DIREKTORI KÄSKKIRI
29.06.2026 nr 1-1/3-26/24
Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga
nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla
Avavanglaosakonna kodukord“ ja „Viru
Vangla Avavanglaosakonna kodukorra
seletuskiri“ muutmine
Vangistusseaduse § 105 lg 3, justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja
põhimäärus“ § 4 lõike 2 punkti 7 alusel:
1. Muudan Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla
Avavanglaosakonna kodukord“ (edaspidi Kodukord) ja „Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukorra
seletuskiri“ (edaspidi Seletuskiri) järgmiselt:
1.1. Asendan Kodukorras ja Seletuskirjas läbivalt sõna „kamber“ (samuti käändes) sõnaga „tuba“ (samuti
käändes).
1.2. Muudan Kodukorra punkti 1.7.3. teist lauset ja Seletuskirja punkti 1.7.3. teist lauset järgmises
sõnastuses:
Kodukord punkt 1.7.3. Jope, mütsi ja kinnaste kandmine siseruumides on keelatud, v.a juhul, kui minnakse
siseruumidest välja või tullakse väljast siseruumidesse tagasi.
Seletuskiri punkt 1.7.3. Ülerõivaste kandmine siseruumides on ebaotstarbekas, kuna siseruumid on soojad,
nendesse on võimalik peita erinevaid vanglas keelatud esemeid.
1.3. Muudan Kodukorra punkti 1.8.15. esimest lauset järgmises sõnastuses:
1.8.15. viia mööbliesemeid toast välja ja tuua tuppa mööbliesemeid, mis ei ole toa nimekirjas, ning hoida
toas kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi.
1.4. Muudan Kodukorra punkti 1.8.17., jättes sõnastusest välja sõnad „ja toa uksel“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.5. Täiendan Kodukorda ja Seletuskirja punktiga 1.8.22. järgmises sõnastuses:
Kodukord punkt 1.8.22. avada omavoliliselt lukustatud uksi, takistada uste sulgumist või fikseerumist.
Seletuskiri punkt 1.8.22. Kinnipeetaval on keelatud avada omavoliliselt lukustatud uksi, takistada uste
sulgumist või fikseerumist, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolt järelevalve teostamist ja
tagamist, mistõttu võib ohtu sattuda vangla turvalisus.
1.6. Muudan Kodukorra punkti 3.1. esimest lauset järgmises sõnastuses:
3.1. Avavanglasse saabunud kinnipeetav otsitakse läbi.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.7. Asendan Kodukorra punkti 5.6. ja Seletuskirja punkti 5.6. sõnastuses numbrid „00.00-ni“ numbritega
„01.00-ni“.
1.8. Muudan Kodukorra punktis 7.1.3. sätestatud plastümbrisega taskupeegli mõõte järgmises
sõnastuses:
7.1.3. plastümbrisega taskupeegel, mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm.
1.9. Muudan Kodukorra punkte 7.1.9., 7.1.10. ja 7.1.39. jättes sõnastusest välja sõna „vangla“
1.10. Muudan Seletuskirja punkti 7.1.9. järgmises sõnastuses:
7.1.9. Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada ka isiku
elu ja tervist. Kinnipeetavate ravi korraldab vanglas tervishoiuteenuse osutaja, s.o SA Ida-Viru Kaskhaigla.
Tervishoiuteenuse osutaja otsustab, kas ja milliseid abivahendeid kinnipeetaval vaja on. Kontrollimatu
meditsiiniliste abivahendite kasutamine pärsib tervishoiuteenuse osutaja tööd, kuna tervishoiuteenuse
osutajal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada missuguseid abivahendeid on kinnipeetav kasutanud.
Samuti on meditsiinilistesse abivahenditesse reeglina väga hõlbus peita keelatud esemeid, mistõttu tuleb
abivahendite kasutamist võimaldada ainult nendele kinnipeetavatele, kellel on selleks ka reaalne vajadus.
Lisaks võivad meditsiinilised abivahendid sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt
elastikside). Süstalt koos nõelaga saab aga kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud
tegevus jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu.
Vererõhumõõtja sisse on võimalik peita keelatud aineid (näiteks narkootilised ained) ja esemeid, mida
vanglaametnikul on raske avastada. Keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumine seab
otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab
kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab kinnipeetavatel vajadusel tervishoiuteenuse osutaja, mistõttu
puudub kinnipeetavatel vererõhumõõtja järele kambris vajadus.
1.11. Muudan Kodukorra punkti 7.1.11., 7.1.17., 7.1.24. ja 7.1.25., 7.1.36. sõnastust, lisades pärast sõna
vahendusel sõnad „või loal“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.12. Muudan Seletuskirja punkti 7.1.33. sõnastust, asendades „meditsiiniosakond“ sõnaga
„tervishoiuteenuse osutaja“.
Põhjendus: Sõnastus viiakse praktikaga kooskõlla.
1.13. Muudan Kodukorra punkti 7.1.41. ja Seletuskirja punkti 7.1.41. sõnastust jättes sõnastusest välja
sõna „kõrvatropid“.
1.14. Muudan Kodukorra punkti 8.1.3. teist lauset järgmises sõnastuses:
8.1.3. Vanglateenistuse ametnik kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade laost väljastamise või lattu
paigutamise.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.15. Asendan Kodukorra punktides 8.1.4. ja 8.1.5. sõnad „inspektor-kontaktisik“ sõnadega
„vanglateenistuse ametnik“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.16. Muudan Kodukorra punkti 8.2.3. järgmises sõnastuses:
8.2.3. avavanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida tal lahkudes kaasas ei olnud, v.a töötavail
kinnipeetavail tööandja antud tööriietus ning õppivail kinnipeetavail kooli väljastatud õppematerjalid.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.17. Tunnistan kehtetuks Kodukorra punkti 9.1.
1.18. Asendan Kodukorra punktis 9.12. sõnad „peaspetsialisti-korrapidajat“ sõnadega „vanemvalvurit või
valvurit“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
2
1.19. Täiendan Kodukorda ja Seletuskirja punktiga 11.1.1.1.järgmises sõnastuses:
Kodukord punkt 11.1.1.1. Kinnipeetaval on õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt vangiportaali
(VaPo) kaudu. Teabehaldusteenistus registreerib elektroonselt esitatud pöördumise
dokumendihaldussüsteemis ja suunab lahendamiseks asjakohasele struktuuriüksusele. Elektroonse
pöördumise esitamisel ei ole vaja samasisulist pöördumist paberkandjal esitada. Vangla ei vahenda
elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega. Teiste asutustega suhtlemisel tuleb
kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile.
Seletuskiri punkt 11.1.1.1. Vanglas on kasutusele võetud tahvelarvutid, mille vahendusel on kinnipeetaval
võimalik koostada elektroonseid pöördumisi ja esitada neid vangiportaali kaudu.
1.20. Muudan Kodukorra punkti 11.2.2. alates kolmandast lausest järgmises sõnastuses:
11.2.2. Kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme
maksumus, siis üldjuhul taotlust ei rahuldata.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.21. Muudan Kodukorra punkti 11.4.1. järgmises sõnastuses:
11.4.1. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse
ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma toa ja osakonna olmeruumid, pärast äratust seadma korda oma
magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma voodi
külge eesriideid (linad, rätikud vms.), seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides,
vanglaametniku loata vahetada omavahel magamiskohti.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.22. Muudan Kodukorra punkti 11.7.1. järgmises sõnastuses:
11.7.1 Põhjendatud kulude katteks väljastatakse kinnipeetavale sularaha tema vanglasiseselt isikuarvelt
üldjuhul kord nädalas reedeti. Raha väljastamise alus on kinnipeetava taotlus, mille kooskõlastab inspektor-
kontaktisik. Taotlus väljastada sularaha esitatakse hiljemalt sama nädala kolmapäevaks.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.23. Muudan Kodukorra punkti 13. järgmises sõnastuses:
13. Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, kirjavahetus, perioodiliste väljaannete tellimine ning
pakkide saamine ja saatmine.
Põhjendus: Sõnastuse korrigeerimine.
1.24. Muudan Kodukorra punkti 13.1.1. järgmises sõnastuses:
13.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks peab kokkusaaja registreerima kas telefoni teel (tel 663 7946) või
elektrooniliselt (e-post
[email protected]) või kinnipeetav esitab kirjalikult
taotluse (lisa 13) vähemalt kümme tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Lühiajalise kokkusaamise
annulleerimisest või külastajate nimede muutumisest peab kokkusaaja või kinnipeetav teavitama vanglat
vähemalt viis tööpäeva enne kokkusaamist. Telefoni teel saab registreerida teisipäevast reedeni kell 09.00–
15.00. Järgmise kalendrikuu kokkusaamisele saab registreerida käesoleva kalendrikuu 1. kuupäevast.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.25. Täiendan Kodukorra punkti 13.3.1. järgmises sõnastuses:
13.3.1. Lisaks paberkandjal kirjavahetusele on kinnipeetaval vanglas turvalise tehnilise võimekuse
olemasolu korral võimalik vangla seadme kaudu saata ja vastu võtta kirju ka elektroonilises vormis
(edaspidi e-kiri) seoses õppimise ja töötamisega ning muude vanglaga kooskõlastatud
taasühiskonnastavate tegevustega, kui see on kooskõlas vangistuse eesmärkidega. Isikliku e-posti konto
kasutamine tuleb kinnipeetaval kooskõlastada vanglateenistuse ametnikuga. Vanglal on õigus kontrollida
saadetud ja vastu võetud e-kirjade adressaate.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
3
1.26. Asendan Kodukorra punktis 13.5.4. sõna „mis“ sõnaga „millal“.
Põhjendus: Sõnastuse korrigeerimine.
1.27. Jätan Kodukorra punkti 13.6.1. sõnastusest välja sõnad „v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.28. Jätan Kodukorra punkti 14.3. sõnastusest välja sõna „(lisa 16)“, lisan pärast sõna „oma“ sõna
„vanglateenistuselt“.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.29. Muudan Kodukorra punkti 15.4. järgmises sõnastuses:
15.4. Elektriseadmeid võib soetada ainult vangla vahendusel või loal.
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.30. Jätan Kodukorra punkti 15.6. sõnastusest välja sõna „(lisa 16)“’
Põhjendus: Regulatsioon viiakse praktikaga kooskõlla.
1.31. Täiendan Kodukorra punkti 21.4. esimest lauset pärast sõna „(nt raamatud)“ sõnadega „mis
paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu.“
Põhjendus: Sõnastuse korrigeerimine.
2. Avavangla üksuse juhil tutvustada käskkirja oma üksuse teenistujatele ja korraldada käskkirja
tutvustamine avavangla kinnipeetavatele.
3. Käskkiri jõustub 1.08.2026.
Kui isik leiab, et käskkirjaga rikutakse tema õigusi võib ta Viru Vangla kaudu esitada 30 päeva jooksul
Justiits- ja Digiministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juhul, kui
vaie jääb rahuldamata, tähtaegselt lahendamata või see tagastatakse, on võimalik esitada kaebus
halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Anslan
4
Rules of procedure of Viru Prison open prison
Approved by Directive No. 1-1/19 of 23 January 2013 of the director of Viru Prison, amended by Directive No. 11/133
of 7 July 2014 of the director of Viru Prison, Directive No. 1-1/152 of 11 August 2014, Directive No. 1-1/53 of 27
March 2015, Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015, Directive No. 1-1/22 of 4 February 2016, Directive No. 1-
1/196 of 29 December 2016, Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017, Directive No. 1-1/115 of 4 October 2017,
Directive No. 1-1/133 of 7 December 2017, Directive No. 1-1/82 of 2 July 2018, Directive No. 1-1/135 of 22 October
2021, Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, Directive No.1-1/3-25/4
of 24 January 2025, Directive No.1-1/3-25/20 of 25 June 2025, Directive No.1-1/3-25/24 of 7 August 2025 and
Directive No.1-1/3-26/24 of 29 June 2026
JÕHVI 2013
Table of contents
1. General provisions ........................................................................................................................................ 3
2. Territory of the open prison ......................................................................................................................... 4
3. Reception into and placing in the open prison .......................................................................................... 4
4. Movement on the territory of the prison and the open prison ................................................................. 5
5. Schedule ........................................................................................................................................................ 6
6. Roll-call .......................................................................................................................................................... 6
7. Prohibited items ............................................................................................................................................ 7
8. Personal effects ............................................................................................................................................. 9
9. Provision of food for imprisoned persons ............................................................................................... 11
10. Waste management ..................................................................................................................................... 12
11. Matters concerning living conditions ....................................................................................................... 12
12. Smoking ....................................................................................................................................................... 14
13. Short-term visits, telephone calls, coorespondence, subscriptions to periodicals and the
receipt and sending of parcels ............................................................................................................................ 15
14. Prison leave ................................................................................................................................................. 18
15. Shopping ...................................................................................................................................................... 19
16. Studying, working, and participating in programmes ............................................................................. 20
17. Sports, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities ............................... 21
18. Satisfying religious needs .......................................................................................................................... 21
19. Provision of health care services .............................................................................................................. 22
20. Reception of officials .................................................................................................................................. 23
21. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties ................................................... 23
22. Transfer and release from the prison ........................................................................................................ 23
23. Compensation for travel expenses ........................................................................................................... 24
24. Using a tablet ............................................................................................................................................... 24
25. Use of the Internet ....................................................................................................................................... 25
26. Using a mobile phone ................................................................................................................................. 25
Annexes ................................................................................................................................................................. 26
Annex 1 .................................................................................................................................................................. 26
Annex 2 .................................................................................................................................................................. 27
Annex 3 .................................................................................................................................................................. 28
Annex 4 .................................................................................................................................................................. 29
Annex 5 .................................................................................................................................................................. 30
Annex 6 .................................................................................................................................................................. 31
Annex 7 .................................................................................................................................................................. 32
Annex 8 .................................................................................................................................................................. 33
Annex 9 .................................................................................................................................................................. 34
Annex 10 ................................................................................................................................................................ 35
Annex 11................................................................................................................................................................. 36
Annex 12 ................................................................................................................................................................ 37
Annex 13 ................................................................................................................................................................ 38
Annex 14 ................................................................................................................................................................ 40
Annex 15 ................................................................................................................................................................ 41
Annex 16 ................................................................................................................................................................ 43
Annex 17 ................................................................................................................................................................ 44
Annex 18 ................................................................................................................................................................ 45
Annex 19 ................................................................................................................................................................ 46
Annex 20 ................................................................................................................................................................ 48
Annex 21 ................................................................................................................................................................ 49
Annex 22 ................................................................................................................................................................ 50
Annex 23 ................................................................................................................................................................ 51
2
1. General provisions
1.1. The purpose of the rules of procedure of the open prison of Viru Prison (hereinafter the prison)
(hereinafter the rules of procedure) is to specify the general procedure and organisation of the
execution of judgments set out in the Imprisonment Act, regulation No. 72 of 30 November 2000 the
Minister of Justice ‘Internal Rules of Prison’, the rules of procedure of Viru Prison, and other legislation
in the open prison of the prison (hereinafter the open prison). (Amended by Directive No. 1-1/69 of
13 June 2017, entered into force on 1 July 2017)
1.2. Imprisoned persons in the open prison, prison officers, and persons visiting the prison must comply
with the rules of procedure.
1.3. The imprisoned person can get acquainted with the schedules specified in the rules of procedure
through the information stand of the ward or with the help of the inspector-contact person of the unit.
1.4. The imprisoned person can get the forms specified in the annexes to the rules of procedure from the
contact person or the unit guard. If necessary, the contact person helps the imprisoned person fill in
the forms.
1.5. The prison has the right to demand from the imprisoned person compensation for the material
damage caused through civil court proceedings.
1.6. The director of the prison has a right to temporarily deviate from compliance with the rules of
procedure in their orders if necessary.
1.7. The imprisoned person must:
1.7.1. stop other activities when the prison service officers enter the room, stand up, keep their hands
at the sides in a visible position for the prison service officer, and stand by their bed or elsewhere
on the order of the prison service officer;
1.7.2. be polite with prison officers, prison visitors, and other imprisoned persons, not use jargon or
slang, and stand up to greet prison officers and other officials visiting the prison;
1.7.3. when outside the room, be properly dressed: the clothing must be clean and the sleeves and
trouser legs must not be rolled up. The wearing of jackets, hats, and gloves indoors is prohibited,
except when leaving the building or returning indoors from outside; (Amended by Directive No.
1-1/3-26//24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
1.7.4. immediately notify the prison service officer of any lost or found items, as well as of the destruction
or becoming unusable of effects items in the room or the prison property;
1.7.5. turn off electrical equipment when leaving the room last. (Added by Directive No. 1-1/215 of 12
December 2023, entered into force on 1 January 2024)
1.8. The imprisoned person is not allowed to:
1.8.1. cross the barriers, climb or hang on the structure of the walking area;
1.8.2. leave the place of stay assigned to them without the permission of a prison servic
officer;
1.8.3. enter the working premises of the prison staff without permission;
1.8.4. stay in a room at a time not designated for it, talk to other persons (except for the prison service
officer escorting them) while being escorted, engage in extraneous activities while being escorted,
shake hands with other persons, drop or pick up any items from the ground, look into peepholes,
press any button or switch, deviate from the intended route, etc.
1.8.5. use physical and/or mental violence against other imprisoned persons, prison officers, and other
persons;
1.8.6. behave rudely and use sexually harassing, obscene, ambiguous, threatening, and
degrading expressions; (Amended by Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017, entered into force on
1 July 2017)
1.8.7. call out, exchange information loudly with another imprisoned person, shout, or otherwise disturb
other persons in the prison;
1.8.8. incite or encourage other imprisoned persons to commit violations of law;
1.8.9. play board or other games or place bets for profit-making purposes;
1.8.10. tattoo themselves or another person and allow themselves to be tattooed;
3
1.8.11. arbitrarily leave open doors between floors and doors leading to the outdoor area, put foreign
items in the door stop, etc.;
1.8.12. adjust the volume of a television and radio to interfere with the performance of the duties of the
prison officers or disturb other persons; (Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015,
entered into force on 13 April 2015)
1.8.13. put items and substances in the toilet bowl that are not subject to the intended use of the toilet
bowl;
1.8.14. make writings or markings on or stick or attach photos (except on the adhesive board intended
for this purpose), reproductions, magazine clippings, covers, carpets, etc. to the construction and
interior elements of the room and other prison property. It is forbidden to cover lighting and
electronic surveillance devices and to use items in a way to impede visual surveillance (e.g.,
laying covers on tables/cabinets, placing photos on windowsill, etc.); (Amended by Directive No.
1-1/133 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018)
1.8.15. to emove furniture from the room, bring in furniture that is not listed in the room inventory, or keep
in the room any furniture or furniture parts that have become detached from their fixtures or are
damaged . A detached or broken item must be reported immediately to the prison service officer
and, if possible, handed over to them; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026,
entered into force on 1 August 2026)
1.8.16. acquire and dispose of items and substances from other imprisoned persons.
1.8.17. stay in a room not intended for them; (Added by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered
into force on 15 June 2022) (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered
into force on 1 August 2026)
1.8.18. display images and symbols (photos, pictures, flags, coats of arms, symbols, etc.) on their body,
clothing, or in the room and in other rooms (e.g. living ward, walking area, etc.) that incite war,
inter-ethnic conflict, or state leaders of aggressor countries; (Added by Directive No. 1-1/76 of 15
June 2022, entered into force on 15 June 2022)
1.8.19. attach to the adhesive boards in the rooms or otherwise display (including outside the room)
pictures, reproductions, magazine clippings, etc., which depict the naked human body; (Added
by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June 2022)
1.8.20. ferment or acidify foodstuffs; (Added by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force
on 15 June 2022)
1.8.21. store products in the room that are not in their original packaging or the storage box set out in
clause 7.1.36 of the rules of procedure; (Added by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023,
entered into force on 1 January 2024)
1.8.22. to open locked doors without authorization, or to obstruct doors from closing or locking properly.
(Added by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
1.9. Video and audio surveillance are used in the public areas of Viru Prison. On the territory of Viru Prison,
a prison service officer may, when performing their duties, i.e. performing any operation arising from
the law (performing a roll-call in the rooms, escorting or transferring imprisoned persons in the prison,
etc., except during the full search of the imprisoned person), use a body camera attached to their
uniform (which is clearly distinguishable and visible) to perform video and audio surveillance of the
operations carried out. (Added by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June
2022)
2. Territory of the open prison
2.1 The territory of the prison consists of the land area and buildings located inside and outside the outer
boundary of the prison.
2.2 The open prison building is located on the territory of the prison and is marked with AV.
2.3 The open prison is defined as the building intended for the accommodation of imprisoned persons
and the surrounding area delimited by a wire fence.
3. Reception into and placing in the open prison
3.1. The imprisoned person arriving in the open prison shall be searched. Before the search, the prison
service officer makes a proposal to the imprisoned person to hand over all items that they have with
them which are prohibited in the open prison or which were not acquired through the prison.
(Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
4
3.2. After the search, the imprisoned person is provided with one pillow, one blanket, two sheets, one
pillowcase, one small towel, one bath towel, and dishes (fork, knife, spoon, mug, coffee cup, plate,
bowl). If necessary, toiletries are also provided to the imprisoned person.
3.3. Items prohibited in the open prison will be handled pursuant to the procedure established in the
Imprisonment Act and the ‘Internal Rules of Prison’.
3.4. The prison service officer assigns the imprisoned person a room, a bed, an adhesive board for putting
up information and photos, and a locker for storing items, which is marked on the label on the door of
the room. The prison service officer decides which personal effects will be allowed for the imprisoned
person and which will be deposited in the storage and introduces the rules of procedure of the open
prison against a signature. (Amended by Directive No. 1-1/133 of 07 December 2017, entered into
force on 1 January 2018)
3.5. The personal effects of the imprisoned person which are not allowed in the prison are deposited in the
designated storage. The personal effects are entered in the list of personal effects in the register of
imprisoned persons. The proper deposition of items in the storage and their issuance from the storage
is organised by the prison service officer.
3.6. The imprisoned person is asked to sign a letter of guarantee (Annex 22), whereby they undertake to
voluntarily provide urine and/or blood samples at the first request to detect a possible state of
intoxication. Refusal to sign the letter of guarantee or to give subsequent samples is considered
grounds for transferring the imprisoned person to the closed prison.
3.7. If necessary, the imprisoned person and their effects will be immediately disinfected.
3.8. Once the imprisoned person arrives at the open prison, their education and professional skills are
specified, on the basis of which they are generally employed, keeping in mind the goals set in their
individual treatment plan.
4. Movement on the territory of the prison and the open prison
4.1. The imprisoned person must wear a name tag in a visible place on the territory of the prison. They do
not have to wear a name tag when leaving the territory of the prison.
4.2. Prisoners move around on prison grounds with the permission of and accompanied by a prison service
officer or independently. (Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force
on 1 February 2025)
4.3. The imprisoned person has the right to move without an escort within the open prison in accordance
with the schedule from wake-up until lights-out.
4.4. Prisoners go for a walk in appropriate clothing for the season. The prison service officer has the right to
prohibit a prisoner from walking if they are not dressed in accordance with the season. Only a
wristwatch, a religious item worn around the neck, a wedding ring, a handkerchief, a bottle and a
book (including periodicals and magazines) are allowed on the walk. (Amended by Directive No. 1-
1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
4.5. While in the walking area, imprisoned persons of the open prison may not communicate with other
people through the fence, lie on the ground, and sit in places not designated for this purpose.
(Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13 April 2015)
4.6. An imprisoned person of the open prison who participates in the maintenance of the prison on the outer
territory may communicate only with the prison officer organising the work. Communication with other
persons is prohibited. (Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13
April 2015)
4.7. If the imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a disciplinary violation
in the walking area, the prison service officer has the right to continue or interrupt their stay in the
5
walking area. (Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13 April
2015)
4.8. If the imprisoned person leaves the open prison or enters the open prison , they will be searched. For
this, they must stand, facing the wall, and place their hands on the designated marks on the wall or
on another place indicated by the prison service officer, palms facing them. If necessary, the
imprisoned person will be fully searched, including strip-searched.
5. Schedule
5.1. The imprisoned person must follow the established schedule (Annex 1).
5.2. The imprisoned person must go to the room assigned to them for meals and roll-calls in accordance
with the schedule.
5.3. The imprisoned persons study, work, participate in religious services, and engage in cultural and sports
events generally from wake-up to lights-out, taking into account the specifics of the schedule.
5.4. Imprisoned persons are sent to work based on work schedules, which the prison service officer informs
them about in advance.
5.5. The library and hairdresser services are used in accordance with the work organisation of the open
prison.
5.6. Cable television is switched on in the rooms at 06:00 and off at 22:00. The use of electricity and cable
television may be allowed until 01:00 by the decision of the head of the open prison unit or senior
prison officer present. (Supplemented by Directive No. 1-1/22 of 4 February 2016, entered into force
on 12 February 2016) (Amended by Directive No. 1-1/133 of 7 December 2017, entered into force on
7 December 2017) (Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on
1 January 2024) (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1
August 2026)
5.7. Imprisoned persons can meet with the prison management, including the director, one day a month in
the second week of every month. The inspector-contact person informs the imprisoned person of the
exact meeting time. The imprisoned person can meet the prison management, including the director,
if it is expedient and the submitted request (Annex 10) is justified.
6. Roll-call
6.1. The order for the roll-call is given orally or through the sound system immediately before the start of the
roll-call. The roll-call is carried out in the rooms and, if necessary, at the workplaces of the imprisoned
persons. The prison service officer who carries out the roll-call checks the correspondence of the
imprisoned person to the roll-call card. If necessary, the prison service officer will ask for additional
information. (Supplemented by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June
2022)
6.2. During the roll-call, the imprisoned person must stand up when a prison service officer enters the room
and stand properly dressed next to their tidy bed or elsewhere as ordered by the prison service officer.
6.3. The imprisoned person holds their hands on the sides during the roll-call. They must not lean against a
wall or a bed, speak without the permission of the prison service officer, or otherwise obstruct the roll-
call. The imprisoned person must switch off all electrical devices in the room and common areas
during the roll-call.
6.4. (Repealed by Directive No. 1-1/135 of 22 October 2021, entered into force on 22 October 2021)
6.5. The prison service officer who carries out the roll-call visually checks the physical condition of the
imprisoned persons and the technical condition of the room and the room furnishings.
6.6. During the roll-call, the imprisoned person must stay in the room assigned to them. They may leave it if
the prison service officer carrying out the roll-call has given permission to do so.
6
7. Prohibited items
7.1. In addition to the items specified in section 64 1 of the ‘Internal Rules of Prison’, the following items
corresponding to the characteristics described in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act are
prohibited to imprisoned persons on the basis of subsection 15 (4) of the Imprisonment Act:
7.1.1. foodstuff and seasoning, plant-based products, liquid, powdered, solid, and other substances,
and cigarettes and matches acquired without the prison service or without permission, or which
were not with the imprisoned person upon their arrival at the prison;
7.1.2. wire, cable, cord, and other similar item or an item containing these elements, with the
exception of the following items issued by the prison service or with the permission of the prison
service: a shoelace attached to the footwear used for the intended purpose; lanyard for wearing
a name tag; lanyard for wearing religious symbols;
up to two metres long wires or cables necessary for the use of electrical equipment which have
been acquired through the prison service or were with the imprisoned person at the time of
their arrival in the prison; an article of clothing with rubber inside; trouser belts;
7.1.3. ceramic, glass, or metal item or an item containing these elements, except for: a wrist-watch
purchased through or with the permission of the prison and a wrist-watch that the imprisoned
person had with them at the time of their arrival at the prison; nail clipper without a nail file, up
to 8 cm long;
pocket mirror with plastic frame, häving a maximum diameeter or diagonal measurement,
including the frame, of 10 cm, (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered
into force on 1 August 2026)
an electrical device issued on the basis of a permit (razor or depilator for an imprisoned person
who does not have a shaving device in the room);
a shaving device without batteries for an imprisoned person who does not have a depilator or
razor in their room;
other items issued or authorised by the prison service;
7.1.4. self-made items;
7.1.5. inedible foodstuffs,
7.1.6. a precursor of a substance having a narcotic, psychotropic or other narcotic effect, a mixture
and a natural product containing such a substance and an item or substance impregnated with
a narcotic or psychotropic substance;
7.1.7. liquids mixed from different substances the composition of which cannot be unambiguously
determined;
7.1.8. medicine, medicinal herbs, food supplements, vitamins and energy drinks, sports drinks and
substances intended for their preparation, except medicines prescribed/issued by a provider of
health care services, food supplements and vitamins prescribed/issued by a provider of health
care services or purchased with the prison’s permission; (Amended by Directive No. 1-1/3-25/4
of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
7.1.9. medical aids, medical accessories, instruments, or devices, except if prescribed by the medical
officer; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August
2026)
7.1.10. mobility aids, except if permitted or issued by the medical officer; (Amended by Directive No.
1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
7.1.11. aroma emitting substance and item,
except toiletries and cleaning products purchased through the prison service or issued by the
prison or with the prisons permission; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026,
entered into force on 1 August 2026)
7.1.12. toilet paper, napkins, cotton pads, cleaning cloth, sponge, etc., except items acquired
through the prison or with permission of the prison and taken to the prison, except plastic
soap box (1 pc), plastic toothbrush box (1 pc), and cleaning cloth (1 pc) purchased with the
permission of the prison; (Amended by Directive No. 1-1/133 of 7 July 2014, entered into
force on 21 July 2014)
7.1.13. condoms, except condoms issued by the prison service or acquired with the permission of the
prison service;
7.1.14. electronic cigarette;
7.1.15. a substance, device, or item used in tattooing, except five blue ballpoint pens;
7
7.1.16. electric toothbrush, a shaving device with batteries, hair clipper, and other such devices which
can easily be used as a tattoo machine, except a razor for an imprisoned person who does
not have a shaving device in their room;
7.1.17. art and office supplies, writing and drawing materials, except plastic paper clips purchased
through the prison or with prison´s permission; school-issued items; a functional blue ballpoint
pen that is either disassemblable or transparent, crayons and a pencil, all of which must be
purchased through the prison or brought upon arrival. The total number of the listed writing
instruments is limited to 50 pieces; eraser; flexible and transparent ruler made of soft material,
up to 30 cm long, purchased through the prison service – 1 piece; pencil sharpener;
(Amended by Directive No. 1-1/133 of 7 July 2014, entered into force on 21 July 2014)
(Amended by Directive No. 1-1/135 of 22 October 2021, entered into force on 22 October 2021)
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
(Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
7.1.18. office equipment, except a calculator issued by the prison or acquired through the prison;
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February
2025)
7.1.19. document recorder, covers, and film pocket, except document folders with transparent soft
covers that do not contain metal parts;
7.1.20. photo and stamp albums, photo frames;
7.1.21. books, catalogues, and similar items that have not been acquired through or with the
permission of the prison service or issued by the prison service;
7.1.22. musical (greeting) card;
7.1.23. items, the intended use of which requires the covering of surfaces, building elements, etc.;
7.1.24. toys and games, except dominoes, checkers, chess, or backgammon which have been
acquired through the prison or brought by the imprisoned person upon arrival at the prison
or with prison´s permission; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026,
entered into force on 1 August 2026)
7.1.25. electrical devices with a capacity exceeding 1.2 kW which have not been obtained through
the prison service or which the imprisoned person did not have with them upon their arrival at
the prison or with prison´s permisson; (Amended by Directive No. 1-1/135 of 22 October 2021
entered into force on 22 October 2021) (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June
2026, entered into force on 1 August 2026)
7.1.26. a television with a diagonal of more than 61 cm (24’’); (Amended by Directive No. 1-1/135 of
22 October 2021, entered into force on 22 October 2021)
7.1.27. power supply,
except batteries acquired with the permission or through the prison service;
7.1.28. non-functioning, self-repaired electrical and electronic equipment with signs of modification or
damage, parts of the equipment and the device from which the part was removed;
7.1.29. signal or broadcast transmitter or receiver and their accessories,
except a television issued with the permission of the prison service and acquired through the
prison or brought by the prisoner upon arrival at the prison; (Amended by Directive No. 1-1/3-
25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
7.1.30. computers and other devices that can be used or modified to access the Internet;
7.1.31. data medium and its reader, except paper;
7.1.32. digital or electronic game and game console;
7.1.33. scale;
7.1.34. women’s clothing for male imprisoned persons;
7.1.35. footwear with heels over 3 cm high, metal reinforcements, and platform soles (3 cm) or
otherwise dangerous footwear, as well as special purpose footwear,
except footwear issued or permitted by the prison service for the performance of work duties
or orthopaedic shoes prescribed by the medical officer; (Supplemented by Directive No. 1-
1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June 2022)
7.1.36. carrier bag, suitcase, box, case, jug, plastic tray, etc., an item for storing items,
v.a except the following items:
• a bag permitted or issued by the prison service or with prison´s permisson;
• five plastic bags for the personal use of the imprisoned person;
• up to three transparent plastic storage boxes, the capacity of one box can be up to
1 litre;
• water filter jug (1 pc);
• a plastic soap box, toothbrush box, and denture box purchased through the prison service or with
the permission of the prison service or brought by the imprisoned person upon arrival in prison;
8
• case for glasses with cleaning cloth if the imprisoned person has glasses in the room and a
denture box if the imprisoned person has dentures in the room;
• packaging of food purchased via the prison until the original product is consumed.
(Amended by Directive No. 1-1/133 of 7 July 2014, entered into force on 21 July 2014)
(Amended by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June 2022)
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February
2025) (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August
2026)
7.1.37. (Repealed by Directive No. 1-1/196 of 29 December 2016, entered into force on 6 January
2017)
7.1.38. clock, except wrist-watch;
7.1.39. sunglasses, except if prescribed by the medical officer; (Amended by Directive No. 1-1/3-
26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
7.1.40. blinders (except blinders acquired through the prison or with the permission of the prison
service); (Supplemented by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15
June 2022)
7.1.41. headphones; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on
1 August 2026)
7.1.42. more than one set of prayer beads;
7.1.43. fake weapon or imitation;
7.1.44. filter,
except a water filter purchased through or with the permission of the prison service;
7.1.45. heater, except a kettle purchased through or with the permission of the prison service;
7.1.46. personal effects of similar purpose provided by the prison;
7.1.47. other items not mentioned in this list, the proper search of which is time-consuming and
may result in the items losing their hygienic properties or breaking, as well as items which are
not necessary in the prison or can be replaced with other permitted items;
7.1.48. articles of clothing and footwear that have not been acquired with the permission of the prison
service;
7.1.49. (Repealed by Directive No. 1-1/152 of 11 August 2014);
7.1.50. non-alcoholic drinks, which in terms of name resemble alcoholic drinks (for example,
nonalcoholic beer, cider, wine, etc.); (Added by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015. entered
into force on 13 April 2015)
7.1.51. more cash than the minimum wage; (Added by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered
into force on 13 April 2015)
7.1.52. pressurised containers (except shaving foam); (Added by Directive No. 1-1/53 of 27 March
2015, entered into force on 13 April 2015)
7.1.53. smokeless tobacco products (e.g. chewing tobacco, snuff, tobacco for oral use),
tobaccorelated products, and products containing nicotine; (Added by Directive No. 1-1/76 of
15 June 2022, entered into force on 15 June 2022)
7.1.54. publications, reproductions, manuscripts, etc. which contain descriptions of the tactics and
methodologies of prison supervision and security, criminogenic risk assessment, or
responding to emergency events. (Added by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered
into force on 15 June 2022)
8. Personal effects
8.1. General provisions
8.1.1. The prisoner has the right to keep their personal items or those given to them by the prison on
their room or in the storage of prisoners’ personal items (hereinafter ‘storage’ ). (Amended by
Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January 2024.)
8.1.2. The prisoner stores foodstuffs in the kitchen in a designated box or refrigerator. Coffee, tea
and sweets may be kept in the room, stored in a closed box with a lid issued by the prison for
this purpose. It is forbidden to collect any items in the room that are no longer used by the
prisoner, eg empty food packaging, paper or foil wrappers, used stamps, etc. (Amended by
Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January 2024) (Amended
by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
8.1.3. To request the issuance of items from the storage or their placement into the storage, the
prisoner must submit a request electronically or on paper to the prison service officer (Annex
2). A prison service officer shall review the application and decide whether the items are to be
issued from storage or placed into storage.
9
Personal articles of clothing that the imprisoned person wishes to deposit in the storage from
the room upon request must be clean. The storage has the right to refuse to accept dirty and
smelly items. (Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on
1 February 2025) (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force
on 1 August 2026)
8.1.4. In order to send personal effects out of the prison, the imprisoned person must fill out the
request form (Annex 6). The request is approved by the prison service officer. (Amended by
Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
8.1.5. When going on prison leave and taking personal effects out of the prison, the imprisoned
person must fill out the request form (Annex 6). The request is approved by the prison
service officer. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on
1 August 2026)
8.1.6. If the imprisoned person is transferred from the prison to another prison, a police house of
detention, or another room, or if they are released, they must take all items that belong to them
and that were issued to them.
8.1.7. The toiletries, body care and cleaning products, foodstuffs, and dry goods (including tea and
coffee) of the imprisoned persons are not deposited in the storage.
8.2. The imprisoned person is prohibited from:
8.2.1. disposing personal effects without the permission of the prison. An imprisoned person who
submits a request to the storage of personal effects to remove their personal effects from the
common list and the register of imprisoned persons must also submit the items to be removed
with the request, except underwear and socks. The basis for the removal of items is the request
of the imprisoned person and the submitted items to be removed. The imprisoned person who
submitted the request is responsible for the conformity of the removed items and the content
of the request;
8.2.2. transferring, sending, or making available to others items for their own personal consumption,
as well as acquiring, borrowing, or taking from others items that are allowed for personal
consumption by others for temporary use or items that do not belong to the anyone (except
with the permission of the roommate to watch their television or listen to their radio in the room);
8.2.3. to bring into the open prison, upon return, items that the inmate did not have when leaving,
except for employer-provided work clothing for employed inmates and educational materials
issued by the school to studying inmates; (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June
2026, entered into force on 1 August 2026)
8.2.4. keeping and using self-made electrical devices;
8.2.5. having electrical devices with a power of more than 1.2 kW in the room; (Amended by Directive
No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
8.2.6. repairing or rebuilding electrical devices, as well as removing or otherwise damaging security
stickers installed by the prison. If the device breaks or the security sticker of an electrical device
equipped becomes unusable, the imprisoned person must hand it over to the prison service
immediately. Electrical devices that have been damaged, altered, rebuilt, become dangerous
due to operation, or the safety stickers of which have been damaged will be taken away and
deposited in the storage; (Amended by Directive No. 1-1/135 of 22 October 2021, entered into
force on 22 October 2021)
8.2.7. keeping used beverage deposit packages with them longer than until the next store day and
other empty packages longer than until the next waste drop-off day. (Added by Directive No. 1-
1/76 of 15 June 2022, entered into force on 15 June 2022)
8.2.8. keep more than five personal books in the room. (Added by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25
June 2025, entered into force on 01 July 2025)
8.3. Specifications of applying for and using an electrical device
8.3.1. The imprisoned person has the right to submit a formal request (Annex 5) to the prison service
officer to be issued an electrical device from the storage. If the imprisoned person has received
permission to use the electrical device and handed over the electrical device from the room to
storage or repair, then the imprisoned person submits a request to the storage to use the
electrical device in their room (Annex 2). The costs of using electrical devices are covered by
the imprisoned person. If one imprisoned person already has a television in the room, the
second imprisoned person will not be given a television due to the lack of technical possibilities.
8.3.2. The imprisoned person has the right to use personal electrical devices that are manufactured
by a factory, not modified or rebuilt, in working order, equipped with prison security stickers,
and meet the standards for electrical devices established in the Republic of Estonia. The
10
imprisoned person can purchase a television cable (up to 1.5 m long) through the prison store
if their request for the purchase of an electrical device has been approved. The prison does not
provide the imprisoned person with a television cable.
8.3.3. The prison is not responsible for damage to electrical equipment caused by power
interruptions, changes in voltage, or technical failures of electrical equipment, except for
damage caused by illegal activities of the prison.
8.3.4. The imprisoned person must use the electrical devices given to them in accordance with the
instructions for use that came with the electrical device and in accordance with the rules of
procedure and other legislation, without disturbing other imprisoned persons, the performance
of the duties of prison officials, and the daily work organisation of the prison. The imprisoned
person must use the television, kettle, etc. issued to them only in the room where they are
placed.
8.3.5. If a violation is detected during the use of an electrical device or if the imprisoned person has
not paid the costs associated with the use of the electrical device, the prison service officer has
the right to immediately take away the electrical device from the imprisoned person.
8.3.6. The imprisoned person may, at their own expense, send household electronics that are not in
working order to a service company for repair through the prison based on a request (Annex
24).
8.4. The imprisoned person may keep in the room personal articles of clothing in the following quantities:
8.4.1. Underwear (underpants and vest) – in reasonable quantities; (Amended by Directive No. 1-
1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January 2024.)
8.4.2. socks – in reasonable quantities; (Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023,
entered into force on 1 January 2024)
8.4.3. jacket or coat or leather/denim jacket (without metal or rivet decorations) – 2 pc;
8.4.4. gloves – two pairs (except sports gloves);
8.4.5. scarf – 1 pc;
8.4.6. T-shirts – 5 pcs in total (including a sleeveless T-shirt);
8.4.7. shirt or shirt with long sleeves – 2 pcs;
8.4.8. footwear – four pairs (except football shoes and pointed or high-heeled footwear);
8.4.9. shorts – two pairs;
8.4.10. long pants – three pairs;
8.4.11. sweater or fleece jacket or polo or sweater or sweatshirt – 3 pcs;
8.4.12. vest (without metal decorations) – 1 pc;
8.4.13. hat – 2 pc;
8.4.14. work clothing (for a working imprisoned person) – jacket - 1 pc, pants – 1 pc (Added by
Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13 April 2015)
8.4.15. pyjamas – 2 sets; (Supplemented by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into
force on 1 January 2024)
8.4.16. thermal underwear – 1 set; (Supplemented by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023,
entered into force on 1 January 2024)
8.4.17. earplugs 2 pairs, soft foam (Added by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into
force on 01 July 2025)
9. Provision of food for imprisoned persons
9.1. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
9.2. The need for additional and dietary nutrition is determined by a medical professional. They also decide
if temporary special nutrition has to be provided to an imprisoned person due to an illness (e.g. ‘soft’
food after surgery, etc.). If the imprisoned person wants to eat meat-free food, they turn to the unit
and is put on a meat-free diet. (Amended by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force
on 15 June 2022)
9.3. In order to give up food, the imprisoned person submits a written request to the director of the prison
(Annex 17). If the imprisoned person announces verbally that they give up food, it is fixed with a
report by the prison service officer.
9.4. In order to be provided food again, the imprisoned person submits a request (Annex 18). The
imprisoned person will be provided prison food again starting from the next meal as of submitting the
request.
11
9.5. If necessary, the prison can replace regular food with a pack of dry food.
9.6. All portions of the food provided for in the menu shall be issued to the prisoner during the meals
provided, including bread and white and bread.
9.7. Imprisoned persons must stay in their assigned rooms during meals prescribed by the prison. During
the distribution of food, the imprisoned persons may not move between rooms.
9.8. During free time, the imprisoned person may prepare meals in the kitchen on the ground and first floors.
Foodstuffs that have exceeded their expiry date are destroyed.
9.9. The imprisoned person must wash all the cutlery issued to them and the common cutlery that they used
(thermos, pots, etc.) immediately after each meal, as well as clean the room to avoid an unsanitary
situation. The prison service officer has the right to prohibit the provision of food in dishes that do not
meet hygiene requirements. (Amended by Directive No. 1-1/133 of 07 July 2014, entered into force
on 21 July 2014)
9.10. The dishes of the imprisoned person are located in their room.
9.11. To receive food, the imprisoned person gives the dishes to the person distributing the food. The
imprisoned person must receive the food prescribed for them themselves. It is forbidden for the
imprisoned person to hand over the food (including bread and white bread) provided to them by the
prison to another imprisoned person.
9.12. If they have complaints about the quality of the food, the imprisoned person must immediately inform
the senior guard or the guard. Subsequent claims are not satisfied due to the impossibility of
verification. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August
2026)
10. Waste management
10.1. The imprisoned person must separately collect their paper and cardboard waste, packaging waste,
and mixed waste. They must place them in the containers provided by the prison. Packaging waste
must be cleaned by the imprisoned person first. The prison issues guidance materials for the sorting
of waste, provides imprisoned persons with the necessary items, and monitors the sorting of waste.
10.2. Unusable and disposable batteries must be handed over by the imprisoned person to a prison service
officer, who will place batteries in the designated container.
11. Matters concerning living conditions
11.1. Resolving matters concerning living conditions in the prison
11.1.1. The prisoner verbally communicates their problem to the guard or inspector / contact
person. The prison service officer clarifies the nature of the problem and, where necessary,
forwards the application to another structural unit for resolution. Where necessary, the prisoner
submits the application in writing. The prisoner’s application must be written in clearly legible
handwriting and include the applicant’s first name and surname, the reasoned content of the
application, date and signature. The applicant must sign the application and indicate the date of
submission. (Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1
January 2024)
11.1.1.1. An inmate has the right to submit requests to the prison electronically through the
Prisoner Portal (VaPo). The Information Management Service shall register an electronically
submitted request in the document management system and forward it to the appropriate
structural unit for processing. When submitting a request electronically, there is no need to submit
a paper version of the same request. The prison does not act as an intermediary for electronically
submitted requests in communications with other institutions. When communicating with other
institutions, the inmate must submit the request directly to the addressee. (Added by Directive No.
1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
12
11.1.2. The application forms are given to prisoners by prison service officers during headcount.
Prisoners generally submit the applications during morning headcount. (Amended by Directive
No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January 2024)
11.1.3. The request of the imprisoned person must be written in clearly legible handwriting. The
request must include the name of the imprisoned person, their room number, the clearly
expressed content of the request, and, if necessary, documents justifying the request. The
imprisoned person submitting the request signs the request and indicates the date of
submission.
