Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, Tallinn 10134
[email protected]
Tallinn
04.01.2019
RE: Selgitustaotlus videojälgimise ning selle käigus teostatava näotuvastuse kohta
IKS § 14 lg 3 ning Üldmääruse kontekstis
Lugupeetud Andmekaitse Inspektsioon (AKI),
Esitan selgitustaotluse kehtiva IKS § 14 lg 3 kohta Üldmääruse1 ning kohe jõustuva uue
IKS kontekstis.
1. PROBLEEM
AKI on videokaamerate kasutamise kohta andnud 2016 aastal välja juhise, mis
iseenesest annab vastused paljudele videojälgimist puudutavatele küsimustele. Siiski
on tänu 2018 jõustunud otsekohalduvale Üldmäärusele ning tehnoloogia arengule
tõusetunud praktikas täiendavaid küsimusi, millele oleks tarvis täiendavat selgitust.
Tänapäevased süsteemid võimaldavad lisaks videojälgimisele aga ka vastavate andmete
pinnalt kohest näotuvastust (selliseid süsteeme kasutatakse minu andmetel nt teatud
Euroopa lennujaamades). Näotuvastus kaasaegse videojälgimise raames võimaldaks nt
teha kindaks (valvatavale) objektile loaga või ilma loata sisenevad isikud.
Senised juhised (nii AKI enda kui varasema WP29 töögrupi oma) toonitavad, et
videojälgimine on lubatud, kuid sellest tuleb isikuid nähtavalt ja arusaadavalt
informeerida (lisaks tuleb saadud andmeid töödelda kooskõlas seaduse ning GDPR-ga
jne). Ka Eesti kehtiv IKS lubab videojälgimisel andmete töötlemist (salvestamist ja
edastamist) omandi ning vara kaitseks ning andmesubjekti nõusolekuta. Nõusolekut
asendab sellisel juhul videojälgimisest informeeriv tähis – IKS § 14 lg 3. Uues, peatselt
jõustuvas IKS-s jälgimisseadmete osas erisätteid ei ole, ka GDPR ei näe otseselt
erinorme ette (millest tulenevalt peaks siis eeldama, et sellised toimingud alluvad
andmekaitse üldisele regulatsioonile).
Näokujutise järgi isiku tuvastamine videojälgimise käigus kujutab endast biomeetriliste
(st eriliiki) isikuandmete töötlemist, milline võib Üldmääruse Art 9 kohaselt toimuda
üksnes andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul või teatud juhtudel ka ilma
nõusolekuta. Näiteks võib seda nõusolekuta teha, kui selliste andmete töötlemine on
vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks (Üldmääruse Art 9 lg 2
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
lit. f). Samuti on töötlemine lubatud, kui see on vajalik olulise avaliku huviga seotud
põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava
eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja
konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks (lit. g).
IKS viimase (EMS avaldatud) eelnõu2 § 19 eriliiki andmete töötlemiseks nõusoleku
võimalust ette ei näe, lubades eriliiki isikuandmeid töödelda üksnes kui
1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis;
2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks
või
3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud.
Näiteks lubab turvaseadus turvatöötajatel isikut tuvastada, seega töötlevad
turvatöötajad selliseid eriliiki isikuandmeid seaduse alusel.
Seejuures sätestab Üldmääruse Art 2 lg 2 lit. d, et Üldmääruse nõuded ei kohaldu
juhtudele, kus isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise,
uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste
täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest
kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Üldmääruse preambula p 6 sõnastusest
nähtuvalt võib termin „asutus“ tähistada ka erasektori isikut.
Turvaseaduse § 14 sätestab, et turvaettevõtja põhiülesanded on:
1) tagada valveobjekti ohutus ja puutumatus;
2) hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav
õigusrikkumine või tõkestada seda, et tagada valveobjekti puutumatus;
3) selgitada turvalisust vähendavad tegurid ja rakendada nende mõju vähendamiseks
tehnikavahendeid ja oskusteavet.
Seega kuulub „süütegude tõkestamine“ seaduse kohaselt turvaettevõtja ülesannete
hulka. Turvaseaduse kohaselt on turvaettevõtjal õigus valve teostamisel kasutada mh
ka jälgimisseadmestikku.
2. KÜSIMUSED:
2.1. Kas Üldmäärus kohaldub turvaettevõtjate poolsele isikuandmete
töötlemisele (sh nt jälgimisseadmestiku kasutamisele ja nt näotuvastusele),
arvestades, et turvaettevõtjate ülesandeks on vastavalt seadusele mh
süütegude tõkestamine?
Kui vastus küsimusele 1 on jaatav, siis:
2.2. Millistel tingimustel on käesoleval ajal ning alates uue IKS jõustumisest
lubatud teostada videojälgimist (salvestamisega) ja selle käigus
programmilist (automaatset) näotuvastust (kusjuures näotuvastus siin
küsimustes tähendab valveseadme tuvastatud nägude võrdlemist
2
http://eelnoud.valitsus.ee/main#5NpzxQTM
2/3
andmebaasis olevate näokujutistega; andmebaasis on näokujutised, mis on
kogutud samas asukohas varasemate õigusrikkumiste avastamise käigus):
(a) Objekti omanikul?
(b) Turvatöötajal/turvaettevõtjal?
2.3. Kui koos videojälgimisega kasutatakse ka näotuvastuse programmi, kas siis
piisab sellest, kui kogu nõutav informatsioon on selgelt ning arusaadavalt
puudutatud isikutele (andmesubjektidele) esitatud territooriumi või hoone
perimeetril (st isikule on jäetud võimalus hoonesse/territooriumile
sisenemisega nõustuda näotuvastusega või mittenõustumisel sellest
eemalduda)?
2.4. Kui koos videojälgimisega kasutatakse ka näotuvastust (ilma programmita)
turvatöötaja poolt, kas siis piisab sellest, kui kogu nõutav informatsioon on
selgelt ning arusaadavalt puudutatud isikutele (andmesubjektidele) esitatud
territooriumi või hoone perimeetril (st isikule on jäetud võimalus
hoonesse/territooriumile sisenemisega nõustuda näotuvastuse
rakendamisega või mittenõustumisel sellest eemalduda)?
2.5. Kas vara kaitse ning süütegude tõkestamise soov on piisav õigustatud huvi,
lubamaks:
(a) videojälgimist;
(b) näotuvastuse rakendamist.
2.6. Kas seaduses turvaettevõtjale sätestatud süütegude tõkestamise ülesannet
ning isikute tuvastamise õigust saab lugeda seaduslikuks aluseks
videojälgimise käigus teostatavale näotuvastusele?
NB! Küsimused ei puuduta avalikõiguslikke asutusi/hooneid või avalikku ruumi
(tänavad, pargid), vaid hooneid või alasid, kuhu sisenemine toimub eraõiguslike suhete
alusel (kauplus, kaubanduskeskus, parkla vms).
Juhindudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse §-st 3 pean vajalikuks antud küsimuses paremat selgust ja palun AKI
seisukohta ülaltoodud küsimustele, kuna teemast potentsiaalselt puudutatud isikud
soovivad ühelt poolt oma majandustegevust efektiivselt jätkata (sh oma vara lubatu
piires kaitsta), kuid teiselt poolt mitte mingil juhul minna vastuollu seaduse nõuetega.
Palun vastust e-mailile
[email protected].
Vastuse eest ette tänades,
Carry Plaks
vandeadvokaat
3/3