ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Carry Plaks Teie: 04.01.2019
Advokaadibüroo Loor OÜ
Meie: 14.02.2019 nr 2.1.-
5/19/70
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioonile saabus selgitustaotlus seoses videojälgimise ning selle käigus
teostatava näotuvastusega.
Juhin tähelepanu, et 15.01.2019 jõustus uus isikuandmete kaitse seadus (IKS).
Teie viidatud IKS eelnõu § 19 on jõustunud IKS-s § 20 ja on 4. peatüki osa, mis käsitleb
isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja
menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Kui arvestada uue IKS-i seletuskirja1, siis
turvaettevõtete tegevusele ei laiene IKS-i 4. peatükk – ta ei ole käsitletav
õiguskaitseasutusena. See tähendab, et turvaettevõtjate poolsele isikuandmete töötlemisele, sh
jälgimisseadmestiku ja näotuvastuse kasutamisele, kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus
(ÜM) ning siseriikliku seadusena ka turvaseadus.
Uues IKS-is tõepoolest jälgimisseadmete osas erisätteid ei ole ja nagu õigesti märgite, tuleb
sel juhul järgida ÜM üldiseid regulatsioone. Kui pole eriseadust, siis jälgimisseadmete
kasutamise üheks õiguslikuks aluseks saab erasektori korral olla ÜM art 6 lg 1 punktis f välja
toodud õigustatud huvi. Märgin, et see, kas see õiguslik alus on sobivaim, tuleb teha vastava
hindamise käigus ning inspektsioon ei saa siin asuda isikuandmete töötleja asemele, et seda
asjaolu hinnata. Küll ei tulene sealt õigus näotuvastusele, kuna sel juhul on tegu eriliiki
andmete töötlemisega, milliseid ei ole võimalik õigustatud huvi alusel töödelda.
Eriliigiste isikuandmete töötlemist reguleerib ÜM art 9, mille lõige 1 keelab eriliigiliste, sh
biomeetriliste andmete, töötlemise ja lõige 2 toob välja erisused, millal lõiget 1 ei kohaldata ja
see nimekiri on lõplik. Seega pole automaatseks näotuvastuseks (sh objekti jälgimisel) alust
objekti omanikul ega turvatöötlejal/turvaettevõtjal.
Jälgimisseadmete kasutamisega seonduv on turvaseaduses välja toodud, küll aga ei anna
turvaseadus mingit alust eriliigiliste, k.a biomeetriliste andmete, töötlemiseks. Turvaseaduse
8. peatükis on loetletud erivahendeid, mida turvatöötaja võib kasutada, kuid nende hulgas
puuduvad biomeetrilised seadmed. Samuti ei ole valveseadmestikke (sh
jälgimisseadmestikke) võimalik kasutada biomeetria töötlemise jaoks – selline tegevus läheb
kaugemale turvaseaduse §-s 11 toodud kasutamise eesmärgist. Samuti peab arvestama ka
turvatöötaja õiguste ja kohustustega – vt turvaseaduse 7. peatükki. Turvaseadus ei anna alust
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c9f8086-b465-4067-841e-
41e7df3b95af/Isikuandmete%20kaitse%20seadus; lk 21
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kõigi vaatevälja jäävate isikute tuvastamiseks, k.a biomeetriliseks (näo) tuvastamiseks.
Turvaseaduse § 32 lg 2 punkt 2 toob välja, et isikut on õigus kohapeal tuvastada arvestades
isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Kivistik
andmeturbeinspektor
peadirektori volitusel
2 (2)