11.1.4. The imprisoned person has the right to submit requests only in the official language and only
in their own name.
11.1.5. The deadline for responding to the written request is generally 30 days, unless otherwise
provided by law.
11.2. Keeping clothing and footwear in order
11.2.1. In the open prison, the imprisoned person wears personal clothing, which they take care of,
clean, and change regularly. The costs for purchasing the means necessary for washing
personal clothing are borne by the imprisoned person. Outerwear must be hung on hangers;
other articles of personal clothing are stored only in the locker in the room. The imprisoned
person is allowed to keep articles of clothing in the room based on the season, excess articles
of clothing must be deposited in the storage.
11.2.2. If necessary, the imprisoned person can request from the prison articles of clothing that are
allowed to them in the prison by submitting a request to the inspector-contact person (Annex
3). When processing the request, the justification (need) of receiving the requested articles of
clothing and the money available in the internal personal account of the imprisoned person
are taken into account. If the average balance of the inmate’s available funds during the
previous three months is higher than the cost of the item requested in the application, the
application shall generally be denied. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026,
entered into force on 1 August 2026)
11.2.3. The prison provides the imprisoned person with a change of bedding and towels provided by
the prison generally every 14 days. In justified cases, the imprisoned person has the right to
request a change of pillow, blanket, bedding, or mattress.
11.2.4. Washing and repairing bedding, towels, and work clothing issued by the prison is free of
charge.
11.2.5. The imprisoned person may ask the prison service to take their personal clothing to a laundry
providing services to the prison. In this case, the imprisoned person must pay for the laundry
in accordance with the established price list.
11.2.6. Underwear, socks, leather and fur items, and outerwear are not accepted Outerwear may be
washed in exceptional cases if the imprisoned person confirms with their signature in the
request that they been informed of the possible consequences of washing the items
(shrinking, change of colour, wrinkling of the material).
11.2.7. In order to wash personal clothing in the laundry and repair footwear, the imprisoned person
submits a written request, indicating the amount of articles of clothing and agreeing to the
amount paid for the service to be deducted from their internal personal account. The request
must include the name and room number of the imprisoned person, as well as a description
of the desired service.
11.3. Need-based provision of toiletries (Amended by Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015,
entered into force on 1 January 2016)
11.3.1. A low-income imprisoned person who does not have the necessary toiletries and does not
have the money to purchase them may submit a request to the prison service officer to be
issued toiletries. The request (Annex 4) must be clearly legible and contain the name (in block
letters) and date of birth of the imprisoned person, a list of toiletries they need, building
designation, and room number.
11.3.2. The toiletries that the prison issues based on need are toilet soap, household soap,
toothpaste, toothbrush, and disposable razors.
11.3.3. The request of the imprisoned person to receive the necessary toiletries will be granted if they
had less than 15 euros available in their internal personal account in the three months
preceding the submission of the request, taking into account the beginning and end balance
of the period. On the basis of a positive decision, the imprisoned person will be issued the
requested toiletries. (Amended by Directive No. 1-1/76 of 15 June 2022, entered into force on
15 June 2022)
13
11.3.4 Repealed (Amended by Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015, entered into force on 1
January 2016)
11.4. Room maintenance
11.4.1. An inmate is required to maintain personal hygiene, keep their clothing and bedding clean and
in good order, keep their room and the communal facilities of the unit clean, make their bed
after wake-up, and keep it tidy throughout the day. An inmate is prohibited from hanging
curtains, sheets, towels or similar items around their bed, setting up sleeping places in
communal or service areas, or exchanging sleeping places with another inmate without the
permission of a prison service officer. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026,
entered into force on 29 August 2026)
11.4.2. The prison service officer provides the imprisoned persons with the necessary cleaning
products for cleaning and maintaining their room, i.e. a floor cloth and a trash may. To receive
other cleaning tools and supplies necessary for the maintenance of the room, they must apply
to the prison service officer.
11.5. Reserving money for services
11.5.1. The imprisoned person can use several services through the prison, including laundry, making
copies, and using permitted electrical devices, for which the imprisoned person must pay with
their internal personal account.
11.5.2. The imprisoned person must keep records to ensure that the amount required for the payment
of service is available in their account.
11.5.3. The amount reserved for the services is deducted from the internal personal account of the
imprisoned person on the last working day of each month.
11.6. Money transfers
11.6.1. The imprisoned person can make bank transfers through the prison (pay state fees, transfer
money to relatives, etc.). Bank transfers are made by the maintenance ward specialist.
11.6.2. The state fee is paid from the internal personal account of the imprisoned person as soon as
possible after the administrative ward has received the duly completed application of the
imprisoned person.
11.6.3. Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the duly completed request must
contain all the necessary details for the transfer: the name of the recipient, the current account
number of the recipient, the reference number if necessary, the amount of the
amount to be transferred in numbers and words, and, if necessary, the explanation, the date, and
signature.
11.7. Issuance of cash
11.7.1 Cash may be issued to an inmate from their prison personal account to cover justified
expenses, generally once a week on Fridays. Cash shall be issued on the basis of an
application submitted by the inmate and approved by the inmate’s assigned inspector-contact
person. An application for the release of cash must be submitted no later than Wednesday of
the same week. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force
on 1 August 2026)
12. Smoking
12.1. Cigarettes and matches belonging to the imprisoned person are placed in a lockable locker provided
for this purpose in the prison. Each imprisoned person who smokes is allocated an individual locker.
The locker is opened and locked by a prison service officer in the presence of the imprisoned person.
12.2. (Repealed by Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017, entered into force on 1 October 2017)
12.3. (Repealed by Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017, entered into force on 1 October 2017)
12.4. An imprisoned person occupied outside the prison may take cigarettes and matches from the locker
with them outside the prison. The cigarettes that the person took with them may not be brought back
to the prison. Only matches may be brought back and must be handed over to the prison service
officer immediately upon arrival at the prison. (Amended by Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017,
entered into force on 1 October 2017)
14
12.5. On the day of using the store service, it is allowed to bring cigarettes and matches to the prison in the
amount that can fit in the lockable locker provided by the prison service for the imprisoned person.
Cigarettes and matches must be handed over to the prison service officer immediately upon arrival
at the prison. If the imprisoned person has more cigarettes and matches than can fit in the locker,
they are given the opportunity to immediately send the exceeding quantity out of the prison. If the
imprisoned person refuses, the prison will destroy smoking products that exceed the permitted limit.
(Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13 April 2015) (Amended
by Directive No. 1-1/69 of 13 June 2017, entered into force on 1 October 2017)
13. Short-term visits, telephone calls, coorespondence, subscriptions to periodicals and the
receipt and sending of parcels (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered
into force on 1 August 2026)
13.1. Short-term visit
13.1.1. For a short-term visit, the visitor must register either by telephone (+372 663 7946),
electronically (e-mail:
[email protected]), or the inmate must
submit a written application (Appendix 13) at least ten working days before the requested
visit. Any cancellation of a short-term visit or change in the names of visitors must be
communicated to the prison by the visitor or the inmate at least five working days before the
visit. Registration by telephone is available from Tuesday to Friday between 09:00 and 15:00.
Registration for visits taking place in the following calendar month opens on the 1st day of the
current calendar month. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into
force on 1 August 2026)
13.1.2. Short-term meetings in the open prison take place at the time and place designated by the
prison. (Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on 13 April
2015) (Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1
January 2024)
13.1.3. At least 40 minutes before the start of the time set for the visit, the person visiting the
imprisoned person must fill out a request for a short-term visit and present a valid identity
document to the prison service officer.
13.1.4. In order to identify a child under 8 years of age, the parent must present the birth certificate
of the child. A child between 8 and 15 years of age must have an identity document with a
photo (passport, student card, identity card (ID-card), etc.). A child over 15 years of age must
have an identity document within the meaning of the Identity Documents Act (e.g. identity card
(ID-card), passport, etc.).
13.1.5. The person visiting the imprisoned person will deposit the items that are not allowed to the
imprisoned person at the prison for the duration of the visit.
13.1.6. Bringing smoking products to the visit and smoking in the visit rooms is prohibited.
13.1.7. A person suspected of being intoxicated or under the influence of a narcotic or psychotropic
substance, as well as a person who does not obey the lawful orders of a prison officer,
addresses a prison officer with insulting, threatening, rude, or slanderous expressions, or tries
to bring items prohibited in the prison to the visit after familiarising themselves with the
legislation regulating the internal order of the prison will not be allowed to the visit.
13.1.8. The prison has the right to interrupt the visit (except with the criminal defence counsel) if the
parties to the visit violate the legislation governing the internal order of the prison or generally
accepted moral standards in society or compromise the security of the prison.
13.1.9. The prison has the right to verify the presence and condition of the imprisoned person and the
person visiting them during the visit.
13.1.10. The visit can be terminated before the scheduled end of the visit at the request of the person
visiting the imprisoned person or the imprisoned person.
13.2. Telephone calls
13.2.1. In general, it is allowed to use the telephone during the free time indicated in the schedule. If
the imprisoned person wants to call state agencies, local governments, or the criminal
defence counsel at any other time, they must submit a reasoned request no later than the
working day before the call. The request for the use of the telephone must be filled out
correctly by the imprisoned person. (Annex 14) (Supplemented by Directive No. 1-1/215 of 12
December 2023, entered into force on 1 January 2024)
13.2.2. (Repealed by Directive no. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January
2024)
15
13.2.3. The imprisoned person is prohibited from giving or making known to another imprisoned
person the number and PIN code of the calling card issued to them by the prison. It is also
forbidden for the imprisoned person to use the number and PIN code of the calling card issued
by the prison to another imprisoned person. (Supplemented by Directive No. 1-1/169 of 22
December 2015, entered into force on 1 January 2016)
13.3. Correspondence
13.3.1. The correspondence of the imprisoned person must comply with the procedure prescribed by
law. In addition to paper-based correspondence, an inmate may, where the prison has the
necessary secure technical capability, send and receive correspondence in electronic form
(hereinafter “e-mail”) through a prison device in connection with education, employment, and
other rehabilitative activities coordinated with the prison, provided that such use is consistent
with the objectives of imprisonment. The use of a personal e-mail account must be approved
by a prison service officer. The prison has the right to monitor the recipients of sent and
received e-mails. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force
on 1 August 2026)
13.3.2. Letters sent to the imprisoned person are handed over by the person responsible for
correspondence against a signature.
13.3.3. The prison service officer generally accepts prisoners’ letters from Sunday to Thursday, except
for correspondence with authorities. Letters are generally handed over from Monday to Friday.
(Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January
2024)
13.3.4. The person responsible for correspondence usually delivers the letter to the imprisoned
person on the same working day when the letter arrived. (Amended by Directive No. 1-1/3-
26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
13.3.5. The letters of an imprisoned person on prison leave and prison leave under supervision will
be kept in the ward until the imprisoned person returns to the prison.
13.3.6. If the imprisoned person is no longer in the prison when the letter arrives, the letter is
forwarded to the detention facility where they are located. If the person is no longer in the
detention facility, the letter is returned to the sender.
13.3.7. The imprisoned person gives memorandums, requests for explanation, and statements
addressed to the prison to the prison service officer. (Amended by Directive No. 1-1/135 of 22
October 2021, entered into force on 22 October 2021)
13.3.8. The imprisoned person is allowed one envelope for each letter sent at the expense of the
prison each working day. Letters addressed to the chancellor of justice, prisons, the Office of
the President, the prosecutor, the preliminary investigator, or the court are sent at the expense
of the prison. Letters addressed to persons not mentioned in the previous list are sent at the
expense of the imprisoned person.
13.3.9. The envelope is given to the imprisoned person before the letter is delivered. The imprisoned
person puts the letter in an envelope in the presence of a prison officer, writes the address on
the envelope, and immediately gives it to the prison officer, who forwards the letter to be
delivered.
13.3.10. An inmate who has had less than 15 euros in their internal personal account during the last
six months and for whom the prison has not guaranteed a job is allowed one sheet of white
writing paper in A4 format every working day for each letter sent at the expense of the prison.
(Amended by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1 January
2024).
13.4. Subscription to periodicals
13.4.1. In order to subscribe to periodicals with their own money, the imprisoned person submits a
request, where they indicate which periodicals they want to subscribe to and confirm that they
agree to the deduction of the expected amount from their internal personal account. The
minimum subscription length is one month or the minimum possible period established by the
publication. To subscribe to periodicals, the imprisoned person fills out the application form
(Annex 10).
13.4.2. Newspapers and/or magazines subscribed to with their own money are delivered to the
imprisoned person by the prison officer.
13.4.3. The prison does not approve the subscriptions of the imprisoned person to publications and
works which are forbidden to the imprisoned person in accordance with clause 64 1 15) of the
‘Internal Rules of Prison’.
16
13.5 Receiving and sending packages
13.5.1. The reception of hand-delivered packages at the prison takes place from Tuesday to Friday
between 08:30–09:30 and 11:30–13:00, except on public holidays. Postal packages are
collected from the post office according to the schedule.
13.5.2. The person delivering a hand-delivered package must submit a standard-format application
along with the package. The prison official receiving the package verifies the personal data
based on an identity document, as well as the weight and contents of the package. The official
then confirms receipt of the package with a signature and returns one copy of the application
to the person who delivered the package.
13.5.3. To send a postal package to a prisoner in the prison, the sender must submit a digitally signed
notification to the prison in advance, which must include a list of the items and substances,
as well as their quantities. If the acceptance of the package is refused, the sender will be
informed within five working days of the registration of the notification and the reasons for
refusal are explained. If the prison has not responded to the sender’s notification within the
specified time, the sender has the right to send the package to the prisoner. The package
must include the first and last name of the person who submitted the notification. Received
postal packages are opened in the presence of the prisoner and the contents are presented
to them within seven working days of the arrival of the package. Items that are specified in
the application and allowed in the prison for the prisoner are handed over to the prisoner in
the room or stored in the storage. Items which must be registered in the common list, are
entered in the common list by the prison official.
13.5.4. To send a postal package from the prison, the prisoner submits a prior request specifying a
list of the items to be sent, their location (either in storage or in the room), the recipient’s first
and last name, and postal address. The packaging permitted for sending the package and
the necessary postage stamps can be purchased by the prisoner in the usual manner from
the e-store. The prisoner, in cooperation with the prison official, assembles the package,
affixes the required number of stamps to the package according to its weight and the postal
service price list, and writes the sender and recipient details on the package. The handing
over of the package to the postal service is arranged by the prison.
13.5.5. Packages weighing up to 2 kg are collected by the postal service on working days as part of
two-way mail exchange. Packages weighing more than 2 kg are taken to the postal service
by the prison once a week on an agreed-upon day.
13.5.6. A package can also be sent from the prison via courier in an expedited manner, with the cost
of the service to be covered by the prisoner using available funds on their internal prison
account. The desire to use the courier service must be indicated in the package dispatch
application. The amount payable for the service (courier call-out fee) will be reserved by the
budget service before the courier is called to the prison. (Amended by Directive No. 1-1/3-
25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
13.6. Short-term televised meetings
13.6.1. 13.6.1. In the event of secure technical capability, a prisoner shall be provided with short-term
visits via a television bridge (hereinafter video-meeting) at least once a month with a duration
of at least 1 h. Video-meetings shall be provided in accordance with the organisation of work
of the unit. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1
August 2026)
13.6.2. Video meetings can only be requested by a prisoner. The application must be submitted
electronically via the Prisoner's Portal (VaPo) at least 10 working days before the appointment
indicated in the application.
13.6.3. During the video meeting, the prisoner shall be present in the room indicated by the prison
officer.
13.6.4. The prerequisite for a video visit is a confirmation submitted by a person outside the prison to
allow the visit.
13.6.5. The following rules must be followed during the video meeting:
13.6.5.1. It is forbidden for a prisoner to start and end a video meeting elsewhere than in the
room designated for the video meeting;
13.6.5.2. At the request of a prison officer, the attendees shall show an identity Document;
17
13.6.5.3. All persons attending the meeting must be in the field of vision of the camera. Persons
with whom the prisoner has not requested a meeting or co-ordinated with the prison
shall not be present in the field of vision and the range of hearing of the camera;
13.6.5.4. During the video meeting, it is prohibited to:
• recording, photographing and forwarding the meeting to third parties;
• to transmit content or media which are not compatible with the purposes of the
execution of the custodial sentence;
• expose intimate areas and perform other activities that are contrary to accepted
moral norms in society;
• consume alcohol, narcotic drugs and psychotropic substances and be in a state
of intoxication during the visit;
13.6.6. In case of violation of the rules, the prison officer has the right to terminate the meeting.
(Added by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into force on 01 July 2025)
14. Prison leave
14.1. A request for a prison leave and a prison leave plan (Annex 15) can be submitted once a month. The
request is submitted during the first five working days of the month prior to the prison leave. The
request must include basic data, a substantial and justified prison leave plan for each requested day,
the address where the imprisoned person will mainly be staying, the exact addresses of the persons
and companies to be visited, and the telephone numbers of the persons to be visited. A prison leave
plan submitted with incomplete data, which does not allow the prison to verify the purposefulness of
the movement or the prison leave of the imprisoned person, may be the basis for denying the leave.
14.2. The prison leave is calculated based on the year of imprisonment (the year is counted from the
beginning of the sentence).
14.3. In order to receive cash, the imprisoned person submits a written request to reserve money from
prison service internal personal account, which will be issued to them for the prison leave no later
than three working days before the leave. In order to receive an identity document or other important
document from the file for the prison leave, the imprisoned person submits a written request. The
requested documents and cash are given to the imprisoned person before leaving the prison.
(Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
14.4. During the prison leave, the imprisoned person must be available at the addresses and times
specified in the prison leave certificate or the prison leave permission directive. This may be verified
by the prison service or police officers. The imprisoned person must report regularly to the chief
specialist-steward of the prison at 10 a.m. and 10 p.m. every day of the prison leave. The imprisoned
person must notify the chief specialist-steward immediately of extraordinary circumstances and
changes to the prison leave plan or their location.
14.5. During the prison leave, the imprisoned person is prohibited from possessing and using alcoholic,
narcotic, toxic, and psychotropic substances. Other restrictions are established in the prison leave
permission directive.
14.6. If necessary, the imprisoned person may be given a worksheet prepared by the probation officer when
going on prison leave, the completion of which is mandatory for the imprisoned person.
14.7. The imprisoned person who has returned from the prison leave is prohibited from bringing into the
prison items that they did not take with them on the prison leave, except for items acquired with the
permission of the prison officer. The imprisoned person can take personal effects (including items
prohibited in the prison deposited in the storage) that they do not want to keep in the prison.
14.8. After the prison leave, the imprisoned person and the inspector-contact person will assess its
purposefulness together (Annex 21).
18
14.9. When processing the request of an imprisoned person for prison leave in case of an emergency, the
general conditions for prison leave are applied with the exceptions given in subsection 32 (5) of the
Imprisonment Act and subsection 79 (2), subsection 80 (3), and subsection 81 (2) of the ‘Internal
Rules of Prison’.
14.10. For an extraordinary prison leave or prison leave under supervision, the imprisoned person submits
a written request to the inspector-contact person (Annex 10) where they note all the information
necessary for the prison leave or prison leave under supervision and adds the necessary documents.
For prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written consent to cover the
associated costs, which are calculated in accordance with the procedure stipulated in the ‘Internal
Rules of Prison’ and on the basis of the approved price list.
15. Shopping
15.1. The imprisoned person may do the shopping on the basis of the schedule approved by the prison, but
not less often than once a month in the amount allowed in subsection 48 (1 1) of the Imprisonment
Act. (Supplemented by Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015, entered into force on 1 January
2016)
15.2. (Repealed by Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015, entered into force on 1 January 2016)
15.3. Imprisoned persons may only visit shopping centres that have been previously approved by the prison.
They can go to the store and return to the prison by public transport. The prison does not provide
transportation to go to the store.
15.3.1. If necessary, the prisoner can also purchase goods from the e-shop upon prior approval with
the prison by placing an order electronically via a tablet provided by the prison. (Added by Directive
No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into force on 01 July 2025)
15.4. Electrical appliances may only be obtained through the prison or with prior authorization from the
prison. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
15.5. The packaging of the goods brought to the prison must be sealed by the manufacturer.
15.6. The imprisoned person has the right to request to be issued cash to the extent of available money in
their internal personal account by submitting the request at least three working days before the day
of going to the store. The cash will be issued before going to the store. The basis for issuing money
is the request of the imprisoned person which has been approved by the inspector-contact person.
(Amended by Directive No. 1-1/196 of 29 December 2016, entered into force on 6 January 2017)
(Amended by Directive No. 1-1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
15.7. (Repealed by Directive No. 1-1/196 of 29 December 2016, entered into force on 6 January 2017)
15.8. In exceptional cases, if there is no store service, the prison provides the store service to the imprisoned
person once a month (toiletries and stationery as a minimum selection of goods).
15.9. Clothing, footwear, leisure equipment, and other electrical devices purchased through the store are
delivered to the imprisoned persons through the storage. Prison security stickers are installed on
electrical devices. (Amended by Directive No. 1-1/53 of 27 March 2015, entered into force on
13 April 2015)
15.10. The imprisoned person may bring foodstuff and necessities bought from a store to the territory of the
open prison only if they have a receipt from the store. (Amended by Directive No. 1-1/133 of 07 July
2014, entered into force on 21 July 2014)
15.11. The prisoner is allowed to purchase goods from the store only for their own use and in reasonable
quantities. (Supplemented by Directive No. 1-1/215 of 12 December 2023, entered into force on 1
January 2024)
19
16. Studying, working, and participating in programmes
16.1. Resocialization activities are studying, working, participating in social programme (including
programmes organised by chaplains), and all activities aimed at reducing the possibility of committing
a new crime or that are provided for in the individual treatment plan of the imprisoned person.
Resocialization activities also mean satisfying the religious needs of imprisoned persons.
16.2. The imprisoned person must dutifully work, study, and participate in other resocialization activities.
16.3. Studying
16.3.1. The prison ensures that imprisoned persons get an education and learn the national language
based on the individual treatment plan, and guarantees the opportunity for imprisoned
persons who must attend school to acquire basic education.
16.3.2. In the open prison, imprisoned persons study mainly in an educational institution located
outside the prison.
16.3.3. The education organiser or inspector-contact person introduces learning opportunities to the
imprisoned person and, if necessary, instructs them how to fill out documents for entering an
educational institution.
16.3.4. Education is acquired in a prescribed school, based on a prescribed lesson plan.
16.3.5. It is forbidden for the imprisoned person to acquire or possess items, etc., made during
educational activities.
16.3.6. The restrictions and obligations associated with attending school are established in the school
admission directive.
16.4. Working
16.4.1. If the imprisoned person does not work or study outside the prison, they participate in the
maintenance of the prison. The exact time of stay outside the prison is indicated on the prison
leave certificate.
16.4.2. When organising the employment of imprisoned persons, priority is given to the labour needs
of those employers with whom the prison has established permanent partnerships in the form
of a cooperation agreement. The imprisoned person may apply for unsupervised employment
with another employer by submitting:
16.4.2.1. an application signed by the legal representative of the employer, in which the
intention to employ the imprisoned person in their company has been expressed;
16.4.2.2. a handwritten application of the imprisoned person to allow the imprisoned person
to work;
16.4.2.3. confirmation of the employer that they are interested in concluding an employment
contract with the imprisoned person, taking into account the terms and conditions
established by the prison.
16.4.3. Imprisoned persons go to work and come back from work to the prison based on a work
schedule. The prison keeps records of the working time of imprisoned persons participating
in the maintenance of the prison.
16.4.4. Employed imprisoned persons are allowed to take personal toiletries to work if it is possible to
wash yourself at the workplace, as well as smoking products in the amount specified in clause
12.4 of the rules of procedure and a reasonable amount of foodstuff. Cigarettes and foodstuff
taken to the workplace may not be brought back to the prison.
16.4.5. The wages of the imprisoned person are paid to their internal personal account, from which
the deductions prescribed on the basis of the Imprisonment Act are made. The imprisoned
person has the right to request cash payments from the remaining amount.
16.4.6. The restrictions and obligations associated with working are established in the work admission
directive.
16.5. Activities of the probation supervision ward
16.5.1. The imprisoned person is assigned to resocialization activities organised by the probation
officer (social programmes, counselling in case of crisis and adaptation difficulties,
formalisation of personal documents, determination of incapacity for work, mediation of family
status procedures and preparation for release, establishing contact with local governments,
residence problems, establishing relationships with loved ones) on the basis of risk
assessment and their individual treatment plan.
16.5.2. In the event of a possible disciplinary violation by the imprisoned person or violation of the
rules agreed upon in individual or group work, the probation officer has the right to suspend
20
or terminate the participation of the imprisoned person in this activity. In this case, the activity
prescribed in the individual treatment plan is deemed not to have been completed at the
initiative of the imprisoned person due to lack of motivation.
17. Sports, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities
17.1. Sports
17.1.1. The purpose of engaging in sports is to develop physical abilities and strengthen health.
17.1.2. Imprisoned persons only in engage in sports in the outdoor area of the open prison building,
where there is an area with sports equipment set aside for this purpose. It is forbidden for the
imprisoned person to do any hitting exercises in the open prison. The imprisoned person is
allowed to use the sports area during the free time specified in the schedule.
17.1.3. The sports facility and equipment must be used as intended and prudently. In case of breaking,
etc. of sports equipment, the prison service officer is immediately informed.
17.1.4. In case of a disciplinary violation or inappropriate use of the sports facility, the prison service
officer has the right to terminate the sports activity. If the sports equipment is thrown outside
the area intended for sports, it will not be returned.
17.1.5. The imprisoned person engages in sports at their own risk. In the event of an injury, trauma,
or other health damage, the prison service officer is immediately informed. The prison is not
liable for health damage caused by non-compliance with safety rules.
17.1.6. The imprisoned person may take one plastic bottle with a maximum capacity of 1.5 litres of
drinking water when going to the outdoor area of the open prison building. Only an empty
plastic bottle may be brought back to the open prison building.
(Added by Directive No. 1-1/133 of 7 July 2014, entered into force on 21 July 2014)
17.2. Using the library, listening to radio broadcasts, and watching television broadcasts (Amended by
Directive No. 1-1/135 of 22 October 2021, entered into force on 22 October 2021)
17.2.1. The library service is organised according to the organisation of the unit. The prisoner's room
may contain up to 5 items for reading (except for nominally borrowed educational literature). Items
may not be used for purposes other than those for which they were intended. (Amended by
Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into force on 01 July 2025)
17.2.2. Lost or damaged publications must be compensated by the reader with the purchase price of
a new equivalent publication. A fee of 1.60 euros must be paid in case of damage
to the barcode or location code of the publication. The imprisoned person will be allowed to
borrow publications again after compensation for the damage caused.
17.2.3. Educational and religious literature is borrowed on the basis of requests. Educational literature
is borrowed on a priority basis to imprisoned persons on the school list. The borrowing period
for educational literature is up to six months or until the end of the course.
17.2.4. It is forbidden for the imprisoned person to give publications borrowed from the prison library
or books borrowed from outside the open prison to other imprisoned persons, as well as to
use publications borrowed by other imprisoned persons.
17.2.5. If the imprisoned person is transferred from the open prison or leaves the prison, they must
return the publications.
17.2.6. Imprisoned persons can watch television broadcasts or listen to radio broadcasts during their
free time on commonly used or personal televisions or radios located in their rooms.
17.2.7. If the imprisoned person uses technical devices in common areas, they must turn them off
after use.
17.3. Recreational activities
17.3.1. The purpose of enabling recreational activities is to create prerequisites for the imprisoned
person to cope well in society after release.
17.3.2. It is forbidden for the imprisoned person to take tools, materials, or items out of the rooms
intended for recreational activities.
17.3.3. The imprisoned person may not have items, etc., made during the recreational activities.
18. Satisfying religious needs
18.1. Religious services are held for imprisoned persons in the open prison or in a designated church outside
the prison, in accordance with the work organisation of the prison
21
18.2. The prison ensures that imprisoned persons have the opportunity to attend religious services.
Religious services or other religious events are organised by the chaplain.
18.3. Participation in religious services and other religious events is voluntary for imprisoned persons.
18.4. Only those imprisoned persons who have been added to the relevant list can take part in church
services and other religious events. The imprisoned person is added to the list of participants in
religious activities based on their request, which must be submitted to the prison chaplain through the
inspector-contact person.
18.5. The imprisoned person may meet with the chaplain individually if they submit a request to the chaplain
through the contact person.
18.6. Every imprisoned person, regardless of their religion, can meet with a representative of their religion
as far as possible.
18.7. The imprisoned person can request a religious symbol through the chaplain. The imprisoned person
may have a maximum of three holy images in their room, including an icon painted/printed on a
wooden base or plastic. The holy image must not be larger than 15 cm × 20 cm × 2 cm.
(Supplemented by Directive No. 1-1/169 of 22 December 2015, entered into force on 1 January 2016)
18.8. It is not appropriate or permitted for an imprisoned person to wear prayer beads with religious symbols
while they are studying, working, participating in a social programme, or talking to a prison officer.
19. Provision of health care services
19.1. Medical services in the prison are organised by a provider of health care services contracted by the
Health Insurance Fund, in accordance with legislation regulating the provision of health care services.
In Viru Prison the provider of health care services is SA Ida-Viru Keskhaigla. Providers of health care
services work 24/7 according to an approved schedule.
19.2. The prisoner informs the prison of the need to see a health care worker.
19.3. Medications prescribed to the prisoner by a health care worker are delivered to the prison by the
provider of health care services in a medication box. The medication box is delivered to the prisoner.
The prisoner administers the medication according to the treatment plan. If the prisoner does not take
the medication, the medication must be left in the medication box. Storing medications outside of the
medication box is prohibited.
19.4. Narcotic and psychotropic medications are distributed by a health care worker in the presence of a
guard. The prisoner administers the medication immediately in the presence of the nurse and the
guard, drinks water afterward, and then open their mouth to allow for verification of administration,
moving their tongue if necessary.
19.5. Topical preparations (ointments, creams) are dispensed by the health care worker in a medication cup
on which the prisoner’s name, room number and the date of dispensing are written. Eye and nasal
drops and inhalers in plastic packaging are dispensed in their original packaging, on which the
prisoner’s name, rooml number, and the date of dispensing are written.
19.6. A prisoner with diabetes may keep in their room one insulin pen for each active ingredient, syringes
and needles as required by their treatment plan, up to four glucose test strips, two lancets, and other
medications that need to be administered immediately, such as nitroglycerin.
19.7. Prisoners are prohibited.
19.7.1 to use prescription medication without a health care worker's prescription
19.7.2 on their own initiative and without the health care worker’s prescription, piercing, inserting
rings, attaching, removing, or modifying anything, ie, causing harm to their own or another
individual’s body.
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
22
20. Reception of officials
20.1. Prison service officers, within the limits of their competence, receive imprisoned persons on the basis
of a prescribed schedule.
20.2. Extraordinary receptions are organised on the basis of received requests if they are practical and
justified.
21. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties
21.1. The purpose of the disciplinary proceedings is to quickly find out the circumstances indicating the
commission of a disciplinary offence, to identify the possible culprit, and to impose a fair disciplinary
penalty.
21.2. A disciplinary offence is a wrongful illegal act or inaction by an imprisoned person, whereby the person
violated a prohibition or obligation clearly stated in legislation.
21.3. If the penalty of the imprisoned person is removal from work for up to one month, the start of the
penalty is counted from the moment when the imprisoned person is actually removed from work.
21.4. When committed to a punishment cell, the imprisoned person must take all their
personal effects and items issued by the prison to them (e.g. books) which will be stored in
the prison warehouse for the duration of the sentence. The prison is not liable for the
destruction, loss, or damage of personal effects left in the room. (Amended by Directive No. 1-
1/3-26/24 of 29 June 2026, entered into force on 1 August 2026)
22. Transfer and release from the prison
22.1. Imprisoned persons are released from the prison in accordance with Regulation No. 11 of 25 January
2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’.
22.2. Imprisoned persons are transferred between prisons in accordance with Regulation No. 9 of 25 March
2008 of the Minister of Justice ‘Treatment plan’.
22.3. Before being released from the prison or being transferred to another prison or from the open prison
to the closed prison, the imprisoned person must return the property of the prison that they used to
the prison and to take all their personal effects with them from the room.
22.4. If the imprisoned person is released from the prison, the prison returns the items (including valuables)
belonging to them that were deposited in the prison against their signature.
22.5. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the
season, they submit a request to the prison to be provided clothing as humanitarian aid at least two
weeks before the release date. If possible, the prison will provide clothing to the imprisoned person
free of charge.
22.6. The prison issues the certificate of release from prison and their documents deposited in the prison to
the person to be released after their identification. The person to be released confirms receipt of the
certificate of release from prison and personal documents with their signature on the copy of the
certificate and on the inside of the back cover of their personal file.
22.7. The prison issues the deposited savings fund and the balance of available money to the person to be
released.
22.8. If the imprisoned person has expressed a wish to receive a copy of their medical record or an extract
from their medical history before their release, this must be done in accordance with the provisions
of the Public Information Act. A copy of the medical record or an extract from the medical history will
be issued in a sealed envelope before release.
23
22.9. An imprisoned person who is temporarily released during their stay outside the prison will be issued a
certificate of release from prison retrospectively based on their written request. A prison service officer
organises the issue of personal effects deposited in the prison, money held in the internal personal
account, valuables, and documents of the released person at the entrance to the prison from 8.30
a.m. to 4.30 p.m. on Monday to Thursday and from 8.30 a.m. to 3.30 p.m. on Friday. The released
person confirms the receipt of the items with their signature.
23. Compensation for travel expenses
23.1. The imprisoned person is compensated for the travel expenses incurred outside the prison at school,
at the health care provider that they were referred to by the prison, and while participating in social
programmes (including post-programme interviews and risk-based interviews in accordance with the
individual treatment plan) on the basis of the submitted tickets. Public vehicles of city lines (bus, etc.),
county and long-distance line buses, and passenger trains can be used for travel.
23.2. The imprisoned person may request compensation for a monthly or period card for public transport if
they prove in the report submitted at the end of the reporting period that the total cost of trips would
have been higher if they had used individual tickets.
23.3. The tickets are compensated for the entire amount spent on the trip.
23.4. The prison does not compensate the imprisoned person for the following travel expenses:
23.4.1. taxi and private car expenses;
23.4.2. public transport travel expenses if the educational institution offers the possibility of
compensation;
23.4.3. public transport travel expenses if it is established that the imprisoned person has knowingly
provided false information in the request.
23.5. The imprisoned person submits a request (Annex 19) together with tickets proving the trips to the
inspector-contact person by the 5th date of the month following the reporting period. The
inspectorcontact person reviews the correctness of the submitted request, approves it, and forwards
it to the chief financial specialist of the administrative ward. Requests submitted later without a valid
reason will not be accepted.
23.6. The imprisoned person must confirm the origin of the money in the submitted request and the
inspector-contact person verifies it within the limits of their professional powers.
23.7. The compensation is transferred to the personal account of the imprisoned person.
23.8. If the money spent on the trip has been issued to the imprisoned person from their internal personal
account, upon receipt of the compensation, the sum will not be divided on the basis of subsection 44
(2) of the Imprisonment Act. In this case, the compensation applicant must indicate the reference
number of the recipient as 10588090000001. The basis for transferring money from that account to
the internal personal account of the imprisoned person is their first and last name and date of birth
specified in the payment explanation.
23.9. If the imprisoned person has a personal bank card in the prison and the money spent on the trip was
taken from the personal bank account, the compensation received on the personal account is
distributed in accordance with the procedure provided for in subsection 44 (2) of the Imprisonment
Act. The compensation is transferred directly to the internal personal account of the imprisoned
person, the correctness of which has been verified by the inspector-contact person.
24. Using a tablet
24.1. For performing electronic operations, the prisoner generally uses a tablet designated for this purpose
by the prison.
24.2. The prisoner logs into their profile on the tablet using facial recognition software. If necessary, the
prisoner asks the officer for help.
24.3. After finishing the use of the tablet, the prisoner is required to log out of their profile.
24
24.4. After completing the operations, the prisoner must immediately return the tablet to the location
designated by the unit.
24.5. The prisoner must use the tablet prudently, avoid damaging it, is responsible for the condition of the
device during use, and must compensate for any damage caused during its use.
24.6. Prisoners are prohibited:
24.6.1. giving the tablet to another prisoner at a time when they are logged into the tablet via facial
recognition, and their session is still active;
24.6.2. using the tablet at a time when another prisoner is logged into the tablet and their session
is still active;
24.6.3. damaging, misusing, modifying, or connecting the device to another device (including a
storage device) whose use has not been coordinated with the prison.
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
25. Use of the Internet
25.1. The prisoner may use the Internet on a device adapted for this purpose by the prison.
25.2. The prisoner informs the prison in writing of their need to use the Internet, indicating on the request
the purpose of use, address of the website and the time when they wish to use the computer.
25.3. The prisoner is enabled to use the Internet on a computer adapted by the prison in accordance with
the prison’s work organisation, taking into account the time requested by the prisoner if possible. The
prisoner is prohibited from using the computer at any time not coordinated with the prison.
25.4. It is prohibited to damage, modify, misuse or connect the device issued for using the Internet to
another device whose use has not been coordinated with the prison.
25.5. The prison has the right to monitor the prisoner’s Internet activities.
25.6. While using the Internet, the prisoner is prohibited from:
25.6.1. using a website or a part thereof not approved by the prison that enables electronic
communication, except for activities coordinated with the prison arising from § 523 of the
internal rules of prison;
25.6.2. causing inconveniences or danger to prisoners as well as other Internet users (the public);
25.6.3. using rude, uncensored or offensive language, inciting hatred, or encouraging anyone to
commit legal violations or acts of mental violence.
25.6.4. consuming photo material, video material or other online content that incites or promotes
violence, hatred, racism;
25.6.5. playing computer games;
25.6.6. consuming pornographic content.
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
26. Using a mobile phone
26.1. The prison may issue a prisoner staying outside an open prison a mobile phone for making and receiving
calls. A prisoner does not have the right to refuse to accept a mobile phone.
26.2. With the mobile phone issued by the prison, a prisoner is obliged to:
26.2.1. log in with their personalised subscriber number and PIN code in the presence of an official;
26.2.2. stay logged in during use;
26.2.3. carry it with them and be available to the prison through it;
26.2.4. answer a prison official's phone call immediately, except in situations where keeping a mobile phone
with them is contrary to the internal rules of the place of stay (eg at work), which have been
previously approved by the prison;
26.2.5. delete their logs from the mobile phone upon its return;
26.2.6. use the device prudently, avoid damage to the device and its accessories and compensate for any
25
damage caused by using the device;
26.2.7. charge it with a charging cable issued by the prison;
26.2.8. inform a prison official if the mobile phone gets broken, damaged or lost.
26.3. With the mobile phone issued by the prison, a prisoner is prohibited to:
26.3.1. store it in a place where the device may be damaged;
26.3.2. download applications without authorisation;
26.3.3. switch off the mobile phone, turn on airplane mode or another setting that disables the phone connection
or otherwise prevents the normal use and surveillance of the phone.
26.3.4. change the initial settings, including removing the SIM card or inserting a new SIM card, removing
the protective case or opening the phone case;
26.3.5. set the phone on silent, except if it is required by the internal rules of the place of stay.
26.3.6. pass it on to another person.
26.4. The prison has the right to monitor the prisoner’s mobile phone use.
26.5. The costs associated with the use of a mobile phone are borne by the prisoner.
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/4 of 24 January 2025, entered into force on 1 February 2025)
Annexes
Annex 1
Schedule of imprisoned persons in the open prison
Schedule of imprisoned persons in the open prison
6 a.m. Wake-up
6.30 a.m. - 7.30 a.m. Breakfast
7.40 a.m. - 8 a.m. Morning roll-call
8 a.m. - 9.50 p.m. Free time for movement in the open prison or participation in
resocialization activities (work, study, social programme)
12 p.m. - 1 p.m. Lunch
6 p.m. - 7 p.m. Dinner
7.50 p.m. - 8.20 p.m. Evening roll-call
10 p.m. - 6 a p.m. Lights-out
(Amended by Directive No. 1-1/133 of 07 July 2014, entered into force on 21 July 2014)
(Amended by Directive No. 1-1/82 of 2 July 2018, entered into force on 2 July 2018)
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into force on 1 July 2025)
(Amended by Directive No. 1-1/3-25/24 of 7 August 2025, entered into force on 10 August 2025)
26
Annex 2
Application for the storage of personal effects
First name: ……………………………….…………………………………….
Last name: ……………………………….…………………………………….
Date of birth: ................................................... : …………...……........
I would like to deposit the following personal effects in the storage of personal effects / I would
like to be issued the following personal effects from the storage of personal effects:
1. …………………………………………………………………………………………………….
2. ……………………………….………………………………...................................................
3. ……………………………….………………………………...................................................
4. ……………………………….………………………………...................................................
5. ……………………………….………………………………...................................................
6. ……………………………….………………………………...................................................
7. ……………………………….………………………………...................................................
..................................................................... ...................................
(Signature) (Date)
I support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from the
storage / to deposit personal effects in the storage
I do not support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from
the storage / to deposit personal effects in the storage
......................................................... ............................................ .....................................
(Name of the prison servant) (Signature of the prison servant) (Date)
I have been issued the personal effects from the storage / I have deposited the personal effects
in the storage.
........................................................ ..............................................
(Signature) (Date)
27
Annex 3
Application for issue of articles of clothing
1. Personal data of the applicant
Surname First name Name of Date of Person held in
the father birth/personal custody/convicted
identification code offender
2. Placement in the prison
Living ward and room
3. Content of the application
Name of item Requested items (indicate I support the application / I do
the number and height, in the not support the application
case of pants, also the waist (filled out by a ward servant)
circumference)
4. Signature of the applicant and date _ __
5. Proceedings (filled in by a unit servant)
The imprisoned person has had .................. euros available in their personal account in
the three months preceding the submission of the application.
Decision: issue / do not issue
................................................................................. ................................. ...............................
(Name of the unit servant) (Signature) (Date)
Reason for refusal
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
6. I have read the refusal
.................................................................... ..................................................
(Signature of the imprisoned person) (Date)
7. I have been issued the articles of clothing
.................................................................... ..................................................
(Signature of the imprisoned person) (Date)
28
Annex 4
Application for issue of toiletries
1. Personal data of the applicant
Last name
First name
Name of the
father
Date of birth/personal identification code
Person held in custody/convicted offender
2. Placement in the prison
Living ward and room
3. Requested toiletries (mark with a cross)
Toilet soap
Household soap
Toothpaste
Toothbrush
Disposable razors
Menstrual pads
4. Signature of the applicant and the date
5. Proceedings (filled by the inspector-contact person)
The imprisoned person has had .................. euros available in their personal account in
the three months preceding the submission of the application.
Decision: issue / do not issue
................................................................................. ................................. ...............................
(Name of the unit servant) (Signature) (Date)
Reason for refusal
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
6. I have read the refusal
.................................................................... ..................................................
(Signature of the imprisoned person) (Date)
7. I have been issued the toiletries
.................................................................... ..................................................
(Signature of the imprisoned person) (Date)
29
Annex 5
Request to use an electrical device
I am requesting permission to use the following personal electrical devices in the room
No. Name and brand of the electrical device From Power
(store/stor
age)
1
2
3
I agree to pay for the costs related to the use of electrical device in accordance with the established fee.
I must use the electrical device in accordance with the instructions for use and in accordance with the
procedure prescribed by the prison schedule, without disturbing the peace of other persons and the daily
work organisation of the prison. I am aware that the prison is not liable for damages to the electrical
device caused by power outages or voltage changes.
Additional explanations
………………………………………………………………..............................................................
…………………………………………………………………………………………………………....
…………………………………………………………………… ……………...…. ……………… 20.
(Name of the imprisoned person (in capital letters), date of birth, rooml number) (Signature) (Date)
Proceedings
Decision: permit/refuse (reason for refusal)
……………………………………………………………….............................................................
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
If the permit is granted, it will be valid until the imprisoned person is transferred from Viru Prison to another
prison or released from the prison or the permit is revoked.
Decided by: .................................................................................................................... 20…
(Name and position) (Signature) (Date)
In case of disagreement with the decision, an appeal can be submitted to Viru Prison within 30 days
under the terms and conditions and procedure provided in the Administrative Procedure Act. If the appeal
is rejected, is not resolved within the time limit, or it is returned, a complaint may be submitted to the
administrative court within the time limits and in accordance with the procedure specified in the Code of
Administrative Court Procedure.
Remark by a specialist on verifying the electrical device
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
…………………………........... …………………….…................ ................………………... 20....
(Security sticker numbers) (Signature) (Date)
30
Annex 6
Permit
................................................................................................................................................
(First and last name, date, signature)
Application to be issued personal effects from the prison
I am requesting to be issued the following items belonging to me, ……………………………………...,
(to whom: first and last name)
:
1. …………………………………… 5. ……………………………………
2. …………………………………… 6. ……………………………………
3. …………………………………… 7. ……………………………………
4. …………………………………… 8. .……………………………………
First and last name of the applicant: ...............................................................................
Room number: ...............................................................................
Signature of the applicant: ...............................................................................
Date: ...............................................................................
I have been issued the items
and have no complaints
(Name and signature of the imprisoned person, date)
Issued by
(Name and signature of the prison servant, date)
31
Annex 7
Imprisoned person
..................................................................................................................................................
(Last name, first name, name of the father, year of birth)
Statements
Explanation of what happened
....................................................................................................
(Signature of the imprisoned person, date)
Statements were taken from the imprisoned person by
...........................................................................................................................................
(Name and signature of the prison officer, date)
32
Annex 8
Agreement to participate in a hobby group
I, ……………………………………………….............,
(first and last name)
agree to the rules established for participating in the hobby group and must follow them.
Rules
1. It is forbidden to bring any items to the hobby group.
2. All tools are available for use in the hobby group class. At the end of the lesson, I return all the tools
to the teacher.
3. I will not disturb others while in the hobby group and I will engage in the activities specified by the
teacher.
