Kiri

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.08.2020 16:08 Adressaat: VA_eva <[email protected]> Teema: 6-1/19-2 Kaaskiri_seisukohtade küsimine_Kambja valla ÜP_LS_KSH_VTK kohta 19.08.2020 Manused: Kaaskiri_seisukohtade küsimine_Kambja valla ÜP_LS_KSH_VTK kohta 19.08.2020.asice; KambjaYP_LSjaVTK_03082020.pdf; Kambja_lisa2_03082020.pdf Tere! Edastan Teile Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse seisukohatade küsimiseks. Kirja manuses kaaskiri, Kambja valla ÜP LS js KSH VTK ning ülevaate Kambja vallast. Lugupidamisega, Riivo Leiten planeerimisspetsialist tel: 5672 2025 KAMBJA VALLAVALITSUS Meie:19.08.2020 nr 6-1/19-2 Kaitseminsteerium Otepää vald Maaeluministeerium Kanepi vald Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumi Tartu talitus Siseministeerium Sisekaitseakadeemia Keskkonnaamet Tartumaa Omavalitsuste Liit Veeteede amet Riigimetsa Majandamise keskus Lennuamet MTÜ Eesti Erametsaliit Maa-amet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maanteeamet AS Eesti Raudtee Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusuuringute keskus Muinsuskaitseamet AS Connecto Eesti Põllumajandusamet Eesti Lairiba Arenduse SA Päästeamet AS Emajõe Veevärk Terviseamet AS Tartu Veevärk Politsei- ja Piirivalveamet Ülenurme Teed OÜ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet Elering AS Nõo vald Elektrilevi OÜ Luunja vald Elisa Eesti AS Tartu linn Tele 2 AS Põlva vald Telia Eesti AS Kastre vald Kambja valla üldplaneeirngu lähteseisukohatde ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatuses osas ettepanekute küsimine. Kambja vald on läbi valdade sundliitmise protsessi saanud uued halduspiirid, suurema terroitooriumi ning elanike arvu ning seoses sellega on kehtimas kolm üldplaneeringut. Kambja valla üldplaneeirngu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kambja Vallavolikogu 23. aprilli 2019.a otsusega nr 72. Uue üldplaneeirngu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine. Üldplaneeirnguga hõlmatav ala on kogu Kambja valla territoorium. Käesoleval hetkel on üldplaneeirngu koostamine algetapis. Toimunud on alusmaterjalid koondamine ja analüüs, lähteseisukohtade kujundamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatuse väljatöötamine. Käesolevaga esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §81 lõike 1 alusel üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepankute saamiseks. Planeerimisseaduse §81 lõike 2 alusel on Teil õigus esitada üldplaneeirngu lähteseisukohatde ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud ning anda hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatuse kohta. Pargi 2 Ülenurme alevik e-post: [email protected] SEB Pank EE791010102034606009 Kambja vald tel 750 2600 Swedbank EE592200221068464111 61714 TARTUMAA registrikood 77000275 Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus ning ülevaate Kambja vallast. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30 päeva dokumendi saamisest arvates. Teie ettepanekuid ootame elektrooniliselt aadressile [email protected] või kirja teel Kambja Vallavalitsusele (Pargi tn 2, Ülenurme alevik, Kambja vald) hiljemalt 22.09.2020. Lugupidamisega Riivo Leiten Planeerimisspetsialist Maa- ja ehitusosakond Kambja Vallavalitsus [email protected] 5672 2025 Lisa: Kambja valla üldplaneeringu lähteseiskohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatus Ülevaade Kambja vallast Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast LISA 2 – ÜLEVAADE KAMBJA VALLAST Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 3 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 7 4. Ettevõtlus .......................................................................................................... 8 5. Puhke- ja külastustaristu .................................................................................. 9 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus .......................................................................... 10 6.1. Radoonioht ............................................................................................... 11 7. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................... 12 7.1 Kaitsealad .......................................................................................... 13 7.2 Hoiualad............................................................................................. 19 7.3 Kaitsealused liigid .............................................................................. 20 7.4 Püsielupaigad .................................................................................... 20 7.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid ....................................................... 22 7.6 Kohalikul tasandil kaitstavad objektid ............................................... 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................... 22 9. Vääriselupaigad .............................................................................................. 26 10. Taimestik ja loomastik .................................................................................... 26 10.1. Metsad ................................................................................................... 26 10.2. Sood ....................................................................................................... 26 10.3. Niidud .................................................................................................... 27 10.4. Loomastik .............................................................................................. 27 11. Rohevõrgustik ................................................................................................. 27 12. Põhjavesi ........................................................................................................ 30 12.1. Põhjavee kaitstus .................................................................................. 31 12.2. Hajukoormus .......................................................................................... 33 12.3. Punktkoormus ........................................................................................ 33 13. Pinnavesi ........................................................................................................ 33 13.1. Vooluveekogud ....................................................................................... 35 13.2. Seisuveekogud ....................................................................................... 39 14. Maaparandussüsteemid .................................................................................. 44 15. Üleujutusohuga alad ....................................................................................... 44 16. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................... 45 17. Väärtuslik maastik .......................................................................................... 46 18. Kultuuriväärtused ........................................................................................... 48 18.1. Kultuurimälestised ................................................................................. 49 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid ....................................................... 52 18.3 Maaehituspärandi objektid ...................................................................... 52 18.4. Miljööväärtuslikud alad .......................................................................... 53 18.5. Pärandkultuuri objektid, ........................................................................ 55 18.6. Kalmistud ............................................................................................... 57 19. Maavarad ja maardlad ..................................................................................... 57 20. Taristu............................................................................................................. 58 20.1 Teedevõrk .......................................................................................... 58 Lk 1 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 20.2. Raudtee ............................................................................................. 61 20.3. Lennuväli ........................................................................................... 61 20.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk ............................................................... 61 20.5. Sademevesi ........................................................................................ 65 20.6. Tuletõrje veevõtukohad ..................................................................... 66 20.7. Soojavarustus ................................................................................... 66 20.8. Elektrivõrk ......................................................................................... 66 20.9. Sidevõrk ............................................................................................. 67 21. Taastuvenergeetika ......................................................................................... 68 22. Jäätmemajandus ............................................................................................. 70 22.1 Korraldatud jäätmevedu .................................................................... 70 22.2 Jäätmekäitluskohad ........................................................................... 70 23 Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ......................................... 72 23.1 Keskkonnaohtlikud objektid ............................................................... 72 23.2 Ohtlikud ettevõtted ............................................................................ 72 24 Riigikaitselised ehitised .................................................................................. 73 25 Müra ja vibratsioon ......................................................................................... 73 26 Välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 73 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga mai 2020. Seda dokumenti ei uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus. Lk 2 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 1. Asend Kambja vald asub Tartumaa lõunaosas (Joonis 1). Valla pindala on 275,35 km². Vald piirneb Tartumaal Tartu linnaga, Nõo, Kastre ja Luunja vallaga, Valgamaa Otepää vallaga, Põlvamaa Põlva ja Kanepi vallaga. Kambja vallas on viis alevikku (Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme) ning 40 küla. Kambja valda mõjutab oluliselt Tartu linna lähedus. Tartu on Eesti suuruselt teine linn ja Lõuna-Eesti keskus. Kambja vald asub Tartu ühendusteedel teiste Lõuna-Eesti keskustega, nagu Põlva, Võru, Otepää ja Valga. Läbi valla kulgevad olulised riigimaanteed: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee. Tänane Kambja vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Kambja ja Ülenurme valla sundühendamisel. Ühendati valdavalt linnaline Ülenurme vald ja maaline Kambja vald. Endine Ülenurme vald koos teiste eeslinnavaldadega - Luunja, Tartu ja Tähtvere valdadega moodustab osa Tartu linnapiirkonnast1. Eeslinnavöönd, kus on viimase 15 aastaga toimunud oluline elamuarendus ja tekkinud keskuslinnaga funktsionaalne sidusus, ulatub kuni 10 km linna halduspiirist. Uusasumid ja tööstusalad on tekkinud esmajoones radiaalselt põhimaanteede äärsetesse vöönditesse peamiselt endistele põllumaadele ja looduslikele rohumaadele. Maastikuliselt on uusasumite alad ühetaolise mustriga ja sisaldavad lihtsa kujuga suhteliselt väikesi maaüksusi. Maastikuliselt jääb valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaale, valla lõunaosa Otepää kõrgustikule. Üleminek lavamaalt kõrgustikuks toimub umbes Kambja joonel, kus kõrgused on 90–100 m ü.m.p.. Kagu-Eesti lavamaale jääval osal on nõrgalt lainjad moreenitasandikud ja nende vahel paiknevad laugeveerulised nõod (Külitse-Ilmatsalu nõgu) koos tänaseks kuivendatud ja osaliselt kultuuristatud Konsu sooga ning Porijõega. Lavamaa osa on valdavalt kultuuristatud ja põllumajanduslik. Valla lõunaosale ehk Otepää kõrgustiku põhjanõlvale seevastu on iseloomulikud kaldpindsed moreenkünkad ja nende vahelised orustikud. Kambjast lõunas paikneb kirde–edela-sihiline avar Peeda jõe äärne nõgu. Otepää kõrgustikule on omased suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Võrreldes lavamaaga on siin suurema metsasus. Põllud on väikesed ning need vahelduvad järsematel nõlvadel ja nõgudes paiknevate metsatukkade ja rohusoodega, mistõttu maastikupilt on kirev. Enim põlde on Kambja ümbruses, Pangodi piirkond on metsane. 1 Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapiirkonna%20strateeg ia_kinnitatud%20181214.pdf Lk 3 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 1. Kambja valla asend 2. Asustus ja rahvastik Kambja vallas on 45 asulat, neist viis alevikku ja 40 küla (Tabel 1). Seisuga 01.05.2020 oli vallas 11 659 elanikku. Tartu lähipiirkonnas asuvates asulates: Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Soinaste küla, Räni alevik, Külitse alevik, Õssu küla, Uhti küla, Lemmatsi küla, Laane küla ja Reola küla, mis on osaks Tartu linnapiirkonnast, elab kokku 8833 inimest ehk 76% kogu valla elanikest. Lisaks Ülenurme alevikule on kohalikuks keskuseks ka Kambja alevik. Tartu maakonnaplaneeringuga2 on lähikeskuseks määratud Vana-Kuuste küla. Valla lõunaosa suuremaks keskuseks on Pangodi küla. Pangodi järve lähedal on mitmeid endiseid suvilakooperatiive, kus on arvestatav hooajaline elanikkond. Tabel 1. Elanike arv Kambja valla asustusüksustes (allikas: rahvastikuregister, 01.05.2020) Asustusüksus Elanike arv Ülenurme alevik 2625 Tõrvandi alevik 1912 Soinaste küla 1234 Räni alevik 828 2 Tartu maakonnaplaneering 2030+ Lk 4 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Asustusüksus Elanike arv Külitse alevik 758 Kambja alevik 611 Õssu küla 450 Uhti küla 317 Lemmatsi küla 285 Vana-Kuuste küla 238 Laane küla 220 Reola küla 204 Lalli küla 132 Lepiku küla 115 Rebase küla 114 Suure-Kambja küla 105 Pangodi küla 93 Aakaru küla 89 Kaatsi küla 85 Sirvaku küla 81 Kammeri küla 77 Mäeküla 71 Pühi küla 71 Raanitsa küla 65 Sipe küla 65 Soosilla küla 63 Kodijärve küla 55 Pulli küla 55 Virulase küla 55 Ivaste küla 52 Sulu küla 50 Kavandu küla 48 Kullaga küla 44 Paali küla 42 Palumäe küla 42 Madise küla 40 Tatra küla 39 Oomiste küla 34 Reolasoo küla 31 Kambja vald (aadress määramata) 30 Täsvere küla 30 Visnapuu küla 28 Talvikese küla 25 Läti küla 19 Riiviku küla 19 Kõrkküla 13 Kokku 11659 Lk 5 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Kambja valla elanikkond on viimase 10 aastaga tervikuna kasvanud 20% võrra ( Kambja valla elanikud 12000 11500 11000 10500 10000 9500 9000 8500 8000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Statistikaamet Rahvastikuregister Joonis 2). Statistikaameti ja rahvastikuregistri andmete võrdlus näitab, et 31.12.2011 rahvaloenduse ajal elas endises Ülenurme vallas ligikaudu 1800 inimest rohkem, kui oli valda samal ajal registreeritud. Ilmselt registreeriti/registreeritakse end valla elanikuks mõnevõrra hiljem, kui on valda reaalselt elama asutud. Selle põhjuseks võivad olla lasteaia- või koolikohad Tartu linnas. Nagu näitab valla rahvastikupüramiid (Joonis 3), liiguvad valda elama peamiselt noored lastega pered. Nii vanusrühmad 0-14 kui ka 30-39 on Eesti keskmisest oluliselt suuremad. Kambja valla elanikud 12000 11500 11000 10500 10000 9500 9000 8500 8000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Statistikaamet Rahvastikuregister Joonis 2. Kambja valla elanike arv aastatel 2010-2020 (Statistikaameti3 ja rahvastikuregistri4 andmed) 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on valla rahvastikust 65,3% tööealised (vanuses 15-64), 22,9% tööeast nooremad (vanuses 0-14) ja 11,7% tööeast vanemad (vanuses 65+). Sellest tingituna on 3 Statistikaameti rahvaarv põhineb 31.12.2011 rahvaloenduse andmetel, mida on järgmistel aastatel korrigeeritud rahvaarvu muutusega ja 2016. aasta rahvastikuregistri andmete põhjal. 4 Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt isikuga toimuvate sündmuste registreerimisel või dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes. Lk 6 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast ka demograafiline tööturusurveindeks5 ebaharilikult kõrge 1,43 (Eesti keskmine 0,84) ning ülalpeetavate määr madal 52,8% (Eesti keskmine 55%) (01.01.2019 Statistikaameti andmed). Joonis 3. Kambja valla rahvastikupüramiid 01.01.2020 seisuga (allikas: Statistikaamet) 3. Sotsiaalne taristu Sotsiaalne taristu vastab valla rahvastiku- ja asustusstruktuurile. Suurt rõhku on pandud haridusele ning spordile ja vaba aja veetmise võimalustele. Kiire elanikkonna kasv Tartu linnapiirkonda jäävates asulates on tinginud suure lasteaiakohtade vajaduse. 2018/2019 õppeaastal õppis Kambja valla lasteaedades kokku 636 last. Vallas on neli lasteaeda: Ülenurme Lasteaed, Tõrvandi Lasteaed Rüblik, Soinaste Laululinnu Lasteaed filiaaliga Eerikal, Kambja Lasteaed Mesimumm ning üks põhikool- lasteaed: Kuuste Kool, kuid linnapiirkonnas oli lasteaia järjekorras seisuga 30.04.2019 564 last vanuses 1,5 kuni 6 aastat. Lasteaiakohtade puuduse probleemi lahendamiseks on ehitamisel uus lasteaed Tõrvandisse. Valla suurim kool on Ülenurme Gümnaasium, kus õpib 81% valla koolide õppuritest. Ülejäänud õpilased käivad Kambja Põhikoolis, Kuuste Koolis ja Unipiha Algkoolis. Väljaspool Kambja valda õppis 427 last põhikoolis ja 210 noort gümnaasiumis (neist Tartu linnas 191) - kokku 637 õppurit. 5 Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Lk 7 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Vallas on ka kaks riigikooli: Kammeri Kool erivajadustega lastele ja Eesti Lennuakadeemia, mis pakub lennundusalast rakenduskõrgharidust ja täiendõpet. Huviharidusõpet pakuvad Ülenurme Muusikakool ja Ülenurme võimlemiskool. Huvitegevust pakuvad Kambja pere- ja noortekeskus, Ülenurme pere- ja noortekeskus, Tõrvandi pere- ja noortekeskus ja Kuuste noortetuba. Noortekeskusi haldab MTÜ Õnnemaa. Valla spordi- ja liikumisobjektid asuvad peamiselt koolide lähedal. Eesti spordiregistrisse on kantud: Kambja Spordihoone ja staadion, Kambja terviserajad, Kammeri Kooli võimla, staadion ja tenniseväljak, Kuuste Kooli saal-aula, Kuuste pargi spordirajatised, Sipe küla rannavõrkpalliplats, Tõrvandi jõulinnak, Tõrvandi Parkmetsa terviserada ja jõulinnak, Tõrvandi rannavõrkpalliväljak, Tõrvandi Spordihoone, Tõrvandi staadion, Unipiha Algkooli võrkpalliplats, Unipiha jõulinnak, Vanamõisa palliväljakud, Ülenurme Gümnaasiumi Spordihoone, staadion, jõulinnak ja lasketiir, Ülenurme Kalda rannavõrkpalliplats. Kultuurielu korraldamisega tegelevad Reola kultuurimaja Uhti külas ja Kambja kultuurikeskus asukohaga Kambja Põhikoolis, samuti on seltsimaja Vana-Kuuste külas. Vallas on viis raamatukogu: Kambja, Kuuste, Külitse, Tõrvandi ja Ülenurme. Sotsiaalhoolekandeasutused on vanurite kodu Ülenurme alevikus, SA Aarike Hooldekeskus üldhooldekodu Virulase külas ja AS Hoolekandeteenused Kodijärve Kodu psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Kambja aleviku tervisekeskuses pakutakse erinevaid teenuseid: esmatasandi arstiabi (perearst, pereõde), hambaravi, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsiooniteenus, psühholoogiline nõustamine ning massaaž. Majas tegutseb ka apteek ning postkontor. Kambja valla territooriumil tegutseb MTÜ Tõrvandi Päästeselts kahe komandoga Tõrvandi alevikus Papli 4 ja Kambja alevikus. Äriregistri andmetel oli 2018. aastal vallas kokku 90 mittetulundusühingut, kes tegutsesid väga erinevates suundades. Ühel või teisel moel kohalikku elu edendavaid ühendusi on neist ligikaudu 40. 4. Ettevõtlus Kambja vallas oli 2018. a. äriregistri kontaktaadressi järgi 1310 äriühingut, neist viis sihtasutust. Ettevõtete arvu, töötajate arvu, käibe ja ekspordinäitajate järgi on kõige olulisemad tegevusvaldkonnad töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus (Tabel 2). Veonduse ja laonduse valdkonna suur töötajate arv on tingitud bussifirma AS Sebe 343 töötajast, kellest vaid väike osa töötab reaalselt Kambja vallas. Valdav osa ettevõtteid paikneb Tartu linnapiirkonnas, sh Ülenurme alevikus 232, Tõrvandi alevikus 214, Soinaste alevikus 152, Räni alevikus 136, Laane külas 77, Reola külas 55 ja Õssu külas 77 ettevõtet. Ülenurmest ja Reolast on kujunenud Lõuna‐Eesti tootmis‐kaubanduslogistika piirkond (raudtee‐maantee‐lennuväli), sinna on ringtee jätkuna paigutatud ridamisi hulgiladusid ja suuremahuliste kaupade tootmist6. Tabel 2. Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: äriregister, 2018) Valdkond Ettevõtete Töötajate Käive Eksport arv arv Töötlev tööstus 122 880 132093109 45916836 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 218 789 170579876 23704118 mootorrataste remont Ehitus 194 686 87362246 4117699 6 Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine, 2017 OÜ Cumulus Consulting, Irbis Konsultatsioonid OÜ, Positium LBS OÜ, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/sites/default/files/5253_Tartu_ettevotluse_ruumiline_areng_2017.pdf Lk 8 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Valdkond Ettevõtete Töötajate Käive Eksport arv arv Veondus ja laondus 76 587 32116894 4540398 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 181 151 9039497 3371928 Põllumajandus 116 134 11099036 685621 Haldus- ja abitegevused 69 71 4276886 538282 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 34 64 1042445 Kinnisvaraalane tegevus 101 57 6042508 51531 Muud teenindavad tegevused 66 50 24143384 973932 Majutus ja toitlustus 16 50 2239296 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14 33 1088870 Info ja side 51 28 2145406 68761 Veekogumine, -töötlus ja -varustus 2 26 2480799 88042 Haridus 20 20 1359372 Finants- ja kindlustustegevus 21 8 615992 Elektrienergia, gaasi, auru ja 2 1 36720 konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus 3 0 34060 Põllu- ja metsamajandus on esindatud 116 ettevõtte ja 134 töötajaga, peamiselt tegeletakse taimekasvatusega. PRIA7 andmetel on vallas 186 loomakasvatushoonet. Suures enamuses on need oma tarbeks loomapidajad: 107-s kohas peetakse mesilasi, 15-s hobused, 9-s kitsi, 21-s lambaid, 26-s veiseid. Kambja vallas ei ole ühtki kaasaegses mõttes suurfarmi. 