Aruanne

OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne 2018. aasta majandusaasta aruande juurde OSAÜHING: OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109 ASUKOHT: Tallinn, Endla tn 16, Harjumaa, Eesti Vabariik AINUOSANIK: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister OSAKAPITAL: 2 504 eurot I Ülevaade majandusaasta tegevustest Osaühing (OÜ) Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv äriühing, mis asutati 10.10.2014. Käesolev nõukogu tegevuse ülevaade hõlmab perioodi 01.01.2018 – 31.12.2018. RBE põhikirja kohaselt on OÜ tegevusalaks Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks. Ainuosaniku 28.02.2019 otsusega täpsustatud põhikirja kohaselt on RBE eesmärgiks rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine. Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamise all peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega kaasnevat tegevust. RBE omab osalust ja teostab Eesti Vabariigi huvides aktsionäriõigusi Läti Vabariigis 28.11.2014. asutatud äriühingus RB Rail AS (edaspidi ka RBR), mis on Rail Balticu projekti arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus) loodud Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte. Juhtimis- ja kontrollisüsteem RBE juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on OÜ tegevusega seotud õigusaktide ja sisekorraeeskirjade järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib sisekontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil. 1 Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: • Põhikiri • Eetikakoodeks • Raamatupidamise sise-eeskiri • Nõukogu töökord • Töötajate ametijuhendid • Projektide juhtimise kord • Hankeplaan • Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti vältimise kord Siseaudiitori ametikohta ei ole moodustatud ning siseaudiitori teenust sisse ei osteta, kuna RBE majandusnäitajad jäävad alla seaduses sätestatud piirmäärade. Osaühingutel puudub auditikomitee moodustamise kohustus, mistõttu ei ole RBE nõukogu auditikomiteed moodustanud. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine RBE nõukogu on koostöös osaluse valitseja ning OÜ juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja selle üle järelevalvet teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti Vabariigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale eraettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning seetõttu on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest informeerib ja kaasab juhatus nõukogu liikmeid OÜ tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. RBE nõukogu on regulaarselt informeeritud ka ühisettevõtte RBR tegevustest. Juhatus RBE juhatuse ainsaks liikmeks (juhatajaks) on Riia Sillave ning juhatuse koosseisus 2018. aasta jooksul muudatusi ei toimunud. Riia Sillave volitused juhatuse liikmena algasid detsembris 2017 ning kestavad kolm aastat. RBE juhatajale 2018. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on toodud järgnevas tabelis. Kuna juhatuse liikme ametileping algas 16.12.2017, siis 2017. aasta eest talle tulemustasu ei makstud. 2 Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood juhatuse liikme tasu 62 816 isikliku sõiduauto 01.01.2018-31.12.2018 Riia Sillave 6 839 kasutamise hüvitis Tulemustasu 0 Kokku 69 655 Nõukogu arutas veebruaris 2019 toimunud koosolekul RBE juhataja tegevust 2018. aastal ja hindas selle tulemuslikuks. Eriti kiidab nõukogu RBR juhtimiskriisi lahendamist. Samuti tõi nõukogu positiivselt välja OÜ aruandluse, eelarvestamise ning finantsraportite kvaliteedi olulise paranemise. Samas tuleb tõdeda, et 2018. aasta hankeplaani ei suudetud täies mahus realiseerida, sellest tulenevalt kasutati riigi dotatsiooni kavandatust väiksemas mahus. Nõukogu üldhinnang juhatuse tööle – hea. Nõukogu otsustas määrata juhatajale 2018. aasta tulemuste eest tulemustasu summas 15 000 eurot. Nõukogu 2018. aasta alguse seisuga olid RBE nõukogu liikmeteks Anti Moppel (esimees), Illar Kaasik ja Kalle Viks. Nimetamiskomitee ettepanekul kutsuti ainuosaniku 17.04.2018.a. otsusega valiti nõukogu liikmeteks André Küüsvek, Märt Kivine, Tiit Roben, Kalle Viks ja Anti Moppel, volituste pikkusega 3 aastat. Nõukogu 19.04.2018 toimunud koosolekul valiti nõukogu esimeheks André Küüsvek. Ühtlasi otsustas ainuosanik oma 17.04.2018. otsusega kutsuda pärast AS-i Eesti Raudtee ja OÜ Rail Baltic Estonia omavaheliste lepinguliste suhete lõppemist RBE nõukogust tagasi Anti Moppeli ning valida RBE nõukogu viiendaks liikmeks Erik Laidvee. Muudatus jõustus 31.07.2018.a. Aasta lõpu seisuga olid RBE nõukogu liikmeteks André Küüsvek (esimees), Märt Kivine, Erik Laidvee, Tiit Roben ja Kalle Viks. Kokku toimus 2018. aastal 6 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 8 otsust vastu koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate RBE majandustulemustest, mis võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Muuhulgas arutas nõukogu 2018. aastal koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid: • RBE 2017. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu aruande kinnitamine • RBE 2018. aasta eelarve ja hankeplaani kinnitamine • Nõukogu esimehe valimine • RBE hankekorra muutmine • RBE juhatuse 2019. aasta eesmärkide kinnitamine • RBE 2019. aasta eelarve ja hankeplaani kinnitamine 3 RBE nõukogu liikmete osalemine 2018. aastal toimunud koosolekutel: Toimumise Koosolek Anti Illar Kalle André Märt Tiit Erik kuupäev Moppel Kaasik Viks Küüsvek Kivine Roben Laidvee 04.01.2018* ei jah jah 10.01.2018 23 jah jah jah 12.02.2018 24 jah jah jah 23.02.2018* jah jah jah 26.03.2018* jah jah jah 19.04.2018 25 jah jah jah jah jah 25.06.2018* jah jah jah jah jah 05.07.2018* jah jah jah jah jah 15.08.2018 26 jah jah jah jah jah 01.10.2018* jah jah jah jah jah 01.10.2018* jah jah jah jah jah 10.10.2018* jah jah jah jah jah 22.10.2018 27 jah jah ei jah jah 03.12.2018 28 jah jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata RBE nõukogu liikmetele 2018. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Anti Moppel nõukogu esimehe/liikme tasu 3 188 01.01.2018-31.07.2018 Illar Kaasik nõukogu liikme tasu 809 01.01.2018-17.04.2018 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 4 539 01.01.2018-31.12.2018 André Küüsvek nõukogu esimehe tasu 7 865 17.04.2018-31.12.2018 Märt Kivine nõukogu liikme tasu 3 738 17.04.2018-31.12.2018 Tiit Roben nõukogu liikme tasu 3 738 17.04.2018-31.12.2018 Erik Laidvee nõukogu liikme tasu 1 955 31.07.2018-31.12.2018 Kokku 25 832 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket. 4 Strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Balticu raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RBR. RBE juhib rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavaid investeeringuid ja korraldab raudtee ning sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning muid kaasnevaid tegevusi. Finantseesmärgid Kasumlikkus OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Eesmärk on täidetud, RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peaks lähtuma. Eesmärk on täidetud, kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele. Rahandusministeerium ei ole osaluste valitsemise 2017.a. koondaruandes RBE-le omakapitali optimaalset proportsiooni määranud, kuid RBE omakapital moodustab 2018.a. lõpu seisuga ca 46% varadest. Finantsplaneerimisel on eesmärgiks OÜ pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk- järgulise parandamise poole. Efektiivsuseesmärk on täidetud. Finantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada OÜ pikaajaline jätkusuutlikkus ning eelarvest on suudetud kinni pidada. Omanikutulu Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. 5 Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise 2017. aasta koondaruandes RBE-le omakapitali tootluse sihttaset seadnud. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega ole suuteline omanikule dividendi maksma. Nõukogu hinnangul toimis RBE 2018. aastal omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. IV Nõukogu hinnang RBE 2018. a. majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on RBE nõukogu vaadanud läbi RBE 2018 majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb RBE ainuosanikule ettepaneku majandusaasta aruanne kinnitada. ____________________ André Küüsvek OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu esimees 6 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 tänava nimi, maja number: Endla tn 16 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10142 telefon: +372 6867067 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Kasumiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Omakapitali muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 10 Osakapital 22 Lisa 11 Muud äritulud 22 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 13 Tööjõukulud 23 Lisa 14 Seotud osapooled 23 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Rail Baltic Estonia OÜ 2018. aasta tegevusaruanne Rail Baltic Estonia OÜ on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses projektiga Rail Baltica, milleks on Euroopa rööpmelaiusega 1435 mm uue trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rail Baltica on lahendus seni puuduvale raudteeühendusele Euroopa Liidu riikidega. Peale Rail Baltica valmimist on Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T raudteevõrgustiku Põhjamere-Balti koridoris. Rail Baltic Estonia OÜ lähtub oma tegevuste läbiviimisel osaniku 15.12.2016 otsusega kinnitatud ootustest, mis on järgnevad:  Läbi äriühingu tagada aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS-is (valdusfirma tegevus);  Rail Baltic Estonia OÜ on Eesti Vabariigi piires toimuvate Rail Baltica rajamisega seonduvate tegevuste rakendusasutuseks;  Juhul kui Rail Baltica raudtee infrastruktuuri haldaja ülesannete andmine ühisettevõttele RB Rail AS ei ole võimalik või otstarbekas, on Rail Baltic Estonia OÜ Rail Baltica raudtee Eesti Vabariigi territooriumil asuva osa infrastruktuuri haldaja;  Rail Baltic Estonia OÜ kujundab raudtee tegevustega seotud valdkondade keskkonda lähtudes riiklikest huvidest, s.h turundab Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit. Rail Baltica projekti käigus toimusid Eestis 2018. aastal järgnevad olulised tegevused:  Eesti lõikes võeti vastu Rail Baltica eelprojekt, mis hõlmab nii põhitrassi projekti kui paigutust, keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruannet ning projekti täpsustatud eelarvet. Eelprojekti koostamise täpsusaste võimaldab alustada ehituslubade taotlust. Samuti on kehtestatud maakonnaplaneeringud eelprojekti alusel. 2018. aasta teises pooles toimusid maakondades eelprojekti tulemuste tutvustamised.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rail Baltic Estonia OÜ sõlmisid 12. juunil CEF2 Grant Agreement lepingu (Rail Baltica projekti 2. osa rahastusleping) teostuskokkuleppe, millega võimaldatakse CEF2-s ettenähtud tegevuste ning nendega seotud finantsvahendite kandmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt Rail Baltic Estonia OÜ-le. Tehing formaliseerib Rail Baltic Estonia OÜ CEF 2 tegevuste rakendusasutusena (Implementing Body).  13. juulil 2018 sõlmiti CEF3 Grant Agreement, rahastuslepe INEA (Innovation and Networks Executive Agency), Balti riikide ja RB Rail AS vahel. Leping hõlmab projekti tegevusi 130 miljoni euro ulatuses, sellest Eesti osa on 2 miljonit eurot. CEF3 teostuskokkulepe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rail Baltic Estonia OÜ vahel on ettevalmistamisel.  