4. I must keep order in the hobby group.
5. I know that the works created in the hobby group are the property of Viru Prison.
I have read the rules and agree to follow them. I know that if I do not follow the rules, I will be
removed from the hobby group list.
33
Annex 9
Agreement to compensate for lost and damaged books
I, …………………………………………………………………………………………..,
(first and last name, date of birth)
register as a reader of the Viru Prison library.
I have familiarised myself with the procedure for using the library under the rules of procedure
and I give my consent to allocate money from my internal personal account to compensate the
value of a book lost or damaged due to my fault.
Book prices:
1) value of a book donated to the prison library – 3.20 euros; 2)
value of a new book – twice the purchase price of the book; 3)
damage to the barcode – 1.60 euros.
........................................................ .............................................................
(Signature) (Date)
34
Annex 10
Application of the imprisoned person
First and last name, name of the father:
Date of birth or personal identification code:
Room number:
Application
Signature and date of submission of the application:
35
Annex 11
Repealed by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025
36
Annex 12
Permit
...................................................................................................................................................
(First and last name, date, signature)
Application
I am requesting for a permit to purchase the following items permitted in the prison through
the Viru Prison store:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
(Exact name, specification, model, brand)
I agree to reserve .......... euros for the purchase.
...................................................................................................................................................................
(First name and last name of imprisoned person, room number, signature, and date)
Position of the inspector-contact person:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
(Name and signature of the inspector-contact person, date)
Financial status of the imprisoned person: ...................................................... euros, from which
the reservation has been made in the amount of .................euros
Note by the store:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
......………….…………………………………………………………………………………………..
(Name and signature of the store officer, date)
Note on the receipt of the goods
The goods have been received and verified in my presence. I have no complaints.
...................................................................................................................................................................
(First name, last name, and signature of the imprisoned person, date)
37
Annex 13
Request for a short-term
visit (Amended by Directive
No. 1-1/3-25/20 of 25 June
2025, entered into force on 01
July 2025)
First name and last
name of the imprisoned
person, name of the
father
Date of birth
1. Visitor First name, last name,
name of the father Date of
birth, personal identification
code, and place of birth
2. Visitor First name, last name,
name of the father Date of
birth, personal identification
code, and place of birth
Residential address
Contact information of the
applicant (phone number; email)
Identity document (number,
issuer, date of issue)
Requested time for visit
Reason for visit
(fill in when visiting a person held in custody)
Relationship with the imprisoned person
(family member, partner, etc. )
38
I am bringing children to the visit (first and
last name, age)
I have read the procedure for the visit
/signature/
/date/
Officer responsible for identifying persons
and organising visits (first and last name,
position, signature)
Application No. ……………………. Date ………………………………….………….
N.B! INFORMATION ON PERSONAL DATA PROCESSING: Wewould like to inform you that upon
reviewing an application, a prison may process the personal data of the applicant and the recipient(s)
on the basis of clause 105-4 (1) 3) of the Imprisonment Act and for the purpose specified in subsection
105-2 (1) of the Imprisonment Act. In order to carry out a background check, a prison may process
personal data provided for in § 105-5(5) of the Imprisonment Act.
39
Annex 14
Request to use the telephone
The telephone was used by the imprisoned person ..................................................................
whose phone card
(first and last name) serial number is
.....................................................................,
1) for calling ......................................................, telephone number
..............................................,
(name of the agency or first and last name of the person)
the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for
..................................;
2) for calling ......................................................, telephone number
..............................................,
(name of the agency or first and last name of the person)
the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for
..................................;
3) for calling ......................................................, telephone number
..............................................,
(name of the agency or first and last name of the person)
the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for
..................................;
4) for calling ......................................................, telephone number
..............................................,
(name of the agency or first and last name of the person)
the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for
..................................
.................................................................................................................................................
(Date, ward number, room number, signature)
40
Annex 15 (Amended by Directive No. 1-1/3-25/20 of 25 June 2025, entered into force on 01 July 2025)
Request-prison leave plan
Imprisoned person: ………………..……………………….…………….....................
Date of birth: …………………………………………………………....................
Placement: ………………………………………………………....................
Sections of the sentence: ………………….………………….…………………..
Start of serving the sentence: ……..…………………, end: ……..………………...........
First opportunity for release on parole: ………………………………………………............
First opportunity for electronic release on parole: …………..………………….............
Requested time of leave: …………………...………………………….............
Please grant me permission for prison leave. I need the prison leave to
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Exact prison leave plan for up to seven days together with the names of companies and persons
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Main place of stay, address, and telephone number
………………………………………………………………………………..…………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………..……………………
…………………………………………………………………………………………………………..
41
Names, addresses, and telephone numbers of the persons to be visited
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………….………………………………………………………………………….
Names, addresses, and telephone numbers of the companies to be visited
………………………………………………………………………..…………………………………
…………………………………………………………..………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………..……………………………………………………………………………
I have read and understood the conditions and requirements of prison leave, as well as my obligations
during the prison leave.
1. I am aware that on my last day of leave, I must return by the time specified on the
prison leave certificate and be sober (subsection 86 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’). I have
been warned of the liability under section 329 of the Penal Code.
2. I am aware that due to an offense committed during the leave or detention on
suspicion of having committed a criminal offence, the leave will be interrupted immediately
(section 87 of the internal rules of prison).
3. I am aware that consumption of alcohol, narcotics, or other drugs is prohibited during
the prison leave.
4. I am aware that I must be available at the address of the place of stay indicated on
the application for leave during the leave and be present at this address during the leave from
10 p.m. to 7 a.m.
5. I am aware that when arriving at the prison, I may not have other items than the
clothing and other items that I had when leaving the prison (section 15 of the Imprisonment
Act, subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’).
6. I undertake to regularly report myself and call the chief specialist-steward of the prison
at 663 7800 or mobile phone 5302 4893 at 10 a.m. and 10 p.m. on each day of the prison leave
and inform them about the course of the prison leave and my location and answer their
questions about other circumstances.
7. In the event of emergency, I must turn to the nearest police station or call the free
emergency line 112.
8. I am aware that I have to cover the costs of leave (subsection 32 (7) of the
Imprisonment Act). To receive cash, I have to submit a relevant application to the administrative
ward before going on a leave.
9. I am aware that the prison service officer may by directive determine the places where
an imprisoned person may or shall stay during a leave, and the time periods during which the
imprisoned person is required to or shall not stay in the determined places, or activities which
are excluded during the leave or which the imprisoned person is required to do (subsection 32
(41) of the Imprisonment Act.
…. …………………. 20..... Name and signature of the imprisoned person:
…………………………………....
N.B! INFORMATION ON PERSONAL DATA PROCESSING: Wewould like to inform you that upon
reviewing an application, a prison may process the personal data of the applicant and the recipient(s)
on the basis of clause 1054 (1) 3) of the Imprisonment Act and for the purpose specified in subsection
1052 (1) of the Imprisonment Act. In order to carry out a background check, a prison may process
personal data provided for in § 1055(5) of the Imprisonment Act.
42
Annex 16
Request
Please issue from my personal account money in the amount of
............................................................euros
(amount in numbers and words)
Reason: ...............................................................................................................................
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
………………………………
(Signature)
………………………………………………………………
(First name and last name, date of birth)
….. ……………………………… 20…..
(Date)
Note of the prison officer on the amount to be issued
…………………………………….……………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Decision
On the basis of subsection 44 (2) of the Imprisonment Act and section 54 and subsection 53
(2) of the
‘Internal Rules of Prison’, I permit/refuse (reason in case of refusal)
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………..
..................................................................................................................................................
(Name, signature, date)
43
Annex 17
Application
I, …………………………………………………………………………………………..,
(first and last name of the imprisoned person, name of the father, date of birth)
refuse the food offered by Viru Prison.
Reason for refusing food:
………………….………………………………………………………………………………………
…………......................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
I am aware that I will once again provided prison food during the next meal based on
my written application. On the basis of this application, the prison will not prepare or
offer food to me.
……………………………………………………………………………………………………..
(Signature of the imprisoned person)
The application has been accepted on .….……............. 20... at .... o’clock
……………………………………………………………………………………………………..
(Name of the prison official who accepted the application)
……………………………………………………………………………………………………..
(First and last name of the prison officer)
……………………………………………………………………………………………………..
(Position)
44
Annex 18
I, …………………………………………………………………………………………..,
(first and last name of the imprisoned person, name of the father, date of birth)
wish to be provided prison food again from the next meal: ………………….........................
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
……………………………………………………………………………………………………......
……………………………………………………………………………………………………......
I am aware that I will once again provided prison food during the next meal based on
my written application. On the basis of this application, the prison will not prepare or
offer food to me.
……………………………………………………………………………………………………..
(Signature of the imprisoned person)
The application has been accepted on .… ……................... 20... at .... o’clock
……………………………………………………………………………………………………..
(Name of the prison officer who received the application)
……………………………………………………………………………………………………..
(First and last name of the prison officer)
……………………………………………………………………………………………………..
(Position)
45
Annex 19
Application for compensation for travel expenses
First and last name of the imprisoned person: ………………………………………………………………….
Unit/room: …………………………………………………………
The application has been submitted for the compensation for travel expenses resulting from
trips to
…………………………………………….............
(name of the agency)
outside of the prison in the period ……………………………………………............. in the total amount of
…………………………………………….........
.... euros in accordance with the attached
tickets.
The money spent on tickets was taken from:
( ) the internal personal account, the reference number of the corresponding account is
10588090000001
( ) a personal account outside of prison, the reference number of my personal account is
10588
………………
N Date Trip route Number of Cost
o. tickets
With my signature, I confirm the correctness of the information provided. I know that in case
of submitting false information, the requested amount will not be compensated and I am
obliged to return the unjustly compensated amount.
46
...................................................................................................................................................
.........
(Name and signature of the imprisoned person, date)
Note of Viru Prison on the acceptance and approval of the application:
................................................
Tickets
(attached separately, in date order)
47
Annex 20
Repealed by Directive No. 1-1/82 of 2 July 2018
48
Annex 21
Assessment of the contact person of the prison leave that took place
Viru Prison Date
First and last name of imprisoned
person
Personal identification code or date
of birth
Prison leave time
Activities provided for in the 1.
prison leave plan 2.
3.
4.
5.
Acts performed during the prison leave and their results
What acts were not performed and for what reason?
Assessment of the
imprisoned person of
the prison leave that
took place
Assessment of the
inspector-contact
person of the prison
leave that took place
Drafted by
Approved by
49
Annex 22
Letter of guarantee
I, ................................................ ..........................., guarantee
that I agree to voluntarily give urine and/or blood samples at the first request, the
purpose of which is to check the possible presence of narcotic substances in my body,
and I agree to be tested with a breathalyzer while I am in the open prison of Viru Prison.
I am aware that my voluntary agreement to give samples is one of the prerequisites
for my transfer to the open ward section based on section 20 of the Imprisonment Act,
and if I refuse to give a urine or blood sample at the first request, the administration of
Viru Prison will consider this as a reason to transfer me back to the closed prison.
................................................................................ ..................................
(Signature) (Date)
50
Annex 23
Repealed by Directive No. 1-1/82 of 2 July 2018
51
Viru Vangla Avavangla kodukord
Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori 07.07.2014
käskkirjaga nr 1-1/133, 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152, 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, 22.12.2015
käskkirjaga nr 1-1/169, 04.02.2016 käskkirjaga nr 1-1/22, 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, 13.06.2017
käskkirjaga nr 1-1/69, 04.10.2017 käskkirjaga nr 1-1/115, 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, 02.07.2018
käskkirjaga nr 1-1/82, 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76 ja 12.12.2023
käskkirjaga nr 1-1/215, 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, 07.08.2025
käskkirjaga nr 1-1/3-25/24, 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24
JÕHVI 2013
Sisukord
1. Üldsätted .............................................................................................................................................. 4
2. Avavangla territoorium ......................................................................................................................... 5
3. Avavanglasse vastuvõtt ja paigutus ..................................................................................................... 6
4. Liikumine vangla ja Avavangla territooriumil ........................................................................................ 6
5. Päevakava ........................................................................................................................................... 7
6. Loendus ............................................................................................................................................... 7
7. Keelatud esemed ................................................................................................................................. 8
8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine ................................................................................................... 11
9. Kinnipeetava toitlustamine ................................................................................................................. 13
10. Jäätmete käitlemine ......................................................................................................................... 14
11. Olmeküsimused................................................................................................................................ 14
12. Suitsetamine .................................................................................................................................... 16
13. Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, kirjavahetus, perioodiliste väljaannete tellimine ning
pakkide saamine ja saatmine (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026) . 17
14. Lühiajaline väljasõit .......................................................................................................................... 20
15. Kinnipeetavate sisseostud ............................................................................................................... 21
16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine .......................................................................... 22
võimalused ............................................................................................................................................. 23
18. Usuliste vajaduste rahuldamine ....................................................................................................... 24
19. Tervishoiuteenuse osutamine .......................................................................................................... 25
20. Ametnike vastuvõtt ........................................................................................................................... 25
21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine ........................................................... 25
22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine ................................................................................... 26
23. Sõidukulude hüvitamine ................................................................................................................... 26
24. Tahvelarvuti kasutamine .................................................................................................................. 27
25. Interneti kasutamine ......................................................................................................................... 28
26. Mobiiltelefoni kasutamine ................................................................................................................. 28
Lisad .......................................................................................................................................................... 29
Lisa 1 ......................................................................................................................................................... 29
Avavanglas paiknevate kinnipeetavate päevakava ................................................................................... 29
Lisa 2 ......................................................................................................................................................... 30
Lisa 3 ......................................................................................................................................................... 31
Lisa 4 ......................................................................................................................................................... 32
Lisa 5 ......................................................................................................................................................... 33
Lisa 6 ......................................................................................................................................................... 34
Lisa 7 ......................................................................................................................................................... 35
Lisa 8 ......................................................................................................................................................... 36
Lisa 9 ......................................................................................................................................................... 37
Lisa 10 ....................................................................................................................................................... 38
2
Lisa 11........................................................................................................................................................ 39
Lisa 12 ....................................................................................................................................................... 40
Lisa 13 Täiendatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025 ................................................... 41
Lisa 14 ....................................................................................................................................................... 43
Lisa 15 Täiendatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025 .................................................. 44
Lisa 16 ....................................................................................................................................................... 46
Lisa 17 ....................................................................................................................................................... 47
Lisa 18 ....................................................................................................................................................... 48
Lisa 19 ....................................................................................................................................................... 49
Lisa 20 ....................................................................................................................................................... 51
Lisa 21 ....................................................................................................................................................... 52
Lisa 22 ....................................................................................................................................................... 53
Lisa 23 ....................................................................................................................................................... 54
3
1. Üldsätted
1.1. Viru Vangla (edaspidi vangla) Avavangla kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on täpsustada
vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri”
(VSkE), Viru Vangla kodukorra ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud
otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust vangla Avavanglas (edaspidi avavangla). (Muudetud
13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.07.2017)
1.2. Kodukorda on kohustatud täitma Avavanglas paiknevad kinnipeetavad, vangla teenistujad ja
vanglas käivad isikud.
1.3. Kodukorras nimetatud graafikutega saab kinnipeetav tutvuda osakonna stendi või üksuse
inspektori-kontaktisiku vahendusel.
1.4. Kodukorra lisades toodud planke võib kinnipeetav saada kontaktisikult või üksuse valvurilt.
Kontaktisik aitab vajaduse korral kinnipeetaval planke täita.
1.5. Vangla võib kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse
kaudu.
1.6. Vangla direktoril on õigus vajaduse korral oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale
kalduda.
1.7. Kinnipeetav on kohustatud:
1.7.1. vanglateenistuse ametnike tuppa sisenemisel katkestama muud tegevused, püsti tõusma,
hoidma käsi keha kõrval vanglateenistuse ametnikule nähtavalt ning seisma enda
korrastatud voodi juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal;
1.7.2. olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja
korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi
vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes;
1.7.3. jope, mütsi ja kinnaste kandmine siseruumides on keelatud, v.a juhul, kui minnakse
siseruumidest välja või tullakse väljast siseruumidesse tagasi; (Muudetud 29.06.2026
käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
1.7.4. kadunud või leitud esemest, toas olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest või
kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule.
1.7.5. toast viimasena lahkumisel lülitama välja elektriseadmed.(Lisatud 12.12.2023 käskkirjaga
nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
1.8. Kinnipeetaval on keelatud:
1.8.1. ületada piirdeid, ronida või rippuda jalutusaia või muu konstruktsiooni küljes;
1.8.2. väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast;
1.8.3. siseneda loata vangla töötajate tööruumidesse;
1.8.4. viibida ruumis selleks mitte ettenähtud ajal; vestelda saatmise ajal kõrvaliste isikutega (v.a
teda saatva vanglateenistuse ametnikuga), tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega,
kätelda teiste isikutega, maha visata või maast võtta mis tahes esemeid, vaadata
uksesilmadesse, vajutada ükskõik millisele nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud
marsruudilt kõrvale jms;
1.8.5. kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning
teiste isikute suhtes;
1.8.6. käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid,
kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid; (Muudetud
13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.07.2017)
1.8.7. hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil
teisi vanglas viibivaid isikuid;
4
1.8.8. õhutada või kihutada teisi kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi;
1.8.9. mängida kasu saamise eesmärgil laua- või muid mänge või sõlmida kihlvedusid;
1.8.10. teha endale või teisele tätoveeringuid ning lubada ennast tätoveerida;
1.8.11. jätta omavoliliselt avatud asendisse korrustevahelisi ning õuealale viivaid uksi, panna
võõrkehi uksepiirajasse jms;
1.8.12. reguleerida televiisori ja raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail
teenistuskohustusi täita või teisi isikuid; (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53,
jõust. 13.04.2015)
1.8.13. panna WC-potti esemeid ja aineid, mis ei kuulu WC-poti sihtotstarbelise kasutamise alla;
1.8.14. teha toa ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke,
kleepida või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone,
ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi
järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset
järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknalaudadele fotode paigutamine
jms); (Muudetud 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 01.01.2018)
1.8.15. viia mööbliesemeid toast välja ja tuua tuppa mööbliesemeid, mis ei ole toa nimekirjas,
ning hoida toas kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi. Lahtitulnud
või purunenud esemest tuleb kohe teatada vanglateenistuse ametnikule ja võimaluse
korral see talle üle anda; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
1.8.16. omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavatelt.
1.8.17. viibida temale mitte ettenähtud toas; (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 11/76, jõust.
15.06.2022) (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
1.8.18. eksponeerida enda kehal, riietusel või toas ja muudes ruumides (nt eluosakonnas,
jalutusalas jne) sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressor riikide riigijuhtide
kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms); (Lisatud 15.06.2022
käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
1.8.19. kinnitada tubades olevatele liimitahvlitele või muul viisil eksponeerida (sh ka väljaspool
tuba) pilte, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha;
(Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
1.8.20. kääritada või hapendada toiduaineid; (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust.
15.06.2022)
1.8.21. hoiustada toas tooteid, mis ei ole originaalpakendis või vangla kodukorra punktis 7.1.36.
sätestatud säilituskarbis; (Lisatud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
1.8.22. avada omavoliliselt lukustatud uksi, takistada uste sulgumist või fikseerumist. (Lisatud
29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
1.9 Viru Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Viru Vangla
territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes
seadusest tuleneva toimingu teostamisel (toas loenduse läbiviimine, kinnipeetavate
vanglasisene saatmine või ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise
teostamise ajal) kasutada tema vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja
nähtav), millega teostatakse läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. (Lisatud
15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
2. Avavangla territoorium
2.1. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest.
2.2. Avavangla hoone asub vangla territooriumil ning on märgistatud tähisega AV.
2.3. Avavanglana mõistetakse kinnipeetavate majutamiseks ettenähtud hoonet ning seda ümbritsevat
võrkaiaga piiritletud ala.
5
3. Avavanglasse vastuvõtt ja paigutus
3.1. Avavanglasse saabunud kinnipeetav otsitakse läbi. Läbiotsimisele eelneb vanglateenistuse
ametniku ettepanek ära anda kõik kaasas olevad asjad, mille hoidmine on avavanglas keelatud
või mis ei ole soetatud vangla vahendusel. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
3.2. Läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse 1 padi, 1 tekk, 2 lina, 1 padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina
ja söömistarbed (kahvel, nuga lusikas, kruus, kohvitass, praetaldrik, supikauss). Vajaduse korral
väljastatakse kinnipeetavaile hügieenitarbed.
3.3. Avavanglas keelatud esemetega talitatakse VangSis ja VSkEs kehtestatud korra järgi.
3.4. Vanglateenistuse ametnik määrab kinnipeetavale toa, voodikoha, liimtahvli info ja fotode
ülespanemiseks ning kapi esemete hoidmiseks, mis märgitakse toaukse sildile. Vanglateenistuse
ametnik otsustab kinnipeetava poolt kasutusele võetavad ja ladustatavad isiklikud asjad ning
tutvustab avavangla kodukorda allkirja vastu. (Muudetud 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133,
jõust. 01.01.2018)
3.5. Kinnipeetava üleliigsed isiklikud asjad asuvad vanglas selleks ettenähtud laos. Isiklikud asjad
kantakse kinnipeeturegistrisse isiklike asjade nimekirja. Nõuetekohast asjade lattu paigutamist ja
laost kätteandmist organiseerib vanglateenistuse ametnik.
3.6. Kinnipeetavale tehakse ettepanek allkirjastada garantiikiri (lisa 22), millega ta kohustub
vabatahtlikult andma esimesel nõudmisel uriini ja/või vereproove, et tuvastada võimalikku
joobeseisundit. Nõusoleku andmisest või hilisemast analüüside andmisest keeldumist
käsitletakse alusena kinnipeetava ümberpaigutamiseks kinnisesse vanglasse.
3.7. Vajaduse korral tehakse kinnipeetavale ning tema asjadele kohe desinfektsioon.
3.8. Kui kinnipeetav on saabunud avavanglasse, täpsustatakse tema haridus ja kutseoskused, mille
alusel toimub üldjuhul tema hõivamine, pidades silmas kinnipeetava individuaalses täitmiskavas
(ITK) fikseeritud eesmärke.
4. Liikumine vangla ja Avavangla territooriumil
4.1. Kinnipeetav on kohustatud vangla territooriumil kandma nähtaval kohal nimesilti. Vangla
territooriumilt lahkudes nimesilti kandma ei pea.
4.2. Kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuse ametniku loal iseseisvalt või koos
vanglateenistuse ametnikust saatjaga. (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust.
01.02.2025)
4.3. Kinnipeetaval on õigus äratusest öörahuni päevakava järgi liikuda Avavangla piires saatjata.
4.4. Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata
kinnipeetaval minna jalutuskäigule, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule
on lubatud kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus, taskurätt,
joogipudel ja raamat (k.a perioodika ja ajakirjad). (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-
25/4, jõust. 01.02.2025)
4.5. Viibides jalutusalal ei tohi Avavangla kinnipeetavad suhelda läbi aia kõrvaliste isikutega, lebada
maapinnal ning istuda selleks mitte ettenähtud kohtades. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr
1-1/53, jõust. 13.04.2015)
6
4.6. Avavangla kinnipeetav, kes töötab majandustöödel välisterritooriumil, tohib suhelda ainult töid
korraldava vanglaametnikuga, teiste isikutega suhtlemine on keelatud. (Muudetud 27.03.2015
käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
4.7. Kui kinnipeetav paneb jalutusalal toime distsipliinirikkumise tunnustega teo, otsustab
vanglateenistuse ametnik jalutusalal viibimise jätkamise või katkestamise. (Muudetud 27.03.2015
käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
4.8. Kui kinnipeetav väljub Avavanglast või siseneb sinna, otsitakse ta läbi. Selleks on ta kohustatud
seisma, nägu seina poole, ja asetama käed selleks ettenähtud tähistele seinal või muule
vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole. Vajaduse korral otsitakse
kinnipeetav täielikult läbi koos lahtiriietumisega.
5. Päevakava
5.1. Kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1).
5.2. Kinnipeetaval on kohustus minna talle määratud tuppa päevakavajärgsete söögikordade ning
loenduste ajaks.
5.3. Kinnipeetavad õpivad, töötavad, osalevad usutalitustel ning kultuuri- ja spordiüritustes üldjuhul
äratusest kuni öörahuni, arvestades päevakavas toodud erisusi.
5.4. Tööle saadetakse kinnipeetavad töögraafikute põhjal, millest vanglateenistuse ametnik neid enne
teavitab.
5.5. Raamatukogu ja juuksuri teenust kasutatakse avavangla töökorralduse järgi.
5.6. Kaabeltelevisioon lülitatakse tubades sisse kell 06.00 ja välja kell 22.00. Avavangla üksuse juhi või
kõrgema kohal viibiva vanglaametniku otsusel võib lubada elektri ja kaabeltelevisiooni
kasutamine kuni kella 01.00-ni. (Täiendatud 04.02.2016 käskkirjaga nr 1-1/22, jõust. 12.02.2016),
(Muudetud 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust 07.12.2017), (Muudetud 12.12.2023
käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024) (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
5.7. Vangla juhtkond, sh direktor, võtab kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel nädalal.
Täpse vastuvõtuaja teatab kinnipeetavale inspektor-kontaktisik. Kinnipeetav võetakse vastu, kui
see on otstarbekas ning esitatud taotlus (lisa 10) on põhjendatud.
6. Loendus
6.1. Korraldus loenduseks antakse suuliselt vahetult enne loenduse alustamist või helindussüsteemi
kaudu. Loendus toimub tubades ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel. Loendust tegev
vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajaduse korral
küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid. (Täiendatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust.
15.06.2022)
6.2. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui tuppa siseneb vanglaametnik, ning
seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglateenistuse ametniku
korraldusel mujal.
6.3. Loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel. Tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit,
rääkida ilma vanglateenistuse ametniku loata või takistada loenduse korraldamist muul viisil. Kõik
toas ja üldkasutatavates ruumides olevad elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja
lülitama.
7
6.4. (Kehtetu 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021)
6.5. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit
ning toa ja selle sisustuse tehnilist olukorda.
6.6. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud viibima temale määratud toas ning tohib sealt väljuda,
kui loendust tegev vanglateenistuse ametnik on selleks loa andnud.
7. Keelatud esemed
7.1. Lisaks VSkE §-s 641 sätestatud esemetele keelatakse VangSi § 15 lg 4 alusel kinnipeetavaile
VangSi § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed:
7.1.1. vanglateenistuse vahenduseta või loata soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas
olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning
sigaretid ja tikud;
7.1.2. juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab,
v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed:
jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael;
ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks
vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või
vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud;
riietusese, mille sees on kumm; püksirihm;
7.1.3. keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab,
v.a järgmised esemed:
vangla vahendusel või loal soetatud ja vanglasse saabumise ajal kaasas olnud
käekell; kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur; plastümbrisega taskupeegel,
mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm; (Muudetud 29.06.2026
käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
loa alusel väljastatud elektriseade (pardel või epilaator kinnipeetavale, kellel ei ole toas
raseervahendit);
ilma patareideta raseervahend kinnipeetavale, kellel ei ole toas epilaatorit või pardlit;
muud vanglateenistuse vahendusel väljastatud või lubatud esemed;
7.1.4. isevalmistatud esemed;
7.1.5. söömiskõlbmatuks muutunud toiduained;
7.1.6. narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, sellist ainet
sisaldav segu ja loodussaadus ning narkootilise või psühhotroopse ainega immutatud
ese või aine;
7.1.7. erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt
tuvastada;
7.1.8. ravim, ravimtaim, toidulisand, vitamiin ja energiajook, spordijoogid ning nende
valmistamiseks ettenähtud ained, v.a tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutusel /
väljastatud ravimid, tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutusel / väljastatud või vangla loal
soetatud toidulisandeid ja vitamiine; (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4,
jõust. 01.02.2025)
7.1.9. meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade,
v.a arsti ettekirjutusel; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
7.1.10. liikumise abivahend,
v.a arsti lubatud või väljastatud; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
7.1.11. aroomi eritav aine ja ese,
v.a vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud või vangla väljastatud hügieenitarbed
ja puhastusvahendid; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
7.1.12. WC-paber, salvrätikud, vatipadjad, puhastuslapp, -käsn jms,
8
v.a vangla vahendusel või loal soetatud ja vanglasse kaasa võetud esemed,
v.a vangla loal soetatud plastmassist seebikarp (1tk), plastmassist hambaharja karp (1tk),
puhastuslapp (1tk);
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
7.1.13. kondoomid,
v.a vanglateenistuse väljastatud või vanglateenistuse loal soetatud;
7.1.14. elektrooniline sigaret;
7.1.15. tätoveeringute tegemisel kasutatav aine, seade või ese,
v.a viis sinist pastapliiatsit;
7.1.16. elektrihambahari, patareidega raseerimisvahend, juukselõikusmasin jm seesugused
seadmed, mida on lihtne kohaldada tätoveerimisaparaadiks,
v.a pardel kinnipeetavale, kellel ei ole toas raseerimisvahendit;
7.1.17. kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a vangla vahendusel või loal
soetatud plastikkirjaklambrid; kooli väljastatud esemed; vangla vahendusel soetatud või
vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine
pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats.
Loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50tk; kustutuskumm;
vanglateenistuse vahendusel soetatud pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev
joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1tk;
pliiatsi teritaja;
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014),
(Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021),
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust, 01.02.2025)
(Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust, 01.08.2026)
7.1.18. kontoritehnika, v.a vangla väljastatud või vangla loal / vahendusel soetatud kalkulaator;
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
7.1.19. dokumendiregistraator, -kaaned, kiletasku,
v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi;
7.1.20. foto-, margialbum, pildiraam;
7.1.21. raamatud, kataloogid jm sarnased esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel või
loal soetatud või vanglateenistuse väljastatud;
7.1.22. muusikaline (õnnitlus) kaart;
7.1.23. esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms
kinnikatmist;
7.1.24. mänguasi, mängud,
v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vangla vahendusel või loal või
vanglasse saabumisel kaasa võetud; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
7.1.25. elektriseadmed, mille võimsus ületab 1,2 kW ning mis ei ole soetatud vanglateenistuse
vahendusel või loal või ei ole vanglasse saabumisel olnud isikul kaasas; (Muudetud
22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021) (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga
nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
7.1.26. televiisor, mille diagonaal on üle 61 cm (24“); (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr
11/135, jõust. 22.10.2021)
7.1.27. toiteallikas,
v.a patarei, mis on soetatud vanglateenistuse loal või vahendusel;
7.1.28. mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja
elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest osa on eemaldatud;
7.1.29. signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik,
v.a vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel
kaasas olnud televiisor või vangla loal soetatud raadio ja ventilaator;
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
7.1.30. arvuti ja muu seade, millega on võimalik saavutada või mida modifitseerides on võimalik
saavutada internetiühendus;
7.1.31. andmekandja ja selle lugeja,
9
v.a paber;
7.1.32. digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool;
7.1.33. kaal;
7.1.34. naisteriided meessoost kinnipeetavaile;
7.1.35. üle 3 cm kõrguse kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil
ohtlikud jalanõud ning eriotstarbelised jalanõud,
v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud jalanõud või
ortopeedilised jalanõud arsti ettekirjutusel; (Täiendatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76,
jõust. 15.06.2022)
7.1.36. kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese,
v.a järgmised esemed:
• vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott;
• 5 kilekotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks;
• kuni 3 läbipaistvat plastikust säilituskarpi, ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter;
• veefiltreerimiskann (1tk);
• vanglateenistuse vahendusel või vanglateenistuse loal soetatud või vanglasse
saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp;
• prillikarp koos puhastuslapiga prillide olemasolul toas ja proteesikarp proteeside
olemasolul toas;
• vangla vahendusel või loal soetatud toidukauba pakend
kuni originaalkauba äratarvitamiseni.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
(Täiendatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
(Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
7.1.37. (Kehtetu 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust. 06.01.2017)
7.1.38. kell,
v.a käekell;
7.1.39. päikeseprillid,
v.a arsti ettekirjutusel; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
7.1.40. silmaklapid (v.a vangla vahendusel või vanglateenistuse loal soetatud); (Täiendatud
15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
7.1.41. kõrvaklapid; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
7.1.42. üle ühe komplekti palvehelmeid;
7.1.43. relvamakett või -imitatsioon;
7.1.44. filter,
v.a vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud veefilter;
7.1.45. küttekeha,
v.a vanglateenistuse vahendusel või loal soetatud veekeetja;
7.1.46. sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla;
7.1.47. muud esemed, mida ei ole selles nimekirjas nimetatud, kuid mille korrektne läbiotsimine
on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada
nendele ette nähtud hügieenilisuse või kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas
vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad;
7.1.48. riideesemed ja jalanõud, mis ei ole soetatud vanglateenistuse loal;
7.1.49. (Kehtetu 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152);
7.1.50. alkoholivabad joogid, mis nimetuse poolest meenutavad alkohoolseid jooke (nt
alkoholivaba õlu, vein, siider, jms); (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust.
13.04.2015)
7.1.51. sularaha rohkem kui miinimumpalga määras; (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53,
jõust. 13.04.2015)
7.1.52. survestatud mahutid (v.a. habemeajamisvaht). (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 11/53,
jõust. 13.04.2015)
10
7.1.53. suitsuvabad tubakatooted (nt närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks
mõeldud tubakas), tubakatoodetega seonduvad tooted ja nikotiini sisaldavad tooted;
(Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
7.1.54. trükised, paljundused, käsikirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja
julgeoleku tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste
lahendamise taktikatest ja metoodikast; (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust.
15.06.2022)
8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine
8.1. Üldsätted
8.1.1. Kinnipeetaval on õigus isiklikke või temale vangla poolt antud esemeid hoida toas või
kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu). (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr
1-1/215, jõust. 01.01.2024)
8.1.2. Kinnipeetav hoiab toiduaineid köögis selleks ettenähtud karbis või külmikus. Toas tohib
hoida kohvi, teed ja maiustusi, mida hoiustab selleks vangla poolt väljastatud kaanega
suletud karbis. Tuppa mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta,
näiteks toiduainete tühjad pakendeid, paberist või fooliumist ümbrised, kasutatud margid
jne, on keelatud. (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
8.1.3. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse
ametnikule taotluse elektroonselt või paberkandjal (lisa 2 Vanglateenistuse ametnik
kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade laost väljastamise või lattu paigutamise.
Isiklikud riideesemed, mida kinnipeetav soovib taotluse alusel toast lattu paigutada,
peavad olema puhtad. Laol on õigus keelduda määrdunud ja halvasti lõhnavate esemete
vastuvõtmisest. (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
(Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
8.1.4. Isiklike asjade vanglast väljasaatmiseks peab kinnipeetav täitma taotluse plangi (lisa 6).
Taotluse kinnitab vanglateenistuse ametnik. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-
26/24, jõust. 01.08.2026)
8.1.5. Väljasõidule minnes ning isiklikke asju vanglast ära viies peab kinnipeetav täitma taotluse
plangi (lisa 6). Taotluse kinnitab vanglateenistuse ametnik. (Muudetud 29.06.2026
käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
8.1.6. Kui kinnipeetav saadetakse vanglast teise vanglasse või politsei arestimajja, paigutatakse
ümber teise tuppa või kui ta vabaneb, peab ta võtma kaasa kõik temale kuuluvad ja
temale väljastatud asjad.
8.1.7. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid,
toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv).
8.2. Kinnipeetavail on keelatud:
8.2.1. ilma vangla loata isiklikke asju ära visata. Kinnipeetav, kes esitab isiklike asjade laole
taotluse kanda temale kuuluvad isiklikud esemed kinnipeeturegistrist ja ühtsest
nimekirjast maha, peab esitama koos taotlusega ka mahakantavad esemed, v.a ihupesu
ja sokid. Esemete mahakandmise alus on kinnipeetava taotlus ning sellele lisatud
mahakantavad esemed. Mahakantud esemete ja taotluse sisu vastavuse eest vastutab
taotluse esitanud kinnipeetav;
8.2.2. võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju,
samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks
tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a toakaaslase loal vaadata toas tema
televiisorit või kuulata tema raadiot);
8.2.3. avavanglasse saabudes kaasa tuua esemeid, mida tal lahkudes kaasas ei olnud, v.a
töötavail kinnipeetavail tööandja antud tööriietus ning õppivail kinnipeetavail kooli
väljastatud õppematerjalid; (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
11
8.2.4. hoida ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid;
8.2.5. hoida vanglas üle 1,2 kW võimsusega elektriseadmeid toas; (Muudetud 24.01.2025
käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
8.2.6. elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada, samuti eemaldada või muul moel
kahjustada vangla paigaldatud turvakleebiseid. Kui seade puruneb või turvakleebisega
varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav
selle kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud,
ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse
lattu; (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021)
8.2.7. hoida enda juures äratarvitatud jookide pandipakendeid kauem kui järgmise kaupluse
päevani ja tühje muid pakendeid kauem kui järgmise jäätmete ära andmise päevani;
(Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
8.2.8. hoida toas rohkem kui viis isiklikku raamatut. (Lisatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-
1/325/20, jõust. 01.07.2025)
8.3. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused
8.3.1. Elektriseadmete laost väljastamiseks on kinnipeetaval õigus esitada vanglateenistuse
ametnikule vormikohane taotlus (lisa 5). Kui kinnipeetav on saanud loa elektriseadet
kasutada ning ta on andnud elektriseadme toast lattu või remonti, siis esitab kinnipeetav
laole elektriseadme tuppa saamiseks taotluse (lisa 2). Elektriseadmete kasutamise kulud
katab kinnipeetav. Kui toas on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale
televiisorit tuppa tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata.
8.3.2. Kinnipeetaval on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang,
muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning mis
vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standardeile. Kinnipeetav saab
osta kaupluse vahendusel või vangla loal TV-kaabli (pikkusega kuni 1,5 m), kui tema
elektriseadme soetustaotlus on rahuldatud. Vangla ei taga kinnipeetavale TV-kaablit.
8.3.3. Vangla ei vastuta elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu
katkestusest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest, välja arvatud
kahjustused, mis on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tagajärjel.
8.3.4. Kinnipeetav peab talle antud elektriseadmeid kasutama elektriseadmete kasutamise
juhendi järgi ning kooskõlas kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi
kinnipeetavaid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning vangla igapäevast
töökorraldust. Kinnipeetav on kohustatud kasutama temale väljastatud televiisorit,
veekeedukannu jms ainult selles toas, kuhu ta on paigutatud.
8.3.5. Kui elektriseadme kasutamise vältel tuvastatakse rikkumine või kui kinnipeetav ei ole
elektriseadme kasutamisega kaasnevaid kulutusi tasunud, on vanglateenistuse
ametnikul õigus elektriseade kinnipeetavalt kohe ära võtta.
8.3.6. Kinnipeetav võib oma kulul vangla vahendusel vastavasisulise taotluse alusel mitte
töökorras oleva olmeelektroonika saata remonti hooldusfirmasse.
8.4. Kinnipeetav võib hoida toas isiklikke riideesemeid järgmistes kogustes:
8.4.1. aluspesu (aluspüksid ja maika) – mõistlikus koguses;
8.4.2. sokid – mõistlikus koguses;
8.4.3. jope või mantel või nahk-/teksatagi (metall- või neetkaunistusteta) – 2 tk;
8.4.4. kindad – 2 paari (v.a spordikindad);
8.4.5. sall – 1 tk;
8.4.6. T-särgid – kokku 5 tk (sh varrukateta T-särk);
8.4.7. triiksärk või pikkade varrukatega särk – 2 tk;
8.4.8. jalanõud – 4 paari (v.a jalgpallijalanõud ja terava või kõrge kontsaga jalanõud);
8.4.9. lühikesed püksid – 2 paari;
8.4.10. pikad püksid – 3 paari;
8.4.11. kampsun või fliisjakk või polo või sviiter või dressipluus – 3 tk;
12
8.4.12. vest (metallkaunistusteta) – 1 tk;
8.4.13. müts – 2 tk;
8.4.14. tööriided (töötaval kinnipeetaval) – jope- 1 tk, püksid – 1 tk;
8.4.15 pidžaama - 2 komplekti;
8.4.16. soe pesu – 1 komplekt;
8.4.17. kõrvatropid 2 paari, pehmest vahust.
(Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015), (Muudetud ja täiendatud
12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024), (Täiendatud 25.06.2025 käskkirjaga nr
1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
9. Kinnipeetava toitlustamine
9.1. (Kehtetu 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
9.2. Lisa- ja dieettoitlustuse vajaduse määrab meditsiinitöötaja. Samuti nt toidu peenestamise vajadusel
või ajutise eritoitlustuse haigusseisundi tõttu (nt operatsioonijärgne „pehme“ toit vms). Kui isik
soovib lihavaba toitu, siis ta pöördub üksuse poole ning ta pannakse lihata toidule. (Muudetud
15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
9.3. Toidust loobumiseks esitab kinnipeetav vangla direktorile kirjaliku taotluse (lisa 17). Kui kinnipeetav
teavitab toidust loobumisest suuliselt, fikseeritakse see vanglateenistuse ametniku ettekandega.
9.4. Toidust loobumise lõpetamiseks esitab kinnipeetav taotluse (lisa 18). Kinnipeetav saab vangla toitu
uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast.
9.5. Vajaduse korral võib vangla asendada tavatoidu kuivtoidupakiga.
9.6. Kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastatakse kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal, sh
leib ja sai.
9.7. Vangla poolt ettenähtud toidukordade ajal peavad kinnipeetavad viibima nendele määratud
tubades. Toidu jagamise ajal on kinnipeetavail keelatud liikuda ruumide vahel.
9.8. Vabal ajal võib kinnipeetav sööki valmistada I ja II korruse köögis. Realiseerimistähtaja ületanud
toiduained hävitatakse.
9.9. Kinnipeetav on kohustatud kohe peale igat söögikorda pesema puhtaks kõik temale väljastatud ja
ka üldkasutatavad söögiriistad, mida ta kasutas (termosed, potid jne) ning koristama ruumi enda
järgi, vältimaks antisanitaarse olukorra tekkimist. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata
väljastada toitu ebahügieenilisse toidunõusse.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
9.10. Kinnipeetava toidunõud asuvad toas.
9.11. Toidu vastuvõtmiseks annab kinnipeetav toidunõud toidujagajale. Kinnipeetav on kohustatud talle
ettenähtud toidu ise vastu võtma. Kinnipeetaval on keelatud talle vangla väljastatud toitu (sh leiba
ja saia) üle anda teisele kinnipeetavale.
9.12. Kui toidu kvaliteedi kohta tekib pretensioone, on kinnipeetav kohustatud sellest kohe teavitama
vanemvalvurit või valvurit. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu.
(Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
13
10. Jäätmete käitlemine
10.1. Kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma ja sortima enda valduses olevad või enda tekitatud paber-
ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning paigutama need
vastavaisse vangla ettenähtud mahuteisse. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama.
Vangla väljastab jäätmete sortimiseks juhendmaterjalid, tagab kinnipeetavaile vajalikud vahendid
ning kontrollib jäätmete sortimist.
10.2. Enda valduses olevad kasutuskõlbmatud ja äravisatavad patareid peab kinnipeetav edastama
vanglateenistuse ametnikule, kes paigutab patareid selleks ettenähtud kogumiskasti.
11. Olmeküsimused
11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine
11.1.1. Kinnipeetav pöördub suuliselt oma probleemiga valvuri või inspektori-kontaktisiku poole.
Vanglateenistuse ametnik selgitab probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab
pöördumise lahendamiseks muule struktuuriüksusele. Vajadusel esitab kinnipeetav
pöördumise kirjalikult. Kinnipeetava pöördumine peab olema kirjutatud loetavas
käekirjas, sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, pöördumise põhjendatud sisu,
kuupäeva ning allkirja. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib esitamise kuupäeva.
(Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust 01.01.2024)
11.1.1.1. Kinnipeetaval on õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt
vangiportaali (VaPo) kaudu. Teabehaldusteenistus registreerib elektroonselt esitatud
pöördumise dokumendihaldussüsteemis ja suunab lahendamiseks asjakohasele
struktuuriüksusele. Elektroonse pöördumise esitamisel ei ole vaja samasisulist
pöördumist paberkandjal esitada. Vangla ei vahenda elektroonselt esitatud pöördumisi
suhtlemisel teiste asutustega. Teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada
pöördumine otse adressaadile. (Lisatud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust
01.08.2026)
11.1.2. Taotluste planke annavad kinnipeetavaile vanglateenistuse ametnikud loenduse ajal.
Kinnipeetavad annavad taotlused vanglateenistujale üldjuhul hommikuse loenduse ajal.
(Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust 01.01.2024)
11.1.3. Kinnipeetava kirjalik pöördumine peab olema kirjutatud selgesti loetavas käekirjas.
Pöördumisele peab olema märgitud pöörduja nimi, toa number ning taotluse selgelt
väljendatud sisu; vajaduse korral lisatakse taotlust põhjendavad dokumendid.
Pöördumisele kirjutab alla selle esitaja ning märgib esitamise kuupäeva.
11.1.4. Kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi üksnes riigikeeles ainult enda nimel.
11.1.5. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
11.2. Riiete ja jalanõude korrashoid
11.2.1. Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikke riideid, mille eest ta ise hoolitseb, neid puhastab
ja regulaarselt vahetab. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks
kannab kinnipeetav. Üleriided peavad olema riputatud riidenagidesse, teisi isiklikke
riideesemeid hoitakse ainult toas olevates kappides. Kinnipeetaval lubatakse toas hoida
riideesemeid aastaaja järgi, üleliigsed riideesemed tuleb paigutada lattu.
11.2.2. Kinnipeetav võib taotleda vajaduse korral vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas
lubatud, esitades selleks inspektorile-kontaktisikule taotluse (lisa 3). Taotlust menetledes
arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud raha ning
taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Kui kinnipeetava kolme kuu
keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus, siis
14
üldjuhul taotlust ei rahuldata. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust
01.08.2026)
11.2.3. Vangla tagab kinnipeetavale vangla väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse
üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus
taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust.
