Maksim Greinoman Teie 13.02.2026 nr
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Greinoman & Co Meie 16.02.2026 nr 5-3/2601241
[email protected]
Lugupeetud vandeadvokaat
Soovisite teada, kas õiguskantslerile on esitatud pöördumisi ebaõige suulise tõlke peale kohtueelses
menetluses (sh haldusmenetluses) või kohtumenetluses. Palusite väljastada õiguskantsleri vastused.
Õiguskantsleri Kantselei ei kogu eraldi Teie soovitud teavet. Siiski leidsime otsinguga järgmised
kirjad:
1) õiguskantsleri 16.05.2012 seisukoht (nr 7-4/120704/1202392, seisukohas on viidatud
õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele);
2) Õiguskantsleri Kantselei 15.06.2017 kirjas (nr 14-7/170787/1702618) on vastatud
kriminaalmenetlusse kaasatud tõlgi pädevuse ja tõlke kvaliteedi kohta järgmist: „[…]
Kohtulahendite infosüsteemist (KIS) nähtuvalt vaidlustasite Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
otsuse ning tõstatasite apellatsioonkaebuses küsimused nii mõistetud karistuse kui ka tõlke
kvaliteedi osas. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. […] Tartu
Ringkonnakohus andis eitava hinnangu ka Teie õiguste rikkumisele lätikeelse tõlke saamisel (otsuse
p 46). Kohtuistungite protokollidest nähtuvalt ei esitanud Te menetluse käigus kordagi kaebusi
tõlke kvaliteedi kohta. Tõlgi pädevus on Ringkonnakohtu hinnangul tõendatud Tartu Maakohtu
kirjaga, millest nähtuvalt vastab menetlusse kaasatud tõlgi kvalifikatsioon tõlgile esitatavatele
nõuetele (läti keeles keeletase C2, tunnistus nr 551353). […]“;
3) Õiguskantsleri Kantselei 17.07.2017 kirjas (nr 14-7/170894/1703118) vastatakse avaldajale, kes
oli mures oma abikaasa õiguste tagamise pärast Eestis läbiviidavas kriminaalmenetluses (sh ei
olnud avaldaja hinnangul tagatud tema abikaasale kvaliteetset ja õigeaegset tõlget): […]
„Kohtueelses menetluses lasub menetlusosalise õiguste tagamise kohustus prokuratuuril,
kohtumenetluses kohtul. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus käimasoleva
kriminaalmenetluse käigus juba hinnanud pea kõiki Teie poolt välja toodud asjaolusid. Nii on kohus
selgitanud tõlke tagamise küsimusi, dokumentide tõlkimisele kuluvat aega ja sellega seotud
kaebetähtaegasid. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 10 on
kriminaalmenetluse keel eesti keel. Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse
taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei
valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus,
Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta
valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse
õigluse tagamise seisukohast (KrMS § 10 lg 5). Samas on kahtlustataval või süüdistataval õigus
2
esitada põhjendatud taotlus kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse
õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud,
vormistab ta keeldumise määrusega. Kirjaliku tõlke asemel võib teatud juhtudel tõlkida
dokumendid suuliselt või teha neist suulise kokkuvõtte. Suuline tõlge tagatakse kahtlustatavale ja
süüdistatavale viivitamata, dokumentide kirjalik tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale
mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist. Menetlusdokumendi
peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Tõlke tagamata
jätmise või osalise tagamise võib vaidlustada KrMS 15. peatükis sätestatud korras. KrMS § 161
lõikest 7 tulenevalt võib kahtlustatav või süüdistatav või tema kaitsja esitada tõlgi poolt valesti
tõlkimise peale kaebuse §-s 228 sätestatud korras. § 162 lg 21 alusel võib menetleja tõlgi taandada,
kui tõlk ei täida oma ülesandeid korrektselt või kui tõlke kvaliteet võib halvendada kahtlustatava või
süüdistatava kaitseõiguse teostamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagati Teie abikaasale
kohtumenetluses leedu keele tõlk, kuid Teie abikaasa esitas taotluse venekeelse tõlke saamiseks,
taotlus ka rahuldati.[…]“;
4) Õiguskantsleri Kantselei 19.11.2020 kirjas (nr 14-3/201889/2006352) on märgitud kohtuistungil
nõuetekohase tõlke tagamisega seoses, et „[…] Istungil osales tõlk, kes tõlkis eesti keelest pärsia
keelde ja tagasi. Tõlgil on pärsia keeles magistrikraad ja ta on tõlgina töötanud üle kümne aasta.
Kuulasime kohtustungi helisalvestist ja selle põhjal ei olnud Teil istungi toimumise ajal kohtule
tõlke osas mitte mingeid etteheiteid. Teie ja kohtuniku vaheline suhtlus toimis tõrgeteta, mingeid
arusaamatusi ei esinenud. Kordagi ei tekkinud olukorda, kus Teie ei oleks tõlgist või tõlk ei oleks
Teist aru saanud. Lisaks osales kohtuistungil Teie esindaja […], kes tegutses Teie huvide kaitsel
aktiivselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole meil etteheiteid kohtuniku tegevusele.[...]“.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]