Saatja: puhassilmapiir <
[email protected]>
Saadetud: 01.09.2021 22:12
Adressaat: <
[email protected]>; Piret Parve <
[email protected]>;
Kristo Kaasik <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; Kristo Kaasik <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Saadame teile omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud, mis
puudutavad Eesti planeerimiskultuuri nii maal kui ka merel.
Saadame teile omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud, mis puudutavad
Eesti planeerimiskultuuri nii maal kui ka merel.
Pdf faili leiate käesoleva kirja manusest.
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
Inga Köster
Kalle Toomet
Tiina Üksvärav
Häädemeestel, 01.09.2021.
Austatud lugejad!
Saadame teile omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud, mis puudutavad
Eesti planeerimiskultuuri nii maal kui ka merel.
Viidates:
1. TÜ Energiaühistu, Taastuvenergeetika üldplaneeringus (07.07.2021):
2. Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsus (12.08.2021)
3. Eesti Energia soovib protseduure saladuses hoida
Sissejuhatus: Energiaühistu, kohaliku kasu õigusliku instrumendi seadus
ning ärisaladusega kaetud protseduurid õõnestavad demokraatiat.
Tõestame, et süstemaatiliselt soovitakse mööduda nii teadusest,
seadustest ja faktidest kui isegi ka demokraatlikest protseduuridest.
Mööda minemine on halb planeerimiskultuur, sest riiklik planeerimine on
kaasav avatud majandusdemokraatlik tegevus, mis tagab parimad
sotsiaalselt vastutustundlikud valikud ja majanduslikud otsused. Vaba
valik, avatus, demokraatia ja teadus põhineb nii Eesti põhiseaduse § 5
kui ka Euroopa Liidu reeglitel
Euroopa Liidu seadused peatavad selle, sest ainuüksi viimaste kuude
jooksul oleme näinud, kuidas Euroopa Liidu Komisjoni taotlusel peab Eesti
muutma oma keskkonnaseadusi. Eesti merealade planeeringut ei kinnitatud.
Vahetult pärast Uulus toimunud kaasavat arutelu lahkub oma psitsioonilt
RB Rail direktor. Ministreid ning kantslereid on korduvalt välja
vahetatud nüüd lahkus ka president Kersti Kaljulaid. Loodame, et uus
president, endine rektor, Alar Karis, seisab kivina nii teaduse
rakendamise kui ka demokraatike põhiseaduslike väärtuste eest.
Euroopa Liidu avatud ja demokraatlikud protseduurid versus eesti
hõimukultuur.
Eesti riigi projektid Häädemeeste vallas põhinevad hõimupõhimõtetel.
Kuidas see välja näeb? Keegi saab selle eest midagi, et ta aitab
takistustest mööda minna ja samas on suurele juhile lojaalne. Opositsioon
on igas mõttes maha surutud.
See töötab igas mõttes Kadri Simsoni väidetele vastastupidiselt ning
esimesed kolm meie poolt välja toodud punkti on selle
tõestuseks.Tsiteerime:
ELi energiavolinik Kadri Simson: „Tugevamad suhted kodanikega saavad
alguse usalduse ja usalduse loomisest. Ma nõuan läbipaistvuse ja eetika
kõrgeimat taset … Ma tahan, et te keskenduksite tarbijate asetamisele
meie energiasüsteemi keskmesse.
Eestis võtab planeerimine kohalikelt inimestelt ära mere, maa ja metsa,
et anda kasu kolmandatele osapooltele töösturitele, poliitikutele ja
välismaalastele.
Halva poliitika tulemus.
Halva poliitika tulemuseks on keskus-perifeeria majandus (centre-
periphery economics). Seda juhtub igal pool ülemaailma, aga eelkõige
kaugemates/mahajäänumates valdades, kus on nõrk arusaam, et kaasaegne
demokraatia põhineb seaduste järgimisel, majandusloogikal ja
teaduspõhistel valikutel.
Inimesed, aga tunnetavad, mis on valesti. Inimesed ei võitle sellisel
viisil süsteemi vastu nagu vanasti ja parema meelega võtavad töö, mõnes
Euroopa riigis, kus on vastuvõetav süsteem. Hääletatakse jalgadega ning
eriti noored asjalikud inimesed jooksevad minema. Noorte talentideta ja
perspektiivita muutub vald ebastabiilseks ja seda enam välismaaasi usub,
et selles piirkonnas saab lihtsalt misiganes lubade jaoks kiire diili
tehtud. Mida rohkem välismaalasi usub odavate lubade saamisse mis tahes
jaoks.
Samuti võitlevad poliitikud teineteisega kõvemini kui ei kunagi varem,
sest nii riik kui ka piirkonna industrialiseerimist toetavad lobby-grupid
toetavad kohalikku reetmist ja lubavad rohkem, kui kohalikud kunagi varem
oskasid ette kujutada.
Tegelikkus on aga see, et planeerimise ebakindlus laseb löögi all olevate
valdade kinnisvarahindadel langeda. Et sellest aru saada, siis kohalik
kinnisvara hinnad ei jätka oodatud loogilist hinnatõusu. Kes tahab
investeerida hotelli, kalapaati, kui meri võib-olla blokeeritakse ja
elukeskkond muutub tundmatuseni? Pangad, arvestades ebaselget
väljavaadet, annavad vähem hüpoteeke. Targad inimesed ja investeeringud
lahkuvad. Keegi ei taha aastakümneid oodata tuulikutega seotud kohtuasju
ega usu enam valimislubadusi ega poliitikuid. Halb planeerimiskultuur
hävitab valla palju kiiremini, kui enamus ette suudab kujutada. Valda on
kahjustatud juba ka siis, kui tuulikuid enam ei tule.
Häädemeeste kaasus on riigi enda poolt algatatud.
Kõigepealt soovime juhtida tähelepanu, et kõik see millega täna rohkem-
vähem meeldib on valitsuse tasandil enda algatatud.
Meie peaminister on tuuleparkide arendamisega seotud:
Kogukonnaaktivisti tütar on Kaja Kallase nõunik.
Valijatele senine president ilmselgelt ei ja eelistati inimest, kes
ilmselt mõistab teaduse olemust.
Tema põhiseaduslik ülesanne oli kaitsta põhiseadust mitte töösturite
huve.
Riigikogu ülesanne on poliitikat kujundada ja siin kohapeal läheb
valesti. Ei ole presidendi, peaninistri, mitte ühegi ministri, nõuniku,
saadiku jne. öelda ega survestada, et kuhu ja kui palju tuulikuid tuleb.
Samad kõrvalised inimesed üritavad kohalikke röövida samade
korrumpeerunud kohalike abiga. Häädemeestel käib inimeste eksitamine igas
valdkonnas. Pole vahet kas RMK tahab RMK tahab metsa raiuda, Enefit
Green/Eesti Energia tuuleparke rajada või Rail Baltica raudteed ehitada.
Samad inimesed, samad otsustajad ja sama tööviis.
