Töötasustamise eeskiri

KÄSKKIRI Tallinn 30.03.2026 nr 1-8/13 Töötasustamise eeskiri Käskkiri antakse tuginedes Tallinna Tehnikülikooli põhikirja § 11 punktile 11 1. Eeskirja ülesanne 1.1 Töötasustamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) töötajate töötasustamise põhimõtted ja kord. 1.2 Eeskirja rakendatakse koos töölepingu seaduse ja teiste töötasustamist reguleerivate õigusaktidega, ülikooli kollektiivlepingu ja töötasustamise kokkuleppega, mis on kollektiivlepingu lisa. 1.3 Eeskirja eesmärgiks on õiglaste töötasustamise tingimuste kehtestamine, mille kohaselt töötajale töö eest tasu maksmine on seotud ametikohal tehtava töö väärtusega ning töö tulemuslikkusega. 1.4 Üldjuhul töötajaga muid töö tegemise alaseid õigussuhteid peale töölepingulise suhte ei sõlmita. 1.5 Ülikool lähtub töötajate töötasu kujundamisel alljärgnevast: 1.5.1 arvestab Eesti keskmise palga taset ja selle muutumist ning võrreldavate ametikohtade keskmiste tasude arengut palgaturul. Akadeemiliste ametikohtade tasude määramisel soovib ülikool säilitada Eesti ülikoolide palgaliidri positsiooni; 1.5.2 töötajate kindlustunde ja stabiilse tööandja maine kujundamiseks suurendab ülikool püsiva kuupalga osakaalu töötajate tasudes; 1.5.3 töötasu määramisel lähtub ülikool töötaja töö keerukusest, tööpanuse intensiivsusest, isiku pädevuste unikaalsusest ja võrreldavate ametikohtade tasu tasemetest ülikoolis ja Eesti palgaturul; 1.5.4 tasuarvutuse erinevate metoodikate korral, mis põhjustavad arvutustulemuse erinevuse, kasutatakse töötajale soodsamat lahendust, kui mõistlike infosüsteemi täiendamise kuludega on võimalik tagada soodsam lahendus kõikidele töötajatele; 1.5.5 igal töötajal on õigus kord aastas, kas aastavestluse käigus või eraldiseisval tasuvestlusel, saada ülevaade tema töökohaga seonduvate tasutasemete ja töötasu kujunemise aluste kohta. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1 lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale täiendavate ajutiste tööülesannete täitmise eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel; 2.2 preemia on ühekordne töötajate tunnustamisega kaasnev tasu silmapaistvate töötulemuste või esiletõstmist vääriva panuse eest ülikooli või üksuse arengusse, mida reguleeritakse üksuse või ülikooli poolt kinnitatud töötajate tunnustamist reguleeriva õigusaktiga; 2.3 põhipalk on töölepingus kokkulepitud püsiva iseloomuga kuutöötasumäär, mida muudetakse poolte kokkuleppel. Pooled võivad kokku leppida põhipalga ajutise suurenemise kuni aastase tähtajaga töötaja muutuva iseloomuga tööülesannete eest. 2.4 tasuvestlus on töötaja ja tema struktuuriüksuse juhi või vahetu juhi vahel vähemalt kord aastas toimuv vestlus (aastavestluse käigus või eraldisesvalt) töötaja põhipalga kujunemise alustest;  2 2.5 tulemustasu on töötajaga kokku lepitud eesmärkide erakordse täitmise või eristuvate töötulemuste eest määratav ühekordne tasu, mis vastab eeskirjas kehtestatud reeglitele; 2.6 tööandja esindaja on rektor või selleks volitatud ülikooli töötaja, kes täidab tööandja kohustusi ja teostab tööandja õigusi; 2.7 töösoorituse hindamine on töötaja hindamisele eelneva tööperioodi töösooritusele hinnangu andmine vastavalt kehtestatud korrale ja töötajaga eelnevalt kokku lepitud töö tulemuslikkuse näitajate alusel, mida hinnatakse töötaja