5. Puhke- ja külastustaristu Kambja valla puhkealad on kohaliku ja regionaalse tähtsusega, olulisemateks arendatavateks puhkepiirkondadeks on Aardlapalu, Ihaste ja Pangodi. Maakondlikuks huviks on Aardlapalu liivakarjääri maa-alale rekreatsiooniala loomine8. Aardlapalu liivakarjääri kaevandamistööde tulemusena on Emajõe luhal, Porijõe ja Savijõe vahelisel alal munitsipaalomandis oleval Aardlapalu kinnistul tekkinud ca 20 ha suurune maa-ala, mida on perspektiivis võimalik nii valla kui ka Tartu linna inimestel kasutada puhkealana. Liivavarude ammendumisel võib järv kujuneda ca 40 ha suuruseks. Kuna järv on ühenduses Emajõega, siis on puhkealale võimalik pääseda ka laeva või paadiga. Ropka-Ihaste looduskaitseala pakub huvi peamiselt linnuvaatlejatele jt loodushuvilistele. Selle kaitsekorralduskava näeb ette Ihaste õpperada Ihaste sihtkaitsevööndisse. Raja pikkuseks on umbes 2,8 km ja sellel paikneb 7 kirjelduspunkti. Õpperaja eesmärk on tutvustada ala taimestikku ja kooslusi9. 7 PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ 8 Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018 Kättesaadav: https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/Tartumaa_arengus trateegia2040.pdf 9 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf Lk 9 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Kambja vald jääb RMK Tartu-Jõgeva puhkeala lõunaossa, mis kuulub Tartu-Valga külastusalade hulka. Kambja valla ainuke aktiivse külastushuviga piirkond on Pangodi järve ääres, kuhu RMK on rajanud ka puhketaristu (Joonis 4). Pangodi telkimisala on Tartu-Jõgeva puhkeala lõunaosa üks kõige külastatavamaid objekte. RMK külastusmahu seire andmetel on perioodil 2016-2018 tehtud keskmiselt 39 600 külastust (loendusperioodil maist kuni novembrini). RMK 2015. aasta külastajauuringu järgi on Tartu-Jõgeva puhkeala külastajatest 40% pärit Tartust ja 71% on korduvkülastused. Peamiseks tegevuseks on metsas olemine, jalutamine, marjade ja seente korjamine, kalastamine ja pikniku pidamine. Joonis 4. Külastuskorraldusliku taristu paiknemine Pangodi järve ääres 10 Ülenurme alevikus 13,2 ha suurusel maa-alal asub Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseum kavandab uuele maa-alale (0,66 ha) rajada õppetalu ning tänapäeva keskkonna- ja põllumajanduse arengusuundade tutvustamiseks rekonstrueerida Ülenurme mõisa moonakamaja Hariduskeskuseks. 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus11 Kambja vald asub Otepää kõrgustikul ja Ugandi lavamaal, jäädes Kõrg-Eesti alale, mis vabanes mandrijääst varem kui Madal-Eesti piirkond. Iseloomulikud on vahelduvad mäed ja orud, milles asuvad järved või soostunud alad. Maapinna kõrgused ja liigendatus suureneb kirdest edelasse. Kambja vald asub tasasel Kesk-Devoni platool, mida liigestavad sügavad ürgorud. Tasasel platool on aluspõhja pealispinna absoluutne kõrgus vahemikus 40–80 m, suurenedes ühtlaselt põhjast lõunasse. Suurimas, Tartu–Kambja– Vooreküla joonel asuvas ürgorus jääb aluspõhjakivimite pealispind Ülenurme–Aardlapalu piirkonnas kuni 86 m absoluutsele kõrgusele. Oru põhi lõikub Pärnu kihistu liivakividesse. Reolasoo piirkonnas ühineb eelmisega edela–kirdesuunaline Tatra ürgorg, mida kaasaegses reljeefis markeerib Tatra jõe 10 RMK Tartu-Valga külastusala. Külastuskorralduskava 2020-2029. RMK Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: https://media.rmk.ee/files/Tartu_Valga%20k%C3%BClastusala%20k%C3%BClastuskorralduskava.pdf 11 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 Lk 10 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast org. Geofüüsikaliste andmete alusel ei moodusta Tatra ürgorg ja Pangodi järve piirkonnas piiritletud org ühtset tervikut. Kambja valla territooriumil moodustavad pinnakatte mitmesuguse päritoluga setted. Lainjas- tasandikulise reljeefiga aladel on mulla lähtekivimiteks punakaspruun liivsavimoreen. Kambja valla põhja- ja keskosas, Kesk-Devoni platootasandikul, on pinnakatte valdavaks paksuseks kuni 5 meetrit, lõunapoolses osas 5–15 m. Õhukese pinnakattega alasid esineb kohati liivakividesse lõikunud orgude veerudel. Valla keskosas on pinnakatte setete paksus 50-60 m (Ropka ja Räni piirkonnas). Tatra orus on setete paksus 21–34 m, sellest edela pool, Pangodi järve piirkonna orundis 113,6 m. 6.1. Radoonioht12 Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus suuremal osal Kambja valla territooriumil pinnastes vahemikku madalast (0-10 kBq/m3) normaalseni (10-50 kBq/m3), valla loode- ja kirdeosas on interpoleeritud väärtused kohati kõrged13 (Joonis 5). Seega seatakse ÜP-ga ehitustingimused, millega arvestada kõrge radooniohuga piirkondades. Joonis 5. Radooni sisaldus pinnaseõhus Kambja valla territooriumil14 12 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 13 Kokku eristatakse 4 pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0–10 kBq/m³ madal; 2) 10–50 kBq/m³ normaalne; 3) 50–250 kBq/m³ kõrge ja 4) > 250 kBq/m³ ülikõrge (Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017) 14 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf Lk 11 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 7. Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse15 § 4 lg 1 alusel on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Teave Kambja vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist (kaitsealade kirjeldus ja joonised)16 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (kaardikihid jooniste koostamiseks)17. Nimetatud kaitstavatest loodusobjektidest ei leidu Kambja valla territooriumil kaitstavaid kivistisi ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid objekte. Kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) leidub vallas kokku 1802 hektaril ja need moodustavad 15,2% valla territooriumist. Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste kaitse-eeskirjadega, hoiualadel ja püsielupaikades vastavate määruste18 ja looduskaitseseaduse alusel. Kaitstavate alade kaitset korraldatakse kaitsekorralduskavadega ja liikide tegevuskavadega. Ülevaade Kambja vallas kaitstavate loodusobjektide paiknemisest on esitatud Joonis 6. 15 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 16 Keskkonnaregister, seisuga 25.05.2020 17 EELIS, seisuga 25.05.2020 18 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I, 19.11.2019, 14) Lk 12 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid Kambja vallas (aluskaart: Maa-amet, 2020)19 7.1 Kaitsealad Kambja valla territooriumil on seitse kaitseala. EELIS-e andmetel (seisuga 25.05.2020) ei ole Kambja vallas kavandatavaid kaitsealasid. 19 EELIS, seisuga 25.05.2020 Lk 13 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast LOODUS- JA MAASTIKUKAITSEALAD Pangodi maastikukaitseala (registrikood KLO1000288) asub Kambja valla edelaosas Oomiste, Pangodi, Kodijärve ja Palumäe külas (vt joonis 7). Kaitseala paikneb Otepää kõrgustiku servaalal ja kaitseala pindala on 382,7 ha, millest Pangodi järv moodustab 115 ha. Pangodi maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga20. Kaitse korraldamise aluseks on Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-202421. Pangodi MKA kaitse-eesmärk on: − säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust; − kaitsta ja säilitada Kodijärve mõisa parki; − kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas; − kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik on vingerjas (Misgurnus fossiilis); − kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat (Jovibarba sobolifera) ja harilikku käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende kasvukohti. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Kaitseala Pangodi järve osa kuulub Natura 2000 võrgustikku Pangodi loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Joonis 7. Pangodi maastikukaitseala Ropka-Ihaste looduskaitseala (registrikood KLO1000633) asub osaliselt Kambja vallas – valla kirdeosas Reola ja Soinaste külas. Lisaks Tartu linnas, Kastre vallas Aardla, Haaslava ja Aardlapalu külas (vt joonis 8). Kaitseala kogupindala on 790,6 ha, sellest veeosa pindala 79,6 ha. 20 Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 19.12.2017, 18) 21 Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/pangodi_mka_kkk.pdf Lk 14 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Kaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud määrusega „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“22. Kaitse korraldamise aluseks on Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-202423. Ropka-Ihaste LKA eesmärk on kaitsta: − Ropka-Ihaste luhta kui olulist lindude rändepeatus- ja pesitsuspaika; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*); − nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk (Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis); − nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas ja milleks on tutkas (Philomachus pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), mustviires (Chlidonias niger), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk (Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola); − rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons), rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti (Podiceps grisegena) elupaiku; − pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi (Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohti; − tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaiku. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala territoorium kuulub valdavas osas Natura 2000 võrgustikku Ropka-Ihaste loodus- ja linnualana (vt täpsemalt ptk 8). 22 Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 21.10.2014, 10) 23 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf Lk 15 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 8. Ropka-Ihaste looduskaitseala Vana-Kuuste looduskaitseala (registrikood KLO1000710) asub osaliselt Kambja vallas – valla idaosas Vana-Kuuste ja Sipe külas (vt joonis 9). Lisaks Kastre vallas Lange, Igavere, Tõõraste, Ignase ja Kõivuküla külas. Kaitseala pindala on 519,2 ha. Vana-Kuuste looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud määrusega „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“24. Vana-Kuuste LKA kaitse-eesmärk on: − kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; − kaitsta kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaika. Kaitseala maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud. 24 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17) Lk 16 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 9. Vana-Kuuste looduskaitseala KAITSTAVAD PARGID Kaitsealuste parkide kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“25. Ülenurme mõisa park (registrikood KLO1200243) asub Kambja valla kirdeosas Ülenurme alevikus (vt joonis 10). Kaitstava mõisapargi pindala on 3,5 ha. Joonis 10. Ülenurme mõisa park Suure-Kambja mõisa park (registrikood KLO1200301) asub Kambja valla keskosas Suure-Kambja külas (vt joonis 11). Kaitstava mõisapargi kogupindala on 18,6 ha, sellest veeosa pindala 2,4 ha. Kaitseala läbib Peeda jõe loodusala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku (vt täpsemalt ptk 8). 25 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8) Lk 17 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 11. Suure-Kambja mõisa park Kammeri park (registrikood KLO1200187) asub Kambja valla edelaosas Kammeri külas (vt joonis 12). Kaitstava mõisapargi pindala on 4,9 ha. Joonis 12. Kammeri park Vana-Kuuste mõisa park (registrikood KLO1200239) asub Kambja valla idaosas Vana-Kuuste külas (vt joonis 13). Kaitstava mõisapargi pindala on 7,5 ha. Lk 18 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 13. Vana-Kuuste mõisa park 7.2 Hoiualad Kambja valla territooriumil on kaitse alla võetud üks hoiuala26. Peeda jõe-Idaoja hoiuala (registrikood KLO2000160) paikneb kahe lahustükina Kambja valla keskosas Kaatsi, Suure-Kambja, Pulli, Mäeküla, Paali ja Lalli külas (vt joonis 14). Hoiuala kogupindala on 4,0 ha, sellest veeosa pindala 0,3 ha. Peeda jõe - Idaoja hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Joonis 14. Peeda jõe-Idaoja hoiuala Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. 26 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I 2006, 27, 203) Lk 19 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Peeda jõe loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Hoiuala kaitse korraldamiseks on koostatud „Peeda jõe - Idaoja hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020“. 7.3 Kaitsealused liigid Kambja vallas on 24.04.2020 seisuga registreeritud 834 kaitsealuse liigi leiukohta. Ülevaade liikidest on . 7.4 Püsielupaigad Kambja vallas on registreeritud 8 kaitsealuse liigi püsielupaika ning lisaks kümme projekteeritavat püsielupaika (vt Tabel 4). Lk 20 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 3. Kaitsealused liigid Kambja vallas27 Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid I kaitsekategooria Väike-konnakotkas Püsiksannikas, sinine kopsurohi, limatünnik II kaitsekategooria Kanakull, harivesilik, tõmmu- Kärbesõis, Russowi sõrmkäpp, emaputk, või habelendlane, põhja- kuninga-kuuskjalg, täpiline sõrmkäpp, nahkhiir, harilik mudakonn, ainulehine soovalk, pehme veelendlane, mustlaik-apollo, koeratubakas, aasnelk, soohiilakas, rohunepp, paksukojaline kõdu-koralljuur, väike käopõll, harilik jõekarp, laanerähn, tõugjas, muguljuur, kollane kivirik, jumalakäpp, suurkõrv, tiigilendlane, palu-karukell, lõhnav käoraamat, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir, karvane maarjalepp, sookäpp, harilik pargi-nahkhiir. käokuld, võsu-liivsibul, mugultorik III Järvekonn, valgelaup-rabakiil, Kahkjaspunane sõrmkäpp, siberi kaitsekategooria suur-rabakiil, valge-toonekurg, võhumõõk, ahtalehine ängelhein, balti suur-kuldtiib, tiigikonn, harilik sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur käopõll, kärnkonn, tähnikvesilik, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kaldapääsuke, kodukakk, vööthuul-sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, rabakonn, rohukonn, tamme- kahelehine käokeel, lääne-mõõkrohi, kirjurähn, sookurg, veekonn, harilik ungrukold, kuradi-sõrmkäpp, hall kimalane, kivikimalane, roomav öövilge, sulgjas õhik, aas- maakimalane, niidukimalane, karukell, valge vesiroos, hall käpp, põldkimalane, sorokimalane, laialehine neiuvaip, künnapuu, tume kimalane, hännak-rabakiil, ohakasoomukas, läikiv kurdsirbik, mustviires, õõnetuvi, rohe- karukold vesihobu, suurkoovitaja, hink, vingerjas, võldas, laiujur. Tabel 4. Püsielupaigad Kambja vallas28 Registrikood29 Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha KLO3000373 Raanitsa väike-konnakotka püsielupaik Raanitsa küla, Pulli 3,1 küla KLO3000323 Tatra kollase kiviriku püsielupaik30 Tatra küla 2,8 KLO3000994 Reolasoo väike-konnakotka püsielupaik Vana-Kuuste küla, 3,1 Uhti küla KLO3001424 Vana-Kuuste väike-konnakotka püsielupaik Vana-Kuuste küla 3,1 KLO3001212 Kullaga käpaliste püsielupaik Kullaga küla 8,2 KLO3001866 Kavandu sinise kopsurohu püsielupaik Kavandu küla 1,3 KLO3002028 Pulli sinise kopsurohu püsielupaik Pulli küla 1,1 KLO3002056 Täsvere väike-konnakotka püsielupaik Täsvere küla 3,1 PLO1000060 Aakaru püsiksannika püsielupaik Aakaru küla 3,4 PLO1001291 Aakaru püsiksannika püsielupaik Aakaru küla, Tatra 4,5 küla 27 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 28 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 29 Tabelis on tähisega KLO märgitud kaitstavad püsielupaigad ning tähisega PLO on märgitud kavandatavad püsielupaigad (PLO – projekteeritav loodusobjekt) 30 Ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Tatra loodusala Lk 21 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast PLO1001296 Kaatsi püsiksannika püsielupaik Kaatsi küla, 3,4 Mäeküla küla PLO1001301 Lalli püsiksannika püsielupaik Lalli küla 4,7 PLO1001303 Madise püsiksannika püsielupaik Madise küla, 13,2 Mäeküla küla PLO1001304 Prangli püsiksannika püsielupaik Talvikese küla, 12,3 Kanepi vald Prangli küla PLO1001307 Reolasoo püsiksannika püsielupaik Vana-Kuuste küla 25,7 PLO1001306 Reola-Ülenurme püsiksannika püsielupaik Reola küla, 11,6 Ülenurme alevik PLO1001309 Tatra oru püsiksannika püsielupaik Lepiku küla, 116,9 Madise küla, Reolasoo küla PLO1000053 Vana-Kuuste püsiksannika püsielupaik Vana-Kuuste küla 20,4 7.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid Kambja valla territooriumil on registreeritud kaks kaitstavat looduse üksikobjekti (vt Tabel 5). Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kambja vallas31 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp KLO4000363 Kambja mänd; Kambja alevik puu ja puudegrupid (Mänd) KLO4000771 Ristimänd; Kaatsi küla puu ja puudegrupid (Mänd) 7.6 Kohalikul tasandil kaitstavad objektid Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 24.04.2020) ei ole Kambja vallas kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. 8. Natura 2000 võrgustiku alad Kambja valla territooriumil on registreeritud neli loodusala ja üks linnuala, mis kuuluvad üle- euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku32. Natura 2000 alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis . Tabel 6 on koondatud Natura alade iseloomustus, sh kaitsekord ja kaitsekorralduskavad. Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv33 ja linnudirektiiv34 ning looduskaitseseadus35. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja 31 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 32 Keskkonnaregister, seisuga 15.05.2020 33 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) 35 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) Lk 22 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast püsielupaikade kaitse kaudu. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks. Joonis 15. Natura 2000 alad Kambja valla territooriumil36 (aluskaart: Maa-amet, 2020) 36 EELIS, seisuga 15.05.2020 Lk 23 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 6. Kambja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad37 Registrikood Nimetus Asukoht Pindala, Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava Kambja ha vallas RAH0000148 Pangodi Palumäe 101,3 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Pangodi Pangodi loodusala küla, looduslikult rohketoitelised järved (3150); maastikukaitseala maastikukaitseala Kodijärve II lisas nimetatud liik, mille isendite kaitse-eeskiri (RT I, kaitsekorralduskava küla, elupaika kaitstakse, on harilik vingerjas 19.12.2017, 18). aastateks 2015-2024. Pangodi (Misgurnus fossilis). küla. RAH0000012 Peeda jõe Kaatsi küla, 5,7 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Hoiualade kaitse alla Peeda jõe - Idaoja loodusala Mäeküla jõed ja ojad (3260). võtmine Tartu hoiuala küla, Suure- maakonnas (RT I kaitsekorralduskava Kambja 2006, 27, 203). aastateks 2011-2020. küla, Paali Looduskaitseseadus küla, Pulli (RT I, 06.05.2020, küla. 17); Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8). RAH0000504 Ropka- Reola küla, 755,6 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Ropka-Ihaste Ropka-Ihaste Ihaste Soinaste on huumustoitelised järved ja järvikud looduskaitseala looduskaitseala loodusala küla. (3160), lamminiidud (6450) ning moodustamine ja kaitsekorralduskava soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); kaitse-eeskiri (RT I, 2015-2024. II lisas nimetatud liigid, mille isendite 21.10.2014, 10). elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), 37 Keskkonnaregister, seisuga 15.05.2020 Lk 24 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registrikood Nimetus Asukoht Pindala, Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava Kambja ha vallas harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus) ja emaputk (Angelica palustris). RAH0000657 Tatra Tatra küla. 2,8 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Laialehise nestiku, loodusala allikad ja allikasood (7160); soohiilaka ja kollase II lisas nimetatud liik, mille isendite kiviriku elupaika kaitstakse, on kollane kivirik püsielupaikade kaitse (Saxifraga hirculus). alla võtmine ja kaitse- eeskiri (RT I, 19.07.2018, 16). RAH0000070 Ropka- Reola küla, 755,6 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Ropka-Ihaste Ropka-Ihaste Ihaste Soinaste soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), looduskaitseala looduskaitseala linnuala küla. luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart moodustamine ja kaitsekorralduskava (Anas penelope), sinikael-part (Anas kaitse-eeskiri (RT I, 2015-2024. platyrhynchos), rägapart (Anas 21.10.2014, 10). querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Lk 25 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 9. Vääriselupaigad Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur38. Riigimetsas asuvate vääriselupaikade kaitse on kohustuslik, erametsas vabatahtlik. Vääriselupaiku, nende määramist ja kaitset reguleeritakse metsaseaduse ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 239 alusel. Keskkonnaregistri andmetel on Kambja valla territooriumil 19 vääriselupaika40. 