TÜ Energiaühistu
Kurb on vaadata, kuidas ennast sõltumatu kehana tituleeriv TÜ
Energiaühistu näib olevat selgelt riiklikest otsustest, protsessides ning
asutustest sõltuv ning alahindab nii kogukonda tervikuna kui ka valla
valitud esindajaid ehk volikogu.
Teie vastuskiri päädib kompensatsioonist rääkimisega ja sõltumata
sellest, et te ei tea mida kompenseeritakse. Kompenseerimine tähendab
kahju hüvitamist ja meil peab olema tekkiva kahju suurusest ülevaade.
Selleks, et teada kompensatsiooni suurust peate uuringuid teostama. Teie
lihtsalt eirate seda nõuet ning ei rakendata ka avatud teadust.
Palume Häädemeeste vallavolikogu liikmetel võtta sõna nende
tööstusprojektide projektide vastu ja vabastada Jaagupi Sadam. Avaldage
oma nime, et inimesed saaksid teid, kes sõna võtavad.
Häädemeeste energiaühistu on peaministrile lähedal seisvate poliitikute
ja nõunike poolt initsieeritud. Sama seltskond võitleb RMK tegevuse
vastu, mis on ilmselge arusaamatu kahepalgelisus.
Tulemuseks on see, et nii KAPO kui ka prokuratuur tunnevad vallas toimuva
vastu huvi. Aga meil ei tuleks unustada riigiettevõtet ja tipp-
poliitikuid, kes röövimise algatasid. Jällegi on lihtne kohalikke
süüdistada. Tõelised kurjategijad lähevad lihtsalt järgmisesse
väiksemapoolse kogukonnaga valda.
Häädemeestel ei ole mitte ainult head inimesed, vaid ka tugevad inimesed.
Jätkame probleemsete asjaolude kajastamist ja järgime, kes on
initsiaatorid ja järgime kõiki neid põnevaid projekte, mis meie
elukeskkonda suuremal või vähemal määral puudutavad. Vajadusel teeme
selgeks, et tagaukse plaanidele ruumi pole.
Kahetsusväärne, et oleme sunnitud laskma Euroopa Liidul luua korda oma
riigis nii selle õigusaktide ja trahvide osas.
Kompensatsioonipakkumistest.
2020. aasta lõpus kirjutas üks Norra professor tuntud uurimusartikli,
SSRN.COM keskkonnas: Ignacio Herrera Anchustegui University of Bergen,
Faculty of Law Date Written: October 29, 2020.
Norraka artikli saab alla laadida ka meie lehelt: Lae alla Alpha Ventus
Saksamaal, 60MW tuulepark, ehitati 2010. Aastal ja on 56km kaugusel
rannikust või siis Suurbritannias olevad Hornsea projektid, mille puhul
on arutlusel ka vabatahtlike rahastus, on 38km kaugusel rannikust.
Norras, peagi maailma kõige suuremaks ujuvaks tuulepargiks saav Hywind
Tampen (88MW), on rannikust 140km kaugusel. Eestis saaksid 400-meetrised
tuulikud olema 10km kaugusel rannast, prektiliselt ilma igasuguse
kompensatsioonita. Selles valguses on see artikkel on väga oluline.
Norra tipp-professor loetles üles kõik tähtsamad tuulepargid ja võrdles
neid. Mitte kuskil mujal Euroopa Liidus ei ole tuuleparke planeeritud sel
moel nagu praegu Eestis. Samuti ei tohiks tuulikud asetseda merepõhjas,
nad peaksid hõljuma vee pinnal. Merepinna vibratsioon tapab mere-
elustiku.
Kahju hüvitatakse kogukondadele märkimisväärse summa andmisega, täpsemad
detailid on selles välja toodud sisuliselt kolmandik tuulepargi
koguväärtusest. Eestis saavad inimesed rattaraja või lasteaia
mänguväljaku. Ükskõik, mis see tasu ka ei oleks, inimesed ei aktsepteeri
tuulikuid, sest sellisel viisil planeeritud tuulepargid tapavad. See
kompensatsioon selgitab, miks vallajuhtidele meeldivad tuulikud, sest nad
võtavad selle raha oma projektide jaoks. Nad müüvad oma kogukonna
välismaalastele maha. Eesti Energia müüb kõik oma pargid edasi. Siin
tuleks mõista, et kõik need tehingud on korruptiivse maiguga.
Tuulepargid, mis on inimestele lähemal kui 140 km, ei ole Euroopa Liidus
enam aktsepteeritud.
Kohalikele kompenseeritakse see parkide osanikeks määramisega. Eesti
paraku aga müüs oma mereala väga odavalt.
14. juunil salajastel läbirääkimistel kutsus Eesti Energia Häädemeeste
valla esindajad tuulepargi kompensatsioonist rääkima. Olgu öeldud, et see
kõik toimus väljaspool KÕIKI KMH protseduure. Kirja teel põrgatasid Pärnu
maakonnaga piirnevate valdade juhid just kogu KMH ja planeerimisega
seotud probleemide rägastiku ministeeriumile tagasi.
Häädemeeste vallale pakuti 1-3% millestki, milletäpset suurust keegi ei
suuda isegi mõistlikult välja öelda olukorras, kus normaalne on 20%.
Eelpool on teil võimalik Norra professori artikliga tutvuda, kus on
erinevate EL riikide kompensatsioone võrreldud. Eestis käsitletakse
kompensatsiooni kui altkäemaksu. Ministeeriumi poolt tuli meile soovitus
esitada võimu kuritarvitamise kohta avaldus.
Tsiteerime: Taani seadusandlus nõuab, et iga projekti arendaja pakuks
selle omavalitsuse kohalikele kodanikele, kus infrastruktuur ehitati,
võimalust omandada kuni 20 protsenti projekti osakutest
Jaagupi kalurite sadam on aastateks blokeeritud, et peatada kalurite
vastuseis. Tuulikud nõuavad mere erikasutust. Valla turismi hävitab ka
ebaseaduslik metsapuude langetamine piki rannikut. On selgelt näha, et
antakse panus tööstuse tsooni loomiseks ja inimeste turismi,
põllumajanduse ja kalanduse hävitamiseks. Juba aastakümne jooksul on
Jaagupi kalasadam liivastunud ebaõnnestunud ELi projekti ja korruptsiooni
tõttu. Viimane plaan sadama süvendamiseks peatati valla juhtkonna poolt,
kes ajab taga kiiret kasumit. Rahastus süvendamise jaoks on olemas, kuid
ometi ei saa praeguses olukorras seda rakendada.
Avaliku planeerimise valikud on varjatud.
Energia on konkurentsiees, et asju salajas hoida. Probleem on selles, et
nende tegevus ei ole majanduslikult elujõuline ning sõltub toetustest.
Eesti Energia on riigiettevõte, mille ülesanne on pakkuda Eestile ohutut
energiat. Eesti Energia nõudis isegi isegi fikseeritud hindu.
Planeerimine peab olema majanduslik elujõuline ja vastama Eesti
põhiseaduse artiklile 5.
