LEPPEMÄRGID:
RIIGITEE KAITSEVÖÖND
KATASTRIÜKSUSE PIIR
NÄHTAVUSKOLMNURK 120m
PROJEKTEERITUD TEE TELG
PROJEKTEERITUD ASFALDI SERV
PROJEKTEERITUD BETOONÄÄREKIVI KÕRGUSEGA 8cm
PROJEKTEERITUD BETOONÄÄREKIVI KÕRGUSEGA 0cm / 4cm
924d
PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS
331 OLEMASOLEV TEEKATTEMÄRGISTUS
ROHUNEEME
PROJEKTEERITUD LATTAED
30
8t
30
221+557+2x644 / 2x644 40 PROJEKTEERITUD RELJEEFSED TÄNAVAKIVID VAEGNÄGIJATE LIIKUMISE LIHTSUSTAMISEKS
11251
575a+813 / Liikluspeegel 221
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK, MÄRGI NR, MÄRGI POST
313a+388+544+557/ 398+543 PROJEKTEERITUD LIIKLUSPEEGEL
743
LIKVIDEERITAV OBJEKT
15m
445 / 435
KESK tee
KESK tee
TOOMINGA tee
Liikuspeegel 180⁰
TOOMINGA tee
974+975
0+00 Kesk tee
R2 km 1.035 Rohuneeme tee
R6
R500
R15
R8
.5
R70
974+
R6
946b 975 R4 R2
R4
977
R3
974+975
2.5 2.75 2.75
3
974+975 974+975 931
30
2.5 2.75 2.75
978
R15
931 946b 911
R10
30
946b
978 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATEND
941
942
923b
977
911
977
931 923d
30
931 978 PROJEKTEERITUD TASANDUSFREESIMINE + ASFALT 5cm
974
30
978
931 0.5
+
0.5 4.5
975
PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU KATEND
R2
R120
R4
977
R4
R8 3
R3
PROJEKTEERITUD JALGTEE KATEND
3.5 1 PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE
RIIGITEE KAITSEVÖÖND
PROJEKTEERITUD BETOONKIVISITTUTIS
R10
PROJEKTEERITUD HALJASTUS
0+20
0+40
0+60
0+80
1+00
1+80
1+20
1+40
1+60
Puittaimede haljastuslikud väärtusklassid:
ROHUNEEME tee
2x644 / 2x644
ROHUNEEME tee
II väärtusklass - väärtuslik puu
LEPA tee
331
LEPA tee
KESK tee III väärtusklass - oluline puu
IV väärtusklass - väheväärtuslik puu
KESK tee
Puude võra ulatus
VIIMSI
11251
KESK tee 221 Võra projektsioonialal teostada tööd võimalikult
lühikese aja jooksul
ca 120m
KESK tee 2x644+222+544+557 / 543 / 2x644 puu võra piiramine
NÄHTAV
120 m
331+811
USKOLM
Tinter-Projekt OÜ Kesk tee rekonstrueerimise projekt
NURK 1
(lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee)
Turu tn 34 Tel. 7 475 333
51004, Tartu reg. kood: 0149499
Viimsi Vallavalitsus
20m
Amet: Nimi: Allkiri:
Juhataja: Vello Sova
Asendiplaan
Projekteerija: Urmas Tammekivi
Kontrollija: Indrek Lensment 07.02.2019 2 PP 1 : 500 37-18-TP
Teie 07.02.2019
OÜ TINTER-PROJEKT
Turu 34 Meie 07.03.2019 nr 15-2/18/48290-5
50104, Tartu
[email protected]
Kesk tee rekonstrueerimise projekt lõigul
Rohuneeme tee kuni Lepa tee kooskõlastamine
riigitee 11251 km 1,035 ristumiskohas
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Kesk tee rekonstrueerimise põhiprojekti (lõigul
Rohuneeme tee kuni Lepa tee) kooskõlastamiseks. Projekti eesmärk on Kesk teele mh
tänavavalgustuse, drenaaži ja jalgtee rajamine.
Kesk tee ristub riigiteega 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 1,035.
Projekt käsitleb tegevusi osaliselt riigiteede alusel maal ja osaliselt riigiteede kaitsevööndis.
Projekt vastab Maanteeameti 07.11.2018 kirjaga nr 15-21848290-2 väljastatud nõuetele.
Lähtuvalt EhS § 99 lg 3 kooskõlastame OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP „Kesk tee
rekonstrueerimise põhiprojekti (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) Haabneeme alevik Viimsi
vald Harjumaa“ (vastutav spetsialist V.Sova) riigiteega 11251 km 1,035 ristumiskohas eeldusel, et
rekonstrueerimisel arvestatakse järgnevaga:
1. Võttes arvesse, et tegemist on kohaliku teega ning asjaolu, et valdav osa ehitusest toimub
kohalikul teel, annab riigitee ristumiskohal riigitee alusel maal ehituseks ehitusloa kohaliku
omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale
Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust.
2. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning
riigitee omaniku omandusse. Esitada ehitise alustamise teatis vastavalt majandus- ja
taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende
taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.
3. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt
liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2015
määrusele nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Projekt esitada Maanteeametile koos
teatise.
Kooskõlastatud ristumiskoha joonis ja seletuskiri on lisatud manusesse.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Krista Einama
6119344
[email protected]
2 (2)
Emajõe tn 1a, Tartu 51008, tel 7 475 333, registrikood 10149499.
Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA, 544 MA-k.
TELLIJA: Viimsi Vallavalitsus
TÖÖ: 37-18-TP
Asukoht: Kesk tee L1, Haabneeme alevik, Viimsi vald
Kesk tee rekonstrueerimise projekt
(lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee)
P
PÕHIPROJEKT
Köide I
JUHATAJA: Vello Sova
PROJEKTEERIJA: Urmas Tammekivi
pädevustunnistus nr 1-0054
Tallinn, 02.2019
SISUKORD
Seletuskiri
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 4
1.1 Projekti nimetus ja eesmärk .......................................................................................... 4
1.2 Projekti koostaja ............................................................................................................ 4
1.3 Projekti tellija ................................................................................................................ 5
1.4 Projekti asukoht ............................................................................................................. 5
1.5 Projekteerimise lähtematerjalid ..................................................................................... 5
1.6 Piirkonna detailplaneeringud ja ehitusprojektid ............................................................ 5
1.7 Projekteerimise normdokumendid ................................................................................ 6
1.8 Projekti uuringud ........................................................................................................... 7
2 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................. 7
2.1 Geodeetiline uuring ....................................................................................................... 7
2.2 Geoloogiline uuring....................................................................................................... 8
2.3 Dendroloogiline uuring ................................................................................................. 9
2.4 Olemasolevad tehnovõrgud ........................................................................................... 9
3 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................... 10
3.1 Üldandmed .................................................................................................................. 10
3.2 Plaanilahendus ............................................................................................................. 10
3.2.1 Asendiplaaniline lahendus. .................................................................................. 10
3.2.2 Ristlõike lahendus. ............................................................................................... 12
3.2.3 Vertikaalplaneerimine .......................................................................................... 12
3.3 Mullatööd .................................................................................................................... 13
3.4 Katendikonstruktsioonid ............................................................................................. 14
3.4.1 Katendikonstruktsiooni kontrollarvutused ........................................................... 15
3.4.2 Projekteeritud katend konstruktsioonid ............................................................... 16
3.4.1 Ehitamise tehnoloogia .......................................................................................... 17
3.4.1 Nõuded materjalidele ........................................................................................... 17
3.5 Veeviimarid ................................................................................................................. 18
3.6 Liikluskorraldus .......................................................................................................... 18
3.7 Tehnovõrgud ............................................................................................................... 19
3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ................................................................ 23
4 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 28
4.1.1 Üldosa .................................................................................................................. 28
4.1.1 Ettevalmistustööd................................................................................................. 29
4.1.2 Ehitusaegne liikluskorraldus ................................................................................ 30
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND .................................................................... 30
6 EHITUSTÖÖDE MAHUD ............................................................................................... 31
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 2
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Joonised
Asendiplaan ja liikluskorraldus 1:500 1.1
Vertikaalplaneerimine ja Tehnovõrkude koondplaan 1:500 2.1
Pikiprofiil 1:1000/1:100 3.1
Tüüpristprofiilid 1:100 4.1
Ajutise liikluskorralduse skeem 1:2000 5.1
Köide II Uuringud
Kaust 1 Geoloogiline uuring. REIB OÜ, töö nr GE-2566
Kaust 2 Dendroloogiline uuring. OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-DE
KÖIDE III Tehnovõrkude projektid
Kaust 1 Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee).
Sademeveekanalisatsioon. OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-SK
Kaust 2 Kesk tee rekonstrueerimise projekt. Elektrivarustus ja sidevarustus. Töö nr P631, OÜ
Prosystem.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 3
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Seletuskiri
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti nimetus ja eesmärk
"Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee)" on põhiprojekti
staadiumis sõidutee rekonstrueerimise ja jalg- ja jalgrattatee rajamise projekt.
Projekti eesmärgiks on uue jalg- ja jalgrattatee rajamine, sõidutee rekonstrueerimine koos uue
sademevee ärajuhtimise lahendusega. Projekti maht on täpsustatud projekteerimise käigus.
Lisandusid teekatete taastamine elektriprojekti realiseerimise järgselt.
Käesolev projekt sisaldab asendiplaani, liikluskorralduse lahendust, vertikaalplaneerimist,
tehnovõrkude koondplaani ning sõidutee pikiprofiili ja lõikeid. Lisatud on teetööde aegne
liikluskorraldusskeem.
