Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Kesk tee 12a laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 404372

Saatja: "Anne Vesinurm" <[email protected]> Saaja: "Anne Vesinurm" <[email protected]> Teema: FW: Kesk tee12a Ehitusloa taotlus 2311271/17717 Kuupäev: 2024-10-23 09:57 From: Kristjan Seiman <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, October 18, 2024 4:10 PM To: Ruth Koppel <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Elliko Kõiv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Reelika Mitrovski <[email protected] <mailto:[email protected]> >; René Männiste <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Jaanika Jürimäe <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Andres Suurna <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mairika Marist <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Ed: Kesk tee12a Ehitusloa taotlus 2311271/17717 Tere Kirjutan Teile seoses Kesk tee 12a asuva kinnistu (katastritunnus 65301:003:0342) ehitusloa menetlusega nr: 2311271/17717. Transpordiamet on Ehitusregistris 17.10 jätnud taaskord kooskõlastamata Kesk tee 12a sadevee kanalisatsiooni trassi lahenduse. Sooviksin, et täpsustaksite keeldumise põhjuseid arvestades, et meie lahendus põhineb kehtival detailplaneeringul ja on heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse poolt. Nimelt: 1. Detailplaneeringujärgne lahendus näeb ette, et kinnistu nr.30 (Kesk tee 12a): „ Drenaaži ja vihmaveed juhitakse tänavatorustiku kaudu olemasolevatesse kraavidesse (või paigaldatud torusse) ja sealt olemasolevatesse vihmavete äravooludesse“ - detailplaneeringu seletuskirja väljavõtte. Meie lahendusega nr 84/23 viime Kesk tee 12a sadevee mööda valla Transpordimaad, mis on DP ette nähtud: „trasside koridoriks“ ning liitume oma toruga olemasolevasse ÜVK- torustikku nagu seda detailplaneering kirjeldab. Toru ei lähe Transpordiameti kraavi, vaid olemasolevasse torusse. 2. Lahendus on vastavalt TRAMi soovitusele läbi arutada kohaliku vee-ettevõttega ning kohaliku omavalitsusega, kes on ka töö nr 84/23 kinnitanud. Lisaks olgu öeldud, et: 1. Olemasolev kraav on olnud ka detailplaneeringu kehtestamise ajal detailplaneeringu alas sees. 2. Ülejäänud kraavi äärsed kinnistud on oma sadevee ühendanud samasse kõnealusesse kraavi. Võiks ka väita, et selleks et veerežiim kaitsevööndis ei muutuks, viidates EHS § 72 lg 1 p-le 5, tuleks ka Kesk tee 12a kinnistul jaatada olemasoleva olukorra säilimist ehk tegelikult sadevee suunamist otse kraavi. 3. Kesk tee 12a kinnistult puudub muu võimaluse sadevee ärajuhtimiseks, kuna detailplaneeringu järgselt ei ole kinnistule ette nähtud sadevee liitumist Kesk tee tänavamaale. Liitumist Kesk tee tänavamaale on tänases olukorras ka äärmiselt raske realiseerida – selleks puudub ruum ning vajalik servituut läbi kolmandate isikute kinnistute. 4. Lahendusega nr 84/23 me ei suurenda olemasoleva vee hulka, mis liigub Kesk tee 12a kinnistult sellesse kraavi. Lisaks on lahenduses ette nähtud ka voolurahustuskaevud ja mahuti. 5. Vesi ei liigu sellest kraavist Transpordiameti tee alt läbi, vaid suubub eemale Pirita jõkke. 6. Oma 17.10 EHR-i keeldumist on Transpordiamet põhjendanud mh viidetega EhS §-dele 70 ja 72. Samas EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndisse ehitada omaniku nõusolekul ja sellise nõusoleku andmisest ei või põhjendamatult keelduda. Hetkel ei ole meie hinnangul Transpordiamet piisavalt sisuliselt oma keeldumist põhjendanud. Oleme kohaliku omavalitsusega koostöös püüdnud Transpordiameti jaoks sobivat lahendust leida juba pea aasta aega ja leiame, et viimati EHR-i meie poolt esitatud lahendus arvestab Transpordiameti varasemate soovituste ja märkustega (sh nt 18.03.2024 Elliko Kõiv poolt e-kirja punktis 4 välja toodud liigniiskuse probleemi lahendamine), sobides ühtlasi ka kohalikule omavalitsusele. Arvestades eeltoodut palume Teil leida võimalus kohtumiseks Teamsi teel, et arutada tekkinud olukorda ning mõistlikku (sh ka nii keskkonna kui majanduslikust aspektist lähtuvalt) lahendust sellele. Teen ettepaneku kohtuda läbi Teamsi näiteks 23.10 kell 14.00 või mõnel muul Teile sobival ajal. Lugupidamisega Kristjan Seiman Akadeemia tee 78, 12618 Tallinn t: +372 6720357 m: +372 53485592 <http://www.vintselle.ee/> Käesolev kiri ja selle lisad sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni ja ei kuulu edastamisele kirja päises nimetamata adressaatidele ilma saatja nõusolekuta. Loata avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kirja kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Juhul, kui olete saanud selle kirja eksikombel, teavitage sellest koheselt kirja saatjat. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Ke sk te e W E 20 70 1 3 H S 13 Veemõõdukaev Ø1200 Kesk tee 14b A Peaveemõõtja DN20 65301:003:0317 G 12 Kesk tee 12 1 .20 44 65301:003:0341 F 3 4 44 11 Veesisend PE PN10 DN32 (De40) G3 .15 2 1 1.80 m sügavusel maa-pinnast .20 2 1 44 G3 15 44. E / 10 l t.p G3 Be .25 4 / 5 G3 44 D 3 9 K1rW 44 1 .10 5 2 A G3 4.1 44 1 4 / .25 44 Kr G3 .15 8 C A A 1 2007008 1W 2 07 / Tehn. ruum 2 70 4 44 G3 .20 A Tingmärgid (tee-ehituslik osa) 3 1 1W 7 G3 / B 1 Olemasolevate kinnistute piirid V1 1 G3 3 2 + + + + Teekaitsevöönd .25 / 6 e 1W 1 44 A te G3 A Maa-kraan DN100 Teede-ehituslike ja taastamistööde piirid (kinnistuväline) 44 k es .20 .20 1 Liitumispunkt (V) 44 1W / G3 K 44 .20 5 44.20 Ol-olev Projekteeritud hoone 43.05 G3 1W 1 1 Projekteeritud pääs kinnistule / 1W 1W 1 G3 4 A K1 1W 1 Projekteeritud pääs hoonesse 1 / Liitumispunkt (K) De A G3 16 Ol-olev Projekteeritud piirdeaed 1W 1 1 44 K1 1W 0> 3 .10 A 44.20 0. 1 1W 0Ø 1 00 Projekteeritud tugimüür 44 E8 0 .15 41.47 6.6 A 7 / P 1W 1 LK 2 Projekteeritud sõidutee äärekivi 15x30x100(80) ±0.00 = 44.25 1W G3 1 1 00 0 1 / 1W 0. 