dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 17. august 2020
Viit
1-1-5/2117
Registreeritud
17. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1-1 Üldjuhtimine
Sari
1-1-5 Kirjavahetus välisabi ja koostöö küsimustes
Toimik
1-1-5/2020
Vastutaja
Agnes Pilv (Veeteede Amet, Kasutajad, Meresõiduohutuse teenistus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf458 KB
  • 📎Smart sustainable mobility_EE konsultatsioon.pdf199 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Marek Rauk <[email protected]> Saadetud: 16.08.2020 19:37 Adressaat: Merli Tasane <[email protected]> Teema: Ed: Abiplave - avalik konsultatsioon - uus ELi transpordi arengukava - 28. august Manused: image001.png; image002.jpg; Smart sustainable mobility_EE konsultatsioon.pdf Palun registreeri. Marek Saatja: Yana Laurand <[email protected]> Saatmisaeg: Wednesday, August 12, 2020 2:36 PM Adressaat: Merlin Rehema <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Lennuamet <[email protected]>; Marek Rauk <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Koopia: Johann Peetre <[email protected]>; Liis Vahter <[email protected]> Teema: Abiplave - avalik konsultatsioon - uus ELi transpordi arengukava - 28. august Tere, Edastan teile Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni, millele palun teil avaldada arvamust. Kõikidele küsimustele ei pea vastama, kuid kasuks tuleks, kui oskate tuua välja oma üldised seisukohad selgitustega. Küsimustiku esimeses osas käsitletakse ELi varasemaid meetmeid transpordipoliitika valdkonnas, eelkõige neid, mida rakendati komisjonis 2011. aastal vastu võetud transpordipoliitika valge raamatu alusel, milles on kindlaks määratud transpordisektori pikaajaline ettekujutus aastani 2050. Küsimustiku teises osas käsitletakse ELi tulevasi meetmeid transpordi ja liikuvuse valdkonnas, eelkõige seoses teatisega ?Euroopa roheline kokkulepe?, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2019. aasta detsembris, ning uue säästva ja aruka liikuvuse strateegia ettevalmistamisega, mille Euroopa Komisjon esitab enne 2020. aasta lõppu. Konsultatsioon on leitav siit: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/12438-Sustainable-and-Smart-Mobility-Strategy Teie vastused aitavad meil kujundada Eesti seisukohti Euroopa Liidu läbirääkimisteks ning pöörata tähelepanu nö probleemasematele või tähtsamatele teemadele seoses uue arengukavaga. Olen tänulik, kui annate oma tagasiside hiljemalt 28. augustiks. Ilusat suve jätku, Yana Laurand Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 53 79 36 46 | +372 639 76 23 www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Avalik konsultatsioon 2011. aasta valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava - Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ ning väljakuulutatud tulevase Euroopa säästva ja aruka liikuvuse strateegia hindamise teemal Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Küsimustiku esimeses osas käsitletakse ELi varasemaid meetmeid transpordipoliitika valdkonnas, eelkõige neid, mida rakendati komisjonis 2011. aastal vastu võetud transpordipoliitika valge raamatu alusel, milles on kindlaks määratud transpordisektori pikaajaline ettekujutus aastani 2050. Praeguseks on komisjon tegutsenud peaaegu kõigi valges raamatus loetletud 40 meetme puhul ja täitnud enamiku kavandatud 132 a l g a t u s e e e s m ä r g i d . Valge raamatu hindamist alustati 2019. aasta veebruaris, kui avaldati hindamiskava (https://ec.europa.eu /info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/2080-Evaluation-of-the-2011-White-Paper-on-Transport ). See hõlmab kõiki valdkondi, milles on alates 2011. aasta valge raamatu vastuvõtmisest tegevus toimunud. Selles vaadeldakse valges raamatus kindlaks määratud transpordivajadusi, seatud eesmärke ja sihte, kavandatud algatusi ja saavutatud tulemusi, samuti strateegia üldist mõju alates selle kehtestamisest. Küsimustiku teises osas käsitletakse ELi tulevasi meetmeid transpordi ja liikuvuse valdkonnas, eelkõige seoses teatisega „Euroopa roheline kokkulepe“, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2019. aasta detsembris, ning uue säästva ja aruka liikuvuse strateegia ettevalmistamisega, mille Euroopa Komisjon esitab enne 2020. aasta lõppu. COVID-19 pandeemia on tõsiselt mõjutanud Euroopa liikuvust ja transpordisektorit. Majanduse seiskamine on tähendanud töökohtade, sissetulekute ja elujõuliste ettevõtete ohustamist viisil, mida ei ole varasemates kriisides täheldatud. Komisjon võttis enneolematuid meetmeid, mis aitasid ka transpordisektorit. Need meetmed hõlmasid ELi eelarve-eeskirjade kohast täielikku paindlikkust anda ka valdkondlikku toetust, riigiabi ajutist raamistikku likviidsus- ja rekapitaliseerimisabi jaoks, Euroopa toetuskava inimeste töökohtade säilitamiseks (TERA) ja Euroopa maksevõime rahastamisvahendit. Seejärel seati teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“[1] suund Euroopa majanduse, sealhulgas transpordi taastamiseks. Kooskõlas selle teatisega peab Euroopa investeerima töökohtade kaitsesse ja loomisse ning oma transpordisektori konkurentsivõimelisse jätkusuutlikkusse, rajades selle sektori jaoks õiglasema, keskkonnahoidlikuma ning digitaalsema ja vastupanuvõimelisema tuleviku. Euroopa peab korvama kriisist tuleneva lühiajalise kahju viisil, mis investeerib ka liikuvuse pikaajalisse tulevikku. Selle eesmärgi saavutamiseks peab ELi poliitikal olema selge eesmärk ja kindel suund. 