1.2 Projekti koostaja
Kesk tee rekonstrueerimise projekti koostaja:
OÜ Tinter-Projekt
Turu 34
51014 Tartu
reg. nr. 10149499
kontakt isik Vello Sova
[email protected]
Vastutavad spetsialistid:
Urmas Tammekivi, OÜ Tinter-Projekt,
[email protected]
pädevustunnistus nr 1-0054
Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt,
[email protected]
Kutsetunnistuse nr 116891
Sademeveetorustiku projekti koostaja:
OÜ Tinter-Projekt
Turu 34
51014 Tartu
reg. nr. 10149499
Vastutav spetsialist: Jelena Tapner
[email protected]
Kutsetunnistuse nr 115119
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 4
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Olemasolevate õhuliinide likvideerimine, maakaabli rajamine ja sidevarustuse rekonstrueerimine
on lahendatud eraldi projektiga. Kesk tee rekonstrueerimise projekt. Elektrivarustus ja
sidevarustus. Töö nr P631
Elektri- ja sidevarustuse projekti koostaja:
OÜ Prosystem
Lõola, Karla küla, Rae vald
reg.nr 10859120
vastutav spetsialist: Asko Kuusalu,
[email protected]
1.3 Projekti tellija
Tellija:
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1, Viimsi vald
Reg. Nr 75021250
Kontakt: Timmo Aleksandrov
[email protected]
Tel 602 8861
1.4 Projekti asukoht
Projektiga hõlmatud ala asub Viimsi Vallas, Haabneeme alevikus.
Projektlahendus jääb järgmistele kinnistutele:
Kesk tee L1,89001:009:0051 , Transpordimaa 100%
Toominga tee L1 (89001:009:0047) Transpordimaa 100%
Kesk tee L2 89001:009:0049 Transpordimaa 100%
Kesk tee on juurdepääsutee, tänavaliigiks on kõrvaltänav. Tänav on väikese liikluskoormusega.
1.5 Projekteerimise lähtematerjalid
Käesoleva töö nr 37-18-TP Kesk tee (Vabaduse pst-Kumalase tn) rekonstrueerimise projekti
koostamise aluseks olid:
- Projekteerimistingimused nr 10-5.1/4467-1 Kesk tee rekonstrueerimise projekti
koostamiseks (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee), Viimsi Vallavalitsus
Projekteerimise käigus on saadud tehnilisi tingimusi Imatra Elekter AS-lt (nr 370/2018) Telia
Eesti AS-lt (nr 31053035), AS-lt Gaasivõrgud (PJ-1218/18), Viimsi Vallavalitsuselt (nr 14-
9/5664-1), Maanteeametilt (nr 15-2/18/48290-2) ning Viimsi Vesi As-lt (13.11.2018).
1.6 Piirkonna detailplaneeringud ja ehitusprojektid
- Haabneeme ranna-ala, Haabneeme alevik, DP 01-162
- Viimsi vald Haabneeme alevik Kesk tee (Lepa tee ristmikust rannani) rekonstrueerimise
tööprojekt, töö nr 16-034
- Kesk tee ja Heki tee rekonstrueerimise projekt, töö nr T01017
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 5
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
- Haabneeme aleviku tänavavalgustuse renoveerimisprojekti koostamine, töö nr 1772 OÜ
Keskkonnaprojekt
1.7 Projekteerimise normdokumendid
Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
EVS 843 Linnatänavad;
EVS 907 Rajatise ehitusprojekt;
EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine;
EVS-EN 1340 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;
Eesti Asfaldiliidu asfaldinormid AL ST 1-02;
EVS 901-1 Tee-ehitus. Asfaltsegude täitematerjalid;
EVS 901-2 Tee-ehitus. Bituumensideained;
EVS 901-3 Tee-ehitus. Asfaltsegud;
EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid;
Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101);
Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede
projekteerimisnormid“);
Maanteeameti peadirektori 09.04.2018. a. käskki nr 1-2/18/098 „Riigiteede
liikluskorralduse juhis“;
Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92);
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82);
Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel (MA 2018-009);
Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a. käskkirjaga nr 0234 kinnitatud Teetööde
tehnilised kirjeldused;
Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid alarubriikides
Projekteerimisjuhendid; Ehitus ja järelvalve, hoole, liikluskorraldus toodud juhised,
juhendid, nõuded, määrused;
Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“;
Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis;
Maanteeameti peadirektori 30.01.2015.a käskkiri nr 0024 „Asfaldi geotekstiilide
projekteerimise ja paigalduse juhis“
Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a. käskkirjaga nr 0215 kinnitatud „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend“;
Maanteeameti peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr 264 kinnitatud
„Geosünteetide kasutamise juhis“;
Viimsi valla ehitusmäärus (29.03.2016 määrus number 13);
AS Tallinna Vesi koostatud tehnilised nõuded. https://tallinnavesi.ee/tehnilised-
nouded/;
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 6
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
1.8 Projekti uuringud
Geodeetiline alusplaan on koostatud TeeMaa Projekt OÜ poolt 2018. a mais (töö nr 03-2018).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Vastutav spetsialist: Enn Eilat
Projektis on kasutatud Geopartner OÜ geodeetiline uuring „Haabneeme tänavavalgustuse
projekteerimise topo-geodeetiline uurimistöö” Töö nr GEO 17-1082, 12,2017
Ehitusgeloogiline uuring on teostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ
poolt. Töö nr GE-2566. Uuring on toodud köites II.
Projekteerimise käigus on koostatud Kesk tee (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee)
puittaimestiku inventeerimine. Uuring on toodud köites II. Uuring viidi läbi 27.11.2018 OÜ
Tinter-Projekt poolt. Dendroloog Riina Lensment.
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Projektiga hõlmatud ala asub Viimsi vallas Haabneeme alevikus Rohuneeme tee ja Lepa tee
vahel. Siinsed krundid on hoonestatud kuni 2-korruseliste elamutega. Tegemist on väikese
liiklussagedusega kõrvaltänavaga. Antud lõigus puudub püsikattega kergliiklustee.
Teelõigul on järgmised ristmikud:
Kesk tee / Rohuneeme tee
Kesk tee / Toominga tee
Kesk tee / Lepa tee
Kesk tee on kahesuunaline tänav, sõidutee laiusega 4m. Äärekivid suuremas osas puuduvad.
Piirkonnas on liiklusmärkidega kehtestatud kiiruspiirang 30 km/h. Vaadeldav tänavalõik on sirge.
Kesk tee/Toominga tee ristmik on tõstetud tasapinnaga.
Piirkonnas on rohkelt kõrghaljastust. Suure osa haljastusest moodustavad piirdehekid.
Antud tänavalõigul puudub lahkvoolne sademeveekanalisatsioon.
Tänavalõigul on olemas puitpostidel elektrivarustuse õhukaabliga.
2.1 Geodeetiline uuring
Geodeetiline alusplaan on koostatud TeeMaa Projekt OÜ poolt 2018. a mais (töö nr 03-2018).
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Vastutav spetsialist: Enn Eilat
Mõõtmist teostati elektrontahhümeetriga LEICA TS12 P 3“ R1000 nr. 270269. Mõõdistamine
tugineb kohalikule tihendusvõrgu punktidele 21105 ja HVH2. Mõõdistamispõhist tihendati vaba
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 7
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
seisupunktiga VS, millelt mõõdeti rippuvad käigupunktid T1 ja T2, mida omakorda tihendati
vaba seisupunktidega VS – VS(7).
Mõõdistatud kogu maapealne situatsioon, mõõtkavas M 1:500. Plaan koostatud arvuti tarkvaraga
Bentley PowerCivil for Baltics V8i (SELECT seires 4). Objekti piiresse jäävad
kommunikatsioonid on kooskõlastatud valdajatega.
Ehitustööde alasse jääb üks geodeetilise Riikliku põhivõrgu punkt Kesk tee ja Lepa tee ristmikul.
Punkt nr Vii 15 pikett 1+78 juures.
2.2 Geoloogiline uuring
Geoloogiline uuring on koostatud REIB OÜ poolt detsembris 2018. Uuritud maa-ala paikneb
geoloogiliselt Klindi esisel madalikul, Alam-Kambriumi ledestiku, Lontova kihistu levikualal.
Uuringusügavuses esinevad pinnakatte ülaosas täide ning merelised liivad. Aluspõhjaks on
maapinnast 1,4...2,1 m sügavusel lasuv Lontova kihistu sinisavi ja aleuroliit. Puursüdamike
läbilõigetes on iseloomustatud uuringusügavuses esinenud kihte:
KIHT 1. Teekate – Asfaldist koosneva teekatte paksuseks mõõdeti 0,06...0,07 m.
KIHT 2. Rohke kruusaga möllikas-savikas liiv (grSa) – levib uuritud teelõigul vahetult teekatte
all. Kiht, mis koosneb valdavalt lubjakivi killustikust, liivast ning paesõlemetest, esines
uuringupunktides maapinnast 0,06…0,07 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes
0,24…0,33 m. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
KIHT 3. Täide – koosneb pööratud orgaanika rikkast savimöllist ning kruusliivast. Puuraugu PA-
3 piirkonnas sisaldas täide tellise ja puidu tükke. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15…1,3 m. Tegemist
on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
KIHT 4. Mölline peenliiv (siSa) – kiht esines vaid puuraugus PA-1 0,85 m sügavusel maapinnast.
Kihi paksuseks mõõdeti 0,55 m. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
KIHT 5. Peenliiv (Sa) – Kiht esines puuraukudes PA-2 ja PA-3 0,55…1,6 m sügavusel
maapinnast ning kihi paksuseks mõõdeti 0,55…1,55 m. Tegemist on vähesel määral
külmaohtliku dreeniva kihiga.
KIHT 6. Sinisavi (Cl) – aluspõhjaline savi esines uuringupunktides 1,4…2,1 m sügavusel
maapinnast. Kihti ei ole uuringutega läbitud. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 8
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
PINNASEVESI. Välitööde ajal (30.11.18.) esines pinnasevesi puuraukudes PA-2 ja PA-3, kus
selle tasemeks mõõdeti 0,9…1,0 m maapinnast. Pinnasevee liikumine jälgib ala reljeefi ning
toimub Tallinna lahe suunas. Alal on veepidemeks Lontova sinisavi (kiht 6).
Niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond II niiskuspaikkonda.
Soovitused. Kaevetööde käigus tuleb silmas pidada, et veeküllastunud täite ning liivpinnased
(kihid 3, 4 ja 5) ei hoia kaevikus seina ning vajavad nõuetekohast toestamist. Kaevetööde käigus
tuleb sinisavi (kiht 6) kaitsta läbikülmumise ning leondumise eest. Pikaajaliselt vee all olles
leondub sinisavi ning kaotab tunduvalt oma geotehnilistes omadustes ning selle hilisem
tihendamine ei ole võimalik.
2.3 Dendroloogiline uuring
Haljastusliku hinnangu aluseks olev dendroloogiline inventuur viidi läbi novembris 2018.
Inventeerimise eesmärgiks oli puittaimede seisukorra ja raiete vajaduse selgitamine
rekonstrueeritaval tänavalõigul ja lähiümbruses. Uuringu koostaja on Riina Lensment.
Puittaimestiku üldandmed ja väärtushinnangud on toodud eraldi köites. Väärtushinnangud on
näidatud joonisel 1 Asendiplaan ja liikluskorraldus.
Hinnatava ala kõrghaljastuse moodustavad tänavamaal kasvavad puud, kruntide piirile istutatud
hekid ja põõsagrupid. Arvestada tuleb ka kruntidel kasvavate suurekasvuliste ja laiavõraliste
puudega. Kesktee 17 ja 18 hekid on korrapärase lõikusega hoitud kenad ja ühtlased. Toominga
tee 11 hariliku kuuse hekk on välja veninud ja alt laasunud. Kesk tee 15 krundipiiril kasvab
vabakujuline mitmeliigiline põõsarühm. Tänavamaal kasvavad üksikpuud on kõrgekasvulised ja
laiavõralised. Kesk tee 13 krundi juures kraavi nõlval kasvab heas seisus kaheharuline künnapuu.
Rohuneeme tee 21 krundi kõrval kasvab rida dekoratiivseid, pea maani rippuvate okstega arukase
leinavormid.
Hinnatava ala kõrghaljastus on heas seisus ja tänavalõigu rekonstrueerimisel tuleb püüda seda
võimalusel säilitada. Ehitustöödel arvestada võrade ja juurestike ulatustega, ning tagada nende
kaitse.
2.4 Olemasolevad tehnovõrgud
Projektis käsitletud alale jäävad olemasolevad gaasi-, vee-, kanali-, side-, elektrirajatised ja
tänavavalgustuse trassid.
Elektrirajatistest on ala 0,4kV maakaablid, liitumis- ja jaotuskilbid. Elektriliinid puidust mastidel.
Kesktee aj (nr 510), T1 Sn=250kVA.
Tänavavalgustus on rajatud novembris 2018.
Reoveekanalisatsiooni ja veevarustuse torustik on sõidutee kohal. Kesk tee ja Toominga tee
ristmikul on maa-alune tuletõrjehüdrant. Kesk tee ja Lepa tee ristmikul olemasoleva kõnnitee
ääres asub maapealne tuletõrjevee hüdrant.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 9
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Projektiga haarataval alal paiknevad Telia Eesti AS-i sideliinirajatised.
Kesk tee maa-alal asub A-kat. Gaasitorustik.
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Üldandmed
Projekteerimise lähtetase - RAHULDAV
Tänava liik - KVARTALISISENE TÄNAV (juurdepääs)
Teenindustase - C
Projektkiirus lõigul - 30km/h
Sõiduradade arv - 2
Sõiduraja laius - 2,75m
Kõnnitee laius - 2,5m
Käesolevas töös on projekteeritud uus jalg- ja jalgrattatee paremal poolt sõiduteed. Sõidutee telg
on nihutatud vasakule, ol.olevate kraavide poole.
3.2 Plaanilahendus
3.2.1 Asendiplaaniline lahendus.
Tee koridor ei muutu. Tee telg on olemasolevaga võrreldes nihkes.
Projekteeritud on:
174 m pikk jalg- ja jalgrattatee olemasolevale haljasalale
olemasoleva sõidutee rekonstrueerimine
tähistatud ristumised kergliiklusteega
kõikidele olevatele juurdepääsudele on projekteeritud mahasõidud.
Kesk tee on seotud ol.olevate Toominga, Lepa teega ja Rohuneeme teega. Jalg- ja jalgrattatee on
seotud olemasoleva jalgratta- ja jalgtee võrguga Rohuneeme tee ääres ning Lepa tänaval.
Asendiplaaniline lahendus koos parameetritega on toodud joonisel 1.1
Riigitee 11251 Rohuneeme tee ja Kesk tee ristumiskoht
Projektis on lahendatud sidumine riigitee 11251 Rohuneeme tee ja Kesk tee ristumiskohaga (km
1,035). Ristmik on tüübilt samatasandiline lihtristmik. Liikluskorralduse lahendus ei ole muutunud,
Kesk teele on ette nähtud peatu ja anna teed liiklusmärk. Nähtavuskaugused on toodud joonisel 1.1
Asendiplaan. Nähtavuskolmnurgas ei paikne nähtavust piiravaid takistusi.
Riigiteel 11251 aasta keskmise ööpäevase liiklussageduseks on 8196 autot/ööp. Töös on kasutatud As
Teede Tehnokeskus 2018a liiklusuuringut Rohuneeme tee ja Kesk tee ristmikul. Saadud andmete
põhjal on koostatud ristmiku läbilaskvusarvutused.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 10
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Läbilaskvuse määramisel lähtutud järgmisest tööst: „Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline
juhend“, koostanud Tiit Metsvahi. Tallinna Tehnikaülikool, Teedeinstituut. Tallinn 2001. Arvutustes
on kasutatud suveperioodi õhtuse tipptunni väärtused.
Tulemuste interpreteerimiseks tuleb arvesse võtta seda, et läbilaskvuse kasutustaseme Z väärtus >1
tähendab juba ummistunud liiklust, Z väärtus 0,75…1,0 tähendab olukorda, kus tipptunnil esinevad
ajuti ummikud, Z < 0,75 tähendab aga reeglina olukorda, kus ummikuid ei esine või on need väga
lühiajalised.
Arvutustulemuste järgi suuna 10 puhul, kus läbilaskvuse kasutustaseme Z väärtus =1, on väljasõit
peateele raskendatud ja sisuliselt toimib ristmik tipptunnis moel, kus peateel liiklejad lubavad
kõrvalteelt pealesõitu. Kuna antud juhul on tegemist ligikaudse arvutusega, kus esineb ka
hinnangulisi ja üldistatud väärtusi, siis võib reaalne liiklusolukord olla ka käesolevast mõnevõrra
erinev. Ülejäänutel suundadel ristmik toimib ilma probleemideta. Ristmiku toimimise olukorda tuleb
jälgida. Vajadusel muuta keskmises perspektiivis (kuni 5 aastat) .
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 11
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Nimetatud põhimõtted kehtivad loomulikult vaid juhul, kui valla liikluspoliitilised seisukohad näevad
üldse ette vajaduse ummistumisprobleemi konkreetses kohas lahendada. Tuleb silmas pidada, et
liiklus toimub võrgustikul ja mingis ühes kohas läbilaskvuse oluline suurenemine võib kaasa tuua ka
uued probleemid mingis teises võrgustiku sõlmes. Teisest küljest – liikluspoliitiliselt võib osutuda
vajalikuks ka läbilaskvuse piiramine või säilitamine olemasoleval tasemel, isegi juhul kui Z väärtus
ületab esitatud piirmäära, selleks, et mõjutada pikemas perspektiivis liiklejate transpordiliigi valikuid,
luua teadlikke eeliseid teatud transpordiliikidele (näiteks ühissõidukid või kergliiklejad) ja piirates
sellega teadlikult autosõidu mugavust ja ajakulu.
Käesolev projekt ei käsitle Rohineeme tee ja Kesk tee ristmiku rekonstrueerimist. Rohuneeme tee ja
Kesk tee ristumiskohas on Kesk teel ülekäigurada, ohutussaare vajadust pole.
3.2.2 Ristlõike lahendus.
Ristlõiked on toodud joonisel 3.1
Projekteeritud äärekivi jalg- ja jalgrattatee ja sõidutee vahele on kõrgusega 8 cm. Jalg- ja
jalgrattatee on 2,5 m lai. Tee ja aedade vahele on projekteeritud haljasala laiusega 0,7...3 m.
Olemasoleva sõidutee ning projekteeritud sõidutee piirile on ette nähtud ol.oleva katendi
tasandusfreesimine ning ülekate.
Rekonstrueeritava sõidutee laius on 5,5 m. Kergliiklustee ristumisel sõiduteega on projekteeritud
madaldatud äärekivid, kõrgusega 0 cm. Kesk tee ja Toominga tee ristumiskohas on projekteeritud
tõstetud pinnaga ristmik (h=8 cm). Sõidutee ja haljastusega eraldusriba vahele äärekivi
projekteeritud ei ole. Haljasala tuleb korrastada kuni kinnistute aedadeni, Rohuneeme tee 21 ees
olevate kaskedeni või 1,0 m ulatuses.
3.2.3 Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevate teede, mahasõitude, hoonete
juurdepääsude ja teemaaga piirnevate kinnistute kõrgusarvudest. Sõiduteele on antud ühepoolne
põikkalle 2,5% jalg- ja jalgrattatee poole. Projekteeritud jalg- ja jalgrattateele on antud
sõiduteepoolne põikkalle 2%. Projekteeritud tõstetud ristmiku kõrgus on 8 cm.
Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti joonisel 2.1.
Vertikaalplaneerimine on lahendatud 5 cm täpsusega. Paberkujul joonistel on
vertikaalplaneerimine näidatud 10 cm täpsusega. Projekteeritud põikkalded on välja toodud
projekti joonisel 3.1.
Ristumiskoht Rohuneeme teega on projekteeritud täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt on 3,0%, mis võimaldab pikimal sõidukil peatumist enne riigiteega ristumist.