Ebaökonoomne tegevus on määratluse järgi keskkonnavaenulik, mis omakorda
Pariisi kokkuleppe rikkumine.Palume kõik tuuleenergia kontsessioonid
planeerimisest välja võtta, need ei ole majanduslikud.Esiteks
subsideeritakse neid kogu Euroopas, märkides, et selle tegevuse
elushoidmiseks on vaja täiendavat rahastamist. Kokkuvõttes ei ole see
majanduslik.
Tuulepargi majanduspilt ei ole positiivne. See, mis toimib tuulises
Lääne-Euroopas, ei tööta Eestis. Meie tuul on murdosa sealsest
tuulest.Eestis võib minna kuni mitu korda tuuleelektrijaamu, et toota
sama palju energiat. Ka tuuleparkide kulude pool on palju kõrgem. Liivi
laht on tavapärase referents aasta kõige tuulisemal perioodil jäätunud.
Pargi
Risk on kihelkonna jaoks. Arvesse tuleks võtta ka alternatiivkulusid.
Oleme nüüdseks juba palju kordi juhtinud tähelepanu sellele, et
ebademokaatlikel ja majanduslikult kahjulikel tehingutele ei ole
ruumi.Viletsate projektide tagantlükkamisega lõhestate meie riiki ning
kogukondi.
Me ei taha muutuda industriaaltsooniks. Meie meri ja meie rannik müüdi
maha väga madala hinna eest.Sa ei tohiks teha müügitehinguid, kui sa ei
tea, mida see TEGELIKULT sulle maksma läheb! Inimestele on häma aetud.
Kalapüük, talupidamine ja loodusturism ei saa sellistes tingimustes enam
edasi kesta. Mere EKSKLUSIIVNE kasutusõigus, mis on mõeldud vaid
tuulikutele, müüdi võõramaalastele. Väga vähesed saavad sellest kasu!
Kohalikud inimesed saavad haiget. Nende vähenenud sissetulekuid ja
kinnisvarahindade langust EI kompenseerita. Mitte kuskil mujal Euroopas
ei ole tuulikuparke ehitatud NII lähedale inimestele.
Euroopa Liidu seadused reguleerivad ja peatavad tuuleparkide arendusi.
Keskkonnamõju hindamise menetluse raames tuleb vastavad uuringud viia
läbiarendusalal tervikuna.Oleme seisukohal, et hoonestusloa andmise
otsustamiseks vajalike uuringute alana tulebmääratleda kogu Pärnu
maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus
sätestatudtuuleenergeetika arenduspiirkond. Ei ole mõistlikult
põhjendatav ega ka mitte õiguspäranearenguala tükeldamine ja seeläbi
uuringute ning uurigutulemuste moonutamine. Planeeritavatala ei tohi
uuringute mõttes käsitleda perspektiivsest arenduspiirkonnast kui
tervikust eraldi,st lähtudes üksnes hoonestusloa taotleja poolt
koormatavast alast. Kokkuvõte eeltoodud põhjendustel hoonestusloa
taotlused oluliste puudustega.
Euroopa Liidu kohtulahendist.
Euroopa Liidu Kohus PRESSITEADE nr 77/20 Luxembourg, 25. juuni 2020
Kohtuotsus (kohtuasi C-24/19)
Euroopa Liidu õigust on rikutud. Tuulepargi kehtiva loa saamiseks või
säilitamiseks on ELi seaduse kohaselt vaja teha uusi väliuuringuid. Pädev
asutus peab kehtestama standardid igale KMH-le. Standardid peavad olema
konkreetse KMH jaoks nõuetekohaselt põhjendatud. Iga konkreetse
tuulepargi jaoks on vaja tegelikke mõõtmisi ja tegelikke uuringuid.
Lihtsas keeles selgitatakse, et Euroopa Liidu Kohus (ELK) seisab avatud
uuringute ja katsete eest enne mere ja maa kasutamise lubamist. Teie
lähenemine on nagu Sputniku vaktsiini kasutamine, mida populatsioon saab
ilma eelneva testimiseta.
Euroopa Liidus testitakse ja nii välistatakse inimestele langevaid riske
ning ei ole vahet, kas tegemist on vaktsiinide, raudteede või
tuuleparkidega, selgitab ELi kohus. Kui seda ei tehta, siis planeerimine
on kehtetu.
ELK kohaldub kõikidel valitsustasanditel ning seetõttu ka Pärnu merealade
planeering on nüüd kehtetu. Palun googeldage ja leiate palju välismeedias
ilmunud artikleid ning näete, et paljud EL projektid on just nende EL
reeglite tõttu peatatud.
Ebaseaduslik käitumine õigustab nõuet valitsuse ebaõige juhtimise tõttu!
KMH programm ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on selges
vastuolus asjakohase Riigikohtu ja Euroopa Kohtupraktikaga (vt nt 3-16-
1472). KMH programmi eesmärk on määratleda, milliseid mõjusid hakatakse
KMH aruandekoostamisel üldse hindama; milliseid alternatiivseid lahendusi
tuleb kaaluda; ning kas tuleb läbi viia uusi keskkonnauuringuid või võib
ekspert lähtuda ainult olemasolevast infost.Selleks tuleb KMH programmis
kirjeldada kavandatav tegevust ja sellereaalseidalternatiivseid
lahendusi, määrata nende alternatiividega kaasneva keskkonnamõju
hindamisesisu ja ulatus, kirjeldada KMH läbiviimise metoodikat (mõjude
kindlakstegemise jaanalüüsimise kohta) ning panna paika esialgne
menetluse ajakava. Võimalikud alternatiivsedaspektid on asukoht,
tehnoloogia või protsess, tehniline lahendus, maht, suurusm
võimsus,toorme tüüp/allikad, tegevus jne. Alternatiivsete aspektide, st
meretuulepargi tehnoloogia japarameetrite määratlemata jätmine on oluline
viga.
Kokkuvõttes on asjas oluline määratleda see, millised on kavandatava
tegevusekonkreetsed tehnilised lahendused ja parameetrid, millest tuleks
mõjude hindamisellähtuda. Ilma selleta ei ole objektiivselt võimalik
hinnata täpsustamata jäetudtehnoloogia mõjusid keskkonnale ega teha KMH
aruande järel mingeid sisulisi valikuid,nt valida erinevate sisuliste
alternatiivide vahel.Rõhutame veelkord, et loamenetluses võib lubada
taotluse esitajal hiljem täielikult otsustadaüksnes selliste aspektide
üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust,
etnende tagajärjed ala ei mõjuta (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-461/17:
Holohan jt, p 46
Euroopa Kohus on sätestanud selged ja täpsed nõuded keskkonnamõju
hindamise kohustusele, selle sisule ja täpsusastmele loodusdirektiivi
artikli 6 lg 3 mõttes ning sellestpeavad oma tegevuses lähtuma nii
haldusorganid kui ka Eesti kohtud. Loodusdirektiivi artikli6 lõike 3
kohaldamise eelduseks ei ole veendumus, et planeeritav kava või projekt
kindlaltomab olulisi mõjusid kaitsealale, vaid seda tuleb kohaldada juba
üksnes pelga tõenäosusekorral (Euroopa Kohtu otsus C-127/02 Waddenzee, p
41). Seda on kinnitanud ka Riigikohus (3-3-1-56-12, p 14)
Oluline on mõista, et tõelised uuringud on avatud, mis põhinevad
tegelikel mõõtmistel. Otsustajate veenmiseks ei ole lubatud esitada
arvutimudelit ega joonist. Tuuleparkide ehitajad lõpetavad kohtumäärusega
tuulepargi sulgemiseks, kui reaalsus kahjustab inimesi ja loodust.