Euroopa Komisjoni palvel vähendati Balti riikides Rail Baltica projekti elluviivate rakendusasutuste (Implementing Body) arvu. Sellega seoses anti Tehnilise Järelevalve Ameti kui Rail Baltica projekti Eesti ühe rakendusasutuse funktsioonid üle Rail Baltic Estonia OÜ-le (sh pooleliolevate arheoloogiliste uuringute, arheoloogiliste kaardistamise ja metsise elupaikade kaardistamise hankelepingute läbiviimine).  2018. aasta juunis võeti vastu Kinnisasja Avalikus Huvis Omandamise Seadus, mille alusel alustas Maa-amet Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisprotsessiga. Aastal 2018 jätkas Rail Baltic Estonia OÜ projekti Rail Baltica elluviimise aluseks olevate tegevuste läbiviimist, keskendudes peamiselt kolmele tegevussuunale:  raudtee kohtobjektide projektiarendus;  trassi põhiprojekteerimisse kaasatus ja selle järelevalve;  tehnilise teabesisendi andmine riikideülest projekti hõlmavatesse teemadesse ning otsustesse. Ülevaade ettevõtte olulistest tegevustest 2018. aastal ning peamised tegevussuunad 2019. aastal: Rail Baltica keskkonnateemad Rail Baltica raudtee-ehituse arendajana teadvustab Rail Baltic Estonia OÜ oma rolli, et tagada taristu ehitus keskkonda arvestavalt ja vajadusel leevendusmeetmeid kasutades. Erinevaid aspekte hinnati ulatuslikult keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes, millest tuletus üle viiesaja keskkonnaleevendusmeetme. Jätkutegevusena viidi ja viiakse läbi täiendavaid uuringuid ning need koondatakse keskkonnakorralduskavasse, mis hõlmab nii Rail Baltica projekteerimis-, ehitus- kui kasutusetappi. 2018. aasta aprillis sõlmiti trassile jääva metsiste elupaikade seire ja taastamise programmi leping, mille teostamine jätkub ka 2019. aastal. Samuti tellis Rail Baltic Estonia OÜ kaitsealuste taimeliikide kaardistamise analüüsi, mis tõi olulist kvaliteeti teadaolevatesse taimeliikide registriandmestikku ning on sisendiks mõjuhindamise programmile, missuguseid piirkondi on vaja täpsemalt inspekteerida. Rail Baltic Estonia OÜ jõudis koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga lahendusele ehitada ulukite ülepääsuks kombineeritud lahendus ökoduktidest ja tarakatkestustest. Rail Baltic Estonia OÜ jätkutegevus 2019. aastal on projekteerimiseelne analüüs, mis peaks kinnitama loodud lahenduse strateegilist sobivust, määrama ökoduktide täpse asukoha ja määratlema ökoduktide suudmete kaitsekorra. 2018. aastal korraldas Rail Baltic Estonia OÜ arheoloogiliste objektide kaardistamise hanked ning lepingud sõlmiti kaardistamistööde teostamiseks Rail Baltica trassil Pärnumaal. Teiste osade hangete läbiviimine ja lepingute peamine töömaht jääb 2019. aastasse. Keskkonnateemadel palju tähelepanu saanud küsimused raudteetrassi täiendavate keskkonnamõjude hindamise vajalikkusest ja fookusest leidsid olulist selgust 2018. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ töögrupp koostöös asjaosaliste ametkondadega jõudis ettepanekuni taotleda keskkonnamõju hindamise algatamist 8 osalõigus. Piiritlemise aluseks olid muuhulgas omavalitsuste piirid (mis võimaldab kohalike omavalituste ja kogukondade paremat kaasamist), erinevate piirkondade funktsionaalsus (näiteks trassilõigu maastikuline paiknemine) ning ka projekti üldine ajakava. Mõjuhindamise läbiviimine on projekteerimise lepinguline tegevus. Sellele eelnevalt tellib Rail Baltic Estonia OÜ 2019. aasta esimeses kvartalis keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise. Rail Baltica raudtee põhitrass 2018. aastal valminud eelprojekti sisu tutvustati kõikidele trassile jäävatele kohalikele omavalitsustele ja asjassepuutuvatele asutustele eesmärgiga anda vastuseid huvigruppidel tekkinud küsimustele, kaardistada võimalikud kitsaskohad ning kaaluda läbi tekkinud parandusettepanekud. Toimus Rail Baltica põhitrassi projekteerimishangete ettevalmistamine, RB Rail AS koordineerimisel. Projekteerimislepingud sõlmitakse 2019. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ andis sisendi tehnilisse dokumentatsiooni ning teostab projekteerimise etapi järelevalvet. 2019. aastal teostab Rail Baltic Estonia OÜ trassi projekteerimise ja ehituse ettevalmistuseks täiendavaid toetavaid uuringuid, sealhulgas ehituse hankimise mudeli väljatöötamiseks ning Rääma ja Männiku raba piirkonnas ehitustehnoloogia välja selgitamiseks. Käsil on maavarade varustuskindluse 2. etapi uuring, mille raames määratakse kindlaks võimalikes maardlates sisalduvate ehitusmaterjalide Rail Baltica trassi ehituse tarbeks piisavuses ja kvaliteedinõuetele vastavuses. Ülemiste reisiterminal Selgitamaks Ülemiste reisijate terminali funktsionaalsuse vajadust ning reisijatevoo mahtu ning sellest tulenevat ruumijaotust, tellis Rail Baltic Estonia OÜ vastava analüüsi, mis valmis 2018. aastal. Selle teabe baasilt alustati reisiterminali uue arhitektuurse lahenduse ideekonkursi hanke ettevalmistustöödega. Samuti valmis uuring sõiduautode pealelaadimisjaama asukoha ja tehnilise lahenduse kohta. Paralleelselt valmis 2018. aasta lõpus täiendav analüüs trassi opereerimise ja läbilaskevõime osas (Operational Plan), mille tulemusel leiti vajadus terminali rööbasteede plaani lisada täiendav kolmas rööbastee. 2019. aastal täpsustatakse rööbasteede plaani ning viiakse läbi reisiterminali arhitektuurikonkurss. Muuga kaubaterminal 2018. aasta juulis valmis Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumiliste vajaduste analüüs. Tegemist oli Muuga kaubaterminali eeluuringute protsessi ühe olulisema vahe-eesmärgi täitmisega, mille tulemusel selgusid parimad ruumilise lahenduse alternatiivid, indikatiivsed investeeringumaksumused ja prognoositi potentsiaalsed kaubamahud. 2019. aastal teeb Rail Baltic Estonia OÜ selgunud alternatiivide hulgast kindlaks parima tehnilise lahenduse, mille tulemusel saab jätkata detailplaneeringu ja eelprojekti koostamisega. Pärnu reisiterminal 2018. aasta lõpus valmis Pärnu reisiterminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüs, mis on oluliseks sisendiks eelolevale projekteerimisfaasile. 