Projekteeritud vertikaallahendus on kokku viidud riigiteel oleva vertikaallahendusega.
Rohuneeme teelt juhitakse sademevesi ristmiku piirkonnast Kesk teele. Kesk teele on
projekteeritud sademeveekanalisatsioon. Sademevete vool on takistatud Kesk tee ja Toominga tee
ristmikul. Künnise ette on projekteeritud restkaev.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 12
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
3.3 Mullatööd
Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja
töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks.
Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud
ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt määrusele
"Omanikujärelevalve tegemise kord" (02.07.2015 määrus nr 80).
Tee ehitustööde kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama määrusele
"Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (03.08.2015 määrus nr 101).
Olemasolev katendi konstruktsioon (või kasvupinnas) tuleb eemaldada projektis ette nähtud
sügavuseni. Muldesse mitte sobiv pinnas tuleb ära vedada. Katendi laiendamisel teostatakse
väljakaevamine astmetena. Mulde eluiga on 50 aastat.
Planeerida ja tihendada kaeviku põhi. Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega
teelõikudel tee teljel. Tasasust kontrollitakse iga 25 meetri järel ja suurim lubatud ebatasasus
piki- ja põiksuunas on 30 mm.
Dreenkiht
Dreenkihi paksus on min 20 cm. Dreenkihi tihendustegur peab olema vähemalt 0,98.
Liivpinnasest ehitatud muldkeha ning dreenkihi puhul kontrollitakse kihtide tihendamist
kandevõime mõõtmise teel eelnevalt kalibreeritud INSPECTOR või muu sarnase seadmega.
Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi
seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Tiheduse määramisel peab enne mõõtmisi kontrollima
seadmete kalibreeritust uuritavate pinnaste suhtes ja testimise tähtaegu. Omanikujärelevalve peab
nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama
omanikku.
Dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud
standardis EVS 901-20. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit
ööpäevas. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama.
Muldkeha ja dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 meetri järel. Kontrollitakse:
1) telje kõrguse vastavust projektile;
2) laiust ja paiknemist tee telje suhtes;
3) põikkaldeid;
4) nõlvust.
Dreenkihi ristprofiili suurimad lubatud hälbed projektist on:
1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20
mm;
2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm;
3) ühepoolse põikkaldega teel ±0,3%.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 13
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
3.4 Katendikonstruktsioonid
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend
2017-003“. Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (v 2.0,
23.02.2017). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite
projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2019. aasta. Arvutustes kasutatav
vähim koormussagedus on valitud vastavalt kõrvaltänava nõuetele (EVS_843, tabel 6.18).
Riigiteega ristumiskoha juures on projekteeritud asfaltkatte tasandusfreesimine ja ülekate 1,7m
ulatuses.
Killustiku ja liivast aluskihi vahel on projektiga ette nähtud kasutada eraldavat geotekstiili, kuna
suure tõenäosusega on olol. ja karjäärist saadava liiva materjali Cu 2..3 ning tegu peeneteralise
materjaliga.
Kesk tee katendiarvutuses kasutatud üldised lähteandmed on:
Tee klass: V
Töökindluse tegur Ktk : 0,8
Tugevustegur Ktt : 0,85
Pinnase materjal: A-Kerge saviliiv
Paikkonnatüüp: II
Pinnasetegur: B= 3,0 cm2/24h (T15.1)
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 14
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
3.4.1 Katendikonstruktsiooni kontrollarvutused
KATENDI A R V U T U S - KAP v2.0
Kesk tee
Koormussagedus: 114,06 normtelge ööp/rajale Pinnas: A - kerge saviliiv Arvutusliku koormuse liik: Veoauto A
Maantee klass: 5 Tugevustegur: 0,85 Niiskuspaikkond: 2, niiske Ratta jälje läbimõõt: 37 cm
Teekatendi liik: Püsikatend Töökindlustegur: 0,8 Summaarne parandus suhtelisele niiskusele: -0,05 Erisurve kattele: 0,6 MPa
Normhälbetegur 1,32 L1.T3 p1; -0,05=-0,05 Koormus: Dünaamiline, 0,85 paarisratas
Lisainfo: Arvutuskoht PK...+... Alumise asfaltkihi mat. tegur: 0,9
ARVUTUSE KÄIK
Kihi elast- Kihi elast- Kihi elast- Arvutatud Lubata-
Sise-
Kihi susmoodul susmoodul susmoodul tõmbe- vad
hõõrde- Nidusus
Kihi nimetus paksus Eekv arvutamiseks arvutamiseks pinged Rmax tõmbe- Kihtide
nurk
arvutamiseks nihkele paindele pinged Rlub seotistegur
Kihi nr. cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C K3
1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf; AC bin 3,0 2400 1200 3600
2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5,0 1400 800 2200 1,5226 2,0812
3 Tard- või paekivikillustik (LA <35) 25,0 280
4 Tm_115 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] 25,0 115 40,0 0,006 6,0
ALUS A - kerge saviliiv 49,8 35,2 0,012 1,5
ARVUTUSE TULEMUSED
Tugevuse näitaja Üldine Vajalik
elastsus- elastsus-
Kihi Kihi paksus Nihkepinged MPa
Kihi nimetus moodul moodul MPa Arvutuslik
nr. cm Kriteerium Varu %
Mpa niiskus W1
tarv tlub
või Warv
Üldine elastusmoodul 3,0% 175,02 200,00
1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf; AC bin 3,0 175,02
2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5,0 Asfaltbetooni tõmbepinged 26,8% 165,89
3 Tard- või paekivikillustik (LA <35) 25,0 138,95
4 Tm_115 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] 25,0 Nihkepinged 0,0174 0,0281 38,2% 75,10
A - kerge saviliiv Nihkepinged aluspinnasel 0,0061 0,0141 56,6% 0,691
Katendi kogupaksus 58,0 Parandustegur Δ 0,000
Arvutus külmakindlusele
1. Arvutuslik külmumissügavus (cm) 125 5. Katendi redutseeritud paksus (cm) 73
2. Kliimategur 75 6. Lubatud külmakerke suurus (cm) 4
3. Pinnase külmakerkelisuse iseloomustus 3,0 7. Arvutuslik külmakerke suurus (cm) 3,9
4. Arvutuslik pinnasevee tase (cm) 125 8. Külmakindluse varu % 3,4%
* redutseeritud paksust korrigeeriti koefitsiendiga 0,8
Hinnang külmakindlusele Katendi külmakerge on lubatud piirides
Arvutas: Dmitri Firsov Kuupäev: 11.12.2018
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 15
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
3.4.2 Projekteeritud katend konstruktsioonid
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel värvide ja viirutustega
TÜÜP I Kesk tee ja Toominga ning Lepa tee harud
AC 12 surf 4 cm
AC 16 base 5 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32+4/16 25 cm
Eraldav geotekstiil (NGS 2. Profiil) -----------------
Liivast alus, k≥0,5 m/ööp min 25 cm
Olemasolev planeeritav ja tihendatav alus või täitepinnas
k≥0,2 m/ööp
TÜÜP II Asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee
AC 8 surf (45% tardkivi täitematerjal) 5 cm
Killustikalus fr 4/63 20 cm
Liivast alus, k≥0,5 m/ööp 20 cm
Olemasolev planeeritav ja tihendatav alus või täitepinnas
k≥0,2 m/ööp
TÜÜP III Mahasõit asfaltkattega jalg- ja jalgrattateel, väiksemad mahasõidud
AC 8 surf 6 cm
Killustikalus fr 4/63 20 cm
Liivast alus, k≥0,5 m/ööp 20 cm
Olemasolev planeeritav ja tihendatav alus või täitepinnas
k≥0,2 m/ööp
Betoonkividest kõnnitee katend (Brai kivi ja unikivi)
Betoonkivid 6 cm
Paigaldusliiv 3 cm
Killustikalus fr 4/63 20 cm
Liivast alus, k≥0,5 m/ööp 20 cm
Olemasolev planeeritav ja tihendatav alus või täitepinnas
k≥0,2 m/ööp
Haljastus
Muru (klass II)
Kasvupinnas 15 cm
Täitepinnas, vajadusel
Aluspinnas
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 16
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
3.4.1 Ehitamise tehnoloogia
Kogu uue tee maaalal tuleb ca 17,0 m laiuses olemasolev materjal välja kaevata kuni
projekteeritud konstruktsiooni põhjani.
NB! Kõik kommunikatsioonid tuleb paigaldada peale esmast tee koridori väljakaevet ja
enne uute konstruktsioonikihtide rajamist.
Peale trasside paigaldust tuleb aluspind lõplikult tasandada ja tihendada (min jt=0,98) ja
profileerida põikkaldele 4,0%.
Enne uue konstruktsiooni rajamist tuleb rajada tee servades mulde laiendused. Laiendusel tuleb
olol. nõlv lahti kaevata astmelisena. Liivast täitekihid paigaldada 30 cm kihtidena.
Enne uue killustikaluse paigaldamist tuleb aluspinnasele põhitee osas paigaldada geotekstiil.
Geotekstiili ulatus on täpsemalt näidatud ristlõigete joonisel 4-1.
Paigaldada ja tihendada täitepinnas, liivalused ning killustikalused. Paigaldada projekteeritud
äärekivid ning sillutised. Paigaldada projekteeritud asfaldikihid. Objekti kokkuviimisel otstes
teha olol. kattele asendiplaanil näidatud viirutuse ulatuses ülekate.
Planeerida nõlvad, külvata muru. Teostada teekattemärgistus ning paigaldada
liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala.
3.4.1 Nõuded materjalidele
Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,2 m/ööp.
Liivast alused ehitada liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Sõidu- ja kergliiklustee peamisel asfaltkihil on ette nähtud 100% graniitkivi sisaldus.
Nõuded sõidutee killustikalustes kasutatavale materjalile:
Sõidutee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused sõiduteel ehitada
fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil ja jalgteedel ridakillustikust.