10. Taimestik ja loomastik 10.1. Metsad Kambja vallas moodustab metsamaa pindala ca 38% valla kogu territooriumist 41 (Metsaregistrisse on kantud metsamaad 9510 ha ulatuses, moodustab 35% valla territooriumist42). Metsaderohke on eeskätt valla lõuna- ja edelaosa, lisaks Läti küla ümbrus valla lääneosas. Kambja vallas on kõige enam levinud laanemetsad jänesekapsa kasvukohatüübis (ligi 4000 ha) ja sinilille kkt (1060 ha). Rohkelt leidub ka jänesekapsa-kõdusoo kkt metsi, mis on tekkinud pikaajalise ja intensiivse kuivendamise tulemusel. Seda tüüpi metsi leidub mosaiikselt kogu valla territooriumil, rohkem valla keskosas, Tatra jõe ja Porijõe piirkonnas (Vana-Kuuste külas). Sinilille kkt laanemetsad levivad ulatuslikumalt valla edelapiiril Ivaste külas. Valla lõunaosas on valdavad Kagu-Eestile tüüpilised mustika kkt arumetsad. Valla põhjaosas (Külitse, Laane küla jne) kasvavad metsad on sageli naadi kasvukohatüüpi kuuluvad salumetsad, need metsad levivad mosaiikselt kõikjal vallas, ulatuslikumalt veel Pangodi järvest lõunasse jääval vahelduva reljeefiga maastikul. Puuliikidest domineerivad kask, kuusk ja mänd. Lehtpuudest levivad lisaks kasele halli lepa ja haava enamusega puistud43. Kambja valla territooriumil on registreeritud järgmised Loodusdirektiiviga kaitstavad metsaelupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Pindalaliselt on enam levinud siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad- ja soolehtmetsad. Loodusdirektiiviga kaitstavate metsaelupaigatüüpide kogupindala on keskkonnaregistri andmetel 142 ha. 10.2. Sood Kambja vallas moodustab märgalade pindala 2,9% valla kogu territooriumist 44. Kambja vallas ei ole ulatuslikke soomassiive. Soostunud alad paiknevad sageli küngaste vahelistes orgudes, eelkõige valla kesk- ja lõunaosas. 38 Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) 39 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10). 40 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 41 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 42 Metsaregister, seisuga 29.05.2020 43 Metsaregister, seisuga 29.05.2020 44 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 Lk 26 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Loodusdirektiiviga kaitstavate sooelupaigatüüpide kogupindala on keskkonnaregistri andmetel 60 ha45. Sootüüpidest on enamlevinud allikasood, vähemal määral esineb madalsoid ja siirdesoid. Loodusdirektiiviga kaitstavatest sooelupaigatüüpidest esinevad siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230) ning allikasood (7160). 10.3. Niidud46 Kambja vallas moodustab rohumaade pindala 10,7% kogu valla territooriumist47. Niite leidub peamiselt valda läbivate jõgede piirkonnas – valla kirdenurgas Porijõe kaldal ning valla keskosas Tatra jõe piirkonnas. Väärtuslikud on niidud eelkõige maastikulises kompleksis koos metsade ja soodega. Loodusdirektiiviga kaitstavatest niiduelupaikadest esinevad lamminiidud (6450) ja niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430). Loodusdirektiiviga kaitstavate niiduelupaigatüüpide kogupindala on keskkonnaregistri andmetel 467 ha. 10.4. Loomastik48 49 Kambja valla territoorium on maastikuliselt üsna vaheldusrikas, hõlmates metsamassiive, väikeseid soid ning metsa- ja põllualadest koosnevaid mosaiikmaastikke ning pakub seetõttu elupaiku pea kõigile Eestile iseloomulikele loomaliikidele. Kui valla põhjaosas (endise Ülenurme valla territooriumil) domineerivad valdavalt ilma kõrghaljastuseta avamaastikud - lagedad põllumajandusmaad, siis valla kesk- ja lõunaosa on metsasem ning paistab silma oma liigestatud reljeefiga (eriti Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed). Suuremad loodusmaastike massiivid pakuvad elupaiku ilvesele ja põdrale. Suurel osal valla territooriumil leidub sobivaid elupaiku metskitsele ja metsseale, rebasele ja kährikule. Metsamaastikel on tavalised liigid valgejänes, metsnugis, orav, mäger jne. Kärplastest elutsevad lisaks nugistele näiteks kärp, nirk ja tuhkur. Kobras on seotud elupaigaks sobivate veekogudega (ojad, kraavid ja väiksemad jõed). Esineb ka saarma elupaigaks sobivaid jõelõike. Põllumajanduslikud avamaastikud on elupaigaks halljänesele. Käsitiivalistest esineb tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ja pargi-nahkhiir. Linnustikus valdab metsamaastikele, avamaastikele ja mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik. Kaitstavatest linnuliikidest esinevad näiteks väike-konnakotkas, kanakull, rohunepp, laanerähn, valge- toonekurg, kaldapääsuke, kodukakk, tamme-kirjurähn, sookurg, mustviires, õõnetuvi ja suurkoovitaja. Kaitstavatest kahepaiksetest on esindatud harivesilik, harilik mudakonn, järvekonn, tiigikonn, harilik kärnkonn, tähnikvesilik ja veekonn. 11. Rohevõrgustik Rohevõrgustik hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, 45 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 46 EELIS, seisuga 26.05.2020 47 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 48 Loodusvaatluste andmebaas, seisuga 28.05.2020 49 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 Lk 27 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohevõrgustik koosneb tugialast (jaguneb tuumalaks ja äärealaks) ning (rohe)koridorist ehk ribastruktuurist.50 Rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ ja valdade varasemates üldplaneeringutes on täpsustatud rohevõrgustiku alasid ning antud üldised kasutustingimused RV toimimise tagamiseks. Tartu maakonnas määratletud51 rohevõrgustiku tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad, millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub. Tegemist on liikidele oluliste elupaikade või kasvukohtadega, kus inimtegevus on üldjuhul minimaalne või puudub üldse. Sageli on need looduskaitsealad. Tugialad ja koridorid on tähtsuse järgi jaotatud kolme kategooriasse: riiklik, maakondlik ja kohalik ala. Võrgustiku koridorid on siduselementideks tugialade vahel. Kambja valla territooriumil ei ole määratletud riiklikult olulisi rohevööndi alasid. Piirkondliku tasandi tugialasid on kaks (T29 ja T212), teised alad on kohaliku tähtsusega. Kambja vallas on järgmised rohevõrgustiku tugialad (Joonis 16): • T29 Unipiha; • T212 Prangli; • T34 Kikkaoja; • T313 Vana-Kuuste; • T316 Kõrkküla; • T317 Pangodi; • T318 Ivaste. Kambja vallas on järgmised rohevõrgustiku koridorid: • K23 - kulgeb Vana-Kuustest – Reolasoo- Tatraorg- Tatrasoo- Nõo vallaga piirnev ala kuni koridorini K213; • K213 - Marusoo ala; • K316 - Porijõe ala; • kohalik rohevõrgustiku koridor – Kambja aleviku lõuna- ja idapoolne ala Väike-Kambja mets ja Kullamägede metsa ala. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud, et ehitussurve Tartu linnas ja lähialal ning veekogude kallastel (sh Emajõe kallastel ja Kurepalu järve ääres) on looduslikke koridore vähendanud või katkestanud, kuid need takistused on ökosüsteemi üldiseks toimimiseks ja liikide levikuks vähese mõjuga - läheduses on piisavalt loodusliku maakattega kompensatsiooniala. 50 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018 Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 51 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2001-2006. Lk 28 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 16. Rohevõrgustik Kambja valla territooriumil52 Tartu linna lähialal säilitatakse rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad, kompenseerimaks rohealade vähenemist ehitustegevuse tõttu ning tagamaks linnaümbruse maastiku piisava mitmekesisuse. Vältida tuleb niigi väheste linnalähedaste metsaga kaetud alade muutumist ehituskruntideks53. Endise Ülenurme valla territooriumil domineerivad valdavalt ilma kõrghaljastuseta avamaastikud - lagedad põllumajandusmaad, mille rohevõrgustiku koridoriks määramisel ja sidususe tekitamisel tuleks 52 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2001-2006 53 Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019 Lk 29 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast rakendada kompensatsioonimeetmeid (nt metsastamine, kõrghaljastuse ja põõsastike istutamine, maastike looduslikku seisundisse jätmine jms). Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas näeb ette senise põllumajandusliku maakasutuse jätkamist ning põllumaade väärtustamist. Rohevõrgustik võib ristuda või osaliselt kattuda teatud infrastruktuuridega (suure liikluskoormusega teed, kasutuses olevad karjäärid ja maardlad, asustus- ja tööstuspiirkonnad ja nende võimalikud laienemisalad), mis võib põhjustada konfliktolukordi. Kambja vallas on teadaolevateks konfliktaladeks raudtee- ja maanteetaristu54. MP teemaplaneeringus on välja toodud, et raudteeliiklus on Tartumaal suhteliselt väikese koormusega, hõre ja aeglane, mistõttu loomade liikumisele see olulist takistust ei sea. Olemasoleva teedevõrgu laiendamise ja uute rajamise projektlahendused peavad tagama looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused. Maanteetrassi lõikumisel loomade rännuteedega võetakse tarvitusele erimeetmeid. Võimaliku konfliktalana on Tartu MP-s välja toodud rohevõrgustiku alale jääv Aardlapalu karjäär (koridoris K22). Potentsiaalne konflikt tekib eelkõige seetõttu, et kaevandusala on ulatuslik ning see asub rohekoridori keskel. Nimetatud ala on varasemas Ülenurme valla üldplaneeringus 55 käsitletud kui perspektiivset puhkeala (reserveeritud puhkealaks). Samuti paikneb Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla rohevõrgustiku tuumalas56. Kambja valla territooriumil ei ole rohevõrgustiku ala asuvaid töötavaid prügilaid. Kambja valla üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle rohevõrgustiku toimimine lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Rohevõrgustiku ülevaatamisel lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“57 , mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes (nt võrgustiku piiride korrigeerimist kaitsealade järgi jt suuniseid). Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud planeerimisseaduses, Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ ning varasemates valdade üldplaneeringutes, millest juhindutakse käesoleva üldplaneeringu koostamisel. 12. Põhjavesi Kambja vallas esinevad järgmised põhjaveekogumid58: • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas; • Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas; • Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas; • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Kõik nimetatud põhjaveekogumid on perioodiks 2015-2021 koostatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava59 kohaselt heas keemilises ja koguselises seisundis. 54 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018 55 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 56 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 57 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K., 2018 Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 58 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018 59 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 Lk 30 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Kambja vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, mis levib kogu Lõuna- Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Teised põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega, mistõttu ei leia need veekihid laia kasutust. Maapinnalt esimese veekihi, kvaternaari suurimaks puuduseks on tema suhteliselt väike veeandvus ja nõrk reostuskaitstus. Kambja valla kõige suurema vee tarbimisega piirkonnad – Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Räni alevik, Õssu küla ja Soinaste küla, on ühendatud Tartu linna veevärgiga. Tartu põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitati keskkonnaministri 15.11.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1140 „Tartu põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine“ ning täiendati keskkonnaministri 26-12-2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/954 „Tartu Kobrulehe veehaarde põhjaveevaru kinnitamine“ (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjaveevaru 2 400 m3 ööpäevas). Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas60 leitakse, et arvestades põhjavee varude olemasoluga Tartu linnas on otstarbekas veevarustust laiendada Tartu linna põhjavee baasil Tartu lähiümbruse piirkondades sinna, kus seda veel tehtud pole. Tartu põhjaveemaardla Kvaternaari-, Kesk-Devoni-, Kesk-Alam-Devoni-Siluri- ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide põhjavee tarbevaru on kinnitatud 2044. aastani. Teadaolevalt ei ole vallas olulisi probleeme veevarustusega. Kambja vallas tarbitav põhjavesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele61. Kohati esineb valla veehaaretes looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus ja kõrge fluoriidisisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus põhjustab vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel62. 12.1. Põhjavee kaitstus Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse63 kohaselt on maapinnalähedane põhjavesi on vallas sõltuvalt piirkonnast kaitsmata kuni kaitstud (Joonis 17). Paremini on põhjavesi kaitstud valla idaosas (Porijõe piirkonnas), loodeosas (Ilmatsalu jõe piirkonnas) ning valdavas osas Tatra jõest lõunasse jääval osal. Erandiks on Suure-Kambja küla, Mäeküla, Tatra küla, Paali küla, Pühi küla ja Madise küla piirkonnad, kus põhjavesi on nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Kaitsmata põhjaveega alad on väikesel pindalal Tõrvandi aleviku keskosas, Läti küla lääneosas ning Uhti küla keskosas. Valla edelaosas (Oomiste, Kodijärve ja Ivaste küla piirkonnas) on põhjavee kaitstuse klass määramata. Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna põhiselt on sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega. 60 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 62 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 63 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2020 Lk 31 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 17. Põhjavee kaitstus Kambja valla territooriumil (valla edelaosas on põhjavee kaitstuse klass määramata)64 64 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2020 Lk 32 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 12.2. Hajukoormus65 Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline koormusallikas põhjaveele. Hajukoormuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel. Hajukoormuse osas pööratakse peatähelepanu mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega. 12.3. Punktkoormus66 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie). Kuivõrd Kambja valla suuremad asulad on ühendatud Tartu linna kanalisatsiooniga, siis sellise reostuskoormusega puhasteid vallas ei ole. Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld. Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus väljuvas heitvees. Kanalisatsioonirajatiste olukorda vallas on kirjeldatud Tabel 21. Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas, nagu jäätmekäitluskohad ( Tabel 23) ja keskkonnaohtlikud ettevõtted (Tabel 24), mis võivad ohustada põhjavett nende vahetus ümbruses. 13. Pinnavesi Kambja valla territoorium asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Keskkonnaregistri andmetel67 on Kambja valla territooriumil 79 pinnaveekogu: • 32 järve; • 8 jõge; • 11 oja; • 3 peakraavi; • 8 kraavi; • 17 allikat. 65 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 66 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 67 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 Lk 33 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Pikim jõgi, mis valla territooriumi läbib on Emajõgi (147,3 km). Kambja vallas on vaid ühele järvele antud veekogumi seisundhinnang – Pangodi järv on 2017. a hinnangu järgi kesises seisundis. Jõgedest on 2017. a seisundihinnangu saanud 6 jõge, neist 5 on kesises ja üks heas seisundis68. ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest (veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest – eelkõige Tartu maakonnaplaneeringust 2030+ ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2015-2021, mis sätestab abinõud pinnavee kaitseks. 68 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 Lk 34 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 13.1. Vooluveekogud Tabel 7 on Kambja vallas registreeritud jõed ja peakraavid. Tabel 7. Jõed ja peakraavid Kambja vallas69 Registri Veekogu Asukoht Tüüp Pikkus Valgala Tüpoloogilin Avalik Suue Märkused Piiranguvöö kood nimi Kambja vallas lisaharu pindala e kuuluvus kasuta ndid, ulatus dega, km² VRD järgi -tavus m km VEE1023 Aardla jõgi Uhti küla ja Jõgi 5,5 Täpne Puudub Ei Aardla Piiranguvöön 623 Reola küla valgala järv d 50 m; suuruse Ehituskeeluvö info önd 25 m; puudub, Veekaitsevöö kuid nd 10 m. pindala jääb vahemikku 10-25 VEE1023 Emajõgi Soinaste külas Jõgi 147,3 9628,1 Heledaveelise Jah Võrtsjärv Karpkalalaste Piiranguvöön 600 d ja vähese elupaigana kaitstav d 100 m; orgaanilise veekogu (RTL Ehituskeeluvö aine 2002, 118, 1714; önd 50 m; sisaldusega RT I, 29.07.2011, Veekaitsevöö jõed (tüübid 25). nd 10 m; IB, IIB, IIIB) Avalik veekogu Kallasrada 10 (Veeseadus RT I m. 1994, 40, 655; § 5) VEE1039 Ilmatsalu Aakaru külas, Jõgi 26,2 133,8 Tugevasti Osalisel Emajõgi Veekogu kuulub kas Piiranguvöön 000 jõgi Läti külas, muudetud t osaliste lõikudena d 100 m; Külitse alevikus, veekogu.m või tervikuna riigi Ehituskeeluvö Lemmatsi külas, poolt önd 50 m; Räni alevikus, korrashoitavate Veekaitsevöö Täsvere külas ühiseesvoolude nd 10 m; loetellu (RTL 2006, Kallasrada 10 7, 133; RT III, m. 18.12.2012, 4) 69 Keskkonnaregister, andmed seisuga 18.05.2020 Lk 35 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registri Veekogu Asukoht Tüüp Pikkus Valgala Tüpoloogilin Avalik Suue Märkused Piiranguvöö kood nimi Kambja vallas lisaharu pindala e kuuluvus kasuta ndid, ulatus dega, km² VRD järgi -tavus m km VEE1045 Mõra jõgi Kõrkküla külas Jõgi 32,9 93,2 Heledaveelise Osalisel Emajõgi Veekogu kuulub kas Piiranguvöön 700 d ja vähese t osaliste lõikudena d 100 m; orgaanilise või tervikuna riigi Ehituskeeluvö aine poolt önd 50 m; sisaldusega korrashoitavate Veekaitsevöö jõed (tüübid ühiseesvoolude nd 10 m; IB, IIB, IIIB) loetellu (RTL 2006, Kallasrada 4 7, 133; RT III, m 18.12.2012, 4) VEE1044 Peeda jõgi Kaatsi külas, Jõgi 22,9 103,6 Heledaveelise Jah Kuulub “Lõhe, Piiranguvöön 800 Mäeküla külas, d ja vähese Porijõgi/R jõeforelli, meriforelli d 100 m; Suure-Kambja orgaanilise eola jõgi ja harjuse kudemis- Ehituskeeluvö külas, Pulli aine ja elupaikade önd 50 m; külas, Kavandu sisaldusega nimistusse” (RTL Veekaitsevöö külas, Palumäe jõed (tüübid 2004, 87, 1362; RT nd 10 m; külas, Riiviku IB, IIB, IIIB I 09.07.2016 1): Kallasrada 4 külas, Kullaga Peeda jõgi Suure- m. külas Kambja I paisust suubumiseni Porijõkke/Reola jõkke VEE1044 Porijõgi / Kaatsi külas, Jõgi 50,2 298 Jah Emajõgi Kuulub “Lõhe, Piiranguvöön 400 Reola jõgi Lalli külas, jõeforelli, meriforelli d 100 m; Madise külas, ja harjuse kudemis- Ehituskeeluvö Mäeküla külas, ja elupaikade önd 50 m; Sirvaku külas, nimistusse” (RTL Veekaitsevöö Talvikese külas, 2004, 87, 1362; RT nd 10 m; Ülenurme I 09.07.2016 1): Kallasrada 4 alevikus, Vana- Porijõgi/Reola jõgi m. Kuuste külas, Sipe oja suudmest Reolasoo külas, Tartu–Põlva Uhti külas, raudteeni Reola külas, Veekogu kuulub kas Soinaste külas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate Lk 36 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registri Veekogu Asukoht Tüüp Pikkus Valgala Tüpoloogilin Avalik Suue Märkused Piiranguvöö kood nimi Kambja vallas lisaharu pindala e kuuluvus kasuta ndid, ulatus dega, km² VRD järgi -tavus m km ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1023 Savijõgi Soinaste külas Jõgi 3,2 15,9 Ei Emajõgi Veekogu kuulub kas Piiranguvöön 606 (Aardla osaliste lõikudena d 50 m; jõgi) või tervikuna riigi Ehituskeeluvö poolt önd 25 m; korrashoitavate Veekaitsevöö ühiseesvoolude nd 10 m. loetellu (RTL 2007, 63, 1134, RT III, 18.12.2012, 4) Tartu maaprandusbüroo andmetel algab Aardla jõgi peale Aardla poldri tammi sildregulaatori juurest. Poldri alal on tegemist poldri kuivendus- ja kogujakraavidega (peale rekonstrueerimist) VEE1045 Tatra jõgi Madise külas, Jõgi 11,6 39,3 Heledaveelise Jah Porijõgi/R Kuulub “Lõhe, Piiranguvöön 500 Aakaru külas, d ja vähese eola jõgi jõeforelli, meriforelli d 100 m; Lepiku külas, orgaanilise ja harjuse kudemis- Ehituskeeluvö Pühi külas, aine ja elupaikade önd 50 m; Reolasoo külas, sisaldusega nimistusse” (RTL Veekaitsevöö Tatra külas, Uhti jõed (tüübid 2004, 87, 1362; RT nd 10 m; külas, Virulase IB, IIB, IIIB) I 09.07.2016 1): Kallasrada 4 külas, Visnapuu Tatra jõgi Aarike I m. külas paisust suubumiseni Porijõkke/Reola jõkke Lk 37 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registri Veekogu Asukoht Tüüp Pikkus Valgala Tüpoloogilin Avalik Suue Märkused Piiranguvöö kood nimi Kambja vallas lisaharu pindala e kuuluvus kasuta ndid, ulatus dega, km² VRD järgi -tavus m km VEE1044 Leinasoo Talvikese külas Peakr 6,6 2,1 Ei Porijõgi/R 600 peakraav aav eola jõgi (Leinassuu oja) VEE1045 Liudsepa Aakaru külas, Peakr 7,1 11 Ei Tatra jõgi Veekogu kuulub kas Veekaitsevöö 600 oja Virulase külas aav osaliste lõikudena nd 10 m (Liudsepa või tervikuna riigi peakraav) poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1044 Sipe oja Sipe külas, Peakr 7 9,6 Ei Porijõgi/R 700 (Sipe Sirvaku külas, aav eola jõgi peakraav) Rebase külas, Vana-Kuuste külas Lk 38 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 8 on Kambja vallas registreeritud allikad. Allikatele kehtestatud kalda piiranguvöönd on 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja veekaitsevöönd 10 m. Tabel 8. Allikad Kambja vallas70 Registrikood Veekogu nimi Asukoht VEE4206100 Aardla läte (Ülenurme allikaala ja allikasetete Reola küla lasund) VEE4104500 Ivani läte Tatra küla VEE4104501 Kivemetsa allikas Madise küla VEE4105200 Liiva läte Talvikese küla VEE4105300 (nimi teadmata) Pulli küla VEE4104600 (nimi teadmata) Lepiku küla VEE4106100 (nimi teadmata) Ivaste küla VEE4106200 (nimi teadmata) Ivaste küla VEE4605500 (nimi teadmata) Tatra küla VEE4605600 (nimi teadmata) Tatra küla VEE4605700 (nimi teadmata) Kammeri küla VEE4104400 (nimi teadmata) Külitse alevik VEE4104200 (nimi teadmata) Külitse alevik VEE4104100 (nimi teadmata) Külitse alevik VEE4104000 (nimi teadmata) Külitse alevik VEE4103900 (nimi teadmata) Külitse alevik VEE4605400 Tiksi läte Reolasoo küla 13.2. Seisuveekogud Kambja vallas on 32 järve, millest 14 looduslikku järve, 9 tehisjärve ja 9 paisjärve (vt Error! Reference source not found.). Loodusdirektiiviga kaitstavatest järveelupaigatüüpidest esinevad vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150) ja huumustoitelised järved ja järvikud (3160). 