Vastus

Justiitsministeerium Teie: 06.09.2021 nr 8-1/5563 [email protected] [email protected] Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.1-5/0638-2 ASi Eesti Post ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas AS Eesti Post (EP) tänab võimaluse eest esitada oma seisukohad ja ettepanekud Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. EP nõustub, et hästi toimiv ja pädev majandusregulaator on oluline, kuid EP ei ole veendunud, et eelnõuga kavandatud muudatused aitavad järelevalvekvaliteeti parandada. Seejuures on eelnõus ja seletuskirjas mitmeid probleemkohti, mistõttu tekitab eelnõu täitmine mitmeid praktilisi probleeme. Alljärgnevalt on esitatud probleemkohad eelkõige postisektori vaatenurgast. 1. Ebaselge järelevalvetasu määramise alus Universaalse postiteenuse (UPT) osutaja puhul on eelnõu kohaselt järelevalvetasu määraks 0,2% müügitulust „eriseadusega reguleeritud turul“, kuid on ebaselge, milliseid teenuseid loetakse UPT osutaja suhtes kehtiva postiseadusega (PostiS) reguleeritud turuks. Seletuskirja lk-l 21 esitatud tabeli kohaselt on UPT osutaja puhul järelevalvetasu määramisel aluseks PostiS § 5 lg 2 nimetatud UPT osutamise tulud, kuid eelnõust endast see üheselt selge ei ole. Nimelt, PostiS 3. ptk kehtestab eriregulatsiooni, sh §-s 26 postiteenuse tasude eriregulatsiooni, mis kehtib PostiS § 1 lg 6 kohaselt kõigi postiteenuste suhtes, milleks on nõutav tegevusluba. PostiS § 10 lg 1 kohaselt on lisaks UPT-le tegevusluba nõutav ka kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena. Sellest lähtudes peaks järelevalvetasu rakenduma mitte üksnes UPT osutaja, vaid ka teiste tegevusluba nõudvate postiteenuse osutajate suhtes. Seega, kui on otsus, et järelevalvetasu arvestatakse üksnes UPT osutamiselt teenitud müügitulult, siis tuleks ka seaduse eelnõusse teha selgelt vastav täpsustus, mitte esitada seda selgitust üksnes seletuskirjas. 2. Postiteenuse osutajate ebavõrdne kohtlemine Seletuskirjas on läbivalt märgitud, et järelevalvetasu maksmise kohustus tuleb sätestada „reguleerivate sektorite monopoolsetele ettevõtjatele“ (vt nt lk 1, 14, 22). UPT osutaja ei ole aga olemuselt loomulik monopol, vaid UPT osutaja määratakse avaliku konkursi tulemusel ning teistel postiteenuse osutajatel ei ole keelatud ega võimatu UPT osutaja kõrval konkureerivat postiteenust osutada. Postiteenuseid, sh tegevusluba nõudvaid reguleeritud postiteenuseid, võivad osutada ja osutavadki UPT osutaja kõrval ka muud ettevõtjad (nt AS Express Post), kelle suhtes aga järelevalvetasu rakendama ei hakata. See asetab UPT osutaja ebasoodsamasse konkurentsisituatsiooni – isegi, kui järelevalvetasu rakendatakse vaid UPT osutamisest teenitud müügitulult, mitte muudelt postiteenustelt, on mõlemad ettevõtjad allutatud eriregulatsioonile, mille täitmise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet, kuid tasu peab maksma ainult UPT osutaja. Seejuures lasub UPT osutajal UPT osutamise tõttu suurem koormus – ta osutab nii järelevalvetasu aluseks olevat ja faktiliselt kahjumlikku UPT teenust, kuid peab samal suutma konkureerida ka PostiS reguleerimisalas ja AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] Konkurentsiameti järelevalve all oleval muude postiteenuste turul, mille suhtes järelevalvetasu ei rakendata. Eelnevat arvesse võttes oleks seaduse muudatuse loogikat arvesse võttes kohane vähemalt vabastada eelnõuga kõik muud postiteenused peale UPT täielikult igasugusest eriregulatsioonist ja Konkurentsiameti regulatiivsest järelevalvest. See vähendaks ühtlasi Konkurentsiameti halduskoormust ja põhjendamatut bürokraatiat. 3. UPT osutaja ei saa lülitada järelevalvetasu teenuste hinda Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud eeldusest, et järelevalvetasu maksmise kohustus pannakse küll reguleeritavate hindadega ettevõtjale, kuid ettevõtjatel on võimalik järelevalvetasu lülitada osutatavate teenuste hinda. See eeldus kehtib teenuste puhul, mille reguleeritud hind on kulupõhine, kuid ei kehti UPT puhul. Nimelt peavad UPT hinnad olema PostiS § 61 kohaselt taskukohased ning taskukohase tasu suuruse määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega ei saa UPT osutaja lülitada järelevalvetasu UPT hinda. Selliselt tekitab eelnõu paratamatult ka järelevalvetasu subjektide ebavõrdse kohtlemise, kuivõrd UPT osutaja on ülejäänud järelevalvetasu subjektiga võrreldes