2019. aastal algasid läbirääkimised varemalt läbi viidud reisiterminali ideekonkursi võitjaga projekteerimislepingu sõlmimiseks. Pärnu kaubaterminal 2018. aastal hankis RB Rail AS kaubaterminali eeluuringu, mis hõlmas nii teostatavus-tasuvusanalüüsi kui ka asukoha valikut. Lisaks esialgsetele asukoha alternatiividele on välja selgitatud eeldatavad kaubamahud ja kulumudel. Töö lõppversioon planeeritakse üle anda 2019. aasta esimeses kvartalis. Nimetatud uuringu tulemuste põhjal otsustab Rail Baltic Estonia OÜ järgnevate etappide läbiviimise ja ajakava. Eeldatavaks projekteerimise perioodiks on 2020-2021. Veeremi hooldusdepoo Ülemistel 2018. aastal kehtestati objekti alal detailplaneering ning alustati maade omandamise protsessiga. 2019. aastal alustab Rail Baltic Estonia OÜ projekteerimist maa-ala juurdepääsust ja ristmike lahendustest, teise etapina koostatakse hooldusdepoo hoone projekteerimise lähteülesanne. Infrastruktuuri hoolduskeskused Märtsis 2018 valmis Eesti trassi raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse eeluuring, mille käigus selgitati välja sobivad asukohad hooldusdepoode ja hoolduspunktide jaoks. RB Rail AS alustas 2018. aastal kogu Rail Baltica trassi infrastruktuuri hooldusdepoode tehnilise ja ruumilise vajaduse uuringu hanget ning 2019. jaanuaris sõlmiti vastav hankeleping kestvusega 9 kuud. Uuring kasutab baasinfona Eesti osa analüüsi ning selle valmimise järgselt korraldab Rail Baltic Estonia OÜ ajavahemikus 2020-2021 vastavate asukohtade detailplaneeringu koostamise. Rail Baltica kommunikatsioon Rail Baltic Estonia kommunikatsioonitegevuste peamine eesmärk on tõsta nii avalikkuse kui kitsamate sihtgruppide teadlikkust Rail Baltica projektist ning anda võimalikult põhjalik ja selge ülevaade projekti eesmärkidest ja etappidest. See hõlmab endas nii proaktiivset kui reaktiivset kommunikatsiooni  Püsivalt on Rail Baltic Estonia OÜ kommunikatsiooni agendas projekti aluspõhimõtete, faktide, eeliste ja progressi jätkuv kommunikatsioon nii meediasuhtluses kui otsesuhtluses sihtrühmadega – seda erinevates formaatides. 2018.  anti välja kolm erilehte, kaks eesti keeles – kogutiraažiga ca 150 000 ja üks vene keeles, tiraažiga 33 000. 2018. aasta märtsis korraldati Rail Baltica Global Forumi raames kohtumine välisesindustega ning mais kohtuti Rail Baltica küsimuses oluliste kohalike arvamusliidritega. 2019. aastal jätkatakse kohtumisi ja konsultatsioone erinevate erialaliitude, ettevõtlusorganisatsioonide ning nii avaliku sektori, erasektori kui kolmanda sektori huvitatud osapooltega. Lisaks sellele on Rail Baltica projekti peamisteks infokanaliteks Eestis Rail Baltic Estonia veebileht rbestonia.ee, igakuine uudiskiri, samuti keskselt koordineeritud Rail Baltica projekti ühismeedia väljundid.  2018. korraldas Rail Baltic Estonia OÜ kaks avaliku arvamuse uuringut. Jaanuaris läbi viidud uuring näitas 52% toetust Rail Baltica projektile, oktoobris läbi viidud uuring näitas uuring 57% toetust.  2019. aastal on oluline tegeleda aktiivse ja kaasava sihtrühmapõhise suhtlusega. Jätkatakse erinevate kaasamistegevustega ning võtetakse koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega varasemast rohkem fookusesse noorte sihtrühma. Vastutustundlik ja eetiline ettevõtlus Rail Baltic Estonia OÜ on ellu kutsutud aitamaks täita olulist ja tulevikku vaatavat ülesannet – arendada Eestis kaasaegne, kiire, keskkonnasõbralik, turvaline ja mugav transpordiühendus Läti, Leedu ja ülejäänud Euroopaga. Rail Baltic Estonia jaoks on olulised vastutustundlikku ettevõtluse põhiprintsiibid. Ettevõtte eesmärgiks on järjekindlalt panustada arengut soosiva töökeskkonna loomisesse. Meie jaoks on oluline olla oma tegemistes keskkonnateadlikud, vastutustundlikud ja eetilised.  Sotsiaalne keskkond Rail Baltica raudtee tõstab inimeste ja kauba ohutu liikumise Baltikumis täiesti uuele tasemele. Rail Baltic Estonia OÜ jaoks on oluline hoida Eesti avalikkust ja kogukondi kursis projekti edenemise, faktide ja otsustega. Aitame tõsta inimeste teadlikkust erinevate omakanalite, meedia kui otsekontaktide loomise abil. Meie jaoks on tähtis luua tähenduslikke ja konstruktiivseid suhteid kohalike omavalitsustega, keda raudtee ehitamine kõige enam puudutab. Oleme 2018. aastal korduvalt kohtunud nende omavalitsustega, kelle territooriume raudtee läbib, leidmaks kohalikele kogukondadele parimaid võimalikke lahendusi.  Looduskeskkond Rail Baltica raudtee on keskkonnasõbralik liikumisalternatiiv maanteetranspordile ja keskkonnaküsimused on alati projekti fookuses. Raudteeprojekti üks suurimaid eesmärke on transpordisektori keskkonna- ja iseäranis süsinikjalajälje vähendamine nii Baltimaades kui Euroopas tervikuna. Toetame projektis ringmajanduse põhimõtteid ning oleme algatanud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga uuringud Eesti põlevkivi maardlatest kaevandatud killustiku ja põlevkivi töötlemisest tekkinud tuha taaskasutamiseks Rail Baltica trassil. Lisaks sellele toetame jätkuvalt Eesti looduskeskkonnas sisalduva ajaloolise -ja kultuurilise pärandi kaardistamist ja põhjalikumat uurimist, et välistada projekti võimalik mõju olulistele muististele ja kultuuripärandile.  Turukeskkond Rail Baltica raudtee ja sellele seatud eesmärkide teostumise vundamendiks on eetiline, läbipaistev ja parimatele praktikatele vastav hankeprotsess ning usalduslikud, koostööl põhinevad suhted kõikide partnerite ja kolmandate osapooltega. Rail Baltic Estonia OÜ omakapital Vabariigi Valitsus andis 11. oktoobri istungil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusoleku teostada Rail Baltic Estonia OÜ-le osakapitali sissemakse summas 1 740 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise kulude katteks ning sidusettevõtte aktsiakapitali tõstmiseks. Aruandeaastal sooritati sissemakse sidusettevõtte RB Rail AS-i aktsiakapitali kogusummas 650 000 eurot. Rail Baltic Estonia OÜ tööandjana Rail Baltic projekti edukaks elluviimiseks panustab Rail Baltic Estonia OÜ oma valdkonna tippspetsialistide kaasamisele arendusmeeskonda. 