70 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 Lk 39 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 9. Järved Kambja vallas71 Registrikood Veekogu Asukoht Tüüp Veepeegli Avalikult Piiranguvööndid, ulatus m nimi pindala, ha kasutatav VEE2084600 Aardla Reola küla Looduslik järv 39,1 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 50 m; kalda veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2106100 Jursa järv Kavandu küla Looduslik järv 2,2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2094300 Kambja Kambja alevik Looduslik järv 4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2100900 Kivijärv Palumäe küla Looduslik järv 16,5 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda (Kodijärv ehituskeeluvöönd 50 m; kalda e veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. Kivijärv) VEE2101000 Kodijärv Kodijärve küla ja Looduslik järv 3,4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda Palumäe küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2106530 Kutsika Ivaste küla Looduslik järv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2094700 Küti järv Sipe küla Looduslik järv 3,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2106200 Matsi järv Kavandu küla ja Looduslik järv 4,5 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda Pangodi küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2100610 Mudalaht Pangodi küla Looduslik järv 1,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda (Muda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda laht) veekaitsevöönd 10 m. 71 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 Lk 40 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registrikood Veekogu Asukoht Tüüp Veepeegli Avalikult Piiranguvööndid, ulatus m nimi pindala, ha kasutatav VEE2100600 Pangodi Kodijärve küla, Looduslik järv 93,3 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda järv Palumäe küla, ehituskeeluvöönd 50 m; kalda Pangodi küla veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2106510 Pikkjärv Ivaste küla Looduslik järv 2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda (Ivaste ehituskeeluvöönd 25 m; kalda Pikkjärv) veekaitsevöönd 10 m. VEE2106300 Pugu järv Ivaste küla, Looduslik järv 2,7 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda Riiviku küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2106500 Savijärv Ivaste küla Looduslik järv 1,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda (Ivaste ehituskeeluvöönd 25 m; kalda Savijärv) veekaitsevöönd 10 m. VEE2106520 Tedre Ivaste küla Looduslik järv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2083120 Haage Külitse alevik Paisjärv 9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda (Haage veekaitsevöönd 10 m. paisjärv, Loku veehoidla ) VEE2028210 Järveots Kambja alevik Paisjärv 0,7 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda (Kambja ehituskeeluvöönd 25 m; kalda Järveots) veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. (Kambja paisjärv) VEE2083140 Külitse Külitse alevik ja Paisjärv 3,7 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda paisjärv Soosilla küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda (Nigula veekaitsevöönd 10 m. paisjärv, Kikka paisjärv) Lk 41 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registrikood Veekogu Asukoht Tüüp Veepeegli Avalikult Piiranguvööndid, ulatus m nimi pindala, ha kasutatav VEE2094730 Lalli järv Sirvaku küla, Lalli Paisjärv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda küla, Kaatsi küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2106110 Peeda Kavandu küla Paisjärv 2,2 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. VEE2094920 Poldrijärv Reola küla Paisjärv 1,8 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda (Aardla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda Poldrijärv veekaitsevöönd 10 m. ) VEE2094910 Ropka Külitse alevik Paisjärv 9 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda (Ropka veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. paisjärv) VEE2028220 Suure- Suure-Kambja Paisjärv 2,4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda Kambja küla ehituskeeluvöönd 25 m; kalda järv veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m. (Suur- Kambja paisjärv, Suure- Kambja paisjärv) VEE2093800 Tatra Tatra küla Paisjärv 0,2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda veskijärv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2084630 (Aardla Soinaste küla Tehisjärv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda poldri ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veehoidla veekaitsevöönd 10 m. ) VEE2084610 (Aardla Soinaste küla Tehisjärv 2,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda poldri ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. Lk 42 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Registrikood Veekogu Asukoht Tüüp Veepeegli Avalikult Piiranguvööndid, ulatus m nimi pindala, ha kasutatav veehoidla ) VEE2084620 (Aardla Soinaste küla Tehisjärv 1 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda poldri ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veehoidla veekaitsevöönd 10 m. ) VEE2084640 (Aardla Soinaste küla Tehisjärv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda poldri ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veehoidla veekaitsevöönd 10 m. ) VEE2084410 Eerika tiik Õssu küla Tehisjärv 0,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2094710 nimetu Vana-Kuuste küla Tehisjärv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2094750 nimetu Raanitsa küla Tehisjärv 1,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2094740 Ojasaare Sirvaku küla Tehisjärv 1,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda järv ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. VEE2100620 Reinu Visnapuu küla Tehisjärv 0,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda tiigid ehituskeeluvöönd 25 m; kalda veekaitsevöönd 10 m. Lk 43 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 14. Maaparandussüsteemid Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse72 järgi on Kambja valla territooriumil mitmeid maaparandussüsteemide maa-alasid. Valla territooriumil asub kolm maaparandussüsteemide eesvooluks olevat peakraavi (vt Error! Reference source not found.). Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud maaparandusseaduses73 ja Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas74. ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest. 15. Üleujutusohuga alad75 Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Kambja vallas ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi76, kuid Emajõe, Porijõe, Savijõe ja Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee vahelisel alal on üleujutuse esinemise tõenäosus suur (kord 10 aasta jooksul)77. Kuna piirkond jääb suuremas osas Ropka - Ihaste Looduskaitseala piiridesse ja seal hoonestust ei ole, ei loeta seda riskipiirkonnaks. Suur-Emajõgi on ka ainuke suure üleujutusalaga siseveekogu78, mis Kambja valda puudutab. Kambja vald piirneb Suur-Emajõega u 2 km ulatuses. Kogu piirnev ala jääb riigile kuuluvale Poldri kinnistule. Ajalooliselt on liigniiske olnud kogu tänasest Porijõest itta jääv ala, mis nüüdseks kuulub Ropka- Ihaste LKA koosseisu. 1983. valminud Aardla polder on seal maastikku oluliselt muutnud. Pumplad võimaldasid liigvee eemaldamist. 1990date algul pumpamine mõneks ajaks lakkas, taastus siis mõneks aastaks ja lakkas uuesti 1990date lõpust kuni 2004. aastani. Pumpamise lakkamisel oli ala seotud Emajõe veetasemega, mille tulemusena hakkas poldriala uuesti soostuma ja võsastuma. Alates 2005. a. on poldrit kuivendatud taas igal aastal 79. 72 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 18.05.2020 73 Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) 74 Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 75 Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_maandamiskava.pdf 76 Oluline riskipiirkond on piirkond, kus esinevad üleujutusohuga seotud riskid. Üleujutusohuga seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest inimese tervisele, varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega. 77 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 18.05.2020 78 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord (RTL 2004, 72, 1192) 79 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf Lk 44 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumaa, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel ja jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks80. Väärtuslik põllumajandusmaa Tartu maakonnas, sh Kambja valla territooriumil, on kajastatud Tartu maakonnaplaneeringus 2030+. Väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht põhineb PRIA põllumassiividel, ETAK-i haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil, EELIS-e hooldatud poollooduslike koosluste andmekihtide automaattöötlusel. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem kui Eesti keskmine boniteet (40), siis on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine boniteet. Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41, on suurem kui Eesti keskmine siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40). Kambja valla põllumaade väärtust mõjutab valla osaline paiknemine Otepää kõrgustiku aladel, kus põllumassiivid on liigendatud ja kohati avaldab mõju erosioon. Viljakamad põllumaad jäävad enamuses tasasele maa-alale81. Väärtuslikud põllumaad on ulatuslikumad valla kesk- ja lõunaosas, kus keskuslinna mõju on nõrgem ja asustus hõredam (Joonis 78). Tartu maakonnaplaneering toob välja üldised kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks. Lisaks sätestatakse, et üldplaneeringutes määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega. ÜP koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringus ja varasemates üldplaneeringutes sätestatuga. 80 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 81 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007 Lk 45 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 7. Väärtuslik põllumajandusmaa Kambja valla territooriumil (allikas: Tartu maakonnaplaneering 2030+) 17. Väärtuslik maastik Väärtuslik maastik on määratletud kui ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike eristamisel käsitletakse eraldi väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke82. Kambja valla territooriumil asuvad väärtuslikud maastikud on määratletud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Väärtuslikud maastikud on jagatud kolme kategooriasse83: 82 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 83 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2006 Lk 46 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast • maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega alad; • maakondliku tähtsusega alad (M); • kohaliku tähtsusega alad (K). Maastiku väärtuslikkuse järgi on need jagatud kolme klassi: • I klass – kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad; • II klass – väärtuslikud, osaliselt hooldatud või kohati halvas seisus alad; • P klass – probleemsed alad. Maastikuliselt omanäolised ja eripärased alad, kus asustuse kahanemise, elanikkonna vananemise ja traditsioonilise maamajandusetegevuse soikumise tõttu iseloomulik ilme taandub looduslike protsesside toimel või kõrge väärtusega maastikuobjektid kesise maastikulise väärtusega ümbruses. Tartu MP alusel on Pangodi ümbrus (maakonna teemaplaneeringus tähistatud R5) maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastik (Joonis 89). Kohaliku tasandi väärtuslikke maastikke on kaks: Tatra oru ja Kambja väärtuslik maastik (K5) ning Ülenurme väärtuslik maastik (K6). Kambja vallas ei ole maakondliku tähtsusega (M) väärtuslikke maastikke. Kõik eeltoodud väärtuslikud alad kuuluvad II väärtusklassi, I klassi väärtuslikkusega ja probleemseid alasid ei ole. Lisaks on endise Kambja valla territooriumi osas koostatud üldplaneeringus 84 välja toodud väärtuslike maastiku üksikelementidena ristipuud, mis ei ole looduskaitse all, kuid tuleb säilitada: • Kambja ristipuud on Kambja- Sirvaku kõrvalmaantee ja Männi tn ristumiskohas. Hajusas reas on 5-6 vanade ristidega puud, samas piirkonnas asub veel üksikuid ristipuid; • Suure-Kambja ristipuud asuvad paremat kätt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee ääres Suure-Kambja sildi juures. 4 üksikut puud paiknevad hajali, üks puu on initsiaalidega. Tartu MP-ga on seatud väärtuslike maastike säilimist tagavad üldised meetmed ja kasutustingimused. „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ seab väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud kaitse- ja kasutustingimused. Lisaks on endise Ülenurme valla territooriumi osas välja toodud, et säilitada ja hoida tuleb silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid. Maastikuesteetilistel põhjustel tuleks vältida Ülenurme valla territooriumi külades säilinud ajaloolist trajektoori ja maastikku järgivate pinnasteede õgvendamist. 84 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007 Lk 47 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 8. Väärtuslikud maastikud Kambja valla territooriumil85 18. Kultuuriväärtused Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks. 85 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2006. Lk 48 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 18.1. Kultuurimälestised Kambja valla territooriumil on registreeritud järgmised kinnismälestised86: • 9 ajaloomälestist (vt • Tabel 10); • 39 arheoloogiamälestist (vt Tabel 11); • 13 ehitismälestist (vt Tabel 12). Kambja valla territooriumil ei ole registreeritud muinsuskaitsealasid, kunstimälestisi, tehnika- ja tööstusmälestisi, (UNESCO) maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi leiukohti, militaarpärandi objekte ega veealuseid mälestisi. Ülevaate kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestiste paiknemisest valla territooriumil annab Joonis 90. Joonis 90. Kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestised Kambja valla territooriumil87 86 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 23.05.2020 87 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 25.05.2020 Lk 49 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 10. Kambja valla territooriumil asuvad ajaloomälestised88 Reg. nr Nimi Aadress 27163 Vabadussõja mälestussammas Pangodi küla, Elva metskond 86 27160 Vabadussõja mälestussammas Kambja alevik, Kesk tn 7 // Kambja surnuaed 4303 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Külitse alevik, Haaviku tee 2 4244 Vana-Kuuste mõisahoone, kus aastail 1834-1839 Vana-Kuuste küla, Kuuste asus Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut põhikool 4243 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Suure-Kambja küla, Pedaja 4242 Kodijärve mõisa kalmistu Kodijärve küla, Tootsi, Kalda, Vana-Puusepa, lisaks 25 aadressi 4241 Mart Miti (1833-1912) haud Kambja alevik, Kesk tn 7 // Kambja surnuaed 4240 Kambja kirikuaed Kambja alevik, Puiestee tn 1, Kambja alevik, Kesk tänav 4239 Kambja kalmistu Kambja alevik, Kesk tn 7 // Kambja surnuaed Tabel 11. Kambja valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised89 Reg. nr Nimi Aadress Kambja vallas 13051 Asulakoht Uhti küla, Tartu-Petseri 7,8-11,8 km, Oja, 61 Põlva- Reola tee. 13050 Asulakoht Lepiku küla, 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Reola küla, Vanakooli tee 10, Reola küla, Vanakooli tee 4, lisaks 7 aadressi. 13049 Asulakoht Läti küla, Manni, Unipiha tee 40, Hannu, Unipiha tee 42. 13048 Kalmistu "Pähnimägi" Külitse alevik, Kleini, Kose tee 15. 13047 Asulakoht Külitse alevik, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, Einari, Külitse tee 8, lisaks 31 aadressi. 12905 Linnus "Unipiha linnamägi" Virulase küla, Raja, 22180 Nõo-Kambja tee. 12829 Asulakoht Visnapuu küla, Savinurme, Mäeveeru tee 13, Nõlva, lisaks üks aadress. 12828 Asulakoht Virulase küla, Raja, 22180 Nõo-Kambja tee. 12827 Kivikalme Tatra küla Tamba, Kurissaare. 12826 Kivikalme Tatra küla, Kaasiku. 12825 Kultusekivi Suure-Kambja küla, Leola. 12824 Kultusekivi Suure-Kambja küla, Jaani. 12823 Asulakoht Suure-Kambja küla Tooma, Leola, Asusepa, lisaks 2 aadressi. 12822 Kivikalme "Kõivussaar" Sipe küla, Kasesaare, Kõivusaare tee. 12821 Kalmistu Riiviku küla, Haavastiku. 12820 Kalmistu Raanitsa küla, Keerdo. 12819 Kivikalme "Prigi Kalmemägi" Pühi küla, Tohvri. 12818 Asulakoht Pühi küla, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, Oti-Kiisa. 88 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 23.05.2020 89 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 25.05.2020 Lk 50 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 12817 Kivikalme Paali küla, Mäe-Paali. 12816 Kivikalme Paali küla, Mäe-Paali. 27195 Asulakoht Soinaste küla. 12815 Kivikalme Oomiste küla, Vändriko. 12814 Kalmistu "Kabelimägi" Oomiste küla, Toetaja, Pangodi-Ennu tee, 46 Tatra- Otepää-Sangaste tee. 12813 Asulakoht Oomiste küla, Vändriko, Siiraku, Mäe, Mäeoru. 12812 Kalmistu "Matusemägi", Lalli küla, Vainumetsa, Rästa, Püve. "Kabelimägi" 12811 Kalmistu Lalli küla, Liiva, Isi, 22136 Kambja-Rebase tee. 12810 Hiiekoht ja ohvrimänd Lalli küla, Isi. 12809 Kultusekivi Kullaga küla, Marjamäe. 12808 Kivikalme "Kabelimägi", Kullaga küla, Vainomäe. "Köstrimägi" 12807 Kivikalme "Kabelimägi", Kullaga küla, Vainomäe. "Köstrimägi" 12806 Kivikalme "Kabelimägi", Kullaga küla, Vainomäe. "Köstrimägi" 12805 Kalmistu "Kesamägi" Kodijärve küla, Vetemäe. 12804 Kalmistu "Kalmemägi" Kavandu küla, Peebutanni. 12803 Asulakoht Kavandu küla, Mällo, Peebutanni, Kooli, lisaks 5 aadressi. 12802 Kivikalme "Pedajamägi", Pulli küla, Ankro. "Kabelimägi" 12801 Asulakoht Kambja alevik, Puiestee tn 4 // Parve, Puiestee tn 7 // Parve, lisaks üks aadress. 12800 Kultusekivi Ivaste küla, Arrako. 11666 Kalmistu Talvikese küla, Elva metskond 77, 61 Põlva-Reola tee, Rehetare, lisaks kaks aadressi. 4240 Kambja kirikuaed Kambja alevik, Puiestee tn 1, Kesk tänav. Tabel 12. Kambja valla territooriumil asuvad ehitismälestised90 Reg. nr Nimi Aadress 7317 Uhti kõrtsihoone, 19. saj Uhti küla, Valgekõrtsi tee 22. 7194 Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19.saj. Vana-Kuuste küla, Reiteli. 7193 Maidla abimõisa tall-tõllakuur, 19. saj Sirvaku küla, Jamsi. 7192 Maidla abimõisa peahoone, 18. saj Sirvaku küla, Jamsi. 7191 Maidla postijaama piirdemüür, 19. saj Sirvaku küla, Maidla. 7190 Maidla postijaama kõrvalhoone 2, 19. saj Sirvaku küla, Maidla. 7189 Maidla postijaama kõrvalhoone 1, 19. saj Sirvaku küla, Maidla. 7188 Maidla postijaama peahoone, 1864. a Sirvaku küla, Maidla. 7187 Suure-Kambja mõisa vesiveski, 19. saj Suure-Kambja küla, Puhkebaasi. 7186 Suure-Kambja mõisa tall, 19. saj Suure-Kambja küla, Ida. 7185 Suure-Kambja mõisa pargi piirdemüürid, Suure-Kambja küla, Kopa-Peeda tee T2. 19. saj 90 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 25.05.2020 Lk 51 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 7184 Suure-Kambja mõisa park, 19. saj Suure-Kambja küla, Pedaja, Ida, Puhkebaasi, lisaks 8 aadressi. 7182 Kambja kirik, 14.-19. saj Kambja alevik, Puiestee tn 1. 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid Kambja valla territooriumil on registreeritud 16 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 13). Tabel 13. Kambja vallas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid 91 Nr Nimetus Aadress Dateering periood 41 Apteek-elamu Männi 1 vabariik 42 Savitööstus Tatra küla vabariik 43 Vesiveski Tatra küla vabariik 44 Unipiha algkool Pangodi küla tsaariaeg 45 Meierei Pangodi küla vabariik 46 Aianduskooperatiiv „Käpa“ Pangodi küla nõukogude 47 Suvemaja Pangodi küla nõukogude 49 Meierei Vana-Kuuste küla vabariik 191 Kapten Jalaku talu häärber Uhti küla vabariik 192 Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Virumõisa talu, Uhti küla vabariik 193 Suvila Ropka jaamas Täsvere küla nõukogude 1870 Reola raudteejaam Tõõraste küla nõukogude 1976 Kambja vallamaja Kaatsi küla tsaariaeg 1977 Vana-Kuuste vallamaja Vana-Kuuste küla tsaariaeg 2003 Eerika häärber Õssu küla vabariik 2004 Mälestusmärk Lemmatsi Räni küla nõukogude tankitõrjekraavis mõrvatutele 18.3 Maaehituspärandi objektid Kambja valla territooriumil on maaehituspärandina registreeritud üks rehemaja ja kaks vallamaja (vt Tabel 14). Tabel 14. Kambja vallas asuvad maaehituspärandi objektid92 Reg nr Nimetus Aadress 760 Taluõu ja rehemaja Sirvaku, Lauri 2/Lauri 1 227 Vana-Kuuste Vana-Kuuste vallamaja 43 Kambja vallamaja Kaatsi 91 Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuur, seisuga 25.05.2020 92 Kultuurimälestiste riiklik register, Maaehituspärandi andmekogu, seisuga 25.05.2020 Lk 52 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 18.4. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja miljööväärtuslikud hooned on määratletud endise Ülenurme valla territooriumi kohta dokumendis ”Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas” ning endise Kambja valla territooriumi kohta dokumendis ”Kambja valla üldplaneering”. Endine Ülenurme vald on teinud läbi ajaloo muutuse ajaloolisest külakeskkonnast nõukogudeaegseks põllumajanduspiirkonnaks ja seejärel suures osas tiheasustusega eeslinnaliseks alaks, mistõttu on ajalooliste kihistuste säilitamine valla maastikus äärmiselt oluline ja valla identiteeti toetav 93. Endise Ülenurme valla territooriumi osas on miljööväärtuslike hoonestusalade, hoonete ja objektide valikul lähtutud eelkõige alade arhitektuursest terviklikkusest ja ehitusreeglite seadmise vajalikkusest. Ala iseloomust tulenevalt on miljööväärtusega hoonestuse alla arvatud objekte, mis mõnes teises piirkonnas jääksid tõenäoliselt tähelepanuta. Samas on tegu ehitistega, mis selgelt mitmekesistavad kohalikku miljööd ning sobivad seetõttu väärtustamiseks. Miljööväärtuslikuks hooneks on määratud valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna eripära välja toov hoone, mida soovitakse säilitada selle ehitamise ajastule iseloomulikul kujul94. Endise Kambja valla territooriumi osas on üldplaneeringus käsitletud miljööväärtuslike piirkondadena alasid, kus miljööd kujundav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk, krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist95. Ülevaate Kambja valla miljööväärtuslikest aladest ja -hoonetest, nende väärtustest ja väärtuslikest objektidest annab Tabel 15. Tabel 15. Miljööväärtuslikud alad ja -hooned Kambja valla territooriumil96 Nimetus Asukoht Väärtus ja väärtuslikud objektid Miljööväärtuslik ala Miljööväärtuslik Ülenurme alevik Säilinud on terviklik nõukogudeaegne hoonestusala 1980. aastatel üksikelamutest koosnev asum 1980. rajatud majandi keskasula aastatest, mis on valla kontekstis ühepereelamute kvartal unikaalne. aadressil Tartu mnt 2 kuni Tartu mnt 26 Ülenurme alevikus Ülenurme mõisahoonete Ülenurme alevik Mõisa peahoone ja kõrvalhooned. kompleks koos Ajaloolised mõisahooned ei ole mõisapargiga mälestisena muinsuskaitse alla võetud. Ülenurme mõisa park on looduskaitsealune objekt. Suure-Kambja park Kambja valla keskosas Suure- Kambja külas. Ala piir kattub kaitstava loodusobjekti piiriga. Kambja aleviku Pihlaka ja Miljööväärtusliku Järve tänavate piirkond hoonestusala piir kattub olemasoleva kooperatiivi (elamumaa) piiriga. 