Ehitusluba peab sisaldama ehitamist ning dekomisjoneerimist (ehk
tuulepargi eemaldamist ja utiliseerimist). See takistab odava tuulepargi
ehitamist mitte ainult selleks, et koguda Euroopa Liidult rahalisi
vahendeid ning jätta jäätmeid ja probleeme kohalikele. Lõpuks tulevad
energiaettevõtted kaugetesse valdadesse, et säästa kulusid ja teha ainult
odavaid kiirpakkumisi. Loogilisem on ehitada tuulepark suurte linnade
lähedale, kus ka kasutajad on. Säästes kaableid, mis maksavad sama hinda
kui tuulepark.
Keskkonnamõjude hindamine Euroopa Kohtu lahend C-127/02
Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et keskkonnamõjude hindamine peab
lähtumaparimatest teaduslikest teadmistest ja teadussaavutustest ning
kindlaks tuleb teha kõikkava või projekti aspektid, mis eraldi või koos
muude kavade või projektidega võivadnimetatud eesmärkidele mõju avaldada
(Euroopa Kohtu lahend C-127/02 Waddenzee, p54).
Neil põhjendustel tuleks keskkonnamõju hindamisel läbi viia järgmised
uuringud:1) Natura 2000 võrgustiku alade osas teostada Natura
eelhindamine ja sõltuvalt selle tulemustestKMH aruandes Natura asjakohane
hindamine;2) Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring kogu Pärnu maakonnaga
piirneva merealamaakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse
tuuleenergeetika ala (sh kaablikoridorid janende mõjuala) ulatuses;3)
Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring kogu Pärnu maakonnaga piirneva
merealamaakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika
ala ulatuses;4) Linnustiku uuring, mille raames tuleb teostada rände
analüüs kõikide piirkonnas viibivatelindude (st maismaa-, ränd- ja
avamerelindude) suhtes. Uuringu raames tuleb kaardistadalindude
toitumisalad, rändekoridorid, lennukõrgus jne;
5) Kalastiku uuring, mille raames tuleb kaardistada kogu Pärnu maakonnaga
piirneva merealamaakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse
tuuleenergeetika ala kalavarud, kaladekoelmualad ja ligipääs neile,
merepõhjaelustik ja elupaigad, kalade rändeteed ning tuulepargiehitamis-
ning ekspluatsiooniaegne (nt töömüra, hooldustööd). Samuti tuleb
hinnatamerekaabli elektromagnetvälja mõju kalastikule (eriti
pelaagilistele kaladele). Seejuures peabelektriväli kaablite kohal
merepõhjas olema nullilähedane;6) Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring
kalandussektorile. Sellega seoses on oluline anda hinnangsellele, milline
on tuulepargi mõju traal- ja rannapüügile;7) Merevee kvaliteedi ja
merevee põhjasetete uuring;8) Meretuulepargi mõju tuulele ja
rannaprotsessidele;9) Mereimetajate uuring, sh meretuulepargi mõju
hindamine hüljestele kohalikul tasandil. Samutituleb hinnata jää
lõhkumisega tekkivaid võimalikke mõjusid mereimetajatele;10) Infraheli ja
heljumi leviku modelleerimine. Eelkõige tuleb hinnata infraheli ja
taashõljustatudsette mõjusid hinnata kaladele laiemalt, st kalade
kudealadele, kudemisele ja rändele. Samutituleb hinnata infraheli mõju
inimestele. Praktikas on isegi väikeste, s.o 60 m kõrgusteturbiinide
töötamisel mõõdetud infraheli teket ja ulatust üle 10 km raadiuses;11)
Käsitiivaliste uuring ja nahkhiirte rände(koridori) uuring;12)
Navigatsiooniriski analüüs, millega analüüsitakse tuulepargi mõju
laevaliiklusele javõimalikke leevendusmeetmeid;13) Maismaal asuvate
alajaamade, tootmisüksuste, elektriliinide, torustiku jms
rajamisegakaasnevate mõjude hindamine. Mõjualana (sh uuringute alana)
tuleb arvestada katootmisüksuse rajamise mõjusid maismaal, kus esineb
samuti kaitsealuseid liike ja kaitstavaidalasid (nt on Jaagupi küla
rohealadel mitmeid vääriselupaiku);14) Kumulatiivsete mõjude uuring.
Uuringute ja keskkonnamõju hindamise käigus on vajalikhinnata koosmõju
piirnevalt kavandatud tuuleparkidega.
Oluline on lisada uus asjakohane rahvusvaheline avatud uurimus.
Näitata, mis muutub Eestis metsaraie kui ka kaevandamise tagajärjel.
Hetkel näib, et tööstuse arve on mõeldud kohalikele inimestele,
põllumajandustootjatele ja kaluritele. Inglise keeles: Revealing the
widespread potential of forests to increase low level cloud cover by
Gregory Duveiller, Federico Filipponi, Andrej Ceglar, Jædrzej Bojanowski,
Ramdane Alkama and Alessandro Cescatti, 15 July 2021, Nature
Communications.
Kuidas tuulepargid mõjutavad Euroopa metsandust?
IPCC juhib tähelepanu sellele artiklile, mis puudutab metsalangetust:
Tsiteerin: Mineviku, oleviku ja tuleviku kliima simuleerimisel tuleks
arvesse võtta taimestiku muutust.
Samuti: Evapotranspiration increased in response to land use (mainly
large-scale re- and afforestation) and climate change in most of Europe.
Samuti: The hydrological legacy of deforestation on global wetlands;
Samuti: Icing can Cost Wind Turbines Up to 80% of Power Production:
Windmills heated up the wind farm by 0.7˚C: Steven Sherwood (University
of New South Wales, Australia)
Põhiseaduse artikkel 5 nõuab oma ressursside majanduslikku kasutamist;
Rahvusvahelised lepingud nagu Läänemere leping rõhutavad täitmata
Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õigust ja lubadusi.Vallad lükkasid KMH
planeerimismenetlused tagasi, kuna need ei toimi, saates kõik
planeerimismenetlused peaministrile tagasi. Valmistume küsida (EL)
kohtult ja (rahvusvahelistelt) poliitikutelt, et hinnata teie
planeerimist. Palun teil vastata ja kommenteerida meie argumente
tõsiselt. Tänane olukord tutvustab avalikku saladust, et Eesti
planeerimine ei ole Euroopa Liidule kohane.
Lõpetuseks.
Palun infomeerige meid nende teemade käekäigust, mis puudutavad nii
tuuleparke, kaevandusi, metsalangetust kui ka raudtee-ehitust, et mida,
mille eest ja kui palju kompenseeritakse.
MTÜ PUHAS SILMAPIIR
Häädemeestel, 01.09.2021.
