-864235 -144145 0 0 Lp Monika Ehand JELD-WEN Eesti AS
[email protected] Teie: 31.01.2019 Meie:26 .02.2019 nr 2.1.-5/19/425 Vastus selgitustaotlusele Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles soovite teada, kas tööandjal on õigus töötajate osas narkootiliste ainete tarbimise kontrolle läbi viia. Esmalt selgitan, et andmed narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise (joobeseisunud i ) kohta on käsitletavad vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) eriliigiliste isikuandmetena. Õiguslik alus joobeseisundi kontrollimiseks saab s eega tuleneda IKÜM artiklist 9. Eriliigilisi isikuandmeid võib töödelda ainult seaduses sätestatud juhtudel või isiku nõusolekul (mitte aga lepingu täitmiseks). Mis puudutab aga nõusoleku alusel andmete töötlemist, siis isiku nõusolek saab isikuandmete töötlemisel aluseks olla vaid selles osas, kus isikuandmete töötlemine ei ole vältimatu ning isikul on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusoleku andmetöötluseks või mitte. Lisaks on töösuhetes nõusoleku alusel andmetöötlus problemaatiline, kuna tööandja ja töötaja on reeglina ebavõrdses olukorras ning teisalt on isikul võimalik igal ajal nõusolek ka tagasi võtta. See ga võib tekkid a olukord, kus töötaja näiteks joobeseisundis olles võtab nõusoleku tagasi ja loobub testi tegemisest. Seega ei täidaks nõusoleku alusel joobeseisundi kontroll oma eesmärki ning andmetöötlus saaks toimuda üksnes seaduses sätestatud juhtudel (vt aluseid täpsemalt IKÜM artikkel 9). Siseriikliku eriseadust, mis annaks tööandjale otseselt õiguse töötajate joobeseisundit kontrollida, aga Eestis ei ole. Seega s eda, kas ja millistel juhtudel on võimalik töötajate joobeseisundit kontr ollida, saab ja peab hindama iga tööandja igal konkreetsel juhul ise. Juhul, kui tööandjal on õiguslik alus joobeseisundi tuvastamiseks olemas, on isikuandmete töötlejal kohustus järgida muuhulgas ka IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõike 1 punktis a, b ja c sätestatut: töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev ; eesmärgi piirang – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel; võimalikult väheste andmete kogumine – isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Seega võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmete töötleja peab andmete töötlemisel alati eelnevalt hindama, kas andmetöötlus on ikka tõesti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kas just sellises ulatuses. S h pea b hindama , kas joobeseisundi kontroll testi läbi viimine on eesmärgi täitmiseks reaalselt vajalik või on muid vähem riivavamaid meetmeid eesmärgi täitmiseks. Valikuvõimaluse korral tuleb eelistada isiku põhiõigusi vähem riivavaid meetmeid. Läbipaistvuse põhimõte eeldab aga seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt ka IKÜM artiklid 12 – 13, ehk koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Samuti rõhutan, et andmetöötluse eesmärk peab olema selge ja arusaadav. Samuti soovitan Teil tutvuda ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga . Juhendis on muuhulgas välja toodud ka andmetöötleja peamiste kohustuste nimekiri. J uhul, kui Teil on siiski kahtlusi , kas ja millisel õiguslikul alusel on võimalik tööandjal töötajate joobeseisundit kontrollida ning kuidas ja milliseid nõuded isikuandmete töötlemisel (joobeseisundi kontrollimisel) täita, soovitan Teil kontakteeruda mõne õigusnõustajaga (õigusbürooga). Lugupidamisega Raiko Kaur vanem i nspektor peadirektori volitusel