6.5 1W 1 Ø / 0< Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkatte servajoon G 80 44. 3 1 1W 00 44 PE Ø 13 30 N1 1 80 .25 1 i0D K2 Projekteeritud samakõrgusjoon dH=10cm / G3 / PE 44 t u.2 0 G3 XX.X0 44 .20 a4h4 6.5 2.6 .20 0 sm tu XX.X5 Projekteeritud samakõrgusjoon dH=5cm 44 s .15 12 2.6 u A A .15 tl 44 0 üh 0 A Kesk tee 14 r u- 0 5.0 Projekteeritud nõlv, kalle max 1:1.5 44 To 6.5 .10 De 5 44 65301:003:0344 .10 01 2 00 .0 0 11 <0 <0 5.0 00 05 44. .0 N6 44.15 0 0 6.5 5 PEØ 44. iD H 1 ut 42.40 0 10 20 K2 mah 44.0 6.0 0 s 1 tu K2 0 lus 6.5 -ü ht .95 44.30 Olemasolevad tehnovõrgud: G .80 ru 9 43 42.93 0 78 To 2.6 6.0 44.10 4.2 0 V 0 41.40 4 0 5 6.5 .1 A Olemasolev veetoru 2.6 5.0 44 43.90 0 0 .10 8 K Olemasolev olmereovee kanalisatsioon F 44 De 0 .05 5.0 6.0 44 20 44 0 01 0 SK .20 Olemasolev sademevee kanalisatsioon 0< .0 6.5 .00 PE 0 m 0 44 43.85 2. 0. 0< PN süg 00 00 .595 .00 7 10 av 1 43 5 E 5 43.95 DN 01 S DN use .0 .90 RK-3 Olemasolev sidekanalisatsioon 6.0 0 i ut <0 43 43.00 42 0 0 20 l m 6.5 ah .6 00 0 aa m 1 N6 .85 TIINGMÄRGID (ELEKTER/SIDE) (D -p s 2 VARIKATUS 6 43 stu K G e2 in tlu 21 uti D .80 Olemasolev gaasitrass 25 na D üh K ah 43 ) st u- 6.50 6.0 or sm 0 44 .20T lus tu 5 Olemasolev MP-kaabel - PROJEKTEERITUD 0,4 kV LIITUMISLIIN 2.6 ht 1W1 1W1 1W1 1W1 5 0 . 1 ü 44 10 ru - . To Olemasolev KP-kaabel - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL+ ANDMESIDEKAABEL ELEKTRIAUTO 2.6 C 6.5 0 44 0 .05 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 6.0 44 0 .00 4 43.80 LAADIJALE 44 5.0 0 44.10 RK-2 .95 42.90 43 44. 0 42.30 - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL VÄLISVALGUSTUSELE B T 6.6 3.9 0 TINGMÄRGID: 20 De 1W1.2 6.0 1W1.1 04 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 0 5.0 .85 3 1W1.2 20 - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL SADEVEEPUMPLALE 1W1.1 JALGRATTAD 43 1W1.2 .80 0< 1W1.1 SVP 43 1W1.3 1W1.3 1W1.3 1W1.3 0.0 44.10 .75 - PROJEKTEERITUD TELEKOMMUNIKATSIOONIKAABLI KANALISATSIOON A 43 XW1 XW1 XW1 - Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliin 05 1W1.1 1W1. 2 2 (x-kaablite arv) PVC kaitsetorus 1W1 / / .2 EA - PROJEKTEERITUD 0,4 kV PERSPEKTIIVSETE KAABLITE KANALISATSIOON .1 1W1 2.6 L2 0 1 1W1. 44.00 - Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliin 1 1W1. 43.70 - PROJEKTEERITUD KAABLITARISTU ELEKTRIAUTO LAADIJALE 2.6 XW1 XW1 XW1 RK-1 .1 1W1 0 1 42.80 (x-kaablite arv) 1 1W1. EA L2 1 1W1. 43.90 (75 mm+50 mm KAABLIKAITSETORUD) P .1 1W1 - Projekteeritud PVC reservkaitsetoru 1 1W1. Tuletõrjeveemahuti V=60 m3 LK* - PROJEKTEERITUD LIITUMISKILP V2 .80 1 1W1. - Projekteeritud liitumiskilp 43 Ankurdada. Soojustada. .1 1W1 Peale kujundada kordusmaandusega - OLEMASOLEV SIDEKAEV koormustasandusplaat. TH-1 Luuk asub haljasalal. - Projekteeritud kilbi reaalsuurus - PROJEKTEERITUD LIPUMASTI VALGUSTI - Projekteeritud maanduspaigaldis EAL2 - PROJEKTEERITUD ELEKTRIAUTO LAADIJA I-klassi õli-bensiinipüüdur ENS 40LM (potentsiaalitasandusrõngas) EAL2P - PERSPEKTIIVSE 2-KOHALISE LAADIJA PAIGALDUSKOHT koos liiva-mudapüüduriga. Ankurdada. Peale kujundada koormustasandusplaat Proovivõtukaev PE PN10 DN200 (De225) 2.0 m sügavusel maa-pinnast K2 S Tingmärgid Gaas (DEM Projekt, töö nr 6745/ 24) Sajuveepumpla G3 G3 G3 Projekteeritud gaasitoru Qmax=8.0 l/sek. Ankurdada. Peale kujundada K2 koormustasandusplaat S Tingmärgid VVK: V11 Projekteeritud veetoru (Kinnistu veevärgi toru) K11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru) K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru) K2S Projekteeritud sademevee survekanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru) V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik DN200 (Kinnistu tuletõrjeveevärgi toru) TH-1 Projekteeritud maa-pealne kuivhüdrant T Projekteeritud õlipüüduri ja SV-pumpla tuulutustoru Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast. SK Likvideeritav sademevee kanalisatsioon K2 S Märkused: 1) Täpsem lahendus antakse Põhiprojekti staadiumil. 2) Enne tööde algust määrata kindlaks ristuvate kommunikatsioonide sügavused (sidekanalisatsioon, gaasitrass) võrguvaldajate esindajate juuresolekul. Trasside kohal kaevata käsitsi! 3) Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust. Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast. Voolurahustuskaev Kontrollkaev Märkused: Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid: Maa-amet september 2023. Reaalprojekt OÜ, reg.nr.10765904 Töö nimetus EG10765904-0001 Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Estonia Kesk tee 12A MUUDATUSE KIRJELDUS PROJ. tel +372 608 1100 www.reaalprojekt.ee Objekt: Kesk tee 12a laohoone Töö nr. Tellija Asukoht Töö nr Kesk tee 12a, Jüri alevik, Harjumaa 84/23 Mapri Ehitus OÜ G23154 Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond Projekt. Mark Jasman Tellija: Covente OÜ Staad. Leht: Mõõtkava Mõõdistas V. Pullmann (Geodeet, tase 5) September 2023 PP VVK-01 Osa: Asendiplaan Joonestas T. Semjonov (Geodeet, tase 5)September 2023 Joonise nimetus M 1:500 Joonis: Asendiplaan vee- ja kanalisatsiooni Mõõt 1:500 Kontrollis J. Puks (Geodeet, tase 6) September 2023 Geodeetiline alusplaan Joonise nr Asendiplaan_VVK KordamedProjekt OÜ välisvõrkudega Köide VK Registreeringu nr. 14860189 Kuup. 06.05.24 a. Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 1 PROJEKTI KOOSSEIS TEKSTILINE OSA SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1.Planeeringu koostamise eesmärk 1.2.Planeeringu koostamise alus 1.3.Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG 2.1.Asend 2.2.Geoloogiline üldiseloomustus 2.3.Andmed maa kuuluvuse kohta 2.4.Hooned ja rajatised 2.5.Tehnovõrgud 2.6.Teed ja tänavad 2.7.Haljastus 2.8.Muinsuskaitse 2.9.Kehtivad piirangud 3. PLANEERINGU ETTEPANEK 31.Üldist 3.2.Kruntide moodustamise ettepanek 3.3.Hoonestuse ettepanek 3.4.Hekord ja haljastus 3.5.Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus 3.6.Tulekaitse 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1.Teed ja tänavad 4.2.Parkimiskorraldus 5. SOOJUSVARUSTUS 6. VEEVARUSTUS 7. KANALISATSIOON 7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž 8. GAASIVARUSTUS 9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 2 LISAD: 1. Korraldus detailplaneeringu algatamise kohta 2. Lähteülesanded koos lisadega 3. Dokumendid maa kuuluvuse kohta 4. Tehnilised tingimused 5. Kooskõlastused GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem leht 1 Mõõtkavata 2. Lähteplaan leht 2 M1:2000 3. Detailplaneeringu põhijoonis leht 3 M1:1000 4. Teed leht 4 M1:1000;1:2000 5. Tehnovarustuse koondplaan leht 5 M1:1000 PROJEKTI KOOSTAJAD: Projektijuht – arh. Aleksander Skolimowski Arhitektuurne osa – arh.Tiina Skolimowski Liikluskorraldus – ins. Tiiu Ustaal, TÜ “Alis” Tehnovarustus AS “Eesti Projekt” Veevarustus,kanalisatsioon - ins. Kalju Saard Soojavarustus- ins. Mati Noor Elektri- ja sidevarustus – ins. Kaarel Roopalu Gaasivarustus- ins. Arno Laidsalu  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 3 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala olulise liiklussõlme ääres muuta atratiivseks äri- ja teeninduspindadega Jüri aleviku keskuseks ning efektiivselt toimivaks büroo-, väiketootmis- ja ladudega keskkonnasõbralikuks tootmispiirkonnaks (tehnopargiks). Kavandada uus sisemine liiklusskeem, mis võimaldaks ohutut liiklemist raskeveokitele, sõiduautodele, aga ka kergliiklusele (jalakäijatele ning jalgratturitele). Vältida raskeveokite liikluse kasvu olemasolevas aleviku keskuses. Lisaks lähtetingimustes esitatud ülesandele, tuleb teha ka põhimõtteline ettepanek Tallinna ringtee ja Jüri liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja leida optimaalne lahendus ühendamaks planeeritava ala liiklus uue liiklussõlmega. 1.2. Planeeringu koostamise alus 1. Rae Vallavolikogu korraldus nr. 1620, 04.12..2001 detailplaneeringu algatamise kohta vastavalt algataja AS Kodu Grupp taotlusele. 2. Lähtetingimused kinnitatud Rae Vallavalitsuse korraldusega 04.12.2001 3. Rae valla üldplaneering 1992 a. 4. Jüri aleviku üldplaneeringu korrektuur 1992 a. 5. Jüri keskuse detailplaneering (1996, Kalle Rõõmus arhitektuuribüroo) 6. Jüri keskuse ja tehnopargi planeeringu eskiis (2001, OÜ ASE Projekteerimisbüroo) 1.3. Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd Maa-alale on koostatud geodeetiline mõõdistus ( Töö nr. T-189-2002, O/Ü Geolander) Maa-alale on koostatud geoloogilised uuringud ( Töö nr. 572, 2002 , AS ViaCon Eesti )  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG 2.1. Asend Planeeritav ala (suurusega ca 54 ha) asub kirde-edela suunal, Harjumaal Rae vallas Aaviku küla ja Jüri aleviku maadel. Ala on piiratud Tallinn-Tartu maantee, Tallinna ringtee ja Aruküla teega, Aaviku tee ja planeeritava ala vahele jääva elamukvartaliga ning põllumaaga Tartu suunal. Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Aaviku ja Aruküla teelt. 2.2. Geoloogiline üldiseloomustus Uuritud ala asub moreentasandikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused on 42.40- 46.10 m. Geoloogilise läbilõike moodustab 2,1…3,6 paksuselt saviliivmoreen. Moreeni all lamab hall, keskkõva lubjakivi. Territooriumi lõunapoolsel osal katab moreeni 0,3 kuni 2,1 m paksuselt turvas. Turba ligikaudne leviku ulatus on geoloogilisel plaanil eraldi välja toodud (vt. Töö nr. 572, 2002. AS Viacon Eesti). Pinnasevee tase välitööde ajal ( jaanuar, 2002 a.) oli 0,2-1,7 m maapinnast. Uuritav ala kannatab liigniiskuse all, mistõttu on sinna rajatud drenaaz. Konkreetsete hoonete projekteerimiseks on vajalikud täiendavad uurimistööd. Erilist tähelepanu tuleb pöörata turba alale. 2.3. Andmed maa kuuluvuse kohta Katastritunnusega 65301:003:0510 ja 30, 02 ha suurust maatulundusmaad kasutab AS Kodu Grupp hoonestusõiguse alusel. Munitsipaalomandis on alljärgnevad Jüri aleviku kinnistud: Valla I kinnistu katastritunnusega 65301:003:0510 sotsiaalmaa, Tiigi tn.1 kinnistu 65301:003:2630 sotsiaalmaa, Tiigi tn.3 kinnistu 65301:003:2640 sotsiaalmaa, Tiigi tn.5 kinnistu 65301:003:2650 sotsiaalmaa. Katastritunnusega 65301:003:0111 krundil paikneva alajaama omanik on Eesti Energia AS.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 5 Planeeritavale alale jääb kolm Jüri aleviku territooriumil paiknevat eraomandis olevat kinnistut: Aruküla tee 1 kinnistu katastritunnusega 65301:003:1880 elamumaa, Veskihoone-Tiigirehi I kinnistu katastritunnusega 65301:003:0380 ärimaa, Veskihoone- Tiigirehi II kinnistu katastritunnusega 65301:003:0410 ärimaa. Planeeritava ala piiridesse kuulub ka erastatud (kinnistamata krundiga) kaupluse hoone, omanik OÜ Sompss. 2.4. Hooned ja rajatised Planeeritav ala on valdavalt hoonestamata. Aleviku peaplatsi äärde jääb olemasolev kaupluse 1-korruseline hoone. Aruküla tee 1 kinnistul paikneb elamuhoone, mille ruumid on osaliselt kasutusel müügipindadena. Veskihoone-Tiigirehi II kinnistul paikneb tühjalt seisev vana tootmishoone. Maa-alale jäävad veel mõningad lagunenud kõrvalhooned ja enesealgatuslik majapidamine. Tehnorajatistest jäävad vaadeldavale alale alajaam ja kahe-astmelise puurkaev-pumbamaja hoone. 2.5. Tehnovõrgud Planeeritavat ala läbivad olemasolevad tehnovõrgud. Olulisemad nendest on piki Tallinn-Tartu maanteed kulgevad sideliinid. Kaks paari sideliine kulgevad risti üle planeeritavat ala maantee äärest olemasoleva eramute grupini. Planeeritava ala kirde suunalt läbib maa-ala 10kV kõrgepinge õhuliin. Olemasolevad kuivenduskraavid ääristavad AS Kodu Grupi kinnistu piiri ja selle kõrvale jääva kohaliku juurdepääsu teed. Olemasolev pinnasevesi on juhitud kahes kohas truupide abil Tallinn-Tartu maantee alt läbi teisele poole maanteed, kust nad juhitakse looduslikesse veekogudesse. 