11.2.4. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide ja kinnipeetava vangla tööriietuse pesemine
ning parandamine on tasuta.
11.2.5. Kinnipeetav võib isiklikud riided anda pesemiseks vanglale teenust osutavasse
pesumajja, makstes pesemise eest kehtestatud hinnakirja järgi.
11.2.6. Pesemiseks ei võeta aluspesu, sokke, nahast ja karusnahast esemeid ning üleriideid.
Üleriideid võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga,
et on teadlik esemete pesemise võimalikest tagajärgedest (eseme mõõtmete
vähenemine, värvuse muutumine, materjali kortsumine).
11.2.7. Isiklike riiete pesemiseks pesumajas ja jalanõude parandamiseks esitab kinnipeetav
kirjaliku taotluse, märkides sellele riiete koguse ning nõusoleku arvata isikuarvelt maha
pesemise eest tasutav summa. Taotluses peab olema märgitud taotleja nimi, toa number
ja soovitud teenuse kirjeldus.
11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine (Muudetud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust.
01.01.2016)
11.3.1. Hügieenitarvete saamiseks võib vähe kindlustatud kinnipeetav, kellel vajalike
hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada
vanglaametnikule taotluse. Taotlus (Lisa 4) peab olema koostatud selgesti loetavana ning
sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega, hügieenitarbeid, mida kinnipeetav vajab,
hoone tähist ja toa numbrit.
11.3.2. Hügieenitarbed, mida vangla vajaduspõhiselt väljastab on
tualettseep, majapidamisseep, hambapasta, hambahari ning ühekordsed raseerimisvahendid.
11.3.3. Kinnipeetava taotlus saada vajalikud hügieenitarbed rahuldatakse, kui tema isiklikul arvel
on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud raha alla 15 euro,
arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Positiivse otsuse saanud taotluse alusel
väljastatakse kinnipeetavale taotletud hügieenitarbed. (Muudetud 15.06.2022 käskkirjaga
nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
11.3.4 Kehtetu
(Muudetud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
11.4. Ruumide korrashoid
11.4.1. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana
oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma toa ja osakonna olmeruumid,
pärast äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva
jooksul. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma voodi külge eesriideid (linad, rätikud
vms.), seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides, vanglaametniku loata
vahetada omavahel magamiskohti. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
11.4.2. Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavaile toa pesemiseks ning korrashoiuks
vajalikud puhastusvahendid, s.o põrandapesulapi ja prügiämbri. Muid toa korrashoiuks
vajalikke puhastusvahendeid saab kinnipeetav, kui ta pöördub vanglateenistuse ametniku
poole.
15
11.5. Teenuste eest raha broneerimine
11.5.1. Vangla vahendusel võib kinnipeetav kasutada mitut teenust, sh pesta pesu, teha koopiaid,
kasutada lubatud elektriseadmeid, mille eest tuleb kinnipeetaval oma isikukontolt tasuda.
11.5.2. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma
oleks kontol olemas.
11.5.3. Teenuste eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt
maha iga kuu viimasel tööpäeval.
11.6. Rahaülekanded
11.6.1. Kinnipeetav võib vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, kanda raha
sugulastele jm). Pangaülekandeid teeb haldusosakonna spetsialist.
11.6.2. Riigilõive tasutakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt esimesel võimalusel, kui
haldusosakonnale on laekunud kinnipeetava nõuetekohaselt täidetud taotlus.
11.6.3. VSkE § 54 järgi peab nõuetekohaselt täidetud avaldus sisaldama kõiki ülekandmiseks
vaja minevaid rekvisiite: saaja nime, saaja arveldusarve numbrit, vajaduse korral
viitenumbrit, ülekantava summa suurust numbrite ja sõnadega, vajaduse korral ka
selgitust, kuupäeva ning allkirja.
11.7. Sularaha väljastamine
11.7.1 Põhjendatud kulude katteks väljastatakse kinnipeetavale sularaha tema vanglasiseselt
isikuarvelt üldjuhul kord nädalas reedeti. Raha väljastamise alus on kinnipeetava taotlus,
mille kooskõlastab inspektor-kontaktisik. Taotlus väljastada sularaha esitatakse hiljemalt
sama nädala kolmapäevaks. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
12. Suitsetamine
12.1. Kinnipeetavale kuuluvad sigaretid ja tikud paigutatakse selleks vanglas ettenähtud lukustatavasse
kappi. Igale suitsetavale kinnipeetavale eraldatakse individuaalne kapp. Kapi avab ja lukustab
kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametnik.
12.2. (Kehtetu 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
12.3. (Kehtetu 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
12.4. Väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav võib väljapoole vanglat kaasa võtta suitsulaekas olevad
sigaretid ja tuletikud. Kaasa võetud sigarette vanglasse tagasi tuua ei tohi. Tagasi võib tuua ainult
tuletikud, mis tuleb vanglasse saabudes koheselt vanglateenistuse ametniku kätte anda.
(Muudetud 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
12.5. Kaupluses käimise päeval on lubatud vanglasse kaasa tuua sigarette ja tuletikke koguses, mis
mahuvad ära vanglateenistuse poolt kinnipeetavale ettenähtud lukustatavasse kappi. Sigaretid ja
tuletikud tuleb vanglasse saabudes koheselt vanglateenistuse ametniku kätte anda. Kui
sigarettide ja tuletikkude kogus on suurem kui kappi mahub, antakse kinnipeetavale võimalus
ületatav kogus koheselt vanglast välja saata. Kui kinnipeetav keeldub väljasaatmisest, hävitab
vangla lubatut ületatavad suitsetamistarbed. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust.
13.04.2015), (Muudetud 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
16
13. Lühiajalised kokkusaamised, telefonikõned, kirjavahetus, perioodiliste väljaannete
tellimine ning pakkide saamine ja saatmine (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-
26/24, jõust. 01.08.2026)
13.1. Lühiajaline kokkusaamine
13.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks peab kokkusaaja registreerima kas telefoni teel (tel
663 7946) või elektrooniliselt (e-post
[email protected]) või
kinnipeetav esitab kirjalikult taotluse (lisa 13) vähemalt kümme tööpäeva enne taotletavat
kokkusaamist. Lühiajalise kokkusaamise annulleerimisest või külastajate nimede
muutumisest peab kokkusaaja või kinnipeetav teavitama vanglat vähemalt viis tööpäeva
enne kokkusaamist. Telefoni teel saab registreerida teisipäevast reedeni kell 09.00–
15.00. Järgmise kalendrikuu kokkusaamisele saab registreerida käesoleva
kalendrikuu 1. kuupäevast. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
13.1.2. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad avavanglas selleks vangla poolt ettenähtud ajal ja
ruumis. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015), (Muudetud
12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.1.3. Kokkusaamisele tulnud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud
aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva
isikut tõendava dokumendi.
13.1.4. Alla 8aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitunnistuse,
8–15aastase lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet,
isikutunnistus (ID-kaart) jne) ning üle 15aastasel lapsel peab olema isikut tõendav
dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt isikutunnistus (IDkaart),
pass vms).
13.1.5. Kokkusaaja annab kaasas olevad asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud, kokkusaamise
ajaks vanglale hoiule.
13.1.6. Suitsetamistarvete kaasavõtmine kokkusaamisele ja suitsetamine kokkusaamisruumides
on keelatud.
13.1.7. Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või
narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele
korraldustele või pöördub vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või
laimavate väljenditega või üritab pärast vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega
tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud esemeid.
13.1.8. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamisel rikutakse
vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme
või ohustatakse vangla julgeolekut.
13.1.9. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava ja kokkusaaja kohalolekut ning seisundit
kokkusaamise ajal.
13.1.10. Kokkusaamise võib lõpetada enne kokkusaamisaja lõppu kokkusaaja või kinnipeetava
soovil.
13.2. Telefonikõned
13.2.1. Üldjuhul on telefoni lubatud kasutada päevakavas märgitud vabal ajal. Kui kinnipeetaval
on muul ajal vaja helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale,
tuleb tal esitada põhjendatud taotlus (Lisa 14) hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval.
Telefoni kasutamise taotlus tuleb kinnipeetaval täita korrektselt. (Muudetud 12.12.2023
käskkirjaga nr 1-1/215, jõust.01.01.2024)
13.2.2. (Kehtetu 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.2.3. Kinnipeetaval on keelatud temale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud
kõnekaardi numbrit ja PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale. Samuti
on kinnipeetaval keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks
väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi.
17
(Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
13.3. Kirjavahetus
13.3.1. Kinnipeetav on kohustatud kirjavahetust pidama seaduses ettenähtud korras. Lisaks
paberkandjal kirjavahetusele on kinnipeetaval vanglas turvalise tehnilise võimekuse
olemasolu korral võimalik vangla seadme kaudu saata ja vastu võtta kirju ka
elektroonilises vormis (edaspidi e-kiri) seoses õppimise ja töötamisega ning muude
vanglaga kooskõlastatud taasühiskonnastavate tegevustega, kui see on kooskõlas
vangistuse eesmärkidega. Isikliku e-posti konto kasutamine tuleb kinnipeetaval
kooskõlastada vanglateenistuse ametnikuga. Vanglal on õigus kontrollida saadetud ja
vastu võetud e-kirjade adressaate. (Täiendatud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
13.3.2. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav isik üle allkirja vastu.
13.3.3. Vanglateenistuse ametnik võtab kinnipeetavate kirjad vastu üldjuhul pühapäevast
neljapäevani, v.a kirjavahetus ametiasutustega. Kirjad antakse kätte üldjuhul
esmaspäevast reedeni. (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.3.4. Kirjavahetuse eest vastutaja annab kinnipeetavale kirja kätte üldjuhul samal tööpäeval,
millal kiri saabus. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
13.3.5. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse osakonnas ja
säilitatakse seni, kuni kinnipeetav on vanglasse tagasi jõudnud.
13.3.6. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam vanglas, edastatakse kiri tema
asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei ole enam kinnipidamisasutuses,
tagastatakse kiri saatjale.
13.3.7. Vanglale aadressitud märgukirjad, vaided, selgitustaotlused ning avaldused annab
kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule. (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135,
jõust. 22.10.2021)
13.3.8. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava
kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile,
prokurörile, uurijale või kohtule aadressitud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikuile
saadetakse kirjad kinnipeetava kulul.
13.3.9. Ümbrik antakse kinnipeetavale enne kirja väljasaatmist. Kinnipeetav sulgeb
vanglateenistuse ametniku juuresolekul kirja ümbrikusse, kirjutab ümbrikule aadressi ja
annab selle kohe vanglaametnikule, kes edastab kirja postitamiseks.
13.3.10. Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud
vähem kui 15.00 eurot ja kellele vangla ei ole tööd taganud, on lubatud anda igal
tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta.
(Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.4. Perioodiliste väljaannete tellimine
13.4.1. Et tellida ajakirjandust oma raha eest, esitab kinnipeetav taotluse, kuhu ta märgib, mis
ajakirjandust ta soovib tellida ning nõusoleku pidada tema vanglasiseselt isikuarvelt kinni
eeldatav summa. Tellimuse miinimumpikkus on üks kuu või väljaande kehtestatud
võimalik miinimumperiood. Perioodiliste väljaannete tellimiseks täidab kinnipeetav
taotluse plangi (lisa 10).
13.4.2. Oma raha eest tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt.
13.4.3. Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis on VSkE
§ 64¹ p 15 järgi kinnipeetavale vanglas keelatud.
18
13.5. Pakkide saamine ja saatmine
13.5.1. Käsipakkide vastuvõtt Vanglas toimub teisipäevast-reedeni kella 08.30 - 09.30 ja 11.30
- 13.00, välja arvatud riiklikel pühadel. Postipakke tuuakse postimajast ära vastavalt
graafikule.
13.5.2. Käsipaki toonud isik esitab koos pakiga vormikohase taotluse. Paki vastu võtnud
vanglateenistuja kontrollib isikut tõendava dokumendi alusel isikuandmeid, paki kaalu
ja sisu. Seejärel kinnitab paki vastuvõtmist allkirjaga ja tagastab taotluse ühe eksemplari
paki toonud isikule.
13.5.3. Kinnipeetavale vanglasse postipaki saatmiseks tuleb saatjal esitada eelnevalt vanglale
digitaalselt allkirjastatud teavitus, mis peab sisaldama loetelu esemetest ja ainetest ning
nende kogustest. Paki vastuvõtmisest keeldumise korral informeeritakse saatjat
teavituse registreerimisest viie tööpäeva jooksul ja selgitatakse keeldumise põhjuseid.
Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja möödumist vastanud, on saatjal
õigus pakk kinnipeetavale saata. Pakile peab olema märgitud teavituse esitaja ees- ja
perekonnanimi. Saabunud postipakid avatakse kinnipeetava juuresolekul ja selles
sisalduvaid esemeid tutvustatakse talle paki saabumisest seitsme tööpäeva jooksul.
Esemed, mis on taotlusesse märgitud ja on kinnipeetavale vanglas lubatud, antakse
kinnipeetavale tuppa või paigutatakse hoiule lattu. Esemed, mis peavad olema kirjas
ühtses nimekirjas, kannab vanglateenistuja ühtsesse nimekirja.
13.5.4. Vanglast postipaki väljasaatmiseks esitab kinnipeetav eelnevalt taotluse, milles tuleb
märkida loetelu välja saadetavate esemetest ja nende asukoht (kas laos või toas), paki
saaja ees- ja perekonnanimi ning postiaadress. Paki saatmiseks lubatava pakendi ja
vajalikud postmargid saab kinnipeetav soetada tavapärases korras e-poest.
Kinnipeetav komplekteerib koostöös vanglateenistujaga paki, kleebib pakendile
vastavalt paki kaalule ja postiteenuse hinnakirjale nõutava koguse marke ning kirjutab
paki saatja ja saaja andmed. Paki üleandmise postiasutusele korraldab vangla.
13.5.5. Kuni 2 kg kaaluvad pakid viib postiasutus ära tööpäeviti kahepoolse postivahetuse
raames. Üle 2 kg kaaluvad pakid viib postiasutusse üks kord nädalas kokkulepitud
päeval vangla.
13.5.6. Kiirendatud korras saab paki vanglast välja saata ka kulleriga, mille teenuse eest tuleb
kinnipeetaval tasuda vanglasisesel arveldusarvel olevate vabade vahenditega.
Kullerteenuse kasutamise soov tuleb märkida paki väljasaatmise taotlusesse. Teenuse
eest tasutav summa (kulleri väljakutse tasu) broneeritakse eelarveteenistuse poolt enne
kulleri vanglasse kutsumist.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
13.6. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel
13.6.1. Vangla võimaldab turvalise tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi
kokkusaamisi telesilla vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord
kuus kestvusega vähemalt 1 h. Videokokkusaamisi võimaldatakse vastavalt üksuse
töökorraldusele. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
13.6.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada
elektrooniliselt vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses
märgitud kokkusaamise aega.
13.6.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis.
19
13.6.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus
kokkusaamise lubamiseks.
13.6.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid:
13.6.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui
videokokkusaamiseks ettenähtud ruumis.
13.6.5.2. Vanglaametniku nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti.
13.6.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera
vaateväljas ja kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav
taotlenud ega vanglaga kooskõlastanud;
13.6.5.4. Videokokkusaamise ajal on keelatud:
• kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele;
• edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise
eesmärkidega;
• eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas
üldtunnustatud moraalinormidega;
• tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida
kokkusaamise ajal joobeseisundis;
13.6.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada.
(Lisatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
14. Lühiajaline väljasõit
14.1. Lühiajalise väljasõidu taotluse ja väljasõiduplaani (lisa 15) võib esitada üks kord kuus. Taotlus
esitatakse väljasõidule eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Taotlusesse tuleb märkida
põhiandmed, sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, aadress, kus
kinnipeetav peamiselt viibib, külastatavate isikute ja ettevõtete täpsed aadressid ning
külastatavate isikute telefoninumbrid. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan, mis ei
võimalda vanglal kontrollida kinnipeetava liikumise või väljasõidu eesmärgipärasust, võib olla
aluseks väljasõidu keelamisele.
14.2. Kinnipeetava lühiajalise väljasõidu arvestust peetakse vangistusaasta järgi (aastat arvestatakse
karistusaja algusest).
14.3. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse, et broneerida oma vanglateenistuse
isikuarvelt raha, mis väljastatakse talle lühiajalisele väljasõidule hiljemalt kolm tööpäeva enne
väljasõitu. Et saada lühiajalisele väljasõidule toimikust isikut tõendav või muu oluline dokument,
esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse. Taotletud dokumendid ning sularaha antakse kinnipeetavale
kätte enne vanglast väljumist. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust.
01.08.2026)
14.4. Kinnipeetav peab olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutunnistuses või lühiajalisele
väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud aadressidel ja aegadel, mida võivad kontrollida
vanglateenistuse või politseiametnikud. Kinnipeetav on kohustatud korraliselt endast teavitama
vangla peaspetsialisti-korrapidajat igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00.
Erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest peab kinnipeetav
teavitama peaspetsialisti-korrapidajat kohe.
14.5. Väljasõidu ajal on kinnipeetaval keelatud vallata ning tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi
ja psühhotroopseid aineid; teised piirangud kehtestatakse väljasõidule lubamise käskkirjas.
20
14.6. Vajaduse korral võib lühiajalisele väljasõidule minnes anda kinnipeetavale kaasa
kriminaalhooldusametniku koostatud töölehe, mille täitmine on kinnipeetavale kohustuslik.
14.7. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud kinnipeetaval on keelatud vanglasse tuua esemeid, mida ta
ei võtnud kaasa väljasõidule minnes, välja arvatud vanglateenistuja loal soetatud esemed.
Kinnipeetav võib väljasõidule minnes kaasa võtta isiklikke asju (sh laos paiknevaid vanglas
keelatud esemeid), mida ta ei soovi vanglas hoida.
14.8. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud, hinnatakse kinnipeetava ja inspektori-kontaktisiku koostöös
väljasõidu eesmärgipärasust (lisa 21).
14.9. Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse lühiajalise
väljasõidu üldtingimusi VangSi § 32 lg-s 5, VSkE § 79 lg-s 2, § 80 lg-s 3 ning § 81 lg-s 2 toodud
erisustega.
14.10. Erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav
inspektorile-kontaktisikule kirjaliku taotluse (lisa 10), kuhu märgib kõik väljasõiduks või
väljaviimiseks vajalikud andmed ja lisab dokumendid. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab
kinnipeetav kirjaliku nõusoleku katta kaasnevad kulud, mida arvestatakse VSkEs sätestatud
korras ning kinnitatud hinnakirja alusel.
15. Kinnipeetavate sisseostud
15.1. Kinnipeetav võib teha sisseoste vangla poolt kinnitatud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui
kord kuus VangS § 48 lg-s 1¹ lubatud määras. (Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169,
jõust. 01.01.2016)
15.2. Kehtetu (Kehtetu 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
15.3. Kinnipeetavad võivad käia ainult vangla varem kooskõlastatud kaubanduskeskuses. Kauplusse
minna ja tagasi vanglasse tulla võivad nad ühissõidukiga. Vangla ei taga transporti kaupluses
käimiseks.
15.3.1. Kinnipeetav saab vajadusel, vanglaga eelneval kooskõlastamisel, soetada kaupu ka e poest,
esitades selleks elektrooniliselt tellimuse vangla poolt tagatud tahvelarvuti vahendusel. (Lisatud
25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
15.4. Elektriseadmeid võib soetada ainult vangla vahendusel või loal. (Muudetud 29.06.2026
käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
15.5. Vanglasse toodava kauba pakend peab olema tootja suletud.
15.6. Kinnipeetaval on õigus taotleda vanglasisesel isikuarvel oleva vaba raha ulatuses sularaha,
esitades selleks taotluse vähemalt 3 tööpäeva enne kauplusse mineku päeva. Sularaha
väljastatakse enne kauplusse minekut. Raha väljastamise alus on kinnipeetava taotlus, millel on
inspektori-kontaktisiku lubav resolutsioon. (Muudetud 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust.
06.01.2017) (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
15.7. (Kehtetu 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust. 06.01.2017)
15.8. Erandkorras, kui kaupluse teenus puudub, tagab vangla kinnipeetavaile üks kord kuus kaupluse
ning miinimumkaubavalikuna hügieeni- ja kirjatarbed.
21
15.9. Kaupluse vahendusel soetatud riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ja muud
elektriseadmed toimetatakse kinnipeetavaile kätte lao vahendusel. Elektriseadmetele
paigaldatakse vangla turvakleebised. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust.
13.04.2015)
15.10. Kinnipeetav võib avavangla territooriumile tuua poest ostetud toiduaineid ja esmatarbekaupasid
ainult sellisel juhul, kui tal on ette näidata kaupluse ostutšekk. (Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga
nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
15.11. Kinnipeetav võib kauplusest kaupu soetada üksnes enda tarbeks ja mõistlikus koguses. (Lisatud
12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine
16.1. Taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh
kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue
kuriteo toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas.
Taasühiskonnastava tegevuse all peetakse silmas ka kinnipeetavate usuliste vajaduste
rahuldamist.
16.2. Kinnipeetav on kohustatud kohusetundlikult töötama, õppima ja osalema muudes
taasühiskonnastavates tegevustes.
16.3. Õppimine
16.3.1. Kinnipeetavad saadetakse haridust omandama ja riigikeelt õppima ITK põhjal ning
koolikohuslastele tagatakse võimalus omandada põhiharidus.
16.3.2. Avavanglas õpitakse peamiselt väljaspool vanglat asuvas haridusasutuses.
16.3.3. Hariduskorraldaja või inspektor-kontaktisik tutvustab kinnipeetavale õppimisvõimalusi
ning vajaduse korral juhendab, kuidas vormistada dokumente õppeasutusse astumiseks.
16.3.4. Haridus omandatakse ettenähtud koolis ja ettenähtud tunniplaani alusel.
16.3.5. Kinnipeetaval on keelatud omandada või omada õppetegevuse ajal valminud esemeid,
toodangut jms.
16.3.6. Koolis käimisega kaasnevad piirangud ja kohustused kehtestatakse kooli lubamise
käskkirjas.
16.4. Töötamine
16.4.1. Kui kinnipeetav ei ole hõivatud tööga või õppimisega väljaspool vanglat asuvas ettevõttes,
töötab ta vangla majandustöödel. Täpsem vanglast väljas viibimise aeg on märgitud
väljasõidutunnistusele.
16.4.2. Kinnipeetavate tööhõive korraldamisel on prioriteediks nende tööandjate
tööjõuvajadused, kellega vanglal on sõlmitud alalised partnersidemed koostöölepingu
näol. Kinnipeetav võib taotleda enda töölelubamist järelevalveta muu tööandja juurde,
esitades selleks:
16.4.2.1. tööandja seadusliku esindaja allkirjastatud taotluse, milles on avaldatud tahet
hõivata kinnipeetavat tööga oma ettevõttes;
16.4.2.2. kinnipeetava oma käega kirjutatud taotluse lubada kinnipeetav tööle;
16.4.2.3. tööandja kinnituse, et ta on huvitatud kinnipeetavaga töölepingu sõlmimisest,
arvestades vangla kehtestatud tingimusi.
16.4.3. Kinnipeetavad lähevad tööle ja tulevad töölt töögraafiku alusel. Vangla majandustöödel
töötavate kinnipeetavate tööaja arvestust peab vangla.
16.4.4. Töötavail kinnipeetavail on lubatud tööle kaasa võtta enda tarbeks hügieenitarbeid, kui
töökohal on võimalik pesta, suitsetamistarbeid kodukorra punktis 12.4 sätestatud
22
koguses ning mõistlikus koguses toiduaineid. Kaasa võetud toiduaineid ja sigarette
töökohalt tagasi tuua ei tohi.
16.4.5. Kinnipeetava töötasu laekub tema isiklikule arvele vanglas, kus sellelt tehakse VangSi
alusel ettenähtud kinnipidamised. Järelejäänud summa arvelt on kinnipeetaval õigus
taotleda talle tehtavaid väljamakseid sularahas.
16.4.6. Tööl käimisega kaasnevad piirangud ja kohustused kehtestatakse tööle lubamise
käskkirjas.
16.5. Kriminaalhooldusosakonna tegevused
16.5.1. Kriminaalhooldusametniku korraldatavatesse tegevustesse (sotsiaalprogrammid,
nõustamised kriisi- ja kohanemisraskuste korral, isikudokumentide vormistamiseks,
töövõimetuse määramiseks, perekonnaseisutoimingute vahendamiseks ja vabanemiseks
ettevalmistamiseks, kontakti loomine kohaliku omavalitsusega, elukohaprobleemid,
suhete loomine lähedastega) määratakse kinnipeetav riskihindamise ja individuaalse
täitmiskava alusel.
16.5.2. Kinnipeetava võimaliku distsiplinaarrikkumise või individuaal- või rühmatöös kokkulepitud
reeglite rikkumise korral on kriminaalhooldusametnikul õigus peatada või lõpetada
kinnipeetava osalemine selles tegevuses. Eemaldamise korral arvatakse individuaalses
täitmiskavas ettenähtud tegevus mitteläbituks kinnipeetava initsiatiivil motivatsiooni
puudumise tõttu.
17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise
võimalused
17.1. Sportimine
17.1.1. Sportimine on tegevus, mille eesmärk on arendada kehalisi võimeid ning tugevdada
tervist.
17.1.2. Kinnipeetavad teevad sporti üksnes avavanglahoone õuealal, kus on selleks eraldatud
ala koos spordivahenditega. Kinnipeetavale on Avavanglas keelatud teha mis tahes
löögiharjutusi. Spordiala on lubatud kasutada kinnipeetaval päevakavas ettenähtud vabal
ajal.
17.1.3. Spordirajatist ja -vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult.
Spordiinventari lõhkumise, purunemise või muude juhtumite korral teavitatakse kohe
vanglateenistuse ametnikku.
17.1.4. Distsipliinirikkumise või spordirajatise sihipäratu kasutamise korral on vanglateenistuse
ametnikul õigus lõpetada sporditegevus. Kui spordivahend on heidetud väljapoole
sportimiseks mõeldud ala, siis seda ei tagastata.
17.1.5. Kinnipeetav osaleb sporditegevuses omal vastutusel. Vigastuse, trauma või muu
tervisekahjustuse tekkimise korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Vangla
ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmise tõttu.
17.1.6. Kinnipeetav võib avavanglahoone õuealale sportima minnes kaasa võtta enda tarbeks
joogivett 1 plastikust pudel mahutavusega maksimaalselt 1,5 liitrit. Avavanglahoonesse
võib tagasi tuua ainult tühja plastikust pudeli.
(Lisatud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
17.2. Raamatukogu kasutamine ning raadio ja telesaadete jälgimine (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga
nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021) (Muudetud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust.
01.07.2025)
17.2.1. Raamatukogu teenust korraldatakse vastavalt üksuse töökorraldusele. Kinnipeetava toas
võib lugemiseks olla kuni 5 teavikut (v. a nimeliselt laenutatud õppekirjandus). Teavikuid
ei või kasutada mittesihtotstarbeliselt.
23
17.2.2. Kaotatud või rikutud teavik tuleb lugejal hüvitada uue samaväärse teaviku soetushinnaga.
Teaviku vöörkoodi või kohaviidu rikkumisel tuleb tasuda 1,60 eurot. Teavikute
laenutamise õigus tekib kinnipeetaval uuesti pärast tekitatud kahju hüvitamist.
17.2.3. Õppe- ja usulise kirjanduse laenutamine toimub taotluste alusel. Õppekirjandust
laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele.
Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on kuni 6 kuud või kursuse lõppemiseni.
17.2.4. Kinnipeetaval on keelatud vangla raamatukogu teavikuid või väljaspool avavanglat
laenutatud raamatut anda edasi tesitele kinnipeetavatele, samuti kasutada teiste
kinnipeetavate laenutatud teavikuid.
17.2.5. Kui kinnipeetav paigutatakse avavanglast ümber või lahkub vanglast, peab ta teavikud
tagastama.
17.2.6. Kinnipeetavad saavad jälgida telesaateid või kuulata raadiosaateid vabal ajal
üldkasutatava või toas asuva isikliku teleri või raadio vahendusel.
17.2.7. Kui kinnipeetav kasutab üldkasutatavates ruumides olevaid tehnikaseadmeid, peab ta
need pärast kasutamist välja lülitama.
17.3. Huvitegevus
17.3.1. Huvitegevuse võimaldamise eesmärk on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused
ühiskonnas hästi toime tulla.
17.3.2. Kinnipeetavail on keelatud töövahendeid, materjale või toodangut huvitegevuse ruumidest
välja viia.
17.3.3. Kinnipeetaval ei tohi olla huvitegevuse vältel valminud esemeid, toodangut jms.
18. Usuliste vajaduste rahuldamine
18.1. Avavangla kinnipeetavatele toimuvad jumalateenistused Avavanglas või väljaspool vanglat selleks
määratud kirikus, vastavalt vangla töökorraldusele.
18.2. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel. Usutalitusi või muid usuüritusi
korraldab kaplan.
18.3. Osavõtt jumalateenistustest jt religioossetest üritustest on kinnipeetavaile vabatahtlik.
18.4. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest võivad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes
on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja
tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada inspektori-kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile.
18.5. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku
kaudu sooviavalduse.
18.6. Iga kinnipeetav, olenemata usutunnistusest, saab võimaluste piires kohtuda oma religiooni
esindajaga.
18.7. Kinnipeetav võib kaplani vahendusel taotleda endale religioosset sümboolikat. Kinnipeetaval võib
toas olla maksimaalselt 3 pühapilti, s.h ikooni, mis on maalitud / trükitud puualusele või plastikule.
Pühapilt ei tohi olla suurem kui 15 cm X 20 cm X 2 cm. (Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr
11/169, jõust. 01.01.2016)
18.8. Kinnipeetaval ei ole kohane ega lubatud kasutada religioossest sümboolikast palvehelmeid ajal,
mil ta on hõivatud õppe, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või vanglateenistujaga
vestlusega.
24
19. Tervishoiuteenuse osutamine
19.1. Meditsiinilist teenindamist korraldab vanglas Tervisekassa lepinguline tervishoiuteenuse osutaja
kooskõlas tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. Viru Vanglas osutab
tervishoiuteenust Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Tervishoiuteenuse osutajad töötavad kinnitatud
graafiku alusel ööpäeva ringi.
19.2. Kinnipeetav teavitab vanglat vajadusest saada tervishoiutöötaja vastuvõtule.
19.3. Tervishoiutöötaja poolt kinnipeetavale määratud ravimid edastab tervishoiuteenuse osutaja
kinnipeetavale ravimipinalis. Ravimipinal antakse kinnipeetavale kätte. Kinnipeetav manustab
ravimit vastavalt talle määratud raviskeemile. Kui kinnipeetav ravimit ei manusta, tuleb ravim jätta
ravimipinalisse. Ravimite hoiustamine väljaspool ravimipinalit on keelatud.
19.4. Narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid jagab tervishoiutöötaja valvuri juuresolekul. Kinnipeetav
manustab ravimi koheselt õe ja valvuri juuresolekul ning joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav
suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt.
19.5. Lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) väljastab tervishoiutöötaja ravimitopsis, millele on kantud
kinnipeetava nimi, toa number ja väljastamise kuupäev. Plastpakendis silma- ja ninatilgad ning
inhalaatorid väljastatakse originaalpakendis, millele kirjutatakse kinnipeetava nimi, toa number ja
väljastamise kuupäev.
19.6. Suhkrutõbe põdeval kinnipeetaval võib olla toas 1 insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta,
süstlanõelad vastavalt raviskeemile, kuni 4 glükomeetririba ja 2 lantsetti ning muud ravimid, mida
on kinnipeetaval vaja koheselt manustada, nt nitroglütseriin.
19.7. Kinnipeetaval on keelatud:
19.7.1. tarvitada retseptiravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta;
19.7.2. omal algatusel ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada,
midagi lisada, midagi ära võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada.
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
20. Ametnike vastuvõtt
20.1. Vanglateenistuse ametnikud võtavad oma pädevuse piires kinnipeetavaid vastu ettenähtud
graafiku alusel.
20.2. Erakorralisi vastuvõtte korraldatakse laekunud taotluste alusel, kui need on otstarbekad ja
põhjendatud.
21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine
21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on kiiresti ja täielikult selgitada välja distsiplinaarsüüteo
toimepanemisele viitavad asjaolud, tuvastada võimalik süüdlane ning määrata õiglane
distsiplinaarkaristus.
21.2. Distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik
rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.
21.3. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse
karistuse algust hetkest, kui kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse.
25
21.4. Kartserikaristust kandma minnes on kinnipeetav kohustatud võtma kaasa kõik oma isiklikud ning
vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse
karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta tuppa jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise
või riknemise eest. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine
22.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast
vabastamise kord” põhjal.
22.2. Vanglate vahel paigutatakse kinnipeetavaid ümber justiitsministri 25. 03. 2008. aasta määruse nr
9 „Täitmisplaan” järgi.
22.3. Enne vanglast vabastamist või teise vanglasse või Avavanglast kinnisesse vanglasse
ümberpaigutamist on kinnipeetav kohustatud vanglale tagastama tema kasutuses olnud vangla
vara ning kaasa võtma toast kõik oma isiklikud asjad.
22.4. Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastab vangla talle temale kuuluvad vanglas hoiul olevad
esemed (sh väärisesemed) allkirja vastu.
22.5. Kui kinnipeetaval ei ole isiklikke riideid või ei vasta need aastaajale, esitab kinnipeetav vähemalt
kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva taotluse saada riided humanitaarkorras. Võimaluse
korral annab vangla kinnipeetavale riided tasuta.
22.6. Vangla väljastab vabastatavale isikule pärast tema tuvastamist vanglast vabastamise õiendi ning
vanglas hoiul olevad dokumendid. Vabastatav isik kinnitab vanglast vabastamise õiendi ja isiklike
dokumentide kättesaamist enda allkirjaga vabastamisõiendi koopial ning isikliku toimiku tagumise
kaane siseküljel.
22.7. Vangla väljastab vabastatavale hoiustatud vabanemistoetuse, vaba raha jäägi.
22.8. Kui kinnipeetav on enne vabanemist avaldanud soovi saada kätte oma tervisekaadi koopia või
haigusloo väljavõte, tuleb seda teha avaliku teabe seaduses järgi. Tervisekaardi koopia või
haigusloo väljavõte väljastatakse kinnises ümbrikus enne vabanemist.
22.9. Kinnipeetavale, kes vabastatakse ajutiselt väljaspool vanglat viibimise ajal, antakse vanglast
vabastamise õiend tema kirjaliku taotluse alusel tagantjärele. Vanglateenistuse ametnik korraldab
vabastatud isikule vanglas hoiul olnud isiklike asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha,
väärisesemete ja dokumentide üleandmise vangla pääslas esmaspäevast neljapäevani kell
08.30–16.30 ja reedel kell 08.30–15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda
allkirjaga.
23. Sõidukulude hüvitamine
23.1. Kinnipeetavale hüvitatakse väljaspool vanglat koolis, vangla poolt suunatud tervishoiuteenuse
osutaja juures ja sotsiaalprogrammides osalemisega (sh ITK põhised programmijärgsed
vestlused, riskipõhised vestlused), kaasnevad sõidukulud esitatud sõidupiletite alusel. Sõiduks
võib kasutada linnaliinide ühissõidukeid (buss, marsruuttakso), maakonna- ja kaugliini busse,
reisirongi.
23.2. Kinnipeetav võib taotleda ühistranspordi kuu- või perioodikaardi hüvitamist, kui ta tõendab
aruandeperioodi lõpus esitavas aruandes, et üksikpiletite kasutamise korral oleks sõitude
kogukulu osutunud suuremaks, kui kuu- või perioodikaardi kasutamisel.
23.3. Sõidupiletid hüvitatakse kogu sõiduks kulunud summas.
26
23.4. Kinnipeetavale ei hüvitata vangla poolt järgmisi sõidukulusid.
23.4.1. Taksosõidu ja isikliku sõiduauto kulu;
23.4.2. Ühistranspordi sõidukulusid juhul kui hüvitisvõimalust pakub õppeasutus;
23.4.3. Ühistranspordi sõidukulusid juhul kui tuvastatakse, et kinnipeetav on taotluses esitanud
teadlikult valeandmeid.
23.5. Sõidukulude hüvitamiseks esitab kinnipeetav aruandeperioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks
taotluse (lisa 19) koos sõite tõendavate piletitega inspektor-kontaktisikule, kes vaatab üle esitatud
taotluse korrektsuse ja kooskõlastab selle ning edastab haldusosakonna peaspetsialistile
finantsalal. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud taotlusi vastu ei võeta.
23.6. Raha päritolu peab kinnipeetav kinnitama enda poolt esitatud taotluses ning selle üle teostab
kontrolli inspektor-kontaktisik ametialaste volituste piires.
23.7. Hüvitis kantakse kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.
23.8. Kui sõiduks kulunud raha on kinnipeetavale väljastatud vanglasiseselt isikuarvelt, ei toimu hüvitise
laekumisel summa jagunemist vangistusseaduses § 44 lg 2 alusel. Sellisel juhul peab hüvitise
taotleja märkima saaja viitenumbriks 10588090000001, kust raha kinnipeetava isiklikule kontole
kandmise aluseks on makse selgituses olev kinnipeetava ees- ja perenimi ning sünniaeg.
23.9. Kui kinnipeetav omab vanglas isiklikku pangakaarti ja sõiduks kulunud raha pärineb isiklikult
pangakontolt, jaotatakse isikuarvele laekuv hüvitis vangistusseaduse § 44 lg 2 sätestatud korras.
Hüvitis kantakse otse kinnipeetava vanglasisesele kontole, mille õigust on inspektor-kontaktisik
kontrollinud.
24. Tahvelarvuti kasutamine
24.1. Elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutab kinnipeetav üldjuhul vangla poolt selleks
ettenähtud tahvelarvutit.
24.2. Kinnipeetav logib tahvelarvutis sisse enda profiili näotuvastuse programmi vahendusel.
Vajadusel küsib kinnipeetav ametnikult abi.
24.3. Tahvelarvuti kasutamise lõpetamisel on kinnipeetav kohustatud oma profiilist välja logima.
24.4. Peale toimingute tegemist tagastab kinnipeetav koheselt tahvelarvuti üksuse poolt
määratud kohta.
24.5. Kinnipeetav kasutab tahvelarvutit heaperemehelikult, väldib selle kahjustamist, vastutab
kasutamise ajal seadme seisukorra eest ja hüvitab seadme kasutamisel tekitatud kahju.
24.6. Kinnipeetaval on keelatud:
24.6.1 anda tahvelarvutit edasi teisele kinnipeetavale ajal, mil ta on tahvelarvutisse
enda profiili näotuvastusega sisse logitud ja tema poolt alustatud sessioon kestab;
24.6.2. kasutada tahvelarvutit ajal, mil tahvelarvutisse on sisse loginud teine kinnipeetav
ja tema sessioon veel kestab;
24.6.3. seadme kahjustamine, väärkasutamine, modifitseerimine ja ühendamine muu
seadmega (sh mälukandjaga), mille kasutamine ei ole vanglaga kooskõlastatud.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
27
25. Interneti kasutamine
25.1. Kinnipeetav võib kasutada internetti selleks vangla poolt kohandatud seadmes.
25.2. Kinnipeetav teavitab vanglat interneti kasutamise vajadusest kirjalikult, märkides taotlusele
kasutamise eesmärgi, veebilehe aadressi ja aja, mil arvutit kasutada soovib.
25.3. Kinnipeetavale võimaldatakse vangla kohandatud arvutis interneti kasutamine vastavalt
vangla töökorraldusele, võttes võimalusel arvesse kinnipeetava poolt soovitud aega.
Kinnipeetaval on keelatud kasutada arvutit muul ajal, kui vangla poolt kooskõlastatud
ajal.
25.4. Keelatud on interneti kasutamiseks antud seadme kahjustamine, modifitseerimine,
väärkasutamine või seadme ühendamine muu seadmega, mis ei ole vanglaga
kooskõlastatud.
25.5. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava tegevust interneti kasutamisel.
25.6. Internetti kasutades on kinnipeetaval keelatud:
25.6.1. külastada vanglaga kooskõlastamata interneti lehekülgi, kasutada veebilehe
osa, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist, v.a vanglaga kooskõlastatud tegevuste
puhul, mis tulenevad VSke §-st 523;
25.6.2. põhjustada ebameeldivusi või ohtu kaaskinnipeetavatele ja teistele interneti
kasutajatele (avalikkusele);
25.6.3 kasutada ebaviisakaid, ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, õhutada vaenu,
panna toime või mõjutada kedagi toime panema õigusrikkumisi ning olla vaimselt
vägivaldne;
25.6.4. tarbida foto-, videomaterjali või muu veebisisu, mis õhutab või propageerib
vägivalda, vihkamist, rassismi;
25.6.5. mängida arvutimänge;
25.6.6. tarbida pornograafilisi teoseid.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
26. Mobiiltelefoni kasutamine
26.1. Väljaspool avavanglat viibivale kinnipeetavale võib vangla väljastada helistamiseks ja
kõnede vastuvõtmiseks mobiiltelefoni. Kinnipeetaval ei ole õigust mobiiltelefoni
vastuvõtmisest keelduda.
26.2. Kinnipeetav on kohustatud vangla poolt temale väljastatud mobiiltelefoni:
26.2.1. logima sisse temaga isikustatud abonentnumbri ja PIN-koodiga ametniku
juuresolekul;
26.2.2. hoidma kasutamise ajal sisse logituna;
26.2.3. kandma kaasas ja olema selle vahendusel vanglale kättesaadav;
26.2.4. vastama vanglateenistuja telefonikõnele koheselt, v.a. olukorras, kus
mobiiltelefoni enese juures hoidmine on vastuolus viibimispaiga sisekorrareeglitega (nt
töökohas), mis on vanglaga eelnevalt kooskõlastatud; 26.2.5. tagastamisel kustutama
mobiiltelefonist enda logid;
26.2.6. kasutama heaperemehelikult, vältima seadme ja selle tarvikute kahjustumist ja
hüvitama seadme kasutamisel tekitatud kahju;
26.2.7. laadima vangla poolt väljastatud laadimiskaabliga;
26.2.8. teavitama vanglateenistujat mobiiltelefoni purunemisest, kahjustumisest või
kadumisest.
26.3. Kinnipeetaval on keelatud vangla poolt väljastatud mobiiltelefoni:
28
26.3.1.hoida kohas, kus seade võib kahjustuda;
26.3.2.omavoliliselt rakenduste alla laadimine;
26.3.3.välja lülitada, seadistada lennurežiimile- või muule režiimile, mis lülitab välja
mobiilsideühenduse või takistab muul viisil telefoni tavapärast kasutamist- ja jälgimist;
26.3.4.algseadistuste muutmine, sh SIM-kaardi eemaldamine või uue SIM-kaardi
lisamine, kaitsekesta eemaldamine või telefonikorpuse avamine;
26.3.5.seadistada hääletule režiimile, v.a juhul, kui see on nõutud viibimiskoha
sisekorraeeskirjades;
26.3.6.anda edasi teisele isikule.
26.4. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava mobiiltelefoni kasutamist.
26.5. Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
Lisad
Lisa 1
Avavanglas paiknevate kinnipeetavate päevakava
06.00 Äratus
06.30–07.30 Hommikusöök
07.40–08.00 Loendus
08.00–21.50 Avavanglas liikumiseks ettenähtud vaba aeg, jalutuskäigud või taasühiskonnastavas
tegevuses osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm)
12.00–13.00 Lõunasöök
18.00–19.00 Õhtusöök
19.50–20.20 Loendus
22.00–06.00 Öörahu
Loenduste ja hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi aegadel ei ole osakonnast välja liikumine lubatud
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014),
(Muudetud 02.07.2018 käskkirjaga nr 1-1/82, jõust. 02.07.2018)
(Muudetud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025) (Muudetud 07.08.2025
käskkirjaga nr 1-1/3-25/24, jõust. 10.08.2025)
29
Lisa 2
Taotlus isiklike asjade laole
Eesnimi: ……………………………….……………………………………….
Perekonnanimi: ……………………………….………………………………
Sünniaeg: ................................................... Tuba: …………...……........
Palun mulle isiklike asjade laost väljastada / palun lattu paigutada järgmised isiklikud esemed:
1. ……………………………….………………………………...................................................
2. ……………………………….………………………………...................................................
3. ……………………………….………………………………...................................................
4. ……………………………….………………………………...................................................
5. ……………………………….………………………………...................................................
6. ……………………………….………………………………...................................................
7. ……………………………….………………………………...................................................
..................................................................... ...................................
(Allkiri) (Kuupäev)
Kinnipeetava isiklike asjade laost väljastamise / lattu paigutamise avaldust toetan
ei toeta
......................................................... ............................................ .....................................
(Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev)
Isiklikud esemed olen laost kätte saanud / lattu üle andnud.
........................................................ ..............................................
(Allkiri) (Kuupäev)
30
Lisa 3
Riietusesemete väljastamise taotlus
1. Taotleja isikuandmed
Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sünniaeg/isikukood Vahistatu/süüdimõistetu
2. Paiknemine vanglas
Eluosakond ja Tuba
3.Taotluse sisu
Eseme nimetus Taotletud esemed (märkida Toetan / Ei toeta
number ja kasv, pükste puhul (täidab osakonna teenistuja)
lisaks vöö ümbermõõt)
4. Taotleja allkiri _______________ ja kuupäev „____“__________ ______ a
5. Menetlemine (täidab üksuse teenistuja)
Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks
_______________ eurot.
Otsus: väljastada / mitte väljastada
................................................................................. ................................. ...............................
(Osakonna teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev)
Keeldumise põhjendus
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
6. Olen tutvunud keeldumisega
.................................................................... ..................................................
(Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev)
7. Olen riideesemed kätte saanud
.................................................................... ..................................................
(Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev)
31
Lisa 4
Taotlus hügieenitarvete väljastamiseks
1. Taotleja isikuandmed
Perekonnanimi
Eesnimi
Isanimi
Sünniaeg/isikukood
Vahistatu/süüdimõistetu
2. Paiknemine vanglas
Eluosakond ja tuba
3. Taotletavad hügieenitarbed (märgi ristiga)
tualettseep
majapidamisseep
hambapasta
hambahari
ühekordsed raseerimis vahendid
hügieenisidemed
4. Taotleja allkiri ja kuupäev
____________________________________ „____“_____________________ ______ a
5. Menetlemine (täidab inspektor-kontaktisik)
Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks
.................. eurot.
Otsus: väljastada / mitte väljastada
................................................................................. ................................. ...............................
(Osakonna teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev)
Keeldumise põhjendus
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
6. Olen tutvunud keeldumisega
.................................................................... ..................................................
(Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev)
7. Olen hügieenitarbed kätte saanud
.................................................................... ..................................................
(Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev)
32
Lisa 5
Kinnipeetava taotlus kasutada elektriseadet
Palun luba kasutada toas järgmisi isiklikke elektriseadmeid
Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus
(poest/laost)
1
2
3
Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama
elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste isikute
rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis on
põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest.
Lisaselgitused
………………………………………………………………..............................................................
…………………………………………………………………………………………………………....
…………………………………………………………………… ……………...…. …………….. 20..
(Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, toa number) (Allkiri) (Kuupäev)
Menetlus
Otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus)
……………………………………………………………….............................................................
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Viru Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni, vanglast
vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni.
Otsustaja: ………………………………………..... ………………………… ……………….20…a
(Nimi ja ametinimetus) (Allkiri) (Kuupäev)
Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Viru Vanglale vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see tagastatakse, võib
esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
…………………………........... …………………….…................ ................………………... 20…
(Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev)
33
Lisa 6
Luban
................................................................................................................................................
(Ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri)
Taotlus saada vanglast kätte isiklikud asjad
Palun anda vangla laost välja järgmised minule, ……………………………………...........,
(Kellele, ees- ja perekonnanimi) kuuluvad asjad:
1. …………………………………… 5. ……………………………………
2. …………………………………… 6. ……………………………………
3. …………………………………… 7. ……………………………………
4. …………………………………… 8. .……………………………………
Taotleja ees- ja perekonnanimi: ...............................................................................
Toa number: ...............................................................................
Taotleja allkiri: ...............................................................................
Kuupäev: ...............................................................................
Olen asjad kätte saanud,
pretensioone ei ole
(Vastuvõtja nimi, allkiri, kuupäev)
Kätte andnud
(Teenistuja nimi, allkiri, kuupäev)
34
Lisa 7
Kinnipeetav
..................................................................................................................................................
(Perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaasta)
Ütlused
Selgitus toimunu kohta
....................................................................................................
(Kinnipeetava allkiri, kuupäev)
Kinnipeetavalt võttis ütlused
...........................................................................................................................................
(Ametniku nimi, allkiri, kuupäev)
35
Lisa 8
Kunstiringis osalemise kokkulepe
Mina, …………………………………………………............., nõustun kunstiringis osalemiseks
(Eesnimi, perekonnanimi)
kehtestatud reeglitega ning kohustun neid järgima.
Reeglid
1. Kunstiringi on keelatud kaasa võtta mis tahes esemeid.
2. Kõik vahendid on kasutamiseks kunstiklassis koha peal. Tunni lõppedes tagastan kõik
vahendid huvijuhile.
3. Viibides kunstiringis, ei sega ma teisi ja tegelen huvijuhi ettenähtud tegevustega.
4. Kohustun hoidma kunstiklassis enda järel korda.
5. Tean, et kunstiringis loodud tööd on Viru Vangla omand.
Olen tutvunud reeglitega ja nõustun neid täitma. Tean, et kui ma reegleid ei täida,
eemaldatakse mind kunstiringi nimekirjast.
36
Lisa 9
Nõusolek hüvitada kadunud ja lõhutud raamatud
Mina, …………………………………………………………………………………………..,
(Eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg)
registreerun Viru Vangla raamatukogu lugejaks.
Olen tutvunud kodukorras oleva raamatukogu kasutamise korraga ja annan nõusoleku minu
süü tõttu kadunud või lõhutud raamatu väärtuse hüvitamiseks eraldada raha minu
vanglasiseselt isikuarvelt.
Raamatute hinnad:
1) vangla raamatukogule annetatud raamatu väärtus on 3,20 eurot;
2) uue raamatu väärtus on raamatu kahekordne soetushind; 3)
vöötkoodi rikkumise eest tuleb maksta 1,60 eurot.
........................................................ .............................................................
(Allkiri) (Kuupäev)
37
Lisa 10
Kinnipeetava taotlus
Ees- ja perekonnanimi, isanimi:
Sünniaeg või isikukood:
Toa number:
Taotlus
Allkiri ja taotluse esitamise kuupäev:
38
Lisa 11
Kehtetu 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025
39
Lisa 12
Luban
...................................................................................................................................................
(Ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri)
Taotlus
Palun luba Viru Vangla kaupluse vahendusel soetada järgmised vanglas lubatud kaubad:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
(Kauba täpne nimetus, spetsifikatsioon, mudel, mark)
Olen nõus ostu sooritamiseks broneerima raha ............ eurot.
...................................................................................................................................................................
(Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, toa number, allkiri ja kuupäev)
Inspektori-kontaktisiku arvamus, seisukoht:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
(Inspektori-kontaktisiku nimi, allkiri ja kuupäev)
Kinnipeetava finantsseis: ...................................................... eurot, millest on broneeritud
............................. eurot
Kaupluse märge:
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
......………….…………………………………………………………………………………………..
(Kaubatundja nimi, allkiri, kuupäev)
Märge kauba kättesaamise kohta
Kaup on vastu võetud ja kontrollitud minu juuresolekul. Pretensioone ei ole.
...................................................................................................................................................................
(Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, allkiri ja kuupäev)
40
Lisa 13 Täiendatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025
Taotlus võimaldada lühiajaline kokkusaamine
Kinni peetava ees-,
isa- ja
perekonnanimi
Sünniaeg
1. Külastaja Ees-, Isa- ja
Perekonnanimi
Sünniaeg, isikukood
ja sünnikoht
2. Külastaja Ees-, Isa- ja
Perekonnanimi
Sünniaeg, isikukood
ja sünnikoht
Elukoha aadress
Taotleja kontaktandmed
( telefoni nr; E-mail )
Isikut tõendav dokument
( nr., väljaandja,
väljaandmise aeg )
Soovitav kokkusaamise aeg
Kokkusaamise põhjus
( täita vahistatuga kokkusaamisel )
Suhe kinni peetavaga
( perekonnaliige, elukaaslane jne. )
41
Kokkusaamisele võtan kaasa lapsed
( ees- ja perekonnanimi, vanus )
Olen tutvunud kokkusaamise läbiviimise
korraga
/allkiri/ /kuupäev/
Isikute tuvastamise ja kokkusaamise
korraldamise eest vastutav ametnik
(ees- ja perekonna nimi, ametikoht,
allkiri)
Avalduse reg.nr. …………………….Kuupäev ………………………………….………….
NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib
töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja
VangS § 1052 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid,
mis on sätestatud VangS § 1055 lg-s 5.
42
Lisa 14
Telefoni kasutamise taotlus
Telefoni kasutas kinnipeetav ..................................................................., kelle telefonikaardi
(Ees- ja perekonnanimi)
seerianumber on ......................................................................,
1) helistamiseks ......................................................, telefoni nr ..............................................,
(Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp
........................., kõne kestus ..................................;
2) helistamiseks ......................................................, telefoni nr ..............................................,
(Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp
........................., kõne kestus ..................................;
3) helistamiseks ......................................................, telefoni nr ..............................................,
(Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp
........................., kõne kestus ..................................;
4) helistamiseks ......................................................, telefoni nr ..............................................,
(Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp
........................., kõne kestus ...................................
.................................................................................................................................................
(Kuupäev, osakonna number, toa number, allkiri)
43
Lisa 15 Täiendatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025
Taotlus-väljasõiduplaan
Kinnipeetav: ………………..……………………….…………….....................
Sünniaeg: …………………………………………………………....................
Paiknemine: ………………………………………………………....................
Karistuse paragrahvid: ………………….………………….…………………..
Karistusaja algus: ……..…………………, lõpp: ……..………………........... TEVi
esimene võimalus: ………………………………………………............
Elektroonilise TEVi esimene võimalus: …………..………………….............
Väljasõidu soovitav aeg: …………………...………………………….............
Palun mulle võimaldada lühiajaline väljasõit vanglast. Väljasõit on mulle vajalik selleks, et
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Täpne väljasõiduplaan kuni 7 ööpäevaks koos ettevõtete ja isikute nimede märkimisega
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Peamine viibimiskoht, aadress ja telefon
………………………………………………………………………………..…………………………
44
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………..……………………
…………………………………………………………………………………………………………..
Külastatavate isikute nimed, aadressid ja telefoninumbrid
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………….………………………………………………………………………….
Külastatavate ettevõtete nimed, aadressid ja telefoninumbrid
……………………………………………………………………..…………………………………
…………………………………………………………..………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………..……………………………………………………………………………
Lühiajalise väljasõidu tingimuste ja nõudmistega ning oma kohustustega lühiajalise väljasõidu
ajal olen tutvunud ja olen neist õigesti aru saanud.
1. Tean, et pean saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja
kainena (VSKE § 86 lg 1). Vastutusest KarSi § 329 järgi olen hoiatatud. 2. Tean, et väljasõidu ajal toimepandud
õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise tõttu katkeb väljasõit kohe (VSKE § 87).
3. Tean, et väljasõidu ajal on alkoholi, narkootikumide või muude uimastite tarvitamine keelatud.
4. Tean, et pean olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutaotluses märgitud viibimiskoha aadressil ja
viibima väljasõidu ajal sellel aadressil alates kella 22.00st kuni 07.00ni.
5. Tean, et vanglasse saabudes ei tohi mul kaasas olla muid esemeid kui needsamad riided ja muud esemed,
mis mul olid vanglast lahkudes (VangS § 15, VSKE § 57 lg 1).
6. Kohustun korraliselt endast teavitama ja helistama vangla peaspetsialistile-korrapidajale numbril 663 7800
või mobiiltelefonile 5302 4893 igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00 ning informeerima teda väljasõidu
käigust ja oma asukohast ning vastama korrapidaja küsimustele muude asjaolude kohta.
7. Hädaolukorras kohustun pöörduma lähemasse politseiosakonda või helistama tasuta hädaabinumbril 112.
8. Tean, et pean kandma väljasõidu kulu (VangS § 32 lg 7). Sularaha väljastamiseks pean esitama
haldusosakonnale sellesisulise taotluse enne väljasõidule minemist.
9. Tean, et vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida
või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal viibida,
või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS § 32 lg 4¹).
„….“ …………………. 20..... Kinnipeetava nimi ja allkiri: ……………………………………....
NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib
töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja
VangS § 1052 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid,
mis on sätestatud VangS § 1055 lg-s 5.
45
Lisa 16
Avaldus
Palun mulle väljastada minu isiklikult arvelt raha .....................................................................
...................................................................................................... eurot.
(Summa numbrite ja sõnadega)
Põhjendus: ...............................................................................................................................
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
………………………………
(Allkiri)
………………………………………………………………
(Ees- ja perekonnanimi, sünniaeg)
„…..“ ……………………………… 20….. a
(Kuupäev)
Vanglateenistuja märge kinnipeetava raha kohta
…………………………………….……………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
Otsus
VangSi § 44 lg 2 ning VSkE § 54 ja § 53 lg 2 alusel luban/keeldun (keeldumise korral põhjus)
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………..
..................................................................................................................................................
(Nimi, allkiri, kuupäev)
46
Lisa 17
Avaldus
Mina,………………………………………………………………………………………………,
(Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg)
loobun Viru Vangla pakutavast toidust. Toidust loobumise põhjus:
………………….………………………………………………………………………………………
…………......................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest
toidukorrast. Selle avalduse alusel vangla mulle toitu ei valmista ega paku.
……………………………………………………………………………………………………..
(Kinnipeetava allkiri)
Avaldus on vastu võetud „.….“ ……............. 20…. a kell ….….
……………………………………………………………………………………………………..
(Avalduse vastu võtnud vanglaametniku nimi)
……………………………………………………………………………………………………..
(Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi)
……………………………………………………………………………………………………..
(Ametikoha nimetus)
47
Lisa 18
Mina, ………………………………………………………………………………………………,
(Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg)
palun võtta mind uuesti vangla toidule alates järgmisest toidukorrast: ………………….......
...............................................................................................................................................
...............................................................................................................................................
……………………………………………………………………………………………………......
……………………………………………………………………………………………………......
Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest
toidukorrast. Selle avalduse alusel vangla mulle toitu ei valmista ega paku.
……………………………………………………………………………………………………..
(Kinnipeetava allkiri)
Avaldus on vastu võetud „.…“ ……................... 20…. a kell ….….
……………………………………………………………………………………………………..
(Avalduse vastuvõtnud vanglaametniku nimi)
……………………………………………………………………………………………………..
(Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi)
……………………………………………………………………………………………………..
(Ametikoha nimetus)
48
Lisa 19
Taotlus sõidukulude hüvitamiseks
Taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi: ………………………………………………………………….
Osakond/tuba: …………………………………………………………
Taotlus on esitatud, et hüvitada väljaspool vanglat ……………………………………………….............
(Asutuse nimetus)
käimise sõidukulud perioodil ......................…………………………………………......... kogusummas
…………………………….. eurot lisatud sõidupiletite järgi.
Sõidupileteile kulunud raha pärineb:
( ) vanglasiseselt isikuarvelt, vastava konto viitenumber on 10588090000001
( ) vanglaväliselt isikuarvelt, minu isikliku konto viitenumber on 10588………………
Nr Kuupäev Sõidu marsruut Sõidupiletite arv Maksumus
49
Kinnitan oma allkirjaga esitatud andmete õigsust. Tean, et valeandmete esitamise korral taotletavat
summat ei hüvitata, alusetult välja makstud raha olen kohustatud tagastama.
............................................................................................................................................................
(Taotluse esitaja nimi, allkiri, kuupäev)
Viru Vangla märge taotluse vastuvõtmise ja kooskõlastamise kohta: ................................................
Sõidupiletid
(kleebitud eraldi kuupäevalises järjestuses)
50
Lisa 20
Kehtetu 02.07.2018 käskkirjaga nr 1-1/82
51
Lisa 21
Kontaktisiku hinnang toimunud väljasõidu kohta
Viru Vangla Kuupäev
Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi
Isikukood või sünniaeg
Toimunud väljasõidu aeg
Väljasõiduplaanis ettenähtud 1.
tegevused 2.
3.
4.
5.
Väljasõidu jooksul tehtud toimingud ja nende tulemused
Mis toimingud jäid tegemata ja mis põhjusel?
Kinnipeetava hinnang
toimunud väljasõidule
Inspektorikontaktisiku
hinnang toimunud
väljasõidule
Koostaja
Kinnitaja
52
Lisa 22
Garantiikiri
Mina, .........................................................................., garanteerin, et nõustun Viru Vangla
Avavanglas viibides andma vabatahtlikult esimesel nõudmisel uriini- ja/või vereproove, mille
eesmärk on kontrollida võimalikku narkootiliste ainete olemasolu minu organismis, ning
nõustun, et mind kontrollitakse alkomeetriga.
Tean, et minu vabatahtlik nõustumine proove anda on vangistusseaduse § 20 alusel üks minu
Avavanglasse üleviimise eeldusi ja juhul, kui keeldun esimesel nõudmisel uriini või vereproovi
andmisest, käsitleb Viru Vangla administratsioon seda põhjusena saata mind tagasi kinnisesse
vanglasse.
................................................................................ ..................................
(Allkiri) (Kuupäev)
53
Lisa 23
Kehtetu 02.07.2018 käskkirjaga nr 1-1/82
54
Viru Vangla Avavangla kodukorra seletuskiri
Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19, muudetud Viru Vangla direktori 07.07.2014
käskkirjaga nr 1-1/133, 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152, 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, 22.12.2015
käskkirjaga nr 1-1/169, 04.02.2016 käskkirjaga nr 1-1/22, 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, 13.06.2017
käskkirjaga nr 1-1/69, 04.10.2017 käskkirjaga nr 1-1/115, 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, 02.07.2018
käskkirjaga nr 1-1/82, 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76 ja 12.12.2023
käskkirjaga nr 1-1/215, 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, 29.06.2026
käskkirjaga nr 1-1/3-26/24
JÕHVI 2013
Sissejuhatus
Viru Vangla Avavangla kodukorra kehtestamise esmane vajadus on tingitud kinnipeetavaid puudutavate
käskkirjade sissetoomisest kodukorda. Hetkel kehtivad Viru Vangla territooriumil Viru Vangla kodukord
ning lisaks Viru Vangla direktori põhitegevuse käskkirjad, kusjuures mõlematega reguleeritakse
kinnipeetavate elukorraldust Viru Vanglas.
Lisaks on uue kodukorra projektis muudatusi tulenevalt senisest praktikast ning vajadusest, punktide
ümbersõnastusi, kustutamist seoses sellega, et dubleerivad mõnda muud õigusakti.
Kokkuvõttes peaks uus kodukord kajastama hetkel reguleerimist vajavaid norme Viru Vangla
Avavanglas ning muutma ülevaatlikumaks kinnipeetavate elukorraldust puudutavad normid.
Uue kodukorra eesmärk
Viru Vangla Avavangla uue kodukorra (edaspidi Kodukord) eesmärk on hõlmata põhitegevuse
käskkirjades sätestatu, kaasajastada Kodukorraga kehtestatud norme ning muuta Vanglas kehtivad
reeglid ülevaatlikumaks ja kompaktsemaks. Vangla direktori poolt antud kinnipeetavate elukorraldust
Vanglas puudutavad käskkirjad viiakse sisse Kodukorda ja üksikaktid tunnistatakse kehtetuks.
Eesmärgiks on koondada Kodukorda kõik Vanglas kinnipeetavate jaoks kehtivad normid.
Kodukorras sätestatu seletus
Viru Vangla Avavangla kodukorra sisuline osa on jaotatud järgnevateks punktideks:
1 Üldsätted
1.1 Kodukord kehtestatakse VangS § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse täpsustavalt VangS-
s, VSkE-s, Viru Vangla kodukorras ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud
otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vangla Avavanglas. (Muudetud 13.06.2017
käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.07.2017)
1.2 Sätestatu eesmärk on tagada Avavanglas viibivate isikute poolt Kodukorras sätestatud nõuete
täitmine ja Vangla territooriumil õigusrikkumiste ärahoidmine. Kodukorra täitmise kohustus
tuleneb: a) VangS § 67 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku
tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju; b) justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20
„Viru angla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 punktist 7, mille kohaselt on vangla direktori
poolt tema pädevuse piires antud käskkirjad ja muud kirjalikud või suulised korraldused täitmiseks
kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele.
1.3 Kinnipeetavatele graafikute (nt kaupluse külastamine) tutvustamine on vajalik selleks, et
kinnipeetavad oleksid eelnevalt teadlikud, millal konkreetne tegevus toimub, mis omakorda tagab
päevakavast kinnipidamise.
1.4 Blankette väljastavad lisaks inspektor-kontaktisikule ka valvurid, et ajal, kui kontaktisikut ei ole,
oleksid blanketid kinnipeetavale siiski kättesaadavad.
1.5 Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine
olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VangS § 53 lg 4 sätestab, et kinnipeetava
suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib vanglal regressiõigus
tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. Seega on vanglal õigus
kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Näiteks lõhutud vangla vara
hüvitamist või enesevigastuse toimepannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist.
1.6 Põhjendatud vajaduse korral on Vangla direktoril õigus Kodukorra täitmisest kõrvale kalduda.
Kodukorra täitmisest kõrvale kaldumiseks annab Vangla direktor välja korralduse, põhjendades
selle vajalikkust.
1.7 Kinnipeetav on kohustatud:
1.7.1 Kinnipeetava poolt teiste tegevuste katkestamine ja püsti seismine vanglateenistuse
ametnike tuppa sisenemisel on vajalik, et vanglateenistuse ametnikul oleks võimalik
2
koheselt visuaalselt kontrollida kinnipeetava tervislikku seisundit ja riietust. Kui
kinnipeetava käed on nähtaval, on vanglateenistuse ametnikul koheselt võimalik veendud,
et kinnipeetaval ei oleks käes midagi, mis võib kujutada ohtu vanglateenistuse ametnikule
endale või Vangla üldisele julgeolekule. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav
õiguskuulekale käitumisele ja üheks õiguskuuleka käitumise saavutamise eesmärgiks on
ka Vanglas ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgmine. Distsipliini saavutamiseks
Vanglas on vajalik aktsepteerida ja järgida ühiskonnas kehtestatud käitumisreegleid.
Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Korratu voodi võib
takistada kiiret ja efektiivset visuaalse järelevalve teostamist, kuna korratute voodiriiete
alla/vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid, mis võivad jääda
vanglateenistuse ametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata, mis aga omakorda võib ohtu
seada Vangla julgeoleku. Korrastatud voodi tähendab, et voodi lavatsile asetatud
magamistarbed on sirgelt madratsi peal järjekorras 2 lina ja 1 tekk. Padi asetseb voodi
peatsis.
1.7.2 VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine
õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka
seda, et kinnipeetav järgiks ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, milleks on vestluses
teie-vormi kasutamine ja tervitamine püsti seistes. Žargooni kasutamine kinnipeetavate
poolt väljendab ilmset lugupidamatust kinnipeetava enda kui ka teiste Vanglas viibivate
isiku suhtes. Tervitamine püsti seistes on üldlevinud viisakusvorm ja viisakal käitumisel
tervikuna on kinnipeetavate käitumisele üldpreventiivne mõju peale Vanglast vabanemist.
1.7.3 Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ja viisakas, mitte eksponeerima näiteks
tätoveeringuid mis võivad välja paista üleskeeratud pükste säärtest. Ülerõivaste kandmine
siseruumides on ebaotstarbekas, kuna siseruumid on soojad, nendesse on võimalik peita
erinevaid vanglas keelatud esemeid. Korrektse riietumise nõue aitab tagada distsipliini ning
on samas elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste Vanglas viibivate isikute
suhtes. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
1.7.4 Lähtuda VangS § 67 p 3-st. Kadunud või leitud esemetest, toas olevate isiklike esemete
või Vangla vara hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest vanglateenistuse
ametniku teavitamise eesmärk on tagada ja kaitsta seeläbi Vangla julgeolekut ja sisekorda
ning teiste isikute elu ja tervist (toas olevate üleliigsete esemetega on kinnipeetavatel
võimalik rünnata vanglateenistuse ametnikku). Samuti on koheselt teavitamise eesmärk ka
näiteks kadunud eseme (nt võtmed) puhul kiiresti reageerimine ja ülesse leidmine
(läbiotsimise teostamine), Vangla vara hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise puhul
on koheselt teavitamise eesmärk tuvastada süüdlane ning teha vajalikud
menetlustoimingud. Toas olevate isiklike esemete hävitamise või kasutuskõlbmatuks
muutmisest teavitamise eesmärk on et nimetatud esemed saaksid maha võetud
kinnipeetavate varade nimekirjast, et hiljem ei tekiks küsimusi, kas kinnipeetav on esemed
hävitanud või kellelegi teisele kasutamiseks edasi andnud.
1.7.5 Võttes arvesse üleilmset suunitlust kasutama elektrienergiat säästlikumalt, samuti vajadust
tekitada kinnipeetavatel harjumus vanglast vabanedes säästa elektrienergiat ja selleks
kuluvaid rahalisi vahendeid, on tõhusaks meetmeks kohustada kinnipeetavaid toast
viimasena lahkumisel lülitada välja kõik elektriseadmed. (Lisatud 12.12.2023 käskkirjaga
nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
1.8 Kinnipeetaval on keelatud:
1.8.1 Eesmärk on ennetada ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida
Vangla vara kahjustamist.
1.8.2 Eesmärk on tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnik omaks
ülevaadet kinnipeetava asukoha üle ja tõkestada kinnipeetava poolt distsiplinaarrikkumise
toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine).
1.8.3 Eesmärk on, et kinnipeetava valdusesse ei satuks teda mitte puudutavaid dokumente,
võtmeid vms, mis võivad kahjustada Vangla julgeolekut (Vangla praktikas on tulnud ette
3
olukordi, kus kinnipeetavad on loata sisenenud ja viibinud inspektor-kontaktisiku kabinetis
või valveteenistuse valveruumides).
1.8.4 Eesmärk on, et kinnipeetav ei viibiks ruumis mis ei ole temale määratud ning ajal, mil selles
viibimine ei ole talle ettenähtud. Samuti on eesmärk tagada saatmise ajal kinnipeetava
õiguspärane käitumine ning distsiplinaarrikkumiste ärahoidmine. Saatmise ajal
kinnipeetava poolt kõrvaliste tegevustega tegelemine, nt: kätlemine teiste isikutega,
mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine, uksesilmadesse vaatamine,
ükskõik millisele nupule ja lülitile vajutamine, ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine, jms
tegevusega võidakse seada ohtu Vangla turvalisus.
1.8.5 Vangla tegevus on suunatud kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele, et
kinnipeetav naastes tavaühiskonda, suudaks võtta omaks ühiskonnas aktsepteeritud
käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas
aktsepteeritavate käitumisnormide hulka. Kinnipeetava poolt vägivalla kasutamine
väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. Vaimne vägivald on selle tajujale
täpselt sama koormav kui füüsiline vägivald ning ei ole ühiskonnas aktsepteeritud
käitumisnorm.
1.8.6 Vangla peab oma tegevusega seisma hea selle eest, et seal viibivate isikute
põhiseaduslikud õigused oleksid kaitstud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt
ei tohi kellegi au ega head nime teotada ning seadused sätestavad isikute isiklike õiguste
kaitse, sealhulgas au teotamise ja ebaõigete väärtushinnangute avaldamise eest. Kui
kinnipeetav kasutab teiste isikutega suheldes žargooni, ebatsensuurseid, ebaviisakaid,
ähvardavad või ahistavaid väljendeid, väljendab see ilmset lugupidamatust teise isiku vastu
ja rikub teise isiku õigusi, seda ka juhul, kui täidetud ei ole mõni karistusseadustikus (KarS)
sätestatud süüteokoosseis. (Muudetud 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust.
01.07.2017)
1.8.7 Keeld on vajalik selleks, et takistada omavahelise info vahetamist nt keelatud esemete
üleandmiseks või kriminaalmenetluse mõjutamiseks. Samuti häirib selline tegevus nii
vanglaametnike teenistusülesannete täitmist kui ka kinnipeetavate toiminguid (näiteks
õppetööd). Selles tingituna võib olla häiritud vangla igapäevane töö, näiteks nihkuda
päevakava, kuna vanglaametnikud peavad korda rikkuvate kinnipeetavate
korralekutsumiseks tegema planeerimata toiminguid.
1.8.8 KarS-s sätestatu kohaselt on kuritegudele õhutamine ja kihutamine kriminaalkorras
karistatav. Teiste kinnipeetavate mõjutamine igasugusele õigusvastasele käitumisele
oluliselt ohustab Vangla julgeolekut tervikuna. Vangla tegevus on suunatud kinnipeetava
õiguskuulekale käitumisele suunamine, et kinnipeetav naastes tavaühiskonda, suudaks
võtta omaks ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu kinnipeetava
poolt teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumise toimepanemisele
Vanglas ega ka tavaühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide hulka. Kinnipeetava
poolt teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumise toimepanemisele
väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes.
1.8.9 Hasartmänguseaduse § 2 lg 1 sätestatu kohaselt on hasartmängu oluliseks osaks panuse
tegemine, mängu tulemusel võimaliku võidu saamine, mängu tulemus määratakse osaliselt
või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva
sündmuse toimumisest. Sama seaduse §-s 3 on loetletud hasartmängu liigid, mis
kvalifitseeruvad ka käesoleva kodukorra punkti alla. VSkE § 64 1 p 17 kohaselt on
kinnipeetaval keelatud omada hasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et
kinnipeetavatele on lubatud piiratud loetelu lauamänge (male, kabe, nard), on keelatud
nende mängude mängimine kasu või hüvede saamiseks. Kasu saamise eesmärgil
erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimine ohustab nii mängija kui Vangla
julgeolekut tervikuna. Oluliseks põhjuseks, miks mängud kasu saamise eesmärgil on
keelatud tuleneb võlanõuete tekkimisest. Praktikas on tekkinud olukordi, kus isik ei suuda
maha mängitud summasid tasuda ja võlgade sissenõudmisel kasutatakse vägivalda,
ähvardamist, mis omakorda võib kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja
turvalisust ning seeläbi ka Vangla turvalisust.
1.8.10 Tätoveeringute tegemine on Vanglas keelatud ja ohustab omakorda kinnipeetavate ja
teiste Vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad
4
nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Ühiskonnas on levinud
arusaam, et tätoveeringud viitavad Vanglale ja retsidiivsele taustale või siis vähemalt
võimalikule sotsiaalselt agressiivsele käitumisele. Samuti on Vangla subkultuuri oluliseks
märgiks erinevate tähendustega tätoveeringute omamine, millest võib selguda kuritegelikus
hierarhias positsioon. Subkultuuriliste ilmingute levimine vastandub riiklikule poliitikale ja
kehtivale seadusandlusele, mistõttu vangla kohustus on seda takistada.
1.8.11 Kinnipeetaval on keelatud omavoliliselt avada ja sulgeda uksepiirajasse fikseeritud ust,
samuti võõrkehi uksepiirajasse panna jms, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike
poolt järelevalve teostamist ja tagamist mistõttu võib ohtu sattuda Vangla turvalisus.
1.8.12 Sätte eesmärk on osakonnas korra tagamine ja vanglateenistuse ametnike
teenistuskohustuste korrektne ja takistamatu täitmine. Samuti ei tohi üldkasutatava
televiisori vaatamine häirida osakonnas viibivate isikute rahu. (Muudetud 27.03.2015
käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
1.8.13 Eesmärk on vältida kanalisatsiooni ummistuse ja üleujutuse tekkimist. Praktikas on ette
tulnud olukordi, kus kinnipeetavad on visanud WC-potti esemeid, mis ei lagune veega
kokku puutumisel, ning selle tulemusel on tekkinud kanalisatsiooni ummistusi.
1.8.14 Eesmärgiks on keelata toa ehitus- ja sisustuselementidele ja muule Vangla varale
kirjutiste, märgete tegemine, kleebiste panemine või kinnitada neile fotosid (va selleks
ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid. Säte on vajalik, et
ennetada Vangla vara kahjustamist ja tubade korratuks muutmist, mille endise olukorra
taastamine tooks Vanglale kaasa asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega,
ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata toas
lõhutud kohtasid või teha nende taha peidikuid. Seega raskendaks nimetatud esemete toas
kasutamine oluliselt vanglateenistuse järelevalvetoiminguid.
Eesmärgiks keelustada valgustite ja elektrooniliste järelevalveseadmete katmine ja
kasutada esemeid selliselt, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt
laudadele/kappidele katete asetamine, aknatrellidele fotode asetamine jms) on tagada
operatiivne järelevalve kinnipeetavate ja neile määratud tubade visuaalse kontrolli
võimalus, hoidmaks ära nt kinnipeetavate enesevigastuste tekitamine, ennetada ja
takistada toas oleva Vangla vara lõhkumist või lõhkumise varjamist katete/lappide abil, nt
akna lõhkumise varjamiseks. Vanglas on olnud olukordi kus kinnipeetav asetab kaamera
peale katte varjamaks toas tegutsemist või siis on olnud katteid, lappe asetatud katkise
aknaklaasi varjamiseks. (Muudetud 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 01.01.2018)
1.8.15 VSkE § 7 sätestab loetelu toa sisustuse hulka kuuluvast, milleks on:
1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale
kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral
pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Nimetatud esemed on tagatud tubadesse Vangla
poolt. Lisaks võib Vangla direktor avavanglas, avavangla osakonnas või
uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas
vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kinnitusest lahti tulnud või katkine mööbel kujutab
endast ohtu nii kinnipeetavale kui ka vanglateenistuse ametnikule. Kinnitusest lahti tulnud
või katkisest esemest teatamise kohustus tuleneb VangS § 67 p 3 sätestatust, mille
kohaselt peab kinnipeetav teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest
asjaoludest, mis võivad ohustada Vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja
tervist.
1.8.16 Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud
on esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on,
et Vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist, jms, oluline on ka, et
Vangla omaks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektset ülevaadet.
Praktikas on tulnud ette, et nt vabanemisel on kinnipeetav oma isiklikud Vanglas olnud
asjad andnud teistele kinnipeetavatele.
1.8.17 Kinnipeetav ei tohi viibida ruumis, mis ei ole temale määratud. Kinnipeetav ei tohi panna
toime distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi). Selleks tuleb tagada järelevalve kinnipeetava
üle. Tubade uste vahel seismine/rääkimine häirib toas elavate kinnipeetavate rahu. Tuba
on kinnipeetava jaoks eluruum, kus tuleb ka magada. Kinnipeetavatel, kes töötavad
5
ettevõtetes õhtusel ja öisel ajal, ei ole võimalik ennast öörahu välisel ajal välja puhata, kui
kaaskinnipeetavad samal ajal toauksel omavahel aktiivselt suhtlevad. Kinnipeetavatel on
võimalik suhelda vabaajaveetmise ruumis (köögis), koridoris, majapidamisruumis ja õues
jalutusala. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
1.8.18 Sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavate või agressor riikide (nt Venemaa, Valgevene,
Põhja-Korea jt) riigijuhtide kujutiste ja sümboolika eksponeerimine võib vanglas esile
kutsuda kinnipeetavate allumatusi, massirahutusi ning kinnipeetavate poolseid konflikte ja
ründeid kaaskinnipeetavate ja ametnike suunas. Lisaks ohustavad sõda ja agressiooni
heaks kiitvad ja õigustavad tegevused karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist sest
need soodustavad ja suurendavad vaimse kui ka füüsilise vägivalla ning uue kuriteo
toimepanemise tõenäosust. Rikkumise tuvastamisel võetakse rikkumisega seotud esemed
kinnipeetavalt ära või eemaldatakse toast. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust.
15.06.2022)
1.8.19 Vangla lähtub piirangu kehtestamisel sellest, et alasti inimkeha kujutavate teoste
eksponeerimine on vangla kontekstis sobimatu ning läheb vastuollu vangistusseaduse § 6
lõikest 1 tulenevate karistuse täideviimise eesmärkidega. Vangistuse eesmärgiks on
suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele ning kindlasti ei soodusta adekvaatsete
väärtushinnangute kujunemist vanglas paljast inimkeha (tavaliselt siis naisekeha)
kujutavate teoste avalik ja varjamatu eksponeerimine. Pigem pärsib selline tegevus
kinnipeetavate kõlbeliste moraalinormide kujunemist. Lisaks võib paljast inimkeha
kujutavate teoste eksponeerimine luua vanglas olukorra, kus (nais)ametnikke nähakse
eelkõige seksuaalobjektidena. Kindlasti võib selline olukord tekitada alandavat, häirivat ja
ebamugavat tunnet mõlemas sugupooles ning mis omakorda võib hajutada tähelepanu
teenistusülesannete täitmisel. See aga võib soodustada vangla julgeolekut ohustavaid
olukordi. Kindlasti ei kujunda paljast ihu eksponeerivate piltide demonstreerimine
kinnipeetavate isiksusele mitte mingit elutervet mõju. Sel puudub igasugune hariv ning
kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonna liikme moraalinorme kujundav sisu, mistõttu ei sobi
see kokku eetiliste ja väärtuste normidega. Alasti kehana käsitletakse inimese katmata üla-
ja/või alakeha või keha, mis on kaetud napi riietusega. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr
1-1/76, jõust. 15.06.2022)
1.8.20 Toiduainete kääritamine ja hapendamine ei ole hügieeniline ning selliste toiduainete
tarvitamine võib kahjustada tervist. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust.
15.06.2022)
1.8.21 Vangla lähtub selle nõude kehtestamisel vajadusest vähendada erinevaid tühje pakendeid
ja topsikuid. Toodete originaalpakendites või vangla lubatud säilituskarpides hoiustamine
lihtsustab järelevalvetoimingute läbiviimist ning vähendab täiendava olmeprügi kogumist
toas. (Lisatud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
1.8.22. Kinnipeetaval on keelatud avada omavoliliselt lukustatud uksi, takistada uste sulgumist
või fikseerumist, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolt järelevalve teostamist
ja tagamist, mistõttu võib ohtu sattuda vangla turvalisus. (Lisatud 29.06.2026 käskkirjaga
nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
1.9 VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse
ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri kehtestatud
05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on
järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla
üldkasutatavates ruumides (nt koridorides, jalutusboksides jne) kasutatakse elektroonilist (video
ja audio) jälgimist. Videovalve on oluline julgeoleku tagamise meede vangla üldkasutatavates
ruumides. Vanglale annab õiguse töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta
eelviidatud VangS § 66 lg 1. Läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine aitab kaasa
osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada tekkinud
pretensioone. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
2 Vangla territoorium, osakonnad ja üksused
2.1 Viru Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ja
hoonetest. Vangla territooriumi jaotuse alused tulenevad justiitsministri 05.09.2011 määruse nr
6
44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 3 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglat ümbritseb piire, mis
koosneb järgmistest osadest: 1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla
piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla
piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse
hoiatustahvlitega põhipiire; 2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel; 3)
välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses
iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud!
Relvastatud valve!”. Eesmärgiks on hoonete ja maa-alade eristamine järelevalve tagamise
vajadusest. Välispiire on vajalik, et ennetada, takistada ja tõkestada vanglast põgenemist või
vangla vastu rünnet. Territooriumil (vangla välispiirest) seespool asuvad hooned, millel tuleb
kindlasti tagada järelevalve. Vangla välispiirest väljaspool ei ole vajalik hoonete pideva järelevalve
tagamine. Erisuseks on avavangla, mis asub väljaspool Vangla välispiiret, sel puhul kehtivad aga
muud alused ja nõuded.
2.2 Välja on toodud, kuidas on tähistatud Avavangla hoone.
2.3 Avavangla territoorium koosneb kinnipeetavate majutamiseks ettenähtud hoonest ning seda
ümbritseva võrkaiaga piiritletud alast. Ehitustehniliselt on avavangla selgelt nähtavate tähistega
märgistatud territooriumiga vangla, mida võib muust maailmast eralda näiteks tavaline võrkaed,
mille põhieesmärgiks pole kinnipeetavate põgenemise takistamine.
3 Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus
3.1 Läbiotsimise kohustus tuleneb VangS § 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglasse saabumisel
kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Avavanglasse saabumisel teostatava
läbiotsimise eesmärk on keelatud esemete ja ainete avastamine ning nende mittesattumine
Avavangla territooriumile. Samuti on läbiotsimise eesmärk kinnipeetavaga kaasasolevate asjade
välja selgitamine ning nende Vanglas hoidmise lubatavuse lahendamine.
3.2 Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud.
Väljastatavate esemete arvu määratlemisel on lähtutud Vangla võimalustest ja kinnipeetavate
vajadustest. Hügieenipaki väljastamist reguleerib Kodukorra 11.peattükk.
3.3 Vangla juhindub keelatud esemetega toimimisel VangS ja VSkE kehtestatud korrast.
3.4 Vältimaks kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi toas oleva Vangla vara kasutamise üle, määrab
vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale voodikoha, liimtahvli info ja fotode ülespanemiseks ning
kapi esemete hoidmiseks. (Muudetud 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 01.01.2018)
3.5 Kinnipeetava Vanglasse saabumisel koostatakse temaga kaasasolevatest asjadest ühtne
nimekiri. Ühtsest nimekirjast peab nähtuma kinnipeetaval kaasas olevate esemete loetele ja kas
ese on kinnipeetavale antud tuppa või paigutatud lattu hoiule. Nimekiri koostatakse kahes
eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale.
Kinnipeetava üleviimisel teise Vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri
kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kinnipeetav ja nimekirja koostanud lao eest vastutav ametnik
kinnitavad oma allkirjaga ühtse nimekirja õigsust. Vanglas keelatud esemete (VsKE § 64¹ ja
Kodukorra punkt 7) kohta tehakse ettepanek esemed Vanglast välja saata, kuna neid ei ole
võimalik kasutada toas aga lähevad kaalupiirangu sisse. Lattu paigutatud keelatud esemed
eraldatakse teistest kinnipeetava isiklikest esemetest ning paigutatakse plommitud kotti (ühe
kinnipeetava kõik asjad asuvad ühel riiulil, samal riiulil on ka kinnipeetava keelatud esemed kuid
need on asetatud plommitud kotti). Väärisesemete ja sularaha äravõtmise kohta koostatakse
kviitung. Väärisesemed paigutatakse seifi, sularaha antakse Vangla haldusosakonda üle.
Kinnipeetava isiklike Vanglas lubatud esemete hoidmine on sätestatud Kodukorra punktis 8.
3.6 Vangla peab tegema endast kõik, et ennetada, tõkestada ja avastada rikkumisi. Kuna Avavanglas
on kinnipeetavatel suurem liikumisvabadus, kui kinnises vanglas paikneval kinnipeetaval, siis
7
peab Avavanglas paiknev kinnipeetav olema vabatahtlikult nõus andma esimesel nõudmisel uriini
ja/või vereproove võimaliku joobeseisundi tuvastamiseks.
3.7 Avavanglasse saabunud kinnipeetava või temal kaasasolnud esemete desinfektsiooni eesmärk
on tõkestada parasiitide ja/või võimalike infektsioonhaiguste levikut ning ennetada antisanitaarse
olukorra tekkimist vanglas.
3.8 Individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide paremaks saavutamiseks täpsustatakse
kinnipeetava haridus ja kutseoskused, mille alusel toimub üldjuhul kinnipeetavate hõivamine.
4 Liikumine vangla territooriumil
4.1 Kohustus kanda nimesilti tuleneb VangS § 46 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav
kohustatud kandma riietusel nimesilti. Nimesilti ei pea kandma, kui liigutakse välja Viru vangla
territooriumilt nt. lühiajalisele väljasõidule minnes, tööle minnes vms.
4.2 Loa kinnipeetava Vangla territooriumil liikumiseks annab vanglateenistuse ametnik. Eesmärk on
tagada vanglateenistuse ülevaade Vanglas toimuvate kinnipeetavate liikumise üle ja seeläbi
Vangla turvalisus. Saatjaga liikumise kohustus tuleneb VsKE § 8 lg 3 sätestatust, mille kohaselt
väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. Seoses tööülesannetega võib
Vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda
ka saatjata. Eesmärk on järelevalve tagamine kinnipeetava üle tema liikumisel Vangla
territooriumil ja hoida ära kinnipeetava poolt õigusrikkumiste toimepanemine (nt (kinnipeetava
suhtlemine kõrvaliste isikutega, kinnipeetava poolt temale mitte kuuluvate esemete maast üles
võtmine või esemete maha viskamine). Regulatsiooni muudetakse, kuna kinnipeetavatelt ei nõuta
enam vangla territooriumil liikudes käte selja taga hoidmist. (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr
1-1/215, jõust. 01.01.2024)
4.3 Õigus vabalt liikuda Avavangla piires tuleneb VangS § 10 lg 1 sätestatust.
4.4 Eesmärk on tagada kinnipeetavate tervislik seisund, vältimaks olukordi, kus nt talvel minnakse
jalutama lühikeste pükstega ning hiljem selle tagajärjel haigestutakse. Jalutuskäigule minnes on
kaasavõetavad esemed piiratud, kuna teiste esemete kaasa võtmine ei ole eesmärgipärane ning
raskendab läbiotsimist.
4.5 Eesmärk on ära hoida suhtlemist kõrvaliste isikutega ning hoida vangla distsipliini. Selleks mitte
ettenähtud kohtades istumine ja maas lebamine ei ole kooskõlasüldiste käitumisnormidega.
4.6 Eesmärk on ära hoida välisterritooriumil majandustöödel töötava kinnipeetava suhtlemist
kõrvaliste isikutega, kes ei kuulu antud tööülesande täitmise juurde Keelatud suhtlemist
käsitletakse distsipliini rikkumisena. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust.
13.04.2015)
4.7 Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumiste toimepanemist jalutusalal. Vanglateenistuse ametnik
võib jalutusalal viibimise katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb toime õigusrikkumise
tunnustele vastava teo. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
4.8 Läbiotsimise alus tuleneb VangS § 68 ja justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 Järelevalve
korraldus vanglas 4 peatükist. Eesmärgiks on ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda
jõudmist ja sealt väljumist. Peopesade enda suunas asetamisel ei ole kinnipeetaval võimalik
vanglateenistuse ametnikku läbiotsimise teostamisel rünnata, samas on ametnikule näha kas
kinnipeetaval on peopessa peidetud keelatuid esemeid.
5 Päevakava
5.1 Päevakava kehtestamise eesmärk on kinnipeetavatele ühiskonnas suurema osa nende liikmete
poolt viljeletava mõistliku ajakasutuse ja selle järgimiseks vajaliku enesedistsipliini õpetamine ning
päevakava järgi tehtavate erinevate positiivsete tegevuste (õppimine, töö, huvialategevus jne)
õpetamine, harjumuseks kujundamine ja kinnistamine. Kinnipeetava tegevuse piiritlemine ajas ja
ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üheks olulisemaks komponendiks nende
vabanemiseks ettevalmistamisel. Osakonna päevakava on lisatud Kodukorrale lisana.
8
5.2 Punkti eesmärgiks on motiveerida avatud režiimil viibivaid kinnipeetavaid kohusetundlikult täitma
päevakava, kasvatada neis kohusetundlikkust ning aidata sellega kaasa riskide maandamisele
ning seeläbi neid resotsialiseerida.