selgelt ebasoodsamas olukorras. Liiatigi ei saa olla Konkurentsiametile teadmata, et UPT osutamine on juba aastaid olnud kahjumlik ning Konkurentsiameti poolt kogutav UPT fond, mille arvelt peaks hüvitatama UPT osutaja ebamõistlikult koormavad kulud ning kuhu teeb sissemakseid peamiselt UPT osutaja ise, ei ole enam piisav, et hüvitada UPT osutaja tegelikke ebamõistlikult koormavaid kulusid (ehk UPT osutamise kahjumit). Sellises olukorras UPT osutajale täiendava rahalise kohustuse kehtestamine (suurusjärgus 20 000 eurot aastas) on küüniline ja ebamõistlik, kuivõrd suurendab veelgi UPT osutamise kahjumit, mida Konkurentsiamet PostiS ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a määruse nr 21 „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“ kohaselt nõutud määras hüvitada ei suuda. 4. UPT suhtes kehtestatava järelevalveteenuse tasu mõju ei ole hinnatud Seletuskirjas on välja arvutatud järelevalvetasu mõju elektri, vee, kaugkütte ja maagaasi tarbijatele ja leitud, et järelevalvetasu mõju on mõni sent kuus. Ülejäänud sektorite puhul (sh post) on pelgalt mööndud, et mõju elanikkonna kuludele on väga väike. Postiteenuse puhul on seejuures märgitud, et postiteenuse osakaal on jõudsalt taandumas elektrooniliste infokanalite ees. Siit ei nähtu, et eelnõu väljatöötamise käigus oleks reaalselt hinnatud või välja arvutatud, kuidas mõjutab järelevalvetasu UPT hindu. Võttes arvesse, et postiteenuste näol on tegu kahaneva mahuga turuga, samas kui UPT osutamiseks vajaliku võrgu ülalpidamise kulud kasvavate palgakulude tõttu aina tõusevad, on iga ühiku (saadetise) teenindamise kulu ajas järjest kasvanud. Lisades sellises olukorras UPT osutamisele täiendava kulu, on surve UPT hinnatõusuks paratamatu. UPT hinnatõus aga mõjutab pärssivalt nõudlust, mis omakorda vähendab UPT osutaja tulusid ning tõstab veelgi iga saadetise teenindamise hinda. Seega kehtib UPT osutamise kulude ja tulude juures juba praegu paratamatu nö nõiaring, mis järelevalvetasu kui täiendava kulu kehtestamisel süveneb. Seda mõju ei ole seaduse eelnõu kehtestamisel paraku arvestatud. 5. Kokkuhoidu on võimalik saavutada tänast halduskoormust vähendades Nagu ka seletuskirjas (lk 17-18) kirjeldatud, esitab tuleb UPT osutajal ebamõistlikult koormavate kulutuste hüvitamiseks esitada Konkurentsiametile PostiS § 41 1 lg 1 ja 2 kohaselt kvartaalselt taotlusi, mille järel Konkurentsiamet kontrollib UPT osutamise kohustustega seotud kulude põhjendatust. Lisaks toimub iga aasta lõppemise järgselt veel täiendav Konkurentsameti poolne kulude kontroll. Konkurentsiameti ja UPT osutaja halduskoormust oleks võimalik vähendada teostades kulude põhjendatuse kontrolli üksnes kord aastas – puudub igasugune vajadus kvartaalseks kontrolliks. Seega, Konkurentsiameti halduskoormust ja sellest tulenevaid kulusid oleks võimalik vähendada eelkõige põhjendamatuid kohustusi ja kontrolle ettenägevate eriseaduste (UPT osutaja puhul PostiS) muutmise teel, kui kehtestada Konkurentsiameti järelevalvesubjektidele täiendavaid kohustusi järelevalvetasu näol. 6. Kokkuvõte Eelnevast tulenevalt ei toeta EP eelnõu vastuvõtmist tänasel kujul, sest: (i) eelnõuga kehtestatavad tasu määramise alused on ebaselged; (ii) eelnõuga tekitatakse ebavõrdset kohtlemist nii postisektori erinevate ettevõtjate vahel kui erinevate sektorite järelevalvesubjektide vahel; (iii) eelnõu mõjusid postisektorile ei ole piisavalt hinnatud; (iv) postisektori regulatsioonist Konkurentsiametile tekkiv halduskoormus tuleneb eelkõige ajale jalgu jäänud ja põhjendamatult bürokraatlike nõudeid ettenägevast postiseadusest – selle probleemi lahenduseks ei peaks olema bürokraatia täiendava rahastamise kohustuse panemine UPT osutajale, vaid bürokraatlike nõuete vähendamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Mägi juhatuse esimees Margit Paddo [email protected] Saatja: Margit Paddo <[email protected]> Saadetud: 16.09.2021 16:44 Adressaat: Maret Saanküll <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]> Koopia: Kantselei <[email protected]> Teema: ASi Eesti Post seisukohad konkurentsiseaduse eelnõule Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! AS Eesti Post esitab oma seisukohad konkurentsiseaduse eelnõule. Dokument lisatud manusena. Lugupidamisega Margit Paddo | Osakonna juhataja Mob: +372 56566199 Juriidiline osakond OMNIVA | Pallasti 28 | 10001 Tallinn omniva.ee