Riigikohus_täiendav arvamus asjas nr 5-25-67

Villu Kõve Teie 29.01.2026 nr 5-25-67/16 Riigikohus [email protected] Meie 13.02.2026 nr 9-2/252482/2601249 Täiendav arvamus asjas nr 5-25-67 Lugupeetud Riigikohtu esimees Tallinna linn esitas 23. jaanuaril 2026 Riigikohtule täiendava arvamuse, milles põhjendas pensionilisa maksmist üksnes neile eakatele, kes saavad vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Linn selgitas, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel pensioni saav inimene on hakanud täispensioni saama enne vanaduspensioniikka jõudmist ning on seepärast majanduslikult paremas olukorras (täiendava seisukoha punkt 6). Pärast Tallinna linnalt täiendava arvamuse saamist saatis Riigikohus 29. jaanuaril 2026 küsimused Sotsiaalkindlustusametile ja Tallinna linnale. Kohus soovis teada, kui palju inimesi saab vanaduspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ja kui palju soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel ning kui palju suureneks Tallinna linna kulu, kui linn maksaks pensionilisa ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel vanaduspensioni saajatele. Arvestades Riigikohtu küsimusi ja Tallinna linna täiendavat arvamust lisan 29. detsembril esitatud arvamusele järgmised selgitused. 1. On üldlevinud teadmine, et Eestis makstakse inimestele pensioni mitte pelgalt nende vanusest tuleneva töövõimetuse tõttu, vaid ka muudel sotsiaalpoliitilistel põhjustel. Näiteks makstakse (vt täpsemalt ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt) 1) nn eripensioni neile, keda on üldisest soodsamate vanaduspensioni saamise tingimustega meelitatud töötama kindlatel riigile vajalikel töökohtadel; 2) ennetähtaegset/paindlikku vanaduspensioni sisuliselt tööturu meetmena neile, kes ei pruugi mõistliku aja jooksul enne vanaduspensioniikka jõudmist enam tööd leida; 3) soodustingimustel vanaduspensioni neile, kelle puhul võib eeldada, et neil on pikka aega rasketes tingimustes töötamise või okupatsioonirežiimi represseerimise tõttu saanud tervis nii palju kannatada, et pole mõistlik kõigi nende inimeste töövõimet eraldi hinnata, vaid parem on pakkuda neile tavapärase töövõimetuse korral antava abi asemel võimalust saada vanaduspensioni varem; 4) soodustingimustel vanaduspensioni paljulapselistele või puudega last kasvatanud inimestele, et tunnustada neid nähtud vaeva eest; 5) väljateenitud aastate pensioni neile, kes ei saa halvenenud tervise tõttu enam teha tööd enda valitud kutsealal või ametikohal, kuid saaksid seda teha muul alal.  2 2. Seega on Tallinna linnal õigus selles, et kõik pensioni saajad ei saa pensioni põhjusel, et nende töövõime on nende vanuse tõttu nii palju vähenenud, et neilt ei saa enam sissetuleku teenimist oodata. 3. Tallinna linn on halduskohtule siiski selgitanud, et linna makstavat pensionilisa on õigustatud saama ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel pensioni saanud inimene, kui ta kasutab SVPS § 2 viiendas lauses sätestatud õigust ja taotleb näiteks pärast riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lõikes 1 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni RPKS-i alusel ja see talle ka määratakse (vt Tallinna linna 30. aprill 2025 vastust nr 1.-4/386 – 3 Tallinna Halduskohtule, p 23). 4. See tähendab, et Tallinna linna seisukohast ei saa olla kuigivõrd määrav see, et inimene on enne RPKS-i alusel vanaduspensioni määramist saanud pensioni ka SVPS-i alusel ja niiviisi saanud riigilt tavapärasest kauem ja seega summaarselt rohkem abi (vt Tallinna linna täiendava seisukoha punkti 6). Küll aga näib Tallinna linna seisukohast olevat määravam just inimese vanus, millest alates tekib tal õigus saada vanaduspensioni RPKS-i alusel ja sedakaudu õigus saada Tallinna linnalt pensionilisa (vt Tallinna linna täiendava seisukoha punkti 10). 5. Kui vaidlusalust pensionilisa saamise tingimust tõlgendada vanusenõude kehtestamisena, jääb küsimus, kas silmas on peetud nn üldist vanaduspensioniiga (RPKS § 7 ja § 71) või ka nt paindlikku vanaduspensioniiga ja eelpensioniiga (RPKS § 91 ja § 6121) ning soodustingimustel vanaduspensioni saamise iga (RPKS § 10). Vanaduspensioni saamist reguleerib RPKS 2. peatükk. Vanaduspensioni on inimesel üldiselt õigus saada siis, kui tal on kogutud seaduse mõistes piisavalt pensionistaaži ning ta on jõudnud selles seaduses sätestatud ikka (RPKS § 7 lg 1, § 71). Kui inimene seda soovib, on tal võimalik pensioni hakata saama ka varem: tal on õigus taotleda vanaduse korral pensioni ka kuni viis aastat enne RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga (RPKS §-d 91 ja 10), kui ta on täitnud selleks vajalikud tingimused. Seega võib inimene saada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni nii 65- kui ka 60-aastaselt, kui ta on täitnud pensioni saamiseks vajalikud muud tingimused (eeskätt staažinõude). 