5.3 Eesmärk on teavitada kinnipeetavaid asjaolust, et osalemine erinevates hõivetegevustes toimub
kodukorras sätestatud aegadel, kuid vanglal on teatud põhjendatud juhtudel õigus teha erisusi.
5.4 Eesmärk on teavitada kinnipeetavaid ajast, mil nad on kohustatud töötama ning seetõttu teaksid
kinnipeetavad, mis neid igapäevaselt ees ootab, et nad saaksid oma päeva planeerida.
5.5 Vangla on kohustatud kinnipeetavatele tagama vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad
õigused ning seetõttu on teatud õiguste tagamise ajad sätestatud erinevate graafikutega.
Eesmärgipärane ei ole erinevaid graafikuid lisada kodukorda kuna graafikud võivad sageli
muutuda sõltuvalt vangla hetke töökorraldusest.
5.6 Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg
ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada
kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. . Sätte eesmärk on tagada igapäevane 8-
tunnine uneaeg. Avavangla juhataja või kõrgema kohalviibiva vanglaametniku otsusel võib
võimaldada kinnipeetavatel kasutada tubades kaabeltelevisiooni ja elektrit kella 01.00-ni.
(Täiendatud 04.02.2016 käskkirjaga nr 1-1/22, jõust 12.02.2016) (Muudetud 07.12.2017
käskkirjaga nr 1-1/133, jõust 07.12.2017) (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust
01.08.2026)
5.7 Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt korraldab riigi- või
kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht isikute vastuvõtmise
selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult
teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme
tunni ulatuses. Vastuvõtule soovimise korral on kinnipeetav kohustatud esitama põhjendatud
taotluse. Kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine ei ole kinnipeetava esmane ja ainus
küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi
inspektor-kontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Õigusaktidest tulenevalt on
kinnipeetaval võimalik pöörduda Vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku
pöördumise. Tulenevalt eeltoodust ja piiratud ajaressursist peab kinnipeetav oma taotlust
vastuvõtule saamiseks korrektselt ja konkreetselt põhjendama. Samuti tuleb põhjendada, miks on
vajalik isikuline vastuvõtt, miks ei ole võimalik probleemi lahendada kirjalikult. Taotluse
põhjendatus tuleneb vajadusest hinnata kinnipeetava probleemi sisu ning selle lahendamiseks
vajamineva juhtimispädevuse taset. Vastuvõtu aeg planeeritakse vastavalt võimaliku probleemi
tausta selgitamiseks kuluvale ajale ja arvestades kaasatud vanglateenistuse ametnike tööaja
planeeringut.
6 Loendus
6.1 VSkE § 10 lg 3 kohaselt viiakse loendus läbi Vangla direktori määratud korras. Korraldus
loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu. VangS § 66 lg 1 kohaselt
kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja
vanglasisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuva
toimumise huvides on vajalik kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksid
muud tegevused ja jõuaks korrastada toad, asemed ja oma välimuse. Kinnipeetava võrdlemine
loenduskaardiga peab tagama isikusamasuse tuvastamise ning veendumuse, et iga kinnipeetav
paikneb talle määratud kohal vanglas ja kinnipeetavate arv vastab sisevalveplaanis näidatud
arvule. (Täiendatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
6.2 VangS § 6 lg 1 Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale
käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Korrektne välimus ja kehahoid on üks osa normaalse
ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitame kinnipeetavates harjumuse
viisakalt käituda.
6.3 VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine
õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 66 lg 1 kinnipeetavate järelevalve
korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise
julgeoleku vanglas. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama
vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid.
9
Kohustus hoida käsi külgedel ehk siis korrektses nähtavas asendis tuleneb vajadusest tagada
loendust teostava vanglateenistuse ametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta seismine on
üldtunnustatult viisakas ja harjutab kinnipeetavaid sellise käitumisviisiga. Kinnipeetava rääkimist
või liikumist ilma vanglateenistuse ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib käsitleda
katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu selline käitumine
segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist.
6.4 (Kehtetu 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021)
6.5 VangS § 45 lg 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud oma tuba ja selle sisustust korras hoidma
ning puhastama. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 14
lg 2 kohaselt valvepiirkonda üle andes: 1) viiakse läbi kinnipeetavate loendus, kui üleantavas
valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad; 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate tubade ja muude
ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda. Loenduse läbiviimisel toas on võimalik muuhulgas
kontrollida toa tehnilist seisundit ja korrasolekut. Visuaalse kontrolli teostamisel kontrollitakse
visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, avastamaks temal võimalikke visuaalselt nähtavaid
kehavigastusi ning kontrollida toa ja selle sisustuse seisukorda.
6.6 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistust
reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kuna Avavanglas loenduse ajal
toa uksi ei lukustata, siis on üldise julgeoleku ning korrektse loenduse läbiviimise tagamiseks
vajalik, et kinnipeetav oleks loenduse ajal temale määratud toas ning tohib sealt väljuda, kui
vanglateenistuse ametnik on selleks loa andnud.
7 Keelatud esemed
7.1 VangS § 15 lõike 4 ning justiitsministri 13 juuni 2006. a määrusega nr 20 kinnitatud „Viru Vangla
moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 punkti 7 alusel keelatakse täiendavalt lisaks VSkE § 64 1
sätestatud esemetele ja ainetele Viru Vanglas viibivatele kinnipeetavatele VangS § 15 lõikele 2
vastavad esemed.
VangS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis (1) ohustavad
inimese julgeolekut, (2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või (3) võivad ohustada vangla
julgeolekut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu
justiitsminister määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid,
mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Inimese julgeolekut VangS § 15 lg 2 p1 tähenduses ohustavad esemed või ained, mille
kasutamine võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena
ja ainetena VangS § 15 lg 2 p 2 mõttes tuleb vaadelda sellised, mis on spetsiaalselt eseme
seisundit muutvaks mõjutamiseks, mille tagajärjel ese muutub tarvitamiskõlbmatuks. Vangla
julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes tuleb mõista selliseid, mis
süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut tuleb siinkohal mõista kõige laiemas
tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud
korrale ning vangla inventarile.
VangS § 15 lg 2 sätestab küll üldised tingimused, mille esinemisel võib kinnipeetavale aineid ja
esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade
loetuelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada täiendavaid keelde. Seega
ei tulene VangS § 15 G-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on
kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel
ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu sätestab
vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 641.
VSkE §-s 641 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab endast mitteammendavat loetelu
nendest asjadest, mille vastavus VangS § 15 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alustele on ilmselge ega
vaja eraldi tuvastamist. VangS § 15 lg 2 p-des 1-3 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainete
keelamise aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamiseks
kinnipeetavale piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangS § 15 l-s 2 nimetatud alusele. Samas
tuleb silmas pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalt
eseme või aine sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või aine
võib teatud viisil käsitsetuna osutuda VangS § 15 l-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku eseme
või aine keelatuse või lubatavuse küsimust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas see on
10
kinnipeetavale vajalik igapäevaliselt. Igapäevaliselt vajalikena ei ole vaadeldavad asjad, mille
lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse
kaalutlusõiguse alusel. Eitava vastuse korral nimetatud küsimusele tuleb otsustada, kas asi on
vaadeldav ohtlikuna VangS § 15 lg 2 p-de 1-3 mõttes.
VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt
VangS § 15 lg-le 2 keelatud. Keelatud esemete arvestamisel tuleb peale käesolevat loetelu
arvestada ka VSkE-s sätestatud nimekirjast. VSkE-s toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaolt
kodukorras sätestatud loetelus, kui ei olnud vajadust millegi täpsustamiseks.
7.1.1 Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning
survestatud mahutite sisu, mille all on silmas peetud muuhulgas igasuguseid kreeme,
geele, šampoone jm. Tahkete ainete all on silmas peetud muuhulgas pulkdeodorante,
seepe jm.
Seesuguste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende
esemete ja ainete läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu.
Näiteks võib olla tavasigarettidesse keeratud ka kanepitubakas, läbipaistmatusse vedelikku
sisaldavasse pudelisse on võimalik kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid
keelatud esemeid ja aineid. Kuigi vanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi
valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lasta narkokoeral üle kontrollida, siis see ei taga
seda, et kõik keelatud esemeid ja aineid ka üles leitakse. Näiteks vorsti sisse peidetud
narkootilist ainet ei pruugi narkokoer ära tunda, samuti ei pruugita seda leida manuaalse
läbiotsimise tulemusena ning läbivalgustamine ei aita sellisel juhul samuti. Isegi kui
toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olema originaalpakendis, siis ei tähenda see seda, et
sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu
ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist
on pakendi originaalsisuga või keelatud ainega.
Lisaks sellele, et toiduainete põhjalikul läbiotsimisel on küsitav hügieeninõuete täitmine,
säilib oht, et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. Nimelt tuleneb VSkE § 50 lõikest
1, et kirisaadetised tuleb kinnipeetavatele kätte anda seitsme tööpäeva jooksul. Osade
toiduainete realiseerimise aeg on väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik
tagada kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida
kirisaadetis sisaldab ning lisaks puuduvad vanglal kirisaadetistes saadetavate toiduainete
säilitamise tingimused (sobiva temperatuuriga külmkambrid). Riknenud ainete vangla
territooriumil hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate tervise, mistõttu
on ohus ka vangla üldine julgeolek. Elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab
haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket.
Oluline on siinjuures rõhutada, et sigarette, toiduaineid, hügieenitarbeid jne on
kinnipeetavatel võimalik osta kauplusest ning vaid sellisel juhul on tagatud, et
kinnipeetavateni ei satu kõnealuses punktis nimetatud esemetega keelatud aineid või
esemeid. Samuti tuleb siinjuures arvestada, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda
päevas ning puudust kannatavatele isikutele väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kuna
kinnipeetavatel on võimalik kõnealuses punktis nimetatud esemeid soetada vangla
vahendusel kauplusest, vangla toitlustab kinnipeetavaid ning väljastab
puudustkannatavatele kinnipeetavatele ka ise hügieenitarbed, siis ei saa kõnealune piirang
rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.2 Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb ka
VSkE § 641 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavatele isikutele keelatud esemed, millega
saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu [---] nöörid, niidid, võtmed, köied ja
traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks juba olemasoleva regulatsiooni
täpsustamist ning leiab, et kuna poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste
tekitamiseks on võimalik kasutada ka muid sarnaseid esemeid (nt lips, traksid,) ning
esemete küljes olevaid elemente (nt silmaklappide pael), siis tuleb ohutuse tagamiseks ka
need esemed keelata. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud vaid seetõttu, et
nendega on võimalik tekitada vigastusi vaid ka seetõttu, et neid saab kasutada (sh ka
lühikesi nööre, paelu jm) riputuskonksude või aasade valmistamiseks, millega on võimalik
keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC loputuskasti jne). Kinnipeetava õigused
11
ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kinnipeetavatele hädavajalikud esemed jäävad
lubatuks.
7.1.3 Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust,
tugevust, vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel
saadavate kildude teravust, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt
seinade kraapimiseks, akende lõhkumiseks jne), vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari või
taskulamp hoobi andmiseks, killud lõikamiseks, tugev metallist ese hoobi andmiseks jne),
seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi
tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete
riputamiseks ventilatsioonišahti jne).
Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks.
Täpsustuseks tuleb välja tuua, et lubatud on küll küünelõikurid, kuid mitte küünetangid.
Küünetange võib pidada oma olemuselt ohtlikemaks kui küünelõikureid. Küünetange saab
vajaduselt valvuri käest küsida. Lubatuks jääb väike kuni 10 cm diameetriga peegel, sest
peeglit on kinnipeetavatel vaja, kuid mida suurem peegel, seda suuremad killud on sellest
võimalik saada ning seda rohkem seab see ohtu vangla julgeoleku.
7.1.4 Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt
on esemete valmistamisel võimalik nendesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole
võimalik ilma eset lõhkumata avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse
hügieeninõudeid ning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut,
mürgituste teket ning parasiitide levikut, mis seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja
tervise. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning
ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised
ja elektrikatkestused, mis on ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetava õigused ei saa
kõnealuse piiranguga rikutud, sest kõik vajamineva saavad kinnipeetavad osta kas poest
või lasta saata maskikirjaga. Neile kinnipeetavatele, kellel puuduvad rahalised vahendid,
tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku.
7.1.5 Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine toas on ohuks vanglas viibivate
isikute elule ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine
haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. Samuti raskendab läbiotsimiste
teostamist, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate
õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning kinnipeetaval ei ole
vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid toas hoida.
7.1.6 Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on oma
olemuselt inimese tervisele ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam
võimeline oma käitumist ning arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda
ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete
tarvitaja käituda ettearvamatult). Samuti võib ainete liigsel manustamisel saabuda üledoos
ning tervisekahjustused. Kõnealuses punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise
vajaduse, lisaks vangla VSkE § 641 p-s 4 sätestatud keelule, tingib asjaolu, et määruse
tekst keelab vaid narkootilised või psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega
ained, kuid julgeoleku tagamise ning õigusselguse huvides peavad olema keelatud ka
ained, millest on võimalik keelatud aineid toota või esemed, mis eelpoolnimetatud aineid
sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid, ajalehed vms). Seega tuleneb
eelpooltoodust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained ja esemed seavad ohtu vangla
julgeoleku ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olema kinnipeetavale keelatud.
7.1.7 Kuna VSkE § 641p 7 kohaselt on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis
valmistavad kinnipeetavad tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada
alkoholi sisaldavat vedelikku. Alkoholi sisaldav vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest
põhjustab joovet. Joobes kinnipeetav ei ole aga suuteline adekvaatselt hindama enda
ümber toimuvat. Toiduainete seesugune käitlemine (nt kääritamine) seab aga ohtu vanglas
viibivate isikute elu ja tervise, sest elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab
haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut.
7.1.8 VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenust kinnipeetavaile tervishoiuteenuse
osutaja. Viru Vanglas osutab üldjuhul tervishoiuteenust SA Ida-Viru Keskhaigla. Seega
määrab ravi ja otsustab ka toidulisandite, vitamiinide, jms vajaduse üle tervishoiuteenuse
12
osutaja. Lubatud on vaid tervishoiuteenuse osutaja ettekirjutusel või tervisehoiuteenuse
osutaja poolt väljastatud ravimid, toidulisandid ja vitamiinid. Samuti on lubatud vangla loal
soetatud toidulisandid ja vitamiinid. Muul viisil omandatud ained on keelatud, kuna vanglal
ei ole võimalik nende tegelikku koostist kontrollida ja nende tarbimisega võib kaasneda oht
elule ja tervisele.
Energiajoogid, spordijoogid ja nende valmistamiseks ettenähtud ained on keelatud, kuna
on tugeva ergutava toimega ning võivad kontrollimatul tarbimisel kaasa tuua
tervisekahjustuse või koguni isiku surma.
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
7.1.9 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad
ohustada ka isiku elu ja tervist. Kinnipeetavate ravi korraldab vanglas tervishoiuteenuse
osutaja, s.o SA Ida-Viru Kaskhaigla. Tervishoiuteenuse osutaja otsustab, kas ja milliseid
abivahendeid kinnipeetaval vaja on. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahendite kasutamine
pärsib tervishoiuteenuse osutaja tööd, kuna tervishoiuteenuse osutajal puudub ülevaade ja
võimalus tuvastada missuguseid abivahendeid on kinnipeetav kasutanud. Samuti on
meditsiinilistesse abivahenditesse reeglina väga hõlbus peita keelatud esemeid, mistõttu
tuleb abivahendite kasutamist võimaldada ainult nendele kinnipeetavatele, kellel on selleks
ka reaalne vajadus. Lisaks võivad meditsiinilised abivahendid sobida ka
kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt elastikside). Süstalt koos nõelaga saab
aga kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud tegevus jne.
Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu.
Vererõhumõõtja sisse on võimalik peita keelatud aineid (näiteks narkootilised ained) ja
esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Keelatud esemete ja ainete vangla
territooriumile sattumine seab otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib
vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab
kinnipeetavatel vajadusel tervishoiuteenuse osutaja, mistõttu puudub kinnipeetavatel
vererõhumõõtja järele kambris vajadus. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24,
jõust. 01.08.2026)
7.1.10 Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda
kiiremini kui vanglaametnikud, mis ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on
tunduvalt raksem kätte saada. Samuti on liikumise abivahendid reeglina tehtud selliselt, et
need sobivad erinevate väiksemate esemete peitmiseks (nt ratastoolide, karkude tühimikud
jne). Samuti saab neid esemeid või nende osi kasutada inimeste ründamiseks (seavad ohtu
isikute elu ja tervise) või siis vangla vara kahjustamiseks (põrandate kriipimine, akende
katkilöömine jne). Kõnealune punkt kinnipeetavate õigused ei riku, sest need
kinnipeetavad, kes liikumise abivahendeid vajavad, nendele see ka väljastatakse.
7.1.11 Aroomi eritavate ainete ja esemetega saab varjata narkootikumide kasutamise ja
suitsetamise jälgi (nt viiruk), mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et
tugevatoimelised lõhnaained (nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivatel isikutel
allergilisi reaktsioone, mistõttu satub ohtu nende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate
õigused ei saa kõnealuses punktis keelatud esemete keelamise tõttu rikutud, sest
hädavajalikke esemeid nt pesemistarbeid, on kinnipeetavatel võimalik soetada vangla
kauplusest ning puudust kannatavatele kinnipeetavatele väljastab hügieenitarbed vangla.
7.1.12 Kõnealuses punktis nimetatud esemete soetamine posti teel seab ohtu vangla
julgeoleku. WC-paberi, salvrätikute, puhastuslappide, -käsnade jms läbiotsimine vanglasse
saabumisel tekitab hügieeniriske ja on ebaproportsionaalselt ressursse nõudev. Nimelt
tuleks iga salvrätik, WC-paberi rull ja puhastuslapp lahti harutada, et näha, kas paberi
kihtide vahele ei ole midagi peidetud. Samuti tuleb põhjalikult läbi otsida igasugused käsnad
ja lapid. Seesugune tegevus on aga väga ajamahukas ning toimingu sooritamisel on küsitav
hügieeninõuete täitmine. Plastmassist seebikarp, plastmassist hambaharja karpi ja
puhastuslapp on kinnipeetavatele lubatud, kui on soetatud vanglateenistuse loal.
Tualettpaberi ning koristusvahendid väljastab kinnipeetavatele vangla. Seega ei saa
kõnealune piirang rikkuda isikute õigusi.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
13
7.1.13 Kondoomide omamine toas seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi kasutades peita
keelatud esemeid kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning sobib vangla vara
kahjustamiseks (WC-potti visatud kondoom võib tekitada suureulatusliku ummistuse). Kuna
aga vangla väljastab vajadusel kinnipeetavatele ise kondoome, siis ei riku kõnealune
piirang kinnipeetavate õigusi.
7.1.14 Elektroonilise sigareti näol on tegemist elektroonilise seadmega, mis koosneb akust,
kapslist (padrun), automaiserist (aurustaja) ja akulaadijast. Samas on elektrooniline sigaret
määratletud ravimina, kui selle kapsel sisaldab nikotiini. Vanglal puuduvad võimalused
kontrollida, mida konkreetselt kapsel sisaldab, seega võivad elektroonilise sigaretiga
vanglasse sattuda keelatud ained, mis seavad ohtu vangla üldise julgeoleku. Ka on selle
osadest võimalik valmistada tätoveerimisaparaati. Lisaks on elektroonilisi sigarette vajalik
aeg-ajalt laadida, kuid kuna kinnipeetavad ei tohi tubakatooteid toas hoiustada ja
vanglaametnike teenistuskohustuste hulka ei kuulu kinnipeetavate elektrooniliste
sigarettide laadimine, siis on nende laadimise korraldamine väga keeruline. Kõnealune
piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest kinnipeetaval on soovi korral võimalik suitsetada
tavasigarette.
7.1.15 Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks puuduvad vanglas
ohutuks tätoveerimiseks vajalikud tingimused, seadmed ja muu vajaminev.
Desinfitseerimisvahendite puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt
sama nõela kasutamine ja HIV positiivsete jm haigust põdevate kinnipeetavate viibimine
vanglas soodustaks HIV-i jm haiguste levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on
tätoveerimine traditsiooniliselt üheks võimaluseks vangla subkultuuri hoidmiseks ja
edasikandmiseks. Märgistamaks alamasse subkultuuri kihti kuuluvaid kinnipeetavaid on
vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Seega on
tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid, nõelad,
tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikute
elule ja tervisele.
7.1.16 Kõnealuses punktis nimetatud esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks.
Tätoveeringute tegemine seab aga ohtu vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute
elu ja tervise. Lisaks on tegemist seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud
esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati,
juhet jm osi, mida on võimalik kasutada vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks
või esemete peitmiseks. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest
hoolitsemiseks võib alternatiividena kasutada tavalist raseerijat või hambaharja.
7.1.17 Kuna kinnipeetavail on vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki
kirjutusvahendeid keelata. Lubatuks jäävad sinised pastapliiatsid. Samuti on lubatud värvi-
ja harilikud pliiatsid, kokku võib loetletud joonistus- ja kirjutusvahendeid olla toas kuni 50.
Kinnipeetavail pole rohkem pliiatseid vaja ning ebavajalike esemete rohkus toas takistab
läbiotsimisi ja soodustab esemete sihipäratut kasutamist. Nimelt nõuab kirjutusvahenidte
ükshaaval läbiotsmine aega ja on raske, kuna neid võib mõnel kinnipeetaval koguneda
vanglas viibimise ajal kümneid kui mitte sadu. (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga 1-1/135,
jõust. 22.10.2021)
Kõnealuses sättes nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel. Esiteks võib välja tuua,
et geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute
tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalused
nimelt ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised
tätoveeringud on atraktiivsemad.
Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik
seintele ja ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete
eemaldamine elementi rikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi
ülevärvimine ainsaks võimaluseks taastada algupärane olukord.
Kolmandaks sobivad kõnealused esemed väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka
ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on tülikas ja vahel ka
võimatu eset kahjustamata läbi otsida, mistõttu seavad need ohtu vangla julgeoleku.
14
Neljandaks on osa sättes nimetatud esemetest (nt sulepead) võimalik kasutada
ründerelvana, mis on ohuks isikute elule ja tervisele.
Viiendaks lisame, et must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning
parandada või täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Samuti ei ole musta
pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas
tegemist on originaaldokumendi või koopiaga. Võltsimise tulemusena satub ohtu vangla
julgeolek.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014), (Kehtetu 22.10.2021
käskkirjaga nr 1-1/135, jõust 22.10.2021)
Liimi keelamine on samuti vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on liim levinud vahend
toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla
üldise julgeoleku, teiseks on liimi sisse võimalik peita asju, mida on läbiotsimistel väga
keeruline avada ning kolmandaks kasutatavad kinnipeetavad liimi vangla
ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatud tegevus ja mida sageli ei ole
võimalik vara kahjustamata eemaldada.
Käärid, klammerdaja ja auguraud sisaldavad metallist osasid, mis on vanglas keelatud.
Käärid on vangla kontekstis väga ohtlikud ning neid on võimalik kasutada ründerelvana.
Kuna tegemist on suhteliselt teravate esemetega, siis on kääridega võimalik tekitada vägagi
tõsiseid vigastusi. Samuti, kuna käärid on teravad esemed, siis sobivad need eriti hästi
vangla vara kahjustamiseks nt riiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja
mööbli kriipimiseks jne. Ka klammerdajaga on võimalik tekitada vigastusi, nt klambrid lüüa
klammerdajaga teise isiku kehasse. Samuti on klammerdajaga võimalik kahjustada vangla
vara nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt klambrite eemaldamine võib osutuda äärmiselt
ressursimahukaks. Lisaks sisaldab klammerdaja metallist osi, millega on võimalik kriipida
vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel on isikul võimalik kasutada
dokumentide kooshoidmiseks plastmassist kirjaklambreid ning vangla poolt lubatud mappe.
Auguraud on metallist ese, millega on samuti võimalik kahjustada vangla vara (nt kraapida,
augustada linu jne). Reeglina on augurauad rasked, mistõttu on võimalik neid kasutada
ründerelvana hoobi andmisel teisele isikule. Samuti sisaldavad klammerdajad reeglina
metallist vedrusid, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajadusel
saab kinnipeetav paberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle on lubatud.
Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nende abil on võimalik avada käeraudu,
samuti kasutatakse traati vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks
jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud plastikust kirjaklambrid. Väljapoolt saadetud
kirjaklambrite puhul puudub vanglal veendumus ja võimalus kontrollida, et tegemist ei oleks
metallkirjaklambriga, mis on pelgalt kaetud plastikuga.
Teipi ja kleeplinti on võimalik kasutada isikute kinnisidumiseks või keelatud esemete
kleepimiseks raskestiligipääsetavasse kohta (nt ventilatsioonišahti).
Seinanätsu, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, mistõttu saab neid kasutada keelatud
esemete peitmiseks. Samuti on neid analoogselt kleeplindi või teibiga võimalik kasutada
keelatud esemete peitmisel (kleepides esemed raskestiligipääsetavatesse kohtadesse),
vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide ülesriputamiseks
(seinte katmine on vanglas keelatud tegevus).
7.1.18 Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja
osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on
võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ning
vangla vara kahjustamiseks. Samuti on kontoritehnikasse võimalik peita mitmesuguseid
keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on
kontoritehnikast võimalik saada osasid, millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid
seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe, mida saab kasutada ründerelvana.
Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostada käsikirjas ning muud toimingud
teostada vahenditega, mis ei ole ohtlikud.
Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks toas on õppetöös osalevatel kinnipeetavatel.
Kinnipeetavale on kalkulaator lubatud, kui see on väljastatud vangla poolt või vangla loal
soetatud. Kalkulaatori puhul on tegemist tehnikaga, mis koosneb erinevatest, omavahel
15
traatidega ühendatud mikroskeemidest ning paljudest muudest osadest, millest on võimalik
konstrueerida erinevaid vanglas keelatud esemeid. Vanglal pole võimalik läbi viia korduvaid
kontrolle tuvastamaks, kas kalkulaator on avatud, selle sisu modifitseeritud või sellest
osasid eemaldatud. Arvestades seda, et kalkulaatorist saadav kasu on isikule olematu või
suhteliselt minimaalne, kuid kalkulaatori väljastamine seab ohtu vangla julgeoleku, siis ei
ole võimalik kalkulaatorit lubada toas kasutamiseks kõigile kinnipeetavatele. (Muudetud
24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
7.1.19 Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele on võimalik peita erinevaid
keelatud esemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline ning mis seab ohtu
vangla julgeoleku. Samuti võivad nimetatud punktis nimetatud esemed olla ohuks isikute
elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega on võimalik tekitada teistele isikutele
kehavigastusi. Peale selle on üldjuhul registraatoris olev köitmise osa metallist, ning metalli
sisaldavad esemed on keelatud. Isikutel on lubatud kasutada paberite hoidmiseks
läbipaistvast õhukesest painduvast plastikust mappe, mis ei sisalda kummipaelu või
metallist osi. Kiletaskud on kinnipeetavatele keelatud seepärast, et varasemalt on
kiletaskuid kasutatud toauste alt keelatud esemete ja ainete tuppa ja toast välja
toimetamiseks. Mapid aga toaukse alt läbi ei mahu, mistõttu mapid ei sea vangla julgeolekut
ohtu sellisel määral nagu teevad seda kiletaskud.
7.1.20 Foto- ja margialbumi ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele
on võimalik peita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid ning sellest tulenevalt oleks
peidetud esemete avastamiseks vajalik läbi viia aja- ja töömahukas läbiotsimine. Nimelt on
vaja eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga albumi lehekülg.
Kõvade kaantega albumi puhul on keelatud esemeid võimalik peita kaante sisse.
Albumikaasi pole aga võimalik läbi otsida ilma albumit vigastamata. Pildiraam tuleb samuti
igal läbiotsimisel lahti võtta ning läbi otsida. Järjepideval lahtivõtmisel on oht, et pildiraam
või pilt saab vigastada. Fotosid on kinnipeetaval võimalik hoida näiteks mapis.
7.1.21 Nimetatud esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende
läbiotsimine on raskendatud. Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud
narkosõltuvus ning kes seetõttu üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse
narkootilisi aineid. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik
kleepida keelatud aineid ning sellest tulenevalt oleks vajalik iga lehekülje eraldi
kontrollimine, mis on aja- ja töömahukas. Samuti ei pruugi lehele kleebitud aine olla
visuaalselt tuvastatav ning seega on võimalik keelatud aine sattumine vanglasse.
Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku.
Oluline on siinjuures rõhutada, et VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatel võimalik
tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab
selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid.
Samuti võimaldatakse VangS § 30 lg 1 kohaselt kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda
üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik vanglas jälgida nii
raadio- kui ka televisioonisateid, mille vahendusel on kinnipeetavatel võimalik olla kursis
päevakajaliste uudistega ning külastada raamatukogu.
7.1.22 Muusikalise kaardi keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, sest selle vahele
on võimalik peita keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata
leida. Lisaks on muusikalise kaardi elektroonilist sisu võimalik kasutada
tätoveerimisaparaadi osana. Kinnipeetavatele on võimalik saata tavalisi kaarte, mistõttu ei
riku piirang kinnipeetavate õigusi.
7.1.23 Esemed, mis on oma eesmärgilt mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja
pindade kinnikatmiseks (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne)
seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud,
sest see takistab visuaalse järelevalve teostamist ning raskendab läbiotsimist
(dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida on
keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktis nimetatud esemeid kasutada
peidikute varjamiseks jne). Seega ei ole isikul kõnealuseid esemeid võimalik vanglas
eesmärgiäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole toas võimalik kasutada
eesmärgipäraselt, koormab aga asjatult tuba ning takistab läbiotsimise teostamist.
16
7.1.24 Kuna mänguasjade ja mängu osade sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid,
mida on keeruline avastada, siis on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega.
Samuti tuleks üldjuhul mängud ja mänguasjad läbiotsimise käigus lõhkuda, sest
vastupidisel juhul ei oleks neid võimalik läbi otsida. Samuti ka pusledel on väga palju osi
ning selleks, et veenduda, et ühegi osa taha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleb kõik
tükid eraldi läbi vaadata. Selleks, et kinnipeetavate õigused ei saaks kõnealuse piiranguga
kahjustatud on isikutel võimalik teatud lauamänge soetada vangla vahendusel ning neid
vanglasse saabumisel kaasa võtta.
7.1.25 Vangla elektrisüsteemi iseärasustest tulenevalt võib üle 1,2 kW elektriseadmete
kasutamine kaasa tuua ülekoormuse elektrisüsteemile, mis omakorda ohustab vangla
üldist julgeolekut. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust reaalsetes, müüridega
piiritletud hoonetes ning nende liikumine on piiratud, kujutab hoonete elektrisüsteemi rike
olulist riski kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ja tervisele. Nii veekeetjaid, telereid
jm elektriseadmed, mida kinnipeetavatel on vaja kasutada, valmistatakse ka alla 1,2 kW
võimsusega, mistõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav
kasu kaasa toob. Elektriseadmed tuleb soetada vangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt
elektriseadmed, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, võivad ohustada vangla
julgeolekut, kuna vanglateenistusel puudub usaldusväärne teave seadme päritolu kohta
ning vangla ei saa seadet kahjustamata kontrollida esemesiseseid peidikuid, mis võib
kaasa tuua olukorra kus vangla territooriumile toimetatakse keelatud aineid ja esemeid.
Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks kontrolliks võib osutuda vajalikuks nende
avamine. Kuna vanglal puudub vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel oleks õigus
elektriseadme sh arvuti garantiiajal (või muul ajal) seda avada ning seetõttu võib
oskamatusest elektriseadme sootuks ära rikkuda. Lisaks ei kehti üldjuhul elektriseadme
avamisel garantiitähtajal selleks mittevolitatud isiku poolt enam esemete ostmisel antud
müügigarantii. Kuna kinnipeetaval on vajalikke elektriseadmeid võimalik soetada
vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglasse saabumisel kaasa võtta, siis ei riku
kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135,
jõust. 22.10.2021)
7.1.26 Televiisor on oma olemuselt vangla julgeolekut ohustav ese. Nimelt on sellesse võimalik
peita keelatud esemeid ning samuti takistab toas paiknev televiisor järelevalve teostamist.
Kuna aga televiisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis selle ärakeelamine ei ole
mõistlik. Mida suurem on aga televiisor, seda rohkem see järelevalve teostamist segab ning
seda ajamahukam on seda läbi otsida. (Muudetud 04.10.2017 käskkirjaga nr 1-1/115, jõust.
04.10.2017)
7.1.27 Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt
on toiteallikatesse võimalik peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata
võimatu leida. Toiteallika avamine võib aga toiteallika rikkuda. Kuna on esemeid, mille
kasutamiseks on patareid vajalikud, siis neid ei ole võimalik täielikult ära keelata. Patareisid
on kinnipeetaval võimalik soetada vanglateenistuse loal. Üksnes siis saab vangla olla
veendunud selles, et patareidesse ei ole midagi peidetud.
7.1.28 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad
ohustada isikute elu ja tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende
töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib
kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust
reaalsetes, müüridega piiritletud hoonetes ning nende liikumine on piiratud, kujutab
hoonete elektrisüsteemi rike olulist riski kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ja
tervisele. Mittetöötavate seadmete küljest eemaldatakse tõenäoliselt osasid, mida on
võimalik kasutada teiste esemete ja seadmete valmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat).
Esemete ja seadmete osade lubamine toas on ohtlik, sest isikud saavad kõnealustest
osadest kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärast kasutamist need uuesti lahti
võtta. Seesugust toimimist ei saa vangla aktsepteerida, sest see seaks ohtu vangla
julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise.
7.1.29 Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavatel vaadata või kuulata saateid, mis
ei ole vanglas aktsepteeritud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid,), mis seab
ohtu vangla julgeoleku või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis lisaks vangla
julgeolekule ohustab ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Samuti on ohtlikud
17
mitmesugused seadmed internetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas
keelatud. Käesoleval hetkel on vanglas lubatud piisavalt raadio- ja televisioonikanaleid, et
kinnipeetavate info ja meelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega on
isikutel võimalik tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvutites. Seega ei saa piirang
rikkuda isikute õigusi.
7.1.30 Kinnipeetavatele on interneti kasutamine vanglas keelatud (v.a spetsiaalsetes
kohandatud arvutites õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu
interneti kasutamine ei sea ohtu mitte ainult vangla julgeolekut vaid ka väljaspool vanglat
viibivate isikute julgeoleku. Sisuliselt on kõnealuses punktis keelatav keelatud juba VSkE §
641 p-iga 10, mis sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud
elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja
personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta, kuid õigusselguse
huvides täpsustab vangla kõnealuse sätte sõnastust. Vangla leiab, et kui esineb risk, et
mingi seadme kaudu, kas siis otseselt (seadme algkonfiguratsioonis) või kaudselt (seda
seadet hiljem modifitseerides), on võimalik infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole ega
saagi olla selle omamine vanglas lubatud. Selline tõlgendus tuleneb sellest, et tänasel
päeval võimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ja vastu võtta. Kui ka
vanemad personaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis osutub
internetti saamine võimalikuks läbi selle, et arvutile pannakse juurde väikesed lisad, näiteks
USB-liidesega nn internetipulgad või muud arvuti sisesed seadmed, mis ei pruugi olla
tuvastatavad. Paraku ei ole ka välistatud, et kinnipeetavad kasutavad ebaseaduslikke viise
selleks, et nendeni jõuaks riistvara (nt USB-netipulk), mida siis saadakse arvutiga
ühendada. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega ca 1,5 x 2 x 0,8 cm ehk tegemist on
väga väikesemõõtmelise esemega, siis on ametnikel neid väga keeruline avastada ja
tõenäosus, et need kinnipeetavateni jõuavad, väga suur. Vangla ei suuda välistada
keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada sülearvutiga ühendatava
riistvara jõudmist kinnipeetavateni. Nimelt ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse ametnikud
enda tööd ka ei teeks ja vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, siis kõiki
keelatud esemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et
konkreetse esemega ei ole võimalik konkreetsel ajahetkel infot edastada ja vastu võtta, siis
ei ole välistatud, et teatud modifikatsioonide tulemusena see osutuks võimalikuks. Vanglal
ei ole võimalik teostada VangS § 6 lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ja VangS
§ 66 lg-s 1 sätestatud järelevalve kohustust, sest ei saa eeldada, et vangla peab näiteks
viima läbi iganädalaselt ekspertiise tuvastamaks, kas seadet on modifitseeritud või ümber
ehitatud. Samuti ei pruugiks ka ekspertiisid midagi tuvastada, sest kuna modifitseerimist
saab teostada väga hõlpsasti, siis on kinnipeetaval enne ekspertiisi võimalik internetipulk
vms seade eemaldada. Oluline on siinjuures veel see, et ekspertiise peaks läbi viima
selleks infotehnoloogilist erialalist pädevust omavad isikud, keda vanglates aga ei ole.
Kinnipeetavatele ei ole arvuti kasutamiseks hädavajalik, sest neil on võimalik kõik arvutiga
tehtav teostada ilma arvutita. Näiteks on kirju võimalik kirjutada käsitsi, teavikuid saab
laenutada raamatukogust või lasta postiga saata, filme saab vaadata televiisorist, muusikat
saab kuulata raadiost jne.
7.1.31 Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CD-d ja DVD-d on teravate servaga ning
neid on võimalik kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks (seavad
ohtu isikute elu ja tervise). VHS ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida on samuti
võimalik kasutada ründerelvana. Selleks, et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid
kasutada, on vanglal eelnevalt vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda,
rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise
veendumise tagab ainult põhjalik kontroll. Põhjalik andmekandja läbikuulamine või
vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab täiendava tööjõu
rakendamist ja segab suuresti vanglateenistuse ametnike põhitööd. Lisaks on kassettide
sisse võimalik peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti avamata ei ole võimalik.
Kasseti avamine aga on raskendatud, ajamahukas ja võib kasseti rikkuda. Seega
ohustavad VHS kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning isevalmistatud
andmekandjate puhul on omaniku tuvastamine keeruline ning võimaldab kinnipeetavatel
kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Selline tegevus on
aga Viru Vangla kodukorra kohaselt keelatud. Isikutel on võimalik kuulata muusikat raadiost
ning telesaateid ja filme jälgida telerist, mistõttu ei saa pidada CD-sid, DVD-sid ja VHS-e
vanglas hädavajalikeks esemeteks. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine
18
riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab
olulisel määral vangla julgeolekut. SIM-kaardid on samuti infokandjad ning on sihipäraselt
kasutatavad vaid mobiiltelefonis. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua
lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Enamasti ei ole SIM-kaarti
võimalik ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud,
siis SIM kaartidel pole isikute jaoks mingisugust praktilist väärtust. SIM kaartide lubamine
pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM kaart on isikul juba olemas,
siis see tekitab ahvatlusi omandada ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos
mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal
põhjusel on keelatud ka muud infokandjad.
7.1.32 Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude
mängimiseks on vajalik mängukonsoolide või muude tarvikute/seadmete olemasolu.
Sellistesse seadmetesse on võimalik peita keelatud esemeid või aineid ja neid on võimalik
ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid
elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse
ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning erialaseid teadmisi omamata on üksnes
vaatluse tulemusel keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud
ainete ja esemete leidmiseks on vajalik seadmete lahti võtmine, kuid seetõttu kaotavad
uued elektroonikaseadmed garantii. Samuti võib esemete lahti võtmine põhjustada nende
rikkeid, mis omakorda võivad vanglale kaasa tuua varalise kahju nõudeid.
Mängukonsoolide mängud on ka enamjaolt vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude
omamine ja mängimine annab kinnipeetavatele valed väärtushinnangud ning võib õhutada
vägivalda. Mängude mängimine tekitab hasarti (sõltuvust), mängimine on ebaratsionaalne
ajakasutus ja vangistuse täideviimise eesmärke saaks muude tegevustega hoopis
tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud, on neil
hasartmängule iseloomulike tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku
psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega
mängides ning selle võimaluse puudumisel põhjustada ärrituvust ja negatiivset hoiakut
ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja
põhjustab kiiremini konfliktide tekkimist, mis ohustab vangla üldist julgeolekut.
Kinnipeetavatel on muul viisil võimalik oma vaba aega sisustada. Seega tuleneb
eelpooltoodust, et kõnealuses p-s nimetatud esemed on ohuks vangla julgeolekule,
7.1.33 Kõnealuse eseme keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle
läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Kaalu sisse on
võimalik peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Samuti
on kaalu seest võimalik saada erinevaid osi, millest ise valmistada seadmeid (veekeetja,
tätoveerimisaparaat). Seega tuleneb eelpooltoodust, et kaal on vangla julgeolekut ohustav
ese. Vajadusel kaalub kinnipeetavaid tervishoiuteenuse osutaja. Toiduained on
paigaldatud reeglina pakenditesse, millele on kogus peale märgitud. Seega puudub
kinnipeetavatel vajadus omada toas kaalu. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-
26/24, jõust. 01.08.2026)
7.1.34 Naisteriideid vabatahtlikult kandev kinnipeetav langeks suure tõenäosusega
kaaskinnipeetavate vaenu ja mõnituste ohvriks. Samuti võib juhtuda, et nõrgemaid
kinnipeetavaid võidakse nende alandamiseks ja teiste meelelahutuseks sundida kandma
naisteriideid. Mõlemat liiki juhud on ohuks vangla julgeolekule ja isikute elule ja tervisele,
sest toovad kaasa nii psüühilisi kannatusi kui ka füüsilisi arveteklaarimisi.
7.1.35 Seesugused jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid on
võimalik kasutada ründerelvana ning sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks (nt
motosaapad akende lõhkumiseks). Isikutel ei ole keelatud kanda jalanõusid, mis ei ole
vangla julgeolekule ohtlikud, mistõttu ei saa piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi.
7.1.36 Nimetatud esemete keelamise eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine.
Kõnealuses punktis sätestatud esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate
asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides siis on vanglateenistuse ametnikel
raskendatud asjade efektiivne jälgimine ja läbiotsimine. Nimelt on kotid sageli
mitmekordsete õmbluste-, voltide-, taskutega, mitmekordse või tugevdatud põhjaga jne.
Seesugustesse kottidesse ja kohvritesse on eriti hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid.
Samuti võivad karpidel olla mitmekordsed põhjad, topelt seinad jne. Selliste esemete
19
igakülgne kontrollimine ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimine
on aeganõudev ja keerukas, mistõttu on takistatud läbiotsimiste kiire ja efektiivne
teostamine. Lisaks karbid reeglina tugevamast materjalist ning teravate nurkade või
servadega, mida saab kasutada isikute ründamiseks. Plastikust alustest ja kannudest on
võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks.
Kinnipeetavatel on võimalik hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil toas selleks ette
nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides. Kilekotte lubatakse maksimaalselt 5 (viis)
tükki, sest rohkemateks puudub reaalne vajadus ning iga täiendava kilekoti lubamisega
tuppa kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tuleb läbiotsimistel iga kilekott ning selle sisu
põhjalikult läbi kontrollida ning mida vähem on kilekotte, seda efektiivsemini on võimalik
läbiotsimist teostada. Lisaks on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid hakatakse
tihtipeale kasutama mittesihipäraselt. Näiteks on kilekottidest võimalik punuda nöör. Nööri
on võimalik kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilib
kõige paremini spetsiaalsetes plastikust toidukarpides, siis jääb lubatuks maksimaalselt 2
(kaks) karpi, mille kogumaht ei ületa ühte liitrit. Piirang on vajalik vangla julgeoleku
tagamiseks. Nimelt on kontrollimatul hulgal karpe mittevajalikud ja raskendavad
läbiotsimise teostamist. Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, mistõttu puudub
tal vajadus suurel hulgal toitu säilitada. Kui kinnipeetav aga otsustab mitmekümnes karbis
toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja
seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks on ka karpide purustamisel võimalik saada teravaid
kilde, mida saab kasutada ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki on võimalik
säilitada lisaks säilituskarpidele ka originaalpakendites.
7.1.37 (Kehtetu 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust. 06.01.2017).
7.1.38 Nimetatud esemete keelamise eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine. Kellade
keelamine on vajalik, kuna tuvastamaks, kas kella sisse on peidetud keelatud aineid või
esemeid, on vaja kella korpus avada. Korpuse avamine võib aga kahjustada kella
mehhanismi selliselt, et kell lakkab töötamast. Kuna käekellad on väikesemõõdulised ning
tõenäosus, et nendesse on peidetud keelatud esemeid, on väike, samuti seepärast, et
isikud saaksid kella vaadata, jäävad lubatuks käekellad. Kuna päevakavas ette nähtud
toimingutest teavitatakse kinnipeetavaid valjuhääldi teel ning lubatuks jäävad käekellad,
siis ei too kõnealune piirang kaasa kinnipeetavate õiguste rikkumist.
7.1.39 Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning
võimaldab kandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tulemusena tekkinud vigastusi.
Vigastustele õigeaegne reageerimata jätmine ja arstiabi hilinenud andmine seab ohtu
kinnipeetava elu ja tervise, kinnipeetavate vahelise arveteklaarimisele igeaegne
reageerimata jätmine seab ohtu seada vangla julgeoleku tervikuna. Kõnealune säte ei riku
kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuse olemasolul lubatakse või väljastatakse
kinnipeetavale päikeseprillid.
7.1.40 Silmaklappide seavad ohtu vangla julgeoleku, sest nende kasutamine raskendab isikute
tuvastamist. Samuti on silmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste või
paksendustega. See tähendab, et sinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on
keeruline silmaklappide seest leida. Lisaks on silmaklappidel reeglina küljes pael või kumm,
mis on vanglas keelatud ese.