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Inga Köster
[email protected]
Kalle Toomet
[email protected]
Tiina Üksvärav
[email protected]
Häädemeestel, 01.09.2021.
Austatud lugejad!
Saadame teile omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud, mis puudutavad Eesti planeerimiskultuuri nii
maal kui ka merel.
Viidates:
1.TÜ Energiaühistu, Taastuvenergeetika üldplaneeringus
(07.07.2021): http://atp.amphora.ee/haademeestevv/index.aspx?itm=113742
2.Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
(12.08.2021) http://atp.amphora.ee/haademeestevv/index.aspx?itm=116356
3.Eesti Energia soovib protseduure saladuses hoida Dokumendiregister | Dokumendi andmed | JVIS (ttja.ee)
Sissejuhatus: Energiaühistu, “kohaliku kasu õigusliku instrumendi
seadus” ning “ärisaladusega kaetud protseduurid” – õõnestavad
demokraatiat.
Tõestame, et süstemaatiliselt soovitakse mööduda nii teadusest, seadustest ja faktidest kui isegi ka
demokraatlikest protseduuridest.
Mööda minemine on halb planeerimiskultuur, sest riiklik planeerimine on kaasav avatud majandusdemokraatlik
tegevus, mis tagab parimad sotsiaalselt vastutustundlikud valikud ja majanduslikud otsused. Vaba valik, avatus,
demokraatia ja teadus põhineb nii Eesti põhiseaduse § 5 kui ka Euroopa Liidu reeglitel
Euroopa Liidu seadused peatavad selle, sest ainuüksi viimaste kuude jooksul oleme näinud, kuidas Euroopa Liidu
Komisjoni taotlusel peab Eesti muutma oma keskkonnaseadusi. Eesti merealade planeeringut ei kinnitatud.
Vahetult pärast Uulus toimunud “kaasavat arutelu” lahkub oma psitsioonilt RB Rail direktor. Ministreid ning
kantslereid on korduvalt välja vahetatud nüüd lahkus ka president Kersti Kaljulaid. Loodame, et uus president,
endine rektor, Alar Karis, seisab kivina nii teaduse rakendamise kui ka demokraatike põhiseaduslike väärtuste
eest.
Euroopa Liidu avatud ja demokraatlikud protseduurid versus eesti
hõimukultuur.
Eesti riigi projektid Häädemeeste vallas põhinevad hõimupõhimõtetel. Kuidas see välja näeb? Keegi saab selle eest
midagi, et ta aitab “takistustest” mööda minna ja samas on suurele juhile lojaalne. Opositsioon on igas mõttes
maha surutud.
See töötab igas mõttes Kadri Simsoni väidetele vastastupidiselt ning esimesed kolm meie poolt välja toodud
punkti on selle tõestuseks.
Tsiteerime:
ELi energiavolinik Kadri Simson: „Tugevamad suhted kodanikega saavad alguse usalduse ja usalduse loomisest. Ma
nõuan läbipaistvuse ja eetika kõrgeimat taset … Ma tahan, et te keskenduksite tarbijate asetamisele meie
energiasüsteemi keskmesse.
” https://ec.europa.eu/commission/commissioners/sites/default/files/commissioner_mission_letters/mission-
letter-kadri-simson_en.pdf
Eestis võtab planeerimine kohalikelt inimestelt ära mere, maa ja metsa, et anda kasu kolmandatele osapooltele –
töösturitele, poliitikutele ja välismaalastele.
Halva poliitika tulemus.
Halva poliitika tulemuseks on keskus-perifeeria majandus (centre-periphery economics). Seda juhtub igal pool
ülemaailma, aga eelkõige kaugemates/mahajäänumates valdades, kus on nõrk arusaam, et kaasaegne
demokraatia põhineb seaduste järgimisel, majandusloogikal ja teaduspõhistel valikutel.
Inimesed, aga tunnetavad, mis on valesti. Inimesed ei võitle sellisel viisil süsteemi vastu nagu vanasti ja parema
meelega võtavad töö, mõnes Euroopa riigis, kus on vastuvõetav süsteem. Hääletatakse jalgadega ning eriti noored
asjalikud inimesed jooksevad minema. Noorte talentideta ja perspektiivita muutub vald ebastabiilseks ja seda
enam välismaaasi usub, et selles piirkonnas saab lihtsalt misiganes lubade jaoks kiire “diili” tehtud. Mida rohkem
välismaalasi usub odavate lubade saamisse mis tahes jaoks.
Samuti võitlevad poliitikud teineteisega kõvemini kui ei kunagi varem, sest nii riik kui ka piirkonna
industrialiseerimist toetavad “lobby-grupid” toetavad kohalikku reetmist ja lubavad rohkem, kui kohalikud kunagi
varem oskasid ette kujutada.
Tegelikkus on aga see, et planeerimise ebakindlus laseb “löögi all” olevate valdade kinnisvarahindadel langeda. Et
sellest aru saada, siis kohalik kinnisvara hinnad ei jätka oodatud loogilist hinnatõusu. Kes tahab investeerida
hotelli, kalapaati, kui meri võib-olla blokeeritakse ja elukeskkond muutub tundmatuseni? Pangad, arvestades
ebaselget väljavaadet, annavad vähem hüpoteeke. Targad inimesed ja investeeringud lahkuvad. Keegi ei taha
aastakümneid oodata tuulikutega seotud kohtuasju ega usu enam valimislubadusi ega poliitikuid. Halb
planeerimiskultuur hävitab valla palju kiiremini, kui enamus ette suudab kujutada. Valda on kahjustatud juba ka
siis, kui tuulikuid enam ei tule.
Häädemeeste kaasus on riigi enda poolt algatatud.
Kõigepealt soovime juhtida tähelepanu, et kõik see millega täna rohkem-vähem meeldib on valitsuse tasandil
enda algatatud.
Meie peaminister on tuuleparkide arendamisega seotud: Karjäär | Kaja Kallas
Kogukonnaaktivisti tütar on Kaja Kallase nõunik.
Valijatele senine president ilmselgelt ei meeldinud ja eelistati inimest, kes ilmselt mõistab teaduse olemust.
Tema põhiseaduslik ülesanne oli kaitsta põhiseadust mitte töösturite
huve. https://www.facebook.com/kihnu/posts/meretuulepark-peab-kohalikele-kasu-tooma-kohalikest-nii-siin-kui-
teiselpool-laht/3459344550775847/
Riigikogu ülesanne on poliitikat kujundada ja siin kohapeal läheb valesti. Ei ole presidendi, peaninistri, mitte ühegi
ministri, nõuniku, saadiku jne. öelda ega survestada, et kuhu ja kui palju tuulikuid tuleb. Samad kõrvalised
inimesed üritavad kohalikke röövida samade korrumpeerunud kohalike abiga. Häädemeestel käib inimeste
eksitamine igas valdkonnas. Pole vahet kas RMK tahab RMK tahab metsa raiuda, Enefit Green/Eesti Energia
tuuleparke rajada või Rail Baltica raudteed ehitada. Samad inimesed, samad otsustajad ja sama tööviis.