2.6.Teed ja tänavad Planeeritav ala paikneb kahe riigimaantee kategooriasse kuuluva maantee vahel: põhimaantee (T-2) Tallinn-Tartu ning Jüri liiklussõlmest algava tugimaantee (T-11) Tallinna ringtee vahel. Hetkel saab planeeritavale alale juurde Aruküla teelt, Tiigi tänavalt ja Aaviku tänavalt. Planeeritava ala ida-piiril kulgeb ajutine juurdepääsu tee olevatele tehnorajatistele.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 6 2.7. Haljastus Planeeritaval alal märkimisväärne kõrghaljastus puudub. Täiesti ilma kõrghaljastuseta on ala edela poolne osa, mis on valdavalt dreenitud endine maatulundusmaa. Puid ja põõsaid on ümber olemasoleva elamu, tiigi ja Aruküla tee ja Tiigi tänava vahel. 2.8. Muinsuskaitse Planeeritavale alale, Jüri liiklussõlme ja Aruküla tee äärde, jäävad arheoloogiliselt huvipakkuvad objektid – endine võimalik asulakoht ja kultusekivi. Objekt, registri numbriga 18785, on asulakoht Lehmja külas ja paikneb planeeritaval alal kolme lahus tükina. Sellel asulakohal on 1980.-ndate lõpus toimunud ka arheoloogilised uuringud, kuid ainult teatud lõikudel, mis tuli läbi uurida seoses Tallinn-Tartu maantee uuendamisega. Objektil endal puudub kaitsevöönd, aga tuleb silmas pidada, et väga tiheda mälestiste esinemise tõttu on vajalikud arheoloogilised eeluuringud või järelvalve mullatööde korral. Aruküla tee äärde jäävale kultusekivile (registri numbriga 18743) on ette nähtud kaitse- vöönd raadiusega 5 meetrit, mille piires on keelatud ehitus ja mullatööd. 2.9. Kehtivad piirangud Lisaks muinsuskaitse objektidele on planeeritaval alal rida kehtivaid piiranguid, mis tulenevad ümbritsevatest maanteedest. Tallinn-Tartu maanteele (T-2) ja Tallinna ringteele (T-11) on märgitud neli erinevat vööndit: nähtavuspiir, maanteeäärne kaitsevöönd, tehnoloogiline vöönd, sanitaarkaitse vöönd (vt. joonised 2,3,4). Nimetatud piirangud vastavad nõuetele, mis tulenevad normdokumendist: “Tee projekteerimise normid ja nõuded” (RTL 2000, 23, 303, p.1.8.1. (15); Tabel 1.25 ja 1.26). Rekonstrueeritaval puurkaev-pumbamajal on kehtiv kaitsevöönd 50 m. Lähteülesandest tuleneb piirang liikluskorralduse lahendamisel, kus tehnopargi väljaehitamisel tuleb arvestada, et Aaviku tänaval ei tohi raskeveokite võrra liikluskoormus oluliselt suureneda.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 7 3. PLANEERINGU ETTEPANEK 3.1.Üldist Planeerimislahenduse kavandamisel on lähtutud Jüri asula jaoks loogilistest arengusuundadest ja väiketootmise funktsionaalsetest nõuetest. Erinevate sihtotstarvetega krundid on kavandatud lähtudes atraktiivsusest, külastatavusest ja juurdepääsuteede vajalikkusest. 3.2. Kruntide moodustamise ettepanek Vastavalt lähteülesandele ja valla ning kinnisvara arendajate soovidele, on planeeritavale alale kavandatud valdavalt äri- ja tootmise sihtotstarbega krundid. Lisaks olemasolevatele elamutele on ette nähtud ka lisa elamukrunte pere-, rida ja korterelamutele. Vastavalt vajadusele on määratud krundid tehnorajatistele: alajaamadele, gaasikatlamajadele, rekonstruueritavale puurkaev-pumbamajale. Varemkavandatud sotsiaalobjektide paigutamine Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse Jüri valla elanike tarbeks muutus küsitavaks peale esimest eskiisiettepaneku avalikku arutelu Rae vallas. Rae vallale kuuluvatele kinnistutele on kavandatud kaks suuremat ärikrunti keskmise suurusega 1,5 ha. Kinnistutele Tiigi 1, Tiigi 3, Tiigi 5 on kavandatud kolm korterelamut. Olemaoleva tiigi ümbrusesse on kavandatud üldkasutatav haljasmaa. Tiigi vahetusse lähedusse jääb kaks väiksemat kinnistut Veskihoone-Tiigirehi I ja Veskihoone-Tiigirehi II. Mõlema krundi sihtotstarbeks on ette nähtud ärimaa. AS Kodu Grupp kinnisvara arendajale jäävale 30,02 ha suurusele alale on kavandatud n.n. tehnopark. Nimetatud ala jääb olemasolevate Aaviku tänava äärsete elamukruntide ja Tallinn-Tartu maantee vahele. Siia on kavandatud 36 korrapärase kujuga krunti, suuruste vahemikus 2770...6100 m2. Keskmine krundi suurus on 5000 m2. Kruntide tulevased kasutuse sihtotstarbed on äri- ja tootmismaa. Planeeringu põhimõttele vastavalt on Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse kavandatud valdavalt tootmismaa sihtotstarvega krundid (70% tootmismaad, 30% ärimaad). Mida lähemale olemasolevatele elamutele, ärimaa sihtotstarve krundil suureneb ja protsentuaalne suhe on ühe krundi ulatuses vastavalt 70% ärimaad, 30% tootmismaad. Maa-ala Tartu  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 8 poolsesse ossa on kavandatud krundid kauplusele, majutusasutusele, bensiinijaamale ja suuremale veoautode parklale koos vastava teenindusega. Tehnopargi, Aaviku tänava ja olemasolevate eramukruntide vahele on kavandatud täiendav väikeelamu kvartal. Eramukruntide suurused on keskmiselt 1500 m2. Ridaelamutele on kavandatud 3500 m2 suurused krundid. Kruntide vahele on kavandatud ühiskasutusega puhke- ja spordiotstarbeline üldmaa. Kõik täpsed andmed moodustatud kruntide ja transpordimaade kohta on ära toodud joonisel nr. 3, tabelis nr.1. 3.3.Hoonestuse ettepanek Viimasel ajal on EV põhimaanteede äärne ehtitustegevus hoogustunud. Tänapäevase arhitektuurse lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krundid maantee ääres on parim reklaam kogu piirkonnale ja igale firmale eraldi. Käesoleva hoonestuse ettepaneku eduka rakendamise eelduseks on piirkonna suhteliselt üheaegne väljaehitamine. Tehnopargi alale esitatud hoonestuse ettepanek lähtub oma sisult etteantud tingimustest, kuid hoonete väga täpset funktsiooni ei ole käesolevas etapis võimalik määratleda. Kruntide hoonestamisel võiks järgida põhimõtet, kus hooned ise paikneksid krundi tänava poolse küljega perimetraalselt. Nende vahele tekkinud siseõue jääb selle võrra rohkem tehnoloogilist ruumi. Kavandatud äri-, tootmis- ja laohooned on valdavalt 2-3 (maks. 5.) korruselised. Kavandatavate hoonete kõrgused meetrites on pakutud valdavalt 15-18 m (aktsendina 20 m ). Valla maale jäävad kaks suuremat äriotstarbelist krunti, mis on ette nähtud hoonestada pilkupüüdvate ja kutsuvate hoonetega, milledele autodega juurdepääs on Tartu maanteega paralleelselt kulgevalt veoteelt (parklad paiknevad Tartu maantee ja kavandatava hoonestuse vahel). Aleviku rahvale on kergliiklusteedelt otsem juurdepääs nii Aruküla tee suunalt kui Tiigi tänava pikenduselt.