Teie 15.01.2026 nr
Saarde Vallavolikogu
[email protected] Meie 11.02.2026 nr 6-4/252406/2601185
Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6
Lugupeetud volikogu esimees
Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6 sätestab: „Poolthäälteenamuse puhul peab volikogu
istungil osalevatest volikogu liikmetest otsuse poolt hääletama rohkem kui on vastu ja/või
erapooletuid.“
Leian, et Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 6 sisustab kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse (KOKS) § 45 lõikes 5 sätestatud poolthäälte enamuse põhimõtte vääralt, kahjustades
sellega ka volikogu liikmete vaba mandaati ja demokraatia põhimõtet (Eesti Vabariigi põhiseaduse
§ 1 lg 1 ja § 10).
Soovitan veel asendada sättes sõna „otsuse“ seaduses kasutatava sõnaga „otsustuse“, sest viimane ei
samastu vaid üksikakti vastuvõtmisega.
Palun volikogul viia Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõikes 6 seadusega kooskõlla. Kuna
volikogu töökorra § 17 lõige 6 on otstarbekas viia seadusega kooskõlla üheaegselt § 17 lõikega 7
(viimase kohta vt õiguskantsleri 08.12.2025 ettepanek), palun teavitage õiguskantslerit hiljemalt
15.04.2026, mida on volikogu teinud 08.12.2025 ja selle ettepaneku järgimiseks.
KOKS § 45 lõige 5 sätestab: „Volikogu otsustused tehakse poolhäälte enamusega. Käesoleva
seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on
vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.“ KOKS § 45 lõikes 6 ette nähtud juhul on vajalik
volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Isikuvalimiste puhul ei kehti
KOKS § 45 lõikes 5 sätestatud poolthäälte enamuse nõue (KOKS § 47 lg-d 1¹, 1², 1⁴ ja 1⁵).
Seaduses ei ole poolthäälte enamust lähemalt avatud, kuid see pole ka tungivalt vajalik. Poolthäälte
enamusena KOKS-is tuleb mõista sellist hääletuse tulemust, kus otsustuse vastuvõtmise poolt on
hääletanud rohkem volikogu liikmeid kui selle vastu. Hääletustulemuse määramisel lähevad arvesse
üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga erapooletuks jäänute hääled. Kui vastuhäältele lisaks tuleb
vastuhäältele juurde lisada ka erapooletuks jäänute hääled („ja /[…] erapooletuid“), kaoks
erapooletuks jäämise sisuline erinevus vastuhääletamisest. Riigikohus on sedastanud, et „seadust ei
tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks“ (RKPJKo 02.11.1994, III-
2
4/1-6/94, p 1). Selline lahendus on ka meelevaldne: soovi korral võiks volikogu otsustada siis ka
vastupidi, nähes ette erapooletuks jäänute häälte lisamise hoopis poolthäältele.
Volikogu liikmel on vaba mandaat. Selle alla kuulub ka volikogu liikme hääletamisõigus kui võimu
teostamise keskne akt. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes
erapooletuks. Võimalik on jätta ka hääletamata. Poolthäälte enamuse puhul lähevad arvesse vaid
poolt- ja vastuhääled.
Poolthäälte enamuse väljaselgitamisel pole õige lähtuda istungil osalemise faktist. Istungil osalev
volikogu liige võib otsustuse tegemisel jääda hääletamisest eemale. Poolthäälte enamus arvutatakse
lähtudes hääletusel osalenutest, mitte istungile registreerunutest.
Kuna arvesse lähevad vaid poolt- ja vastuhääled, pole mõtet vastuhäälte puudumise korral
erapooletuks jäänuid sättes välja tuua ([…]/või erapooletuid“).
Sellist käsitlust toetavad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi selgitused kohalikele
omavalitsustele (vt Kohalike omavalitsuste 2021-2023. aasta järelevalve- ja nõustamispraktika, lk
74).
Kuna volikogu töökorras on erapooletuks jäämisele omistatud väär tähendus, kahjustab selline
lahendus volikogu liikme vaba mandaati ehk volikogu liikme hääletamisõigust. Ühtlasi kahjustab
selline lahendus ka demokraatia põhimõtet (PS § 1 lg 1 ja § 10), sest ei järgi korrektselt poolthäälte
enamuse meetodit.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]