TÜ Energiaühistu
Kurb on vaadata, kuidas ennast sõltumatu “kehana” tituleeriv TÜ Energiaühistu näib olevat selgelt riiklikest
otsustest, protsessides ning asutustest sõltuv ning alahindab nii kogukonda tervikuna kui ka valla valitud
esindajaid ehk volikogu.
Teie vastuskiri päädib kompensatsioonist rääkimisega ja sõltumata sellest, et te ei tea mida kompenseeritakse.
Kompenseerimine tähendab kahju hüvitamist ja meil peab olema tekkiva kahju suurusest ülevaade. Selleks, et
teada kompensatsiooni suurust peate uuringuid teostama. Teie lihtsalt eirate seda nõuet ning ei rakendata ka
avatud teadust.
Palume Häädemeeste vallavolikogu liikmetel võtta sõna nende tööstusprojektide projektide vastu ja vabastada
Jaagupi Sadam. Avaldage oma nime, et inimesed saaksid teid, kes sõna võtavad.
Häädemeeste energiaühistu on peaministrile lähedal seisvate poliitikute ja nõunike poolt initsieeritud. Sama
seltskond võitleb RMK tegevuse vastu, mis on ilmselge arusaamatu kahepalgelisus.
Tulemuseks on see, et nii KAPO kui ka prokuratuur tunnevad vallas toimuva vastu huvi. Aga meil ei tuleks
unustada riigiettevõtet ja tipp-poliitikuid, kes röövimise algatasid. Jällegi on lihtne kohalikke süüdistada. Tõelised
kurjategijad lähevad lihtsalt järgmisesse väiksemapoolse kogukonnaga valda.
Häädemeestel ei ole mitte ainult head inimesed, vaid ka tugevad inimesed. Jätkame probleemsete asjaolude
kajastamist ja järgime, kes on initsiaatorid ja järgime kõiki neid põnevaid projekte, mis meie elukeskkonda
suuremal või vähemal määral puudutavad. Vajadusel teeme selgeks, et tagaukse plaanidele ruumi pole.
Kahetsusväärne, et oleme sunnitud laskma Euroopa Liidul luua korda oma riigis nii selle õigusaktide ja trahvide
osas.
Kompensatsioonipakkumistest.
2020. aasta lõpus kirjutas üks Norra professor tuntud uurimusartikli, SSRN.COM keskkonnas: Ignacio Herrera
Anchustegui University of Bergen, Faculty of Law Date Written: October 29, 2020.
Norraka artikli saab alla laadida ka meie lehelt: Lae alla SSRN-id3721147
Alpha Ventus Saksamaal, 60MW tuulepark, ehitati 2010. Aastal ja on 56km kaugusel rannikust või siis
Suurbritannias olevad Hornsea projektid, mille puhul on arutlusel ka vabatahtlike rahastus, on 38km kaugusel
rannikust. Norras, peagi maailma kõige suuremaks ujuvaks tuulepargiks saav Hywind Tampen (88MW), on
rannikust 140km kaugusel. Eestis saaksid 400-meetrised tuulikud olema 10km kaugusel rannast, prektiliselt ilma
igasuguse kompensatsioonita. Selles valguses on see artikkel on väga oluline.
Norra tipp-professor loetles üles kõik tähtsamad tuulepargid ja võrdles neid. Mitte kuskil mujal Euroopa Liidus ei
ole tuuleparke planeeritud sel moel nagu praegu Eestis. Samuti ei tohiks tuulikud asetseda merepõhjas, nad
peaksid hõljuma vee pinnal. Merepinna vibratsioon tapab mere-elustiku.
Kahju hüvitatakse kogukondadele märkimisväärse summa andmisega, täpsemad detailid on selles välja toodud –
sisuliselt kolmandik tuulepargi koguväärtusest. Eestis saavad inimesed rattaraja või lasteaia mänguväljaku.
Ükskõik, mis see tasu ka ei oleks, inimesed ei aktsepteeri tuulikuid, sest sellisel viisil planeeritud tuulepargid
tapavad. See kompensatsioon selgitab, miks vallajuhtidele meeldivad tuulikud, sest nad võtavad selle raha oma
“projektide” jaoks. Nad müüvad oma kogukonna välismaalastele maha. Eesti Energia müüb kõik oma pargid edasi.
Siin tuleks mõista, et kõik need tehingud on korruptiivse maiguga.
Tuulepargid, mis on inimestele lähemal kui 140 km, ei ole Euroopa Liidus enam aktsepteeritud.
Kohalikele kompenseeritakse see parkide osanikeks määramisega. Eesti paraku aga müüs oma mereala väga
odavalt.
14. juunil salajastel läbirääkimistel kutsus Eesti Energia Häädemeeste valla esindajad tuulepargi
“kompensatsioonist” rääkima. Olgu öeldud, et see kõik toimus väljaspool KÕIKI KMH protseduure. Kirja teel
“põrgatasid” Pärnu maakonnaga piirnevate valdade juhid just kogu KMH ja planeerimisega seotud probleemide
rägastiku ministeeriumile tagasi.
Häädemeeste vallale pakuti 1-3% millestki, milletäpset suurust keegi ei suuda isegi mõistlikult välja öelda
olukorras, kus normaalne on 20%. Eelpool on teil võimalik Norra professori artikliga tutvuda, kus on erinevate EL
riikide kompensatsioone võrreldud. Eestis käsitletakse kompensatsiooni kui altkäemaksu. Ministeeriumi poolt tuli
meile soovitus esitada võimu kuritarvitamise kohta avaldus.
Tsiteerime: “Taani seadusandlus nõuab, et iga projekti arendaja pakuks selle omavalitsuse kohalikele kodanikele, kus
infrastruktuur ehitati, võimalust omandada kuni 20 protsenti projekti osakutest”
Jaagupi kalurite sadam on aastateks blokeeritud, et peatada kalurite vastuseis. Tuulikud nõuavad mere
erikasutust. Valla turismi hävitab ka ebaseaduslik metsapuude langetamine piki rannikut. On selgelt näha, et
antakse panus tööstuse tsooni loomiseks ja inimeste turismi, põllumajanduse ja kalanduse hävitamiseks. Juba
aastakümne jooksul on Jaagupi kalasadam liivastunud ebaõnnestunud ELi projekti ja korruptsiooni tõttu. Viimane
plaan sadama süvendamiseks peatati valla juhtkonna poolt, kes ajab taga kiiret kasumit. Rahastus süvendamise
jaoks on olemas, kuid ometi ei saa praeguses olukorras seda rakendada.
Avaliku planeerimise valikud on varjatud.
Energia on konkurentsiees, et asju salajas hoida. Probleem on selles, et nende tegevus ei ole majanduslikult
elujõuline ning sõltub toetustest. Eesti Energia on riigiettevõte, mille ülesanne on pakkuda Eestile ohutut energiat.
Eesti Energia nõudis isegi isegi fikseeritud hindu.
Planeerimine peab olema majanduslik elujõuline ja vastama Eesti
põhiseaduse artiklile 5.
Ebaökonoomne tegevus on määratluse järgi keskkonnavaenulik, mis omakorda Pariisi kokkuleppe rikkumine.