7.1.41 Kõrvaklappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimel ei taju nende kasutaja
enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate isikute elu ja tervise,
kui ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik, tema ligiduses toimuvat kaklust,
töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Lisaks sisaldavad kõrvaklapid juhtmeid,
mida on võimalik kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik
seadistada selliselt, et nende abil on võimalik edasi anda ja vastu võtta informatsiooni.
Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate
isikute turvalisuse. (Muudetud 29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
7.1.42 Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vajalik rohkem kui ühte komplekti
palvehelmeid. Samas on aga palvehelmed üks artikleid, millega kinnipeetavad äritsevad.
Esemete müümine, vahetamine jmt on aga vanglas keelatud ning võib tekitada
kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid, mis aga omakorda ohustavad vangla üldist julgeolekut.
Lisaks sisaldavad palvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Mitmete
20
palvehelmeste olemasolul on võimalik piisavalt pikk nöör/niit saada, et ohustada vanglas
viibivate isikute julgeolekut.
Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb
lubatuks üks komplekt palvehelmeid.
7.1.43 Relvamaketi ja -imitatsiooni omamine loob vanglas viibivatele isikutele pettekujutelma,
mis häirib tugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Nt ei pruugi
vanglateenistuja esmapilgul aru saada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga,
mistõttu ei ole tal võimalik operatiivselt reageerida ning ähvardajat kahjutuks teha. Lisaks
on relvamakettide ja -imitatsioonide sisse võimalik peita erinevaid esemeid ning reeglina ei
ole neid võimalik eset kahjustamata läbi otsida.
7.1.44 Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse on väga hõlpsasti võimalik peita
keelatud esemeid ja aineid ning reeglina ei ole võimalik filtrit vigastamata seda läbi otsida.
Kuna üldjuhul on veefiltris vee puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, siis võib filtri
originaalsisu hõlpsasti asendada narkootilist ainet sisaldavaga ning vanglal ei ole võimalik
seesugust asendust tuvastada. Kinnipeetavatel võib olla põhjendatud vaid veefiltri
kasutamine ning kuna neid on võimalik soetada vangla vahendusel kauplusest, siis ei saa
kinnipeetavate õigused rikutud.
7.1.45 Küttekehad on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas
viibivate isikute elu ja tervise. Küttekeha ebaõige kasutamine võib põhjustada tulekahju,
sellega rünnates on võimalik kaaskinnipeetavaid ja ametnikke kõrvetada, küttekehasse on
võimalik peita keelatud esemeid, mille leidmine seadme seest, ilma seadet kahjustamata,
on võrdlemisi keeruline ning reeglina sisaldavad küttekehad juhet, mida on samuti võimalik
kasutada ründerelvana. Kuna vanglas on sisetemperatuur piisavalt kõrge, siis puudub
vajadus ruumide täiendavaks kütmiseks. Vee keetmiseks jääb lubatuks veekeetja.
7.1.46 Kõnealuses punktis nimetatud esemete omamine toas seab ohtu vangla julgeoleku.
Nimelt on vanglal oluliselt lihtsam tagada vangla julgeolekut siis kui kinnipeetavatel on
kasutusel vangla poolt väljastatud esemed. Seesugustesse esemetesse on reeglina
keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid.
Väljapoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid,
samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei toimu vangla poolt
väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemist nagu isiklike esemetega. Kuna isikul
ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused teostama, vaid ta saab neid teostada
esemetega, mille on vangla väljastanud, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetava õigusi.
7.1.47 Nende esemete ühiseks jooneks on see, et need esemed ohustavad vangla üldist
julgeolekut. Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline
(näiteks margialbumid) on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud
keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset
lõhkumata läbi otsida (näiteks mänguasjad) või on väga suur tõenäosus, et ese
läbiotsimisel puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning
esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavatele kätte ei anta, siis kaob nende esemete
omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemete põhjalik läbiotsimine toob
endaga kaasa hügieeniprobleemid (läbiotsimisi teostatakse ka käsitsi eset läbi otsides),
mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud
esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest soetada.
Seesugune toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja tubades ei säilitataks
mittevajalikke esemeid, mis takistaksid tubade läbiotsimist ja seaksid seeläbi ohtu vangla
julgeoleku.
7.1.48 Antud keeld on vajalik, kuna vangla peab arvestust kinnipeetavate isiklike asjade üle.
Kontrollimatu asjade soetamine võib tekitada lubamatu kaubanduse ning samuti on
kinnipeetavatel võimalik üksteisele asju anda, mis on keelatud tegevus. Samuti
väljastatakse vajadusel kinnipeetavale vajalikud riideesemed ja jalatsid humanitaarabi
korras.
7.1.49 (Kehtetu 11.08.2014 käskkirjaga nr 1-1/152)
7.1.50 Alkoholivabad joogid, mis nimetuse poolest meenutavad alkohoolseid jooke (näiteks:
alkoholivaba õlu, siider, vein jms) on kinnipeetavatele keelatud kuna, ametnikel ei ole
21
võimalik kontrollida nende tegelikku koostist ja alkoholi sisaldust. Lisaks ei ole kinnipeetaval
eluliselt vajalik soetada kauplusest käesolevas punktis käsitletud jooke, kuna kinnipeetaval
on võimalik kaupluse külastamisel soetada jook, mis ei meenuta nimetuse poolest alkoholi
sisaldusega jooki. (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
7.1.51 Kinnipeetav võib ühe kalendrikuu jooksul teha sisseoste kuni ühe kuu miinimumpalga
määra ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas kinnipeetaval omada sularaha
suuremas summas kui seda on ühe kuu miinimumpalga määr. Sularaha koguse piirmäära
kehtestamine on vajalik, et kinnipeetav õpiks kasutama oma raha efektiivselt ja
eesmärgipäraselt. Suuremas summas sularaha omamine võib tuua vanglas kaasa
võlasuhted ning see võib ohustada vangla julgeolekut. Samuti ei ole suuremas summas
sularaha omamine mõistlik, kuna kinnipeetav saab vajadusel sularaha juurde taotleda.
Sularaha, mis ületab miinimumpalga määra, paigutatakse kinnipeetava vanglasisesele
isikuarvele. (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
7.1.52 Survestatud mahutit (pudelit, pakendit jne) ei ole võimalik läbi otsida ilma, et nimetatud
ese ei saaks rikutud. Läbiotsimise võimatuse tõttu on survestatud mahuti ohuks vangla
julgeolekule ning ohuks isikute elule ja tervisele, sest ei ole võimalik kindlaks teha, mida
ese tegelikult sisaldab. (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53, jõust. 13.04.2015)
7.1.53 TubS § 3 lg 2 alusel rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks
tubakatoodeteks ning §-s 31 on sätestatud tubakatootega seonduvad tooted.
Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti justiitsministri 30.11.2000 määruse nr
72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkti 31 , millega keelati kinnipeetavatele suitsetatavad
tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku
panna või neid suitsetada. Vangla on seisukohal, et kinnipeetavatele tuleb ära keelata ka
suitsuvabad tubakatooted ja tubakatoodetega seonduvad tooted, kuna need tooted on
tervist kahjustavad. Seega on õigustatud, et vangla teeb pingutusi, et tervisekahjustusi
vanglas ära hoida. Siia alla kuuluvad tubakatoodete tarvitamisest tekkinud
tervisekahjustused, mille ravi võib osutuda äärmiselt kulukaks. Riik ei saa seesugust ennast
kahjustavat tegevust keelata ära väljaspool vanglat. Vanglas on aga põhjendatud, et selle
otsuse teeb riik, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikke huve.
VangS § 41 tulenevalt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla,
Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud
vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Sama seaduse § 66 lg 1 sätestab, et
kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla
sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega annavad eelnimetatud
sätted vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla
julgeoleku tagamise vajadusega. Kehtestatud piiranguga võib vangla minimeerida
tubakatoodete üleandmist kinnipeetavate vahel. Tubakatooted on subkultuuri
maksevahend, mis tähendab, et erinevate tubakatoodetega tasutakse teenuste eest.
Igasuguste asjade vahetamine ja üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele
ebaseaduslikke võlasuhteid. Sellise olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab
kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist, mis vastanduvad riikliku poliitika
ja kehtiva seadusandlusega.
Kuna liikumas on tooteid, mis on tubakavabad, kuid sisaldavad nikotiini, siis on põhjendatud
keelata vanglas ka nikotiini sisaldavad tooted.
(Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
7.1.54 Vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise taktikast ja metoodikast informeeritud
kinnipeetaval on võimalik ohustada otseselt vangla julgeolekut. Oht väljendub keelatud
esemete ja ainete vanglasse smuugeldamises või peitmises selliselt, et vangla neid
järelevalvetoimingute käigus ei avasta. Teiseks on kinnipeetaval järelevalve taktikat ja
metoodikat teades võimalik vanglast põgenemist või mõnda muud rikkumist selliselt
planeerida, et ametnikel ei pruugi olla võimalik seda takistada moel, millega ei kaasneks
kinnipeetava/-te, vanglateenistuja, kolmanda isiku või ühiskondliku õigushüve olulist kahju.
Kriminogeensete riskide hindamise metoodikat teades on kinnipeetaval võimalik
riskihindamise tulemusi sellisel määral manipuleerida, et ametnikul võivad jääda tema
kuriteo toimepanemise põhjusriskid välja selgitamata ning talle määratakse ettenähtust
madalam kohtlemistase. Sellega kaasneb oht, et kinnipeetav pääseb vabadusse kuriteo
22
põhjusriskide maandamiseta, mis avaldub omakorda suuremas korduvkuritegevuse
tasemes ja ohus ühiskonna turvalisusele. Erakorraliste sündmuste lahendamise taktika ja
metoodika info võimaldab kinnipeetaval planeerida ja teostada korrarikkumist või rünnet nii,
et selle operatiivne ja vähese kahjuga lahendamine ei ole võimalik. Selline olukord toob
kaasa kõrge ohu vangla teenistujate, kinnipeetavate, kolmandate isikute ja ühiskonna
õigushüvedele ning vajaduse kaasata olukorra lahendamiseks rohkem ressurssi. (Lisatud
15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
8 Isiklikud esemed ja nende hoidmine
8.1 Üldsätted
8.1.1 Tulenevalt VSkE § 61 sätestatule Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga
kaasas olevad asjad (kui tegemist ei ole Vanglas keelatud esemetega) Lattu hoiule või
antakse kinnipeetava soovil tema juurde tuppa, arvestades esemete kaalupiirangut ja
isikliku riietuse kandmise piirangut. Kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal
puudub luba, Lattu hoiule. Kinnipeetava juurde tuppa ning Lattu hoiule antavatest asjadest
koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos.
Asjad antakse Lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale Laos oleva nimekirja alusel.
Asjade hoiuleandmist ja Laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja
kinnipeetav allkirjadega. Vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks antud esemeid hoiab
kinnipeetav üldjuhul toas, kuid mõningatel juhtudel on võimalik anda ka neid esemeid Lattu
(näiteks jope, kui selle kasutamise hooaeg saab läbi, jms).
8.1.2 Toiduaineid hoitakse köögis selleks ettenähtud karbis. Kinnipeetavatele on loodud sellised
tingimused, mis võimaldavad hoida toiduained köögis ja toas. Antisanitaarsete tingimuste
vältimiseks on toas lubatud hoida kohvi, teed ja maiustusi ja neid tohib hoida selleks vangla
poolt antud kaanega suletud karbis Teiste toiduainete toas hoidmine ei ole eesmärgipärane
ning võib põhjustada ebameeldiva lõhna, kahjurite ja näriliste levikut. Toiduainete tühjad
pakendid, ümbrised jm on prügi, mille kasutamine ei ole vanglas vajalik, ning mis kuulub
ära viskamisele. Nende alles hoidmine ja kogumine raskendab toas läbiotsimist ning seega
üldist julgeolekut vanglas ning tulenevalt VangS § 15 lg 2 p 3 on see keelatud. (Muudetud
24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
8.1.3 Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vanglale taotluse
elektroonselt või paberkandjal. Soovi korral saab taotluse esitada Kodukorra lisas 2 oleval
blanketil. Isiklikud riideesemed, mille Lattu paigutamist kinnipeetav taotleb, tuleb eelnevalt
puhtaks pesta. Halvasti lõhnavate või määrdunud esemete Lattu paigutamisest võib
keelduda, kuna vanglateenistus ei saa võimaldada tekkida Vanglas antisanitaarset
olukorda. Määrdunud ning halvasti lõhnavate esemete lattu paigutamine võib tuua kaasa
parasiitide või nakkushaiguste leviku, mistõttu selliseid esemeid ei ole võimalik Lattu
paigutada. Tulenevalt VSKE § 62 lg 1 sätestatule võib hügieeninõuete täitmise tagamiseks
Vangla direktor või tema poolt määratud direktori asetäitja arsti ettepanekul tehtud otsuse
alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu
teatanud. (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
8.1.4 Vastavalt VSkE § 62 lg 2 sätestatule kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi,
tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või
muudele isikutele väljaspool Vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse
piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Tulenevalt
sätestatust annab Vangla kinnipeetavale võimaluse saata Vanglast välja esemeid, mida
kinnipeetav enam vangistuses ei vaja, ilma, et ta peaks need hävitama või kinnipeetava
lubatud isiklike asjade kaal ületaks seaduses ettenähtud piirmäära.
8.1.5 vt. komm 8.1.4
8.1.6 Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraid
esemeid. Samuti aitab kõikide asjade kaasavõtmine omada Vanglal paremat ülevaadet
kõigist kinnipeetavale kuuluvatest esemetest.
8.1.7 Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- või puhastusvahendeid, kuna
kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajadusel on
võimalik neid esemeid soetada kauplusest, mistõttu puudub vajadus nimetatud esemete
23
varumiseks Lattu. Toiduainete ja kuivainete (sh tee ja kohv) Laos hoiustamiseks puuduvad
Vanglal vajalikud tingimused. Ladu on ettenähtud kinnipeetavate isiklike esemete, milleks
on riided, jalatsid, tarbeesemed, elektroonika, jms, hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete
(sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, millised Vanglal
puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad hakata laos riknema, mis võib
tuua endaga kaasa Laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid.
8.2 Kinnipeetaval on keelatud
8.2.1 Eesmärk on, et Vangla omaks ülevaadet kinnipeetaval toas või Laos olevatest isiklikest
esemetest. Ihupesu ja sokkide ära viskamisel piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik
veendub, et asjad visatakse kinnipeetava poolt minema ja vanglateenistuse ametnik märgib
selle taotlusele. Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava isiklike asjade toas olevate
esemete nimekirja ja mida kinnipeetav soovib mahakanda (hävitada), tuleb esitada laole
koos vastavasisulise taotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav taotleb
maha kanda jalanõud, kuid mõni aeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava
kasutusest. Peale selle jääb iga esitamata hävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see
tähendab, et kui kinnipeetaval on kaalupiirang täis, mistõttu ei saa ta uusi asju lisada oma
esemete hulka. Selline regulatsioon aitab ühest küljest luua kinnipeetava asjadest
tõetruuma pildi ning teisest küljest distsiplineerib kinnipeetavaid esitama taotluse juurde ka
vastavaid esemeid, mitte manipuleerima oma tegeliku varade seisuga.
8.2.2 VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike
asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel
soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on igasugune muu viis esemete enda valdusesse
saamisel keelatud. Toa suurusest ja ehitustehnilistest võimalustest lähtuvalt lubab
vanglateenistus ühte tuppa ühe televiisori kinnipeetavatele kasutamiseks, seega ei saa
vanglateenistus asetada kinnipeetavat olukorda, kus kinnipeetav on sunnitud rikkuma
kodukorra nõuet kasutades (vaadates, kuulates) kaas kinnipeetavale tuppa kasutada
lubatud televiisorit, eelduseks on loomulikult toakaaslase luba selleks.
8.2.3 Eesmärk on tagada keelatud või ebaseaduslikul viisil omandatud esemete mitte sattumine
Vanglasse. Praktika on näidanud, et kinnipeetavad saavad arestimajadest ja kohtutest
ebaseaduslikult erinevaid esemeid (s.h ka keelatud esemeid) ning üritavad neid
Vanglasse tuua. Esemed, mis kinnipeetav on eelnevalt kirjeldatud viisil saanud võetakse
ära ja vanglateenistus viib läbi distsiplinaarmenetluse.
8.2.4 Kinnipeetaval on õigus Vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang,
töökorras ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele.
Tegemist on julgeolekuriski maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks
ohtu Vangla turvalisus. Numbritega märgistatud turvakleebise eesmärk on siduda
konkreetne elektriseade selle omanikuga. Elektriseadmete liitekohtadele paigaldatud
turvakleebis võimaldab vanglateenistusel avastada kinnipeetavate poolt elektriseadmete
lahtivõitmisi (praktikas on tulnud ette, et kinnipeetav peidab elektriseadme sisse keelatud
esemeid). Töökorras seade võimaldab selle ohutu kasutamise ning tagab Vangla
elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, mistõttu
peab kinnipeetav sellega elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa
taotlemine ja elektriseadme kasutamine toimub kinnipeetava enda initsiatiivil, mistõttu
Vangla ei ole kohustatud kaablit väljastama, vaid tagab TV kasutamiseks vajaliku väljundi.
8.2.5 Vangla elektrisüsteemi on ehitatud selliselt, et üle 1,2 kW võimsusega elektriseadme
ühendamisel vooluvõrku tekib elektrisüsteemis ülepinge, mis põhjustab omakorda
voolukatkestusi. Elektrisüsteemi ülekoormuse vältimiseks lubatakse Vanglas kasutada
elektriseadmeid, mille võimsus ei ületa 1,2 kW. (Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-
1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
8.2.6 Rikutud elektriseadme kasutamine on Vanglas keelatud, kuna sellega kaasneb oht inimese
elule ja tervisele ning Vangla turvalisusele. Rikutud elektriseadme võtab vanglateenistus
ära ning ese kuulub vastavalt kinnipeetava soovile Lattu paigutamisele, hävitamisele või
Vanglast välja saatmisele. Saatmiskulud kannab kinnipeetav. Sätestatu eesmärk on
tagada, et kinnipeetaval ei oleks toas tema elule ja tervisele ohtlikke elektriseadmeid ning
nende olemasolu korral on kinnipeetaval kohustus ise Vanglat sellest esimesel võimalusel
24
teavitada. Kui elektriseadme turvakleebis on rikutud tuleb elektriseade koheselt anda üle
vanglateenistusele. Turvakleebise avamine või selle muul moel kahjustamine kinnipeetava
poolt on keelatud. (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021)
8.2.7 Pakendid (plast-, pandipakend jms) sobivad hästi spordivahendite valmistamiseks ja seda
on vanglates korduvalt ette tulnud. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 9 kohaselt on
kinnipeetavale keelatud spordivahendid. Seesuguste raskete esemete hoidmine toas seab
ohtu vangla julgeoleku ja on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid on
võimalik kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Pakendid on oma mõõtmetelt suured.
Suures koguses nimetatud esemete hoidmine toas raskendab toa läbiotsimist ja seeläbi
keelatud esemete leidmist, võib varjata peidikuid, ehituselementide lõhkumist, sodimist jne.
Läbipaistmatute pakenditest on keeruline leida sinna peidetud keelatud esemeid. Seetõttu
on need ohtlikud vangla üldisele julgeolekule.
Äratarvitatud pandipakendite hoidmine kauem, kui järgmise kauplusepäevani ja
äratarvitatud pakendite hoidmine kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani ei ole
vajalik ning nende ära andmise tagajärjel suureneb vangla julgeolek, kuna läbiotsimisi on
kergem teostada. (Lisatud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/79, jõust. 15.06.2022)
8.2.8. Sättega on reguleeritud kinnipeetavale tuppa antavate isiklike raamatute kogust. Kui
kinnipeetaval on toas korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus,
sest kinnipeetav võib laenutada raamatukogust kuni viis teavikut. Niisiis võib kinnipeetaval
olla toas kokku kümme raamatut. (Lisatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust.
01.07.2025)
8.3 Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused
8.3.1 Tuppa elektriseadme saamiseks esitab kinnipeetav inspektor-kontaktisikule taotluse, kus
tuleb näidata ära elektriseadme nimetus, mark, asukoht taotlemise hetkel ja elektriseadme
võimsus. Elektriseadme kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise
kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on
elektriseadme võimsus. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja
hüvitamise kord on kehtestatud VSkE §-des 591, 592 ja 593. Mitme seadme kasutamisel
maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest. Kui kinnipeetav viibib ajutiselt Vanglast
eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus
vähendab kinnipeetava poolt makstavat tasu proportsionaalsest ajaga, millal isik ei
kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot
arvestusega seotud lisakulud. Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb
kinnipeetav Vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulud arvataks tema
isikuarvelt maha. Kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu
arvab Vangla finantsteenistus kinnipeetava isikuarvelt Vangla kasuks maha arvestuskuule
eelneva kuu 15. kuupäevaks.
8.3.2 Omavalmistatud, ümberehitatud, parandatud või katkise juhtmega seadmete omamine toas
on keelatud. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, mistõttu peab kinnipeetav
sellega elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotlemine ja
elektriseadme kasutamine toimub kinnipeetava enda initsiatiivil, mistõttu Vangla ei ole
kohustatud kaablit väljastama, vaid tagab TV kasutamiseks vajaliku väljundi.
8.3.3 Kuna Vangla ei ole elektrivarustusega tegelev asutus ei saa ka Vangla võtta vastutust
elektriseadmete kahjustuse eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge
muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla vastutab vaid juhul kui
kahjustus on tekkinud Vangla õigusvastase tegevuse tõttu.
8.3.4 Elementaarne on, et kinnipeetav on kohustatud kasutama elektriseadet vastavalt selle
kasutamisjuhendile, vastasel korral võib kinnipeetav seada ohtu enda või kogu Vangla
turvalisuse. Luba elektriseadme kasutamiseks antakse kinnipeetavale, kes on
vastavasisulise taotluse Vanglale esitanud. Elektriseadme kasutamisloa saanud
kinnipeetav võib elektriseadet kasutada vaid oma toas kuhu ta on vanglateenistuse poolt
25
paigutatud ning tal ei ole lubatud viia elektriseadet teise tuppa ega anda elektriseadet
teisele isikule kasutada.
8.3.5 Elektriseadme kasutamisloa saamisel tekib kinnipeetaval kohustus tasuda elektriseadme
kasutamisega kaasnevad kulutused ja mitte panna elektriseadme kasutamisega toime
õigusrikkumisi. Kui kinnipeetav ei täida eelmärgitud kohustusi on vanglateenistusel õigus
võtta elektriseade ära ja otsustada elektriseadme kasutamisloa kehtetuks tunnistamine.
8.3.6 Kinnipeetaval on õigus esitada vabas vormis taotlus parandust vajava olmeelektroonika
saatmiseks remondifirmasse. Olmeelektroonika transpordi ja remondikulud katab
kinnipeetav.
8.4 VangS 46 lg 2 lubab avavanglas viibival kinnipeetaval kanda isiklikku riietust. Käesolevas punktis
loetletud esemete koguste määramise eesmärk on tagada, et isiklikke riietusesemeid hoitakse
toas mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ning hügieeninõuete tagamist. Jalanõude
hulk oleneb nende kasutamise konkreetsest otstarbest (sportimine, töötamine ja osakonnas
viibimine). Kui vangla ei piiraks toas lubatud isiklike esemete kogust, võib tuppa koguneda liialt
palju esemeid ja see raskendaks oluliselt läbiotsimisi ning järelevalve teostamist. Aluspesu ja
sokkide lubamisel lähtub vangla mõistlikust kogusest. (Lisatud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53,
jõust. 13.04.2015), (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
8.4.17. Kõrvatroppide lubamine on seotud parema unekvaliteedi tagamisega. Avavavanglas on
valdavalt mitmekohalised toad ning kohad on maksimumi lähedaselt täidetud. Valdav enamus
avavangla kinnipeetavaid käib igapäevaselt väljaspool vanglat tööl ning nende jaoks on oluline
kvaliteetne ööuni ning ennast öösel välja puhata. Pehmest vahust kõrvatropid ei summuta heli
täielikult, aga samas summutavad nii palju, et võimaldavad häiriva heli tekitajaga ühes toas
magada. Avavanglas on lubatud käekellad ja kellraadiod, millel on äratuse funktsioon ehk millega
saab kinnipeetav tagada enda õigel ajal ärkamise. Samuti jääb kõrvatroppide lubamisel
kinnipeetavale kohustus päevakavajärgselt ärgata ehk, kui kinnipeetav kasutab kõrvatroppe, siis
ta peab ise endale tagama ka vahendid päevakavas märgitud ajal ärkamiseks. (Lisatud
25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
9 Kinnipeetava toitlustamine
9.1 Sotsiaalministri 31. detsembri 2002.a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1
kohaselt käesoleva määrusega kehtestatakse päevased toidunormid kinnipidamisasutustes
kinnipeetavatele.
9.2 VangS § 47 sätestatu kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna
üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava
toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava
koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale
dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni
toitumistavasid. Sotsiaalministri 31.detsembri 2002.a määruse nr 150 „Toidunormid
kinnipidamisasutustes“ § 4 sätestab toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele, mille kohaselt
haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes
arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud
tervisekaitsenõudeid. Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m 2, naised pikkusega
üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele
toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal.
Kui kinnipeetav soovib isiklikel põhjustel lihavaba toitu, siis ta pöördub üksuse poole ning ta
pannakse lihata toidule.
(Muudetud 15.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/76, jõust. 15.06.2022)
26
9.3 Kinnipeetaval on õigus keelduda vangla poolt temale pakutavast toidust. Kinnipeetava poolt
vastavasisulise kirjaliku taotluse esitamise korral ei väljastata temale toiduportsjonit ning
vanglateenistuse ametnik fikseerib kinnipeetava tahte toidust loobumise kohta.
9.4 Kui kinnipeetav on avaldanud soovi saada Vangla pakutavat toitu, lasub Vanglal kohustus tagada
kinnipeetavale vanglapoolne toitlustamine.
9.5 Tavatoidu asendamise vajadus võib tekkkida kui kinnipeetavat ei ole võimalik toitlustada vanglas
ning sellisel juhul väljastatakse kinnipeetavale kuivtoidupakk
9.6 Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale menüüs ettenähtud toiduosad selleks menüüs
ettenähtud toidukordade ajal, et kinnipeetavale oleks tagatud iga toidukorra ajal toidunormile
vastav kogus toitu.
9.7 Kinnipeetava toitlustamine toimub üldjuhul temale määratud toas, v.a mõningate erisustega
(näiteks koolis viibivad kinnipeetavad). VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve
korraldatakse viisil, mis tagab vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku
vanglas. Kuna Avavanglas toidu jagamise ajal toa uksi ei lukustata, siis on üldise julgeoleku ning
korrektse toidu jagamise läbiviimise tagamiseks vajalik, et kinnipeetav oleks toidu jagamise ajal
temale määratud toas ning tohib sealt väljuda, kui vanglateenistuja on selleks loa andnud.
9.8 Avavanglas on kinnipeetavatel lubatud vabal ajal valmistada köögis endale ise toitu. Toidu
valmistamise võimaluse olemasolu toetab kinnipeetavate taasühiskonnastamist ning on üheks
osaks isaseisvalt toimetuleku oskustest.
9.9 Majandustöödele määratud kinnipeetava tööülesanneteks on tagada üldkasutatavate ruumide
puhtus üldiselt, mitte koristada iga kinnipeetava järel individuaalselt. Kui kinnipeetav valmistab
köögis endale toitu, siis on ta kohustatud kohe peale igat söögikorda pesema puhtaks kõik temale
väljastatud ning ka üldkasutatavad söögiriistad mida ta kasutas ning koristama ruumi enda järgi,
et vältida antisanitaarse olukorra tekkimist. Vanglas on reeglina sooja vee varustus tagatud,
mistõttu on kinnipeetavatel võimalik oma toidunõud ise pesta. Vältimaks nakkushaiguste levikut
on vanglateenistuse ametnikul õigus keelata toidu väljastamist pesemata toidunõudesse.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
9.10 Kinnipeetavale väljastatud nõud asuvad temale määratud toas ning nende puhtuse eest hoolitseb
kinnipeetav ise.
9.11 Vangla poolt väljastatakse igale kinnipeetavale toit individuaalselt. Selleks, et kinnipeetavale oleks
tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud temale väljastatud toidu andine
teisele kinnipeetavale.
9.12 Eesmärk on, et kinnipeetav ei väljendaks alusetult rahulolematust Vangla poolt pakutava toidu
suhtes (näiteks toit ei maitsenud, jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit
(näiteks on toidus kõrvalised esemed, jms) on kinnipeetav kohustatud viivitamatult sellest
teavitama vanglateenistuse ametnikku ning andma vanglateenistuse ametniku kätte
ebakvaliteetse toidu.
10 Jäätmete käitlemine
10.1 Kinnipeetava eluruum on tuba. Kinnipeetava olmetegevusega kaasneb muuhulgas olmejäätmete
tekkimine. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lg 1 sätestatule korraldab kohaliku omavalitsuse üksus
jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses.
Jõhvi vallavolikogu 15.09.2011 määruse nr 71 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri“ § 3 lg 3 sätestatu
kohaselt tuleb jäätmeid koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures
ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete
sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja
kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; [---] 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas ,
elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;[-
--];9) metallid.
27
Vangla on kehtestanud kinnipeetavale kohustuse sortida jäätmeid nende tekkekohas ning loonud
tingimused jäätmete liigiti kogumiseks. Kinnipeetav saab jäätmeid ära anda kindla
regulaarsusega, et nende eluruumi ei tekiks jäätmete kogumist (ladestumist), mis võib takistada
vanglateenistuse ametnikul teostada järelevalvet või ohustada kinnipeetava tervist.
10.2 Tulenevalt Jõhvi vallavolikogu 15.09.2011 määruse nr 71 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri“ § 3
lg 3 sätestatule patareid tuleb käidelda eraldi teistest jäätmetest, annab kinnipeetav patareid
vanglateenistuse ametniku kätte, kes paigutab need vastavasse kogumiskohta.
11 Olmeküsimused
11.1 Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine
11.1.1 Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud, tulenevalt
nende ametikoha põhistest kohustusest ja pädevusest. Kinnipeetava probleemide esmane
edastaja ja lahendaja on osakonna juhataja määratud ametnik koostöös teiste
vanglateenistuse ametnikega. Juhul kui kinnipeetava probleemi lahendamine ei kuulu
osakonna juhataja määratud ametniku pädevusse, edastab ta selle lahendamiseks Vangla
vastavale struktuuriüksusele. Kinnipeetaval vangistusega seoses tekkinud probleemid
lahendatakse osakonna juhataja määratud ametniku poolt või tema vahendusel. Vanglale
kinnipeetava poolt esitatud taotlus peab olema vanglateenistusele arusaadav, mistõttu on
vajalik, et taotlus oleks kirjutatud selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab olema
selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus on ebakorrektselt vormistatud või
ebatäpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult
esitatud andmeid ning taotlust ei ole võimalik esimesel võimalusel lahendada.
11.1.1.1. Vanglas on kasutusele võetud tahvelarvutid, mille vahendusel on kinnipeetaval
võimalik koostada elektroonseid pöördumisi ja esitada neid vangiportaali kaudu. (Lisatud
29.06.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/24, jõust. 01.08.2026)
11.1.2 Tulenevalt Vangla töökorraldusest on blankette mõistlik jagada loenduste ajal, kuna
sellel ajal käiakse igas toas kõikide kinnipeetavate juures ning viimastel on piisavalt vaba
aega blankettide täitmiseks. Kinnipeetava poolt täidetud blanketid korjab hommikuse
loenduse ajal kokku inspektor-kontaktisik või valvur.
11.1.3 Vanglale kinnipeetava poolt esitatud taotlus peab olema vanglateenistusele arusaadav,
mistõttu on vajalik, et taotlus oleks kirjutatud selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab
olema selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus on ebakorrektselt vormistatud või
ebatäpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult
esitatud andmeid ning taotlust ei ole võimalik esimesel võimalusel lahendada.
11.1.4 Kinnipeetav esitab Vanglale taotlusi vaid enda nimel, sest ta saab oma pöördumises
taotleda vaid konkreetselt temasse puutuvate probleemide lahendamist. Tulenevalt
keeleseaduse §-st 10 toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Sellest tulenevalt tuleb
pöördumised esitada eesti keeles.
11.1.5 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale
või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle
registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise
tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest
ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid
tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid
mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul).
11.2 Pesu ja jalanõude korrashoid
11.2.1 Isikliku riietuse kandmise õiguse- ja kohustuse selle puhtuse tagamiseks tuleneb VangS
§ 46 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kannab kinnipeetav avavanglas isiklikku riietust, mille
puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse tagab kinnipeetav omal kulul. Kui
kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad, annab vanglateenistus kinnipeetavale vangla
riietuse.
11.2.2 Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastamine
vähekindlustatud kinnipeetavale.
28
11.2.3 Hügieeni tagamiseks kindlustab Vangla kinnipeetavale Vangla poolt väljastatud
voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Juhul, kui tekk,
madrats või padi on määrdunud, on kinnipeetaval õigus taotleda nende pesemist üks kord
aastas. Juhul kui tekk, padi või madrats on muutunud kasutuskõlbmatuks, on kinnipeetaval
võimalus esitada taotlus esemete vahetamiseks.
11.2.4 Vangla väljastatud riideesemete ja voodipesu puhastamine toimub vangla kulul. VangS
§ 46 kohaselt võib Vanglateenistuse ametnik lubada ka kinnipeetaval kanda isiklikku
riietust, kui viimane kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning
reeglipärase vahetuse. Isiklike riiete korrashoiu peab tagama kinnipeetav ise. Isiklike riiete
pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav osta kauplusest. Seetõttu toimub
kinnipeetava riiete pesemine kinnipeetava kulul.
11.2.5 Punktis on ette nähtud võimalus anda isiklikud riided pesemiseks pesumajja. Kindlat
hinnakirja ei ole võimalik kodukorras ette näha, kuna riiete pesemise hind sõltub suures
osas elektri ja vee hinnast.
11.2.6 Säte täpsustab, milliseid esemeid pesemisele ei võeta. Üleriideid võidakse pesta
erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete
pesemise võimalikest tagajärgedest.
11.2.7 Riided võetakse pesemisele vaid kirjaliku taotluse alusel. Kinnipeetav peab andma
nõusoleku, et tema isikuarvelt arvestatakse maha pesu pesemise teenuse raha.
11.3 Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine
11.3.1 VangS § 50 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest.
Kinnipeetavaile, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, väljastab vangla puuduolevad
elementaarsed hügieenivahendid kinnipeetava vastava taotluse alusel.
11.3.2 Punktis on nimetatud hügieenitarbed, mida vangla vajadusel väljastab ja vangla
hinnangul on nimetatud esemetega tagatud kinnipeetavate esmavajalik hügieen.
11.3.3 Punktis on sätestatud, mis tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenipakki saada.
Rahaline piir on vaja kehtestada selleks, et kinnipeetav kasutaks oma raha kaupluses
eesmärgipäraselt ning soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul
kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et vangla tagab talle
hügieenivahendeid.
11.3.4 Kehtetu
(Muudetud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
11.4 Ruumide korrashoid
11.4.1 Punktis on sätestatud kinnipeetava kohustus hoida enda kasutuses olevad ruumid
korras, et tagada hügieen vanglas. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni
nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma
toa ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha
ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma voodi
külge eesriideid (linad, rätikud vms.), seada magamiskohti sisse olme- või
teenistusruumides, vanglaametniku loata vahetada omavahel magamiskohti Perioodil
äratusest kuni öörahuni on kinnipeetavad kohustatud hoidma oma voodid korrastatuna.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
11.4.2 Punktis on märgitud, millised vahendid tagab vangla, et kinnipeetavatel oleks võimalik
hoida korras oma tuba.
11.5 Teenuste eest raha broneerimine
11.5.1 Vangla vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada mitmeid teenuseid, nt pesu
pesemine, koopiate tegemine, jne.
11.5.2 Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa
on kontol olemas. Ülevaade finantsseisust on vajalik, kui kinnipeetav soovib tellida mitut
teenust. Kui broneeringul selgub, et kõikidele teenustele ei jätku vabasid vahendeid ja
29
kinnipeetav ei otsusta ise, millest loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata.
Vangla broneerib raha kohe pärast kinnipeetavalt teenuse kasutamise avalduse saamist.
Raha broneeritakse ette sellel eesmärgil, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel
vabaks kasutamiseks olevat rahasummat muul otstarbel eelnevalt ära kulutada kui teenuse
osutamiseks vaja minev summa on broneeringust maha arvestatud. See broneering
kaitseb Vanglat selle olukorra eest, kus kinnipeetav saab tellitud kauba kätte kuid selle eest
tasumiseks enam nõutavat summat ei ole. Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada
oma vabakasutuskontol olevat raha, milleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt
mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatud juhul,
kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutada
muudel alustel; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele
või raha kinni pidamist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks; 3) kui soovib ülekannet,
siis arveldusarve number ning arveldusarve omaniku nimi; 4) asjade ostmise korral nende
nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.
11.5.3 Samal kuul osutatud teenuste eest arvestatakse raha isikukontolt maha kuu viimasel
kuupäeval.
11.6 Rahaülekanded
11.6.1 Punkti alusel on kinnipeetaval võimalik teha vangla vahendusel pangaülekandeid
(tasuda riigilõive, laene, saata raha perekonnale jne). Vastavalt VangS § 44 lg 4 on
kinnipeetaval õigus vabanemistoetust hoiustada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust
suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid
rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema
arvelduskontole pangas. Selleks tuleb kirjutada taotlus.
11.6.2 Riigilõivu tasumiseks võib seaduses olla sätestatud tähtaeg, mistõttu riigilõivuga
seostud ülekanne teostatakse Vangla poolt esimesel võimalusel.
11.6.3 Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha,
milleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus
märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, 2) kas soovib raha välja võtta sularahas, teostada
ülekannet muule arveldusarvele, raha kinni pidamist vangla kasuks vms. 3) kui soovib
ülekannet, siis arveldusarve number ja ning arveldusarve omaniku nimi; 4) asjade ostmise
korral nende nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi, allkiri ja kuupäev.
11.7 Sularaha väljastamine
11.7.1 Sätestatu annab kinipeetavale õiguse saada vanglasiseselt isikuarvelt sularaha muude
põhjendatud kulude katteks (näiteks sõidukulud). (Täiendatud 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-
1/196, jõust. 06.01.2017)
12 Suitsetamine
12.1 Sätestatu eesmärk on selgitada, kuidas toimub Vanglas sigarettide käitlemine. Kuna vangla
territooriumil on suitsetamine keelatud, paigutatakse kinnipeetavale kuuluvad sigaretid selleks
vanglateenistuse poolt ettenähtud lukustatavasse kappi, mis avatakse ja lukustatakse
kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametniku poolt. (Muudetud 13.06.2017 käskkirjaga nr
1-1/69, jõust. 01.10.2017)
12.2 - 12.3 (Kehtetu 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
12.4 -12.5 Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle
maa-ala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata
juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala
valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1
kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes
suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla
Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse,
eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras.
Seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes.
Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv TubS ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla
30
valdaja. TubS eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust
suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene TubS regulatsioonist suitsetaja õigust
nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka
suitsetamine lubatud.
Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele
Viru Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vangla territooriumil suitsetamise keelamise
eesmärkideks on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna
loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud
tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest.
Kuna suitsetamise piirang ei laiene väljapoole vangla territooriumi ning kinnipeetav võib väljapool
vangla territooriumi suitsetada, tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate sigarettide ja tuletikkude
hoiustamine selleks ettenähtud kohas, ehk antud juhul vastavas kapis. Vangla üldise julgeoleku
tagamiseks, territooriumil suitsetamise, tubadesse sigarettide ning keelatud esemete ja ainete
sattumise vältimiseks ei või kinnipeetav väljapoole vanglat kaasa võetud sigarette vanglasse
tagasi tuua, sest sigarettide sisu kontrollimine neid kahjustamata on võimatu. Vanglasse tagasi
võib kinnipeetav tuua üksnes tuletikud, mis paigutatakse vastavasse kappi. Kuna sigarette ja
tuletikke võib kinnipeetav hoiustada vaid selleks ettenähtud kapis, tuleb kinnipeetaval kauplusest
sigarette ja tuletikke soetada mitte suuremas koguses, kui temale kapis ettenähtud sahtlisse ära
mahub. Eeltoodu tõttu annab vangla kinnipeetavale võimaluse saata vanglast välja sahtlisse mitte
mahtuvad suitsetamistarbed. Kui kinnipeetav sellega ei nõustu, on vanglal õigus need hävitada.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014) (Muudetud 13.06.2017
käskkirjaga nr 1-1/69, jõust. 01.10.2017)
13 Kokkusaamised, telefonikõned, postisaadetised ja perioodiliste väljaannete tellimine
13.1 Lühiajaline kokkusaamine
13.1.1 Sätestab kõik võimalikud lühiajalise kokkusaamise registreerimise kanalid. Vajalik selleks,
et kinnipeetavale oleks teada, milliseid teid pidi kokkusaamist saab registreerida.
13.1.2 Kokkusaamisaegadest teavitab vangla kinnipeetavaid eraldi ja puudub vajadus neid
Kodukorras sätestada. (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.1.3 Kohaselt peab kokkusaamisele saabunud isik vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks
määratud aja algust täitma eelpääslas taotluse. Dokumentatsiooni koostamiseks ning
vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimum aeg. Kohustus
esitada kokkusaamisele tulles kehtiv isikut tõendav dokument on meeldetuletav eesmärk,
et vältida olukordi kus kokkusaamisele saabunud isik esitab vanglasse sisenemisel
kehtivuse kaotanud dokumendi.
13.1.4 Sätestab loetelu isikut tõendavatest dokumentidest, mis on nõutavad lapsele.
Regulatsioon vajalik selleks, et kõigile oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate
dokumentide loetelu, millega vangla territooriumile kokkusaamisele pääseb.
13.1.5 Regulatsioon annab tegevusjuhise kuidas kokkusaaja peaks käituma temaga
kaasasolevate kinnipeetavale vanglas keelatud esemetega ning kus vanglas on tal neid
kokkusaamise ajal võimalik hoiustada.
13.1.6 on sätestatud kokkusaamiste üldised korraldusreeglid. Nende alusel ei ole lubatud
suitsetada kokkusaamisruumides ja suitsetamistarvete kaasavõtmine kokkusaamisele.
Keeld on põhjendatud kinnipeetava õigusega suitsetada ainult selleks ettenähtud kohas.
13.1.7 Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või
narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ja kes ei täida vanglateenistuse ametniku
korraldusi ning keeldub järgimast vanglas kehtivaid eeskirju. Regulatsiooni eesmärgiks on
tagada, et vangla territooriumile ei pääseks joobes isikud ning isikud kes on
vanglateenistuse ametnike suhtes ebaviisakad või üritavad vangla territooriumile toimetada
kinnipeetavatele keelatud esemeid.
13.1.8 Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamisel rikutakse
vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või
ohustatakse vangla julgeolekut.
31
13.1.9 -13.1.10 Regulatsioon annab kokkusaamisi korraldavale vanglateenistuse ametnikule
õiguse kokkusaaja korrarikkumise korral, kokkusaamine katkestada ning informeerib
kokkusaajaid, millised võivad olla kokkusaamisel toimepandud korrarikkumise tagajärjed.
Regulatsiooni lisaeesmärgiks on ennetada võimalike rikkumiste toimepanemist
kokkusaajate poolt.
13.2 Telefonikõned
13.2.1 Alus tuleneb VSkE § 51 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse
telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks
määratud teenistuja. Kui kinnipeetaval ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda
kodukorras ettenähtud ajal saavad nad helistada taotluse alusel.
13.2.2 Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 1
reguleerib üksikasjalikult telefonikõnede registreerimise korraldust, mistõttu puudub
vajadus seda Kodukorras üle reguleerida ja dubleerida VSkE-s sätestatut. (Varasem
sõnastus tunnistatud kehtetuks 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
13.2.3 Tulenevalt VangS § 29 lg 21 on vanglateenistus kohustatud kontrollima, kellega
kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla
poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele
kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, on vanglateenistusel raske või
mõnel juhul ka võimatu kontrollida kellega kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib
eelkirjeldatud tegevus tuua kaasa kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu
sattuda vangla julgeolek
(Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
13.3 Kirjavahetus
13.3.1 VSkE § 47 kohaselt saadab kinnipeetav kirjad enda kulul (edaspidi erakirjavahetus).
Erandiks on Õiguskantsler, vanglad, Presidendi Kantselei, prokurör, uurija või kohtutele
adresseeritud kirjad (edaspidi ametlik kirjavahetus), mille saatmiskulud tagab vangla.
13.3.2 ERAKIRJAVAHETUS
VSkE § 48 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja vanglateenistuse ametnikule üle avatud
ümbrikus. Vanglateenistuja kontrollib ümbriku sisu, kinnipeetav kleebib vanglateenistuse
ametniku juuresolekul ümbriku kinni, kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ja
vanglateenistujale üleandmise kuupäeva. Saatja nime märkimine tagab kirja võimalikul
tagastamisel (näiteks vale aadress) kirja tagasi saamise.
AMETLIK KIRJAVAHETUS
Kirjavahetus, mille eest tasub Vangla, edastatakse vanglateenistujale kinniselt. Kinnipeetav
kirjutab vanglateenistuse ametniku juuresolekul saadetavale ümbrikule asutuse täpse
aadressi, tagaküljele enda ees- ja perekonnanime ning üleandmise kuupäeva.
