Martin Noorsalu Teie 09.01.2026 nr
MTÜ Eesti Kiirabikopter
[email protected] Meie 17.02.2026 nr 14-1/252424/2601401
Lugupeetud Martin Noorsalu
Juhtisite taas tähelepanu sellele, et siiani pole vastu võetud määrust, millega kehtestataks erisused
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) riiklike õhusõidukite kasutamise, näiteks PPA kopteri
kiirabilendude kohta. Teie hinnangul on riik rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna PPA
kopteri kiirabilende ei kajastata patsiendi arvel. Leidsite, et rikutud on ka ettevõtlusvabadust, kuna
PPA kopteri kiirabilende käsitatakse riikliku ülesandena ja erasektorit selle teenuse osutamisse ei
kaasata.
PPA kopteri kiirabilendude tegemine on ka praegu reguleeritud. Lennundusseaduses on kirjas, et
kuni ministri määruse vastuvõtmiseni kehtivad PPA riiklike õhusõidukite kasutamise kohta Euroopa
Liidu õigusaktides kehtestatud nõuded (lennundusseaduse § 2 lg 22, § 4214 lg 1). Ministri määruse
eelnõu on koostamisel ja seetõttu ei näe õiguskantsler vajadust asjasse sekkuda.
Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse seletuskirjas on
öeldud, miks käsitatakse PPA kopteri kiirabilende riikliku ülesandena. Nende selgituste kohaselt
saab riigi hangitud õhusõidukeid kasutada üksnes riiklike ülesannete täitmiseks. Seletuskirjas on
rõhutatud, et PPA täidab riikliku õhusõidukiga ainult transpordiülesannet ega osuta kiirabi- ega
tervishoiuteenust.
Kiirabilennud on jäetud riigi ülesandeks ka seetõttu, et Eestis ei ole ettenägematute olukordade
lahendamiseks paremat ega rahaliselt mõistlikumat alternatiivi. Riigikogu on pidanud otstarbekaks
ja rahaliselt kõige soodsamaks kasutada avalike ülesannete täitmisel PPA valduses olevat riiklikku
kopterit mitmel otstarbel. Ka Riigikohtu üldkogu on leidnud, et riigi raha säästlik ja otstarbekas
kasutamine on legitiimne põhjus põhiõiguste piiramiseks, kuna sellest sõltub riigi suutlikkus oma
kohustusi täita (RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 115; 06.01.2015, 3-4-1-18-14, p 59).
PPA kopteriga kiirabilende tehes täidab PPA riiklikku ülesannet ja nende lendude kulud kaetakse
Tervisekassa eelarvest (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 161 alusel). Riikliku ülesande
täitmisega seotud kulusid ei pea patsiendi raviarvel kajastama.
Kopteriga veoteenuse piirhind on kirjas Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, see on 8535 eurot.
Seega tasub Tervisekassa PPA-le kopteri kiirabilennu eest üksnes selle hinna alusel.
Summad, mida Tervisekassa on PPA kopteri kiirabilendude rahastamiseks eraldanud, leiab
Tervisekassa aastaaruannetest. Näiteks aastal 2024 oli see summa üle miljoni euro ning 2025. aasta
esimesel poolaastal üle 559 000 euro.
2
Riigikontroll kontrollib, kas avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.
Riigikontroll kontrollib ka Tervisekassat (Tervisekassa seaduse (TerKS) § 45). Tervisekassa
nõukogu peab esitama kord aastas Vabariigi Valitsusele aruande oma majandustegevuse kohta
(TerKS § 43 lg 1).
Täname, et pöördusite õiguskantsleri poole. Loodame, et neist selgitustest on kasu.
Vabandust vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Daniil Bardõbahhin 693 8439
[email protected]