Palume kõik tuuleenergia kontsessioonid planeerimisest välja võtta, need ei ole majanduslikud.
Esiteks subsideeritakse neid kogu Euroopas, märkides, et selle tegevuse elushoidmiseks on vaja täiendavat
rahastamist. Kokkuvõttes ei ole see majanduslik.
Tuulepargi majanduspilt ei ole positiivne. See, mis toimib tuulises Lääne-Euroopas, ei tööta Eestis. Meie tuul on
murdosa sealsest tuulest.
Eestis võib minna kuni mitu korda tuuleelektrijaamu, et toota sama palju energiat. Ka tuuleparkide kulude pool on
palju kõrgem. Liivi laht on tavapärase referents aasta kõige tuulisemal perioodil jäätunud. Pargi
Risk on kihelkonna jaoks. Arvesse tuleks võtta ka alternatiivkulusid.
Oleme nüüdseks juba palju kordi juhtinud tähelepanu sellele, et ebademokaatlikel ja majanduslikult kahjulikel
tehingutele ei ole ruumi.Viletsate projektide tagantlükkamisega lõhestate meie riiki ning kogukondi.
Me ei taha muutuda industriaaltsooniks. Meie meri ja meie rannik müüdi maha väga madala hinna eest.
Sa ei tohiks teha müügitehinguid, kui sa ei tea, mida see TEGELIKULT sulle maksma läheb! Inimestele on häma
aetud. Kalapüük, talupidamine ja loodusturism ei saa sellistes tingimustes enam edasi kesta. Mere EKSKLUSIIVNE
kasutusõigus, mis on mõeldud vaid tuulikutele, müüdi võõramaalastele. Väga vähesed saavad sellest kasu!
Kohalikud inimesed saavad haiget. Nende vähenenud sissetulekuid ja kinnisvarahindade langust EI
kompenseerita. Mitte kuskil mujal Euroopas ei ole tuulikuparke ehitatud NII lähedale inimestele.
Euroopa Liidu seadused reguleerivad ja peatavad tuuleparkide arendusi.
Keskkonnamõju hindamise menetluse raames tuleb vastavad uuringud viia läbiarendusalal tervikuna.
Oleme seisukohal, et hoonestusloa andmise otsustamiseks vajalike uuringute alana tulebmääratleda kogu Pärnu
maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus sätestatudtuuleenergeetika arenduspiirkond. Ei ole
mõistlikult põhjendatav ega ka mitte õiguspäranearenguala tükeldamine ja seeläbi uuringute ning
uurigutulemuste moonutamine. Planeeritavatala ei tohi uuringute mõttes käsitleda perspektiivsest
arenduspiirkonnast kui tervikust eraldi,
st lähtudes üksnes hoonestusloa taotleja poolt koormatavast alast. Kokkuvõte eeltoodud põhjendustel
hoonestusloa taotlused oluliste puudustega.
Euroopa Liidu kohtulahendist.
Euroopa Liidu Kohus PRESSITEADE nr 77/20 Luxembourg, 25. juuni 2020 Kohtuotsus (kohtuasi C-
24/19) https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2020-06/cp200077et.pdf
Euroopa Liidu õigust on rikutud. Tuulepargi kehtiva loa saamiseks või säilitamiseks on ELi seaduse kohaselt vaja
teha uusi väliuuringuid. Pädev asutus peab kehtestama standardid igale KMH-le. Standardid peavad olema
konkreetse KMH jaoks nõuetekohaselt põhjendatud. Iga konkreetse tuulepargi jaoks on vaja tegelikke mõõtmisi ja
tegelikke uuringuid.
Lihtsas keeles selgitatakse, et Euroopa Liidu Kohus (ELK) seisab avatud uuringute ja katsete eest enne mere ja maa
kasutamise lubamist. Teie lähenemine on nagu Sputniku vaktsiini kasutamine, mida populatsioon saab ilma
eelneva testimiseta.
Euroopa Liidus testitakse ja nii välistatakse inimestele langevaid riske ning ei ole vahet, kas tegemist on
vaktsiinide, raudteede või tuuleparkidega, selgitab ELi kohus. Kui seda ei tehta, siis planeerimine on kehtetu.
ELK kohaldub kõikidel valitsustasanditel ning seetõttu ka Pärnu merealade planeering on nüüd kehtetu. Palun
googeldage ja leiate palju välismeedias ilmunud artikleid ning näete, et paljud EL projektid on just nende EL
reeglite tõttu peatatud.
Ebaseaduslik käitumine õigustab nõuet valitsuse ebaõige juhtimise tõttu!
KMH programm ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on selges vastuolus asjakohase Riigikohtu ja Euroopa
Kohtu
praktikaga (vt nt 3-16-1472). KMH programmi eesmärk on määratleda, milliseid mõjusid hakatakse KMH aruande
koostamisel üldse hindama; milliseid alternatiivseid lahendusi tuleb kaaluda; ning kas tuleb läbi viia uusi
keskkonnauuringuid või võib ekspert lähtuda ainult olemasolevast infost.Selleks tuleb KMH programmis
kirjeldada kavandatav tegevust ja sellereaalseidalternatiivseid lahendusi, määrata nende alternatiividega
kaasneva keskkonnamõju hindamise
sisu ja ulatus, kirjeldada KMH läbiviimise metoodikat (mõjude kindlakstegemise jaanalüüsimise kohta) ning panna
paika esialgne menetluse ajakava. Võimalikud alternatiivsedaspektid on asukoht, tehnoloogia või protsess,
tehniline lahendus, maht, suurusm võimsus,toorme tüüp/allikad, tegevus jne. Alternatiivsete aspektide, st
meretuulepargi tehnoloogia ja
parameetrite määratlemata jätmine on oluline viga.
Kokkuvõttes on asjas oluline määratleda see, millised on kavandatava tegevusekonkreetsed tehnilised
lahendused ja parameetrid, millest tuleks mõjude hindamisellähtuda. Ilma selleta ei ole objektiivselt võimalik
hinnata täpsustamata jäetud
tehnoloogia mõjusid keskkonnale ega teha KMH aruande järel mingeid sisulisi valikuid,
nt valida erinevate sisuliste alternatiivide vahel.
Rõhutame veelkord, et loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustadaüksnes selliste
aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, etnende tagajärjed ala ei mõjuta
(Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-461/17: Holohan jt, p 46
Euroopa Kohus on sätestanud selged ja täpsed nõuded keskkonnamõju hindamise kohustusele, selle sisule ja
täpsusastmele loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 mõttes ning sellestpeavad oma tegevuses lähtuma nii haldusorganid
kui ka Eesti kohtud. Loodusdirektiivi artikli6 lõike 3 kohaldamise eelduseks ei ole veendumus, et planeeritav kava
või projekt kindlalt
omab olulisi mõjusid kaitsealale, vaid seda tuleb kohaldada juba üksnes pelga tõenäosusekorral (Euroopa Kohtu
otsus C-127/02 Waddenzee, p 41). Seda on kinnitanud ka Riigikohus (3-3-1-56-12, p 14)
Oluline on mõista, et tõelised uuringud on avatud, mis põhinevad tegelikel mõõtmistel. Otsustajate veenmiseks ei
ole lubatud esitada arvutimudelit ega joonist. Tuuleparkide ehitajad lõpetavad kohtumäärusega tuulepargi
sulgemiseks, kui reaalsus kahjustab inimesi ja loodust.
