-864235 -144145 0 0 Lp Carry Plaks Advokaadibüroo Loor OÜ carry.plaks@a b loor.ee Teie: 15 .01.2019 Meie: 14 .02.2019 nr 2.1.-5/19/186 Vastus selgitustaotlusele Esitasite Andmekaitse Inspektsioonile se lgitustaotluse andmesubjektilt nõusoleku küsimise kohta ele ktrooniliste sidevahendite teel. Tänan Teid pöördumise eest. Selgitan, et nii enne kui ka pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist kehtib ka elektroonilise side seadus (ESS), mis reguleerib otseturustuspakkumiste/uudiskirjade saatmist nii era kui juriidilistele isikutele. Siinjuures selgitan, et otseturustuspakkumiste/uudiskirjade saatmine peab vastama nii isikuandmete kaitse üldmääruse kui ESS § 103 1 nõuetele. Järgnevalt vastan Teie küsimustele nende esitamise järjekorras: Kas otseturustuseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta tehtavale Päringule peab kohaldama otseturustuse kohta käivaid piiranguid, isegi, kui Päring ei sisalda sisulist reklaami ja selle eesmärgiks on tegevuse viimine vastavusse GDPR-ga? Nõusolek, millega isik lub ab oma kontaktandmete kasutamist otseturustuseks, peab olema antud juba enne esimese kommertsteadaande saatmist. Seega ei ole korrektne ka selline käitumine, kus ettevõte saadab ilma inimese eelneva nõusolekuta e-kirja, milles küsitakse nõusolekut edaspidiseks kommertsteadaannete saatmiseks. Selline kiri oleks käsitletav otseturustusliku teate saatmisena, mille eesmärgiks on edendada ettevõtte tegevust. Kas Päringu saatmine eraisikute elektroonilistele kontaktidele (kellelt ei ole varasemat nõusolekut) on lubatud (seaduslik), kui selle eesmärgiks on tegevuse viimine vastavusse GDPR-ga? Vaata vastust 1. k üsimusele. Kas sellise Päringu saatmine eraisikute elektroonilistele kontaktidele, kellega on varasem kliendi vms suhe, kuid puudub nõuetekohane nõusolek ning andmete kogumisel ei ole informeeritud keeldumise võimalusest, on lubatu, kui selle eesmärgiks on tegevuse viimine vastavusse GDPR-ga? Juhul kui kontaktandmete esmasel kogumisel ei ole kliendile antud selget ja arusaadavat võimalust keelata o m a kontaktandmete kasutamine otseturustuseks, siis on täitmata ESS § 103 1 lg 3 tingimus ja seega puudub õigus edastada otseturustuspakkumisi. Kui oleksid täidetud eelnevalt nimetatud paragrahvi tingimused, siis on kliendi kontaktandmeid lubatud kasutada üksnes samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks . Kas päringu saatmine eraisiku elektroonilistele kontaktidele (nt
[email protected] / gmail.com), millised on avalikes registrites nt (nt äriregister) märgitud juriidilise isiku elektrooniliseks kontaktiks, on lubatud ilma nõusolekuta? Olukorras kus e-posti aadress on äriregistris kontaktaadressiks, on tegemist juriidilise isiku e-posti aadressiga, millele otseturustuspakkumiste/uudiskirjade saatmine on lubatud, kuid kiri peab sisaldama võimalust nende edas pidist saatmist keelata. M ärgin, et kirja saates tuleb olla kindel, et ei kasuta ta vananenud infot. Näiteks algselt oli ettevõtte äriregistrisse antud e-posti aadressiks nimi@ettevõte.ee , kuid vahepeal on ta e-posti aadressi äriregistris muutnud või üldse lõpetanud tegevuse. Sel juhul pole selle e-posti aadressi puhul tegemist enam juriidilise isiku e-postiga. Samuti peab arvestama ka asjaoluga, et kui juriidiline isik on keelanud otseturustuspakkumiste saamise, siis ei ole lubatud talle uuesti neid pakkumisi saata (vt ESS § 103 1 lg 4 p 5). Kas füüsiliselt isikust ettevõtjate kontakte (e-mail) võib analoogia korras käsitleda nagu juriidiliste isikute kontaktandmeid ja saata ettevõtjale suunatud otseturunduslikke teateid ILMA isiku nõusolekuta? Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistris avaldatud kontaktandmeid võib otseturustuseks kasutada samadel alustel kui juriidilise isiku äriregistris avaldatud kontaktandmeid. Loodan, et sain T eile oma selgitustega abiks olla. Lugupidamisega Kaspar U usnurm vanem inspektor p eadirektori volitusel