2018. aasta lõpu seisuga oli ettevõttes hõivatud 11 töölepingulist töötajat ning üks juhatuse liige. Ettevõte peab oluliseks töötajatele sobiva töökeskkonna kindlustamist. Samuti toetab Rail Baltic Estonia OÜ töötajate sporditegevust. Iga töötaja saab täiendada end tööks vajalike koolitustega. Kõigile Rail Baltic Estonia OÜ töötajatele viidi 2018. aastal läbi projektijuhtimise seminar, samuti riigihanke- ja andmekaitseteemaline koolitus. Rail Baltica projekti arenedes ja tegevusmahu suurenedes lisandub vajadus tööjõuressursi järele. 2019. aastal plaanib ettevõte projektimeeskonna ning tugiteenuste valdkonna olulist kasvu, arvestades Rail Baltica projekti elluviimise ajakava. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud 31.12.2018 31.12.2017 Omakapitali tootlus (puhaskasum/perioodi keskmine omakapital x 100) -63,1% -67,7% Varade tootlus (puhaskasum/perioodi keskmised koguvarad x 100) -22,2% -23,3% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 0,8 0,6 Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 40,2% 28,6% Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne OÜ Rail Baltic Estonia rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisemised reeglid. OÜ Rail Baltic Estonia on pühendunud hea ühingujuhtimise tava standardite järgimisele. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. Üldkoosolek 2018. majandusaasta jooksul oli OÜ Rail Baltic Estonia ainuosanik Eesti Vabariik. Aruandeaasta jooksul tegi ainuosanik ettevõtte kohta järgnevad otsused:  04. aprilli 2018 otsusega suurendati osakapitali 2502 eurolt 2503 eurole ning 1 649 999 eurot kanti ülekurssi.  17. aprilli 2018 otsusega määrati nõukogu liikmete volituse pikkuseks 3 aastat ning muudeti vastavalt põhikirja. Sama otsusega nimetati uued nõukogu liikmed ning määrati nõukogu liikmete tasude suurus.  09. mai 2018 otsusega kinnitati 2017. aasta majandusaasta aruanne.  02. novembri 2018 otsusega suurendati osakapitali 2503 eurolt 2504 eurole ning otsustati teostada aktsiakapitali sissemakse summas 1 740 000 eurot, millest 1 739 999 suunatakse ülekurssi. Sama otsusega volitati ettevõtet sooritama aktsiakapitali sissemakse summas 650 000 eurot sidusettevõtte RB Rail AS aktsiakapitali suurendamiseks.  29. novembri 2018 otsusega anti ettevõttele volitus sõlmida nõukogu liikmete vastutuskindlustuse leping. Nõukogu OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja p 3.3.2. järgi määrab ja kutsub nõukogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust (põhikirja p 3.3.6). 2018. aastal osalesid OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu koosseisus järgmised isikud: Anti Moppel kuni 17.04.2018, nõukogu esimehena; Illar Kaasik kuni 17.04.2018; Kalle Viks kuni 17.04.2018; André Küüsvek alates 18.04.2018, nõukogu esimehena; Märt Kivine alates 18.04.2018; Tiit Roben alates 18.04.2018; Kalle Viks alates 18.04.2018; Anti Moppel alates 18.04.2018 kuni 02.08.2018; Erik Laidvee alates 03.08.2018; Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise kord on määratud vastavalt rahandusministri määrusele. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte huvides. Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2018. majandusaastal toimus 6 nõukogu koosolekut ja lisaks sellele võeti vastu 8 otsust koosolekut kokku kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist, mis annab nõukogu liikmele piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Juhatus OÜ Rail Baltic Estonia juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki osaühingu tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. OÜ Rail Baltic Estonia juhatus koosnes aruandeaastal ühest liikmest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivaraseaduses, äriseadustikus ja juhatuse liikmetega sõlmitud lepingus. Ettevõtte juhatuse liikmeks aruandeaasta jooksul oli Riia Sillave. Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mis on nõukogu poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põhjusel, et ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma kohustusi. Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Tulenevalt OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja punktist 3.3.5.12. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu osaühingu esindaja. 2018. aastal tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel ei toimunud. Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude operatiivsete tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad OÜ Rail Baltic Estonia huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arvamustevahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juhatuse ja nõukogu vastastikune andmevahetus on regulaarne ja tõhus. Teabe avaldamine OÜ Rail Baltic Estonia teabe avaldamine toimub peamiselt läbi ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee, kus tutvustatakse Rail Balticu projekti Eesti osa üldiselt ning avalikustatakse uuringuid, analüüse ja muid avalikustatavaid dokumente. Rail Baltica ühisettevõtte veebileht, mis asub aadressil www.railbaltica.org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, struktuuri, tasuvuse ning hangete kohta. Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liikmete ja audiitori kohta on kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu aadressil www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee. Finantsaruandlus ja auditeerimine OÜ Rail Baltic Estonia koostab finantsaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Juhatuse koostatud 2018. majandusaasta aruannet kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu. Ainuaktsionäri otsusega valiti 2016., 2017. ja 2018. majandusaasta aruande audiitoriks audiitorettevõtja KPMG Baltics OÜ ning vandeaudiitoriks Andris Jegers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on osaniku poolt heaks kiidetud. Sisekontrollisüsteemi tõhustamise eesmärgil kehtestas OÜ Rail Baltic Estonia juhatus 2016. aastal ettevõttesisese eetikakoodeksi. Ühtlasi rakendati praktikat, mille kohaselt juhtivtöötajatelt nõutakse konkurentsipiirangust kinni hoidmise aruande esitamist töölepingu kestuse vältel ning majanduslike sidemete avaldamist tööle asumisel. Ettevõttes kehtiva 21.05.2015 kinnitatud ja nõukogu kinnitusega 2016., 2017. ja 2018. aastal muudetud hankekorra alusel nõutakse hankekomisjoni liikmetelt kirjaliku huvide konflikti puudumise deklaratsiooni esitamist. osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 135 338 1 349 211 2 Nõuded ja ettemaksed 47 418 20 610 3 Kokku käibevarad 2 182 756 1 369 821 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 107 439 1 944 822 4 Nõuded ja ettemaksed 4 117 3 958 3 Materiaalsed põhivarad 51 845 0 5 Kokku põhivarad 2 163 401 1 948 780 Kokku varad 4 346 157 3 318 601 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 045 245 1 719 307 6 Sihtfinantseerimine 552 647 650 339 9 Kokku lühiajalised kohustised 2 597 892 2 369 646 Kokku kohustised 2 597 892 2 369 646 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 503 2 502 10 Ülekurss 4 111 497 2 461 498 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -1 515 045 -876 375 Aruandeaasta kasum (kahjum) -850 690 -638 670 Kokku omakapital 1 748 265 948 955 Kokku kohustised ja omakapital 4 346 157 3 318 601 9 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Muud äritulud 1 016 315 577 865 11 Mitmesugused tegevuskulud -746 739 -604 916 12 Tööjõukulud -632 918 -360 230 13 Muud ärikulud -79 -445 Kokku ärikasum (-kahjum) -363 421 -387 726 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -487 383 -250 994 4 Intressitulud 114 50 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -850 690 -638 670 Aruandeaasta kasum (kahjum) -850 690 -638 670 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -51 845 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise -902 535 -638 670 netomeetodi korral 10 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -363 421 -387 726 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -26 744 -11 772 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 176 401 1 137 376 6 Laekunud intressid 50 21 Kokku rahavood äritegevusest -213 714 737 899 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -51 845 0 5 soetamisel Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -650 000 -650 000 4 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -4 117 0 Muud laekumised investeerimistegevusest 3 958 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -702 004 -650 000 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 51 845 0 9 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 1 650 000 650 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 701 845 650 000 Kokku rahavood 786 127 737 899 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 349 211 611 312 Raha ja raha ekvivalentide muutus 786 127 737 899 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 135 338 1 349 211 2 11 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 31.12.2016 2 501 1 811 499 -876 375 937 625 Aruandeaasta kasum 0 0 -638 670 -638 670 (kahjum) Emiteeritud osakapital 1 649 999 0 650 000 31.12.2017 2 502 2 461 498 -1 515 045 948 955 Aruandeaasta kasum 0 0 -850 690 -850 690 (kahjum) Emiteeritud osakapital 1 1 649 999 0 1 650 000 31.12.2018 2 503 4 111 497 -2 365 735 1 748 265 Täpsem informatsioon osakapitali kohta on välja toodud lisas 10. 12 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1. Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline isik. Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasutades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse investori osalusega muutustes sidusettevõtja omakapitalis. Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapitaliosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasumiaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja -kulud”. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti 13 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla alampiiri, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive. Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusväljaminekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel. Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uurimistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. Arendustegevus on uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendustegevusega seotud väljaminekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaobjekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitaliseeritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused 14 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intressikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avalikustatakse aastaaruande lisas. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koostab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olukorras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfinantseerimine bilansis kohustusena. Kohustuse klassifitseerimine lühivõi pikaajalisena tuleneb sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmise ajast. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. 