Varro Vooglaid Teie 29.01.2026 nr
[email protected]
Meie 13.02.2026 nr 6-1/260301/2601306
Kinnipidamisest ja vahistamisest lähedastele teatamise edasilükkamine
Austatud härra Vooglaid
Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul peaks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21
lõikes 1 sätestatud garantiisid arvestades olema kriminaalmenetluse seadustikus ajaliselt
määratud, kui pikaks ajaks tohib kinnipeetu jätta ilma võimalusest teavitada oma lähedasi enda
kinnipidamisest või vahistamisest. Peate küsitavaks, kas karistusseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise seaduse (695 SE) ning muudatuste tulemusel
1. jaanuaril 2026 jõustunud KrMS-i sätted on kooskõlas põhiseadusega.
Tänan pöördumise ja olulise küsimuse eest. Õiguskantsler Ülle Madise volitusel edastan tema
seisukoha.
Leian, et kriminaalmenetluse seadustiku sätted (täpsemalt KrMS § 133 lg 2; § 217 lg 10 neljas
lause), mis võimaldavad piirata vahistatu ja kahtlustatavana kinni peetud inimese võimalusi
vahistamisest või kinnipidamisest lähedastele teada anda seni, kuni see on kriminaalmenetluse
olulise kahjustamise eesmärgil vältimatult vajalik, on siiski põhiseadusega kooskõlas. 1.jaanuaril
2026 jõustunud seadusemuudatustega on viidatud normide sõnastust põhiõiguste kaitset silmas
pidades pigem parandatud. Muuhulgas kaotati varasem (põhiseadusevastase) tõlgenduse
võimalus, et teatamise piirang võib olla tähtajatu.
Normi tuleb tõlgendada nii, et võimalus teatada lähedastele vahistamisest või kinnipidamisest
tuleb anda otsekohe või esimesel võimalusel, kui teatamine enam ei kahjusta kriminaalmenetluse
huve (näiteks ei sea ohtu võimalike kuriteokaaslaste tabamist või tõendite kogumist).
Lähedastele teatamise edasilükkamise põhjendatust tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.
Nii oleks see ka siis, kui Riigikogu oleks otsustanud seada ajalise piiri, nt kasutades
konstruktsiooni „kuni see on kriminaalmenetluse olulise kahjustamise eesmärgil vältimatult
vajalik, kuid mitte kauem kui …“. Sellisel juhul seisneks kuritarvituse oht selles, et Riigikogu
lubatud aja vältel ei lubataks lähedastele teatada ka siis, kui vajadus sellise piirangu järele on
tegelikult ära langenud.
Üksikasjalikumad põhjendused.
Põhiseaduse § 21 lõike 1 kolmas lause võimaldab seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata
kahtlustatavale antud õigust teatada lähedastele enda kinnipidamisest. Seda saab teha üksnes
kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
KrMS § 133 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt võib vahistamisest teatamisega viivitada, kui see on
vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Kuni 31.12.2025 kehtis
2
sama piirang järgmises sõnastuses: „Vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo
tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.“
KrMS § 217 lõike 10 alusel antakse kahtlustatavana kinnipeetule võimalus teatada enda
kinnipidamisest vähemalt ühele oma lähedasele, teate saab edasi anda menetleja kaudu. Alaealise
kinnipidamisest tuleb viivitamata teavitada tema seaduslikku esindajat, välja arvatud juhul, kui
see ei ole alaealise huvides. Kui alaealise seaduslikku esindajat ei saa teavitada, tuleb teavitada
kohaliku omavalitsuse asutust. Kinnipidamisest teatamise võimaldamise või alaealise
kinnipidamisest teavitamise võib prokuratuuri loal ajutiselt edasi lükata, kui see on vältimatult
vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.
Väärib märkimist, et seaduse varasemas redaktsioonis (mis kehtis kuni 31.12.2025) oli KrMS
§ 217 lõike 10 neljas lause sõnastatud praegusega võrreldes palju üldsõnalisemalt: „Kui
teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest või alaealise
kinnipidamisest teavitamisest prokuratuuri loal keelduda.“ Selliselt sõnastatud piirang jättis
ruumi ka tõlgendusele, et teatamise võimaldamisest keeldumine võib olla tähtajatu.
Märgitud piiranguga püütakse vältida olukorda, kus lähedaste kohene teavitamine võib tekitada
olulist kahju kriminaalmenetlusele. Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seaduse (695 SE) seletuskirjas on öeldud, et kriminaalmenetlusele võib kahju tekkida
siis, kui kahtlustatava kinnipidamisest saavad teada tema kaasosalised. Sellisel juhul võivad
teiste kahtlustatavate tabamiseks või tõendite kogumiseks vajalikud menetlustoimingud nurjuda.
Ette on tulnud seda, et kahtlustatava pereliikmed teavad uuritavast kuriteost või on ka ise sellega
seotud, mistõttu võivad nad oma lähedase kinnipidamisest aegsasti teada saades näiteks tõendeid
hävitada või ütlusi omavahel kooskõlastada.
Seaduses ei ole määratud konkreetset aega, kui kaua tohib kahtlustatava kinnipidamisest või
vahistamisest tema lähedastele teatamata jätta. Seda ei nõua ka põhiseadus. Ajalise piiri
puudumine ei tähenda aga seda, et teavitamise edasilükkamine on näiteks menetleja suvaotsus.
Teavitamise edasilükkamine peab olema ajutine, vältimatult vajalik ja selleks peab olema
prokuratuuri luba.
Lähedaste teavitamist saab edasi lükata üksnes nii kaua, kuni see on kriminaalmenetluses tõe
väljaselgitamiseks möödapääsmatult vajalik. Teavitamise edasilükkamine on erandlik meede,
mida kasutatakse harva. Üldjuhul teatatakse inimestele nende lähedase kinnipidamisest kiiresti,
sageli juba kinnipidamise hetkel (kui see toimub kahtlustatava kodus või töökohas) või mõne
muu toimingu (nt läbiotsimise) käigus.
Igasugune riigivõimu tegevus, millega kaasneb inimeselt vabaduse võtmine, väärib põhiõiguste
kaitse seisukohalt teravdatud tähelepanu. Ei saa välistada võimalust, et tulevikus tekib mõne
konkreetse juhtumi ja/või rikkumiskahtluse korral vajadus ka lähedaste teavitamise
edasilükkamisega seotud asjaolusid uuesti põhjalikumalt analüüsida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Olari Koppel
asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor
õiguskantsleri ülesannetes
Odyn Vosman 693 8405
[email protected]