Eesti Lasteaednike Liit Teie: 9.02.2026 nr 14-
1/260294/2601080
Meie: 23.02.2026 nr 9.1-1.1/26/896-2
Vastuskiri koolivalmiduskaardi
andmete õiguspärasuse osas
Austatud Evelin Sarapuu
Olete pöördunud Õiguskantsleri Kantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole
küsimustega lapse koolivalmiduskaardile kantavate andmete osas. Õiguskantsleri Kantselei on
edastanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse (MSVS) alusel selgitustaotluse vastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (vt
MSVS § 3 ja § 5 lg 3).
Edastame alljärgnevalt selgitused:
1. Koolivalmiduskaardi eesmärk ja õiguslik alus
Alushariduse riikliku õppekava § 23 lõike 7 järgi kirjeldatakse koolivalmiduskaardil lapse
üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade arengutulemused. Alushariduse
seaduse § 7 lõige 6 kohustab lasteaeda sisestama kaardi andmed EHIS‑esse.
Koolivalmiduskaart on seega vahend kooliks valmisoleku kirjeldamiseks, mille sisustamine ja
EHIS‑esse kandmine on lasteaia seadusest tulenev ülesanne.
Kaardile tohib kanda üksnes sellist infot, mis on vajalik lapse koolivalmiduse hindamiseks ning
toetuse järjepidevuse tagamiseks. Andmete edastamine tuleneb seadusest ega eelda eraldi
vanema nõusolekut.
2. Tugiteenuste teave koolivalmiduskaardil ja EHIS‑es
AHS § 12 lõike 8 kohaselt kannab lasteaed EHIS‑esse andmed osutatud tugiteenuste ja
teenuseosutajate kohta. Kool võib seda infot kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õpilase
arengu toetamiseks (PGS § 37 lõige 1).
Tugiteenuste teave võib viidata lapse tervise‑ või arenguseisundile ning seega nõuab
kõrgendatud tähelepanu. Koolivalmiduskaardile tohib märkida üksnes üldistatud infot:
tugiteenuse liik, ajavahemik, töö fookus, lühike toimivuse kirjeldus ja soovitused koolile.
Diagnoose, meditsiinilisi järeldusi ja detailseid terviseandmeid ei ole lubatud kanda, kuna need
ei ole koolivalmiduskaardi eesmärgi täitmiseks vajalikud. Vajaduse korral kajastuvad vastavad
andmed EHIS‑es või lapse individuaalse arengu jälgimise kaardil (AHS § 13 lõige 4).
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi saab nii EHISesse sisestada kui koolis rakendada
üksnes vanema nõusolekul (AHS § 14 lõige 1; PGS § 38 lõige 1), mistõttu neid andmeid
koolivalmiduskaardile märkida ei tohi. GDPR põhimõtted (eesmärgipärasus, minimaalsus,
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
piiritletud eesmärk) nõuavad, et koolivalmiduskaardile kantakse ainult see kokkuvõtlik ja
üldine info, mis on vajalik koolivalmiduse ja koolis õppimise toetamise kavandamise jaoks.
3. Lapse kodune keel
Alushariduse RÕK 9 lg 4 sätestab, et lapse, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele
omandamist toetatakse vajadusel eraldi eesti keele arengu toetamiseks mõeldud tegevuste
kaudu. PGS § 21 lg 2 näeb ette, et kool võib korraldada selle keele- ja kultuuriõpet, kui vähemalt
kümne õpilase kodune suhtluskeel on muu keel ja vanemad on esitanud taotluse. EV
haridusseaduse § 366 lg 22 p 1 näeb ette, et EHISes töödeldakse vajaduse korral ka andmeid
emakeele kohta, ning EHIS eesmärk hõlmab muuhulgas andmete tagamist tugiteenuste
osutamiseks. Kodune keel ei ole GDPR‑i mõttes eriliiki isikuandmed. Lasteaial on lubatud seda
vajaduspõhiselt küsida ja koolivalmiduskaardile kanda, kui see on vajalik lapse keelelise toe
planeerimiseks. Töötlemise alusena saab tugineda avaliku ülesande täitmisele või õiguslikule
kohustusele (GDPR art 6 lg 1 p‑d e või c). Samas on soovitatav vanemat koolivalmiduskaardi
sisust igal juhul teavitada.
4. Vajalik ja minimaalne teave
Koolivalmiduskaardile tuleks kanda üksnes see teave, mis on lapse õppe sujuvaks alustamiseks
vältimatult vajalik. Teave, mille kool saab vanemalt küsida, ei pea kaardil olema. Andmete
kogumisel ja esitamisel tuleb järgida eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid.
Lasteaed peab sisestama EHIS‑esse kõik seadusega nõutud andmed tugiteenuste kohta ning
kajastama koolivalmiduskaardil vaid üldistatud infot, mis toetab lapse kooliteed. Tundlikke
terviseandmeid ega diagnoose koolivalmiduskaardile märkida ei tohi. Kodust keelt võib
kajastada juhul, kui see on lapse õppe toetamiseks vajalik ja vanemat on teavitatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maila Rajamets
alushariduse valdkonna juht
Koopia: Õiguskantsleri Kantselei
735 0667
[email protected]
2 (2)