93 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 94 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 95 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007 96 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 Lk 53 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Nimetus Asukoht Väärtus ja väärtuslikud objektid Pangodi maastikukaitseala Kambja valla edelaosas Oomiste, Pangodi, Kodijärve ja Palumäe külas. Ala piir kattub kaitstava loodusobjekti piiriga. Endise suvilakooperatiivi Miljööväärtusliku Voore maa-ala hoonestusala piir kattub olemasoleva kooperatiivi (elamumaa) piiriga. Endise suvilakooperatiivi Miljööväärtusliku Lalli maa-ala hoonestusala piir kattub olemasoleva kooperatiivi (elamumaa) piiriga. Miljööväärtuslik hoone Kapten Jalaku talu häärber Uhti küla Esinduslik näide 1920.–1930. aastatel Uhti külas ehitatud taluhäärberist. Rudolf Riivese talu Uhti küla Esinduslik näide 1920.– 1930. aastatel (Virumõisa) häärber Uhti ehitatud taluhäärberist. külas Eerika häärber, Õssu külas Õssu küla Esinduslik taluhäärberi näide, Eesti ajakirjandustegelase ja riigimehe Jaan Tõnissoni elamu. Suvila Ropka jaamas, Täsvere küla 1970.-80. aastatest pärit kaheksa joonia Täsvere külas kapiteeliga samba ja uhke balustraadiga ühekorruseline suvila raudtee ääres. Miljööväärtuslik objekt Mälestusmärk Lemmatsi Räni küla Tegemist on kõrge kunstilise tasemega tankitõrjekraavis 1960. aastate modernistliku mõrvatutele Räni külas monumendiga. Lisaks on endise Ülenurme valla territooriumil üksikuid ajalooliselt olulisi üksikhooneid, mille kaitse on tagatud muinsuskaitseliste piirangutega. Selline objekt on näiteks Uhti kõrtsihoone. Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas on välja toodud miljööväärtuslike alade maakasutus- ja ehitustingimused ning miljööväärtuslike hoonete ja mälestusmärgi hooldussoovitused, millega arvestatakse uue üldplaneeringu koostamisel. Endise Kambja valla territooriumi osas on üldplaneeringus märgitud, et miljööväärtuslike alade täpsustavad ehitustingimused tuleb määrata eraldi reguleerivate dokumentide, piirkonna- või teemaplaneeringuga. Lk 54 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 18.5. Pärandkultuuri objektid97, 98 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2005. aastast kaardistanud pärandkultuuri objekte Eestis. Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on. Kogutud teadmisi saab kasutada planeerimisotsuste tegemisel, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist, samuti et tõsta teadlikkust ning väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu. Kambja vallas on registreeritud 294 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide paiknemisest Kambja valla territooriumil annab Joonis 210. 97 EELIS, seisuga 25.05.2020 98 Pärandkultuur. RMK kodulehekülg, seisuga 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur Lk 55 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 210. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Kambja valla territooriumil99 (aluskaart: Maa-amet, 2020) 99 EELIS, seisuga 25.05.2020 Lk 56 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 18.6. Kalmistud100 Kambja vallas asub omapärane nõlvakul asuv kalmistu Kambja alevikus Köstrimäel (täpsemalt Mäe ja Kesk tn). 1773. aastal õnnistati Kambja surnuaed, seni maeti Kambja kiriku aeda. Kambja kalmistu kasutamise kord on reguleeritud Kambja kalmistu kasutamise eeskirjaga101. Kambja kalmistu on muinsuskaitsealune kinnismälestis (registri number 4239), mille kaitseks on kehtestatud sellele kaitsevöönd (50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates), kus kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 25 sätestatud kitsendusi. 19. Maavarad ja maardlad Maavarasid leidub Kambja vallas piiratud mahus. Ehitusmaavarade - liiva ja kruusa maardlaid on kuus (tTabel 16), need on suhteliselt väikesed ja valdavalt on need kasutuses (Tabel 17). Liiva ja kruusa maardlad on seotud liustikujõe tekkeliste mõhnade ja kõrgendikega. Kaevandamiseks kõige atraktiivsem on Aardlapalu liivakarjäär, mis paikneb Tartu vahetus läheduses. Hetkel kehtib seal kaevandamisluba kuni 31.12.2026 ja esitatud on ka uus kaevandamisloa taotlus 49,28 hektaril täiteliiva (aT-varu 1744,5 tuh m³) ja ehitusliiva (aT-varu 1567,36 tuh m³) kaevandamiseks102. Kaevandamine toimub seal hüdromenetlusel, veetase maardlas sõltub Emajõe ja tema lisajõgede veetasemest ning võib muutuda 1-2 m. Aardlapalu karjäär asub munitsipaalmaal. Valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turbakarjäärid, millest väike osa asub Kambja vallas, kuid need ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada. Tabel 16. Maardlad Kambja vallas103 Maardla Maavara Registri- Keskkonna- Maavara kasutus nimetus kaardi nr registri ID Kopamäe liiv 738 14432 ehitusliiv sõelutult ehitussegudesse Suuremäe kruus 745 14438 kruus purustatult ja fraktsioneeritult ehitussegudesse ja teekonstruktsioonide ehituseks Paali liiv 887 14533 täitematerjal Kaatsi liiv 657 14411 ehitusliiv ehitussegudesse ja teede ehituseks Aardlapalu liiv 274 15315 ehitusliiv ehitussegudesse ja betooni valmistamiseks (turbaalune aleuriitne liiv täitepinnasena). Marusoo* turvas 581 15337 hästilagunenud turvas - kütteturbana Tarikatsi liiv 748 14706 ehitusliivaks (peale kruusafraktsiooni eraldamist) Tatra (Nõo, turvas 607 14592 hästilagunenud turvas - Unipiha, kütteturbana Luke)** *suuremas osas Otepää ja Nõo vallas **suuremas osas Nõo vallas 100 Kambja vald. 2020. Kambja kalmistu. Kättesaadav: https://www.kambja.ee/kalmistu 101 Kambja kalmistu kasutamise eeskiri (RT IV, 06.06.2013, 38) 102 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 103 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 Lk 57 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 17. Mäeeraldised Kambja vallas104 Mäeeraldis Maardla Pindala, Kaevandaja Kasutuse Loa lõpp Rekultiveeri ha eesmärk mine Aardlapalu Aardlapalu 37,85 Osaühing betoon, 31.12.2026 veekogu liivakarjäär Eesti üldehitus ja Killustik teedeehitus Paali Paali 8,87 Koduaia teedeehitus 02.09.2026 veekogu liivakarjäär Hooldus OÜ , puiste- ja täitematerj al Kopamäe II Kopamäe 12,57 Cambi OÜ* ehitus, 13.06.2029 maatulundus liivakarjäär teede maa ehitus Suuremäe Suuremäe 7,14 Geoforce OÜ teedeehitus 24.10.2026 maatulundus kruusakarjä , ehitus maa är (metsamaa) Kaatsi Kaatsi 2,59 Cambi OÜ* ehitus, 21.04.2022 metsamaa liivakarjäär teedeehitus ja hooldus * Kaevandamisluba on vormistatud Cambi OÜ-le, kuid ettevõte on tänaseks äriregistrist kustutatud. 20. Taristu 20.1 Teedevõrk Kambja valda läbivad kolm riigi põhimaanteed, kaks tugimaanteed ja 24 kõrvalmaanteed (Tabel 18). Peamiselt põhimaanteede rekonstrueerimiste käigus on tekkinud 16 ühendusteed. Enamus riigimaanteid on tolmuvaba kattega, kruusakattega teed täielikult või osaliselt on Reola – Unipiha, Tatra – Aarike, Kambja – Reolasoo, Kopamäe – Reolasoo, Vana-Kuuste – Lootvina, Pangodi - Luke mõis, Pangodi – Kodijärve ja Kambja – Kodijärve. Tabel 18. Riigiteed Kambja vallas105 Tee number Tee nimi Teeliik 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa Põhimaantee 3 Jõhvi - Tartu - Valga Põhimaantee 46 Tatra - Otepää - Sangaste Tugimaantee 61 Põlva - Reola Tugimaantee 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme Põhimaantee 22125 Erika - Kandiküla Kõrvalmaantee 22128 Lemmatsi - Leilovi Kõrvalmaantee 22129 Tõrvandi - Lemmatsi Kõrvalmaantee 22130 Tartu - Ülenurme Kõrvalmaantee 22132 Ülenurme - Külitse Kõrvalmaantee 104 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 105 Teeregister, seisuga 25.05.2020 Lk 58 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tee number Tee nimi Teeliik 22133 Reola - Unipiha Kõrvalmaantee 22134 Tatra - Aarike Kõrvalmaantee 22135 Kambja - Sirvaku Kõrvalmaantee 22136 Kambja - Rebase Kõrvalmaantee 22137 Kambja - Reolasoo Kõrvalmaantee 22138 Kopamäe - Reolasoo Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla Kõrvalmaantee 22141 Haaslava - Vana-Kuuste Kõrvalmaantee 22142 Vana-Kuuste - Lootvina Kõrvalmaantee 22157 Uuta - Pangodi Kõrvalmaantee 22180 Nõo - Kambja Kõrvalmaantee 22184 Pangodi - Luke mõis Kõrvalmaantee 22185 Pangodi - Vissi Kõrvalmaantee 22186 Pangodi - Kodijärve Kõrvalmaantee 22188 Kambja - Kodijärve Kõrvalmaantee 22193 Külitse kaupluse tee Kõrvalmaantee 22194 Külitse järve tee Kõrvalmaantee 22195 Külitse - Haage Kõrvalmaantee 22263 Igevere - Vana-Kuuste Kõrvalmaantee 2205 Viljandi ring Ühendustee 2207 Eerika ring Ühendustee 2208 Õssu ring Ühendustee 2209 Märja ring Ühendustee 2212 Variku I Ühendustee 2213 Variku II Ühendustee 2214 Variku ring Ühendustee 2215 Postimaja I Ühendustee 2216 Postimaja II Ühendustee 2217 Postimaja III Ühendustee 2218 Postimaja IV Ühendustee 2219 Rehepapi ring Ühendustee 2224 Variku III Ühendustee 2225 Tõrvandi ühendustee Ühendustee 2227 Lennu ring Ühendustee 2228 Lennu liiklussõlm Ühendustee Olulise liiklussagedusega teed106 on kõik Tartust lähtuvad riigimaanteed nende alguskilomeetritel: Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa, Jõhvi - Tartu – Valga, Tartu - Ülenurme ja Tartu - Viljandi - Kilingi- 106 Vastavalt Maanteeameti soovitustele tuleb üldplaneeringutes eristada olulise liiklussagedusega teed (OLT) - riigiteed liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas. OLT teedel on normidega piiratud riigiteede kohalike teedega ristumiskohtade arv Lk 59 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Nõmme (tTabel 19). Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa maantee liikluskoormus langeb oluliselt peale Tatra teeristi olles Tatra ja Kambja vahelisel lõigul 5402 autot ööpäevas. Tabel 19. Olulise liiklussagedusega teelõigud Tee Tee nimi Alguskilo Lõppkilo 2019. a keskmine nr meeter meeter ööpäevane liiklussagedus (autot) 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 187,265 189,524 13885 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 190,703 192,912 13638 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 189,524 190,703 13229 3 Jõhvi - Tartu - Valga 143,569 147,255 11098 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 182,192 183,632 9163 22130 Tartu - Ülenurme 0,342 1,381 8902 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 192,912 198,565 8395 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 0 4,142 8019 Olemasolevad kergliiklusteed on rajatud peamiselt riigimaanteede äärde piki suurema liikluskoormusega teelõike (Tabel 20). Tabel 20. Kergliiklusteed Kambja vallas Tee nr Riigimaantee Kergliiklustee pikkus 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa (kahel pool maanteed) 4000 22129 Tõrvandi - Lemmatsi 550 3 Jõhvi - Tartu - Valga 5110 61 Põlva - Reola 525 22130 Tartu - Ülenurme 2841 22132 Ülenurme - Külitse 6287 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 2344 Kambja valla arengukava näeb ette valla muutmist jalgrattasõbralikumaks, Tartu rattaringlusega liitumist ja rattaparklate loomist. Kergliiklusteede rajamine erinevate piirkondade ühendamiseks on planeeritud järgmiselt: 1. Lennuvälja tee äärde kuni Külitse alevikuni; 2. Ülenurme – Reola - Kambja; 3. Kambjast Tatra-Otepää maanteeni; 4. Kambja - Suure-Kambja; 5. Linnaveere tee; 6. Kergliiklusteede ühendamine Kastre ja Nõo valla kergliiklusteedega (Külitse - Haage, Tõrvandi - Roiu - Uniküla maantee äärde); 7. Haage teele; 8. Otepää ja Tartu vahele; 9. Lemmatsi - Leilovi; 10. Kodijärve - Pangodi; 11. Pangodi - Kammeri. Tartus107 kavandatakse rattaringluse laiendamist linna lähiasulatesse eesmärgiga vähendada eratranspordi negatiivset keskkonnamõju. Kambja valla territooriumil soetatakse ja paigaldatakse 107 Tartu linna arengukava 2018 – 2025. Kättesaadav: https://tartu.ee/et/arengukava2025 Lk 60 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast jalgrataste laenutuspunktid Ülenurme ja Tõrvandi asumitesse. Iga punktis saab olema 15 dokki jalgrataste lukustamiseks ja 10 elektriratast. Rajatavad elektrirataste laenutuspunktid liidetakse Tartu rattaringluse süsteemiga. 20.2. Raudtee Kambja valda läbib kaks raudteed: valla loodeosa Tartu-Valga raudtee ja valla kirdeosa Tartu-Koidula raudtee. Tartu-Koidula raudteel on kaks eritasandilist liiklussõlme ja üks raudteeülesõidukoht ning lisaks on Porijõe raudteesilla alt võimalik väiksemate sõidukitega läbi sõita. Lisaks raudteeülekäigukohtadele rongide peatuskohtades on Tartu-Koidula raudteel üks samatasandiline raudteeülekäigukoht. Tartu-Valga raudteel on üks rongide peatuskoht koos raudteeülekäigukohaga Ropka jaamas. Tartu- Koidula raudteel on rongide peatuskohad koos raudteeülekäigukohtadega Ülenurmes ja Uhtis. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas on kavandatud kergliiklusteede ristumistel Tartu-Valga raudteega kaks raudteeülekäigukohta ja Tartu-Koidula raudteega üks raudteeülekäigukoht. Raudteeülekäigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. 20.3. Lennuväli Reola külas asuv Tartu lennujaam on oluline taristu objekt Lõuna-Eestile ja Eestile tervikuna. Lennuvälja raja mõõtmed on 1799 x 31 m ning raja katte tüüp on asfalt-betoon. Lennuväljale on antud ICAO kategooria 3C. Kambja valla seisukohalt on olulised eelkõige lennuväljaga seotud keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed küsimused. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas on lennuvälja läheduses ehitamiseks määratud kõrguspiirang – keelatud on ehitada kõrguspiirangu isohüpsidega määratust kõrgemat hoonet või istutada kõrghaljastust. Kambja valla piir lähedal Kastre valla Lange külas on Eesti Lennundusmuuseumil väike visuaallennuväli, mille kõrguspiirangu isohüpsid ulatuvad osaliselt ka Kambja valda. 20.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk108 109 Ühisveevärk ja kanalisatsioon on olemas Kambja alevikus, Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti küla elamukvartalis, Reola tööstuspiirkonnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute piirkonnas. Kambja valla territooriumil on kolm reoveekogumisala 110: Tartu, Kambja ja Vana-Kuuste. Tartu reoveekogumisalasse kuuluvad Lemmatsi küla, Reola küla, Räni alevik, Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Uhti küla, Õssu küla ja Ülenurme alevik. Kambja reoveekogumisala hõlmab Kambja aleviku ja Vana-Kuuste reosveekogumisala Vana-Kuuste ja Lalli külad. Lisaks reoveekogumisaladele paiknevad Kambja vallas järgnevad piirkonnad, kus on olemas ühiskanalisatsioon, kuid mis ei ole määratud reoveekogumisalaks: Rebase küla, Kammeri küla (Kammeri Kool), Virulase küla (SA Aarike Hooldekeskus), Külitse alevik ja Lemmatsi küla. 108 Kambja valla arengukava 2020-2030. Kambja Vallavolikogu, 2019 109 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 110 Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Lk 61 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna lähiümbruse asulate veel ühendamata piirkonnad: • Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu tee, Kivimetsa tee ja Ränirahnu tee; • Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde; • Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piirkond; • Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond; • Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas. Tabel 21 Ülevaade Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest on Tabel 21. Kõige kriitilisem on olukord Külitse küla piirkonnas, kus 01.05.2020 seisuga on 758 elanikku, kuid puudub täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kambja valla territooriumil paikneb mitmeid suuremaid suvilapiirkondasid järvede ja jõe äärsetel aladel. Tegemist on tiheasustusaladega, kus praegusel hetkel on püsielanike osakaal 20-30%. Praegusel hetkel on püsielanike arv piirkondades väike ning majanduslikult ei tasuks antud piirkondades ühisveevärgi arendamine ära. Kui püsielanike arv suureneb ja moodustab 50-60%, tuleks kaaluda järgnevalt loetletud piirkondadesse veevõrgu ja puurkaevu rajamise otstarbekust. Kinnistusisese reoveekäitlussüsteemi rajamine on keeruline, kuna tuleb jälgida salvkaevu ja reoveepuhasti vahelist kuja. Väiksematel kinnistutel jääb ainsaks võimaluseks reovee kogumismahuti paigaldamine. Majanduslikult on selline lahendus püsielanikele kulukas. Tabel 21. Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised111 Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid Kambja alevik, Puurkaevud nr Puhasti koos Veevõrk on (osaliselt) ühisveevärgi 6901, 15001 ja purgimissõlmega välja ehitamata Oru ja teenusega on 6898. koosneb reovee Ülase tänaval ning Võru varustatud ca 85% ja mehaanilisest mnt 14-22; kanalisatsiooni eelpuhastusest ja osa veetorustikest on teenusega ca 82% bioloogilis-keemilisest amortiseerunud ning elanikkonnast põhipuhastist. vajab rekonstrueerimist; Reoveepuhasti suublaks puurkaevud 6898 ja 6901 on Alla-Ivani kraav vajavad (VEE1045502). rekonstrueerimist; Reservpuhastiks 2 osaliselt on biotiiki. kanalisatsioonitorustik amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; ühiskanalisatsioon on välja ehitamata Võru mnt-l (14-22), Mäe tänaval ja osaliselt Oru tänaval; sademete rohkel ajal ja lume sulamise perioodil infiltreerub pinnasevesi torustikku; puudub sette tahendamise võimalus. 111 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 Lk 62 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid Vana-Kuuste küla, Puurkaevud nr 2010. a rekonstrueeritud Osa veetorustikest on ühisveevärgi 6990 ja 7017. biotiigid kogupindalaga amortiseerunud ning teenusega on 12 900 m². vajab rekonstrueerimist; varustatud ca 60% ja Reoveepuhasti suublaks puurkaev nr 6990 vajab kanalisatsiooni on Kuuste kraav rekonstrueerimist; teenusega ca 56% (VEE1044406). osaliselt on elanikkonnast kanalisatsioonitorustik amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; reovesi imbub torustikest pinnasesse; sademete rohkel ajal ja lume sulamise perioodil infiltreerub pinnasevesi torustikku. Reola küla, Puurkaevud nr Reola külas tekkiv Reola küla vee- ja ühisveevärgi ja - 21326, 6889 ja reovesi suunatakse Tartu kanalisatsiooni kanalisatsiooniga on 7013. linna reoveepuhastisse. ühendamiseks Tõrvandi ühendatud 100 % alevikuga on vaja rajada elanikkonnast. Reola uus vee- ja küla on perspektiivis kanalisatsiooni torustik. ühendada Tõrvandi osaliselt on aleviku veevõrguga, kanalisatsioonitorustik et varustada piirkonda amortiseerunud ning Tartu linna veega vajab rekonstrueerimist. Ülenurme alevik, Neli kohalikku Ülenurme alevikus Vanemas torustikus võib ühisveevärgi ja - puurkaevu (nr puudub reoveepuhasti. esineda lekkeid ning kanalisatsiooniga on 6912, 19024 Mõisniku 2 asub vajavad ühendatud ca 95 % 21223 ja 25412) kanalisatsiooni pumpla, rekonstrueerimist. elanikkonnast ning Tartu linna mille abil vesi. kanaliseeritakse reovesi isevoolselt reoveepumplasse, kust see omakorda juhitakse Tartu linna läbi 1,7 km pikkuse survetoru. Tõrvandi alevik, Tõrvandi alevik Reovesi juhitakse Vanemas torustikus võib ühisveevärgi ja - on ühendatud isevoolselt Tõrvandi esineda lekkeid ning kanalisatsiooniga on Tartu linna alevikus asuvasse vajavad ühendatud vee- veevärgiga. reoveepumplasse, kust rekonstrueerimist. ettevõtja andmetel 90 Olemasolevad see juhitakse Tartu linna, % elanikkonnast puurkaevud (nr Tähe tänava 6911, 21522 ja kanalisatsiooni 22037) on kollektorisse. rekonstrueeritud ja reservis. Õssu küla ja Räni Tartu linna Õssu küla ja Räni aleviku Vanemas torustikus võib alevik, veevärk ning reovesi suunatakse Tartu esineda lekkeid ning ühisveevärgi ja - puurkaev nr linna reoveepuhastisse. vajavad kanalisatsiooniga on 21046. Kaval-Antsu tee, rekonstrueerimist. Libahundi ja Vanapagana Lk 63 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid ühendatud ligikaudu tänavate piirkonnas 95 % majapidamisi tegutsev MTÜ Antsumetsa varustab veega kohalikke elanikke ning tekkiv reovesi juhitakse Antsumetsa reoveepuhastisse (Keskkonnaregistrikood PUH0000001). Reoveepuhasti suubla on Ilmatsalu jõgi. Soinaste küla, Tartu linna Reovesi suunatakse Vanemas torustikus võib ühisveevärgi ja - veevärk. Tartu linna esineda lekkeid ning kanalisatsiooniga on Olemasolevad reoveepuhastisse. vajavad ühendatud 85% puurkaevud on rekonstrueerimist. elanikkonnast rekonstrueeritud ja reservis (26104 ja 7203). Kammeri küla, Puurkaev nr Kammeri külas Kammeri küla vee- ja veevarustusega on 7031. kasutatakse reovee kanalisatsioonirajatised ühendatud Kammeri puhastamiseks on heas seisukorras. kool ning mõned kolmeetapilist BioFix 30K lähistel paiknevad väikepuhastit. Puhasti eramajad suublaks on Mõisamäe kraav (VEE1044803). Rebase küla, Puurkaev nr Rebase küla ühisveevärgi Veetorustikud on ühisveevärgi ja – 6992. piirkonna reoveed amortiseerunud ning kanalisatsiooniga on juhitakse Vana-Kuuste vajavad ühendatud ca 22% kanalisatsioonivõrku. rekonstrueerimist; elanikkonnast puurkaev nr 6992 vajab rekonstrueerimist; joogivesi ei vasta nõuetele, vajalik on paigaldada veetöötlusseadmed; Rebase ja Vana-Kuuste külade vaheline kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; kanalisatsioonitorustik on osaliselt amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsioon puudub Rebaseaia (eramud) ühisveevärgi piirkonnas. Virulase külas on Puurkaev nr Virulase küla Veetorustikud on ühisveevärk ja 6904. reoveepuhasti koosneb amortiseerunud ja kanalisatsioon SA kolmekambrilisest vajavad Aarike Hooldekeskusel septikust, paju rekonstrueerimist; Lk 64 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid reoveepuhastuslodust ja reoveepuhasti ei taga veetaimestikuga kaetud heitvee kvaliteedi järelpuhastuslodust. nõuetele vastamist; Reoveepuhastist kanalisatsioonitorustikud juhitakse heitvesi Tatra on amortiseerunud ning jõkke. vajavad rekonstrueerimist. Külitse alevik, ühtne Enamasti on Külitse alevikus asuva Planeerida ühisveevärgi ühisveevärk- ja kasutusel Haaviku tee ja kanalisatsiooni välja kanalisatsioon puudub erapuurkaevud reoveepuhasti suublaks ehitamine ja ühele kuni on Ilmatsalu jõgi. reoveekogumisala mõnekümnele Reoveekäitlus toimub moodustamine. kinnistule. aleviku teistes Perspektiivis on piirkondades suure ühendada Külitse piirkond tõenäosusega otse Tartu veevarustusega ja pinnasesse kanalisatsiooniga. immutamisega. Samuti kasutatakse reovee väljalasuks Ilmatsalu jõge. Lemmatsi küla kaks Puurkaev nr Urva elamurajooni tiheasustuspiirkonda, 21000. reoveepuhasti asub Urva kus kohalikel elanikel tn 1b kinnistul ning on veevarustuseks puhasti suublaks on puurkaev ning Väänoja (VEE1039200). reoveepuhastamiseks omapuhasti Laane küla Loojangu Puurkaev nr Puraviku tn 2 kinnistul tänava, Mustametsa 24041. asuv omapuhasti. tee ja Väänoja tee piirkond Pangodi küla Puurkaev nr OÜ Estonian Malt Käpa aiandusühistus 6921. biopuhasti ettevõtte Pangodi külas tarbeks. Reoveepuhasti kasutatakse veeallikana suublaks on Luhasoo oja salvkaeve. Piirkonnas on (VEE1044900). ca 48 kinnistut, millest Omapuhastid. 