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 9 Eramud ja ridaelamud on ette nähtud 2-korruselised; korterelamud vastavalt 3- korruselised. 3.4.Heakord ja haljastus Planeeritava ala arhitektuursed ja maastiku kujundamise ettepanekud tulenevad soovist ja tahtest luua uus, moodne ja hästi heakorrastatud töö-, elu- ja vaba aja veetmise keskkond. Selleks on väga oluline anda järgmises projekteerimise etapis arhitektuursed lahendused hoonetele, väikevormidele, kruntide piiretele ning üldkasutatavatele aladele s.h. avalikule tee maa-alale, võimalikult komplekselt ja üheaegselt. Planeeritav maa-ala on hetkel ilma kõrghaljastuseta. Kavandatud teede maad on piisavalt laiad vaid vajalike tehnorajatiste ning ühepoolse kõnnitee paigutamiseks teede äärde. Selle tõttu on detailplaneeringuga tehtud ettepanekud haljastada tänavate äärsed alad. Samuti on soovitav juba hoonestama asumise alguses rajada kruntidele kõrghaljastust nii palju, kui krundil toimuv tegevus seda võimaldab (ca 5% kogu krundi pinnast). Planeeritavale alale jääva tiigi ümbrus peaks kujunema piirkonna atraktiivseimaks välisõhu objektiks. Olemasolev tiik on ette nähtud puhastada, süvendada, kaldaid kindlustada ja kuju pisut muuta. Tiigi ja tiigi ümbruse korrastamiseks koostatakse eraldi haljastuse ja heakorra projekt. Lisaks haljastuselementide kavandamisele, on oluline läbi mõelda ka piirete paigutamise süsteem; piirkonda reklaamivate ja tutvustavate väikevormide paigutus ja disain. 3.5. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus Käesoleva töö raames on koostatakse planeeritava ala keskonnamõju hindamine. (vt. lisa, eraldi kaust-Töö nr. 292/02, koostaja Hendrikson & Ko) Planeeringu koostamisel on kinni peetud kehtivatest piirangutest. Kruntide jaotamisel ja hoonestusõiguse määramisel on lähtutud põhimõttest, et kahjulikud mõjud, mis tulenevad ohutekitajatest (maanteed ja tootmisettevõtted) jääksid elamualadest  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 10 võimalikult kaugele. Kavandatav tootmise – ja laomajandus peaks olema võimalikult loodus- ja keskkonnasõbralik. Kui tootmise protsessi käigus siiski tekib keskkonda mõjutavaid tegureid, peab kontrollima, et nende mõju ei ulatuks konkreetsest krundist kaugemale. Suurematele asfaltpindadele: laoplatsidele ja parklatele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õlipüüdjad) Jäätmekäitluse korraldamisel on lähtutud Rae valla jäätmehoolduseekirjast (määrus nr. 19, 30.05.2000). Vastavalt sellele on juriidilisest isikutest jäätmetekitajad kohustatud korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. Kõigil jäätmetekitajatel peavad Rae vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise kogumisvahendi kasutamise lepingud. Tiheasustusega aladel on jäätmetekitajatel kohustus ühineda korraldatud jäätmeveoga. Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kohustatud viima selleks Rae vallas ettenähtud kogumispunktidesse. 3.6. Tulekaitse Hoonete paigutamisel on lähtutud tuleohutuse eeskirjast (ET-1 0109-0235), punkt 6, tabel 8, mis määratleb hoonete vahelised kujad vastavalt tulepüsivusklassile. Käesolevas planeeringus on pakutud hoonete vahelisteks kujadeks maksimaalselt võimalik -10 m, mis võimaldab paigutada kruntidele erineva tulepüsivusklassiga hoonestust (TP-1, TP-2 ja TP-3). Samas on tehnopargi kruntide puhul lähtutud ka võimalusest, et tehnoloogilistel kaalutlustel ehitatakse hooned erinevatel kruntidel krundi piiril kokku (n.n. kinnine ehitusviis), mis eeldabhoonetel tulemüüri olemasolu . Kogu planeeritav ala on varustatud tuletõrje vee süsteemiga, mis baseerub veevõrku kavandatavatest hüdrantidest.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 11 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1 Teed ja tänavad Planeeritav maa-ala jääb põhimaanteede Tallinn-Tartu (T-2) ja Tallinna ringtee (T-11) vahele. Problemaatiline on nendelt teedelt peale- ja mahasõidu organiseerimine. Vastavalt Maanteeameti kirjale (vt. lisa nr. 7-1/419, 09.05.2001) ei saa lubada peale- ja mahasõite Jüri eritasapinnalise ristmiku rampidelt. Maanteeametil on kavas ringtee Väo- Jüri lõik ehitada 4-rajaliseks aastatel 2005-2006. Lähtudes sellest tühistab Maanteeamet Jüri keskuse detailplaneeringule (koostatud 1994.-1995. aastal, Arh.-büroo Kalle Rõõmus poolt) antud kooskõlastused Jüri sõlme rampidelt mahasõitude osas. Lähtudes sellest kirjast ja lähteandmetes esitatud tingimustest on käesolevas töös lahendatud üks ristumine põhimaanteega s.o. ringtee ja Jüri aleviku kahes tasapinnas sõlmega (vt. joonised 3 ja 4). Selleks on ühendatud planeeritava ala keskne veotänav Aleviku teega AS Alexela bensiinijaama sissesõidu tee kohal. Planeeringus on jäetud teekoridor perspektiivsele veotänava trassile, mis kulgeks kavandatava tehnopargi ja Tallinn-Tartu maantee vahel. Kavandatud trass on mõeldud Tartu poolt mahasõiduks Patika ristmikult. Jõudnud planeeritavale alale teenindaks ta ladude piirkonda ja võimaldaks suurtel veokitel sujuvamat liiklemist. Hiljem liituks see tee käesolevas planeeringus kavandatud veotänavaga Aaviku küla ja Jüri aleviku piiril Jüri sõlme kohal. Selle lõigu välja ehitamise otstarbekus selgub kaugemas perspektiivis, kui Patika risti ja planeeritava ala vahelisel maa-alal hoogustub ehitustegevus. Planeeritava ala sisemine liiklusskeem on üles ehitatud täisnurksele tänavate süsteemile. Tallinn-Tartu maanteega paralleeselt kulgeb tehnoparki teenindav keskne veotänav. Selle teega ristuvad veo- ja kõrvaltänavad tagamaks juurdepääsu ülejäänud kruntidele. Elamukavartali ja tehnopargi vahel kulgeb kõrvaltänav, mis hakkab teenindama elamuid, kontori- ja büroohooneid ning ühendab Jüri aleviku olemasolevat teedevõrku (Aruküla ja Aaviku tänavaid). Tänava maa-alasse, sõiduteest põhjapoole kavandatakse jalakäijate ja jalgrataste tee.