aastavestlusel ja atesteerimisel; 2.8 töötaja on ülikoolis töölepingu alusel töötav isik; 2.9 töötajate esindajaks on ametiühingu (TAL) määratud esindaja; 2.10 töötasu aste on ametikoha väärtuse näitaja, millele vastab kindel töötasu alammäär; 2.11 töötasu astme alammäär on kindlaksmääratud töötasu astmele ja ajaühikule vastav põhipalga suurus, millest madalamat põhipalka ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga; 2.12 töötasustamise kokkulepe on ülikooli ja töötajate esindaja vaheline kokkulepe töötasu astme alammäärade kohta; 2.13 töötasustamise tingimused on töötasu määrad, töötajale makstav põhipalk, töötasu arvutamise viis ja maksmise kord. 3. Tasusüsteemi ülesehitus 3.1 Töötajate tasusüsteem koosneb: 3.1.1 põhipalgast; 3.1.2 lisatasust; 3.1.3 tulemustasust; 3.1.4 preemiast. 4. Põhipalga kokkuleppimise alused 4.1 Rektor kehtestab töötasu astme alammäärad lähtudes töötasustamise kokkuleppest. 4.2 Töötajaga räägib tema põhipalga kujunemise läbi struktuuriüksuse juht või tema poolt volitatud töötaja vahetu juht. 4.3 Põhipalga kokkuleppimisel lähtutakse: 4.3.1 ametikoha liigist, sellele vastavast töötasu astmest ja töötasu astme alammäärast (lisa 1 ja 2), mitteakadeemilistel ametikohtade hindamisel ka ametikoha hindamise tulemustest (lisad 3–6); 4.3.2 vastava ametikoha valdkondlikust eripärast; 4.3.3 samaväärsete ametikohtade töötasu tasemest tööjõuturul; 4.3.4 ülikoolis makstavast keskmisest töötasust samaväärsetele ametikohtadele; 4.3.5 töötaja personaalse panuse ja initsiatiivikuse eristuvusest ametikohale seatud ootustele; 4.3.6 töötaja kvalifikatsioonist ja selle unikaalsusest. 4.4 Põhipalga ajutisel suurenemisel kuni üheks aastaks kokkuleppimisel lähtutakse: 4.4.1 vajadusest tähtajaliselt suurendada töötaja tööülesannete täitmise mahtu ja/või intensiivsust; 4.5 Põhipalk ei tohi olla väiksem kui kehtiv töötasu astme alammäär või selle proportsionaalne osa töötaja hõivest. 4.6 Põhipalga ajutisel muutmisel peab olema töölepingus fikseeritud ka töötaja püsiva põhipalga määr. 4.7 Põhipalga määra kokkuleppimisel töötajaga, kelle tööülesannete hulka kuuluvad eri ametikohtade tööülesanded, juhindutakse kõrgema töötasu astmega ametikoha alammäärast. 5. Töötasustamise tingimuste kehtestamine 5.1 Töötaja töötasustamise tingimused määratakse kindlaks töölepingus. 5.2 Rektor lepib kokku vastutusala juhtide, dekaanide ja teiste rektorile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimustes. 5.3 Vastutusala juhid räägivad läbi oma vastutusvaldkonda kuuluvate struktuuriüksuste juhtide ning neile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused.  3 5.4 Dekaan räägib läbi teaduskonna struktuuriüksuse juhtide ja dekaanile vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused. 5.5 Struktuuriüksuse juht räägib läbi talle vahetult alluvate töötajate töötasustamise tingimused. Struktuuriüksuse juhil on õigus volitada töötasustamise tingimuste läbirääkimine edasi töötaja vahetule juhile. 5.6 Vastutusala juhid, dekaanid ja struktuuriüksuse juhid esitavad töötaja töötingimuste kehtestamise ettepaneku tööandja esindajale kokkuleppe kinnitamiseks töötaja töölepingu või selle lisana. 