kohta võttes arvesse projekti suurust. Ühistaotluse esitamisel peab tasuvusanalüüs eristama taotlejate panused iga eesmärgi saavutamiseks ning iga projektiosalise investeeringu osakaalu või summa. Tasuvusanalüüs peab võtma arvesse taotluse esitamisele eelnevat 3 vähemalt kolme kalendriaastat ja sellest järgnevaid aastaid kuni eeldatava projekti elluviimise tähtajast järgmise kalendriaastani. Kommentaar: teeme ettepaneku nimetada ’projekti’ tasuvusanalüüsi, kuna mitte ilmtingimata ei pea projekti tulemusena valmima uus käitis vaid investeeringud on võimalikud nt ka taristusse (vt energiasektori definitsioon). Investeeringu osakaalu märkimine on vajalik kuna tasuta heitkoguse ühikute jaotus peaks põhinema projekti osaliste tehtud investeeringute osakaaludel. Perioodide osas on loogiline, et tasuvusanalüüsiga kaetav periood tuleks siduda lähtetaseme ja sihttaseme mõistetes kasutatud perioodiga. (3) Taotluses kirjeldatud projekt peab: 1) edendama energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat või energiasektori moderniseerimist või energia ülekandmis- ja jaotamissektorit; 2) olema kooskõlas vastavate riiklike arengukavadega; 3) võimaldama tasuvusanalüüsi põhjal projekti raames kasvuhoonegaaside heite netovähendamise ja süsinikdioksiidi heite vähendamise vähendama riigi energiasektori kasvuhoonegaaside süsinikdioksiidi koguheidet lähte- ja sihttaseme võrdluses vähemalt 250 000 tonni süsinikdioksiidi võrra aastas vähemalt järgneval viiel järjestikusel kalendriaastal pärast projekti lõpparuande esitamist; 4) suurendama riigi energiasektori ressursitõhusust; 5) suurendama riigi energiasektori väärtusahelas loodavat lisandväärtust. 6) saavutama tasuvusanalüüsi põhjal elektritootmiskäitise ja investeeringu käigus rajatava uue käitise summaarse heite alusel projekti raames kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise riigis ja süsinikdioksiidi heite vähendamise võttes arvesse projekti suurust; 7) olema täiendav, vastama selgelt asendus- ja moderniseerimisvajadustele ning mitte suurendama turupõhist energianõudlust; 8) pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet; 9) mitte suurendama ega parandama väga heitemahuka elektritootmise rahalist elujõulisust; 10) mitte suurendama sõltuvust elektritootmise heitemahukatest fossiilkütustest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud süsinikdioksiidi heite vähendamise sihttase peab lähtetasemest olema vähemalt 35% väiksem ja taotluses kirjeldatav projekt peab selle sihttaseme saavutama vähemalt järgneval viiel järjestikusel kalendriaastal pärast projekti lõpparuande esitamist. 4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 9. Taotluse esitamine (1) Taotluse esitab KIKile E-toetuse keskkonna vahendusel taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna andmeväljadest. (2) Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ja täiendavate dokumentide esitamine toimub E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel esitatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine KIKi poolt koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse vastuvõtmine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. 4 (2) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni ja täiendavaid dokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (3) Taotlus menetletakse 60 kalendripäeva jooksul. Puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra menetlusaeg pikeneb. § 11. Taotluse ja taotleja vastavuse hindamine (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 nimetatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks; 3) taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 2028 aasta 31. detsembril. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele; 4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 5) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses või atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 esitatud nõudele. (4) Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 15 tööpäeva. § 12. Taotluste võrdlemine ja hindamine KIK võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi järgmise metoodika alusel: 1) väärtuspunkte antakse vastavalt §-i 8 lõike 3 punktides 3–5 sätestatud kriteeriumitele; 2) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktis 3 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: 33*lähtetase/sihttase; 3) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktides 4–5 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: 33*sihttase/lähtetase; Kommentaar 1-3 kohta: Jääb arusaamatuks, kuidas saab läbi sihttaseme ja lähtetaseme hinnata ressursitõhusust ja lisandväärtust. Lähtetase ja sihttase on praegu mõlemad CO2 heitega seotud mõisted. Kui lähte- ja sihttaseme mõisteid soovitakse kasutada ka nende kriteeriumide juures, peaks lähte- ja sihttaseme definitsiooni teistmoodi lahendama või andma eraldi need mõisted heidete, 5 ressursitõhususe ja lisandväärtuse osas. 4) parimaks osutub suurima väärtuspunktide arvuga taotlus. § 13. Taotluse rahuldamine (1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluste paremusjärjestuse alusel, arvestades konkursi teates määratletud lubatud heitkoguse ühikute kogust. (2) Taotluses kirjeldatud projekti eeldatavaid kulusid toetatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 9 sätestatud ulatuses. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse kasutamise reegleid. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldatav kogus ja projekti elluviimise periood; 2)3) ühistaotluse esitamise korral tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute jaotus taotlejate elektritootmiskäitiste vahel vastavalt taotlejate poolt tehtud investeeringute osakaaludele. 3)4) asjaolu, et toetus on riigiabi käesoleva määruse § 4 lõike 1 mõistes; 4)5) toetuse saajate õigused ja kohustused; 5)6) rahuldatud taotluse kohaselt ellu viidud projekti sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 6)7) järelevalve tingimused ja kord; 7)8) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 8)9) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldamisetingimused ja kord; 9)10) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord. (5) Kui projekti tulemus toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab toetuse saaja tõendama, et tema või temaga seotud käitaja on täiendava elektritootmisvõimsuse käivitamise alguseks heitemahukama elektritootmisvõimsuse vähemalt samaväärse osa tegevuse lõpetanud. (6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E- toetuse keskkonna vahendusel. § 14. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta ühele või mitmele käesolevas määruses sätestatud nõudele. (2) Kui taotluses puuduse kõrvaldamise tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. 6 (4) KIK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. 5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 15. Teavitamiskohustus (1) Toetuse saaja peab viivitamata kirjalikult teavitama KIK-i, kui: 1) projekti käigus on ilmnenud projekti elluviimist takistavad asjaolud, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja riigihanke vaidlustamisest; 2) projekti maksumus osutub väiksemaks otsuses esitatust. § 16. Projekti aruanne (1) Toetuse saaja esitab iga aasta 28. veebruariks KIKile projekti aruande (edaspidi aruanne) eelmisel kalendriaastal tehtud projekti rakendamise investeeringu kohta. (2) Pärast otsuses nimetatud projekti elluviimist peab toetuse saaja esitama KIKile projekti lõpparuande (edaspidi lõpparuanne). (3) Lõpparuanne esitatakse KIKile kolme kuu jooksul pärast sihttaseme saavutamist. (4) Aruanne ja lõpparuanne peab sisaldama järgmist: 1) andmed toetuse saaja või ühistaotluse korral toetuse saajate ja projekti kohta; 2) projekti kirjeldus; 3) ellu viidud tegevused ja ajakava vastavus otsusele; 4) andmed projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute kohta; 5) projektiga kaasnenud kulude ülevaade; 6) kui on esinenud kõrvalekaldumisi otsusest, siis kõrvalekaldumise põhjendus ning meetmed projekti vastavusse viimiseks otsusega; 7) järelevalve käigus tehtud tähelepanekute ja soovituste alusel kasutusele võetud meetmed; 8) aruande või lõpparuande koostaja ja toetuse saaja esindaja või ühistaotluse korral toetuse saajate esindajate allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta. (5) Aruande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (6) Lõpparuande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (7) Toetuse saaja või ühistaotluse esitamise korral toetuse saajad ühiselt on kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti elluviimise perioodi lõppemisest. § 17. Aruande ja lõpparuande auditeerimine (1) Toetuse saaja peab korraldama aruande ja lõpparuande auditeerimise sõltumatu audiitori poolt. Toetuse saaja esitab auditeerimisaruande KIKile koos aruande või lõpparuandega. 7 (2) Sõltumatu audiitor koostab ja väljastab aruande ja lõpparuande auditeerimise kohta auditeerimisaruande, milles kinnitatakse projektis tehtud investeeringu täpne nimetus, investeeringu liik ja auditeeritaval perioodil investeeritud täpne summa. (3) Toetuse saaja peab osutama sõltumatule audiitorile auditeerimisel igakülgset abi, sealhulgas võimaldama aruandes ja lõpparuandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu asjassepuutuvatele andmetele ja dokumentidele ning lubama viibida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. § 18. Aruande ja lõpparuande kinnitamine (1) KIK kontrollib aruande ja lõpparuande vormikohasust ning esitatud andmete õigsust. Kui aruandes või lõpparuandes on puudusi või on vaja esitada täiendavat informatsiooni, teavitab KIK sellest toetuse saajat ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava informatsiooni esitamiseks. (2) Kui aruanne ja lõpparuanne on nõuetekohane ja selles esitatud andmed on õiged ja täielikud, kinnitab KIK aruande või lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul ning teavitab sellest saajat, Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaametit e-posti teel. 6. peatükk Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine § 19. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine (1) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud toetuse saajale või saajatele kolmekümne (30) päeva jooksul pärast seda, kui KIK on lõpparuande kinnitanud. (2) Lubatud heitkoguse ühikud võib jätta tasuta eraldamata, kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses kirjeldatud projekti nõuetekohase ellu. (3) KIK teeb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamata jätmise kohta otsuse, mis toimetatakse kätte E-toetuse keskkonna kaudu. § 20. Toetuse tagasimaksmine (1) Kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses kirjeldatud projekti nõuetekohaselt ellu, peab toetuse saaja kandma KIK-i määratud kontole talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha ja maksma ühikute turuväärtuselt intressi. Toetuse saaja peab raha üle kandma 90 kalendripäeva jooksul sellekohase ettekirjutuse saamisest. (2) KIK võib põhjendatult peatada lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise toetuse saajale tema otsuse täitmata jätmisega seotud projekti või toetuse saaja kõikideks projektideks kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmiseni. § 21. Intress (1) Käesoleva määruse § 20 lõike 1 alusel raha tasumise kohustuse korral peab toetuse saaja maksma lisaks intressi. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. 8 (2) Intressi arvestatakse toetuse saajale tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses tasumisele kuuluva summa pealt. (3) Intressi arvestatakse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, võttes aluseks otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära. Kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise päevast arvates, võttes aluseks sellel päeval kehtinud intressimäära. (4) Intressi arvestatakse kuni toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumiseni, kuid mitte kauem kui toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumise tähtpäevani, ajatamise korral toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumise lõpliku tähtpäevani. (5) Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel. (6) Toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: 1) esimesena intressid nende ajalise tekke järgi, alustades varaseimast; 2) teisena toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha või selle osad. § 22. Aruandlus Keskkonnaministeeriumile KIK koostab ja esitab igal aastal kuni projektide lõpparuande kinnitamiseni Keskkonnaministeeriumile aruande toetust saanud projektide elluviimise kohta. § 23. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Projekti aruanne Lisa 2. Investeeringu lõpparuanne 9