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 12 Tartu maantee-äärse kahe tootmis- ja ladude kvartali kahele tagumisele krundile veotänavale pääsuks on kavandatud servituut, mis kruntide sissepääsude ees laieneb 12x12 m. Veotänava ja kolme ristsuunalise tänava ristmikutele on kavandatud ringliiklus ringi läbimõõduga 16m. Raskeveokite pääs elamukvartali ja tehnopargi vahelisele kõrvaltänavale tuleb tõkestada liiklusmärgiga 341 Massi piirang. Kahele Rae vallale kuuluvale äriotstarbelisele krundile Jüri aleviku territooriumil toimub kavandatud veotänava kaudu Jüri liiklussõlme poolt. Samasse piirkonda jäävad kaks eraomndis olevat ärimaad saavad autodega juurdepääsu tupikteena eelpool nimetatud veotänavalt. Jalkäijatele ja jalgratturitele on tagatud kergliiklustee otse Jüri aleviku peaplatsilt alla ärikomplekside juurde. Sama tee pealt on juurdepääs ka kahele poole kergliiklusteed jäävatele üldkasutatavatele haljasaladele. Vajadusel tuleks Rae Vallavalitsuse ees lõppevat bussiliini pikendada tehnopargi alale. Joonistele (nr.3 ja 4) on kantud Aruküla tee/Aaviku tee projektlahendus, mis on koostatud Projektbüroo “K & H Tallinn” ( ins. I.Püü) poolt. 4.2.Parkimiskorraldus Sõiduautode parkimine on lahendatud kruntidel. Parkimiskohtade arv krundil on loetav joonisel nr. 3 ja on arvutatud vastavalt igale krundile kavandatud vastavalt hoone võimalikule suletud brutopinnale. Parkimisnormatiivid on võetud ET-1 0315-0218 tabel 7.2. Normatiivid kehtivad äärelinna kohta. Äripindade puhul on arvestatud 1 sõiduauto parkimise koht 50 m2 suletud brutopinna kohta. Tööstusettevõtete puhul on arvestatud vastavalt normiga -1/250 ja ladude puhul- 1/200. Planeeritava ala lõunaossa on kavandatud eraldiseisev parkla veoautodele (15 kohta).  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 13 5.SOOJUSVARUSTUS Planeeritavale alale rajatavate hoonete arvutuslik soojavajadus kütteks, ventilatsiooniks ja soojaveevarustuseks moodustab orienteeruvalt 18,8 MW (vt. tabel 1). Nimetatud soojavajaduse rahuldamiseks nähakse planeeringuga ette rajada vaadeldavale maa-alale 2 gaasiküttel töötavat tsentraalkatlamaja a 9÷10 MW. Vastavalt AS ELVESO poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 03.04.2002.a. nr. 432 on AS ELVESO nõus andma oma kaugküttevõrgust soojusenergiat võimsusega kuni 3,8 MW. Olemasolev AS ELVESO katlamaja töötab parameetritel 120/70 °C, rõhkudega kaugküttetorudes vastavalt 8 bar (andvas) ja 4 bar (tagastavas). Uute katlamajade projekteerimisel arvestada võimalusega töötada ühtsesse soojusvõrku. Planeeritav soojusvõrk tuleb projekteerida signaaljuhtmetega eelisoleeritud terastorudest kahetorusüsteemina 2DN 150 alates Aaviku tee 3 ja Aaviku tee 5 elamute vahelisest olemasolevast soojustrassi kaevust, sulgeseadmetega ühenduskohal. Planeeritavate katlamajade vahele tuleb projekteerida soojusvõrk 2DN 200 samuti signaaljuhtmetega eelisoleeritud terastorudest, milline kulgeb planeeritava ala keskel asuva tänava all. Selle torustikuga ühendatakse ka olemasolevast soojustrassist planeeritav soojustrass 2DN 150, millisele paigaldatakse sulgeseadmed enne 2DN 200 trassiga ühendamist. See võimaldab lähemaid hooneid varustada soojusenergiaga nii olemasolevast katlamajast kui uutest katlamajadest. Hargnevate soojusmagistraalide läbimõõdud kuuluvad täpsustamisele vastavalt ühendatavate hoonete projektijärgsetele soojuskoormustele. Kõigile objektidele nähakse ette ka ühendus gaasitorustikuga, mis võimaldab nende soojavajadused alternatiivvariandina rahuldada lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või individuaalsete gaasikütteseadmete abil maagaasi baasil. Igal objekti hoonestajal on  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 14 võimalik peale tehnilis-majanduslike arvutuste koostamist teha valik majanduslikult soodsama variandi kasuks. Kõik rajatavad soojusvõrgud nähakse ette signaaljuhtmetega eelisoleeritud torudest, 2. isolat-siooniklassiga. Soojuskandja parameetrid on : maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa, temperatuurigraafik 120-70° C (sooja tarbevee soojusvaheti valikul võtta suvine minimaalne temperatuur 65° C). Soojustarbijate ühendusskeem on sõltumatu läbi täisautomaatse soojussõlme. Soojussõlme seadmete valikul arvestada perspektiivse rõhkude vahega primaarpoolel 1 bar. Igal soojustrassi hargnemisel on sulgearmatuur, samuti iga tarbija haruühendusel. Kõigi tarbijate sulgearmatuuri teenindamine toimub väljaspool kinnistu piire. Kõigile torusti-kele on planeeritud tühjendus- või õhutusarmatuur vastavalt vajadusele, tulenevalt profiili kõrgusmärkidest. Läbitavatel kruntidel tuleb ette näha servituudialad ja sõlmida vastavad lepingud. Tulenevalt energiaseadusest tuleb soojusvõrgule ette näha kaitsevöönd, millisele ei tohi rajada hooneid ega muid rajatisi, ega tohi istutada puid ega põõsaid. Soojusvõrgu kaitsevööndis tuleb kindlustada vaba juurdepääs masinatele ja mehhanismidele remondiks ja teenindamiseks. Iga konkreetse objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tsentraalkütte baasil tuleb tellijal taotleda AS ELVESO konkreetsed tehnilised tingimused.