50-60% kasutatakse aastaringseks elamiseks. Selle piirkonna puhul on vajalik rajada puurkaev ja ühine veevõrk. 20.5. Sademevesi Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava112 ei käsitle eraldi sademevett ega sademeveekanalisatsiooni, seega valdavalt on tegemist ühisvoolse kanalisatsiooniga. Kehtivas üldplaneeringus113 seevastu märgitakse, et lähitulevikus on vajalik projekteerida ning ehitada sademevee kanalisatsioonisüsteem tiheasustusega piirkondades. Samuti tuleb detailplaneeringute ja projektide koostamisel tuleb tiheasustusaladel lahendada sademevee käitlemine, seejuures tuleb 112 Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 113 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 Lk 65 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast võimaluse korral eelistada sademevee ärajuhtimiseks säästlikke lahendusi ja vältida sademevee torustike rajamist. 20.6. Tuletõrje veevõtukohad114 Tuletõrjehüdrante on Kambja vallas kokku 220115 ning need asuvad valdavalt endise Ülenurme valla piires tiheasustusaladel. Kui vee-ettevõte ei saa tagada hüdrandist vajalikku vooluhulka, tuleb puuduolev vooluhulk tagada tehislikust või looduslikust veekogust. Soinaste külas on selleks kaks tiiki ja veehoidla, Tõrvandi alevikus kolm tiiki, Ülenurme alevikus kolm tiiki, veehoidla ja jõgi, Küliste alevikus kaks järve, Räni alevikus tiik ja Kambja alevikus järv. Vana-Kuuste külas on tuletõrje veevõtuks tiik, Kammeri külas tiik, Pangodi külas Pangodi järv ja Virulase külas kasutatakse jõge. Ainuke tuletõrjevee mahuti on rajatud Rebase külla. 20.7. Soojavarustus116 117 Kambja vallas on määratud kolm kaugküttepiirkonda: Kambja aleviku, Tõrvandi ja Ülenurme alevike ning Uhti küla territooriumitel. Kaugkütet varustab neli katlamaja: Kambja, Ülenurme, Tõrvandi ja Reola. Kambja katlamajas kasutatakse põhikütusena põlevkiviõli kuniks katlamaja saab rekonstrueeritud. Peale rekonstrueerimist jääb põhi kütuseks hakkepuit ning reserviks põlevkiviõli. Kambja katlamaja töötab aastaringselt, suvel toodetakse sooja tarbevett. Reola katlamajas on paigaldatud üks kerge kütteõli katel ja üks hakkepuidul töötav katel, katlamaja töötab aastaringselt- suvel toodetakse sooja tarbevett. Tõrvandi katlamajas on paigaldatud kaks 950 kW võimsusega hakkpuidul töötavat katelt ja üks reserv gaasikatel. Ülenurme katlamajas on paigaldatud kaks 950 kW võimsusega hakkpuidul töötavat katelt ja üks reserv gaasikatel. Ülenurme katlamaja töötab aastaringselt, suvel toodetakse sooja tarbevett. Kambja valla olemasolevaid kaugküttevõrke säilitatakse kui soojuse tootmiseks hädavajalikke tehnilisi ja keskkonnasõbralikke tehnorajatisi, et piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel. 20.8. Elektrivõrk Kambja valda läbivad järgmised põhivõrgu objektid (Joonis 2222): • Viru – Tsirguliina 330 kV liin (L353) • Tartu – Pihkva 330 kV liin (L358) • Tartu – Maaritsa 110 kV liin (L154). Viru – Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimine on Eleringil kavas 2023-2025118. Valla arengu seisukohalt olulisim on Reola 35 KV alajaama rekonstrueerimine lähiaastatel 110 kV alajaamaks ja Reola alajaama toiteks sisseviikude rajamine Tartu – Maaritsa liinilt119. 114 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 115 Andmed „Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031“ kaardilt august 2019 seisuga. 116 Kambja aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026 117 Ülenurme valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2027 118 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019 119 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019 Lk 66 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 22. Elektrivõrgu arenguperspektiivid Tartu ümbruses (väljavõte Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandest 2019) 20.9. Sidevõrk Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on olulised, et hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused maaettevõtluse arendamiseks. EstWin baasvõrk kulgeb läbi Kambja valla mööda peamisi riigimaanteid trassil Ülenurme – Reola – Uhti – Vana-Kuuste – Lalli – Mäeküla – Kambja – Paali – Vissi (Joonis 23). Lk 67 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Joonis 23. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Kambja vallas120 21. Taastuvenergeetika Taastuvenergia ressursse kasutatakse Kambja vallas suhteliselt tagasihoidlikult. Alates 2014. aastast tegutseb koosttoomisjaam suletud Aardlapalu prügila juures. Alates 2018. aastast on installeeritud päikeseelektrijaamu ( 120 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse andmed. Kättesaadav: http://ela12.elasa.ee/elakaart/ Lk 68 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 22) kokku ca 2,4 MW ulatuses. Kõik need asuvad Tartu lähedal. Lk 69 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 22. Elektrilevi võrguga liitunud tootjad Kambja vallas121 Asukoht Pargi nimetus Liitumisvõimsus Võrku MW lülitumise aeg Aardlapalu prügila Uhti Tartu Aardlapalu prügila 2 x (0,199) 2014 küla koostootmisjaam 1 ja 2 koostootmisjaam Külma Reola küla Saarek päikeseelektrijaam 0,2 2018 Külma Reola küla Peetri päikeseelektrijaam 0,997 (0,7 võrku) 2018 Mustametsa tee 6 Laane Mustametsa tee 6 0,017 - küla päikesepaneelid päikeselektrijaam Kristalli 13 Räni Kristalli 13 päikesepaneelid 0,0175 - Kauba tee 3 Tõrvandi NOKEMPIIR2 päikesepaneelid 0,54 2018 alevik Tehnopargi tee 11, NOKEMPIIR1 päikesepaneelid 0,2 - Tõrvandi alevik 22. Jäätmemajandus 22.1 Korraldatud jäätmevedu Kambja valla haldusterritooriumil loetakse jäätmeseaduse alusel kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Jäätmeveopiirkonnad on Ülenurme ja Kambja. Korraldatud jäätmeveo raames toimub segaolmejäätmete ning Kambja piirkonnas ka vanapaberi ja suurjäätmete äravedu. 22.2 Jäätmekäitluskohad122 Uhti külas asub 17. juunil 2009 suletud Aardlapalu prügila. Sulgemistööde käigus kaeti 14 ha suurune prügilakeha katendiga ja see haljastati, paigaldati gaasikogumissüsteem, rajati nõrgvee pöördosmoospuhasti. Korrastati prügila ümbrus ning rajati piirdeaed. Suletud prügilat haldab perioodil 2013-2022 Doranova Baltic OÜ, kes lisaks järelhooldusele käitab prügilagaasi elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama. Koostootmisjaam alustas oma tööd 2014. aastal. Pärast Aardlapalu prügila sulgemist avati selle territooriumil 2009. aastal jäätmete ümberlaadimisjaam, kuhu viiakse põhiosa Tartu linnas kogutud olmejäätmetest ning kus täiendavalt võetakse jäätmevaldajatelt hinnakirja järgi vastu eriliigilisi jäätmeid, sealhulgas segaolmejäätmeid. 2013. aasta lõpuks ehitati Aardlapalus välja kompostimisjaam, kus on võimalik keskkonnaohutult kompostida toidujäätmeid, jäätmete sorteerimishoone ja prügipressiga ümberlaadimisjaam. Lisaks asub Kambja vallas kuus väiksemat jäätmekäitluskohta ( 121 Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf 122 Tartu linna jäätmekava 2020-2024 Lk 70 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Tabel 23). Tabel 23. Kambja valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad123 Nimetus Keskkonna Käitaja Asukoht Tegevuse liik -registri kood Unipiha tee 11 JKK7800221 Seria haldus OÜ Tartumaa, Tavajäätmete jäätmekäitluskoht Kambja vald, käitluskoht Reola küla Tõrvandi jäätmete JKK7800219 Epler & Lorenz AS Tartumaa, Jäätmejaam, Ohtlike kogumispunkt Kambja vald, jäätmete käitluskoht, Tõrvandi Ümberlaadimisjaam, alevik vaheladu Saeraami JKK7800133 KEVORAL, OÜ Tartumaa, Tavajäätmete puidujäätmete Kambja vald, käitluskoht käitluskoht Külitse alevik Reola JKK7800180 Veguma OÜ Tartumaa, Vanarehvide rehvitöötluskeskus Kambja vald, käitluskoht Reola küla Luha JKK7800206 Eesti Tartumaa, Ümberlaadimisjaam, jäätmekäitluskoht Keskkonnateenused Kambja vald, vaheladu AS Uhti küla Aardlapalu JKK7800148 Eesti Tartumaa, Jäätmekäitluskeskus, ümberlaadimisjaam Keskkonnateenused Kambja vald, Ohtlike jäätmete AS Uhti küla käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Vanarehvide käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Muu tegevus, Ümberlaadimisjaam, vaheladu, Bioloogiline töötlus Aardlapalu prügila JKK7800146 Eesti Tartumaa, Muu tegevus järelhooldus Keskkonnateenused Kambja vald, AS Uhti küla Ühinenud Kambja vallal puudub jäätmekava. Endise Kambja valla osas on jäätmekava koostatud aastateks 2016-2020, kuid muutunud oludes tuleb selle tegevuskava ÜP koostamise raames üle vaadata. 123 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 Lk 71 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast 23 Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted 23.1 Keskkonnaohtlikud objektid124 Kambja valla territooriumil on registreeritud seitse keskkonnaohtliku objekti, sh viis tanklat ja kaks mahutit (Tabel 24). Tabel 24. Keskkonnaohtlikud objektid Kambja valla territooriumil125 Objekti nimi Keskkonnaregistri Asukoht Kambja vallas Tüüp kood Tartu Terminaal AS OOB0124534 Tõrvandi alevik Tankla Sevenoil Est OÜ OOB0023547 Kambja alevik Tankla Rudus Eesti AS OOB0070763 Reola küla Mahuti Neste Eesti AS OOB0074627 Räni alevik Tankla Helmcoil AS OOB0019842 Reola küla Tankla SW ENERGIA OÜ OOB0105931 Kambja alevik Mahuti Abacus AS OOB0019840 Reola küla Tankla 23.2 Ohtlikud ettevõtted126 Kambja valla territooriumil asub üks A-kategooria ohtlik ettevõte ning neli ohtlikku ettevõtet. B- kategooria ohtlikke ettevõtteid valla territooriumil ei asu. Ülevaate ohtlikest ettevõtetest ja neis käsitletavatest kemikaalidest annab Error! Reference source not found.. Tabel 25. Ohtlikud ettevõtted Kambja valla territooriumil127 Ettevõtte nimi ID Asukoht Ohu Ohu Kemikaalid, t kategooria raadius, m Airok OÜ Estonian 87279 Kavandu Ohtlik 425 Propaan-butaan Malt viljakuivati küla (21.25). vedelgaasipaigaldis Saarek Productions 492 Reola küla Ohtlik 365 Ammoniaak (9). AS Tartu Terminal AS 103559 Tõrvandi Ohtlik 435 Bensiin (38,75); diisel Tõrvandi tankla alevik (59,15); propaan- butaan (4,122). Alexela AS 33819 Tõõraste Ohtlik 392 Propaan-butaan Agromax küla (6,38). viljakuivati vedelgaasipaigaldis Alexela AS Reola 518 Vana- A 639 Propaan (312); vedelgaasiterminal Kuuste butaan (374); küla propaan-butaan (49). 124 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 125 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 126 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 127 Maa-ameti ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 Lk 72 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Mitte ühegi väljaspool Kambja valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu. Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 24 Riigikaitselised ehitised Riigikaitselisi ehitisi Kambja vallas ei ole. 25 Müra ja vibratsioon Müra allikateks on eelkõige valda läbivad maanteed, lisaks ka raudteed ja lennuväli. Tööstusmüra allikaid on üksikutes asulates – Rebasel, Reolas, Soinastes, Tõrvandis ja need üldjuhul kattuvad välisõhu saasteallikatega (Tabel 26). Strateegiline mürakaart 2017. aasta seisuga on olemas Tartu – Võru – Luhamaa maantee osas Tartust kuni Reolani128. 26 Välisõhu kvaliteet Peamiseks välisõhu seisundit mõjutavaks faktoriks on välisõhu saasteloaga ettevõtted ning suuremad maanteed. Ettevõtteid, millele on antud keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku on vallas kokku 16, neist seitse asuvad Reola külas (Tabel 26). Tabel 26. Keskkonnaloaga ettevõtte saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku129 Loa nr Objekt Asukoht Valdaja L.ÕV.TM-45367 Liistuvabrik OÜ Kambja alevik Liistuvabrik OÜ puidutööstus L.ÕV.TM-192938 Alexela Energia AS Vana-Kuuste küla Alexela AS vedelgaasi terminal L.ÕV/333417 Veguma OÜ Reola küla Veguma OÜ L.ÕV/329450 Soinaste tehas Soinaste küla Doordec OÜ L.ÕV/327760 Urbans Garage OÜ Reola küla Urbans Garage OÜ L.ÕV/325909 Unipiha aknatöökoda Reola küla Estonian Window OÜ L.ÕV/324937 Hakkekütuse Reola küla Thermory AS katlamaja L.ÕV/323902 Rudus aktsiaselts Reola küla Rudus AS L.ÕV/323818 Osaühing Priaal Tõrvandi alevik Priaal OÜ L.ÕV/322450 aktsiaselts A. Le Coq Reola küla A. Le Coq AS L.ÕV/321502 AS Hõbevara Õssu küla Hõbevara AS 128 Strateegiline mürakaart 2017. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 129 Keskonnaameti infosüsteem Kotkas, seisuga 24.05.2020 Lk 73 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast Loa nr Objekt Asukoht Valdaja L.ÕV/321027 Kavandu küla Kavandu küla Puratos Malt OÜ linnasetööstus L.ÕV/319189 Tõrvandi katlamaja Tõrvandi alevik SW ENERGIA OÜ L.ÕV/318556 Aktsiaselts Poseidon Tõrvandi alevik Poseidon Foods OÜ Foods L.ÕV/318416 SW ENERGIA OÜ Kambja alevik SW ENERGIA OÜ L.ÕV/318178 RAITWOOD Tartu Reola küla RAIT AS Puiduterminal INFOALLIKAD Interneti-, kirjandusallikad ja andmebaasid • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. Kättesaadav: http://ela12.elasa.ee/elakaart/ • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus. 2017. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf • Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019 • Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 • Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_maandamiskava.pdf • Kambja aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 • Kambja vald. 2020. Kambja kalmistu. Kättesaadav: https://www.kambja.ee/kalmistu • Kambja valla arengukava 2020-2030. Kambja Vallavolikogu, 2019 • Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031. AS Maves, 2019 • Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007 • Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 • Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018 • Keskonnaameti infosüsteem Kotkas • Keskkonnaregister • Kultuurimälestiste riiklik register • Loodusvaatluste andmebaas • Maa-ameti geoloogia kaardirakendus • Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus • Maa-ameti maardlate kaardirakendus • Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus Lk 74 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast • Maa-ameti vesivarustuse kaardirakendus • Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus • Metsaregister • Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/pangodi_mka_kkk.pdf • PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ • Pärandkultuur. RMK. 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur • RMK Tartu-Valga külastusala. Külastuskorralduskava 2020-2029. RMK Külastuskorraldusosakond https://media.rmk.ee/files/Tartu_Valga%20k%C3%BClastusala%20k%C3%BClastuskorral duskava.pdf • RMK. 2020. Pärandkultuur. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf • Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf • Statistikaamet • Strateegiline mürakaart 2017. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 • Tartu linna arengukava 2018 – 2025 • Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine. OÜ Cumulus Consulting, Irbis Konsultatsioonid OÜ, Positium LBS OÜ, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 2017. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/sites/default/files/5253_Tartu_ettevotluse_ruumiline_areng_2017.pd f • Tartu linna jäätmekava 2020-2024 • Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020 https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapi irkonna%20strateegia_kinnitatud%20181214.pdf • Tartu maakonnaplaneering 2030+ • Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit. 2018. https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukava d/Tartumaa_arengustrateegia2040.pdf • Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2001-2006 • Teeregister https://teeregister.mnt.ee/ Lk 75 / 76  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast • Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/- /doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf • Ülenurme valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2015 – 2027 Seadused ja määrused • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) • Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I 2006, 27, 203) • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RT I, 26.09.2019, 2) • Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8) • Kambja kalmistu kasutamise eeskiri (RT IV, 06.06.2013, 38) • Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17) • Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) • Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) • Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) • Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) • Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 19.12.2017, 18) • Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 21.10.2014, 10) • Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord (RTL 2004, 72, 1192) • Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10) Lk 76 / 76 Töö number 2020-0034 Tellija Kambja Vallavalitsus Pargi 2, Ülenurme alevik, 61714 Tartumaa Telefon: +372 750 2600; e-post: [email protected] Registrikood: 77000275 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 3.08.2020 KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Versioon 1 Kuupäev 3.08.2020 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Lk 1 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Sisukord KOOSTAJAD ...................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 6 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................................ 7 2. KSH EESMÄRK .............................................................................................................. 9 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED................................................................................ 10 4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD ............................................................................... 11 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST .......................................................... 15 5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS .............................................. 15 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ................................................................... 16 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE ....................................................................................... 16 5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ........................................................... 17 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE ..................................................................................... 18 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................................................... 18 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE .............................................................................. 18 6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................................... 19 6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ....................................................................... 19 6.2. TARTU MAAKONNAPLANEERING .................................................................................... 19 6.3. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA ........................................................................................ 19 6.4. KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ...................................................................................... 20 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA ............................................................................................... 21 8. KAASAMISKAVA ......................................................................................................... 22 8.1. INFOKANALID ............................................................................................................. 22 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD .............................................................................. 23 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED .................................................................................... 