1 Sellega seoses küsitakse käesolevas osas transpordi ja liikuvusega seotud probleemide ja vajalike poliitiliste lahenduste kohta, et saavutada rohe- ja digipööre ning minna üle vastupidavale transpordisüsteemile, mis suudab vastu pidada tulevastele kriisidele ja sobib tulevikuks ning mida toetab tööstustarnete ahel, mis võib olla tänapäeva maailmas esirinnas. Seda arvesse võttes märgitakse Euroopa rohelises kokkuleppes, et selleks, et EL saavutaks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi, peab transpordisektor vähendama oma heitkoguseid 2050. aastaks 90% ning muutuma eelkõige linnades oluliselt vähem saastavaks. Samal ajal juhime Teie tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon korraldab avaliku konsultatsiooni ka ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide laiendamise ning Euroopa rohelise kokkuleppe kliima- ja energeetikavaldkonna teatavate poliitikasuundade kujundamise teemal, milles käsitletakse ka transporti ja liikuvust (https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12265-2030- Climate-Target-Plan/public-consultation). See on osa ettevalmistustest 2030. aasta kliimaeesmärkide kavaks, mille komisjon kavatseb vastu võtta 2020. aasta kolmandas kvartalis ning millel on samuti märkimisväärne mõju ELi transpordi- ja liikuvuspoliitikale. Sektor peaks aitama saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes seatud nullsaaste-eesmärki, keskendudes sellele, kuidas vähendada transpordi mõju kliimale ja looduskeskkonnale, alates heite vähendamisest kuni õhu-, vee- ja mürasaaste vähendamiseni. Maantee-, raudtee-, lennu- ja veetranspordisektorid peavad kõik tegema märkimisväärseid jõupingutusi heitkoguste ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, et sellele üleminekule kaasa aidata. See üleminek peaks andma võimaluse parandada meie kodanike tervist ja heaolu, aga suurendada ka Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat, sealhulgas transpordi ja liikuvuse valdkonnas. Samal ajal peab see üleminek olema õiglane, taskukohane ja kaasav, asetades inimesed esikohale. Samuti tuleb transpordisektoris säilitada rangeimad ohutus- ja turvanormid. Seepärast kavatseb Euroopa Komisjon võtta 2020. aastal vastu põhjaliku ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia, mille eesmärk on saavutada need eesmärgid. Selles esitatakse peamised transpordi ja liikuvusega seotud valdkonnad ja algatused, mille puhul komisjon kaalub poliitikameetmete võtmist lähiaastatel ja hiljem. See keskendub meetmetele, millega vähendatakse mõju kasvuhoonegaaside heitele, keskkonnale ja meie kodanike tervisele üldiselt ning kiirendatakse üleminekut säästvamale liikuvusele. Strateegias rõhutatakse ka seda, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb moderniseerida transpordisektorit ning samal ajal muuta see arukamaks, digitaalsemaks ja kaasavamaks ning innovatsioonivaldkonnas juhtivaks sektoriks. See hõlmab ka selliseid valdkondi nagu ohutus ja turvalisus, sotsiaalaspektid (sealhulgas juurdepääs, kättesaadavus ja taskukohasus), ühendatuse ja ühtse turu küsimused, ning välismõõdet, kui on vaja teha muudatusi, et transpordisektor vastaks keskkonnasäästliku, digitaalse, kaasava ja tänapäevase majanduse v a j a d u s t e l e . Uuringu struktuur Käesoleva avaliku konsultatsiooniga keskendutakse nii valge raamatu hindamisele kui ka ELi tulevasele säästva ja aruka liikuvuse strateegiale. (https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/EUtransport2020survey) Uuringu esimeses osas keskendutakse valge raamatu hindamisele ning selle tulemusi kasutatakse valge raamatu tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse analüüsimisel. 2 Uuringu teine osa käsitleb tulevast strateegiat. Selles vaadeldakse praegusi ja tulevasi peamisi transpordi- ja liikuvusprobleeme ning võimalikke sekkumisvaldkondi Euroopas. Lisaks on Teil võimalik esitada seisukohti võimalike meetmete kohta, mida saab kasutada kindlakstehtud probleemide lahendamisel. Võite vastata küsimustiku mõlemale või ainult ühele osale. Küsimuste ja märkuste korral võtke ühendust aadressil: seoses valge raamatu hindamisega: [email protected] seoses tulevase säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga: [email protected]. eu [1] COM(2020) 456 final Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi 3 ungari * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avalik-õiguslik asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi * E-posti aadress (seda ei avalikustata) * Ulatus Rahvusvaheline Kohalik Riiklik Piirkondlik * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus 4 Mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) Väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) Keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) Suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Grenada Lõuna-Korea Saint Lucia Ahvenamaa Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint Martin Albaania Gruusia Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Alžeeria Guadeloupe Macau Saint Vincent ja Grenadiinid Ameerika Guajaana Madagaskar Saksamaa Samoa Ameerika Guami ala Madalmaad Sambia Ühendriigid Andorra Guatemala Malaisia Samoa Angola Guernsey Malawi San Marino Anguilla Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antarktis Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Antigua ja Haiti Malta Seišellid Barbuda Araabia Heard ja Mani saar Senegal Ühendemiraadid McDonald Argentina Hiina Maroko Serbia Armeenia Hispaania Marshalli Sierra Leone Saared Aruba Honduras Martinique Singapur Aserbaidžaan Hongkong Mauritaania Sint-Maarten 5 Austraalia Horvaatia Mauritius Slovakkia Austria Ida-Timor Mayotte Sloveenia Bahama Iirimaa Mehhiko Somaalia Bahrein Iisrael Mikroneesia Soome Bangladesh India Moldova Sri Lanka Barbados Indoneesia Monaco Sudaan Belau Iraak Mongoolia Suriname Belgia Iraan Montenegro Süüria Belize Island Montserrat Svaasimaa Benin Itaalia Mosambiik Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Jaapan Myanmar/Birma Šveits Bhutan Jamaika Namiibia Taani Boliivia Jeemen Nauru Tadžikistan Bonaire, Sint Jersey Nepal Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jordaania Nicaragua Taiwan Hertsegoviina Botswana Jõulusaar Nigeeria Tansaania Bouvet’ saar Kaimanisaared Niger Togo Brasiilia Kambodža Niue Tokelau Briti India Kamerun Norfolki saar Tonga ookeani ala Briti Kanada Norra Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kasahstan Omaan Tšaad Bulgaaria Katar Paapua Uus- Tšehhi Guinea Burkina Faso Keenia Pakistan Tšiili Burundi Kesk-Aafrika Palestiina Tuneesia Vabariik Clippertoni saar Kiribati Panama Türgi Cooki saared Kolumbia Paraguay Türkmenistan Costa Rica Komoorid Peruu 6 Turksi ja Caicose saared Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Tuvalu Curaçao Kongo Põhja-Korea Uganda Demokraatlik Vabariik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendkuningrii (Keelingi Makedoonia k saared) Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ühendriikide Mariaanid Neitsisaared Dominikaani Kosovo Poola Ühendriikide Vabariik väikesed hajasaared Ecuador Kreeka Portugal Ukraina Eesti