Harjumaa Saue vald Jõgisoo küla Väljaniidu ja Keila mnt 11a kinnistute detailplaneering

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 13.03.2019 08:18 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Keila mnt 11a Väljaniidu tehnilised tingimused Manused: Maanteeamet_kiri_Väljaniidu ja Keila mnt 11a.docx; 14.03.18 ESKIIS3.dwg From: Roland Mäe <[email protected]> Sent: Monday, March 11, 2019 10:48 AM To: [email protected] Cc: Jaanus Oidsalu <[email protected]> Subject: Keila mnt 11a Väljaniidu tehnilised tingimused Tere Palun väljastada Väljaniidu ja Keila mnt 11a tehnilised tingimused planeeringu koostamiseks, kuna varasemad tingimused on aegunud ja olukord on muutunud. Lugupidamisega Roland Mäe ViaVelo Inseneribüroo OÜ Reg nr 11712139 Magasini 29a-18 10138 Tallinn Telefon: 5172182 [email protected] -864235 -144145 Hr Andres Laisk Saue Vallavalitsus [email protected] Teie 08.09.2015 nr 7-1/4295 Meie 18.09.15 nr 15-2/15-00029/422 Lähteseisukohtade väljastamine Saue vald Jõgisoo küla Väljaniidu ja Keila mnt 11a kinnistute dp koostamiseks Olete soovinud Maanteeameti seisukohta Saue vallas Jõgisoo külas Väljaniidu ja Keila mnt 11a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduses näidatud juurdepääsulahenduste kohta. Selgitate, et tegemist on 24.03.2005.a algatatud detailplaneeringuga. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse Väljaniidu (katastritunnus 72703:002:0051) ja Keila mnt 11a (katastritunnus 72801:003:0045) maaüksuste jagamist, 8 äri- ja tootmismaa ning 4 transpordimaa krundi moodustamist ning ehitusõiguse määramist kuni kolmekorruseliste äri- ja tootmishoonete rajamiseks (sh bensiinijaam ning majutushoone). Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse neljas asukohas uue mahasõidu või juurdepääsutee rajamist riigiteelt 11116 Kanama-Jõgisoo. Arvestades, et Maanteeamet ei ole kõnealuse detailplaneeringu koostamisega seonduvalt varasemaid seisukohti väljastanud, esitame alljärgnevalt Maanteeameti lähteseisukohad Väljaniidu ja Keila mnt 11a detailplaneeringu (edaspidi Planeeringu) koostamiseks võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS): Võtta detailplaneeringu koostamisel aluseks Harju maavanema 14. novembri 2014.a korraldusega nr 2133 kehtestatud Harju maakonna teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ teedevõrgustiku lahendus, mille kohaselt on alale kavandatud ringristmik ja kohalike teede võrgustik (ka Saue valla üldplaneering näeb samasse asukohta ette ringristmiku rajamise). Haarata planeeringualasse kogu ringristmiku ja külgneva riigitee 11116 lõik kuni Tallinna ringtee fooriristmikuni. Töötada välja ringristmiku terviklahendus, sh koostöös Maanteeametiga lahendada ringristmikust ida suunas kulgeva perspektiivse teeharu küsimus ja lõunasse kulgeva olemasoleva Kanama-Jõgisoo teelõigu küsimus. Lähtuda asjaolust, et ringristmiku rajamise ja riigiteede ümberehitamisega seotud kulud kannab arendaja. Soovitame detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisse kaasata teedeinseneri pädevusega isik, et lihtsustada osapoolte koostööd ja tagada nõuetele vastavate lahenduste väljatöötamine. Planeeritav ala külgneb V klassi kuuluva riigiteega 11116 Kanama-Jõgisoo km 0,12-0,2 ja 0,42-0,56. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Uute riigiteelt mahasõitude kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) peatükis 5 esitatust, sh ristumiskohtade arvu ja vahekauguse osas. Ristumiskohad kavandada võimalikult täisnurga all. Planeeringu joonistel näidata tee kaitsevööndi piirid EhS § 71 lg 2 kohaselt. Üldjuhul tee kaitsevööndisse hoonestust mitte kavandada. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused, sh hoonestusala, parkla jms kaugus riigitee sõidutee katte servast. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri ( http://teeregister.riik.ee ) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. Juhime tähelepanu, et PlanS § 126 lg 1 p 7 sätestab, et detail planeeringu koosseisus tuleb määrata liikluskorralduse põhimõtted. Arvestada, et planeeritava alaga külgneva riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2014.a. seisuga 327 a/ööp. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning arvestada sellega liikluslahenduse koostamisel. Planeeringualalt lähtuv liikluskoormus (bensiinijaam + äri- ja tootmismaad teenindav transport) muudab oluliselt olemasolevat liiklussagedust riigiteel 11116, aga ka riigiteel 11 Tallinna ringtee olevas fooriristmikus, mistõttu teostada ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel. Vajadusel näha riigitee nr 11 ristmikule ette laiendused ja riigiteele 11116 lisarajad. Planeeringu joonistel tuleb näidata ning planeeringu lahenduse koostamisel arvestada tee nähtavuskolmnurgaga ja vajaliku külgnähtavusega. Lähtuda Normides toodud nähtavuskaugusest tasemel rahuldav (punkt 5.2.7) ja külgnähtavusest tasemel rahuldav (tabel 2.14). Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh sademeveesüsteemid, nähtavuskolmnurgad, liikluslahendused peab jääma planeeringuala sisse. Planeeringuga käsitleda jalgratta- ja jalgteega seonduvat, sh tagada jalgratta- ja jalgtee (ja muud kergliiklusteed) sidumine tõmbepunktidega ja liikumisvõimaluse jätkuvusega väljapoole planeeringuala. Jalgratta- ja jalgtee planeerimisel tagada Normide tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja jalgtee ning riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius vastavalt konkreetse lõigu projektkiirusele. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist mitte ette näha. Täpsustada vastavalt EVS 843:2003 Linnatänavad arvutuste teel parkimiskohtade vajadust. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Samuti tuleb planeeringu seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigiteede kinnistutele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb planeeringu koostamise käigus täpsustada nende kavandamise tingimused. Kõik ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Planeeringu koosseisus kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee kinnistule, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Juhul kui soovitakse planeeringuala vett juhtida riigitee teekraavidesse, tuleb tagada truupide ja kraavide läbilaskevõime hinnates arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki ja dimensioneerides olevaid riigiteega seonduvaid truupe. Planeeringu seletavas osas sätestada ehitusjärjekorrad ja rajatiste väljaehitamise kohustus. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Juhime tähelepanu, et riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise kuupäevast. Kuupäeva möödumisel tuleb taotleda uued lähteseisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud lähteseisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Elle Tamm 611 9384 [email protected]