Ehitusluba peab sisaldama ehitamist ning dekomisjoneerimist (ehk tuulepargi eemaldamist ja utiliseerimist). See
takistab odava tuulepargi ehitamist mitte ainult selleks, et koguda Euroopa Liidult rahalisi vahendeid ning jätta
jäätmeid ja probleeme kohalikele. Lõpuks tulevad energiaettevõtted kaugetesse valdadesse, et säästa kulusid ja
teha ainult odavaid kiirpakkumisi. Loogilisem on ehitada tuulepark suurte linnade lähedale, kus ka kasutajad on.
Säästes kaableid, mis maksavad sama hinda kui tuulepark.
Keskkonnamõjude hindamine Euroopa Kohtu lahend C-127/02
Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et keskkonnamõjude hindamine peab lähtumaparimatest teaduslikest
teadmistest ja teadussaavutustest ning kindlaks tuleb teha kõikkava või projekti aspektid, mis eraldi või koos
muude kavade või projektidega võivadnimetatud eesmärkidele mõju avaldada (Euroopa Kohtu lahend C-127/02
Waddenzee, p54).
Neil põhjendustel tuleks keskkonnamõju hindamisel läbi viia järgmised uuringud:
1) Natura 2000 võrgustiku alade osas teostada Natura eelhindamine ja sõltuvalt selle tulemustest
KMH aruandes Natura asjakohane hindamine;
2) Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala (sh kaablikoridorid ja
nende mõjuala) ulatuses;
3) Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala ulatuses;
4) Linnustiku uuring, mille raames tuleb teostada rände analüüs kõikide piirkonnas viibivate
lindude (st maismaa-, ränd- ja avamerelindude) suhtes. Uuringu raames tuleb kaardistada
lindude toitumisalad, rändekoridorid, lennukõrgus jne;
5) Kalastiku uuring, mille raames tuleb kaardistada kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala kalavarud, kalade
koelmualad ja ligipääs neile, merepõhjaelustik ja elupaigad, kalade rändeteed ning tuulepargi
ehitamis- ning ekspluatsiooniaegne (nt töömüra, hooldustööd). Samuti tuleb hinnata
merekaabli elektromagnetvälja mõju kalastikule (eriti pelaagilistele kaladele). Seejuures peab
elektriväli kaablite kohal merepõhjas olema nullilähedane;
6) Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring kalandussektorile. Sellega seoses on oluline anda hinnang
sellele, milline on tuulepargi mõju traal- ja rannapüügile;
7) Merevee kvaliteedi ja merevee põhjasetete uuring;
8) Meretuulepargi mõju tuulele ja rannaprotsessidele;
9) Mereimetajate uuring, sh meretuulepargi mõju hindamine hüljestele kohalikul tasandil. Samuti
tuleb hinnata jää lõhkumisega tekkivaid võimalikke mõjusid mereimetajatele;
10) Infraheli ja heljumi leviku modelleerimine. Eelkõige tuleb hinnata infraheli ja taashõljustatud
sette mõjusid hinnata kaladele laiemalt, st kalade kudealadele, kudemisele ja rändele. Samuti
tuleb hinnata infraheli mõju inimestele. Praktikas on isegi väikeste, s.o 60 m kõrguste
turbiinide töötamisel mõõdetud infraheli teket ja ulatust üle 10 km raadiuses;
11) Käsitiivaliste uuring ja nahkhiirte rände(koridori) uuring;
12) Navigatsiooniriski analüüs, millega analüüsitakse tuulepargi mõju laevaliiklusele ja
võimalikke leevendusmeetmeid;
13) Maismaal asuvate alajaamade, tootmisüksuste, elektriliinide, torustiku jms rajamisega
kaasnevate mõjude hindamine. Mõjualana (sh uuringute alana) tuleb arvestada ka
tootmisüksuse rajamise mõjusid maismaal, kus esineb samuti kaitsealuseid liike ja kaitstavaid
alasid (nt on Jaagupi küla rohealadel mitmeid vääriselupaiku);
14) Kumulatiivsete mõjude uuring. Uuringute ja keskkonnamõju hindamise käigus on vajalik
hinnata koosmõju piirnevalt kavandatud tuuleparkidega.
Oluline on lisada uus asjakohane rahvusvaheline avatud uurimus.
Näitata, mis muutub Eestis metsaraie kui ka kaevandamise tagajärjel. Hetkel näib, et tööstuse arve on mõeldud
kohalikele inimestele, põllumajandustootjatele ja kaluritele. Inglise keeles: “Revealing the widespread potential of
forests to increase low level cloud cover” by Gregory Duveiller, Federico Filipponi, Andrej Ceglar, Jędrzej
Bojanowski, Ramdane Alkama and Alessandro Cescatti, 15 July 2021, Nature Communications.
DOI: 10.1038/s41467-021-24551-5
Kuidas tuulepargid mõjutavad Euroopa metsandust?
IPCC juhib tähelepanu sellele artiklile, mis puudutab metsalangetust: Climate Impacts from Afforestation and
Deforestation in Europe in: Earth Interactions Volume 23 Issue 1 (2019) (ametsoc.org)
Tsiteerin: Mineviku, oleviku ja tuleviku kliima simuleerimisel tuleks arvesse võtta taimestiku muutust.
Samuti: Evapotranspiration increased in response to land use (mainly large-scale re- and afforestation) and climate
change in most of Europe. https://hess.copernicus.org/preprints/hess-2018-634/hess-2018-634.pdf
Samuti: The hydrological legacy of deforestation on global
wetlands; https://science.sciencemag.org/content/346/6211/844.abstract
Samuti: Icing can Cost Wind Turbines Up to 80% of Power Production: DOI: 10.1016/j.renene.2020.12.014
Windmills heated up the wind farm by 0.7˚C: Steven Sherwood (University of New South Wales, Australia)
Põhiseaduse artikkel 5 nõuab oma ressursside majanduslikku kasutamist; Rahvusvahelised lepingud nagu
Läänemere leping – rõhutavad täitmata Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õigust ja lubadusi.
Vallad lükkasid KMH planeerimismenetlused tagasi, kuna need ei toimi, saates kõik planeerimismenetlused
peaministrile tagasi. Valmistume küsida (EL) kohtult ja (rahvusvahelistelt) poliitikutelt, et hinnata teie
planeerimist. Palun teil vastata ja kommenteerida meie argumente tõsiselt. Tänane olukord tutvustab avalikku
saladust, et Eesti planeerimine ei ole Euroopa Liidule kohane.
Lõpetuseks.
Palun infomeerige meid nende teemade käekäigust, mis puudutavad nii tuuleparke, kaevandusi, metsalangetust
kui ka raudtee-ehitust, et mida, mille eest ja kui palju kompenseeritakse.
MTÜ PUHAS SILMAPIIR
Häädemeestel, 01.09.2021.