5.7 Töötaja töötasustamise tingimused lepitakse kokku ja vormistatakse töölepingus või selle lisas nende kehtima hakkamise eelsel kuul. Erandina on lubatud töötasustamise tingimuste muutuse vormistamine jõustuma hakkamise kuul, kui: 5.7.1 töötasu allikaks olev rahastusleping sõlmitakse samal kuul; 5.7.2 töötajaga sõlmitakse tööleping samal kuul. 5.8 Projektipõhine või tähtajaline töö, mis on osa töötaja tavapärastest tööülesannetest, kajastatakse töötaja tööülesannete ja töökoormuse jaotuses ja finantsallikates ning tasustatakse püsivat põhipalka muutmata. Kui täiendavate tööülesannete täitmise tulemusel muutub töötaja töö sisu, vastutus või tööülesannete maht oluliselt, vormistatakse tasustamine põhipalga ajutise muutmisena. 5.9 Kui töötajaga kokkulepitav põhipalk kuulub tema ametikoha töötasu astme 10% kõrgeima põhipalga (9. detsiili ületava) hulka, kooskõlastab töötasu dekaan või vastutusala juht. Töötasu astmete põhipalkade kõrgeima 10% määra avaldab personaliosakond struktuuriüksuste juhtidele 30. septembri ja 31. jaanuari seisuga töölepingutega kokku lepitud põhipalkade alusel. 5.10 Töötaja töötasu finantsallika kasutamise aluseks olevad tööülesanded, töötasu finantsallikad ja finantsallika kasutamise määra kinnitab struktuuriüksuse juht töötasu finantsallikate määramise otsusega (edaspidi FAO). 5.11 Kui FAO sisaldab finantsallikaid, mille kasutamist ning vastava tööülesande teostamist tuleb abikõlblikkuse eesmärgil dokumentaalselt tõendada, siis tuleb töötajale FAO edastada tutvumiseks. 5.12 Kui töötaja saab töötasu, mille abikõlblikkust tuleb rahastajale tõendada, vormistatakse töötajale lisatasu maksmisel vajadusel tööajatabel lisatöö teostamise perioodi ulatuses. Tööajatabeliga asendatakse FAOga määratud projektitöö koormus. 5.13 Kui töötaja tööaja kasutus fikseeritakse tööajatabelis või FAOs toodud finantsallikate osas ei ole vajalik abikõlblikkuse tõendamine, siis ei ole vajalik fikseerida FAOs projektitöö koormust. 6. Lisatasu maksmine 6.1 Lisatasu makstakse töölepingus kokku leppimata ajutiste lühiajaliste täiendavate tööülesannete täitmise eest, mis ei too kaasa töötaja töö sisu või vastutusulatuse püsivat muutumist. 6.2 Lisatasu määr peab olema: 6.2.1 vastavuses tehtava lisatöö mahuga ja keerukusega või 6.2.2 proportsionaalne töötaja põhipalga määraga või 6.2.3 võrreldav täienduskoolituste, välispartneritele konsultatsioonitööde või eksperthinnangute teostamise puhul analoogse tegevuse turuhinnaga või 6.2.4 vastavuses ülikooli siseselt kehtestatud teenuste hinnakirjaga. 6.3 Lisatasu kuine määr ei ületa tavapäraselt 1000 eurot täistööaja suhtes. 6.4 Lühiajalisteks loetakse täiendavaid tööülesandeid, mille kestus ei ületa viit järjestikust kalendrikuud. Töötajale kauemaks kui viieks kuuks kokkulepitud täiendavate ülesannete täitmise eest makstavad lisatasud vormistatakse töölepingus. 6.5 Lisatasu tuleb kokku leppida enne lisaülesannete täitmisele asumist. Lisatasu makstakse hiljemalt täiendavate tööülesannete täitmise kuule järgneval kalendrikuul. Lisatasu makstakse struktuuriüksuses selleks ettenähtud finantsvahendite arvelt. 6.6 Sama sisuga või samal alusel jätkuvaid täiendavaid tööülesandeid ei või vormistada järjestikuste lisatasudena, kui nende kogukestus ületab viit kuud. 6.7 Lisatasu ei maksta juhendajatele lõputööde eduka kaitsmise tulemusena. 6.8 Struktuuriüksuse juhi poolt kinnitatud korra alusel võib töötajale määrata lisatasu, kui töötaja aastane kontaktõppe või juhendamise maht ületab töökorralduse eeskirja lisaga 3 seatud piirkoormust.  