Kiri

OÜ Sakala Teed Teie e-kiri 05.03.2019 Hr Toomas Leppik Meie märts 2019 nr 1-10/84-2019-1 Vastulause 18. veebruar 2019 Mahaarvamise aktile, millega Maanteeameti peaspetsialist Vello Kivineem tegi kindlaks, et Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel km 193-205 oli 11.02.2019 tegemata ennetav libedusetõrje . Mahaarvamise aktile lisatud selgitusele on lisatud meteogramm Rootsi Ilmateenistuse baasandmetega ( õhutemperatuur , sademed , pilvisus ), millele on lisatud teetemperatuur metro mudelist Teede Tehnokeskuse poolt . Reaalaja vaatlusandmetest on näha , et teetemperatuur langes nullkraadini ja väheke alla selle kell 19:10 ning püsis saju ajal stabiilselt -0 ,2 ..-0,3 kraadi , kuni 12.02.2019 kella 04 - ni, millal hakkas peale teepindade külmenemine . Teetemperatuurid langesid peale saju lõppu ja enne uue saju saabumist ca -1 kraadini . Sademed on tulnud kella 19-23ni põhiliselt vihmana , sekka on tulnud hetkeliselt lörtsi . Intensiivsem lörtsisadu on alanud peale kella 23. Kui võrrelda temperatuure , siis sademete olek lumi on vähetõenäoline . Õhutemperatuur on olnud selgelt plussis püsides +0,7..+0,6..+0,4 kraadi , kuni 20.02.2019 kella 01ni, millal on langenud +0,1 kraadi peale . Kastepunktitemperatuur on püsinud samuti plusskraadides +0 ,1 kraadi , langedes 0 ja kergelt miinusesse peale kella 23. Talvisel määrab suuresti saju oleku ka kastepunktitemperatuur . Kui see on selgelt miinuskraadides on saju olek lumi , mida nullilähedasem on saju olek tõenäoliselt lörts / vihm / jäised sademed . Kastepunkt olles plusskraadides on saju olek vihm . Seega vaadeledes temperatuure võib väita , et lumesadu manusele lisatud selgituse ajavahemikul ei esinenud . Seda seisukohta toetavad ka teeilmakamerate pildid . Kuna kõikides Eesti teeilmajaamades ( Vaisala , Rootsi jaamad ) ei ole paigaldatud uuemaid sajuandureid , mis eristavad eri liiki sademeid on teeilmajaama andur tõlgendanud lörtsi lumeks . Talvisel ajal on saabuvad sademed külmad , mis langetavad automaatselt ka teepinnatemperatuurid nullilähedasteks . Kuna saju olek oli vihm ning Eesti kohal oli veel soe õhumass ( vaatlusandmetes on tuule suund lõunakaartest , temperatuurid plussis , kastepunktitemperatuur plussis ning võrreldes teetemperatuuriga väärtus negatiivne ), ei toimunud teepinnal jäätumist kella 19 ajal , kui teetemperatuur langes nullkraadini ega ka peale seda , kuna teetemperatuur püsis külmade sademete tõttu stabiilne . Teekatted püsisid niisked / märjad , samalaadse tõlgenduse on teeseisu kohta andnud ka Tatra teeilmajaam . Tee jäätumist iseloomustab muuhulgas , teetemperatuuri anduri nö paigal püsimine . Näiteks muutub õhutemperatuuri ja kastepunktitemperatuuri väärtus , kuid teetemperatuuri väärtus on pikema ajaliselt sama . Teeilmajaama poolt mõõdetud graafikutes tekib tavaliselt sirge ühtlane joon . Seda antud juhul samuti ei tekkinud vaid , teetemperatuur kõikus vastavalt saju intensiivsusele . Tatra teeilmajaamale lähima teekamera piltidelt 20.12.2019 peale kella 01 on näha , et ka lörts ei ole jäänud teepeale kinni vaid , peale raskeveoki või muu suurema sõiduki läbimist lendub lörts sõidujälgedes ning näha on asfaltkatet . Lisaks on ka voolava vee jäätumine ebatõenäoline . Kokkuvõtvalt jäätumist seega ei toimunud ning puudus vajadus ennetavaks libedusetõrjeks . Jäätumise protsess algas peale saju lõppu 20.12.2019 peale kella 04 kui teetemperatuurid langesid selgelt miinuskraadide poolele . Lörtsi eemaldamisega alustati kell 1.23 kuna sadanud lörts moodustas poole kriitilisest paksusest , seega järgis teehooldaja lörtsi eemaldamiseks sätestatud nõudeid . Vastulause koostaja nõustub , et lörtsisegune tee on libe , kuid lund ja lörtsi ei saa ennetavate meetmetega teepealt tõrjuda . Lörts on ka silmale nähtav võimalik libeduse põhjustaja , mistõttu peaksid liiklejad olema lörtsisegusel teel eriti tähelepanelikud ning kohandama sõidukiiruse teeoludele vastavaks . Lörtsi eemaldamise järgselt teostati ka libedustõrje . Sündmiuskohta jõudis hooldeauto kell 3.53 kuna varem oli avarii tõttu tee politsei poolt suletud ja hooldeauto tegeles ümbersõidu lume - ja libedustõrjega . Seega isegi vaatamata takistusele jõuti libedustõrje teha ajaks kui algas teepindade jäätumine . Mahaarvamise aktist ega sellele lisatud selgitusest ei nähtu , et teeomanik oleks teostanud haardeteguri mõõtmist teepeal , seega ei saa ka väita , et haardetegur oleks antud ajavahemikul langenud alla määruses sätestatu . Ka ei selgu aktist ning selle lisast , kuidas on määratud lõigu pikkus 12 km. Lisaks tuletab vastulause esitaja teeomanikule meelde , et Eesti ametliku teeilmaprognoosi koostab Riigi Ilmateenistus , muud Teede Tehnokeskuse poolt kuvatavad andmed on informatiivse iseloomuga ning nendele ei saa tugineda erinevates õigusvaidlustes . Tuginedes eeltoodule palun mahaarvamise akt täies ulatuses tühistada . Vastulausele on lisatud 3 fotot Tatra teekaamerast. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Lood Juhatuse liige