6. Tallinna linna pensionilisa maksmise tava teadmata pole praegu selge, millises vanuses inimestele linn pensionilisa maksab (nt kas ka RPKS § 10 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saajatele). Samas peaks määrusest selguma (õigusselguse põhimõttest lähtudes), millist vanust on silmas peetud, et pensionilisa maksmise tingimus oleks arusaadav ka pensionilisast huvitatud inimestele. Kui see nii pole, võib selle määruse tingimuse lugeda õigusselgusetuks PS § 10 mõttes. 7. Kui silmas on peetud vaid nn üldist vanaduspensioniiga, on lahendatava asja keskmes küsimus, kas linn võib kaht samas eas, kuid eri seaduste alusel sama suurt pensioni saavat inimest (vt kirja lisast Sotsiaalkindlustusameti vastust pensionide suuruse kohta detsiilide lõikes) kohelda pensionilisa maksmisel erinevalt. Sellisel juhul on vaja leida mõistlik ja asjakohane põhjus, miks linn peab oluliseks, et inimesele oleks pension määratud just RPKS-i alusel. Seda enam, et Tallinna linn maksab pensionilisa ka neile eakatele, kes on pärast nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist hakanud saama vanaduspensioni RPKS-i alusel, ehkki neile maksti enne seda pensioni SVPS-i alusel. Sisuliselt võiksid kõik SVPS-i alusel vanaduspensioni saanud inimesed taotleda pärast nn üldise vanaduspensioniea saabumist pensioni määramist RPKS-i alusel ja sellega saavutada olukorra, kus  3 Tallinna linn maksab pensionilisa ikkagi ka neile. Tallinna linn pole vastanud küsimusele, milleks on vaja inimesel ja ka riigil (Sotsiaalkindlustusametil) teha sellisele asjaajamisele kulutusi, kui pensioni suurus pärast inimese nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist ei muutu. 8. Kui Tallinna linna makstavale pensionilisale on õigus ka neil, kes on näiteks RPKS § 10 alusel jäänud kuni viis aastat varem pensionile, kerkib küsimus, miks ei saa pensionilisa ka need SVPS-i alusel pensioni saavad inimesed, kes on samuti viis aastat varem pensionile jäänud ja kes pole samuti hakanud vanaduspensioni saama pelgalt vanusest tulenevatel põhjustel. Näiteks SVPS § 1 punkt 2 sätestab selgelt, et 2. nimekirja alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus vaid kuni viis aastat enne nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist. Seda enam, et pensionistaaži suurus pole neil võrreldes RPKS § 10 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saavate inimestega väiksem. 9. Tallinna linna täiendavate selgituste põhjal võib järeldada, et vaidlusaluse pensionilisa saamise tingimuse eesmärk on toetada vaid RPKS-i alusel pensioni saajaid, sest nende pension on võrreldes SVPS-i alusel makstava pensioniga väiksem. Sotsiaalkindlustusametist saadud teave ei kinnita sellise eelduse paikapidavust (vt kirja lisa). Võrreldes 2025. aasta detsembris Tallinna linna elanikele RPKS-i alusel makstava vanaduspensioni ja SVPS-i alusel makstava soodustingimustel vanaduspensioni suuruseid detsiilide, mediaanide või maksimumsummade kaupa, saab kindlalt väita, et SVPS-i alusel ei maksta suuremaid pensione. Pigem on alust öelda, et summad on enam- vähem samasugused. Kuna Tallinna linn maksab pensionilisa ka neile, kelle pensioni saamise alust on pärast nn üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist muudetud, pole alust ka väitel, et linn toetab neid, kes on riigilt saanud pensioni lühema aja vältel ja seetõttu summaarselt vähem (pole saanud sellist majanduslikku eelist nagu SVPS alusel on võimalik saada). 10. Kokkuvõtvalt: toetudes Tallinna linna täiendavatele selgitustele ja Sotsiaalkindlustusametilt saadud andmetele, on raske leida mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks maksab linn pensionilisa vaid riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajatele, mitte aga neile inimestele, kes saavad pensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel. Pensionilisast huvitatud inimestele oleks mõistetavam nt see, kui linn maksaks toetust kindlasse ikka jõudnud inimestele, kui oleks kehtestatud kindel pensioni suurus, mille ületamise korral pensionilisa ei maksta, või oleks välistatud pensionilisa maksmine juhul, kui inimene saab eripensioni, mis on suurem kui teistel alustel makstavad vanaduspensionid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Õiguskantsleri Kantselei 02.02.2026 päring Sotsiaalkindlustusametile ja Sotsiaalkindlustusameti 11.02.2026 vastus Õiguskantsleri Kantselei päringule Kärt Muller 693 8418 [email protected]