Sõidutee katend
asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
asfaltbetoon AC 16 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ)
Jalgtee ja väiksema mahasõidu katend
asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 <900 (AKEJ)
killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ)
Tugipeenrad
Peenardel kasutada purustatud kruusa fr 0-31,5 mm (lisa 10, segu 6) (TEKN).
Purustatud kruusa terastikuline koostis peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuete
(03.08.2015 nr 101) lisa 10 (sidumata segude terastikuline koostis) segu nr 6 nõuetele.
Märkused:
AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 17
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.
TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.
Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine
teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.
Objektilt ülejääv freespuru materjal kasutada ära objektil.
Kõik projektis kasutatavad geotekstiilid peavad vastama Maanteeameti muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises (05.01.2016) toodud NorGeoSpec
spetsifikatsiooniprofiilidele (tabel 1).
Geotekstiil põhitee katendi all peab vastama spetsifikatsiooniprofiilile 3.
Tekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.
Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid.
Betoonplaadid, betoonkivid, äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele:
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa;
„Betoonist sillutuskivid.“ EVS-EN 1338: külmakindlus - klass 3, lõhestustõmbetugevus -
3,6 MPa
3.5 Veeviimarid
Kesk teel puudub lahkvoolne sademeveekanalisatsioon. Sõiduteele valguvad sademeveed
Rohuneeme tee bussipeatuse poolt. Kesk tee on keskmise languga 1,5 - 3% läände.
Sademevete ärajuhtimiseks on projekteeritud sademeveekanalisatsioon, toru läbimõõduga
200 mm. Tee lõigul on ette nähtud 3 restkaevu. Sademeveetorustiku projekti vt köites III.
3.6 Liikluskorraldus
Projektis käsitletud alal säilivad olemasolevad liikluspiirangud. Sõiduteele on ette nähtud
liiklusepiirangud 30km/h. Kogu projekteeritaval lõigul on keelatud peatumine. Rohuneeme tee
kergliiklustee algus ja lõpp tähistada projekteeritud LM-dega 435 ja 445. Projektiga on ette
nähtud tähistatud ristumised jalg- ja jalgrattateega Toominga tee/Kesk tee ja Lepa tee/Kesk tee
ristmikel. Kõrvaltänavate ristmikule on ette nähtud „Anna teed” märgid. Kesk tee ja Rohuneeme
tee ristmikul on projekteeritud ülekäigurada Kesk teele. Ristmikul säilib liiklusmärk 222 "peatu
ja anna teed".
Projekteeritud sõidutee liiklusmärgid kuuluvad 0 suurusgruppi. Projektiga ümber tõstmiseks
määratud või ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke
kahjustamata ning paigaldada tellija poolt ette nähtud kohale. Kui ümbertõstetavad liiklusmärgid
saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid
asendada uute liiklusmärkidega.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 18
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Märgid valmistada tsingitud terasplekist. Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile
EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärgil kasutada I klassi
valgustpeegeldavat kilet. Liikluskorraldusvahendite teraspostid peavad olema valmistatud
kuumgalvaniseeritud terastorudest.
Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine allserva kõrgus
teekattest. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0,5m.
Poste võib vajadusel välitingimustes lõigata ning lõikeotsad tuleb sellisel juhul katta
korrosioonivastase värviga, enne liiklusmärgi kinnitamist posti külge. Kõik avatud ülemise
otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.
Liiklusmärgid tuleb kinnitada postidele vastavalt märgi tootja soovitustele. Postid ei tohi ulatuda
üle liiklusmärgi ülemise serva. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud
peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta
vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL2. Vundamentide
ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4.
Piirete ja tähispostide kõrguste lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±5 cm ning lubatud
kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±2 cm.
Vanad liiklusmärgid ja nende kinnitusdetailid demonteerida ja ning anda üle tee valdajale. Tee
valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mitte vajalikuks tunnistatud elemendid tuleb
jäätmekäitlusjaamas utiliseerida.
Katte märgistustööd on projekteeritud kogu lõigu ulatuses. Märgistada tuleb ristumise jalg- ja
jalgrattateega, suurima lubatud kiiruse teelõigul. Kogu lõigule, mõlemale poole teed on ette
nähtud peatumise keelujoon. Teekattemärgistus on ette nähtud teostada termo pritsplastikuga.
Katte märgistustööd on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende
kasutamine”.
3.7 Tehnovõrgud
Projektis käsitletud alale jäävad olemasolevad vee-, kanali-, gaasi-, side-, elektri- ja
tänavavalgustuse trassid. Olemasolevad ning käesoleva projekti koosseisus projekteeritud
tehnovõrgud on kajastatud joonisel 2.1 Vertikaalplaneerimine ja tehnovõrkude koondplaan.
Kesk tee ja Rohuneeme tee ristmiku piirkonnas uusi tehnovõrkusid projekteeritud ei ole. Riigiteega
ristmiku piirkonnas on ette nähtud ol.oleva masti demonteerimine ning sidekapi ümbertõstmine. Riigitee
maaüksusele kavandatavate kaablite minimaalne sügavus on 1,0 m maapinnast.
Tänavavalgustus
Kesk teel on olemasolev tänavavalgustus, rajatud novembris 2018. Projekti geodeetilise plaani
kaasajastamiseks on kasutatud teostusmõõdistust.
Elektrivarustus
Kesk teel on elektrivarustuse õhuliin. Õhuliinide asendamiseks maakaabliga on Imatra Elekter
AS-lt väljastatud projekteerimisülesanne nr 370/2018. Maakaabelliinid on lahendatud eraldi
elektriprojektiga, OÜ Prosystem, töö nr P631. Projekti asukoht on Tehnovõrkude köites III.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 19
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
„Kesktee“ alajaama ja jaotuskilbi vahelisele alale lisatud projekteeritava Al4x240 kaabli kõrvale
veel reservtoru D160 (450 N ja sissesõitude all 750 N). Kesk tee 13-15 tarbijate liitumiskilbi
toide on toodud Kesk tee ja Toominga tee jaotuskilbist. Mittevajalikud õhuliinid
demonteeritakse. Ette nähtud on kaabelliin Al4x240 „Kesktee“ alajaama jaotuskilbi
(Toominga/Kesk tee ristis) ja „Mereranna“ alajaama jaotuskilbi (Lepa/Kesk tee ristis) vahele.
Olemasolevad maakaablid tuleb kaitsta ja lasta nõutud sügavusele, kui ehitustööde käigus selgub,
et mõni kaabel on kaitsmata või asub kõrgemal, kui ette nähtud. Elektrikaablite paiknemise
vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase
külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit. Kaitsta poolitatud plasttoruga d=110mm.
Elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada
oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda,
mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti on keelatud elektripaigaldise
kaitsevööndis elektripaigaldise omaniku loata ehitada.
Sidevarustus
Projekteerimise aluseks on Telia Eesti AS poolt väljastatud telekommunikatsioonialased
tehnilised tingimused nr. 31053035.
Kesk teel on olemasolevad 1-6 avaline sidekanalisatsioon sidekaevudega 15037-15038-15039,
vasekaablivõrgu jaotuskapid HBN146, HBN147, HBN148, maasidekaablid, Kesk teed risti
ületavad kaablite kaitsetorud. Telia Eesti AS sidekaevud on uuritud TeeMaa Projekt OÜ geodeet
Enn Eilat. Lisauuringute andmed on toodud eraldi lisas.
Kesk tee ja Rohuneeme tee ristmikul (piki Rohuneeme teed) Telia Eesti AS sidekanalis läbi
sidekaevude 9063 ja 15037 paikneb Elisa Eesti AS 2 kiudoptilist kaablit. Kesk tee projektiga ei
ole ette nähtud sidekaevude 9063 ja 15037 ümbertõstmist või sidekaevude vahel olevate
sidetorude ümbertõstmist ega ka kaablite ringtõstmist. Projekti kooskõlastamine Elisa Eesti AS-
ga vajalik ei ole.
Kõik olemasolevad sidekanalisatsiooni trassid jäävad töösse ja tuleb alal hoida. Seoses tee
laiendamisega tuleb kaitsta olemasolevat vasekaablivõrku ja olemasolevate kaitsetorude otsad,
mis kulgevad risti üle Kesk tee, tuleb ehitamise käigus pikendada.
Projektis on ette nähtud tõsta ümber jalg- ja jalgrattatee kohale jäävad vasekaablivõrgu kapid.
Sidekaevude 15037 – 15038 – 15039 vahele on projekteeritud täiendav sidekanalisatsiooni toru,
millest on ette nähtud väljavõtted Kesk tee kinnistutele. Lisatorudena kasutada 4,8mm paksuse
seinaga A klassi tugevusega torusid De100. Sidevarustuse rekonstrueerimine on lahendatud eraldi
side- ja elektrivarustuse projektiga, OÜ Prosystem, töö nr P631.
Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m.
Enne ehitustööde algust ning peale tööde lõpu teostada sidekanalisatsiooni läbivuse kontrolltöid
ehitusvööndis. Koostada ülevaatuse aktid. Juhul kui sidetorud ei ole läbitavad selgitatakse välja
rikke põhjus. Kui sidekanalisatsiooni rikke põhjus on tingitud antud projekti raames
ehitustegevuse tagajärjel, siis siderajatiste taastamisega kaasnevad kulutused jäävad töövõtja
kanda. Kui sidekanal on oluliselt kahjustatud ehitustegevuse käigus, siis sidekanalisatsioon tuleb
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 20
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
ehitada asendusrajatis sidekaevude vahele. Asendusrajatisega seotud kulutused jäävad töövõtja
kanda. Sidekanalisatsiooni remont teostatakse enne teekatete asfalteerimist. Väljakaevatud
sidekanalisatsiooni pinnase täitmisel koostada kaetudtööde aktid.