4 6.9 Töötajale määratud ühekordsed lisatasud täiendavate tööülesannete täitmise eest vormistatakse finantskorraldusega. 7. Tulemustasu maksmine 7.1 Tulemustasu makstakse töötajale üldjuhul kord aastas struktuuriüksuse poolt selleks ette nähtud finantsvahendite arvelt: 7.1.1 töötajaga kokkulepitud eesmärkide kokkulepitud taset ületava täitmise või töötaja tulemusliku töö eest oma töövaldkonnas, 7.1.2 taustsüsteemist oluliselt eristuvate töötulemuste või 7.1.3 töötaja poolt edukalt ellu kutsutud või täide viidud ülikooli arengut mõjutavate tegevuste eest. 7.2 Kui tulemustasu määramisel hinnatakse vähemalt ühe aasta pikkust tööperioodi, ei tohi töötajale määratav tulemustasu olla väiksem kui tema tulemustasu maksmise kuule eelneva kuu püsiva põhipalga määr. 7.3 Ettepaneku koos töötajale tulemustasu määramise põhjendusega esitab struktuuriüksuse juht dekaanile või vastutusala juhile kirjalikult finantskorralduse vormil. 7.4 Tulemustasu määrab rektor, dekaan või vastutusala juht. 7.5 Tulemustasu määramise vastavust reeglitele kontrollib personaliosakond. Tööandja esindajal on õigus tutvuda tulemustasu määramise ettepanekutega. 7.6 Töötajale määratud tulemustasu vormistatakse finantskorraldusega. 8. Preemia maksmine 8.1 Preemia määramise aluseks on töötajate tunnustamist ja äramärkimist reguleerivad õigusaktid. 8.2 Ülikool loob töötajate tunnustamise süsteeme, mis lähtuvad tahtest väärtustada töötajate pühendumist, püsivalt kõrgetasemelist töökvaliteeti või esiletõstmist väärivat pikaajalist panust ülikooli või üksuse arengusse. 8.3 Ülikooli ülese tunnustamise lähtekohad on sätestatud tunnustamise ja sümboolika eeskirjas. Struktuuriüksuste sisesed töötajate tunnustamise süsteemid kinnitatakse struktuuriüksuse juhi või dekaani korraldusega. 8.4 Struktuuriüksuste sisesed preemia maksmise aluseks olevad aktid kooskõlastab personaliosakond. 8.5 Töötajale määratud preemiad vormistatakse finantskorraldusega. 9. Töö- ja puhkusetasu maksmine ja puhkusetasu arvutamine 9.1 Töötasu makstakse töötajatele vastavalt töölepingus kokkulepitud tingimustele üks kord kuus ülikooli töökorralduse eeskirjas ette nähtud ajal töötaja poolt osutatud pangakontole. Töötasu ülekandmise kulud kannab ülikool. 9.11 Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või tööandja ja töötaja kokkuleppel osade kaupa palgapäeviti. 9.2 Puhkusetasu arvutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, seejuures: 9.2.1 kui töötaja on saanud puhkusetasu arvestuse vajaduse tekke eelneval kuuel kuul muutumatu suurusega töötasu, makstakse töötajale puhkusetasu sama muutumatu suurusega töötasu määra alusel; 9.2.2 kui töötaja töötasu on puhkusetasu arvestuse vajaduse tekke eelneval kuuel kuul muutunud, arvutatakse ning makstakse töötajale puhkusetasu kuue kuu keskmise töötasu määra alusel, v.a juhul kui punktis 9.2.1 arvestatud puhkusetasu on suurem, siis makstakse töötajale puhkusetasu punktis 9.2.1 toodud arvestuse põhimõttel. 9.2.3 Töölepingu lõpetamisel on struktuuriüksuse juhil õigus loobuda töötaja poolt välja teenimata põhipuhkuse puhkusetasu kinnipidamisest. 10. Eeskirja rakendamine ja järelevalve 10.1 Eeskirja rakendamise eest struktuuriüksuse tasandil vastutab struktuuriüksuse juht, kes tagab struktuuriüksuses põhjendatud ja läbipaistva töötasustamise ning töötajate informeerituse töötasustamise küsimustes.  