Taotlus

Digitaalne originaaldokument. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1889 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheksateistkümnendal septembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (19.09.2024) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood 70001490, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Enefit AS, registrikood 16130213, aadress Lelle tn 22, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tatjana Akhtyrtseva, isikukood 48401142217, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tartu linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11283 Loksa-Hara tee, Loksa linn asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5684450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 1  42401:003:0005, pindala 20347,0 m², aadress 11283 Loksa-Hara tee, Loksa linn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus side õhu- ja maakaabelliinide paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 14.08.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.14, 3.15, 4 ja 9 ning lepingu lisadeks nr 4 olevatele plaanidele. Sisse kantud 13.09.2019. 14.04.2022 kinnistamisavalduse alusel muudetud 18.05.2022. Kohtunikuabi Helle Eduvald. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (19.09.2024). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik 221288914 Sidevõrk Loksa linn püstitamisel kinnisasi 221466048 Sidetorustik püstitamisel kinnisasi 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, geodeetilise märgi kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, tee avalik kasutus, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate 2  isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist. 2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8 lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 08.02.2023.a. käskkirjaga nr 1.1-1/23/17 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist. 2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 13.09.2024.a. korraldusega nr 1.1-3/24/690. 2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Kasutusõiguse ala on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 354366;354373;354375;354378;354388. 2.2.3. Õigustatud isik tegutseb elektroonilise side seaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ta omab 3  kõiki õiguseid ja piisavaid kooskõlastusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõigusega soodustatud isiku huve. 2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaani, millisel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 13.09.2024.a. korralduse nr 1.1-3/24/690 alusel. 2.3.5. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliinide ja side õhuliinide omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 354366;354373;354375;354378;354388. 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5684450 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.1.5. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju 4  andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaani ja Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud kasutusõiguse ala. 4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra. 4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud. 4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel. 4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”. 4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid. 4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama 5  likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 05.09.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/5289-7 kooskõlastatud ning OÜ KESKKONNAPROJEKT poolt koostatud projektile nr VT2086 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, VT2086. Eelprojekt“. Projekti realiseerimisel ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 4.9.1. Tehnovõrgu omanik on esitanud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed ja kinnitab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus, et ruumikuju andmed vastavad käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud kasutusõiguse alale. 4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu. 4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5684450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliinide ja side õhuliinide isiklik kasutusõigus Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks vastavalt 19.09.2024.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 354366;354373;354375;354378;354388. 6 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal. 6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali. 6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 12,83 eurot. Kokku 71,13 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. 7 Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Tatjana Akhtyrtseva allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla asendaja Aleksandr Šmidt allkirjastatud digitaalselt tegutsedes notari ülesannetes 8  LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. 3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, 9  vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või - rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa 10  maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024] 15. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 16. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 17. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. 18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 19. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana 11  Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 11283 Loksa-Hara tee Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Loksa linn, Harju maakond Katastritunnus 42401:003:0005 Töö nr: VT2086 M 1:500 (1 cm = 5 m), A3 Registriosa nr 5684450 LP LP LP Pos 5 LP Pos 4 Pos 3 Pos 2 LP Pos 1 LP LP IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, IKÕ ala pindala IKÕ seadmise ala Jrk nr Pos nr (plaanil) number nimi ja sihtotstarve m2 11283 Loksa-Hara tee Kinnistu piirid 1 Pos 1 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 34 m2 Transpordimaa Projekteeritud kliendi õhuliin 11283 Loksa-Hara tee 2 Pos 2 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 27 m2 Projekteeritud kliendi maakaabel Transpordimaa 11283 Loksa-Hara tee Projekteeritud side õhuliin 3 Pos 3 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 29 m2 Transpordimaa Projekteeritud side maakaabel 11283 Loksa-Hara tee 4 Pos 4 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 32 m2 LP Ol.olev õhuliini mast Elektrilevi OÜ ( IKÕ seotud) Transpordimaa LP Asendatav õhuliini mast Elektrilevi OÜ ( IKÕ 11283 Loksa-Hara tee seotud) 5 Pos 5 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 36 m2 Transpordimaa Asendatav õhuliini tugi Elektrilevi OÜ ( IKÕ seotud) Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ Digitaalne originaaldokument TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1552 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 seitsmendal augustil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (07.08.2024.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood 70001490, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Enefit AS, registrikood 16130213, aadress Lelle tn 22, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tatjana Akhtyrtseva, isikukood 48401142217, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tartu linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee, Ellamaa küla, Saue vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 9261950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 1  51801:001:0048, pindala 228387,0 m², aadress 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee, Ellamaa küla, Saue vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini, õhuliini masti ja mastitõmmitsate omamiseks vastavalt 12.02.2020 lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 12.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.02.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr. 2) Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus vastavalt 29.04.2020 sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kümme (4.10) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 29.04.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.05.2020. Kohtunikuabi Siiri Lend. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (07.08.2024). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Ehitisregistri kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220876776 bussitasku 8,0 olemas kinnisasi 221370424 Sidevarustus kavandatav kinnisasi 221371763 Loomatõkkeaed kavandatav kinnisasi Risti-Riisipere 330/110 kV õhuliin 221299196 404180,0 olemas kinnisasi L503/L109 ELA084 Risti-Riisipere-Haiba 220797247 2863,5 olemas kinnisasi valguskaabel mikrotorustikus ELA084 Risti-Riisipere-Haiba 220797241 740,4 olemas kinnisasi valguskaabel mikrotorustikus 220725725 Lintsi Elektrivarustus 5577,0 kavandatav vallasasi 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sh projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, veehaarde sanitaarkaitseala, eesvoolu kaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, maaparandushoiuala, muinsuskaitseala või kinnismälestise kv, muinsuskaitseala või 2  kinnismälestise ala, hoiuala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud. 1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt (kultuurimälestiste riiklik elektrooniline andmebaas ei kajasta lepingu esemel I „Tuuliku tasu suveköök“) asub lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste aladel ja kaitsevööndites: 1.7.1. 14.10.1998. a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Asulakoht (registri nr 18587) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059); 1.7.2. 14.10.1998. a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kalmistu (registri nr 18588) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059); 1.7.3. 07.07.2004. a. arvele võetud ehitismälestis: Tuuliku talu suveköök (registri nr 27266) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine“ kultuuriministri 07. juuli 2004. a käskkiri nr. 131 (RTL 2004, 97, 1555). Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kultuurimälestiste registri elektroonilises andmebaasis enne käesoleva lepingu tõestamist. 1.8. Lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus paikneb hoiualal ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on: loodusobjekti tüüp: hoiuala, loodusobjekti nimetus: Marimetsa-Õmma hoiuala (Harjumaa), loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas. 1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 11199 Põllküla-Madise tee, Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10291450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 29501:009:0293, pindala 38460,0 m², aadress 11199 Põllküla-Madise tee, Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 02.05.2018 sõlmitud lepingu punktile kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 2.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.05.2018. Kohtunikuabi Siiri Lend. 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 08.12.2021. a sõlmitud lepingu punktidele 3.4 kuni 3.6, 4.1 kuni 4.9 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 8.12.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.12.2021. Kohtunikuabi Ester Kärtner. 3) Isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 05.04.2023.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) 3  kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 3 olevale kahele (2) plaanile. 5.04.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.04.2023. Kohtunikuabi Tiiu Karu. 4) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 17.05.2023.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 17.05.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.05.2023. Kohtunikuabi Helle Eduvald. 1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (07.08.2024). 1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Ehitisregistri kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik Kiili-Paldiski D- kategooria 220799960 13022,0 olemas kinnisasi gaasitorustik 220763481 Põllküla raudteepeatuse parkla 531,0 olemas kinnisasi 291668845 Sidevälisvõrk VT1810 olemas kinnisasi 220541562 Kleemeti eramurajooni ühisveevärk 348,0 kavandatav vallasasi 1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.14. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.15. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, gaasipaigaldise kaitsevöönd, veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, elektripaigaldise kaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd (mererand), ranna või kalda piiranguvöönd, planeeringu ala, uuringu ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud. Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 4 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8 lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 08.02.2023. a käskkirjaga nr 1.1-1/23/17 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist. 2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 23.07.2024.a. korraldusega nr 1.1-3/24/586. 2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 5 2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 318464. 2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 335021. 2.2.4. Õigustatud isik tegutseb elektroonilise side seaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks oleva kinnistu teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ta omab kõiki õiguseid ja piisavaid kooskõlastusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 23.07.2024.a. korralduse nr 1.1-3/24/586 alusel. 2.3.4. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.5. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I) side maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 318464. 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 3.3.1. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 9261950 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.3.2. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 13.06.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/5285-4 kooskõlastatud ja OÜ KESKKONNAPROJEKT koostatud projektile nr 6  VT2088 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Ellamaa küla, Saue vald, Harju maakond“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 3.3.2.1. Tehnovõrgu omanik on esitanud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed ja kinnitab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus, et ruumikuju andmed vastavad korralduse lisas 1 oleval plaanil tähistatud isikliku kasutusõiguse alale. 3.3.2.2. Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee teelõik km 18,389-38,822 oli taastusremondi objekt 2022 aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. 3.3.2.3. Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee teelõik km 18,300-49,400 on pindamistööde objekt 2030 aastal. 3.3.2.4. Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee teelõik km 0,000-70,000 on tee- ehituse objekt 2050 aastal. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II) side maakaabelliini ja sidekaevude omamiseks tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 335021. 3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 3.6.1. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10291450 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.6.2. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 19.06.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/8364-3 kooskõlastatud ja OÜ KESKKONNAPROJEKT koostatud projektile nr VT2087 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 3.6.2.1. Tehnovõrgu omanik on esitanud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed ja kinnitab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus, et ruumikuju andmed vastavad korralduse lisas 2 oleval plaanil tähistatud isikliku kasutusõiguse alale. Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused, kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 7 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid. 4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.1.5. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanide ja Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse ala. 4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra. 4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud. 4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel. 4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”. 4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel 8  kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid. 4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.9. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu. 4.10. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli üheksa (4.9) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 9261950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks vastavalt 07.08.2024. a sõlmitud lepingu 9  punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 318464. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10291450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini ja sidekaevude isiklik kasutusõigus Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks vastavalt 07.08.2024. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 335021. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal. 6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali. 6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument 10 on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil ning see on osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu netosumma kokku 59,60 eurot. Käibemaks 13,11 eurot. Notari tasu kokku 72,71 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Tatjana Akhtyrtseva allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt 11  LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. 3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja 12  omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus 13  nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 15. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 16. andmetest. 17. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 18. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 19. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. 20. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 22. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 23. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete 14  ja rajatiste ehitamine keelatud. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 7) [kehtetu]; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. 24. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana 15  9  Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKÕ ala Kinnistu IKÕ ala Pos nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve registriosa nr pindala m² (plaanil) Pos 1 10291450 29501:009:0293; 11199 Põllküla-Madise tee; transpordimaa 654 1 M 0- 81 C1 2 M 0- 81 C1 IKÕ seadmise ala Kinnistute piirid Projekteeritud kliendi õhuliin Projekteeritud kliendi maakaabel Projekteeritud side õhuliin Projekteeritud side maakaabel C1810-M2 Projekteeritud side kaev Projekti nimetus / asukoht Töö nr Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, VT2087 Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond Koostaja Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev Keskkonnaprojekt OÜ 1:1000 A4 16.07.2024 Saatja: "Ago Mägi" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Kersalu ja Loksa linn liiklusvälise loa taotlused Kuupäev: 2024-10-25 07:56 Tere, Edastan Liiklusvälise loa taotlused. Jään ootama teie kinnitust. Lugupidamisega/ With best regards Ago Mägi Projektijuht/ Project manager Corle OÜ Tel: +372 5837 3918 Uustalu 2 Kose, EE75101 <mailto:[email protected]> [email protected] Harjumaa, Estonia <http://www.corle.ee/> www.corle.ee --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. ÖD 8 c SID CORL 7 391 5 163 ITIS OÜ TÖ 59 TE 83 E 5 tel. EEH VÕI 55 162 422 1 35 40 35 25m 25m min 3,5m 686a 686b 162 VÕI 163 3 L 21 KÖ Õhuliin 83A 12 T1 1a 54 54 1a 1 35 40 2 57 20 KOOSKÕLASTATUD A KS LO 40 35 Teehoiuteenistuse põhja osakonna LO 1 KS A korrashoiu ja liikluskorralduse üksus 57 1 55 Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja 24.10.2024. a reg. nr. 173875 SID Leht 2 lehti 2 EE RLE 3918 HIT CO 837 tel. IST Ü 5 59 ET O ÖÖ c5 D Tingmärgid: Märkused: Joonis Ajutine liikluskorraldus Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja Tööd toimuvad teepeenral Töötsoon taristuministri määrusest nr 43 "Nõuded või osaliselt sõiduteel Projekt Sideehitiste tööd ajutisele liikluskorraldusele". RPE liikluskorraldus OÜ Reg.kood: 14723009 1. Enne joonisel toodud Ranna tee 13, Tabasalu 76901, Harjumaa Projekteeritud ajutine liiklusmärk 331 liikluskorraldusvahendite paigaldamist Tel. +372 646 1616 [email protected] Asukoht T11283 Loksa-Hara tee km 0,28-0,84, Harjumaa kooskõlastada joonis kohaliku omavalitsuse liikluskorralduse V.Lokko Projekteeritud ajutine liiklusmärk Kontrollis 193417 Tellija Corle OÜ 331 osakonnaga. 2. Vajadusel lisada objektil täiendavaid Märkused: Aluskaart Töö nr: Joonise nr: liiklusmärke. Koostas M.Uhle Kuupäev 21.10.2024 Maa-amet 20191 1  KOOSKÕLASTATUD Teehoiuteenistuse põhja osakonna korrashoiu ja liikluskorralduse üksus Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja 24.10.2024. a reg. nr. 173875 Leht 1 lehti 2 Tingimustel: 1. Kooskõlastatud riigitee osas, liikluskorraldus teistel teedel kooskõlastada nende teede omanikega 2. Liikluse korraldamisel juhinduda juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009 686a 686b 3. Tööd tegev ja töömaad teenindav tehnika ning kasutatavad materjalid hoida sõiduteed tähistatud tööruumi piires. 4. Korraldada jalakäijate turvaline möödapääs tööruumist 5. Tööväliseks ajaks sügavamaid kui 0,1 m kaevikuid riigiteele ja teemaale jätta ei ole lubatud 6. Vähemalt 24 tundi enne töö alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liikluspiirangutest ja töö kestvusest Transpordiametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi ameti e-teeninduse kaudu. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise luba ISTE TÖÖD 3918 CORLE OÜ 595c tel. 5837 SIDEEHIT 351 70 75 75 376 Õhuliin 75 376 SIDEE tel. 58 595 CORLE TÖÖD 75 HITIS 37 39 70 351 c TE OÜ 158 18 T11199 AKÖL 386 158 N Joonis Ajutine liikluskorraldus Tingmärgid: Märkused: Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja Tööd toimuvad teepeenral Töötsoon taristuministri määrusest nr 43 "Nõuded Projekt Sideehitiste tööd ajutisele liikluskorraldusele". RPE liikluskorraldus OÜ Reg.kood: 14723009 1. Enne joonisel toodud Ranna tee 13, Tabasalu 76901, Harjumaa 331 Projekteeritud ajutine liiklusmärk liikluskorraldusvahendite paigaldamist Tel. +372 646 1616 [email protected] Asukoht T11199 Põllküla-Madise tee km 0,5-1,28, Harjumaa kooskõlastada joonis V.Lokko Projekteeritud ajutine liiklusmärk kohaliku omavalitsuse liikluskorralduse Kontrollis 193417 Tellija Corle OÜ 331 osakonnaga. Märkused: 2. Vajadusel lisada objektil täiendavaid Koostas M.Uhle Aluskaart Töö nr: Joonise nr: liiklusmärke. Kuupäev 21.10.2024 Maa-amet 20192 1  Kellele TRANSPORDIAMET ( edaspidi amet ) Registrikood 70001490 Juriidiline aadress Valge 4, Tallinn 1 1413 Taotluse esitamise aadress Kellelt Taotleja nimi /nimetus Corle OÜ Registri- või isikukood 11270435 Juriidiline aadress või elukoht Asukoht/ elukoht Kose, Uustalu 2 Telefon ja e-post [email protected] +37258373918 E-post Omanikujärelevalvet teeb Kaupo Kallak , Corle OÜ Telefon ja e-post [email protected] 53807244 Liikluskorralduse eest vastutab Ago Mägi T elefon ja e-post +37258373918 [email protected] 1. Loa taotlemiseks esitatavad materjalid: Dokumendi liik Nimetus Doku mendi nr Ameti koos kõlas tuse kuupäev ja nr (esitatava dokumendi täpne nimetus) Ametis kooskõlastatud projekt TRAM_KK_2408080955 7.1-2/24/5289-5 05 .0 8 .2024 Ajutise liikluskorralduse joonis 11199 ja 11283_Kaablipaigaldus 20191 24 . 10 .2024 Riigimaa maa kasutusõigust tõendava dokumendi koopia ( Ameti peadirektori käskkiri või notari leping) (vajadusel lisa ridu juurde) 2. Objekti asukoht Maakond Harjumaa Tee nr: Tee nimi: Algus km: Lõpp km: 11283 Loksa-Hara tee 0, 28 0,84 3. Selgitus kavandatavate tegevuste kohta, läbiviimise aeg sidetrassi rajamine kaeve ja puurimis meetodil vastavalt projektile. Tööd on planeeritud teostada 04 . 11 .202 4 - 31 . 