Ehituse käigus tekitatud kahjustuste likvideerimine on töövõtja kohustus. Ehituskäigus teekatte
alla jäävad lõhutud sidetorud peavad olema asendatud A kategooria tüüpi sidetorudega De100.
Asendatavad lõhestatud sidetorud peavad olema jätkatavad üksteise sisse ja hermetiseeritavad
tihenditega. Telia Eesti AS järelevalve töötaja kohapeal otsustab, kas lõhutud sidetrassi lõiku
tuleb lisada sidetorud kaevude vahele.
Veevarustus, reoveekanalisatsioon
Kesk teel on vee- ja reoveetorustikud. Isevoolse reoveetorustiku sügavus on 1,57...2,07m.
Sügavus kasvab Rohuneeme tee poole. Veetorustiku sügavus on ca 1,7...1,9m.
Kesk tee ja Lepa tee ristimikul olev hüdrant (jääb ette kõnniteele) likvideerida ja asemele rajada
maa-alune hüdrant, mis asub kaevus (vt joonis 2.1). Projekteeritud hüdrandikaevu läbimõõt on
1125/630 mm. Projekteeritud hüdrant on maa-alune “E-tüüpi” soojustatud hüdrant DN100, mis
vastab EVS-EN 14339:2005 standardi nõuetele. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi
asuda tõusutoru sees. Hüdrandi asukoht tähistada. Hüdrandi viit peab olema roostevabast
metallist või alumiiniumist.
Hüdrandi asetus seadmekaevus peab võimaldama tühjendusklapi vahetamist. Tühjendusklapp
peab tühjenema kaevu sisse. Kaevus peab olema roostevaba tagasivooluklapiga trapikomplekt
mis paikneb kaevu põhjast 25mm kõrgusel et vältida sette sissevoolu. Kaev peab olema topelt
põhjaga et mahutama ära trapikomplekt. Kaevu välispõhi peab olema sile. Hüdrandi kinnitus ei
tohi takistada vee voolu trappi ehk see peab olema avaga või põhjast kõrgemal. Drenaažitoru
tuleb ümbritseda killustiku ja filterkangaga. Drenaažitoru pikkus pikkuseks on 3m, asukoht sõidu
ja kegliiklustee vaheline haljasala.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 21
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Kesk tee pind on vertikaalplaneerimise käigus mõne sentimeetri võrra langetatud. Kaevu kaante
reguleerimise vajadus on näidatud joonisel 2.1. Kaevude kaaned ja kaped tuleb viia
projekteeritud sõidu- või kõnnitee tasapinda. Kanalisatsioonikaevud on plastist teleskoopkaevud.
Äärekivide projekteerimisel on välditud äärekivi pikisuunalist sattumist vee ja
kanalisatsioonitorustikele ning lõikumist kaevude ja kapedega.
Kesk tee-ehituslikke töid teostav töövõtja peab tagama et luugikomplektid paigaldatakse
katendiga samasse tasapinda. Samuti peab töövõtja vajadusel rekonstrueerima kaevu katteplaadi
ja maapinna vahele jääva konstruktsiooni (tõsterõngad, luugikomplekt). Lõhutud ÜVK
tehnosüsteemidest tööalas tuleb vee-ettevõtjat viivitamatult teavitada ning remonttööd
kooskõlastada, helistades avariinumbrile 53450240 ja saates kirja e-posti aadressile:
[email protected]. Samuti peab töövõtja teavitama vee-ettevõtjat tööde käigus avastatud
projektdokumentatsioonis märkimata ÜVK tehnosüsteemidest.
Sademeveekanalisatsioon
Sademevete ärajuhtimine on projekteeritud vastavalt Viimsi Vallavalitsuse Ehitus- ja
Kommunaalameti projekteerimistingimustele sademeveetorustiku ehitusprojekti koostamiseks nr
1063. Lahendus on koostatud lähtudes Viimsi Vallavalitsuse Ehitus- ja Kommunaalameti
tehnilistest tingimustest nr 14-9/5664-1.
Kesk tee L1 kinnistule on projekteeritud sademeveetorustik. Sademeveekanalisatsioon viib ära
sademeveed sõiduteest, jalg- ja jalgrattateest ning piirnevatelt kinnistutelt. Torustiku süsteem
võtab sademeveed peale ka vanast amortiseerunud torustikust ning Lepa tänava haru. Süsteemi
eelvooluks on olemasolev sademeveetorustik De 400 Lepa tänaval.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 22
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Gaasivarustus
Kesk tee maa-alal, Lepa tn ristmikul, asub A-kat. gaasitorustik. Oleva katendi eemaldamiseks
gaasitorustiku kaitsevööndis vajalikus paksuses kasutada skreeperit (kogumass ilma traktorita
max 3 T) või buldooserit (kogumassiga max 3 T). Küna pealispinna tihendamiseks
tihendustegurini 0,98 kasutada silerulle või ratasrulle. Korrapäratu pinnase koorimine on
lubamatu, sest aluspinnale võivad moodustuda veekotid.
Mehhanismide kasutamine on A-kat. gaasitorustiku kaitsevööndis keelatud. Kaevetööd sügavusel
0,5 m ja vähem teostada käsitsi Torustikust u 30-40 cm kõrgusel asub ohutuslint. Võimalikud
lindi vigastused tuleb töövõtjal parandada. Peatöövõtjal koostöös AS Gaasivõrgud esindajaga
veenduda gaasiarmatuuride korrasolekus vahetult enne tänava asfalteerimistööde alustamist.
3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd
Rekonstrueeritaval tänavalõigul tuleb võimalusel säilitada väärtusliku ja olulise puu hinnangu
saanud puid. Puudel eemaldada võradest kuivanud oksad ja tüükad, tänavamaal liiklemist ning
nähtavust segavad oksad. Toominga tee 11 kuusehekk ning Lepa tee 16 hekk on ette nähtud
likvideerida. Kinnistutele rajada uus lippaed kõrgusega 1,5 m ja elupuudest hekk. Uus lippaed on
ette nähtud rajada kinnistutele Kesk tee 13 ja Kesk tee 15, tänavamaal kasvavad põõsad
likvideerida.
Liiklusohutuse tõstmiseks ning nähtavuse parandamiseks Kesk tee ja Toominga tee ristmikul on
ette nähtud Kesk tee 19 kinnistu ümberehitamine nihutamine. Jalgvärava postist alates tuleb aed
nihutada kinnistu piiril kasvav puu taha, viies kokku kinnistu piirdeaiaga Toominga tee pool. Aed
peab olema samatüübiline ja sama välimusega, mis olemasolev. Aia konstruktiivne lahendus peab
arvestama II klassi puu lähedusega ning mitte kahjustama puud. Aia lahendused (sh värv) tuleb
ehitajal kooskõlastada Viimsi Vallavalitsusega ja kinnistu omanikuga.
Projekteeritud sõidu- ja kergliiklusteele jäävad 3 puud tuleb likvideerida.
Likvideeritavate puude nimekiri:
Jr Puittaime Haljastuslik Rinnas- Likvideerimise põhjus
k nimetus väärtusklass diameeter (cm)
nr
Arukask III 30 jääb ehitusalasse
Künnapuu III 45 jääb ehitusalasse
Harilik mänd III 35 jääb ehitusalasse
Asendusistutuse arvutus
Jrk Puittaime Haljastu Rinnas- Liigi koefitsent k1; Puu Arvutuslik
nr nimetus slik diameete seisukorra koefitsent k2; asendusistutuste
väärtusk r (cm) raiepõhjuse koefitsent k3. maht haljastuse
lass ühikutes
Arukask III 30 1-1-0,7 27
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 23
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Künnapuu III 45 2,5-1-0,7 63
Harilik mänd III 35 1-1-0,7 32
Asendusistutuse vajalik maht on kokku 122 ühikut. Likvideeritavad puud korvatakse
uusistutustega Haabneeme alevikus. Projekti töömahtude piirides uusistutust (kõrghaljastus) ette
nähtud ei ole.
Piirdeaed
Lepa tee 16 ja Toominga tee 11 kinnistute lippaed on 63,5 m pikk. Kesk tee 13 ja Kesk tee 15
kinnistute lippaed on 56 m pikk. Lippaia kõrgus on 1,5 m. Projektis pole määratletud
konstruktiivseid lahendusi, sest on võimalik valida erinevate tootjate tüüplahendusi. Aia rajamisel
tuleb ehitajal koostöös Viimsi Vallavalitsusega valida aia lahendused (sh värv) ning
kooskõlastada need kinnistute omanikega. Aed peab olema samatüübiline ja sama välimusega,
mis Kesk tee lõigul Rohuneeme teest Heki tee poole. Valikul tuleb järgida järgmiseid nõudeid:
Aia rajamisel lähtuda plaanijoonistel antud asukohtadest.
Aiale tuleb rajada 20 cm kõrgune betoonist sokkel.
Aialipid valida mõõtmetega 18x45 mm. Lipid peavad olema hööveldatud ja 2x värvitud
immutusvärviga.
Lippide paigaldus vertikaalne.
Horisontaalsete põõnadena kasutada hööveldatud ja 2x värvitud prusse mõõtmetega
45x95 mm. Kasutada kahte horisontaalset põõna.
Lippide ja sokli vahele peab jääma min. 50 mm õhuvahe.
Lipp ei tohi ületada horisontaalset prussi rohkem kui 250 mm.
Aiapostidena kasutada kuumtsingitud nelikanttorust metallposte min. mõõtmetega
60x60x3 mm. Postide samm mitte üle 2500 mm
Postid peavad olema varustatud nn. mütsi ja põõnakinnitustega.
Postid paigaldada betoneerides min. 1000 mm sügavuselt maapinda.
Postide betoonvundamendi läbimõõt peab olema min. 400 mm.
Maa-ala ettevalmistamine, säilitatav haljastus
Projekteeritud teemaa-alalt eemaldatakse likvideeritavad puud. Teemaa-alalt juuritakse vähemalt
20 cm sügavuselt juured. Juurimisel tekkinud augud täidetakse ümbritsevale pinnasele omadustelt
ja tugevuselt sarnase sobiva pinnasega. Likvideeritavate puude kännud juurida ja utiliseerida.