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 15 Planeeritavale alale rajatavate objektide võimalik soojatarve Tabel 1 Jrk. objekti nr. suletud soojatarve kW nr brutopind küte ja soe vesi kokku kõik m² ventilatsio kokku on 1 1, 3; 13; 4000 260x3 60x3 320x3 960 2 2; 6; 3400 220x2 52x2 272x2 544 3 4; 4800 310 74 384 384 4 5; 2600 170 38 208 208 5 7, 8; 9; 10; 11; 3500 220x5 60x5 280x5 1400 6 12; 32300 200 56 256 253 7 14;15;16;17;18;19;20; 4400 282x7 70x7 352x7 2464 8 21; 28; 4500 290x2 70x2 360x2 720 9 22;23;24;25;26,27 4900 321x6 80x6 392x6 2352 10 29;37; 5500 350x2 90x2 440x2 880 11 30;31;32;33;34;35; 6000 380x6 100x6 480x6 2880 12 36; 5700 365 91 456 456 13 38; 5000 320 80 400 400 14 39; 40; 62; 63; 2000 130x4 30x4 160x4 640 15 41;42;43;44, 3000 160x4 35x4 195x4 780 16 45, 46; 47; 48; 49; 400 20x5 6x5 26x5 130 17 51; 2000 100 30 130 130 18 52; 53; 1800 95x2 22x2 117x2 234 19 55; 15000 1050 150 1200 1200 20 56; 14000 1000 120 1120 1120 21 59;60; 61; 1200 60x3 18x3 78x3 234 22 64; 2500 160 40 200 200 23 65; 3000 190 50 240 240 Kokku : 18812 6. VEEVARUSTUS Veevarustuse lahenduse aluseks on Rae Valla tellimusel valminud OÜ VK Inseneribüroo töö nr.01044 ”Rae Valla alevike ja külade veevarustus kuni aastani 2015” Planeeritava ala kogu veevajadus on hinnanguliselt 430 m³/d; 15 l/s. Tuletõrjevee vajadus – 20 l/s, mis saadakse tänavatorustikust tuletõrjehüdrantide kaudu. Vee allikaks on planeeritud olemasolev puurkaev-pumpla, mis on vaja rekonstrueerida (puuri-da uus sügavam puurkaev jne.).  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 16 Tänavatorustikena on planeeritud kasutada plastmass veevarustuse torusid Ø 160 ..... Ø 63, tuletõrjevee hüdrantidena – soojustatud maapealseid hüdrante. Sulgearmatuurina on planeeri-tud kasutada maasiibreid ja -kraane koos spindlipikenduse ning kapega.. 7. KANALISATSIOON Olmeveed (reoveed) kruntidelt juhitakse tänavatorustiku kaudu planeeritud kanalisatsiooni-pumplatesse (2 pumplat a' 7 ..... 8 l/s). I ehitusjärjekorra pumplast pumbatakse reovesi survetoru kaudu olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi (olemasoleva kanalisatsioonipumpla ette) Aaviku tee piirkonnas. II ehitusjärjekorra pumplast suunatakse reovesi survetoru kaudu I eh.jrk. kanalisatsiooni süs-teemi. 7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž Krunte 1, 2, 55, 56, 57 ja 58 läbivad magistraalkraavid on planeeritud asendada torustikega trasseerides need läbi tiikide veevahetuse tiikides. Ülevooluga hoitakse tiikides vajalik veetase. Magistraalkraav kruntide 6, 7, 8, 9, 10, 11, 54, 57 ja 63 kõrval oleva tee ääres jääb alles. Samuti jääb alles kruntide 39,40 kõrval olev kraav. Planeeritud kruntidelt drenaaž- ja vihmaveed juhitakse tänavatorustiku kaudu olemasoleva-tesse kraavidesse (või paigaldatud torusse) ja sealt olemasolevatesse vihmavete äravooludesse. Planeeritaval alal on olemasolev drenaažisüsteem . Projekteerimise järgmistes staadiumides ja ehituse käigus tuleb sellega arvestada – olemas-olev drenaaž ühendada rajatavaga.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 17 8. GAASIVARUSTUS Planeeritava ala hoonete soojavajaduste rahuldamiseks maagaasi baasil nähakse ette rajada kesksurve gaasitorustik (DN 250; PN kuni 5 bar) rajamisele tuleva Kalev AS uue tootmishoo-ne gaasikatlamaja tarbeks ehitatava gaasitorustiku jätkuna. Enne planeeritavale territooriumile sisenemist paigaldada gaasitorustikule pika spindliga maa-alune sulgeseade. Planeeringuga nähakse ette võimaliku variandina rajada territooriumile 2 gaasiküttel töötavat tsentraalkatlamaja, kumbki võimsusega 9,0 ÷ 10,0 MW. Eespoolnimetatud gaasitorustik nähakse ette rajada maantee kaitsetsoonis kuni planeeritava ala keskele rajatava teeni, mida mööda kulgeb torustik väljaspool sõiduala kuni Tallinna poolse katlamajani. Peale esimese katlamaja gaasisisendust minnakse edasi sama teed mööda toruga (DN 200; PN kuni 5 bar) kuni Tartu poolse katlamajani. Katlamajade gaasisisendus-torustikele nähakse ette maa-alused pika spindliga teraskuulkraanid väljaspool kinnistu ja sõiduala piire. Enne esimese katlamaja sisendustorustikku nähakse ette väljund objektidele 52, 53, 59, 60, 61, 62, 63 ja 64 ning enne teise katlamajja sisenemist nähakse ette väljund objektidele 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49 ja 51. Mõlemale hargnevale jaotustorustikule nähakse ette peale hargnemist paigaldada maa- alune pika spindliga sulgeseade. Mõlemal juhul nähakse ette enne tarbijaid gaasirõhureguleerjaamad – GRJ (PN 5 bar/0,1 bar), millised paigaldatakse väljaspool sõiduala. Nii GRJ-de sisendtorustikele kui neist väljuvatele madalsurve torustikele paigaldatakse samuti pika spindliga maa-alused teraskuulkraanid. Madalsurve jaotustorustikelt nähakse ette tarnetorustikud iga eespoolnimetatud objektini, kusjuures igale sisendustorustikule nähakse ette pika spindliga teraskuulkraan väljaspool kinnistu piiri.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 18 Ka madalsurve jaotustorustikel tuleb suurematel hargnemistel ette näha maa-alused sulgeseadmed. Madalsurvegaasi viimine eespoolnimetatud objektideni võimaldab rahuldada viimaste soojavajadus lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või individuaalsete gaasikütte-seadmete abil maagaasi baasil. Samuti tarbida elamutes soovi korral majapidamisgaasi. Soojusvarustuse alternatiivvariandina planeeritakse iga hoonetekompleksini ühendused planeeritavalt kesksurve gaasitorustikult lokaalsete täisautomaatsete katlamajade gaasiga varustamiseks. Nähes rajatavatele torustikele peale hargnemist ette maa-alused sulgeseadmed. Samuti tuleb sulgeseadmed paigaldada ka enne kinnistu piiri. Ka tuleb läbitavatel kruntidel näha ette servi-tuudialad ja sõlmida vastavad lepingud. Nii kesk- kui ka madalsurve gaasitorustikud projekteeritakse plasttorudest. Hargnevate kesksurve jaotustorustike, samuti madalsurve-gaasitorustike läbimõõdud määratakse tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed. Kõik gaasitorustikud rajatakse tänavate alla väljaspool sõiduala. Torustikele nähakse ette kaitsevöönd vähemalt 1 m mõlemale poole gaasitoru telge. Gaasirõhuregulaatorpunkti kaitse-vööndi ulatus on 2 m igas suunas. Vajalik gaasikogus planeeritavate hoonete soojavarustuse teostamiseks moodustab ~ 2260 nm³/h. Enne tööprojektide koostamisele asumist tuleb gaasitarbijail sõlmida AS Eesti Gaas või moodustava võrguettevõttega kokkulepe gaasi tarnimiseks. Samuti taotleda viimaselt tehnili-sed tingimused.