Küpros Prantsuse Ungari Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Uruguay Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Usbekistan Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus- Kaledoonia Eritrea Laos Puerto Rico Uus-Meremaa Etioopia Läti Réunion Valgevene Fääri saared Leedu Roheneemesaa Vanuatu red Falklandi saared Lesotho Rootsi Vatikani Linnriik Fidži Libeeria Ruanda Venemaa Filipiinid Liechtenstein Rumeenia Venezuela Gabon Liibanon Saalomoni Vietnam Saared Gambia Liibüa 7 Saint- Wallis ja Barthélemy Futuna Ghana Lõuna-Aafrika Saint Helena, Zimbabwe Ascension ja Tristan da Cunha Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared * Privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas oma andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avalikustatakse ainult see, kellena vastate, Teie päritoluriik ja vastus. Teisi isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata. Avalik Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris, päritoluriik). Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega I osa. 2011. AASTA VALGE RAAMATU HINDAMINE S i s s e j u h a t u s Alates 2011. aastast on valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava - Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“[1] (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/et/TXT/?uri=celex:52011DC0144) olnud ELi transpordipoliitika valdkonna prioriteetide, eesmärkide ja komisjoni algatuste üldine strateegiline raamistik. Valges raamatus määrati kindlaks pikaajaline strateegia, et aidata ELi transpordisüsteemil saavutada ELi transpordipoliitika üldeesmärk - tagada praegustele ja tulevastele põlvkondadele juurdepääs ohututele, turvalistele, usaldusväärsetele ja taskukohastele liikuvusressurssidele, mis vastavad nende vajadustele ja püüdlustele, minimeerides samal ajal soovimatut mõju, nagu ummikud, õnnetused, õhu- ja mürasaaste n i n g k l i i m a m u u t u s e d . 8 2011. aasta valges raamatus[2] määrati kindlaks kolm peamist transpordiga seotud probleemi 2011. aastal ja püüti neid lahendada: naftahinna tõus ja pidev sõltuvus naftast; suurenevad liiklusummikud ja halb ühendatus; halvenev kliima ja ümbritsev keskkond (st reostus). Valges raamatus esitati ettekujutus säästvast ressursitõhusast transpordist 2050. aastaks, mis on ELi integreeritud, säästva ja tõhusa transpordisüsteemi arendamise alus. Selleks määrati valges raamatus kindlaks töökava, mis koosnes 132 seadusandlikust ja mitteseadusandlikust algatusest, mis rühmitati 40 eri meetme järgi. Valges raamatus esitati ka kümme kvantitatiivset ja kvalitatiivset peamist eesmärki (https://ec.europa.eu /transport/sites/transport/files/themes/strategies/doc/2011_white_paper/white-paper-illustrated-brochure_en. pdf). Neist mitme puhul määratakse kindlaks konkreetsed kvantitatiivsed vahe-eesmärgid, mis on võrdlusaluseks valge raamatu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmisel. Kuna mõned eesmärgid loodeti saavutada 2030. või isegi 2020. aastaks, on nüüd asjakohane vaadata läbi tehtud edusammud, teha kindlaks valges raamatus sätestatud meetmeid mõjutavad püsivad ja uued probleemid ning hinnata valge raamatu asjakohasust muutuva energia-, kliima-, keskkonna- ja tööstuspoliitika kontekstis. [1] COM(2011) 144 final. [2] Üksikasjalikum analüüs on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis: SEC(2011) 391 final of 28.3.2011. A. Valge raamatu strateegia tulemuslikkus 1. Valges raamatus on sätestatud kolm peamist üldeesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 60%, kahandada transpordisektori sõltuvust naftast ja vähendada ummikuid. Kas Teie arvates on ELi transpordialgatused viimase kümne aasta jooksul: Ei Pigem Ei Pigem Nõustun Seisukoht nõustu ei oska nõustun täielikult puudub üldse nõustu öelda aidanud vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ELis? aidanud vähendada nafta kasutamist transpordis? aidanud vähendada liiklusummikuid maanteel igapäevases liikluses? 9 1.1. Kas 2011. aasta valge raamat on olnud eri transpordiliikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tulemuslik? Väga tulemuslik Tulemuslik Ei oska öelda Ei ole tulemuslik Väga ebatulemuslik 1.2. [Kui vastus esimesele küsimusele on „ei ole tulemuslik“ või „väga ebatulemuslik “] Miks ei ole valge raamat olnud transpordiliikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tulemuslik? 10 2. Lisaks kolmele peamisele eesmärgile on ELi transpordipoliitika eesmärk tagada kodanikele ja ettevõtjatele kogu ELis ohutud, turvalised, usaldusväärsed, säästvad, õiglased, kättesaadavad ja taskukohased transporditeenused. Kuidas hindaksite võrreldes kümme aastat tagasi valitsenud olukorraga valge raamatu transpordistrateegia osakaalu nende eesmärkide saavutamisel? Ei Pigem Ei Pigem Nõustun Seisukoht nõustu ei oska nõustun täielikult puudub üldse nõustu öelda Sõitjate ja pendelrändajate juurdepääs transporditeenustele on paranenud. Ettevõtjate juurdepääs kaubaveoteenustele on paranenud. Eri transporditoimingutel on väiksem negatiivne mõju teistele inimestele ja keskkonnale. Praeguse põlvkonna liikuvusvajaduste rahuldamisel tekitatakse väiksemat koormust tulevastele põlvkondadele. Transporditeenuste hind kajastab paremini nende väliskulusid (st kliimamuutused, müra ja õhusaaste, õnnetused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, suurem maakasutus jne). 11 Transporditeenuste ohutus on kogu ELis suurenenud. Transporditeenuste turvalisus on kogu ELis suurenenud. Transporditeenused on muutunud usaldusväärsemaks ja kvaliteetsemaks. Transport on muutunud taskukohasemaks. Busside/rongide/lennukite piletite broneerimine internetis on muutunud lihtsamaks. Internetis sõiduplaanidega tutvumine on muutunud lihtsamaks. Mitut sõitjateveoliiki (nt rong ja lennuk) hõlmava reisi kavandamine ja piletite broneerimine reisiks on muutunud lihtsamaks. Mitme kaubaveoliigi ühendamine üheks veoks (nt maantee-, rongi- või siseveetransport) on muutunud tõhusamaks ja kättesaadavamaks. ELis väljuvate busside/rongide /lennukite sõitjate õigusi austatakse paremini. 12 Töötingimused ELi transpordisektoris on paranenud. 