Jäätmete utiliseerimise kohutus lasub ehitajal.
Säilitatavate puude võraprojektsioonid on kantud asendiplaanile. Ehitustegevuse alasse jäävad
männipuud ja kased. Liivpinnastes moodustuvad männil võimas peajuur, mis rajab tee otse alla
sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Horisontaalsed juured on enamasti kuni
25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Võra projektsioonialal kaevetööd tuleb teostada
käsitsi. Juuri mitte läbi lõigata. Tööd teostada võimalikult lühikese aja jooksul, vältides puujuurte
külmumist ja/või kuivamist. Lähemal, kui 1,5 m tüvest kaevata käsitsi labidaga. Puude
juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus.
Säilitatavate puudele paigaldada puutüvedele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade
ja tüve vahele panna pehmendus. Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 24
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Nähtavust segavad ja
ohutusgabariite mitte tagavad puuvõrad tuleb piirata ja ära lõigata alumised oksad 3m kõrguseni.
Ära lõigata ei tohi oksi, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 sellest oksast või tüvest kuhu nad
kinnituvad. Kui puude juured saavad pinnasetöödel ulatuslikke kahjustusi, tuleb juurte hulga
vähenemise kompenseerimiseks harvendada puude võrasid. Võra tuleb lõigata professionaalselt,
puudele ei tohi tekitada jäädavaid kahjustusi.. Mändi lõigata ettevaatlikult ja väheses ulatuses.
Männi oksa lõikamisel tuleb alles jätta okastega oks vähemalt 2/3 ulatuses, sest ilma okasteta
oksaosa kuivab.
Puudel eemaldada võradest kuivanud oksad ja oksatüükad. Puude oksi ei või lõigata kevadel
pungade puhkemise ajal, lehtede langetamise ajal ja tugevate külmakraadidega. Võrade pügamist
ja hoolduslõikust võib teha vähemalt II kutsetasemega arborist.
Taastatavad murukattega alad
Rikutud ala taastamiseks kasutada kasvumulda h = 15 cm kasvualuse materjal laotada eelnevalt
planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide
vahel. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head
idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste
liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%.
Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut
(Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
Tabel 3. II klassi muru andmed
Kasvualuse paksus cm 15
Külvisenorm seemneid
g/m² Vähemalt 30
Niitmiskõrgus cm 6-15
Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud
ümbritseva maapinna või rajatistega (nt äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides
nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi.
Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga
päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab.
Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima praktika kohaselt. Esimese muru niitmise
teostada töövõtjal.
KESKKONNAKAITSE
Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastutab ehitusperioodil
keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel (k.a. riigiteel) Töövõtja.
Jäätmekäitluse Viimsi vallas sätestab „Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri“, mille eesmärgiks on
säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning
soodustada jäätmete taaskasutamist. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 25
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete
kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb
juhinduda Viimsi vallas kehtivast jäätmehoolduseeskirjast.
Projektis käsitletud alal tekkivad järgmised jäätmed: biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed,
ohtlikud jäätmed, põlevjäätmed, suurjäätmed. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende
tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: puit;
kiletamata paber ja kartong; metall; mineraalsed jäätmed; raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva
mittesisaldav asfalt; kiled.
Jäätmekava, mille alusel peab toimuma materjalide äravedu ning ladustamine vastavates
jäätmekäitlus-kohtades on esitatud alljärgnevas tabelis.
JÄÄTME KIRJELDUS ÜHIK KOGUS KÄITLUS
LIIK ja kood
Ohtlikke Puidust postid ja toed viiakse
aineid jäätmekäitlusettevõttesse, metallosad
sisaldavad või Olemasolevate postide ja tk 13 viiakse vanametalli
nendega tugede demonteerimine jäätmekäitlusettevõttesse
saastatud puit, Postid - 7 kompl
klaas ja plastid Toed – 6 kompl
17 02 04* t 4
Puud langetatakse ja tükeldatakse.
Puit tk 3 Kännud juuritakse. Tüved
17 02 01 Puude mahavõtmine realiseeritakse ahju-kütteks,
t 0,6 võraoksad ja kännud teisaldada
prügilasse.
Tk 12 Oksad ja juured tükeldatakse ja
Puit Puude võrade piiramine
17 02 01 t 0,4 teisaldatakse prügilasse
Betoon Betoonist äärekivi jm 20 Jäätmed käideldakse
17 01 01 ülesvõtmine jäätmekäitlusettevõttes.
t 2
Bituumenitaolis
m³ 9,45
ed segud, mida
Olemasoleva katte Asfaltkate eemaldatakse.
ei ole nimetatud
tasandusfreesimine Asfaldijäätmed käideldakse
koodinumbriga
h/keskm=5cm t 23,6 jäätmekäitlusettevõttes.
17 03 01*
17 03 02
Bituumenitaolis
m³ 70,5
ed segud, mida
Olemasoleva asfaltkate Asfaltkate eemaldatakse.
ei ole nimetatud
eemaldamine Asfaldijäätmed käideldakse
koodinumbriga
h/keskm=8cm t 176 jäätmekäitlusettevõttes.
17 03 01*
17 03 02
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 26
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Ohtlikke aineid Vana amortiseerunud
sisaldavad kivid teekatendi aluskihtide m³ 605 Väljakaevatud pinnasest eraldatakse
ja pinnas võimaluse korral taaskasutatav
eemaldamine ning Pinnase
17 05 03* materjal. Kasutamist mitteleidev
kaevamine rajatavate jalg-
pinnas veetakse
ja jalgrattatee katendi t 1512 jäätmekäitlusettevõttesse
aluselt alalt
Kivid ja pinnas,
mida ei ole Kasvupinnas eemaldatakse ja
nimetatud m³ 351 ladustatakse keskkonnanõuetele
koodinumbriga vastavalt järelevalve-inseneri poolt
17 05 03* Kasvupinnase koorimine
heakskiidetud kohas.
17 05 04 Kogu kasvupinnas kasutatakse ära
t 421 objekti haljastustöödel
m2 49
Betoon Parkettkivikatte Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
17 01 01 lammutamine ettevõttes.
t 112,7
Metallid Võrkaia lammutamine ja
Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
17 04 postide ning väravate m 90
ettevõttes.
eemaldamine
Ohtlikke aineid
sisaldavad või
nendega Puitaia lammutamine koos Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
m 41
saastatud puit, vundamendiga ettevõttes.
klaas ja plastid
17 02 04*
Ohtlikke aineid
sisaldavad
betooni-,
tellise-, plaadi- Truupide demonteerimine,
Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
või keraamikato sademeveetorustiku m 164
ettevõttes
otesegud või likvideerimine
lahusfraktsiooni
d
17 01 06*
Ohtlikke aineid
sisaldavad
betooni-,
tellise-, plaadi-
Sademeveekanalisatsiooni Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
või keraamikato tk 2
kaevude likvideerimine ettevõttes
otesegud või
lahusfraktsiooni
d
17 01 06*
Kaablid, mida
ei ole nimetatud Õhuliinide Jäätmed käideldakse jäätmekäitlus-
m 547
koodinumbriga demonteerimine ettevõttes
17 04 10*
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 27
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
17 04 11
Keelatud on teha töid, mille käigus võib teekattele või haljasalale sattuda mootorikütust,
määrdeaineid või muid lagundavaid ja keskkonda saastavaid aineid. Taoliste tööde hädavajadusel
rakendab Kaevetööde teostaja teekatte ja haljastuse kaitsmiseks vajalikke meetmeid.
Kaevamise käigus reostatud pinnase või potentsiaalset keskkonnaohtu omava objekti avastamisel
on kaevaja kohustatud peatama tööd ja informeerima seisukohavõtuks ning meetmete
rakendamiseks Keskkonnaametit ja Kommunaalametit.
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
Põhiliste tööde lihtsustatud järjestus on järgmine:
Objekti mahamärkimine.
Vajalike soojakute, juurdepääsude rajamine koos olemasolevate insenervõrkude
kaitsmisega. Ehitusaegse tehnovarustuse paigaldamine.
Määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde
käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest (puudele tüve
kaitsekilbid).
Raadatakse ja juuritakse ehitusplatsilt puud ja võsa
Kasvupinnase koorimine ning teeküna kaevamine koos äraveoga.
Projekteeritud tehnovõrkude kaitsmine ja uute rajamine.
Dreenkihi ehitus eelnevalt profileeritud ning tihendatud pinnale.
Killustikaluse ehitus koos pealmise pinna kiilumisega.
Asfaltbetoonkatte kihtide ehitamine.
Heakorratööd (haljastus), teemärgiste pealekandmine ning liikluskorraldus-vahendite
paigaldamine.
Olemasoleva ja uue teede kokku viimisel taastatakse olemasolev tee katend vastavalt
taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema
ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Juhul kui tee taastamisel rikutakse äärekivi, siis tuleb
paigaldada uus äärekivi vähemalt samaväärsest materjalist. Asfaltkatte pealmine kiht taastatakse
vähemalt 0,5 meetri ulatuses.
Ehitustöödele jäävad ette kohaliku võrgu geodeetilised punktid nr 21105, 962 ja 526 ning riikliku
põhivõrgu punkt nr Vii 15 PK 1+78. Juhul, kui geodeetilisi punkte pole võimalik säilitada, tuleb
tellida punkti ümberpaigaldamise töö vastavat litsentsi omavalt isikult. Geodeetilised tööd
punktide asendamisel kuuluvad Maa-ameti poolt vastuvõtmisele ning andmed tuleb edastada
Maa-ameti Geodeesia osakonnale.
4.1.1 Üldosa
Tee ehitustööde kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama määrusele
"Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (03.08.2015 määrus nr 101).