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 19 9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS 9.1 Üldist Elektri- ja sidevarustuse osas on määratud Harjumaa Rae valla Jüri aleviku keskuse lähiümb-ruse ja tehnopargi perspektiivne elektri- ja sidevajadus ning antud elektri- ja sidevarustuse põhimõtteline lahendus. Reserveeritud on maa-alad elektri- ja sidevõrkude ehitamiseks, määratud servituudialad nende võrkude ekspluateerimiseks. Elektrivarustuse osa koostamisel on arvestatud Eesti Energia AS Jaotusvõrgu tehniliste tingimustega N° 22500; 25.07.02; sidevarustuse osas aga AS Eesti Telefon Televõrkude tehniliste tingimustega N° G1–8–41145–7/017, 08.02.02. 9.2 Arvutuslik elektrikoormus Arvutuslik elektrikoormus on määratud kruntide kaupa, lähtudes krundi maksimaalselt lubatud ehitusmahust (suletud brutopinnast). Elektrikoormuste arvutus on küllaltki ligikaudne, kuna pole teada tootmis-ärikruntide oma-vaheline jaotus ning tootmispindade struktuur (iseloom). Korruselamutes pole arvestatud elekterkütte ega elektrilise soojavee varustusega, väikeelamutes ja ridaelamutes on arvestatud elektrilise soojaveevarustuse ja elektrikeristega. Arvestatud on ka kanalisatsiooni- ja veepumbajaamade ning välisvalgustuse elektrikoormuse-ga, kuigi nende osa üldises arvutuslikus elektrikoormuses on väga väike. Planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus eelöeldud tingimustel on ligikaudu 6000 kW.  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 20 9.3 Elektrivarustuse süsteem Planeeritaval alal asuvad üksikud elektrienergia tarbijad, neid toitvad trafoalajaamad ja 10 kV ning 0,4 kV liinid. Planeeritaval alal asuv Rohujahu alajaam likvideeritakse ning temast toite saav vesivarustuse pumbajaam viiakse üle Aiandi alajaama toitele. Olemasolevad 10 kV õhuliinid, millised läbivad moodustatavaid krunte ja takistavad ehitustegevust, asendatakse kas 10 kV kaabelliinidega või 10 kV õhuliinidega uues trassis. Uute tarbijate elektrivarustuseks ehitatakse 9 trafoalajaama. Trafoalajaamad N° 2 ÷ N° 6 on kahetrafosed komplekttrafoalajaamad trafodega kuni 2x1000 kVA. Trafoalajaamad N° 1 ja N° 7 on kas ühe- või kahetrafosed komplektalajaamad trafo(de) võimsusega kuni 630 kVA. Trafoalajaamad N° 8 ja N° 9 on hoone mahus püstitatavad kahetrafosed alajaamad trafode võimsusega kuni 1000 kVA. Kõigi eraldiseisvate trafoalajaamade ehitamiseks on neile reserveeritud krunt suurusega 60m². Aiandi alajaama lähedusse ehitatavad korterelamud jäävad Aiandi alajaama toitele. Aiandi alajaama olemasolevad trafod asendatakse suuremate vastu. Uute trafoalajaamade toiteks ehitatakse esialgu üks 10 kV kaabelliin Jüri 110/10 kV alajaamast paigaldades liini kaitseks alajaama I sektsiooni ühe väljuva liini kapi. Esimeses ehitusjärjekorras ühendatakse Jüri alajaamast väljuv 10 kV toiteliin läbi planeerita-vate alajaamade olemasoleva 10 kV võrguga, mille üks võimalikest variantidest on näidatud tehnovõrkude koondplaanil. Kui planeeritavast alast on valmis ehitatud üle poole ja reaalsed elektrikoormused  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 21 vastavad prognoositule, tuleb Jüri 110/10 kV alajaamast ehitada teine 10 kV toiteliin ja paigaldada liini kaitseks II sektsiooni ühe väljuva liini kapi. Trafoalajaamade toiteskeem on normaalselt avatud ringliin, perspektiivselt on võimalik vastutusrikkaid tarbijaid toitvad trafoalajaamad ühendada nn kahe kiire skeemis. Madalpingeliinid ehitatakse kaabelliinidena. Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud ainult elamuid toitvate transiitkilpide orienteeruvad asukohad. Tootmis- ja ärikruntide transiitkilpide asukohad määratakse konkreetsel projekteerimisel. Liitumiskilpide asukohad määratakse konkreetsel projekteerimisel. Tehnilistes tingimustes N° 22500 pakutud liitumispunkt – Jüri 110/10 kV alajaam vaadatakse üle enne elektrivõrgu ja tarbija vahelise liitumislepingu sõlmimist. 9.4 Välisvalgustus Ehitatavad teed ja tänavad valgustatakse. Valgustamiseks kasutatakse kõrgsurve Na- lampidega valgusteid, millised paigaldatakse 8÷10 m kõrguste terasmastide külge. Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena. 9.5 Sidevarustus Telefoniabonentide arvu määramisel on arvestatud alljärgnevaga : - eramus või ridaelamu boksis 1,25 abonenti - korterelamu korteris 1,0 abonenti - äri- ja tootmisiseloomuga kruntidel 5,0 abonenti Telefoniabonentide arv eelöeldud tingimustel on 365. Telefoniabonendi all on mõeldud kas “puhast” telefoni või andmesideliini. Abonentide sidevarustus baseerub Jüri digitaaltelefonijaamal. Telefonijaamast või magistraalkapist kuni planeeritavate piiritlus-jaotuskappideni  Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 22 paigaldab sideliinid üldjuhul AS Eesti Telefon, piiritlus-jaotuskapist või ainult jaotuskapist kuni abonendini aga kas kinnisvaraarendaja või krundi omanik. Piiritlus-jaotuskappide asukohad, mis sõltuvad mitmest faktorist, määratakse edasisel projekteerimisel AS Eesti Telefoni konkreetsetes tehnilistes tingimustes. Planeeritaval alal on otstarbekas sideliinid ehitada 1-3 avalises sidekanalisatsioonis. Sideliinide paigaldamine sidekanalisatsiooni võimaldab oluliselt vähendada kaevetöid ning paigaldada sidekaablid siis, kui see on vajalik. Planeeritavat ala läbivad AS Eesti Telefon kaugsidekaablid. Nende kaugsidekaablite säilimine pole võimalik, seega tulevad nad asendada kaabelliinidega sidekanalisatsioonis. Ümbertõstetavate kaablite mahud selguvad konkreetsel projekteerimisel. Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 23