29 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID...................................................................................... 30 Lisad Lisa 1. Lähtematerjalid Lisa 2. Ülevaade Kambja vallast Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud (lisatakse pärast seisukohtade laekumist) Lk 2 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koostati Kambja Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Käesolevas dokumendis olevad üldplaneeringu eesmärgid, põhimõtted ja valdkonnad on sõnastatud Kambja Vallavalitsuse spetsialistide poolt. Kambja Vallavalitsuse üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise töörühm: Nimi Ametikoht Riivo Leiten Planeerimisspetsialist Tiit Lukas Maa- ja ehitusosakonna juhataja Kristi Kull Arendusjuht Marge Einola Maaspetsialist Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise töörühm: Nimi Valdkonnad / teemad Sander Lõuk, MSc Projektijuht, GIS-spetsialist inimgeograafia ja regionaalplaneerimine Agne Peetersoo (Consultare Planeerija OÜ), MSc geograafia Anni Konsap, BSc geograafia, Planeerija MA õigusteadus Kadri Vaher, ruumilise Planeerija keskkonna planeerija tase 7, MA urbanistika, MSc keskkonnatehnoloogia Eike Riis, KSH juhtekspert KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine MSc bioloogia Moonika Lipping, KSH aruande koostamise projektijuht keskkonnaspetsialist, BSc keskkonnakaitse, MA kommunikatsioonijuhtimine Mari Raidla (Consultare OÜ), KSH aruande koostamine: looduskeskkond, looduskaitse, MSc maastikukaitse ja Natura 2000, rohevõrgustik, elustiku ja ökoloogiaga seotud maastikuhooldus teemad, maavarad ja maardlad, väärtuslikud põllumajandusmaad, jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi, taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud mõjud Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert Eike Riis vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis on Eesti Lk 3 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)1 liige ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgib oma töös keskkonnamõju hindaja head tava2. Kambja valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti Planeerijate Ühingu liikmed. Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. 1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava Lk 4 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Kasutatud lühendid EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KKR keskkonnaregister KOV kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus VV vallavalitsus ÜP üldplaneering Lk 5 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISSEJUHATUS Üldplaneeringu lähteseisukohad (edaspidi: ÜP LS) koostatakse selleks, et anda suund ja alusteave ÜP ülesannete lahendamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (edaspidi: KSH VTK) on aluseks KSH aruandele. ÜP LS on dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. ÜP koostamisel peab kohalik omavalitsus hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas korraldama KSH3. KSH VTK on dokument, kus märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju4, sealhulgas piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. Kambja valla ÜP LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, kuna nii on tagatud nendevaheline sisuline kooskõla, ruumiline arusaam ja ülevaade toimuvast. See võimaldab ka ametkondadel ja huvigruppidel anda lihtsamalt tagasisidet. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamise korraldust ja ajakava, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud ÜP koostamises osalemine. LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Kambja valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus. 3 PlanS § 4 lg 2 p 5 4 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Lk 6 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ÜP eesmärk on kogu Kambja valla territooriumi (Joonis 1) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Joonis 1. Kambja valla haldusterritoorium. Allikas: Maa-amet ÜP ja arengukava on omavalitsuse strateegilised arengudokumendid, mis peavad olema omavahel kooskõlas. ÜP annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Kambja valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Olles tihedalt lõimunud linnapiirkonda, on siin puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele“. Lk 7 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Sellest lähtuvalt on Kambja valla ÜP eesmärk suunata valla kui terviku ruumilist arengut ja maakasutust, määrates selleks ruumikasutuse põhimõtted ja suundumused ning luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. ÜP alusel tehtavate või suunatavate otsustega on seotud enamik elukeskkonna kvaliteeti mõjutavaid valdkondi: eluasemed, sotsiaalkultuuriline taust, rahvatervis, majandus, maa ja teiste ressursside säästlik kasutus, teenindava taristu asukohad, üldised ehitustingimused jne. ÜP üldine eesmärk jaguneb valdkondlikeks eesmärkideks, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Kambja valla uue ÜP koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest ülesannetest lähtuvalt järgmised: • tingimuste seadmine atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna kujundamiseks, mis loob eeldused püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; • maakasutusliikide tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu suunamine. Areng peab võimaldama uute elamu-, ettevõtlus-, sotsiaal- ja avalike teenuste jm piirkondade väljaehitamist, kuid tagama olemasoleva elukeskkonna väärtuste säilimise; • suuniste andmine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt; • tehnilise taristu rajamise põhimõtete määramine. ÜP on kohaliku omavalitsuse igapäevane tööriist, mis on toeks ruumi puudutavate otsuste tegemisel. ÜP on peamiseks ehitus- ja arendustegevust suunavaks dokumendiks Kambja vallas. ÜP koostamisel kokku lepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel. Igasugune ehitamine peab olema kooskõlas ÜP-ga. ÜP on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele ning teistele ruumi puudutavatele otsustele vallas. ÜP seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid vähemalt järgmiseks 10-15 aastaks. Lk 8 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 2. KSH EESMÄRK PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on ÜP koostamisel kohustuslik KSH. KSH on üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse üldplaneeringu koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. See on keskkonnakaalutluste lõimimine üldplaneeringu koostamisse ja elluviimisse. KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks. Vajadusel pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise, leevendamise ja, põhjendatud juhul, heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus, ÜP elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7). KSH käsitlusalaks on planeeringuala ehk kogu Kambja valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. Lk 9 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED ÜP koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse ruumilistest arengueesmärkidest ning arvestades asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, arengukavasid, kaitse-eeskirju jmt. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Kambja valla ÜP koostamisel aluseks võetakse: • Soodustatakse kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, säilitades olemasoleva keskkonna väärtused (nt loodusväärtused, väärtustatud ehitatud objektid, väljakujunenud arhitektuurne ilme, väärtuslikud põllumaad jm). • Transpordivaldkonnas eelistatakse säästva liikuvuse arendamist ning liiklusohutuse tõstmist. Silmas peetakse eri transpordiliikide koos toimimist ja ühenduvust. • Elukeskkonda vaadatakse terviklikult ning suuremate elamupiirkondade kavandamise protsessis kaalutakse mh valla võimalusi tagada haridus- ja sotsiaalteenused ning ühistranspordiga varustatus. Samuti ei tohi tähelepanuta jätta muud vajalikku nagu olemasolev ja loodav tänavavõrk, tehniline taristu ja puhkealad. • Arvestatakse ruumi kui terviku vajadustega ning saavutatakse tulemus, kus erinevad eesmärgid ja ülesanded on omavahelistes seostes ning tehtud otsused on selle põhjal läbi kaalutud. Planeeringu koostamise tulemusena peab olema arusaadav, kuidas on jõutud valitud lahenduseni ning milliseid aspekte on kaalutud. • Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud planeerimine. Kestlik areng lähtub tänase põlvkonna vajadustest ja püüdlustest, kuid ei sea ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve. Kambja valla ÜP väljakutseks on erinevate arenguaspektide koosmõjul kujundatud tasakaalustatud areng. Valla ehitustegevus toimub suuresti erainitsiatiivil, kuid omavalitsusel on arendustegevustes suunav roll, mis saab kohalikust kontekstist ja avalikust huvist lähtuvaid vajadusi esile tõsta ning sellest lähtuvaid tingimusi seada. Arengute kavandamisel leitakse tasakaal huvitatud isikute, elanike, kohaliku omavalitsuse jt võimalike osapoolte soovide ning majandusliku võimekuse vahel. Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis. Lk 10 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD ÜP valdkondade käsitlus lähtub lähteseisukohtade koostamise etapis teadaolevast informatsioonist ja Kambja vallavalitsuse tähelepanekutest planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamisel vallas. ÜP koostamise käigus võivad ülesanded ja nende käsitlus täpsustuda. MAAKASUTUS • Täpsustatakse linnalise asustusega alasid vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ ning tänastest Kambja valla arengusuundadest lähtuvalt. Uusi tiheasutusalasid ei kavandata, eelmiste üldplaneeringutega määratud tiheasutusalad vaadatakse üle ning täpsustatakse nende piire. • Juhtotstarvete määramisel arvestatakse valla ruumilise arengu üldiste põhimõtetega, planeerimise järjepidevuse tagamisega ning selge maakasutuse regulatsiooni kujundamisega. Kirjeldatakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse ja ehitamise tingimusi. Määratakse maakasutuse juhtotstarvete rakendamise põhimõtted, nende täpsusastme käsitlused ning paindlikkust võimaldavad reeglid (kuhu ja kuidas lubada mitut sihtotstarvet, millistes piirides kehtib ÜP-ga määratud juhtotstarve ning kuidas seda detailplaneeringutes rakendada). • Määratakse piirkonnad või juhud, kuhu elamuehitus või igasugune ehitustegevus ei sobi (liigniisked alad, metsamaa) või kuhu seda ei soovita. Võimaldada kaalutlusotsuse alusel keelduda detailplaneeringu algatamisest või projekteerimistingimuste väljastamisest liigniisketel, elamuehituseks sobimatutel aladel. Esitatakse nõuded detailplaneeringute koosseisus maa-ala kuivendusprojekti ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks. • Määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Vaadatakse üle kehtivad ja koostamisel olevad detailplaneeringud ning analüüsitakse, millised neist on mõistlik uue ÜP koostamisel arvesse võtta. • Määratakse projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused. • Määratakse alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. • Määratakse ehitustingimused (maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, minimaalne krundi suurus ja haljastusnõuded jms) piirkonniti ning tuuakse välja alad, kus rakendatakse üldisest erinevaid nõudeid (nt Pangodi piirkond). • Kavandatakse tänase valla tasakaalustatud arengust lähtuv elamumaade osakaal, mis võtab arvesse mõistlikus mahus elanike lisandumist. Elamuehitus on suures osas (detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) toimunud vastavuses valla ÜP-ga, kuid uue ÜP-ga vaadatakse üle varasemad ebamõistlikud otsused. • Suuremad ja tihedamad elamuarendused kavandatakse eelkõige olemasolevatesse tiheasutusaladesse, sinna kus infrastruktuur on olemas või seda on lihtne laiendada. Välditakse ebamõistlikke tihedama asustusega piirkondi hajaasustuses ja säilitatakse seal tüüpiline hajus elanike tihedus. Maalises asustuses pööratakse tähelepanu piirkondlikele eripäradele, mis võivad väljenduda krundistruktuuris, hoonete paigutuses ja suuruses, ruumistruktuuri elementides, mis väljenduvad piirkondlike ehitustingimustena. • Ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade kavandamisega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda. Kambja vallas peavad olema tagatud vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt elanikkonna vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-, spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad, raamatukogud jms. Lk 11 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Lisatakse põhimõtted avalikult kasutatava ühiskondliku otstarbega alade suuruse/osakaalu jms vajalike põhimõtete määramiseks. • Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses ÜP-ga. Osades piirkondades on probleemiks osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval. Elamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms). • Tööstus- ja ettevõtlusalade kavandamisel analüüsitakse majandussektori ruumilisi vajadusi ja arenguperspektiive, sh ka tööjõu paiknemist. Asukohtade määramisel on võtmeteguriks mugava ligipääsu ja tehnovõrkude olemasolu või nende lihtne väljaarendamise võimalus. Arvestatakse ka töötajate liikumisvajadustega. Läbi vaadatakse seniste tööstusettevõtete maakasutus ja määratakse, kus tootmine pikas perspektiivis säilib, kus selleks vajalikku ala vähendatakse või likvideeritakse. • Täpsustatakse äri- ja tootmisalade ehitustingimusi ning põhimõtteid, mis väldivad konfliktide tekkimist ettevõtlus- ja elamualade kõrvuti paiknemisel. • Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Seega on tegemist avalikkusele suunatud aladega. Maalises piirkonnas nähakse ette võimalikud asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes. Kaubanduse ja teeninduse juhtotstarbega alade määramisel arvestatakse nii välja kujunenud kasutusega kui ka uute trendidega. Sellised alad määratakse multifunktsionaalsetena, et mitte piirata ettevõtlust ning muuta piirkond külastajatele võimalikult atraktiivseks. • Võimalusel määratakse põllumajandusloomade pidamise piirkonnad (farmid) ja nende lähedusse ehitamise tingimused. Võimalusel määratakse neile piirkondadele nn kaitsetsoon, kuhu elamute vm tundlike objektide (ühiskondlikud hooned) rajamine ei ole lubatud. • Määratakse või täpsustatakse riigikaitselise otstarbega maa-alad. • Tuuakse välja ÜP ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadusega alad/juhud. VÄÄRTUSED • Täpsustatakse Kambja valla miljööväärtuslike alade piire ning ehitustingimusi tänasest olukorrast lähtuvalt. Miljööalad vaadatakse üle ning lõdvendatakse tingimusi aladel, mis täna enam pole väärtuslikena käsitletavad ning täpsustatakse ehitamise põhimõtteid edaspidi väärtuslikena käsitletavatel aladel. Kaalutakse miljööaladel projekteerimistingimuste andmise võimalust. Uute miljööalade määramiseks hetkel vajadus puudub. • Kujundatakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed. Vajadusel tehakse ettepanekud kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Täpsustatakse kaitsealuste liikide leiukohtadest ja püsielupaikadest tulenevad kitsendused maakasutusele. • Määratakse või täpsustatakse rohevõrgustiku elementide, väärtuslike maastike, maastiku üksikelementide, väärtuslike põllumajandusmaade, puhkealade asukohad ning seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused, sealhulgas kitsendused. Määratakse kaitsehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. • Määratakse tingimused või juhud haljastuse kavandamiseks erineva otstarbega aladel (sh teed, kraavid jm). • Täpsustatakse piirkonnad ja juhud, kuhu saab tulevikus rajada terviseradasid või puhkealasid ning määratakse vajalikud tingimused. • Määratakse supelrandade alad ja täpsustatakse nende kasutamisest tulenevad kitsendused, sealhulgas avalik kasutusrežiim. Lk 12 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Täpsustatakse veekogude (sh maaparandussüsteemide eesvoolude) äärsete alade ehitustingimusi ning vajadusel nähakse ette ehituskeeluvööndi suurendamine või vähendamine. Kallasrajale määratakse avaliku juurdepääsu tingimused. • Määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ning vastavad maakasutustingimused. • Määratakse tingimused maardlate kasutamiseks ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused. TEED • Määratakse transporditaristu, sealhulgas kohalike teede, kergliiklusteede, raudtee, lennujaama ning väikesadamate, asukohad ja reserveeritav maa-ala ning nendest tulenevad kitsendused. Määratakse liikluskorralduse üldised põhimõtted, sealhulgas parkimispõhimõtted. Määratakse tänavate kaitsevööndid. • Täpsustatakse avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, teede, tänavate, kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed), matkaradade, terviseradade, maastikusõidukite radade (alad, millel on lubatud liigelda ATV jt maastikusõidukitega) jm radade ja juurdepääsude (sh juurdepääsud kallasradadele) asukohad ning tingimused maakasutusele. Luuakse paremad võimalused eri transpordiliikide omavaheliseks ühendumiseks ning tehakse ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, mh on eesmärgiks keskkonnasäästlike liikumisviiside edendamine ning autostumise vähendamine. • Täpsustatakse teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede või tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused, sh määratletakse riigimaanteede ääres vööndid, mille piires elamuehitus on üldjuhul välistatud. • Analüüsitakse ning täpsustatakse tootmisalade juurdepääsuteede vastavust ettevõtluse arengu perspektiividega, raskeveokite parima ja mugavama liikumisteega ning selle võimaliku suunamisega korrastatud alternatiivsetele teedele, mis ühtlasi vähendab ka tavaliikluse koormust. TEHNILINE TARISTU • Määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. • Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted arvestades Kambja valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on ÜVK). • Sätestatakse senisest täpsemad nõuded välisvalgustusele ja sellega seonduvatele teemadele (valgusreostus, rajamise kohustus jms). • Määratakse tingimused päikeseparkide rajamiseks. • Määratakse tingimused, millega tuleb arvestada uute alade arendamisel olemasolevate kuivendussüsteemide säilitamiseks või ümberehitamiseks. Samuti määratakse põhimõtted ligipääsuks veekogude ja maaparandussüsteemide eesvooludele, et võimaldada nende hooldust. • Määratakse põhimõtted ja tingimused, millistes piirkondades ja juhtudel saab rajada autonoomseid veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusi. • Määratakse põhimõtted liigvee (nii kuivendus- kui ka sademevesi) ärajuhtimiseks. • Määratakse tingimused uute, järjest levinumate kütte- ja energiatootmisviiside rajamiseks: maakütte, päikese- ja tuuleenergia kasutamise võimaldamiseks. Kaasajastatakse kaugkütte rajamise tingimusi, liitumise kohustust ja võimalusi. Lk 13 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Täpsustatakse jäätmemajanduse valdkonna põhimõtteid kaasaja nõuetest ning tänasest olukorrast lähtuvalt. Määratakse kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. • Antakse keskkonnamüra ja õhusaastet leevendavad meetmed. Täpsustatakse millises piirkonnas või millistel tingimustel rajatakse müratõkkeid. • Määratakse maakasutus- ja ehitustingimused maaparandussüsteemide aladel. LISATEEMAD • Tehakse ettepanekud asustusüksuste liigi ja piiride muutmiseks, eelkõige Soinaste küla, Räni aleviku ja Laane küla osas. Lõplik valdkondade ja teemade ring täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus. Lk 14 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. KeHJS kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara5. Kuna ÜP lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja KSH VTK koostamise hetkel teada, kas Kambja valla uue ÜP rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju, milline on mõju iseloom ja ulatus. Lähtudes ÜP ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja maakasutuse tingimuste määramine vähemalt aastani 2035), kaasnevad üldplaneeringu rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ja sotsiaalsetes oludes ning protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi. Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist (Lisa 2) nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, kultuuriväärtusi ning muid muutuste suhtes tundlikke alasid (nt rohevõrgustik, kaitsmata põhjaveega alad) ja loodusressursse (nt väärtuslik põllumajandusmaa, maavarad, väärtuslikud maastikud jne), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja väärtust, avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale ning inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. ÜP koostamisel viiakse läbi KSH, et minimeerida võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ning soosida lahendusi, mis kutsuvad esile ja võimendavad positiivseid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt viiakse läbi mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele; • mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule; • mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest. 5 KeHJS § 2, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007?leiaKehtiv Lk 15 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-ga.6 Kambja valla territooriumil paikneb viis Natura 2000 võrgustiku ala: Pangodi loodusala, Peeda jõe loodusala, Ropka-Ihaste loodusala, Tatra loodusala ja Ropka-Ihaste linnuala. ÜP koostamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: • ÜPga kavandatav tegevus peab järgima Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke ja tagama alade terviklikkuse; • Peetakse kinni Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorrast. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“7. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga. ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele; • Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseaduses ja metsaseaduses (vääriselupaigad) sätestatud nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele; • Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objekti eeldusi (vastavalt LKS-i §-le 8) kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka; • Analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ja hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Tähelepanu pööratakse looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning selleks võimaluste loomisele; 6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 7 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf Lk 16 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele; • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise säilimisele. Vajadusel nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks; • Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjavee varudele ja joogivee varudele, kvaliteedile ning kättesaadavusele; • Tähelepanu pööratakse põhjavee kaitstusele ning selgitatakse välja koormusallikad, millele tuleb kõige enam tähelepanu pöörata; • Põhjavee kaitseks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks ning põhjaveevarude tagamiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed; • Analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavust veeseaduses sätestatud nõuetele ning mõju veemajanduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisele; • Analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju veerežiimile (sh liigniisked alad), pinnaveekogumite kvaliteedile ning pinnaveekogumitega seotud kaitsealade, veekogudega seotud kaitstavatele liikidele ja mõju nende elupaikadele ning kalade rändetingimuste tagamisele; • Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik) ning milline võiks olla maakasutus pärast maavara ammendumist; • Uute puhkealade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtudes ala eripärast ning loodusliku mitmekesisuse säilimisest; • Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele asjakohastest keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. 5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju linnalise asustusega piirkondades (Tartu linnapiirkonnas). Sealjuures pööratakse tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele. Vajadusel nähakse ette meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks; • Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd kavandatav tegevus mõjutab maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale; • Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava tegevusega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige tootmisaladest ja liiklusest tulenevale. Vajadusel kavandatakse meetmed mürataseme vähendamiseks. Määratakse nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides tegevuse kavandamisel arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju tundlikele aladele; • Pööratakse tähelepanu võimaliku valgusreostuse vältimise meetmetele ning täpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada; Lk 17 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Pööratakse tähelepanu ohtlike ja olulise ruumilise mõjuga ettevõtete ja jäätmekäitlusrajatiste paiknemisele ning analüüsitakse ja hinnatakse planeeritavate lahenduste mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele käitise ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse doominoefekti esinemise võimalust; • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele ning elukeskkonna parendamisele; • Analüüsitakse ja hinnatakse mõju olemasolevate puhkealade puhkeväärtuse säilimisele, avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele supluskohtadele; • Analüüsitakse taastuvenergia (bio- ja päikeseenergia) ressursside perspektiivset kasutamist ja selle mõjusid. 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele (kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Taristu planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi turismiteenuse osutamisele; • Pööratakse tähelepanu traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilisajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele.; • Pööratakse tähelepanu miljööväärtuslikele aladele ja väärtuslikele maastikele ning vajadusel nähakse ette meetmed nende alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks; • Pööratakse tähelepanu pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jms kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele. 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU Arvestades Kambja valla asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole näha, et Kambja valla ÜP-ga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE Kambja valla ÜP koostamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga ja kirjeldatakse, kuidas teema mõjutab Kambja valla ruumilist planeerimist. Kliimamuutustega arvestamisel käsitletakse nii ennetamist, leevendamist kui ka kohanemise võimalusi. Kliimamuutusest tingitud riskid on veetaseme tõus, sademete rohkus, tormide tugevnemine ja sagenemine, linnaliste asustusalade soojasaarte efekt jms. Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. Lk 18 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Kambja valla üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted võetakse Kambja valla üldplaneeringu koostamisel aluseks ning neid täpsustatakse kohalikus kontekstis. 6.2. TARTU MAAKONNAPLANEERING Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel. Tartumaa ruumilise arengu visioon on järgmine: „Tartumaa kui Eesti teine tõmbekeskus ja tunnustatud ülikoolilinna lähitagamaa on väärt paik elamiseks ja eneseteostuseks. Tartu linn kui haridus-, teadus-, meditsiini-, kultuuri- , majandus- ja halduskeskus on kogu Lõuna-Eesti ruumilise arengu vedur ja arengute suunaja. Tartu linnapiirkond tasakaalustab Põhja-Eesti ja Harjumaa kasvu ning suurlinnastumist Tallinna pealinnaregioonis“. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Tartu maakonnaplaneeringuga kavandatud Tartumaa keskuste võrgustikuga, linnaliste ja maaliste piirkondade ruumilise arengu põhimõtetega, maakonnatasandi väärtuslike maastike, rohevõrgustiku toimimispõhimõtetega ning muude maakondlikul tasandil kavandatavate ruumiliste arengutega või väärtustega. Vajadusel tehakse ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6.3. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA Kambja valla arengukava 2020-2030 sõnastab Kambja valla visiooni aastaks 2030: „Kambja vald on inimestest lähtuv parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus väärtustatakse elukestvat õpet, oma kultuurilist pärandit ning sportimisvõimaluste arendamist“. Kambja valla väljakutsed 2020-2030 on järgmised: • Avatud ja läbipaistev inimesekeskne, tasakaalustatud ja valda kui tervikut arvestav vallajuhtimine. • Vallas võimaldatakse igale lapsele tema arengut toetav kvaliteetne haridus, mis loob eeldused eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks. Lk 19 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Vallas on aktiivsed ja sportlikud inimesed. Iga valla elanik saab oma vajadustest, huvidest ja east lähtuvalt aktiivselt osaleda valla spordielus. • Vallas elavad toimetulevad ja rahulolevad inimesed, kes väärtustavad tervislikke eluviise ja turvalist keskkonda. • Valla mitmekesine kultuuri-, kogukonna- ja seltsitegevus hoiab rahvakultuuripärandit ja kodukoha traditsioone ning loob head võimalused erinevate vajaduste, huvide ja vanusega elanikele. • Vald on hinnatud keskkonnasõbraliku hea infrastruktuuri, puhta loodusega hea eluarajoon Tartu linna lähedal. • Vallas on korraldatud vajaduspõhine ühistransport. Üldplaneeringuga luuakse ruumilised eeldused valla arengukavas püstitatud väljakutsete ning strateegiliste eesmärkide täitmiseks. 6.4. KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD Hetkel kehtib Kambja valla territooriumil kolm üldplaneeringut: • Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, mis on kehtestatud 13.11.2018; • Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas, mis on kehtestatud 15.09.2007; • Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, mis on kehtestatud 02.03.2006. Endise Ülenurme valla territooriumi osas on ÜP koostamise protsess läbitud paar aastat tagasi ning uue ÜP koostamisel võetakse suures osas aluseks kehtiv ÜP. Täpsustatakse eelkõige uuest halduskorraldusest tingitud muutusi, mõningatel juhtudel ka tiheasustusalade piire ja ehitustingimusi. Endise Kambja valla territooriumil kehtestati ÜP ligi 13 aastat tagasi ning nii sotsiaal-majanduslik keskkond kui ka looduskaitse on selle ajaga palju muutunud. Lisandunud on Natura 2000 võrgustiku alad ning õigusaktid on muutunud. Endise Kambja valla territooriumil kehtiv üldplaneering vajab seega põhjalikku analüüsi. Lk 20 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.8 Tegevus Kuupäev ÜP koostamise ja KSH algatamine LS ja KSH VTK koostamine 05.-07.2020 ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks 08.2020 koostöö tegijatele ja kaasatavatele ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK 09.2020 avalikustamine valla kodulehel Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, 09.–10.2020 kohalike ideede kogumine e ideekorje ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu 10.-12.2020 koostamine Esialgne koostöö ametkondadega 10.-12.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik 12.2020 väljapanek ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku 01.2021 väljapaneku tulemuste avalikud arutelud ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine, 01.-06.2021 vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine 06.-08.2021 kooskõlastamiseks ametkondadele ja vajadusel täiendavate arvamuste andmiseks teistele osapooltele ÜP tutvustamine volikogu komisjonidele 06.2021 ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine 09.2021 nõuetele vastavaks ÜP avalik väljapanek 09.-10.2021 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud 10.-11.2021 arutelud ÜP esitamine valdkonna ministrile9 heakskiitmiseks 01.2022 ÜP kehtestamiseks esitamine 03.2022 ÜP kehtestamine 04.2022 ÜP kehtestamisest teavitamine 05.2022 Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile, 05.2022 Maa-ametile ja vajadusel teistele osapooltele 8 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf Lk 21 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 8. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kambja Vallavalitsus, kuid kuna üldplaneeringuga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 8.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Koduleht http://www.kambja.ee/, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis üldplaneeringuga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid. • Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik üldplaneeringu eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel. • Facebook-i leht https://www.facebook.com/kambja.vald - siin kajastatakse uudiseid ja teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms). • Ajalehes Olevik ja Koduvald avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest. • Maakonnalehes Postimees avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest. • www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal. • Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones), ennekõike Kambjas ja Ülenurmes. Vajadusel teistes valla piirkondades lähtuvalt lahendatavatest teemadest. • Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogu, lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, vallavalitsus, postkontor jm. • Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. Lk 22 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD Järgnevalt on toodud üldplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu. Osapoolte nimekiri täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse üldplaneeringu koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi üldplaneeringu kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel. Asutused, kellega Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastab planeeringu on toodud alljärgnevalt:10 Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, riigikaitseliste ehitiste lähteseisukohtade etapis; töövõime tagamine teiste tegevuste töökoosolekud; kavandamisel kooskõlastamine Maaeluministeerium Põllumajandustootmise Kohtumised ja kirjalik sisend jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike lähteseisukohtade etapis; põllumajandusmaadega arvestamine töökoosolekud; planeeringulahenduse koostamisel, kooskõlastamine maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine Keskkonnaministeerium Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Kohtumised ja kirjalik sisend Keskkonnaministeeriumi valitsemisel lähteseisukohtade etapis; oleva maa osas arvamuse andmine töökoosolekud; kooskõlastamine Siseministeerium Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, Kohtumised ja kirjalik sisend pääste ja kriisireguleerimisega lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu töökoosolekud; koostamisel kooskõlastamine Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva Kohtumised ja kirjalik sisend olulise keskkonnamõju vältimine või lähteseisukohtade etapis; leevendamine; hoiualade, töökoosolekud; püsielupaikade jm kaitsealuste alade kooskõlastamine või objektide kasutustingimustega arvestamine; täiendavate alade ja objektide kaitse alla võtmise vajaduse määratlemine; ettepanekute tegemine kaitserežiimi täpsustamiseks; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad 10 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja üldplaneeringu kooskõlastamist peab vajalikuks Kambja Vallavalitsus üldplaneeringu koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3). Lk 23 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui Kohtumised ja kirjalik sisend üldplaneeringuga kavandatakse nt lähteseisukohtade etapis; tuuleparke või üle 45 meetriseid töökoosolekud; ehitisi; lennuväljakute kavandamine kooskõlastamine Maa-amet Koostöö ja üldplaneeringute Kohtumised ja kirjalik sisend kooskõlastamine, kui planeeritav maa- lähteseisukohtade etapis; ala asub keskkonnaregistri maardlate töökoosolekud; nimistus oleval maardlal või selle osal kooskõlastamine Maanteeamet Valda läbivate riigiteede ja nendega Kohtumised ja kirjalik sisend seotud arenguplaanide ja maanteedest lähteseisukohtade etapis; lähtuvate tingimuste ja piirangute töökoosolekud; kajastamine üldplaneeringus; maha- ja kooskõlastamine pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine Majandus- ja Raudteega seonduvad küsimused ja Kohtumised ja kirjalik sisend Kommunikatsiooniminis arenguplaanid; taastuvenergia lähteseisukohtade etapis; teerium tootmise arengute kavandamine töökoosolekud; kooskõlastamine Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev Kohtumised ja kirjalik sisend mõju muinsuskaitsealale, lähteseisukohtade etapis; kultuurimälestistele, piirkondlike töökoosolekud; miljööväärtuste defineerimine ja kooskõlastamine vajadusel kaitsetingimuste seadmine Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide Kohtumised ja kirjalik sisend rajamine või olemasolevatele lähteseisukohtade etapis; maaparandussüsteemidele kaasnevad töökoosolekud; mõjud planeeringuga kavandatavast kooskõlastamine tegevusest Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või Kohtumised ja kirjalik sisend suurõnnetuse ohuga ettevõtete lähteseisukohtade etapis; kavandamisel, tuletõrje töökoosolekud; veevõtukohtadega arvestamine, kooskõlastamine olemasolevatest ohtlikest või suurõnnetuse ohuga ettevõttetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste tegevuste planeerimisel Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine Kohtumised ja kirjalik sisend planeeringuga kavandatud tegevuste lähteseisukohtade etapis; elluviimisel, avalike supelrandadega töökoosolekud; seonduvad teemad; mõjuhindamise kooskõlastamine tulemuste kooskõlastamine (inimese tervisele kaasnevad mõjud) Politsei- ja Valla üldise turvalisusega ning Kohtumised ja kirjalik sisend Piirivalveamet kuritegevuse riskide maandamisega lähteseisukohtade etapis; seotud küsimused töökoosolekud; kooskõlastamine Lk 24 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Tarbijakaitse ja Raudtee ja selle kaitsevööndiga Kohtumised ja kirjalik sisend Tehnilise Järelevalve seonduvad küsimused lähteseisukohtade etapis; Amet töökoosolekud; kooskõlastamine Nõo vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Luunja vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Tartu linn Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Põlva vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Kastre vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Otepää vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Kanepi vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb üldplaneeringu kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Asutused ja isikud, kes kaasatakse Kambja valla üldplaneeringu koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Rahandusministeeriumi Maakonna tasakaalustatud arengu Jooksev koostöö planeeringu Tartu talitus suunaja, maakonnaplaneeringus koostamise käigus, kirjalik seatud tingimuste ja suunistega sisend lähteseisukohtade arvestamine (rohevõrgustik, etapis; töökoosolekud; teenuskeskused jms), üldplaneeringu arvamuse esitamine heakskiitja Lk 25 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine Sisekaitseakadeemia Arenguvajaduste kajastamise Kirjalik sisend üldplaneeringus lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse esitamine planeeringulahendusele; Tartumaa Omavalitsuste Tartumaa omavalitsuste ühtse arengu Kirjalik sisend Liit eest seismine lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele; Riigimetsa Majandamise Riigimetsa majandamisega seotud Kirjalik sisend Keskus (RMK) küsimused; metsade kaitse lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Eesti Erametsaliit Metsade majandamisega seotud Kirjalik sisend küsimused lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Üldplaneeringu elluviimisega Teavitamine Keskkonnaühenduste kaasnevate mõjudega arvestamine lähteseisukohtade ja KSH Koda (EKO)11 üldplaneeringu lahenduses väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja Sisend lähteseisukohtade ruumilised eeldused etapis ja liikuvusuuringu läbiviimisel; vajadusel töökoosolekud; osalemine töörühmades; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Põllumajandusuuringute Põllumajandusmaa massiivide Kirjalik sisend keskus ruumiandmed ja riikliku lähteseisukohtade etapis; tähtsusega väärtuslikud töökoosolekud; arvamuse põllumajandusmaad küsimine planeeringulahendusele AS Connecto Eesti Elektri-, side- ja gaasitrassid Kirjalik sisend planeeringualal lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse 11 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK). Lk 26 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK küsimine planeeringulahendusele Eesti Lairiba Arenduse AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele AS Emajõe Veevärk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse Kirjalik sisend osutamine ning taristu lähteseisukohtade etapis; haldamine planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele AS Tartu Veevärk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse Kirjalik sisend osutamine ning taristu lähteseisukohtade etapis; haldamine planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ülenurme Teed OÜ Kohalike teede ehituse, remondi ja Kirjalik sisend hoolduse teemad lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Elering AS Elektripaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Tele 2 Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ettevõtjad ja MTÜ-d Arenguvajaduste ja -ootuste Kirjalik sisend (nimekirja täpsustatakse kaardistamine, sh nii uute tegevuste lähteseisukohtade etapis; ÜP koostamise käigus) kavandamisel kui ka olemasoleva küsitlus ettevõtlusanalüüsi Lk 27 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK olukorra parendamisel nii turismi, koostamisel; töökoosolekud; ettevõtluse vms valdkonnas arvamuse küsimine planeeringulahendusele Lk 28 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised: • Maakasutus; • Väärtused ja piirangud; • Teed ja liiklus; • Tehniline taristu. Täpsemad väljavõtted koostatakse järgmiste alade kohta: • Ülenurme alevik; • Tõrvandi alevik; • Kambja alevik; • Räni alevik; • Külitse alevik; • Õssu küla; • Soinaste küla. Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset üldplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringuga kavandatav maakasutus ning vastavad tingimused jms olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates nutiseadmetes kuvatavad. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. Lk 29 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID • Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs; • Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs; • Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises koosseisus ja rändes; • Ettevõtluse ja tööhõive analüüs; • Müraanalüüs. Lk 30 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lähtematerjalid • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ jms riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid • Tartu maakonnaplaneering 2030+ koos teemaplaneeringute jms lisadega • Tartumaa arengustrateegia 2030+ • Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas • Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas • Pangodi maastikukaitseala üldplaneering • Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia • Kambja valla terviseprofiil ja tegevuskava • Kehtivad detailplaneeringud • Kehtivad asjakohased õigusaktid • Kehtivad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad • Kehtivad asjakohased Eesti Vabariigi standardid • Eesti väikeasulate uuring (2019) • Piirkonnaga seotud statistilised andmed • Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud • Naaberomavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud ning arengukavad Lk 31 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisa 2. Ülevaade Kambja vallast Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina. Lk 32 / 33  Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud PlanS § 81 kohaselt esitatakse üldplaneeringu LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu LS-i ja KSH VTK-d. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Kambja Vallavalitsuse veebilehel. Lk 33 / 33