04 .202 5 4. Loa taotleja Ees-ja perekonnanimi Esindusõiguse alus (esindaja puhul) FORMCHECKBOX Seadusjärgne FORMCHECKBOX Volitus (volikiri lisatud) Kuupäev; allkiri /digitaalse allkirja kuupäev/ TAOTLUS VÄLJASTADA LIIKL USVÄLISE TEGEVUSE LUBA (EHITUS) TÖÖDE TEGEMISEKS RIIGITEE MAAL 11283 Loksa-Hara tee Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan Katastritunnus 42401:003:0005 Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Registriosa nr 5684450 Töö nr VT2086 M 1:1000 (1 cm = 10 m), A4 IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) Ala pindala TINGMÄRGID: Jrk nr Pos nr (plaanil) number nimi ja sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp km) m2 Katastriüksuse piir 11283 Loksa-Hara tee 11283 Loksa-Hara tee km-l Pos 1 160 m2 1 5684450 Katastritunnus 42401:003:0005 0,57; 0,60; 0,64; 0,66; 0,72 - Projekteeritud side maakaabelliin Transpordimaa ristumine Projekteeritud side õhuliin Kasutusõiguse ala 160 m2 Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ Taotleja: Keskkonnaprojekt OÜ  TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKT I KOOSKÕLASTA MISEKS Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkonnaprojekt Registri- või isikukood 10769210 Juriidiline aadress või elukoht Tartumaa, Tartu, Ringtee tn 12, 51013 Kontaktaadress Tartumaa, Tartu, Ringtee tn 12, 51013 Telefon +372 53481786 E-post ilja .galkin @keskkonnaprojekt.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Eelprojekt Passiivse elektroonilise side juu rdepääsuvõrgu rajamine, 2086 , Loksa linn Harju maakond VT 20 86 Asendiplaan Seletuskiri Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Ristlõige Katete taastamise projekt 2. O bjekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Harju maakond, Loksa linn Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Teemaal kulgemine riigitee nr 11283 Loksa-Hara tee km 0 ,26 – 0,85 Ristumised riigiteega nr 11283 Loksa-Hara tee Õhuliini ristumine teemaaga olemasolevas koridoris km 0.37, 0.44, 0.50, 0.51, 0.79 , Õhuliini ristumine teemaaga km 0.57, 0.60, 0.64, 0.66 , Maakaabli ristumine teemaaga km 0.72 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Sidekanalisatsiooni multitoru, sidekaevude ja jotuskappide paigaldamine. Multitoru, kaevude ja kappide paigaldustööd 202 4 .a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Maakaabelliin on planeeritud Transpordiameti katastriüksusele, kuna puudub geograafiliselt, tehniliselt ja majanduslikult muu otstarbekam lahendus elektrienergia edastamiseks alajaamast tarbijateni ilma antud maad läbitmata. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt FORMTEXT 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) FORMTEXT T aotleja Ees- ja perekonnanimi Ilja Galkin (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev 10 . 06 . 202 4 OÜ Keskkonnaprojekt A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 730 5060 E: [email protected] reg kood 10769210 MTR reg nr EL 10769210 Tellija Enefit AS Töö nr V T2086 A: Lelle tn 22 , 1 1 3 1 8 , Tallinn Ehitise aadress Loksa linn T: +372 777 4040 Harju maakond E: enefit@e nefit .ee reg kood 16130213 Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, VT2086 EEL PROJEKT Vastutav spetsialist EN Marek Uiboupin /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist TL Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Projekteerija R Ilja Galkin /allkirjastatud digitaalselt/ SISUKORD TOC \o 1 Asukohaplaan PAGEREF _Toc116462588 \h 3 2 SELETUSKIRI PAGEREF _Toc116462589 \h 4 2.1 Üldosa PAGEREF _Toc116462590 \h 4 2.2 Lähteandmed PAGEREF _Toc116462591 \h 4 2.3 Normdokumendid PAGEREF _Toc116462592 \h 4 2.4 Muinsuskaitse PAGEREF _Toc116462593 \h 6 2.4.1 Mälestiste ja nende kaitsevööndis kehtivad kitsendused PAGEREF _Toc116462594 \h 6 2.5 Tehniline lahendus PAGEREF _Toc116462595 \h 6 2.6 Tööd telia sideehitise kaitsevööndis PAGEREF _Toc116462596 \h 7 2.7 Ehitusala taastamine PAGEREF _Toc116462597 \h 8 2.8 Teede ehituse osa PAGEREF _Toc116462598 \h 8 2.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded PAGEREF _Toc116462599 \h 8 2.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal PAGEREF _Toc116462600 \h 9 2.8.3 Liikluskorraldusvahendid PAGEREF _Toc116462601 \h 9 2.8.4 Kaeviku tagasitäide PAGEREF _Toc116462602 \h 9 2.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering PAGEREF _Toc116462603 \h 9 2.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele PAGEREF _Toc116462604 \h 10 2.8.7 Haljastus PAGEREF _Toc116462605 \h 10 3 ANDMETABELID Tabel 3 .1 TÖÖDE MAHUD Tabel 3 .2 KLIENDITABEL 4 JOONISED JOONIS EN-4- 0 1- 0 6 ASENDIPLAAN J OONIS E N-6- 0 1- 1 7 R ISTLÕIGE JOONIS EN-7 - 0 1 KAABLISKEEM 5 LISAD Lisa 1 LÄHTEÜLESANNE Lisa 2 TEHNILISED TINGIMUSED l isa 3 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL lisa 4 KOOSKÕLASTUSED lisa 5 Osa 2 Kattetaastus Asukoha plaan S ELETUSKIRI Ü ldosa Käesoleva s projektis on käsitletud Loksa linna, Rahu tänaval, p asiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamist ( Loksa linn, Harjumaa maakond). Eelprojekti staadiumis on lahendatud magistraalsed sidetrassid koos liitumispunktide asukohtadega . Projektis on näidatud ka perspektiivsed kliendiliinid õhu- või maaliinina. Kliendiliinide väljaehitami ne lahendatakse eraldi ning neid täpsustatakse hiljem vastavalt kliendi liitumissoovile. Puutumus riigiteedega: 11283 Loksa-Hara tee Õhuliini ristumine teemaaga olemasolevas koridoris km 0 .37, 0.44, 0.50, 0.51, 0.79 (tagatud juhtme vähim kõrgus sõiduteest 7,0 m) ( õhuliin ) Õhuliini ristumine teemaaga km 0.57, 0.60, 0.64, 0.66(tagatud juhtme vähim kõrgus sõiduteest 7,0 m) (õhuliin) Maakaabli ristumine teemaaga km 0.72 (maaliin) Õhuliini kulgemine tee kaitsevööndis km 0. 26 -0.8 5 (õhuliin) M ultitorude kõik läbiminekud teemaal asuvatest mahasõitudest kinniselt ja 1,2 m teekattest, kõik ristumised kinniselt ja min 1,5m teekattest. Piki teemaad kulgevad multitorud paigaldada sügavusele 1,0m kaitsehülsis 750 N, kui nad on kraavi servast kaugemal kui 1,0m. Kui piki teemaad kulgevad multitorud on kraavi või teemulde alumisele servale lähemal, kui 1,0m tuleb kaablid paigaldada 1,2m sügavusele ja 750 N kaitsehülsi. Ristumised sõiduteede, mahasõitudega kaitsehülss 1250 N. Lähteandmed Enefit Connect OÜ lähteülesanne nr VT 2086 . Geodeetiline alusplaan : Geo deesia24 OÜ töö nr . 8958-24-3 . Transpordiameti nõuded Loksa linna passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT2086 p rojekti koostamis ele riigiteede 11283 km 0.26 – 0. 