13 3. ELi transpordipoliitika eesmärkide saavutamiseks on valges raamatus esitatud põhjalik loetelu algatustest, mis on rühmitatud mitmesse tegevusvaldkonda. Praeguseks on komisjon käivitanud kõigis neis valdkondades algatused, millest mitmed on seadusandlikud ja teised mitteseadusandlikud. Mil määral aitavad igas tegevusvaldkonnas tehtud edusammud Teie arvates kaasa ELi transpordipoliitika saavutamisele, nagu on märgitud valges raamatus? 3.1 Euroopa ühtne transpordipiirkond Võeti vastu eeskirjad ja algatused, et parandada ühtse transporditeenuste turu toimimist, kõrvaldada turule sisenemise tõkked ja suurendada tõhusust. Algatused on hõlmanud kõiki transpordiliike, näiteks taganud parema juurdepääsu riigisisestele raudtee-reisijateveo turgudele, integreeritud lähenemisviisi kaubaveokoridoride haldamisele, ühtse Euroopa taeva väljakujundamise, sinise vööndi kaudu paremini ühendatud ELi sadamad, siseveelaevanduse jätkusuutliku raamistiku, vähendanud piiranguid kabotaaž- maanteevedude puhul, parandanud juurdepääsu bussiteenusteturule ning taganud teabevahetuse ja transpordi juhtimise raamistiku mitmeliigilise kaubaveo logistikaahelas. Euroopa ühtse transpordipiirkonna meetmete (nagu eespool kirjeldatud) panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.2 Töökohtade ja töötingimuste kvaliteedi parandamine Selles valdkonnas on komisjon võtnud kasutusele autoveosektori liikuvate töötajate sotsiaalkindlustuskoodeksi ja meretranspordi sotsiaalmeetmete kava ning algatanud tervet ELi hõlmavate kvaliteedi ja teenuste miinimumstandardite kehtestamise kogu lennundusahela töötajatele. Kvaliteetsete töökohtade ja töötingimuste edendamise meetmete panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.3 Turvaline transport 14 Vastu on võetud eeskirjad ja algatused, et suurendada lennulasti ja lennureisijate turvalisust, luua maismaatranspordi turvalisuse eksperdirühm ning muuta kogu tarneahel algusest lõpuni turvalisemaks. Transpordi turvalisuse algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.4 Transpordiohutus Selles valdkonnas on muu hulgas vastu võetud eeskirjad ja algatused liiklusohutustehnoloogia kasutuselevõtuks, tehnoülevaatuspakett, Euroopa tsiviillennunduse ohutuse strateegia, ohutuma laevanduse algatused, raudteeohutuse suurendamine neljanda raudteepaketi raames ning ühtlustatud eeskirjad ohtlike kaupade ühendvedude kohta. Transpordiohutuse algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.5 Teenuste kvaliteet ja usaldusväärsus Selles valdkonnas on komisjon käivitanud algatuse, et töötada välja sõitjate õigusi käsitleva ELi õiguse ühtne tõlgendus, ning koostanud ühised põhimõtted, mida kohaldatakse sõitjate õiguste suhtes kõigi transpordiliikide puhul. Komisjon on välja andnud suunised puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute õiguste kohta. Komisjon on vastu võtnud ka üksikasjaliku kirjelduse kogu ELi hõlmavate mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamiseks ja avaldanud suunised sõitjate liikuvuse järjepidevuse kohta transpordisüsteemi häirete korral. Teenuste kvaliteedi ja usaldusväärsuse algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne 15 väga negatiivne seisukoht puudub 3.6 Teadusuuringud ja innovatsioon transpordisektoris Selles valdkonnas on vastu võetud eeskirju ja algatusi muu hulgas selleks, et toetada keskkonnasäästlike, ohutute ja vähem müra tekitavate sõidukite arendamist, transpordi turvalisust ja ohutust suurendavate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu (nt eCall-süsteemi kasutuselevõtt), uute transpordisüsteemide (mehitamata õhusõidukid jne) arendamist, aga ka säästvate alternatiivkütuste strateegia ja säästva linnaliikuvuse alased uuendused. Selle valdkonna regulatiivsed algatused hõlmavad muu hulgas sõidukite CO2 heite mürataseme norme, heite mõõtmise muudetud katsetsüklit, laadimis- ja tankimistaristu koostalitluse norme, keskkonnasäästliku sõidukijuhtimise nõudeid ning ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vajalikele transpordiandmetele juurdepääsu tingimuste spetsifikatsioone. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.7 Integreeritud linnaliikuvus Selles valdkonnas toetab ja jälgib komisjon säästva linnaliikuvuse kavade koostamist liikmesriikides. Samuti on komisjon teinud ettepaneku linnateede kasutamise maksustamise ELi raamistiku ja saastevaba linnaliikluse logistika strateegia kohta. Integreeritud linnaliikuvuse algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.8 Tänapäevane taristu ja arukas rahastamine Selles valdkonnas tagavad TEN-T suunised ja Euroopa ühendamise rahastu raamistiku ja rahastuse Euroopa strateegilise taristu arendamiseks, milles võetakse arvesse energiatõhususe vajadusi ja kliimamuutustega seotud probleeme. Lisaks on selles valdkonnas vastu võetud algatuste eesmärk olnud võtta kasutusele suuremahulised arukad ja koostalitlusvõimelised tehnoloogialahendused (nt SESAR, ITS, ERTMS, RIS jne) ning luua mitmeliigiliste kaubaveokoridoride struktuur. Euroopa ühendamise rahastu on 16 loonud transporditaristu uue rahastamisraamistiku. Erasektori kaasamist on edendatud muu hulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu. Aruka hinnakujunduse ja maksustamise algatused hõlmavad selliseid ettepanekuid nagu Eurovignette’i muudetud direktiiv. Tänapäevast taristut ja arukat rahastamist käsitlevate algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 3.9 ELi transpordi välismõõde Valges raamatus käsitletakse ELi transpordi rahvusvahelist rolli käsitlevaid meetmeid. See hõlmab muu hulgas algatusi, millega soovitakse laiendada siseturueeskirju rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kaubanduspartneritele, viia lõpule Euroopa ühise lennunduspiirkonna loomine, võtta meetmeid mitmepoolsetel foorumitel, et tegeleda energiatõhususe, kliimamuutuste ja terrorismi probleemidega, kohaldada konteinervedude suhtes ELi konkurentsieeskirju ning tõhustada transpordipoliitikaalast koostööd ELi naaberriikidega. ELi transpordi välismõõdet käsitlevate algatuste panus on olnud järgmine: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga positiivne positiivne ei positiivne ega negatiivne negatiivne väga negatiivne seisukoht puudub 4. Kas Teie arvates on valges raamatus kindlaks määratud õiged tegevusvaldkonnad ELi transpordisektori ees seisvate probleemide lahendamiseks? mitte rohkem kui 1 valik(ut) Jah Ei Seisukoht puudub 5. Kas valges raamatus on puudu mõni tegevusvaldkond, mida oleksite soovinud lisada? Palun täpsustage. 