13.3.3 Nädalavahetusel postivahetust ei toimu, mistõttu reedeti kinnipeetavatelt erakirju vastu ei
võeta. Arvestades kogu Vangla lõikes läbi viidavaid erinevaid järelevalvetoiminguid on selle
sujuvuse huvides kehtestatud ajakava, mis ajal mingid toimingud teostatakse. Puudub
vajadus reguleerida kirjade vastuvõtmine või kätteandmine kellaajaliselt, nimetatud
tegevused toimuvad päeva jooksul. (Muudetud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust.
01.01.2024)
13.3.4 – 13.3.6 Punktide eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub kinnipeetavale adresseeritud kirja
kättetoimetamine.13.3.7 Selgitab kinnipeetavale erinevate pöördumiste vanglale
üleandmise korda
13.3.8 Sätestab selle, et üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja
arvatud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule
adresseeritud kirjad, mis saadetakse vangla kulul. Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii
saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvetele (ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna
„saadetakse“ all mõistetakse kirja saatmisega ehk edasi, adressaadi kätte toimetamisega
kaasnevaid kulusid, milleks on ümbriku, kirjamargi, käsiposti jt analoogsete tasuliste
32
teenuste maksumus. Seega ei ole vangla kohustatud varustama kinnipeetavaid
kirjapaberiga.
13.3.9 Ümbrikute otstarbeka kasutamise eesmärgil väljastatakse ümbrikud kirju koguvate
ametnike poolt vahetult enne kirja vastu võtmist.
13.3.10 Tagamaks ka neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel puudub raha või on seda
ebapiisavalt ja keda vangla ei suuda tööga kindlustada võimalust pöörduda oma õiguste
kaitseks õiguskantsleri, vanglate, Presidendi kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, on
vajalik anda vanglapoolset abi tasuta kirjapaberi näol. Vangla eelarveraha säästliku ja
sihipärase kasutamise eesmärgil tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini.
13.4 Perioodiliste väljaannete tellimine
13.4.1 - 13.4.3 Tulenevalt VangS § 30 lg 2 sätestatule on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse
vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud
kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või Vangla julgeolekut või
sisekorda.
13.5 Pakkide saamine ja saatmine
Pakkide saamine ja saatmine on sätestatud VangS § 281, § 98 ja VSkE 15. peatükk. VSkE § 742
lg 1 kohaselt on kinnipeetaval (ka vahistatul) lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul.
Neljal päeval nädalas on võimalik tuua kinnipeetavale pakk isiklikult vanglasse või saata vajalikud
esemed postipakiga. Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud
on 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja 40 cm laiust. Kodukorra punktid 13.5.1.−13.5.3. selgitavad
kinnipeetavale saabunud pakkide ja kinnipeetava poolt saadetavate pakkide käitlemist. Pakiga
saada lubatud esemed on nimetatud VSkE § 741 sätestatus. Kodukorra punktides 13.254.-13.5.6.
täpsustatakse isiklike esemete pakiga vanglast väljasaatmist.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4m jõust. 01.02.2025)
13.6. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel
Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb VangS
§ 24 lõikest 1 ja § 26 lõikest 1.
13.6.1. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg
ja kestvus. Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h.
13.6.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra.
13.6.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et
oleks võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist.
13.6.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab
eelnevalt kokkusaamise lubamist.
13.6.5. Telesilla vahendusel toimuvatel kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse
täideviimise eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb
telesilla vahendusel toimuva kokkusaamise korral järgida.
13.6.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine
lõpetada.
(Lisatud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
33
14 Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine
14.1 Alus lühiajaliseks väljasõiduks tuleneb VangS § 32 sätestatust. Regulatsioon vajalik, sest tulenevalt
VSkE § 80 lg 2 lühiajaliste väljasõitude taotlused tuleb läbi vaadata kuu aja jooksul ning Vanglal
peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava poolt taotluses märgitud väljasõidu eesmärke,
kontrollida kinnipeetava poolt taotluses esitatud väljasõidul külastatavate isikute/asutuste
andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. Tulenevalt VangS § 32 lg 7 lühiajalise
väljasõidu aeg arvestatakse kinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab olema ka väljasõidu ajal
karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jm
probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske ning seetõttu peab
kinnipeetav taotluses olema põhjendanud väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab Vangla
tagama kinnipeetava üle järelevalve ning kuna väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, on ka
väljasõidu jooksul kohustuslik järelevalve tagamine. Seda võimaldab vaid korrektselt täidetud
väljasõiduplaan, mille abil on Vanglal võimalik tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoor ja
viibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud,
et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ning võimaldada Vanglal järelevalve tagamist
kinnipeetava üle.
14.1 VangS § 32 lg-d 1, 2 sätestavad, et lühiajalise väljasõidu loa võib vanglateenistuse ametnik anda
kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Seadus ei reguleeri, mis ajast täpsemalt lühiajaliste
väljasõitude arvestust peetakse. Seega regulatsioon vajalik täpsustamaks, millist ajavahemikku
Vangla lühiajaliste väljasõitude arvestamisel hindab.
14.2 Tulenevalt VangS § 32 lg 7 väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajalisele
väljasõidule lubamine reeglina sisaldab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (nt transpordikulud, jms),
et väljasõidu eesmärkide täiedviimine oleks tagatud peab kinnipeetaval olema piisavalt rahalisi
vahendeid. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel
kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seega
tuleb kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi kasutamiseks esitada vastavasisuline taotlus.
14.3 VangS § 32 lg 41 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus
kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei
tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav
on kohustatud tegema. Tulenevalt VangS § 32 lg 7 lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse
kinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab olema ka väljasõidu ajal karistuse kandmine
eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jm probleeme), mis aitavad
maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada ka kinnipeetava
poolt väljasõidul viibimise ajal õiguskorra kaitse, mille tagamist kontrollitakse politsei või
vanglateenistuse ametnike poolt. Kinnipeetav on kohustatud teavitama peaspetsialist-korrapidajat
erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest, kuna vanglateenistus
peab olema muutustest teadlik, vältimaks olukorda, et vanglateenistusel puudub ülevaade
kinnipeetava tegevusest ja asukohast.
14.4 Kuna tulenevalt VangS § 32 lg 7 loetakse väljasõidu aeg karistusaja hulka on isik viibides
väljasõidul jätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSKE § 641 keelab kinnipeetaval omada narkootilisi,
psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid Vanglas. KarS § 330 kohaselt
kinnipeetava poolt alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine,
valdamine on keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad ka KarS § 331
kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise juhul.
14.5 Väljasõidu ajal karistuse kandmine peab olema eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-,
õppimis-, eluaseme jm probleeme), mis aitavad maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid
riske. Samuti võib kinnipeetavale anda kaasa ka töölehe, mida ta on kohustatud täitma ning mis
aitab kaasa väljasõidu eesmärkide saavutamisele.
14.6 Tulenevalt VSkE § 57 lg 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike
asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud
isiklikke asju. VSkE § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all.
Kinnipeetava poolt väljasõidul soetatud esemed ei ole saadud vanglateenistuse kontrolli all,
mistõttu pole need ka Vanglas lubatud. Kui kinnipeetaval on enda käes või kinnipeetavate isiklike
34
asjade laos esemeid, mida ta ei soovi vanglas enam hoida, on võimalus väljasõidule minnes need
asjad kaasa võtta, mida vanglasse peale väljasõitu enam ei lubata.
14.7 Kuna väljasõidu ajal karistuse kandmine peab olema tegevus, mis aitab maandada kuritegelikust
käitumisest tulenevaid riske, siis hinnatakse lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulles kinnipeetava ja
inspektor-kontaktisiku koostöös selle eesmärgipärasust.
14.8 - 14.10 Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse
lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangS § 32 lg 5, VSkE § 79 lg4, § 80 lg 3, § 81 lg 2 toodud
erisustega. Tulenevalt VangS § 32 lg 5 sätestatust abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse,
lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu
erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale
loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Vastavalt VSkE § 80 lg 3 sätestatule erakorralise
perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse
saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.
15 Kinnipeetavate sisseostud
15.1 Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus. Üldjuhul võimaldab Vangla kinnipeetaval
külastada kauplust kaks korda kuus. Sisseostude tegemine toimub vastavalt vangla poolt
kinnitatud graafiku alusel. Sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäära piires. (Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust.
01.01.2016)
15.2 (Kehtetu 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016).
15.3 Vangla peab avalikukorra tagamise eesmärgil ja julgeoleku riskide maandamiseks olema teadlik
kinnipeetava viibimiskohast ja liikumismarsruudist.
15.4 Kinnipeetaval on õigus Vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning
vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski
maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu Vangla turvalisus. Töökorras
seade võimaldab selle ohutu kasutamise ning tagab Vangla elektrisüsteemi tõrgeteta töö.
15.5 Tegemist on julgeolekuriski maandamisega. Avatud pakendiga kauba kaasavõtmine on keelatud,
kuna praktikas on esinenud juhtumeid, kus nendesse on peidetud keelatud esemeid. Seega on
tulenevalt julgeoleku tagamise vajadusest põhjendatud avatud pakendiga kauba vanglasse kaasa
võtmise keelamine. Samuti on nende läbiotsimine ajakulukas ja pärsib efektiivset töökorraldust.
15.6 Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav taotluse, mille alusel talle sularaha väljastatakse. Selleks,
et vangla jõuaks taotlused õigeks ajaks menetletud ning õigel päeval sularaha väljastatud, tuleb
taotlus esitada hiljemalt 3 tööpäeva ennem kaupluse külastamist. Sularaha väljastamine toimub
enne kaupluse külastamist. (Muudetud 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust. 06.01.2017)
15.7 (Kehtetu 29.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/196, jõust. 06.01.2017)
15.8 Kaupluse teenuse puudumise korral on Vangla vahendusel kinnipeetavatele võimalik tagada vaid
esmaseid vajadusi rahuldavaid esemeid. Eesmärk on tagada kinnipeetavale võimalus suhelda
oma lähedastega ja hoolitseda igapäevase hügieeni eest.
15.9 Kaupluse vahendusel soetatud riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ja muud
elektriseadmed pannakse kirja kinnipeeturegistrisse ja kantakse kinnipeetava isiku asjade
ühtsesse nimekirja Elektriseade paigutatakse Lattu ning selle tuppa saamiseks tuleb
vanglateenistuselt taotleda elektriseadme kasutamisluba. Pärast loa saamist paigaldab
vanglateenistuse ametnik elektriseadmele vajalikud turvakleebised, mille unikaalne number
seotakse elektriseadme soetanud kinnipeetavaga. (Muudetud 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/53,
jõust. 13.04.2015)
15.10 Kinnipeetaval on õigus tuua avavangla territooriumile poest ostetud kaupa (v.a vanglas keelatud
esemed), kui tal on ette näidata soetatud kauba kohta kaupluse ostutšekk. (Muudetud 07.07.2014
käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
15.11 Kinnipeetav võib kauplusest kaupu soetada üksnes enda tarbeks. Sarnaselt Kodukorra punktis
8.2.2. sätestatule ei või kauplusest soetatud kaupu teistele kinnipeetavatele võõrandada, saata
35
või kasutada anda. Arvestades, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ja kaupluse
külastust võimaldatakse regulaarselt, puudub vajadus suurtes kogustes varude soetamiseks.
(Lisatud 12.12.2023 käskkirjaga nr 1-1/215, jõust. 01.01.2024)
16 Õppimine, töötamine ja programmides osalemine
16.1 Taasühiskonnastavate tegevuste peamine rõhk vangistusajal on õppimisel ja töötamisel.
Hariduse omandamist ja töökohustust Vanglas reguleerivad VangS §-d 34- 43. Hariduse
omandamise ja töötamise eesmärgiks on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet
pärast karistuse kandmisest vabanemist. Haridustaseme tõstmine, tööharjumuse- ja oksuste
omandamine ning säilitamine tagavad parema konkurentsivõime tööturul. Kinnipeetavaid
suunatakse sotsiaalprogrammidesse, mille kestvus on lühiajalisem ning suunamine toimub
vangistusaja teatud etappides olenevalt programmi eesmärgist (nt vabanemiseelne programm
läbitakse vahetult enne vabanemist). Kõik sotsiaalprogrammid on loodud kindlate oskuste
õpetamiseks, seega ei suunata isikut nendesse programmidesse, mis ei tulene individuaalsest
täitmiskavast. Kuna sotsiaalprogrammide kestvus on lühiajaline, ei peaks need segama
põhihõivet so õppimist või töötamist. Usuliste vajaduste rahuldamine on oma olemuselt laiema
tähendusega, kui vaid usutalituste läbiviimine. Kaplanid viivad läbi nõustamisi ja
sotsiaalprogramme, mis aitavad kaasa isiku hoiakute kujundamisele, eneseanalüüsile ja
eesmärkide seadmisele.
16.2 Kinnipeetava kohusetundlik suhtumine Vangla poolt pakutavatesse tegevustesse aitab kaasa töö-
ja õppimisharjumuse tekkimisele ning annab kinnipeetavale võimaluse tõsta enda teadmisi ja
kvalifikatsiooni.
16.3 Õppimine
16.3.1 Individuaalse täitmiskava alusel tagatakse igale kinnipeetavale individuaalne
lähenemine ja plaan, milles nähakse ette erinevate tegevuste perioodid ja prioriteedid. See
tagab iga kinnipeetava jaoks järjepidevuse hariduse omandamisel ja sealt tööhõivesse
suundumisel.
16.3.2 Kuna kinnipeetavad paigutatakse Avavanglasse eesmärgiga, harjutada neid
iseseisvaks eluks, toimub ka nende hariduse omandamine väljaspool vanglat olevates
õppeasutustes.
16.3.3 .Hariduskorraldaja või inspektor-kontaktisik saab määratleda kinnipeetava
haridustaseme ja eelnevad tööoskused ning vastavalt sellele anda nõu haridustee
jätkamise osas. Samuti on konsultatsioon vajalik ülevaate saamiseks, millised on
õppimisvõimalused ja milliseid dokumente on vaja õppima asumiseks koolile esitada.
16.3.4 Õppetöö sujuvamaks läbiviimiseks toimub hariduse omandamine kindlaks määratud
koolis ning selle tunniplaani alusel. Selleks väljastatakse kinnipeetavale
väljasõidutunnistus, mille alusel ta koolis viibib.
16.3.5 Õppetöö käigus tehakse erinevaid esemeid, mis tuleks kirja panna ka toas olevate
esemete nimekirja. Samuti on osad valmistatud esemed keelatud Vanglas (nt savist tehtud
nõud vms), mis tähendaks, et Vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama,
mis tähendaks suurt ressursikulu. Eeltoodust tulenevalt keelab Vangla koolis
õppetöökäigus valmistatud esemete omandamise või omamise.
16.3.7 Kinnipeetavale antakse käskkirjaga koolis käimiseks luba, milles nähakse vangla
julgeoleku tagamiseks ette lisakohustused ja piirangud.
16.4 Töötamine
16.4.1 Tulenevalt VangS § 38 lg 1 sätestatust kindlustab vanglateenistus võimaluse korral
kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui
kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla
majandustöödel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib
vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada
kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel.
36
Väljaspool vangla territooriumit töötamise eelduseks on kinnipeetava paiknemine
Avavanglas.
16.4.2 Kuna vangla sõlmib ettevõtetega koostöölepingud ning et taga sinna tööjõudu, siis
lähtutakse ka kinnipeetavate tööhõive korraldamisel nende tööandjate tööjõuvajadused,
kellega vanglal on sõlmitud alalised partnersidemed koostöölepingu näol. Kinnipeetav võib
taotleda enda töölelubamist ka muu tööandja juurde, täites selleks nõuded, mis on kirjas
kodukorra punktides 16.4.2.1 – 16.4.2.3. Avavanglasse on paigutatud need kinnipeetavad,
kelle osas on Vangla hinnanud põgenemisohu väheseks. Lubades Avavanglasse
paigutatud kinnipeetava tööle väljaspool Vangla territooriumi on Vangla ennekõike
veendunud, et kinnipeetav suudab ja saab väljaspool Vanglat iseseisvalt ning ilma pideva
järelevalveta hakkama.
16.4.3 Töögraafiku eesmärk on ennekõike töö planeerimine vastavalt Vangla ja tööandja
vajadusele. Lisaks annab töögraafiku järgimine võimaluse planeerida ka vanglateenistuse
ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet kinnipeetavate asukohast ja ajakasutusest.
Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestuse eesmärk on tagada
kinnipeetavale töötasu vastavalt reaalselt töötatud ajale.
16.4.4 Nimetatud esemed lubatakse kaasa võtta kuna töökohal on pesemiseks mõeldud
ruumid, mistõttu on sellise erisuse lubamine otstarbekas. Lisaks soodustab selline
lahendus kinnipeetavate parema ja efektiivsema hügieeni tagamise. Samuti on lubatud
kaasa võtta kodukorras määratud kogus sigarette. Julgeoleku tagamiseks ning tõhusa
läbiotsimise läbiviimseks ei ole kinnipeetaval vanglasse tagasi saabudes lubatud kaasa
tuua toiduaineid ega sigarette.
16.4.5 VangS § 41 lg 3 kohaselt kannab tööandja kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat
kinnipeetava töötasu vanglateenistuse arveldusarvele.
16.4.6 Kinnipeetav lubatakse tööle käskkirja alusel, milles nähakse ette tööl käimisega
seonduvad piirangud ning kohustused.
16.5 Kriminaalhooldusosakonna tegevused
16.5.1 Käesolevas punktis märgitud tegevusi viiakse läbi kinnipeetavaga juhtumipõhiselt,
aluseks on riskihindamine ja individuaalne täitmiskava. Juhtumipõhine töökorraldus tagab
selle, et kinnipeetavale tagatakse täpselt nende riske maandavaid tegevusi.
16.5.2 Eesmärk on tagada efektiivne töö kinnipeetavaga nii individuaalselt kui ka grupitööna,
mistõttu on mõistlik kinnipeetav, kes selle täitmist takistab, teatud ajaks või lõplikult
tegevusest eemaldada.
17 Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise
võimalused
17.1 Sportimine
17.1.1 Kinnipeetavate sportimine seisneb eelkõige aeroobsetes tegevustes (jooksmine,
pallimängud, harjutuste sooritamine erinevatele lihasgruppidele jms). Kinnipeetava hea
tervislik seisund on üks eeldusi pärast Vanglast vabanemist tööturule naasmiseks ja
taaslõimumiseks ühiskonda.
17.1.2 Avavanglas paiknevatel kinnipeetaval võimaldatakse Vangla tegeleda kehakultuuriga
õues olevatel spordirajatistel. Osakonnas sportimisel on võimalik harrastada aeroobseid
tegevusi (näiteks kõndimine, harjutuste sooritamine erinevatele lihasgruppidele, jms).
Spordirajatisel on võimalik harrastada meeskondlike sportmänge (näiteks korvpall jms).
Vanglas on kehakultuuriga tegelemise eesmärgiks kinnipeetava füüsise säilitamine, mitte
tegelemine saavutusspordiga.
37
17.1.3 Spordivahendite kasutamine eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult aitab hoida ära
kinnipeetavate vigastamist või spordivahendite lõhkumist.
17.1.4 Kinnipeetava poolt spordirajatisel toime pandud distsipliinirikkumise tõttu on
vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus, kuna ohtu võib sattuda Vangla
julgeolek.
17.1.5 Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka spordiga tegelemisel ning ei tohi tekitada
olukorda, kus ohtu satuks tema enda või teiste isikute elu või tervis. Kui kinnipeetav on
sportimise käigus viga saanud tuleb koheselt teavitada vanglateenistuse ametnikku, et
korraldada vigastatud kinnipeetavale vajadusel võimalikult kiiresti arstiabi.
17.1.6 Avavanglahoone õuealal sportides võib kinnipeetaval tekkida janu ja vajadus vett juua.
Janu kustutamiseks lubatakse kinnipeetavalt õuealale kaasa võtta 1 plastikust pudel
mahutavusega kuni 1,5 liitrit joogivett. Eesmärgiga vältida keelatud ainete sattumist
avavanglahoonesse ja prügi sattumist õuealale on mõistlik, et kinnipeetav siseneb õuealalt
avavanglahoonesse ainult tühja plastikust pudeliga.
(Muudetud 07.07.2014 käskkirjaga nr 1-1/133, jõust. 21.07.2014)
17.2 Raamatukogu kasutamine ning raadio ja telesaadete jälgimine (Muudetud 22.10.2021 käskkirjaga
nr 1-1/135, jõust. 22.10.2021)
17.2.1 – 17.2.4 Raamatukoguteenus vanglas tagab kinnipeetava arenguks vajaliku
informatsiooni kättesaadavuse ning soodustab haridustaseme ja üldise harituse tõusu.
Raamatukogu tegevus on korraldatud selliselt, et teavikud, v.a õppekirjandus, paiknevad
üksuses ning kinnipeetavad saavad neid ise lugemiseks valida. Seetõttu on kaotatud
sätted, mis reguleerivad teavikute laenutamise aega tagastamise korda. Kuna teavikud
paiknevad üksuses ja nende läbiotsimine on keerukas, siis võib kinnipeetaval toas olla
mõistlik arv, so 5 raamatut. Erinev korraldus on õppekirjanduse kohta, mida laenutatakse
eeskätt kooli tegevuses osalevatele kinnipeetavatele. Teistele laenutatakse õppekirjandust
ainult juhul kui raamatukogul on vabu teavikuid. Välja on toodud ka teave selle kohta,
millised on tagajärjed, kui raamatut kasutatakse sihipäratult või seda rikutakse. Raamatu
laenutanud isikul lasub ainuvastutus raamatu säilimise ja kasutamise eest.
Edasilaenutamise korral oleks kasutajaid rohkem ning vanglal puuduks ülevaade, kes
raamatut parajasti haldab. Vanglast lahkudes peab kinnipeetav vangla tagastama, sellega
tagatakse, et vangla vara jääb vangla territooriumile ning ei satu võõraste isikute valdusse.
(Muudetud 25.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/20, jõust. 01.07.2025)
17.2.5 Eesmärk on tagada olukord, et Vangla vara jääks Vangla territooriumile ning ei satuks
võõraste isikute valdusesse.
17.2.6 Kinnipeetavatel on võimalik jälgida telesaateid ja kuulata raadiosaateid isiklike
tehnikavahendite vahendusel. Samuti on vangla paigaldanud vastava tehnika ka
üldkasutatavatesse ruumidesse.
17.2.7 Punkti eesmärk on selgitada, et seadmed tuleb pärast kasutamist välja lülitada.
17.3 Huvitegevus
17.3.1 Huvitegevuse sisuks on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja
oskusi. Läbi huvihariduse arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus,
saavutusvajadus, vastutus- ja kohusetunne.
17.3.2 Kuna tegemist on tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt kasutamiseks
mõeldud keelatud esemetega, on põhjendatud nende esemete ainult huvitegevuse
38
ruumides kasutamine. Lisaks on tegemist Vangla varaga, mis peab asuma kohas, kuhu
Vangla on nende kasutamise ette näinud.
17.3.3 Huvitegevuse vahendid on Vangla vara ning kinnipeetav asudes huviringi, peab sellega
arvestama, et valminud produktide kaasaviimine ei ole võimalik. Huvitegevuse eesmärk on
ennekõike käelise tegevuse arendamine.
18 Usuliste vajaduste rahuldamine
18.1 Avavangla kinnipeetavate suhtes võidakse nende puhul rakendada soodustusena kirikus käimist
väljaspool vanglat.
18.2 KiKoS § 9 lg 2 sätestab, et jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes
korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori,
kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.
18.3 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii
üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku
korda, tervist ega kõlblust. Vastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale
usuliste vajaduste rahuldamise. Vastavalt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1
sätestatule kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma
usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda
ega teiste seal viibivate isikute õigusi.
18.4 Kaplan vestleb eelnevalt kinnipeetavaga, selgitamaks välja tema usulised vajadused ja kas isik
on motiveeritud osalema jumalateenistusel jt religioossetel üritustel.
18.5 Kui kinnipeetav soovib individuaalset nõustamist või ärakuulamist kaplani poolt, on tal selleks
Vangla poolt ka võimalus tagatud. Kaplan, vastavalt oma hinnangule ja töökorraldusele,
organiseerib kinnipeetavale vajadusel individuaalse vastuvõtu.
18.6 Vangla tagab oma võimaluse piires kinnipeetavale, olenemata tema usutunnistusest, vajadusel
kohtuda sama religiooni esindajaga, arvestades KiKoS § 9 lg 1 sätestatud erisusi.
18.7 Kinnipeetaval on võimalus ka ise religiooni sümboolikat osta. Juhul kui kinnipeetaval rahalised
vahendid usulise sümboolika soetamiseks puuduvad, väljastab Vangla võimalusel usulist
sümboolikat kaplani vahendusel. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale
otsustab Vangla kaplan. Kinnipeetavale Vangla poolt väljastatud usulise sümboolika üle peab
Vangla arvestust. Pühapiltide arvu piiramine on õiguspärane, kuna nende liigne kogus raskendab
oluliselt järelevalve toimingute teostamist, nimelt toa visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Piirang ei
ole ebamõistlik, kuna maksimaalselt 3 pühapilti on piisav kogus usuliste toimingute tegemiseks ja
suurem hulk pühapilte võib mõjuda häirivamalt ilma usulise orientatsioonita või teise usulise
orientatsiooniga kinnipeetavatele. Tegemist on võrdse kohtlemise ja tasakaalu tagamisega
usuvabaduse rakendamisel. (Täiendatud 22.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/169, jõust. 01.01.2016)
18.8 Eesmärk on, et kinnipeetavad ei kasutaks religioosset sümboolikat mitte usutava kohaselt ja teisi
kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid häirides. Näiteks palvehelmeid võib kinnipeetav kasutada
oma toas, elusektsioonis, jalutades ja kabelis, mitte aga olles koolis, sotsiaalprogrammis või
osaledes mõnes muus vangla poolt organiseeritud tegevuses.
19 Tervishoiuteenuse osutamine
19.1 VangSi § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas
rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt
tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni
peetav isik) korraldab Tervisekassa.
19.2 Kuna kinnipeetav ei saa ise tervishoiuteenuse osutajaga koheselt ühendust võtta, annab ta
tervishoiutöötaja vastuvõtu vajadusest vanglale teada.
19.3 – 19.4 Ravimid määrab ja jagab ravimipinalitesse tervishoiutöötaja osutaja. Tervishoiutöötaja
edastab kinnipeetavale määratud ravimid ravimipinalis. Ravimipinal on kinnipeetava
39
valduses ja ta manustab ravimeid vastavalt tervishoiutöötaja määratud raviskeemile.
Vältimaks ravimite sattumist teiste kinnipeetavate kätte või nende väärkasutamist, peavad
ravimid olema tervishoiutöötaja väljastatud ravimipinalis. Kui kinnipeetav jätab ravimi
manustamata, tuleb manustamata jäänud ravim jätta ravimipinalisse. Ravimite
hoiustamine väljaspool ravimipinalit on keelatud. Kui kinnipeetav ei järgi tervishoiutöötaja
määratud raviskeemi või keeldub ravimite manustamisest vastavalt raviskeemile,
edastatakse vastav info tervishoiuteenuse osutajale.
19.5 Tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimi pakenditele isikuandemete kandmine on vajalik, et
medikament jõuaks õige kinnipeetavani, samuti on info vajalik järelevalve teostamisel.
19.6 Pliiatssüstal, süstlanõelad ja lantsett on teravad torkavad vahendid ning võivad olla nakatunud,
ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud, viies veresuhkru taseme liiga madalale. Seetõttu ei tohi
need vahendid sattuda valedesse kätesse. Glükomeetri testribade arvuline piiramine on vajalik
eelarvevahendite tasakaalustamiseks. Nõelte vahetamiseks annab kinnipeetav valvurile
kasutatud nõela ja saab uue vastu. Toas võib olla ainult üks insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine
kohta, kuivõrd tagavarasüstlad tuleb säilitada külmikutemperatuuril.
19.7.1 Retseptiravimite tarvitamine ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta on kinnipeetavale keelatud,
kuna ohtu võib sattuda kinnipeetava või teiste vanglas viibivate isikute elu või tervis ja seeläbi ka
vangla julgeolek. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemuse saavutamiseks äärmiselt oluline,
ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ravimite tarvitamine peab
täitma ainult tervenemise eesmärki.
19.7.2 Omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jms tegevus on vanglas keelatud ning ohustab
kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad
(6 / 10) nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere kaudu levivad haigused), seega satuks ohtu
kinnipeetava elu või tervis. Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on raskendatud tegevus ning võib
kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise viisiga. Sääraste
tegevuste ajal on infektsioonide tekke oht väga suur, mistõttu kinnipeetav ei tohi omal algatusel
oma keha moondada ega augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel.
(Muudetud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
20. Ametnike vastuvõtt
20.1Avavangla ametnike vastuvõtuaja graafik asub osakonna stendil. Kindlate vastuvõtuaegade
määratlemine on tarvilik, kuna see aitab ametnikel planeerida tööaega.
20.2 Kuna kinnipeetavatel võib tekkida ka ootamatuid probleeme ja küsimusi, siis on neil võimalik saada
ametniku vastuvõtule ka graafikuvälisel ajal, esitades selleks põhjendatud taotluse.
21 Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine
22.1 Käesolevas punktis on selgitatud, millist eesmärki teenib distsiplinaarmenetlus.
Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja
süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.
Distsiplinaarmenetluse ajendiks on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta.
Vanglas algatatakse distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis on
fikseeritud ettekandena
21.2 Distsiplinaarsüüteoks loetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises.. VangS § 63 ja § 100 kohaselt on
vanglateenistusel õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide
nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi.
21.3 VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui
kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või
vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle
võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.
Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt
vabastamise kord“ (edaspidi Kord) § 5 lg 2 punkti 8 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus
distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamisel. Tulenevalt VangS § 65 sätestatule
40
pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kui aga kinnipeetavale on määratud
karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, kui
kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse.
21.4 Kartserikaristuse kandmiseks teise tuppa või osakonda paigutatud kinnipeetav on kohustatud
kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures toas olnud isiklikud asjad
antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla ei taga , et
kinnipeetav paigutatakse tagasi eluosakonda või tuppa, kust ta kartserikaristust kandma suundus
ning vangla ei vastuta kinnipeetava poolt endisesse tuppa või eluosakonda jäetud esemete eest.
Leitud esemetega, mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistus reguleerivate
õigusaktide alusel.
22 Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine
22.1 Vanglast vabastamine toimub kinnipeetava vanglast vabastamise korra alusel. Kinnipeetava
vanglast vabastamise korras on sätestatud Vangla toimingud, milliseid on vajalik teostada
kinnipeetava Vanglast vabastamise ettevalmistamisel ja vabastamisel.
22.2 Ümberpaigutamine toimub täitmisplaani alusel.
22.3 Kinnipeetaval lasub kohustus vahetult enne vabanemist või ümberpaigutamist teise Vanglasse
või Avavanglast kinnisesse vanglasse, tagastada Vanglale tema kasutuses olnud vangla vara.
Vangla vara tagastamise fikseerib vanglateenistuse ametnik. Kinnipeetav on kohustatud enne
Vanglast vabanemist või ümberpaigutamist teise Vanglasse panema kokku toas olevad kõik
temale kuuluvad isiklikud asjad ja need kaasa võtma.
22.4 Tulenevalt VangS § 75 lg 3 vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul
olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta
aastaajale, antakse vabastatavale riided vanglateenistuse poolt tasuta. Vastavalt VSkE § 64 lg 1
ja 6 sätestatule Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle hoiul olevad asjad, mida
kinnipeetav allkirjaga kinnitab.
22.5 Kui kinnipeetaval puuduvad Vanglast vabastamisel isiklikud riided või need ei vasta aastaajale,
siis ta esitab vähemalt 2 nädalat enne vabanemise kuupäeva Vanglale taotluse, milles ta taotleb
humanitaarkorras riiete saamist. Esitatud taotluse alusel annab Vangla kinnipeetava vabanemise
päeval humanitaarkorras riided ning võimalusel antakse need tasuta.
22.6 Vabastatava isiku tuvastamist teostab Vangla lähtudes kinnipeetava vanglast vabastamise korra
§ 19-st kinnipeetavalt küsitakse tema eluloolisi andmeid ning tema vastuseid võrreldakse
vabastamisõiendi ja isikliku toimiku andmetega. Isiklikus toimikusolevaid fotosid ja eritunnuste
kirjeldusi võrreldakse kinnipeetavaga.
Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 11 kohaselt
kui isik vanglast vabastatakse, antakse talle kaasa vanglast vabastamise õiend. Vabastamise
õiendile kantakse õiendi väljaandnud vangla nimetus, õiendi number, kinnipeetava ees- ja
perekonnanimi, kinnipeetava sünniaeg või isikukood, kinnipeetava foto, kinnipeetava allkiri, õiendi
väljaandmise kuupäev, õiendi kehtivusaeg kinnipidamise algus ja lõpp, õiendi väljaandja ees- ja
perekonnanimi, õiendi väljaandja ametinimetus, õiendi väljaandja allkiri. Vabastamisõiend kehtib
kuue kuu jooksul väljaandmisest arvates ning kehtivuse lõpptähtpäev märgitakse
vabastamisõiendile. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide sh ka vabastamisõiendi
kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.
22.7 Vastavalt VangS § 75 lg 4 sätestatule vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema
isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks
jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis
makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava
summa vahe ulatuses. Väljamakstava toetuse määr on sätestatud Justiitsministri 25.01.2001
määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra § 23 1.
22.8 VSkE § 9¹ lg 1 kohaselt peetakse kinnipeetava kohta Vanglas tervisekaarti ning kui kinnipeetav
avaldab soovi saada kätte vabanemisel tervisekaardi koopiat või haigusloo väljavõtet, siis esitab
ta taotluse kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga. Nimetatud väljavõte edastatakse
41
isikule vahetult enne vanglast lahkumist kinnises ümbrikus allkirja vastu delikaatsete
isikuandmete kaitseks.
22.9 Vastavalt Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 Kinnipeetava vanglast vabastamise korra §
27 sätestatule kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale annab tema soovil tagantjärele
vabastamisõiendi asutus, kus kinnipeetav vahetult enne vabastamist viibis. Vanglateenistuse
ametnik korraldab vabastatud isikule Vanglas hoiul olnud asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud
raha, väärisesemete ja dokumentide üle andmise Vangla pääslas E-N kell 08:30 kuni 16:30 ja R
kell 08:30 kuni 15:30. Asjade kätte saamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga.
Punkti eesmärk on viia kinnipeetavateni teave, kuidas käituda kui nad väljaspool vanglat s.t
kohtusaalist, prokuratuurist vabastatakse ning millistel aegadel on võimalik vanglas olevaid
isiklikke asju kätte saada. Samuti viiakse isikuteni teave, et pärast vabanemist on võimalik kirjaliku
taotluse alusel saada vanglast vabastamise õiend tagant järele. Antud õiend on vajalik eelkõige
nendele isikutele, kellel puudub kehtiv isikut tõendav dokument.
23. Sõidukulude hüvitamine
Käesolevad Kodukorra punktid reguleerivad avavanglas karistust kandvate kinnipeetavate
väljaspool vanglat hariduse omandamiseks, sotsiaalprogrammide läbimiseks ja tervishoiuteenuse
osutaja juures käimiseks tehtud sõidukulude hüvitamist.
24. Tahvelarvuti kasutamine
24.1. Elektrooniliste toimingute all peab vangla eelkõige silmas vanglale pöördumiste (vaided,
taotlused, teabenõuded vms) esitamist läbi digitaalse lahenduse. Tahvelarvuti kasutamine
lihtsustab kinnipeetavate suhtlemist kohtuga eri menetlustes ning võimaldab vangla e-poe
kasutamist. Tahvelarvuti kõrval jääb alles kinnipeetavatele arvuti kasutamise võimalus
arvutiruumis. Pöördumiste elektrooniline vorm lihtsustab menetlust, kuna pöördumisi ei ole vaja
skaneerida, ega ei teki probleeme käsikirjas teksti lugemisel sõnadest aru saamisel. Turvalise
tehnilise võimekuse olemasolu korral on võimalik kinnipeetavatel haldusaktide ja muude
dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt.
24.2. Näotuvastuse kasutamine profiili sisselogimisel tuvastab kinnipeetava isikusamasuse.
Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse
sisenemiseks mobiil-ID-d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei
ole paljudel kinnipeetavatel ID-kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et
seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud.
Näokujutise kasutamine ennetab olukordi, kus oleks võimalus teisel isikul pahatahtlikult
kasutada näiteks kinnipeetavale väljastatud kasutajanime ja parooli/PIN-koodi. Tahvelarvuti
kasutamisel abistab vajadusel kinnipeetavat vanglaametnik.
24.3. Profiilist välja logimine pärast tahvelarvuti kasutamise lõpetamist on kohustuslik, sellega
kaitseb kinnipeetav oma privaatsust. Kuna tahvelarvuti on ühiskasutuses olev seade, millega
on võimalik ligi pääseda kinnipeetava vangistuse täideviimist puudutavale informatsioonile (sh
eriliigilistele isikuandmetele), mille avaldamist kolmandatele isikutele kinnipeetav ei soovi.
24.4. Üksuse poolt koha määramine loob ühtse arusaama, kus seade jõudeolekus peaks olema
hoiustatud ning kuhu kinnipeetav seadme pärast kasutamist tagastab, tagamaks teistele
kinnipeetavatele ligipääsu seadmele.
24.5. VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle
usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutamiseks antud esemete eest vastutab kasutusajal
kinnipeetav, kes on ka kohustatud vangla poolt kasutamiseks antud esemed vanglale
tagastama. Vangla poolt kasutusse antud vara hoolas kasutamine tagab seadmele pikema
kasutusea.
24.6.1- 24.6.3. Keeldude väljatoomine tagab ühese arusaama vangla ootustest tahvelarvuti
kasutamisel.
Tahvelarvuti edasi andmine teisele kinnipeetavale ajal, mil kinnipeetav on enda profiili
näotuvastusega sisse logitud, toob kaasa olukorra, kus vangla ei saa enam kindel olla
42
elektroonilise toimingu teinud isikus. Nimelt võib teine kinnipeetav nii vanglale kui kohtule
esitada pöördumisi, teha e-poe tellimuse või märkida ennast dokumendiga tutvunuks.
Teise kinnipeetava nimel tahvelarvuti kasutamine võib tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate
vahelisi intriige. Selliselt on hõlpsam teisi kinnipeetavaid õhutada ja kaasata pahatahtlike või
masspöördumiste esitamisesse. Seadme üleandmine teisele kinnipeetavale võib kaasa tuua ka
seadme üleandnud kinnipeetava menetluslike õiguste riive, näiteks võib teine kinnipeetav
kinnitada dokumendiga tutvumist, millest tulenevad vaidlustamistähtajad.
Kinnipeetava poolt seadme kahjustamisel või lõhkumisel tekib seadme omanikul nõudeõigus
tekitatud kahju hüvitamiseks. Seadme väärkasutuse all peab vangla silmas kõike, mis ei lange
lubatud elektrooniliste toimingute alla ja muid tegevusi, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud,
selleks on näiteks seadme algseadete taastamine, mängude mängimine, keelatud vanglaväline
suhtlemine. Seadme modifitseerimine hõlmab eelkõige seadme terviklikkuse muutmist
olenemata kas tegu on seadme riistvara (tahvelarvuti ehituslik vorm ning selle sisse kuuluvad
seadmed) või tarkvaraga (programmid). Seadme ühendamine muu seadmega võib kaasa tuua
seadme kasutuskõlbmatuks muutumise.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
25. Interneti kasutamine
25.1. Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda
VSkE § 52 1 sätestatud veebilehtedele. Täiendavalt on kinnipeetavatel juurdepääs
tõlkerakenduse veebilehele. Kinnipeetav võib kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku
süsteemi, esitada vanglale pöördumisi ja suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23
nimetatud eesmärgil. Lisaks on kinnipeetavale võimalik lubada tutvuda tema kohta
vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja
arvatud teabega, mille suhtes kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang ja teha sisseoste
veebilahenduse kaudu.
25.2. – 25.3. Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla kohaldatud seadmes
lisaks VsKE §-des 521 ja 522 sätestatule võimaldada interneti kasutamist seoses õppimise ja
töötamisega ning teistes vanglaga kooskõlastatud taasühiskonnastavates tegevustes, kui see
toimub järelevalve all ning on kooskõlas vangistuse eesmärkidega. Selleks, et kinnipeetav võiks
internetti kasutada, peab ta selle kasutamise olema eelnevalt vanglaga kooskõlastanud.
Taasühiskonnastavate tegevuste all peetakse silmas näiteks mitmesugustel koolitustel
osalemist, dokumentide taotlemist ning asutustega suhtlemist. Oluline on, et kinnipeetav
kasutaks internetti eesmärgipäraselt ning see aitaks kaasa tema taasühiskonnastamisele, olles
samal ajal kooskõlas ka vangistuse eesmärkidega.
25.4. Interneti kasutamiseks antud seadme kahjustamine ja rikkumine on vanglas keelatud,
kuna rikutud seadmete kasutamisega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning ka vangla
turvalisusele. Erinevate seadmete ühendamine arvutiga (sh tahvelarvutiga) võib kahjustada
seadet ning rikkuda ka seadme algsätteid.
25.5. Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle
alusel sätestatud piirangute tagamiseks piirata ligipääsu veebilehe osadele ning teha interneti
ja seadme kasutamise üle järelevalvet. Kinnipeetava tegevused interneti ja seadme kasutamise
kohta logitakse. VangS § 29 lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav
telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab, sõnumite sisu võib kontrollida vaid seaduses
sätestatud juhtudel. Vanglateenistusel peab olema võimalik teostada piisavalt järelevalvet
interneti kasutamise üle, et viia miinimumi risk, et kinnipeetavad paneks vanglas toime uusi
kuritegusid.
25.6. Vangla peab interneti kasutamise võimaldamisega seisma ka hea selle eest, et interneti
kasutamisega ei kaasneks kinnipeetavate poolt tegevusi, mis võivad kahjustada või riivata teiste
isikute (sealjuures ka väljaspool vanglat viibivate isikute) põhiseaduslikke õigusi kui ka
julgeoleku. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime
teotada ning seadused sätestavad isikute isiklike õiguste kaitse, sealhulgas au teotamise ja
ebaõigete väärtushinnangute avaldamise eest. Kui kinnipeetav kasutab teiste isikutega
43
suheldes žargooni, ebatsensuurseid, ebaviisakaid, ähvardavad või ahistavaid väljendeid,
väljendab see ilmset lugupidamatust teise isiku vastu ja rikub teise isiku õigusi, seda ka juhul,
kui täidetud ei ole mõni karistusseadustikus (KarS) sätestatud süüteokoosseis. Seetõttu on ka
kinnipeetavatel keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
26. Mobiiltelefoni kasutamine
Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla väljastada vanglaväliseks
kasutamiseks vangla poolt selleks ettenähtud mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni väljastamine on
vajalik olukordadeks, kus kinnipeetaval on vaja vanglat teavitada olulistest asjaoludest, mis on
seotud tema väljaspool vanglat viibimisega või kui vanglal on vajadus võtta ise kinnipeetavaga
ühendust.
Mobiiltelefoni saamisel on kinnipeetav kohustatud sisse logima ametniku juuresolekul, et
veenduda mobiiltelefoni töökorras olekus ning kinnipeetav on väljaspool vanglat
vanglateenistusele kättesaadav. Sellest tulenevalt on kinnipeetaval kohustus mobiiltelefoni
hoida enda juures või lähedal, kuid seda kohas, kus seade ei kahjustuks. Samuti peab
mobiiltelefoni hoidma sisse logituna ning tavareziimil. Seadistamine mõnele muule režiimile on
keelatud, kuna kinnipeetav peab olema vanglale igal ajal kättesaadav ning seadme lülitamine
muule režiimile võib häirida ja takistada telefoni tavapärast kasutamist ja jälgimist. Antud nõue
aitab vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool vanglat õiguskuulekalt, st viibib
kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Kinnipeetaval on lubatud helistada mobiiltelefoniga
üksnes vanglale teadaolevatele numbritele ja võtta vastu kõnesid. Nimetatud piirang aitab
tagada, et kinnipeetav ei suhtleks väljaspool vanglat isikutega, kellest ta ei ole vanglale
teatanud. Suhtlus, millest vangla ei tea, sisaldab julgeolekuriski vanglale ja võib kaasa tuua
soovimatuid tagajärgi, sh võimaluse kinnipeetava põgenemiseks vanglast. Kui kinnipeetav ei
ole andnud vanglale teada isikutest, kellega ta telefoni teel suhtles, on ta kohustatud seda
tegema hiljemalt järgmisel päeval.
Vältimaks andmete väärkasutamist kustutab kinnipeetav enne mobiiltelefoni vanglale
tagastamist kõik enda andmed telefonist. Kõnelogide kustutamine välistab olukorra, kus
kaaskinnipeetav võib helistada võõrastele telefoninumbritele, mis kajastuvad talle väljastatavas
mobiiltelefoni kõnelogis. Mobiiltelefoni kasutamisel vastutab kinnipeetav seadme heakorra
eest, purunemisel või seadme kahjustumisest on kohustus teavitada koheselt vanglateenistujat.
Samuti on keelatud seadme laadimine mõne muu laadimiskaabliga, kuna see võib kahjustada
mobiiltelefoni.
Kuigi avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad on allutatud oluliselt leebemale režiimile kui
kinnises vanglas paiknevad kinnipeetavad, on nad siiski kohustatud järgima vangla seatud
käitumisnõudeid, mis aitavad kindlustada vangistuse korrapärase täideviimise. Neid
käitumisnõudeid tuleb järgida ka väljaspool vangla territooriumi, näiteks kui kinnipeetav töötab
väljaspool vanglat või viibib muul väljasõidul. Vanglale peab olema teada kinnipeetava
viibimiskoht, selleks võib kinnipeetava asukohta positsioneerida.
Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav sarnaselt vangla kinnises osas
tehtavate telefonikõnedega.
(Täiendatud 24.01.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/4, jõust. 01.02.2025)
44