15 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Arvelduskontod 2 135 338 1 349 211 Kokku raha 2 135 338 1 349 211 16 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 276 276 0 Ostjatelt 276 276 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 30 451 30 451 0 7 ja tagasinõuded Muud nõuded 12 678 12 678 0 Intressinõuded 114 114 0 Viitlaekumised 12 564 12 564 0 9 Ettemaksed 8 130 4 013 4 117 Tulevaste 3 222 3 222 0 perioodide kulud Muud makstud 4 908 791 4 117 ettemaksed Kokku nõuded ja 51 535 47 418 4 117 ettemaksed 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 18 234 18 234 0 7 ja tagasinõuded Muud nõuded 50 50 0 Intressinõuded 50 50 0 Ettemaksed 6 284 2 326 3 958 Tulevaste 2 326 2 326 0 perioodide kulud Muud makstud 3 958 0 3 958 ettemaksed Kokku nõuded ja 24 568 20 610 3 958 ettemaksed Viitlaekumiste all kajastub nõue tuluna kajastatud veel laekumata tegevuskulude sihtfinantseerimisest. Lisa 4 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2018 Sidusettevõtja Osaluse määr (%) Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2017 31.12.2018 Raudteede ja metroo 40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33 ehitus 17 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum(kahjum) Sidusettevõtja nimetus 31.12.2017 Omandamine kapitaliosaluse 31.12.2018 meetodil RB Rail AS 1 944 822 650 000 -487 383 2 107 439 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 1 944 822 650 000 -487 383 2 107 439 ja osad, eelmise perioodi lõpus Omandatud osalused Omandatud osaluse Sidusettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus RB Rail AS 0 20.11.2018 650 000 2017. aastal suurendas ettevõte oma osalust RB Rail AS-is samuti 650 000 euro võrra. Sissemakse tulemusena osaluse % ei muutunud. 2017. aastal teenis ettevõte osalusest RB Rail AS-is kahjumit kapitaliosaluse meetodil 250 994 eurot. RB Rail AS on oma tegevust finantseerinud aktsionäride omakapitali tehtud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks. Tuginedes rahastuslepingutes kindlaks määratud kohustustele ning ettevõtte peamistele eesmärkidele on 2019.a. eelarves ette nähtud täiendavate rahaliste vahendite vajadus, mis plaanitakse katta CEF 3. rahastuslepingu maksega ning aktsionäride vahelise lepinguga kokku lepitud omanikepoolsete täiendavate sissemaksetega omakapitali. Selle sammuga saavutatakse likviidsus, mis on vajalik 2019.a. eelarves ette nähtud ettevõtte kulude katteks. Täiendavaid finantsvahendeid 2019. aastaks ette ei nähta. Edasisteks perioodideks alates 2020. aastast on RB Rail AS juhtkond valmistamas ette finantseerimisplaani, mille kohaselt hakkaksid Rail Balticu projektis osalevad pooled sh. aktsionärid tasuma RB Rail AS-ile projektijuhtimise tasusid. Finantseerimisplaani elluviimine sõltub kokkulepete saavutamisest osapooltega. RB Rail AS 2018.a majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes. RB Rail AS peamised finantsnäitajad on: näitaja 31.12.2018 31.12.2017 Varad 9 270 843 10 915 215 Kohustised 2 948 527 5 080 749 Omakapital 6 322 316 5 834 466 Tulud 5 647 018 2 646 653 Kulud 7 109 169 3 399 636 Kahjum -1 462 151 -752 983 18 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2017 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 51 845 51 845 31.12.2018 Soetusmaksumus 51 845 51 845 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 51 845 51 845 Lõpetamata projektide ja ettemaksete all on kajastatud projekteerimisega seotud kulud. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 192 682 192 682 Võlad töövõtjatele 70 677 70 677 Maksuvõlad 26 470 26 470 7 Muud võlad 15 416 15 416 Muud viitvõlad 15 416 15 416 Muud lühiajalised kohustused 1 740 000 1 740 000 15 Kokku võlad ja ettemaksed 2 045 245 2 045 245 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 6 669 6 669 Võlad töövõtjatele 36 742 36 742 Maksuvõlad 18 364 18 364 7 Muud võlad 7 532 7 532 Muud viitvõlad 7 532 7 532 Muud lühiajalised kohustused 1 650 000 1 650 000 15 Kokku võlad ja ettemaksed 1 719 307 1 719 307 "Muud lühiajalised kohustised" all summas 1 740 000 eurot (2017: 1 650 000 eurot) on kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt laekunud raha osakapitali suurendamiseks. 19 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 594 0 265 Käibemaks 20 157 0 2 085 0 Üksikisiku tulumaks 0 8 981 0 6 024 Sotsiaalmaks 0 15 419 0 11 051 Kohustuslik kogumispension 0 657 0 577 Töötuskindlustusmaksed 0 811 0 447 Intress 0 8 0 0 Ettemaksukonto jääk 10 294 16 149 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 451 26 470 18 234 18 364 Maksude ettemaksed kajastuvad lisas 3 ja maksuvõlad lisas 6. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 33 126 27 212 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 44 699 20 463 1-5 aasta jooksul 92 788 1 949 Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti (2017 lisaks büroopinnale ka sõiduauto kasutusrenti). Ettevõte lõpetas augustis 2018 büroopinna üürilepingu, mille tähtaeg oli 31.01.2021. Pooltel oli õigus leping korraliselt ennetähtaegselt üles öelda alates 3 aasta möödumisest (veebruar 2019) ruumide Üürnikule üleandmise päevast, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette vähemalt 6 kuud. Vaatamata lepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele ei kaasnenud sellega täiendavaid makseid. Oktoobris 2018 sõlmis ettevõte uue katkestamatu tähtajalise büroopinna üürilepingu kestvusega 36 kuud. Pooltel oli õigus leping korraliselt ennetähtaegselt üles öelda alates 36 kuu möödumisest, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette vähemalt 6 kuud. Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 20 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 376 018 599 927 -484 330 491 615 välismaine sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 66 356 105 870 -85 470 86 756 välismaise sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 79 564 0 -7 596 71 968 kodumaine sihtfinantseerimine Kokku sihtfinantseerimine 521 938 705 797 -577 396 650 339 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 521 938 705 797 -577 396 650 339 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 0 44 068 -44 068 0 välismaine sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 0 7 777 -7 777 0 välismaise sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Kokku sihtfinantseerimine 0 51 845 -51 845 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 491 615 659 599 -742 637 408 577 välismaine sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 86 756 115 517 -130 171 72 102 välismaise sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 71 968 0 0 71 968 kodumaine sihtfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- 0 0 -10 679 -10 679 laekumata välismaine sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium- laekumata välismaise 0 0 -1 885 -1 885 sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Kokku sihtfinantseerimine 650 339 775 116 -885 372 540 083 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 650 339 826 961 -937 217 540 083 21 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Osakapital (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Osakapital 2 503 2 502 Osade arv (tk) 1 1 Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi. Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018 Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 503 eurot ning ülekurss 4 111 497 eurot. 02.11.2018 tegi omanik otsuse suurendada omakapitali 1 740 000 euro võrra ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi). 31.12.2018 seisuga oli kandeavaldus osakapitali suurendamiseks Äriregistrile esitamata, mistõttu kajastub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt üle kantud raha bilansis kontol "Võlad ja ettemaksed". Osakapitali suurendamine registreeriti Äriregistris 21.01.2019. Lisa 11 Muud äritulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 937 217 577 396 9 Trahvid, viivised ja hüvitised 78 098 0 Muud 1 000 469 Kokku muud äritulud 1 016 315 577 865 Saadud trahvide, viiviste ja hüvitistena on kajastatud töövõtulepingutes tööde üleandmiseks kokkulepitud tähtaegade hankijate poolsel ületamisel rakendatud leppetrahvidega. Tulu sihtfinantseerimisest jaguneb tuluks tegevuskulude sihtfinantseerimisest 885 372 eurot ( 2017: 577 396 eurot) ja tuluks põhivara soetuse sihtfinantseerimisest 51 845 eurot ( 2017: 0 eurot). 22 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Üür ja rent 33 126 27 212 8 Uurimis- ja arengukulud 518 714 371 428 Lähetuskulud 19 659 17 695 Koolituskulud 10 811 8 601 Ostetud teenused 116 089 156 350 Muud 48 340 23 630 Kokku mitmesugused tegevuskulud 746 739 604 916 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 460 019 259 919 Sotsiaalmaksud 154 368 87 094 Muud 18 531 13 217 Kokku tööjõukulud 632 918 360 230 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 11 6 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 10 5 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 4 Täiendav info juhatuse liikmele ja nõukogu liikmetele arvestatud tasude kohta on lisas 14. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2018 5 (viis) nõukogu liiget. Nende arv ei sisaldu täistööajale taandatud keskmises töötajate arvus. Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 103 994 64 115 Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniminitseerium. Juhatuse liikmele arvestatud tasud on 76 130 eurot ( 2017: 56 327 eurot),sealhulgas arvestatud juhatuse liikme tasu 66 000 eurot ( 2017: 55 960 eurot), muud hüvitised ja puhkusereserv 10 130 eurot (2017: 367 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 27 864 eurot (2017: 7 788 eurot). Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisemiste dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 23 osaühing Rail Baltic Estonia 2018. a. majandusaasta aruanne 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2018. ja 2017. aastal ei olnud. Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva Ettevõtte ainuosanik otsustas 2. novembril 2018 suurendada osaühingu osakapitali 1 euro võrra seniselt 2 503 eurolt 2 504 euroni. Osakapitali suurendamine registreeriti Äriregistris 21.01.2019. Ainuosanik tasus juba 2018. aastal osa nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega 1 740 000 eurot, mis on kajastatud 31.12.2018 seisuga bilansis lühiajalised võlad ja ettemaksed koosseisus ning millest 1 euro võrra suurendatakse osa nimiväärtust ja 1 739 999 eurot kantakse ülekurssi. 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Osaühing Rail Baltic Estonia osanikele Arvamus Oleme auditeerinud osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 9 kuni 24 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ning hea ühingujuhtimise tava aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn 10117 19.04.2019 Saatja: Marko Kivila <[email protected]> Saadetud: 03.05.2019 17:19 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Koopia: Riia Sillave <[email protected]>; André Küüsvek <[email protected]>; Taavi Laja <[email protected]> Teema: Osaühing Rail Baltic Estonia OÜ aruannete edastamine vastavalt RVS § 98 lg 1 Manused: image003.png; Rail Baltic Estonia OÜ 2018. a. majandusaasta aruanne.bdoc; Rail Baltic Estonia OÜ 2018. a. nõukogu aruanne.pdf Tere Vastavalt Osaühing Rail Baltic Estonia põhikirja p-le 5.2.4 (RVS § 98 lg 1), edastan: 1.) Rail Baltic Estonia OÜ 2018. a. majandusaasta aruande; 2.) Nõukogu aruande, mis sisaldab ülevaadet selle kohta, kuidas nõukogu on osaühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning teavet nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude kohta. Majandusaasta aruanne kinnitati Osaühing Rail Baltic Estonia 03.05.2019 üldkoosoleku otsusega. Lugupidamisega Marko Kivila Peajurist / General Counsel Rail Baltic Estonia OÜ Endla 16, Tallinn Tel: +372 5818 8689 E-mail: [email protected] www.rbestonia.ee