17 6. Milline mõju on olnud järgmistel tehnoloogilistel ja ühiskondlikel arengutendentsidel alates valge raamatu vastuvõtmisest 2011. aastal? 18 6.1 Digitaaltehnoloogia ulatuslikum kasutuselevõtt transporditeenuste osutajate poolt ja uute ärimudelite tekkimine transporditeenuste valdkonnas (nt sõidujagamine, sõiduvahendus, liikuvus kui teenus). Ei Mõnevõrra positiivne Mõnevõrra Seisukoht Positiivne Negatiivne positiivne ega negatiivne puudub negatiivne Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Transpordi naftast sõltuvuse vähendamine Transpordi taskukohasemaks muutmine Transporditeenustele juurdepääsu parandamine Transporditeenuste ohutuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse suurendamine Ummikute arvu kasvu piiramine Transporditegevusest ühiskonnale 19 tulenevate väliskulude minimeerimine Suurem konkurents transporditeenuse osutajate vahel ELi transporditööstuse konkurentsivõime suurendamine üleilmsel turul 20 6.2 Uued tehnoloogilised suundumused tootmises: tehisintellekt, automatiseerimine, elektrifitseerimine. Ei Mõnevõrra positiivne Mõnevõrra Seisukoht Positiivne Negatiivne positiivne ega negatiivne puudub negatiivne Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Transpordi naftast sõltuvuse vähendamine Transpordi taskukohasemaks muutmine Transporditeenustele juurdepääsu parandamine Transporditeenuste ohutuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse suurendamine Ummikute arvu kasvu piiramine Transporditegevusest ühiskonnale tulenevate väliskulude minimeerimine 21 Suurem konkurents transporditeenuse osutajate vahel ELi transporditööstuse konkurentsivõime suurendamine üleilmsel turul 22 6.3 Uued individuaalsed liikuvusmudelid (nt autode ühiskasutus, elektrijalgrattad, elektrilised tõukerattad linnatranspordis). Ei Mõnevõrra positiivne Mõnevõrra Seisukoht Positiivne Negatiivne positiivne ega negatiivne puudub negatiivne Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Transpordi naftast sõltuvuse vähendamine Transpordi taskukohasemaks muutmine Transporditeenustele juurdepääsu parandamine Transporditeenuste ohutuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse suurendamine Ummikute arvu kasvu piiramine Transporditegevusest ühiskonnale tulenevate väliskulude minimeerimine 23 Suurem konkurents transporditeenuse osutajate vahel ELi transporditööstuse konkurentsivõime suurendamine üleilmsel turul 24 6.4 E-kaubanduse kasv: netikaubandus, kojutoimetamine ja integreeritud tarneahelad. Ei Mõnevõrra positiivne Mõnevõrra Seisukoht Positiivne Negatiivne positiivne ega negatiivne puudub negatiivne Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Transpordi naftast sõltuvuse vähendamine Transpordi taskukohasemaks muutmine Transporditeenustele juurdepääsu parandamine Transporditeenuste ohutuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse suurendamine Ummikute arvu kasvu piiramine Transporditegevusest ühiskonnale tulenevate väliskulude minimeerimine 25 Suurem konkurents transporditeenuse osutajate vahel ELi transporditööstuse konkurentsivõime suurendamine üleilmsel turul 26 6.5 Kas on muid suundumusi või arengutendentse, mida ei ole eespool loetletud? (Palun täpsustage ja hinnake neid.) kuni 1000 tähemärki 27 Muud Ei Mõnevõrra positiivne Mõnevõrra Seisukoht Positiivne Negatiivne positiivne ega negatiivne puudub negatiivne Kasvuhoonegaaside heite vähendamine Transpordi naftast sõltuvuse vähendamine Transpordi taskukohasemaks muutmine Transporditeenustele juurdepääsu parandamine Transporditeenuste ohutuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse suurendamine Ummikute arvu kasvu piiramine Transporditegevusest ühiskonnale tulenevate väliskulude minimeerimine 28 Suurem konkurents transporditeenuse osutajate vahel ELi transporditööstuse konkurentsivõime suurendamine üleilmsel turul 29 B. Valge raamatu asjakohasus 7. Kuidas hindaksite täna 2011. aasta valges raamatus sätestatud järgmiste eesmärkide tähtsust? 0 (= ei 5 (= Seisukoht ole 1 2 3 4 väga puudub oluline) oluline) Vähendada transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet Vähendada märkimisväärselt transpordiga seotud toimingute naftast sõltuvuse määra Piirata ummikute suurenemist Võimaldada põhilist juurdepääsu transporditeenustele ning arendada üksikisikute ja ettevõtete liikuvusvajadusi Tagada praeguse põlvkonna transpordivajaduste rahuldamine, tekitamata ülemäärast koormust tulevastele põlvkondadele Pakkuda ohutuid, turvalisi ja usaldusväärseid ning kvaliteetseid transporditeenuseid Tagada transpordi taskukohasus ning õiglane ja tõhus toimimine Edendada kvaliteetset tööhõivet transpordisektoris Minimeerida transpordi väliskulusid ühiskonnale (st õnnetustest, mürast ja õhusaastest, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja maakasutuse suurenemisest tulenevad kulud) 8. 2011. aasta valge raamatu eesmärke toetavad kümme konkreetset peamist eesmärki, mis toimivad edusammude kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete võrdlusalustena. 8.1 Märkige, mil määral nõustute (või ei nõustu) järgmiste väidetega kümne peamise eesmärgi kohta? Pigem Ei Nõustun Pigem Seisukoht ei nõustu täielikult nõustun puudub nõustu üldse 30 Peamised eesmärgid on selgelt määratletud. Peamised eesmärgid on realistlikud (ei ole ülearu ambitsioonikad ega liiga vähe ambitsioonikad). Peamised eesmärgid on täielikud ja kajastavad nõuetekohaselt valge raamatu eesmärke. Vastust küsimusele 8.1 võib täpsustada siin: kuni 3000 tähemärki 31 8.2 Kas 2011. aastal seatud peamised eesmärgid aitavad hinnata ELi ja riiklike transpordisüsteemide toimimist seoses järgmisega? Ei ole Väga Pigem kasulikud Pigem Väga Seisukoht kasulikud kasulikud ega kasutud kasutud puudub kasutud Keskkonnamõju (süsinikuheite, õhusaaste ja müra vähendamine) Energia- ja ressursitõhusus Transporditeenuste integreerimise tase transpordiliikide piires ja nende vahel Teenuse kvaliteet transpordikasutajate jaoks 32 9. 2011. aasta valges raamatus kasutatakse ulatuslikku poliitilist lähenemisviisi, mis tähendab, et sellega luuakse raamistik, mis sisaldab eesmärke, tegevusvaldkondi ja konkreetseid algatusi ELi transpordisektori probleemide lahendamiseks. Selles on loetletud mitmed algatused, mis rühmitati meetmete järgi. Sooviksime teada Teie arvamust selle kohta, kuidas läheneda ELi transpordisektori ees seisvatele probleemidele. 