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 28
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest,
standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki
nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli
ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde
teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde
alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega
alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada
ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad
oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud
töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,
sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud
teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja
kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev
projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega
vahetult piirneval alal).
Projekteeritud tee telg, ristmikud ja piirinaabrite piirid märkida välja vastavaid litsentse omava
geodeesia firma poolt. Ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine.
Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist
taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest,
mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt.
mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes
esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustöödele sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb teavitada Tellijat piisavalt varakult, et tema esindaja
võiks ülevaatustest osa võtta.
Ehitaja ja omanikujärelvalve teavitavad Tellijat ja Projekteerijat avastatud vigadest, puudustest ja
riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tulemust
parandada.
4.1.1 Ettevalmistustööd
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd
teostada käsitsi.
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 29
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma
koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks
ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika
läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud
peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani.
Ehitustööde alal tuleb likvideerida 3 puud, raiuda ette jäävad põõsad ning piirata hekki.
4.1.2 Ehitusaegne liikluskorraldus
Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja
liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem ega kesta kauem kui vajalik. Ehitustööde ala tuleb
tähistada piirdeaedade ning lintidega vastavalt kaevetööde eeskirjale ja rakendatakse ajutine
liikluskorraldus. Jalakäijatele tuleb tagada piisav ning ohutu käiguala koos pääsuga kinnistutele.
Juurdepääsu lühiajalisel sulgemisel tuleb selles omanikuga eelnevalt kokkuleppida. Ajutise
liikluskorralduse ehitusobjektil (sh. ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt
tema poolt valitud teostavate tööde etappidele ja kestvusele. Ajutine liikluskorraldus peab
vastama juhendile „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
5 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND
Tee hooldamisel peab juhinduma järgmistest tehnilistest normidest ja standarditest, arvestades
nende muudatusi ja uusi redaktsioone.
Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava juurdepääsutee, kõnnitee seisundi
vastavuse tänavatele kehtestatud seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine
puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi
koristus, jne). Hooldusperiood jaguneb suviseks (16.mai–15.oktoober) ja talviseks
(16.oktoober–15.mai) perioodiks. Hooldusperiood on tinglik ja tegelikkuses sõltub ilmastiku-
tingimustest:
Olulisemad nõuded kvartalisiseste teede ja tänavate talihooldeks.
- hooldusel tuleb lume ja libedustõrje teostamisel juhinduda teede- ja sideministri
määrusega kinnitatud „Teehoiutööde tehnoloogianõuetest”.
- kvartali sisesel sõiduteel (2. talvine seisunditase) hooldustsükli aeg lumetõrjel 12
tundi ja libeduse tõrjel 8 tundi
kõnniteel (3. talvine seisunditase) hooldustsükli aeg lume ja libedusetõrjel 8 tundi.
- hooldaja veab lume välja juhul, kui lumevallid takistavad jalakäijate ja/või
sõidukite liikumist ja/või piiravad nähtavust; ;
- lund ei tohi lükata sõiduteelt jalgteele, kui selle tagajärjel jääb jalakäijate
liiklemiseks vähem kui 1,1 m laiune riba;
- sahkamistöödel jalgteedele aetud lumi tuleb koheselt koristada,
- lume äraveo korraldab tee hooldaja vastavalt tee omanikuga sõlmitud lepingule;
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 30
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
- puistematerjalidega puistamisel on lubatud kasutada fraktsioone 2-6 mm;
- liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada;
Üleminekul talviselt perioodilt suvisele perioodile teostatakse hiljemalt 16. maiks kevadised
puhastustööd, mille käigus korraldatakse talviste puistematerjalide ja pühkmete kokkukogumine
ja äravedu ning teostatakse tänavate, parklate ja jalgteede ühekordne survepesu ja muu lahtise
prügi koristamine. Enne suvisele puhastusperioodile üleminekut viiakse tööpiirkonnas läbi
ülevaatus, mille käigus kontrollitakse piirkonna seisukorda ja tehakse kindlaks puudused ning
määratakse aeg fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks. Olulisemad nõuded kvartalisiseste teede ja
tänavate, parkimiskohtade, jalgrattateede suviseks hooldeks:
- puhastatavatelt aladelt kogutud praht tuleb koheselt ära vedada, keelatud on prahi
jätmine tänavale või tänavaprügikastidesse;
- jalgteede puhastamisel ei tohi harjata puistematerjali kõrvalasuvale haljasalale;
- kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka
markeeringut, tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi;
- kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta pindamise teel, et
vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse. Praod kaitsta
ribapindamise teel;
- liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, ja reflekteeruvad 30 m kauguselt,
vajadusel märgi pind pesta.
- mehaaniliste vigastuste korral metallpindadel (märgipostid, torupiirded, jne) tuleb
koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket;
- tuleb tagada asfaldile ja äärekividele pealekasvanud rohukamara ja umbrohu
eemaldamine
- vastavalt vajadusele tuleb teostada puude harvenduslõikus, võrade regulaarne
vormilõikus, murdunud ja kuivanud okste lõikus, võra- ja juurevõsude lõikamine.
- äsjarajatud murualasid ja istikuid tuleb põuaperioodil kasta.
- muru tuleb niita vastavalt vajadusele, muru kõrgus ei tohiks ületada 10 cm.
- purunenud kaevuluugid ja restid (sõiduteel või haljasalal) tuleb välja vahetada
koheselt, senini tähistada kaevud hoiatusmärkidega;
- kaevude vajumisel taastada nende esialgne tasapind;
Teehoolduse teostamisel tuleb vajadusel 24 tundi enne puhastustööde teostamist korraldada
parkimist keelavate liiklusmärkide (koos lisatahvliga sõiduvahend teisaldatakse) paigaldamine ja
teisaldusauto tellimise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada puhastustööde ühtlast
kvaliteeti.
6 EHITUSTÖÖDE MAHUD
Makse-
Mõõt-
artikli Makseartikli nimetus Parameetrid Kokku
ühik
nr.
2: EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE
20201 Heki, võsa jne likvideerimine m² 260
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 31
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
20208 Üksikpuude langetamine koos kändude juurimisega tk 3
(freesimisega)
20209 Puude võra piiramine tk 12
20212 Teemaa-ala puhastamine m² 1 155
20301 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, tk 26
vundamentidega jne.)
20306 Truupide demonteerimine m 10
20313 Äärekivide lammutamine m 20
20314 Parkettkivikatte lammutamine m² 49
20320 Puitaia lammutamine (koos vundamendiga) m 41
20321 Võrkaia lammutamine (koos vundamendi, m 90
väravatega jne)
3: MULLATÖÖD
30101 Kasvupinnase eemaldamine m³ 351
30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m³ 605
30402 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 246
k≥0.5m/ööp
30501 Dreenkiht k≥1m/ööp h/min=20cm m² 614
30502 Dreenkiht k≥1m/ööp h/min=25cm m² 1 324
30604 Mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine m² 2 180
30701 Eraldav geotekstiil (NGS 2. profiil) m² 1 324
4: KATEND
40100 Olemasoleva katendi freesimine h/keskm=5cm m² 121
40101 Olemasoleva katendi freesimine h/keskm=8cm m² 881
40102 Oleva katte tasandusfreesimine h=5cm m² 68
40501 Killustikalus fr 4/63 h=20cm m² 551
40501 Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32+4/16 h=25cm m² 1 247
40511 Killustikkate fr 4/16 h=15cm m² 17
43003 Poorsest asfaltbetoonist (AC16 base) kiht h=5cm m² 1 137
43003 Poorsest asfaltbetoonist (AC16 base) kiht (künnis) h=8cm m² 104
42001 Kruntimine C50B3-ga 0.2kg/m² m² 1 205
43002 Tihedast asfaltbetoonist (AC8 surf) segu h=5cm m² 475
43002 Tihedast asfaltbetoonist (AC8 surf) segu h=6cm m² 19
43002 Tihedast asfaltbetoonist (AC12 surf) segu h=4cm m² 1 137
43002 Tihedast asfaltbetoonist (AC12 surf) segu h=5cm m² 68
(tasandusfreesimis ala)
45001 Betoonäärekivid 15x30xL m 353
45004 Tehiskivist sillutuskate (unikivi+paigaldusliiv) h=6+3cm m² 13
45004 Tehiskivist sillutuskate h=6+3cm m² 5,6
(vaegnägijakivi+paigaldusliiv)
7. LIIKLUSKORRALDUS- JA
OHUTUSVAHENDID
70108 Liiklusmärgi postid koos vundamendiga tk 6
70109 Liiklusmärgid (ilma postita) kokkü 0-suurusgrupp tk 2
435 tk 1
445 tk 1
70109 Liiklusmärgid (ilma postita) kokku 1 - suurusgrupp tk 31
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 32
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019
221 tk 4
222 tk 1
313a tk 1
388 tk 1
398 tk 1
543 tk 2
544 tk 2
557 tk 4
575a tk 1
644 tk 12
743 tk 1
813 tk 1
70201 Teemärgistus värviga kokku m² 9,0
974+975 m² 9,0
70203 Teemärgistus termo pritsplastikuga kokku m² 69,6
911 m² 4,3
923b m² 0,4
923d m² 1,0
931 m² 30,0
941 m² 1,7
942 m² 1,8
946b m² 13,6
977 m² 6,4
978 m² 10,4
70501 Tähispost tk 8
70701 Liikluspeegel tk 1
70702 Liikluspeegel 180⁰ tk 3
9: MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD
90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv, muru klass III h=10cm m² 471
91505 Autovärava ehitamine 3,5x1,5m tk 2
91506 Jalgvärava ehitamine 1x1,5m tk 2
91507 Puitaia ehitamine betoonsoklil h=1,5m m² 127
Kesk tee rekonstrueerimise projekt (lõigul Rohuneeme tee kuni Lepa tee) 33
Vastutav spetsialist: Vello Sova, OÜ Tinter-Projekt, töö nr 37-18-TP PÕHIPROJEKT 02.2019