5 10.2 Dekaan kujundab teaduskonna töötasustamise poliitikat ja jälgib selle elluviimist teaduskonnas. Dekaan võib kehtestada vajadusel teaduskonna tasandil eeskirjaga kooskõlas olevaid täiendavaid töötasustamise tingimusi ning tal on õigus nõuda nende täitmist. 10.3 Personaliosakond teostab eeskirja rakendamise üle järelevalvet, teeb asjaomastele juhtidele ülevaateid, analüüse ja ettepanekuid. 11. Eeskirja lisad Eeskirja lisad on: 11.1 ametikohtade liigid ja nendele vastavad töötasu astmed (lisa 1); 11.2 töötasu astme alammäärad (lisa 2); 11.3 peaspetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 3); 11.4 spetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 4); 11.5 tehnilise töötaja ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 5); 11.6 oskus- ja abitöölise ametikoha hindamine ja nõuded töötajale (lisa 6). 12. Rakendussätted 13. Kehtivates töölepingutes kokku lepitud tasustamise tingimusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni poolte kokkuleppel või kehtivuse lõppemiseni. 14. Töölepingute muutmisel viivad struktuuriüksused töötasustamise tingimused kooskõlla käesoleva eeskirjaga. 15. Tunnistan kehtetuks töötasustamise eeskirja (kinnitatud rektori 31.08.2021 käskkirjaga nr 30, muudetud rektori 10.01.2022 käskkirjaga nr 1, 27.01.2022 käskkirjaga nr 6, 19.05.2022 käskkirjaga nr 25, 03.11.2022 käskkirjaga nr 55, 16.01.2023 käskkirjaga nr 1, 18.12.2023 käskkirjaga nr 47, 21.10.2024 käskkirjaga nr 38, 19.11.2024 käskkirjaga nr 41, 16.01.2025 käskkirjaga nr 2). 16. Käskkiri jõustub 1. aprill 2026.  Lisa 1 töötasustamise eeskirjale Ametikohtade liigid ja nendele vastavad töötasu astmed Ametikoha liik Ametinimetus Töötasu aste täisprofessor 11 tenuuriprofessori ametikoht kaasprofessor 10 kaasprofessor 10 professori ametikoht nooremprofessor 9 praktik-professor 9-11 kaasatud professor 9−11 sihtrahastusega 9−11 Akadeemilised professor ametikohad vanemlektor 9 lektori ametikoht lektor (PhD) 8 lektor 7 juhtivteadur 11 vanemteadur 9 teaduri ametikoht teadur 8 doktorant- 6 nooremteadur juhtivpersonal prorektor, vastutusala vastutusala juht 12 juht dekaan 11 instituudi direktor 10 Mitteakadeemilised haldus- ja tugistruktuuri 9 ametikohad struktuuriüksuse juht spetsialist peaspetsialist 6−8 spetsialist 4−6 tehniline töötaja 3−5 oskus- ja abitööline 3−4  Lisa 2 töötasustamise eeskirjale Töötasu astme alammäärad Töötasu astme (palgaastme) Töötasu aste alammäär täistööajaga (palgaaste) töötamisel (eurodes) alates 01.01.2026 3 983 4 1092 5 1263 6 1608 7 2256 8 2764 9 2958 10 3150 11 3406 12 3527  Lisa 3 töötasustamise eeskirjale Peaspetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale Peaspetsialist – oma valdkonna juhtiv spetsialist, kelle ülesandeks on arendustöö ning inimeste ja/või protsesside juhtimine. Ametikoht eeldab kõrget spetsialiseeritust, oskust analüüsida, ennetada ja lahendada probleeme, teha koostööd ning juhtida/koordineerida valdkonda. Töötasu aste Jrk Nõuded 8 7 6 1. Juhtimine Inimesed, protsessid Inimesed ja/või Inimesed ja/või ja ressursid protsessid protsessid 2. Töövaldkonna Oluline arendamine Põhiülesanne Põhiülesanne kõrvalülesanne 3. Vastutus Lõppvastutus Lõppvastutus Lõppvastutus Tervikvaldkond/ Tervikvaldkond/ Tervikvaldkond/ eriala/konkreetne eriala eriala ametikoht 4. Mõju suurus Üleülikooliline või Üleülikooliline ja Struktuuriüksuse/ struktuuriüksuse/ ülikooliväline töövaldkonna sisene töövaldkonna sisene 5. Tööülesannete keerukus, uudsus, Kõik tunnused Kõik tunnused Kõik tunnused mitmekesisus 6. Haridus Magistrikraad või Magistrikraad või Magistrikraad või sellele vastav sellele vastav sellele vastav kvalifikatsioon kvalifikatsioon kvalifikatsioon 7. Oskused Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus tasemel C1 tasemel B2 tasemel B2 Hea arvutioskus Hea arvutioskus Hea arvutioskus Väga head Väga head Väga head koostööoskused koostööoskused koostööoskused  Lisa 4 töötasustamise eeskirjale Spetsialisti ametikoha hindamine ja nõuded töötajale Spetsialist − tagab iseseisvalt oma valdkonna kindlate protsesside toimimise ja arendamise ning probleemide lahendamise. Töötasu aste Jrk Nõuded 6 5 4 1. 1Juhtimine Protsessid Protsessid Protsessid 2. 2Töövaldkonna Põhi- või oluline Oluline arendamine Kõrvalülesanne kõrvalülesanne kõrvalülesanne 3. 3Vastutus Lõpp- või jagatud Jagatud vastutus vastutus Jagatud vastutus Valdkond/ eriala või Tervikvaldkond/ Ametikoht ametikoht eriala 4. 4Mõju suurus Üleülikooliline või Struktuuriüksuse/ Struktuuriüksuse/ struktuuriüksuse/ töövaldkonna sisene töövaldkonna sisene töövaldkonna sisene 5. 5Tööülesannete keerukus, uudsus, mitmekesisus Kõik tunnused Vähemalt 2 tunnust Vähemalt 1 tunnus 6. 6Haridus Kõrgharidus Kõrgharidus Kesk(eri)haridus 7. 7Oskused Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus tasemel B2 tasemel B1 tasemel B1 Hea arvutioskus Hea arvutioskus Arvutioskus Väga head Head koostööoskused Head koostööoskused koostööoskused  Lisa 5 töötasustamise eeskirjale Tehnilise töötaja ametikoha hindamine ja nõuded töötajale Tehniline töötaja - tööülesanded on seotud info kogumise, salvestamise ja töötlemisega, kantselei-, sekretäritöö ja lihtsamate finantsoperatsioonidega, infoteenindusega. Töö eesmärk on tagada kindla protsessi või funktsiooni toimimine. Töötasu aste Jrk Nõuded 5 4 3 1. Töötajate Töö korraldamine/ − − juhendamine koordineerimine 2. Klientide Oluline või juhendamine Väheoluline Oluline tööülesanne väheoluline tööülesanne tööülesanne 3. Tegutsemisvabadus Keskmine Keskmine või madal Madal 4. Ülesannete mitmekülgsus, Keskmine Keskmine või madal Madal keerukus, uudsus 5. Haridus Kõrgharidus Kesk(eri)haridus Kesk(eri)haridus 6. Oskused Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus Võõrkeel(t)eoskus tasemel B1 tasemel A2 tasemel A2 Hea arvutioskus Arvutioskus Arvutioskus Head koostöö- ja Koostöö- ja Koostöö- ja suhtlemisoskused suhtlemisoskused suhtlemisoskused  Lisa 6 töötasustamise eeskirjale Oskus- ja abitöölise ametikoha hindamine ja nõuded töötajale Oskus- ja abitööline - tööülesanded on suhteliselt lihtsad, korduvad, keskmise või vähese uudsuse ja mitmekesisusega ning sõltuvalt ametikohast seotud keerukate tööriistade käsitlemisega. Töö eesmärk on kindlate tööde või tööoperatsioonide õigeaegne ja kvaliteetne sooritamine. Töötasu aste Jrk Nõuded 4 3 1. Töötajate juhendamine Töö korraldamine/ – Koordineerimine 2. Tegutsemisvabadus Keskmine Keskmine või madal 3. Ülesannete keerukus, Keskmine Madal uudsus ja mitmekesisus 4. Haridus ja töökogemus Erialane kutseharidus ja Erialane kutseharidus töökogemus