9.1 Arvestades ELi transpordipoliitikas esinevaid probleeme, olid valge raamat ja selle meetmed järgmised: mitte rohkem kui 1 valik(ut) väga asjakohased asjakohased pigem asjakohased pigem mitteasjakohased mitteasjakohased seisukoht puudub 9.2 Kas sooviksite esile tõsta mõnda 2011. aasta valges raamatus esitatud algatust, mida peate endiselt asjakohaseks, olenemata sellest, kas see on ellu viidud või mitte? (Palun täpsustage) kuni 1000 tähemärki 9.3 Kas sooviksite esile tõsta mõnda 2011. aasta valges raamatus esitatud algatust, millest tuleks loobuda? (Palun täpsustage) kuni 1000 tähemärki 9.4 Kas nõustute järgmiste väidetega? Seisukoht Jah Ei puudub 2011. aasta transpordipoliitika valge raamat tagas sobiva raamistiku transpordipoliitika vajaduste rahuldamiseks. Valge raamatu teemadering oli liiga kitsas. Valge raamat oleks pidanud keskenduma mitte ainult transpordiaspektidele, vaid hõlmama ka energia-, tööstus-, keskkonna- ja kliimapoliitikat. Valge raamatu teemadering oli liiga lai. Valge raamat oleks pidanud keskenduma piiratumale arvule ELi transpordisektori põhiküsimustele. C. 2011. aasta valge raamatu ELi lisaväärtus 33 10. Kas arvate, et transpordipoliitikat käsitleva valge raamatu olemasolu ELis on andnud lisaväärtust transpordipoliitikale, mida liikmesriikides riigi/piirkonna on tasandil järgitud? mitte rohkem kui 1 valik(ut) Jah Ei Seisukoht puudub D. Valge raamatu ja selle algatuste tõhusus Sooviksime teada Teie arvamust valges raamatus loetletud meetmete kulude ja meetmetest saadava kasu kohta, sealhulgas selle kohta, kas Teie arvates on 40 konkreetse meetme rakendamiseks ettenähtud kulud (rahalised ja inimressurssid) olnud suuremad või väiksemad kui saadud kasu. 11. Milline on Teie üldine hinnang valge raamatu meetmete kulude ja kasu vahelisele seosele? Kasu on Kasu ja kulud Kulud on kasust Seisukoht kuludest suurem on võrdsed suuremad puudub Keskkonna jaoks Transpordivahendite tootjate jaoks Veoettevõtjate /teenuseosutajate jaoks Transpordi kasutajate / sõitjate jaoks Avaliku halduse jaoks Kogu ühiskonna jaoks 12. Kas olete teadlik valge raamatu algatustest oma tegevusvaldkonnas (- valdkondades), millega seoses on Teie organisatsiooni jõupingutused ja/või kulud (rakendamiseks või jõustamiseks) suurenenud? Palun täpsustage, millised: kuni 1500 tähemärki 13. Kas Teie arvates on valges raamatus aspekte, mida saaks lihtsustada või ühtlustada ilma selle tulemuslikkust vähendamata? Palun selgitage. kuni 3000 tähemärki 34 II osa. Tulevane transpordi- ja liikuvusstrateegia S i s s e j u h a t u s Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe[1] osana välja kuulutatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias esitatakse ettekujutus Euroopa tulevasest liikuvussüsteemist. Küsimustiku selle osa eesmärk on koguda sidusrühmade arvamusi peamiste eesmärkide ja võimalike sekkumisvaldkondade kohta ELi tasandil, et võimaldada üleminekut säästvale transpordile (mis hõlmab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite vähendamist), samuti ajakohastada sektorit ning muuta see arukamaks ja kaasavamaks. Küsimustikus küsitakse ka seda, kuidas käsitleda neid probleeme koos probleemidega, mis on seotud ohutuse, turvalisuse, sotsiaalaspektide (sealhulgas juurdepääs, kättesaadavus ja taskukohasus), ühendatuse ja ühtse turu küsimustega ning ELi poliitika välismõõtmega. Avalik konsultatsioon on osa komisjoni suurematest jõupingutustest konsulteerida kodanike, liikmesriikide ametiasutuste ja muude sidusrühmadega, sealhulgas kutseühingute, tööstus-, tarbija- ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega. Üksikasjalikum teave on esitatud tulevase strateegia tegevuskavas (https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/have-your-say/initiatives?&frontEndStage=PLANNING_WORKFLOW). [1] COM(2019) 640 final 1. Kui tõsine on Teie arvates COVID-19 mõju ühendatusele ja liikuvusmudelitele lühikeses ja keskpikas perspektiivis? (Palun hinnake järgmiselt: 1 - mõju puudub ning 10 - väga suur mõju) 10 - 1 - Mõju Väga 2 3 4 5 6 7 8 9 puudub suur mõju Lühikeses perspektiivis (1-2 aastat) Keskpikas perspektiivis (kuni 2030) 2. Mida tuleks COVID-19 kriisist ja selle mõjust ühendatusele ning liikuvusmudelitele ja käitumisele õppida, et luua tulevikuks sobiv vastupidav transpordisüsteem? Võimaluse korral märkige järelmeetmete valdkonnad (kuni 1500 tähemärki) kuni 1500 tähemärki 35 3. ELis tuleneb transpordist veerand kasvuhoonegaaside heitest ja selle osakaal suureneb pidevalt. See on ka peamine õhu- ja mürasaasteallikas ning avaldab keskkonnale mitmesugust negatiivset mõju. Kui olulised on järgmised põhimõtted ELi tegevuse suunamiseks nende keskkonnaküsimustega tegelemisel? Mitte Pigem Täiesti Seisukoht Olulised eriti olulised ebaolulised puudub olulised Kogu transpordisüsteemi (iga transpordiliik eraldi) säästvamaks muutmine Jätkusuutlike alternatiivlahenduste kättesaadavaks tegemine ELi kodanikele ja ettevõtjatele (nt konkurentsivõimelised linnadevahelised rongiteenused, kvaliteetne ühistransport, jagatud liikuvuse teenused) Põhimõtte „saastaja maksab“ täielik järgimine kõigi transpordiliikide puhul selliste meetmete abil nagu maksud ja lõivud Ühendatuse ning transpordile ja liikuvusele kõigi isikute juurdepääsu parandamine Teadlikkuse suurendamine transpordi ja liikuvuse kliima- ja keskkonnamõjust Transpordi ja liikuvuse taskukohasuse suurendamine 4. Kui oluline on kliima- ja keskkonnaprobleeme silmas pidades, et ELi tegevus keskenduks järgmistele valdkondadele? Mitte Väga Pigem Täiesti Seisukoht eriti oluline oluline ebaoluline puudub oluline Säästvamate transpordiliikide osakaalu suurendamine (nt mitmeliigilise transpordi toetamine, aktiivsed transpordiliigid, nagu kõndimine ja jalgrattasõit) Kogu transpordisüsteemi tõhustamine (nt paremate liikluskorraldussüsteemide abil) Keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõtu suurendamine (nt CO2 heite 36 normid) ja elektrisõidukite elektrivõrku tõhusa integreerimise tagamine Säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõtu suurendamine (nt laadimis-/tankimistaristu arendamine, kütuse segamise normid) Õigete tarbijavalikute ja vähese heitega liikuvuse tavade stimuleerimine (nt põhimõtete „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“ ulatuslikum kohaldamine, tarbijate parem teavitamine CO2 jalajäljest) Investeeringute suurendamine säästvatesse transpordilahendustesse ja -taristusse (nt kiirraudtee, siseveeteed, laadimis- ja tankimistaristu) Uuenduslike digilahenduste kasutuselevõtu soodustamine transpordis Säästva transpordi taskukohasuse ja juurdepääsetavuse parandamine Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 5. Millised on Teie arvates peamised tegurid, mis võivad kiirendada transpordi negatiivse keskkonnamõju vähendamist eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 90%? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Uutesse tehnoloogialahendustesse tehtavate investeeringute suurendamine Tõkete kõrvaldamine ühtsel turul, et vähendada transporditeenuste ebatõhusust Liikluskorralduse muutmine sujuvamaks ja tõhusamaks kõigi transpordiliikide puhul, et kõrvaldada tarbetu heide Ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku stimuleerimine kauba- ja sõitjateveo puhul, investeerides mitmeliigilise transpordi taristusse Tehnoloogianeutraalsuse säilitamine Transpordi keskkonnaalaste väliskulude arvessevõtmine kõigi transpordiliikide puhul Käitumuslike muutuste käsitlemine seoses tarbijate valikuga transporditeenuste osas 37 Kõigi transpordiliikide ja taristute digiteerimine Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 6. Millise peamise meetme peaks EL võtma valdkondades, mida Te pidasite 2. küsimuses (väga või pigem) oluliseks? kuni 1500 tähemärki 7. Millise peamise meetme peaks riigi ja/või kohalikud ametiasutused võtma valdkondades, mida Te pidasite 2. küsimuses (väga või pigem) oluliseks? kuni 1500 tähemärki 8. Millised tingimused on Teie (kui üksikisiku või organisatsiooni) jaoks kõige olulisemad, et minna üle säästvamale pendelrändele, reisimisele või ettevõtte jaoks kaupade veole? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Keskkonnasõbralike alternatiivide (nt sõidujagamine, heitevabad sõidukid, ühistransport) kättesaadavus Mugavate alternatiivide (kohandatud vastavalt vajadustele) kättesaadavus Üldine kättesaadavus (nt ühendatus, sagedus) Reisimiseks (veoks) kuluv aeg Juurdepääs taristule (nt jaamad) Ohutus (seoses õnnetustega) Turvalisus (seoses võimalike varguste ja rünnakutega) Teenuse kvaliteet Hind (hinna poolest võrreldavad alternatiivid) Innovatsioon ja digitaalne juurdepääs (teenusele) Keskkonnamõju ulatus Kasutamise ja maksmise lihtsus Olete valmis minema üle / edendama üleminekut oma organisatsioonis, tingimustest olenemata Muu (palun täpsustage) 38 kuni 1500 tähemärki 9. Kui olulised on järgmised ELi tasandi poliitikad ja meetmed maismaatranspordi CO2 heite vähendamiseks, et aidata saavutada ELi pikaajaline eesmärk tagada 2050. aastaks kliimaneutraalsus? Palun hinnake alljärgnevas tabelis esitatud punkte 5st (kõige olulisem) 1ni (kõige vähem oluline). Kõiki valikuid ei pea hindama. 1 2 3 4 5 Uute sõidukite CO2 heite ja saasteainete heite normide edasine karmistamine Säästvate alternatiivsete transpordikütuste turuleviimise täiendav stimuleerimine Laadimis-/tankimistaristu kasutuselevõtu toetamine üleeuroopalise transpordivõrgu maismaataristus Vähese heitega ja heitevaba liikuvuse arendamise toetamine ja stimuleerimine (nt ostustiimulid, et muuta keskkonnahoidlik liikuvus kõigile taskukohaseks) Fossiilkütuste CO2 heite maksustamise kehtestamine Transpordiliikide (maantee-, raudtee- ja siseveetransport) parem integreerimine ning nende tõhusa kasutamise soodustamine arukate ja digitaalsete liikuvuslahenduste abil Ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku edendamine: linnades üleminek ühistranspordile ja aktiivsetele transpordiliikidele (kõndimine ja jalgrattasõit) ning pikamaatranspordi puhul üleminek bussidele ning raudtee- ja veetranspordile Hinnakujundusmeetmete (nt teemaksud, sõidukite maksustamine jne) kohandamine ja arendamine, et rohkem saastavaid sõidukeid maksustataks rohkem ja vähem saastavaid sõidukeid vähem Tarbijate teadlikkuse suurendamine olemasolevatest vähese CO2 heitega sõidukitest ja liikuvuslahendustest 10. Milliseid täiendavaid meetmeid tuleks kaaluda lisaks võimalikule kaasamisele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, et vähendada meretranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid? Palun hinnake alljärgnevas tabelis esitatud punkte 5st (kõige olulisem) 1ni (kõige vähem oluline). Kõiki valikuid ei pea hindama. 1 2 3 4 5 39 Teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse meetmed Raamistik, mille alusel saab toetada investeeringuid säästvatesse tehnoloogiatesse, sealhulgas laevastiku uuendamisse keskkonnahoidlikema laevadega Energiatõhususe parandamist toetavad meetmed Säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõttu toetavad meetmed Hinnakujundusmeetmed Sadama tasandil võetavad meetmed (nt kaldalt tuleva elektri kasutamine, kõige saastavamate laevade juurdepääsu reguleerimine) 11. Milliseid täiendavaid meetmeid tuleks kaaluda lisaks võimalikule kaasamisele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, et vähendada lennundusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet? Palun hinnake alljärgnevas tabelis esitatud punkte 5st (kõige olulisem) 1ni (kõige vähem oluline). Kõiki valikuid ei pea hindama. 1 2 3 4 5 Teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse meetmed Raamistiku võimaldamine, et toetada jätkusuutlikesse tehnoloogialahendustesse investeerimist ja nende rahastamist Meetmed lennunduses säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõtu toetamiseks Meetmed lennuliikluse paremaks korraldamiseks (ühtne Euroopa taevas) Hinnakujundusmeetmed Lennujaama tasandil võetavad meetmed (nt säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõtt maapealses liikluses) Jätkusuutlikumate tarbijavalikute võimaldamine Raudtee- ja bussitranspordile ülemineku edendamine 12. Milliseid muid transpordi- ja liikuvusprobleeme peaks EL järgmisel kümnendil lahendama lisaks peamistele eesmärkidele vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90% ja kahandada märkimisväärselt saastet? mitte rohkem kui 5 valik(ut) Sektori muu keskkonnamõju (nt elupaikade kahjustamine) Ummikud ja läbilaskevõime puudumine Transpordisektori digiteerimine 40 Vajadus transporditaristu järele, et