85 teemaal ja kaitsevööndis nr 7.1-2/24/5289-2 . Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus “ Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT 2911 ” N ormdokumend id Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: Ehitusseadustik ( EhS ) Asjaõigusseadus ( AÕS ) Elektroonilise side seadus (ESS) Seadme ohutuse seadus ( SeOS ) Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” Majandus- ja taristuministri määrus 26.06.2015 nr 74 “ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded ” EVS-EN 61140:2016/AC2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele . EVS-HD 60364-4-41:2017 “ Madalpingelised elektripaigaldised . Osa 4-41: Kaitseviisid . Kaitse elektrilöögi eest ”. EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 “ Madalpingelised elektripaigaldised . Osa 4-42: Kaitseviisid . Kaitse kuumustoime eest ”. EVS-HD 60364-4-43:2023 “ Madalpingelised elektripaigaldised . Osa 4-43: Kaitseviisid . Liigvoolukaitse ”. EVS-EN 50110-1:2023 “ Elektripaigaldiste käit “. EVS-HD 60364-4-443:2016 “ Madalpingelised elektripaigaldised . Osa 4-44: Kaitseviisid . Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest ”. EVS-HD 60364-5-51:2009+ A11:2013 ” Ehitiste elektripaigaldised . Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised “. EVS-HD 60364-5-52:2011 „ Madalpingelised elektripaigaldised . Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine . Juhistikud “. Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022”Ehitiste elektripaigaldised . Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine . Maandamine ja kaitsejuhid .” Elektrilevi OÜ (0,4...20) kV võrgustandard . EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted“ ( Osa 1,2,3). Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta tekkivad küsimused, lähtuda normdokumentide järgmisest pädevusejärjestusest: 1. Eesti Vabariigi seadused, 2. Eesti Vabariigi määrused, 3. Eesti Vabariigi standard, 4. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 5. IEC- või rahvuslikest standarditest (SFS, DIN jt.). Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Küsimused, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse ehitushanke käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga . Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normatiividest. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga. Tehniline lahendus A sendiplaanil näidatud asukohta Lõuna tn kinnstu peale (vt asendiplaan EN-4) paigaldada FCP jaotuspunkti sidekapp (C 2086) ja sidekaev (Vesimentor). Kaevu tähis 057YK12 ( C2086-M1) Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 057YK12 Katkestada paigaldatud sidekaevus 057YK12 või selle kõrval ELASA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž) Pikendada ELASA katkestatud oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga (14/10) paigaldatud sidekaevuni Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised 057L01YH06YR01 ja 057L01YH06YR02 Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevude 057K03 ja 057YK12 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 057L01YH06. Sidekaevust 057YK12 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta Sidekaevu 057K03 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 057YK12 jätta kaablivaru 30m. Paigaldatud sidekaev 057YK12, ELASA sidetrassi ja paigaldatud sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELASA sidekaevudes ja mikrotorus olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 057YK12 kaevusein Kaabli paigaldamisel, ristumisel kommunikatsioonitrassidega, tagada normikohased vahekaugused. Sõiduteede, mahusõiduteede või parklate alla jäävad multitorud paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1.0m allapoole ümbritsevast tee pinnast. Haljasala alla paigaldatav multitoru peab jääma vähemalt 0. 5 m sügavusele. Kui multi toru paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel riigi teedega kinnisel meetodil, paigaldada kaitsetorud min 1,5 m allapoole ümbritsevast tee pinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga ning toru otsad tähistatakse märkepallidega. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1, 2 m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga. Kinniselt paigaldat avate lõikude puhul määrata olemasolevate trasside sügavused kohapeal kutsudes kohale võrguvaldajate esindajad. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused ol emasolevate tehnovõrkudega ristumisjooniste näol. Paigaldatavate kaa blite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste kom munikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele - Enefit Conn ect OÜ (Elektrilevi OÜ) standar dile P342 ja Linnatänavate standardile EVS 843:2016. Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega ( side- ja elektrikaablid, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud ) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad. Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab olemasoleva tehnovõrgu sügavus. Ristumine olemaso leva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maa - alused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi . Kaevise laius peab võimaldama multitoru (-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise seinad kindlustada. Õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva projektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused looduslikest takistustest, teedest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende rööpkulgemisel või ristumisel . Tööd telia sideehitise kaitsevööndis Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Enne tööde algust kohale kutsuda Boftel Eesti järelevalvetöötaja sideliinirajatiste asukoha mahamärkimiseks looduses. Sideliinirajatiste täpne asukoht ja sügavust teha kindlaks käsitsi lahtikaevamise teel ehitustööde Töövõtja poolt. Sideliinirajatiste kaitsetsoonis teostada kaevetöid käsitsi. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse karprauast toestust, koormarihmasid vms). Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks ja vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Ehitus- ja kaevetööde käigus siderajatiste lõhkumisega seotud kulud (taastamine, kahjunõuded) kannab ehitustööde Töövõtja. Lahtise kaevega ristumistel tuleb arvestada poolitatavate torude ja märkepallide paigaldusega olemasolevate sidekaablite kaitseks. Antud nõue otsustakse ehitustööde käigus trassiomaniku esindajaga kohapeal, kuid ehitajal tuleb arvestada antud materjalide ja ehitustööde mahuga. Paralleelkulgemise alas jälgida ja hoida nõutud kujasid, kui kaabel tuleb kaevetöödes nähtavale, siis tagasitäide teostada nõuetekohaselt. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku paragrahv 70 ja 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik. Projektis esitatud lahendused ja kujad sobivad omavahel selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei sega üksteist ja võimaldab teha sideehitiste hooldust ja remonti. Ehitusala taastamine Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend, kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel). Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning demonteeritud liini mastiaugud täita juurdetoodud täitepinnasega; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide, vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil. Kõlvikult koristada tööde kaigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht. Kaevealade katted taastada vähemalt töödele eelnevas seisus. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile. Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseeme. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Enne töödega alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid. Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada. Rikutud haljastus taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada. T eede ehituse osa Teetööde üldised tehnoloogianõuanded Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule. Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele: Linnatänavad. EVS 843-2016; Transpordiameti kod uleheküljel juhendid, normid ja nõuded https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine Ehitus ja remont ; „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101; „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106; „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162 ; „Killustikust katendi kihtide ehitamise juh is “, kinnita tud Maanteeameti peadirektori 22 . 11 .1 6 käskkirjaga nr 0215 ; „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001; „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006; „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006. Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS). Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “ Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord ” Teede-ja sideministeeriumi kehtivatele määrustele. Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad m aterjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. Liikluskorraldus ehituse ajal Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” nõudeid. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43, RT I, 19.07.2018, 12 , jõustunud 01.01.2019.a. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Liikluskorraldusvahendid Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” muudatus /A1:2008). Kaeviku tagasitäide Kaablikaitsetorude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse kivises pinnases liivalus paksusega 10 cm ja tihendatakse. Liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Torualuse tihendamisel tuleb saavutada elastsusmoodul vähemalt 120 MPa. Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,98. Katendi taastamine ja vertikaalplaneering Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta. Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. Asfaltsegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12. 2015. a käskkirjaga nr 0314. Killustikalused Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid: Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskkirjaga nr. 0167. Dreenkiht Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim). Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis. Haljastus Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2 m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3 m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi). Muru rajamine ja taastamine Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________ _______ /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________ Vastutav spetsialist: Marek Uiboupin Projekteerija: Ilja Galkin TINGMÄRGID Projekteeritud maasisene multitoru Projekteeritud maasisene multitoru kinnisel meetodil - puurimistoru PE D75, 1250N Projekteeritud multitoruol.oleval elektrivõrgu õhuliinil Projekteeritud perspektiivne kliendiliin - maasisene Projekteeritud perspektiivne kliendliin - õhuliin Projekteeritud mast Projekteeritud tugi Projekteeritud sidekaev Projekteeritud side jaotuskapp (kapp maapinnal) Mõõdud ca 1100x700x430mm, kõrgus maapinnast ca 1,3m Projekteeritud side vahejaotuskapp (kapp mastil) Mõõdud 700x400x300mm Projekteeritud lõpp-punkt mastil (ühenduskarp mastil Mõõdud 150x200mm) Projekteeritud lõpp-punkt soklil (kilp maapinnal) Mõõdud 450x200x130mm, kõrgus maapinnast ca 0,6m Taastatav haljasala Taastatav pinnasala PINNASALA Kinnine paigaldus mehaaniline lahtine kaeve, HALJASALA ALL mehaaniline lahtine kaeve, riigiteedega ristumisel (üks kaabel kaevikus ja torus). (üks kaabel kaevikus ja torus). Murukatte taastamine. olemasolev murukate Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik (1,0 x 1,5 m) 1.0 m 1.0 m Märkelint Märkelint 0.3 0.3 De 0.1 Puurimistoru 0.1 min 0.1 min 0.1 De (1250N, 110mm) min 0.1 min 0.1 0.4 Muru 0.4 Huumusmuld, h=10cm (tihendatult) Kaeviku tagasitäide - tihendatud kivivaba kohalik pinnas Kaeviku tagasitäide - tihendatud kivivaba kohalik pinnas Kaitsetoru D110-450N Toru alus - liiv 10cm (kivises pinnases) Kaitsetoru D110-450N Toru alus - liiv 10cm (kivises pinnases) Märkused 1.Ühisriputusse paigaldatav sideõhuliin paigaldada olemasoleva elektriõhuliini alla tagadaes tervevisangu ulatuses õhuliinide vahe min. 0,3m. 2. Tagada nõutav minimaalne vahekaugus paigaldatava sideõhuliini ja ristuva tee kõrgeima punkti vahel. Ühisriputusse paigaldatavate sideõhuliinide puhul tagada asulasiseste teedega ristumiseel min. 5,0m kõrgus teepinnast rippe madalaimas osas. 3. Riigimaanteede puhul min. 7,0m kõrgus teepinnast rippe madalaimas osas. 4. Kergliiklusteede kohal tagada min. 4,5m kõrgus rippe madalaimas osas ja haljasalade kohal min 4,0m. 5. Ehitajal on kohustus tagada sisendi ja postivahlise ripete nõutav gabariit vastavalt kehtivatele määrustele ja nõuetele. Märkused: 1. Katted taastada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniminstri 03.08.2015 määrusele nr.101 ''Tee ja teetööde kvaliteedinõuded''. 2. Ühikuta mõõdud meetrites. 3. Sõiduteede mahasõiduteede või parklate alla jäävad multitorud paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1,0m allapoole ümbritsevast teepinnast. Haljasala all peab multitoru jääma vähemalt 0,5m sügavusele. Kui multitoru paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil sundpuurmist siis peab kasutama kaitsetoru 1250N. Ristumistel Transpordiameti teedega kinnisel meetodil, Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus paigaldada kaitsetorud min 1,5m allapoole ümbritsevast teepinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga ning toru otsad tähistatakse märkepallidega. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,2m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga. Projekteerija Töö nimetus Töö tellija 4. Liivapadi kivises pinnases või kui kaevikupõhi jäetakse tasandamata. 5. Tagasitäitmisel pinnas tihendada. Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, 6. Puudest ligemal kui 2m või teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. Loksa linn, Harju maakond 7. Pärast tõid taastada pinnase ja teede endine olukord ning korrastada ehitusjäljed. Projekti kood VT2086 Märkus: Geodeetiline alusplaan koostatud Geodeesia24 OÜ poolt. Töö nr 8958-24-2. Kordinaadid L-EST 97. Kõrgus EH2000 süsteemis. Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Asendiplaan 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:500 EN-4-01  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,51 mõõtkavas 1:100 MP õhuliin Ol.olev kõrgus Proj. sideliin Asendada mast ja toed, uue masti pikkus 13m (11m maapinna peal) Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. rippegabariit 7m Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,37 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-01  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,57 mõõtkavas 1:100 Ol.olev kõrgus Asendada mast ja toed, uue masti pikkus 11m (9m maapinna peal) Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus rippegabariit 7m Projekteerija Töö nimetus Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Töö tellija Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,57 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-02  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,60 mõõtkavas 1:100 Asendada mast ja tugi, uue masti pikkus 11m (9m maapinna peal) Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. rippegabariit 7m Ol.olev kõrgus Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,60 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-03  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,64 mõõtkavas 1:100 Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. rippegabariit 7m Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,64 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-04  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,66 mõõtkavas 1:100 Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. rippegabariit 7m Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,66 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-05  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,72 mõõtkavas 1:100 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu Enefit AS rajamine, Loksa linn, Harju maakond Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,72 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 VT2101_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-06  11283 Loksa-Hara teega ristumise profiil, km 0,79 mõõtkavas 1:100 MP õhuliin Proj. sideliin Ol.olev kõrgus Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Asendada mast ja tugi, uue masti pikkus 11m (9m Projekteerija Töö nimetus Töö tellija maapinna peal) Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Enefit AS Loksa linn, Harju maakond Kogu teekatte ulatuses peab olema tagatud min. Projekti kood VT2086 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg rippegabariit 7m OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu Loksa-Hara teega km 0,79 ristumise profiil 26.04.2024 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EL10769210-0001 Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Marek Uiboupin Loksa linn, Harju maakond EP VT2086 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Ilja Galkin 1:100 EN-6-07  Ilja Galkin OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 25.07.2024 [email protected] Ringtee 12 Meie 05.08.2024 nr 7.1-2/24/5289-5 51013, Tartu, Tartu maakond Sideehitiste projekti töö nr VT2086 kooskõlastus riigitee nr 11283 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Loksa linnas Harjumaal Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud olemasolevate õhuliini mastide vahetus, sidekaevude, sidekappide ja fiiberoptilise sidekaabli multitorustikus (edaspidi tehnovõrgud) ehitamine riigitee nr 11283 Loksa – Hara tee km 0,28-0,84 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Loksa linnas Harjumaal. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 13161 Lohusuu – Maetsma tee maaüksuste piires (teemaal): - Km 0,57, km 0,60, km0,66 ja km 0,72 tehnovõrgud (maakaablid, õhukaablid) teemaal; - Km 0,37, km 0,44, km 0,50, km 0,51 ja km 0,79 tehnovõrgud (õhuliin ühisrippes oleva madalpingeliiniga) teemaal; projektiga on tagatud side õhuliini ristumisel riigiteega minimaalne kõrgus riigitee sõiduteest 7,0 m; Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME OÜ KESKKONNAPROJEKT töö nr VT2099 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Lohusuu alevik, Mustvee vald, Jõgeva maakond“ eelprojekti staadiumis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: KK_Taotlus.asice Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)