ühendada Euroopa kodanikud (ühendatus) Vajadus aktiivsete transpordiliikide (nt kõndimine, jalgrattasõit) taristu järele Vananeva ühiskonnaga seotud demograafiaprobleemide mõju transpordivajadustele Erinevused transporditeenustele juurdepääsul maa- ja linnapiirkondades Kiire juurdepääs transpordi- ja liikuvusteenustele muus liikmesriigis kui see, kus elate Laadimispunktide ja tanklate kättesaadavus ja neile juurdepääs (nt elektri- või vesinikkütusega autode puhul) Jagatud liikuvuslahenduste kättesaadavus (nt auto, mikroliikuvus või jalgrataste ühiskasutus) Ohutus (nt õnnetused) Turvalisus (nt terrorism) Transporditeenuste taskukohasus (liikuvusega seotud kulud) Transporditeenuste kvaliteet Transporditöötajate õiglased töötingimused Vajadus piisavalt kvalifitseeritud tööjõu järele Tarbijate ja sõitjate õiguste tulemuslik kaitse Soolised erinevused liikuvuse kasutamisel või sellele juurdepääsul Ülemaailmne konkurents Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 13. Kui võtta arvesse jätkusuutlikkuse ja moderniseerimise ulatust, siis millistes valdkondades on vaja ELi meedet, et kasutada ära automatiseerimise ja innovatsiooni eeliseid transpordisektoris (nt ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse valdkonnas, kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste, nt droonide puhul)? Ei ole Ei On Seisukoht poolt ega ole vaja puudub vastu vaja Sidusa reguleeriva raamistiku tagamine Õigusnormide ja poliitika puhul eri transpordiliike hõlmava lähenemisviisi tagamine 41 Uute lahenduste katsetamise ja kasutuselevõtu takistuste kõrvaldamine Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine Koostalitlusvõime normide kehtestamine Ohutus- ja turvaeeskirjade kehtestamine Asjakohaste hinnakujundus-, maksustamis- ja finantsstiimulite kehtestamine Andmete kättesaadavuse ja neile juurdepääsu hõlbustamine transpordiliikidesiseselt ja nende vahel Sotsiaalnormide kehtestamine Oskuste arendamise toetamine Turvalisusprobleemide leevendamisele kaasaaitamine Uute tehnoloogialahenduste ja õiglaste turulahenduste kasutuselevõtu toetamine Mitte ükski eelnimetatutest Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 14. Mil määral nõustute väitega, et allpool esitatud tegurid takistavad endiselt tõeliselt jätkusuutliku piiriülese sõitjate- ja kaubaveo saavutamist ELis? Olulisel Mitte Üldse Seisukoht Kindlasti määral eriti mitte puudub Piisavalt hästi väljaarendatud ja ühendatud taristu puudumine Liikmesriikide taristute ja teenuste koostalitluse puudumine Mitmeliigilise transpordi taristu (nt ümberlaadimisterminalide) puudumine Ebapiisav usaldusväärsus Takistused, mis ei lase teenuseosutajatel eri liikmesriikides teenuseid pakkuda ELi sotsiaalnormide puudumine 42 Üksteisest lahknevad eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu piirangutega aladele (sõidukitele seatud eeskirjad) Euroopa eri linnades Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 15. Mil määral nõustute väitega, et allpool esitatud tegurid takistavad endiselt piiriülest ning eelkõige sõitjate kollektiivset või ühistransporti ja liikuvust kui teenust ELis? Olulisel Mitte Üldse Seisukoht Kindlasti määral eriti mitte puudub Piisavalt hästi väljaarendatud ja ühendatud taristu puudumine Liikmesriikide taristute ja teenuste koostalitluse puudumine Eri transpordiliikide ja piiriüleste piletite ostmise võimaluste puudumine Liikuvusvõimaluste puudumine (nt öised rongid) Sõitjate ebapiisav kaitse Takistused, mis ei lase teenuseosutajatel eri liikmesriikides teenuseid pakkuda Takistused uutele ja koostööl põhinevatele teenustele / liikuvusele kui teenusele, mis võimaldavad kasutada mitmeid transpordiliike, nagu taksod, ühistransport ja jalgrattasõit. ELi sotsiaalnormide puudumine Üksteisest lahknevad eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu piirangutega aladele (sõidukitele seatud eeskirjad) Euroopa eri linnades Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 43 16. Pidades silmas transpordisektori säästvust ja moderniseerimist, siis mida peate transpordisektoris tööjõu seisukohast järgmise 10-15 aasta peamisteks probleemideks? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Praeguste töökohtade võimalik ümberkujundamine või kadumine Praeguste töötajate ümberõppe vajadus (Kvalifitseeritud) tööjõu kättesaadavus Transporditöötajate õiglased töötingimused Sooline ebavõrdsus transpordisektori tööjõu seas Juurdepääs kutsealale, sealhulgas tegevuslubade vastastikune tunnustamine Töötajate üleviimine Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 44 17. Säästva transpordi saavutamine tähendab kasutajate esikohale seadmist ja selle tagamist, et nad usaldavad eri liikuvuslahendusi. Millised on Teie arvates transpordisektori peamised ohutus- ja turvalisusprobleemid järgmise 10-15 aasta jooksul? Mitte Väga Pigem Täiesti Seisukoht Oluline eriti oluline oluline ebaoluline puudub oluline Liiklusohutuse suurendamine, eelkõige ohtliku käitumise (nt alkoholi või uimastite tarbimine, kiiruse ületamine, nutitelefoni kasutamisest tingitud tähelepanu hajumine jne) mõju vähendamisega Liiklusohutuse ja eelkõige vähem kaitstud liiklejate (jalakäijad, jalgratturid jne) ohutuse suurendamine Liiklusohutuse suurendamine, eelkõige raudteeületuskohtadel Raudteeohutuse suurendamine Veetranspordi ohutuse suurendamine Lennundusohutuse suurendamine Terrorismiohuga tegelemine 45 Küberturvalisuse ohtudega tegelemine Äärmuslike ilmaoludega tegelemine 46 Muu (palun täpsustage) kuni 1500 tähemärki 18. Palun kirjeldage lühidalt kõiki konkreetseid ELi tasandi meetmeid, mis oleksid Teie arvates eriti tulemuslikud Teie poolt eelmistes küsimustes esile toodud probleemide lahendamisel. kuni 2000 tähemärki Lisateave Kui soovite midagi lisada või käesolevat küsimustikku kommenteerida, saate seda teha siin. kuni 3000 tähemärki Soovi korral saate siia üles laadida lühikese dokumendi, nt lisamaterjalid oma vastuste või seisukoha toetamiseks. NB! Üleslaaditud dokument avaldatakse koos Teie vastustega, mis on selle avaliku konsultatsiooni põhimaterjal. Dokument on täiendav taustteave, mis aitab lugejatel Teie seisukohta paremini mõista. Laadige oma fail üles Faili suurim võimalik maht on 1 MB. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 47
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →