Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
01.12.2023 nr DM-124298-15
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamuse küsimine Eametsa liivakarjääri
keskkonnakaitse loa taotluse kohta
Keskkonnaamet menetleb Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875; aadress: Harju
maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) poolt esitatud Eametsa
liivakarjääri keskkonnaloa taotlust (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
menetluse nr M-124298 juurde).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,94 ha ja mäeeraldise pindala 5,07 ha.
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on üld- ja teedeehitus.
Taotletav Eametsa liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas eraomandisse
kuuluval katastriüksusel Pumba (katastritunnus 73001:003:0032) ja riigile kuuluvatel
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valitsemisel olevatel katastriüksustel Jahu
(katastritunnus: 80901:001:0075) ja Kaneeli (katastritunnus: 80901:001:0269), millede volitatud
asutuseks on Maa-amet.
Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnak ning Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskus piiranguvöönditega.
Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 4 kui mäeeraldis või selle
teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab
kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Eametsa liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse
kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja
jooksul.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Janno Kuusik
vanemspetsialist
maapõuebüroo
Lisa: DM-124298-7. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1018500
Janno Kuusik 5332 1316
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1017837-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Marina Minerals OÜ taotleb keskkonnaluba Eametsa liivakarjääri mäeeraldisele.
Eametsa liivakarjäärist väljatav materjal sobib kasutamiseks karjääri lähedusse jääva Pärnu vast
renoveeritud lennujaama ümbruse arendustööde ja Pärnu linna üldiste ehitusobjektide tarbeks.
Samuti on lähitulevikus planeeritud Pärnu jõe silla ehitus (Pärnu Raba-Lai tänava sild ehk Pärnu
kolmas sild), mille täitetöödele on Eametsa liivakarjääri täiteliiv vajalik ja kus karjäär asub
perspektiivsest ehitusobjektist vaid u 5 km kaugusel.
Arvestades perspektiivse ehitusmaavara leiukoha väiksust, siis ammendatakse keskkonnaregistris
arvele võetud täitematerjal kiiresti ning seda tõenäoliselt 1-3 suurema
ehitusobjekti raames. Sellest tulenevalt taotletakse Eametsa liivakarjääri keskkonnaluba mitte
rohkem 5 aastaks, mille jooksul ammendunud leiukoht mh korrastatakse ning tagastatakse
maaomanikule.
Parandustaotluse selgitus Puuduste kõrvaldamine vastavalt 02.05.2023 kirjale nr DM-124298-5.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Eametsa liivakarjäär
Aadress Jahu, Eametsa küla, Tori vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 1510
Katastritunnus(ed) 80901:001:0075, 80901:001:0269, 73001:003:0032
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6475179, Y: 526087
Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Jahu (80901:001:0075), Kaneeli
(80901:001:0269), Pumba (73001:003:0032). Puudutatud veekogud: Sinika kraav (VEE1148723).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 5 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 008
Maardla nimetus Eametsa
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Eametsa liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 5.07
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 5.94
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 10
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 5 tuh m³ 31.12.2022
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 8 tuh m³ 31.12.2022
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 18 tuh m³ 31.12.2022
4 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh m³ 31.12.2022
5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 9 tuh m³ 31.12.2022
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 40.80 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/514382, L.MU/515918
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.06.2025
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2022)
Geoloogiafondi number 9713
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/418
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 16.02.2023
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan__Eametsa_.pdf
3/4
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked__Eametsa_.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan__Eametsa_.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Eametsa_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA__korraldus_16.01.2023_nr_418.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: Aruanne__Eametsa_ja_Eametsa_II_.pdf
uuringu aruanne
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 7: Pumba_MU_kooskolastus_kaevandamine.asice
kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks
GIS ja CAD failid Lisa 8: isojooned_lamam.dgn
Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn
Lisa 10: piir_maeeraldis.dgn
Lisa 11: isojooned_maapind.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Keskkonnaloa taotlus Lisa 12: Eametsa_liivakarjaar_taotlus.asice
4/4
Märkused:
8.59
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
8.
9 73001:001:0228
8. 0 8.96
9.
14
Raudtee - Keskkonnaregistri Eametsa maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
25
9.
29 - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
8.
37
8.
88
9 8.98
seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
9
9.01
9.
1'9
90
0
8. 7 4. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
8.
89
21
30
8.
9.
PA-10
7.
20
0,8 9.
(tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
8,68 21
- 8. 8.57 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- 8.1
85
26
8
94
2' 8.
8.
7
8. 5
34
9.04
9
38
7.
9 9. 8.61
I
31
09
7,90
I
9
9.
9.
02.03.2022 8.72 26 8.76
N
526 100
526 200
526 300
526 400
526 500
526 600
8. 8.73
8
27
3'
8.
65
24
10'
7.
2'
2 8
I
.
8. 76
I
2
I
9. 6 9.01 8.50
97
26 9
8.
PA-2 9.
8.40
8,71
0,4 8.
22
Katend 8.48 11
8,20 30
8.36
02.03.2022
8.55
7,31
1,0 8.
85
9
9 8.59
11'
8.62
8.
7 8.51
8. 2
3
9. 0
15
9' 9
.1
5
8.79
10 8.
29 K-1a Kaardilehed nr 5332 Pärnu, 5334 Pärnu-Jaagupi
Kr
8.
8.67
77 0,1 8.79
8.49
8,53 8.50
PA-9 8.60 1,2
9
9.22
6 475 200
8
8.09 8.21
0,3 7,23
.1
8. 8. 7,20
41 94
9
8,20 Katend
8.48
7
8.00
1,1 8.68 9 9.11 20.09.2022 8.62
6,80 9 9.
21
12 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
9.
12' 73001:001:0228
8.13 20
3'
3 8.
3
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
8
7,80 8. 2 8.62
PA-8 74 Raudtee
0,2 802.03.2022 8.28
8.
8.53 8.71
8.57 8.67
8,00
- 4' 9.
69
8.16
7,60
- I 8.30 9.
15
K-2a
8.61
Nr X Y Nr X Y
7.86
17 0,3
02.03.2022
7.90
8 8 8
.7
8
.4
6 9 8.68
8.70
8,58
0,8
8.50
8.66
8.66
1 6 475 253,15 526 143,18 1' 6 475 264,54 526 126,03
8.50
4 7,48
0,5 K-6 2 6 475 229,74 526 178,43 2' 6 475 253,15 526 143,18
7,10 0,3
8.24 PA-11 0,2 9 8
.5
8,62
02.03.2022 5 0,8 9.04 3 6 475 182,17 526 242,70 3' 6 475 229,74 526 178,43
7.77
7,83
8.05
8.28
9
9
.0
7
8.72
8.71
Plokk 5 aT 8.57
8.50 8.53
7,52 8.56
7.70 - .1
0
8.42 4 6 475 146,60 526 286,71 4' 6 475 182,17 526 242,70
8.72
PA-3
8
7.97
9 8 0,3 4
8.76
5 6 475 041,85 526 206,08 5' 6 475 146,60 526 286,71
9
7.79
8,81 73001:003:0032
80901:001:0075
7.81
8,20
1,4 9.04
7.89 02.03.2022 7,11 Pumba 8.65 9.04
6 6 475 104,01 526 126,33 6' 6 475 041,85 526 206,08
9
8
Jahu 7 7.85
.5
6
9.12
8.54 8.64 8.56
7.73 8.
99 8.57 8.56 8.62 7 6 475 142,17 526 211,89 7' 6 475 104,01 526 126,33
5'
9
7.77 7 9 8
.9
9 8.81
8.69
22' 8.64
8.50
8.78
8.56
8.74 8.74
7.77 8
A 8 6 475 181,67 526 184,07 8' 6 475 116,31 526 110,56
8.28 8 8.
.9 81 9.07
5
8.
80 8
8.78 9 6 475 162,85 526 142,55 9' 6 475 210,09 526 106,27
.6
8 7 73 8 0 K-3a
8.76
8 . 10 6 475 209,71 526 127,41 10' 6 475 228,19 526 409,69
Plokk 1 aT 00 .
5 2
1
0,4 8.65
7
3 8.59
38
7.88 8,48
1:
8.
8.51 8.49
0,6 11 6 475 221,22 526 423,17 11' 6 475 221,22 526 423,17
48
7
8
d
PA-5 7.69
00 22 7,48 8.69
e
6.
Plokk 2 aT
ta
7.98
0,9 8 8.86
a
1:
9
ra
7,71
st
Tiik
13
46
12 6 475 186,40 526 490,52 12' 6 475 186,40 526 490,52
71
0,2 14 8.41 K-5 K-10
39
8.
ka
7.
8 8.57
8
0,2
7.
.4
.3
K-7
62
- 0,4
o
8' Katend 8.71 87 7
7
8 8,54
9.
7,50 7.78 Tiik .
0 8.59 8,71 0,3 13 6 475 107,67 526 642,75 13' 6 475 107,67 526 642,75
67
80
4 8.78 0,9 8,53
8. 1,2 I'
7.
9.
02.03.2022 Aj T 8 8.53
7,44 8.72
1,1
8
.
Aj s 4 7,11
. e
8.
86
nt
7,13 14 6 475 064,22 526 613,52 14' 6 475 064,22 526 613,52
6 7.
8.77
H r aa 21'
8
8
7 99 8. 8.61
Katend 58
8. 10 8. 15 6 475 009,67 526 576,19 15' 6 475 009,67 526 576,19
7' 6.45
70
l
it 8.
63 8.46
8.32
8.36 Plokk 3 aT 41 8. 8.69 6 475 100 13'
33
8 ee 21 7. 7. 8
73
7
7 8.49
.
16 6 474 977,34 526 553,38 16' 6 474 977,34 526 553,38
8.
73 8.43 88
8.
35
8
. 37 8.35
Plokk 4 aT
6.
2 8 7.
.9 73001:003:0051 3 26
40
17 6 474 974,38 526 544,39 17' 6 474 974,38 526 544,39
0
7 8
8.
.4
.8 7.
6
8 19
Trafo
8
4
Katend
80901:001:0269
.8
8
28
8
.2
47
18
7 7.01
7
TP
18 6 474 978,91 526 534,91 18' 6 474 978,91 526 534,91
8.
.
7
1
8
9.
8
7.
7
8 9 7.45 8
49
7. 8.52
.5
2 8
8.
29 Kaneeli
9.
9 7.06
7
6 8
7
8 9
19 6 475 021,27 526 480,07 19' 6 475 021,27 526 480,07
7
.
33 8 8.28
.9 .3
.0
8 7.
2 7 4
8
3
3
4
7
8 7. .8 .5
9
0 8
85 7 8.26
Muda
73001:003:0052 7.
78
20 6 475 061,53 526 432,63 20' 6 475 061,53 526 432,63
8.56 8.81 8
8 8 8
. 7.
L1
.5
8
Koopa 7.
73 2
9
2 10 7
6.86
8.59 21 6 475 103,35 526 383,35 21' 6 475 103,35 526 383,35
33
8
8
8 .8 8. 8
8 8.
.7 5 8. 22 7.18
8
27
ee
31
8.
4
8 22 6 475 126,61 526 354,50 22' 6 475 126,61 526 354,50
36
Õu
73001:003:0050
50
.
t
8 7,00 7. 46
6
7. 01 7.
89 7,30 .9
20' 7.22
33
8
a
8
00
Tiidu 20.09.2022 42 23' 6 475 136,04 526 342,80
8
.4
8.
7 02.03.2022
.0 8.
3
Muda 14
8
7 A
35 m
.8 4
3:
H 7 8
29
.
aa4
8.81
7
4 .6 1 8.
uj9.3
8 2
9 52
Pindala 5,07 ha
7.
.4
20
63
00
Kr 5 7
PA-4 .
8
8
K-4
8.
9.
6 6.68
0,6
1:
8
8 . 8 0,2
1
8 8
14' Pindala 5,94 ha
26
8,20 K-8
.5
nn
.2 8
0 8,36
8
7.
8.26
0,7
7
8
1,1
00
1,0
.2
Kelder .9
6,50 8 8,40
1
3
Le
.
39 7,16
7
8 8 8
8. 7 0,9
73
.0 8 .
8
06 2 8. .6 13 25
7. 6,80
88
7
aa 3
8 3
14
7.18
45
.0 8 8.72
7
7.
nu 098
3 .2
8.
m
8 8
8
58
r
7 .3
8
.6 8.
8
11
7
8
K
.7
1
17
8 Muda
9
8.
6
8 7 8.25
en 1:
.6 .5 8
j
8
8 .
Mäeeraldise läänepoolne lahustükk pindalaga 1,53 ha
5
14
7 8 8 3
80901:001:0081
8
20
3
03
7.79 .2 9
7.
4
8
7 7.
6.
5 .
03
Kelder 7
6'
00
8. 8
1:
8.
8 8.55
75
Suhkru .8
Mäeeraldise idapoolne lahustükk pindalaga 3,54 ha
nu :
8 3 8.60
.
1: .23
1 18
8
8
9. 0
är 1
8.
l
9 8 .8
7 .2 7.05
9
8
0
P 90
.9 2
24
3 8 8
8. .9 8 .0
8
3
8 66 5 .3
80
8. 4
90
7.
11 8
.3 19'
8 Mäeeraldise teenindusmaa läänepoolne lahustükk pindalaga 2,23 ha
85
7 4
I
80901:001:0097 8
80
.
3
B 8 8 8
I
et .1 .3
8 7 8.17
Mäeeraldise teenindusmaa idapoolne lahustükk pindalaga 3,71 ha
'
8
Väike-Tiidu 8 19
8
7
.7
4 8
16
7. 16
8.
07
.7
8.
7. 7 8 8.39
15
84
8
6.
.8 30
88
7.
80901:001:0094 0 K-9
7
8.
7.
81 7 6.91
07 0,3
Teega seotud piirangud .
9
5
8.17
7.
15
08
Tuleviku 8,22
7
8 17.10.2022
87
7
.5
9.
8.
1 1,1
29
09
7.
.
A 7 6,82
29
.
9.
89
6 475 000
7
89
9
1 8.
35 8 15'
9
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7. Bet500
8
88
7.82
7
8
Elektripaigaldise kaitsevöönd
.8
.7 H=5.86
8
8 8
9
0
8
.7
6 6.66
1 8
.6
7.
98
8
8
.3
6
Muda
7.
64
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 A
7.
53
8
I
7
18' 6.14
I
8
Sideehitise kaitsevöönd .5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
I
1 8
'
8
90
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) .3
8.
7. 1
81
33
18
8.
15
8
.3
2
8 8.
16 Eametsa liivakarjäär Mäeeraldise plaan
I I' Geoloogilise läbilõike joon 8
.4
17
7.
8
7 .6
80
Tori vald, Pärnu maakond
39
5
8
Puuraugu nr
8.
.6
1 PA-4 75
6 Maapinna samakõrgusjoon, m 0,6 Katendi paksus, m
7
17' 16' 8.
7
8
8
8,20 Suudme abs kõrgus, m
80
7.
5.
15
r
1,1 Kasuliku kihi paksus, m
K
8
7 6,50 . 7
65
1
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Lamami abs kõrgus, m 6
8
.0
B
8.
e
t
8
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
.7
0
80901:001:0269 K-5 Kaevandi nr 8
.6
6
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0,2 Katendi paksus, m 8
Kaneeli 8,54 Suudme abs kõrgus, m 0 50 100 m .6
5
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
0,9 Mõõtkava 1 : 1000
7,50
7,44 Kasuliku kihi paksus, m (esindaja nimi ja allkiri)
02.03.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Lamami abs kõrgus, m
8.
64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W Trafo E
73001:003:0051
m m
10 10
Tsenr
taai
ltee Kaneeli Raudtee Kasvukiht Savi Teekaitsevöönd
Pumba
Jahu 0010
:01:1487 73001:001:0228
73 73001:003:0032 80901:001:0269
80901:001:0075
PA-3
K-10
9 8,81 9 Täiteliiv Saviliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd
K-3a K-5 8,71 K-7
8,48 8,54 8,53
Plokk 1 aT 0,3 0,2 0,4 0,3
vt. 8,20 m Täiteliiv/ülipeen Saviliivmoreen Liinirajatise kaitsevöönd
PA-11 02.03.2022 PA-3a-1 PA-5-1 K-10-1
0,4 K-7-1
8 7,83 PA-3-1 Kr. 0,0 Kr. 0,0 Kr. 0,0 8
Kr. 0,0 0,6 St. 2,3
Plokk 5 aT Plokk 3 aT St. 11,3
0,8 Kr. 0,0
St. 1,7
Plokk 1 aT St. 12,0 0,8 EL TL St. 17,2
EL Ehitusliiv Liivsavimoreen
TL 1,0 1,1 1,3 TL 1,1
0,5 Plokk 2 aT PA-3a-2 1,2 T K-10-2
vt. 7,10 m 1,4 1,2
02.03.20220,7 1,7 Kr. 0,0 Kr. 0,0 K-7-2
7 St. 3,1 1,6 Kr. 0,0 1,4 7
1,4 St. 9,1 Turvas
EL 1,7 TL St. 11,0 1,5
1,6
TL
PA-3a-3 K-10-4
Kr. 0,0 Kr. 0,0
St. 10,5 St. 9,5
6 6
TL TL
2,0 3,2 PA-9 Puuraugu nr K-10 Kaevandi nr
8,20 Suudme abs kõrgus, m 8,71 Suudme abs kõrgus, m
5 5 0,3 0,4
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 7,80 m K-10-1 Proovi number
Mõõtmise kuupäev 02.03.2022
PA-9-1 Proovi number Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, %
4,0 0,8
Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, % St. 1,7 Savi- ja tolmusisaldus, %
St. 38,6 Savi- ja tolmusisaldus, % EL EL - ehitusliiv
TL TL - täiteliiv
4 4
1,4 Proovitud intervall, m
Proovitud intervall, m
1,7 Kaevandi sügavus, m
3 3 2,0 Puuraugu sügavus, m
Läbilõige II-II' Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
NW SE Kaneeli
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
m 80901:001:0269
m
Kaevandamisel jäetav nõlva hoidetervik (läbilõigetel tinglik)
11 11
Nõlvus vee peal 1 : 2, vee all 1 : 5
Keskmine uuringuaegne veetase ja veetase maavara ammendamisel
Trafo
Läbilõige III-III' (plokkide 1, 2 aT abs 7,5 ja plokkide 3, 4 aT abs 7,1 m)
73001:003:0051
10 10
0050
Jahu
SE
003:
NW
du
80901:001:0075
m
i
m
Ti
73001:
9 9 10 Raudtee 10
PA-9 PA-4 73001:001:0228
Plokk 1 aT 8,20 Pumba Kaneeli
8,20
73001:003:0032 80901:001:0269 0 50 100 m
PA-11 Lennujaama tee L1
8 0,3 7,83 8 9 80901:001:0317 9
vt. 7,80 m K-1a K-5
02.03.2022
Plokk 1 aT 0,6 8,53 8,54
PA-9-1 K-9
Kr. 0,0 0,5 vt. 7,30 m PA-4-1 0,1 0,2 8,22 Märkused:
02.03.2022
St. 38,6 vt. 7,10 m
Plokk 2 aT Kr. 0,0 K-1a-1 K-5-1 K-9-1
02.03.20220,7
7 Plokk 2 aT TL St. 24,2 7 8 Kr. 0,0 Kr. 0,0 0,3 Kr. 0,0 8
1,4 TL St. 5,3 Plokk 5 aT Plokk 3 aT St. 11,3 St. 11,9
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
0,9 TL TL TL 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1,7
1,1 - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
vt. 7,20 m1,3 K-1a-2 seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
20.09.2022 Kr. 0,0
6 2,0 6 7 7
1,4 St. 8,7 1,4 3. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
1,4
2,0 TL Plokk 4 aT (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
1,6 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5 5 6 6
Eametsa liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Tori vald, Pärnu maakond I-I'...III-III'
4 4,0 4 5 5
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
3 3 4 4
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/
Märkused:
8.59
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
8.
9 73001:001:0228
8. 0 8.96
9.
14
Raudtee - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
25
9.
29 seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
8.
37
8.
88
9 8.98
4. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
9
9.01
9.
1'9
90
0
8. 7 (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
8.
89
21
30
8.
9.
7.
20
9.
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
21
8. 8.57
8.
85
1
26
8
94
2' 8.
8.
7
8. 5
34
9.04
9
38
7.
9 9.
31
8.61
09
9
9.
9.
8.72 26 8.76
N
526 100
526 200
526 300
526 400
526 500
526 600
8. 8.73
8
27
8.20 3'
8.
65
24
10'
7.
2'
2 8
.
8. 76
2
9. 6 9.01 8.50
97
26 9
8.
9.
8.40
8.
30
22
Katend 8.48 11
8.
85
9
9 8.59
11'
8.62
8.
7
8. 2
3
9. 0
15
9' 9
.1
5
8.79
10 8.20 8.20
8.
29
8 Kaardilehed nr 5332 Pärnu, 5334 Pärnu-Jaagupi
8
Kr
8. 7.80 8.45 8.79
77
8.60
9
9.22
6 475 200
8
8.09
.1
8. 8.
41 94
9
8.48
Katend
8.00
8.68 9 9.11 8.62
9 9
9.
.
21
12 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
12' 73001:001:0228
8.13 20
3'
3 8.
3
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
8
8. 2 8.62
74
8 Raudtee 8.67
8.
4' 9.
69
15
8.16 9.
17
Nr X Y Nr X Y
7.86 8.20 8.20 8.20
7.90
8 8
.7
8
.4
6 9 8.68
8.70
7.80 7.80 7.80
8.66
8.66
1 6 475 253,15 526 143,18 1' 6 475 264,54 526 126,03
8 8.50
4
2 6 475 229,74 526 178,43 2' 6 475 253,15 526 143,18
8
9 8
.5
8.24
7.77
5 8 9.04 3 6 475 182,17 526 242,70 3' 6 475 229,74 526 178,43
9
.0 8.56
7
9
7.70
.1
0
8.42 4 6 475 146,60 526 286,71 4' 6 475 182,17 526 242,70
8.72
8
7.97
9 4
8.76
5 6 475 041,85 526 206,08 5' 6 475 146,60 526 286,71
9
7.79
73001:003:0032
80901:001:0075
7.81 9.04
7.89 Pumba 9.04
6 6 475 104,01 526 126,33 6' 6 475 041,85 526 206,08
9
8
Jahu 7 .5
6
8 9.12
7.73
8.20 8.20
8.
99 8.57 8.56 7 6 475 142,17 526 211,89 7' 6 475 104,01 526 126,33
5'
9
7.77
9 8
.9
9 8.81
8.69
22' 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 8
8.74
7.77 8
A 8 6 475 181,67 526 184,07 8' 6 475 116,31 526 110,56
8 8.
.9 81 9.07
5
8.
80 8
9 6 475 162,85 526 142,55 9' 6 475 210,09 526 106,27
.6
73 8 0
8
8 8 . 1 10 6 475 209,71 526 127,41 10' 6 475 228,19 526 409,69
00 .
5 2
7
3
38
7.88
Metsamaa 1: Metsamaa
8.
8
11 6 475 221,22 526 423,17 11' 6 475 221,22 526 423,17
48
7
d
00 22
e
6.
ta
7.98
Pindala 2,23 ha 8.86
Pindala 3,71 ha
a
1:
9
8
ra
st
Tiik
13
46
12 6 475 186,40 526 490,52 12' 6 475 186,40 526 490,52
71
14
39
8.
ka
7.
8
8
7.
.4
.3
62
o
8' 8.71 87 7
7
8
9.
.
Tiik 0
13 6 475 107,67 526 642,75 13' 6 475 107,67 526 642,75
67
80
4
8.
7.
9.
Aj T 8
8
. 4
8.20 8.20 8.20 Aj se
8.
.
86
nt 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 14 6 475 064,22 526 613,52 14' 6 475 064,22 526 613,52
6 7 8 H 8. r aa 21'
8
8. 10 15 6 475 009,67 526 576,19 15' 6 475 009,67 526 576,19
6 475 100 13'
70
6. l 8.
7' 45 it
ee 21
7.
63
8
7
7.
73 88 16 6 474 977,34 526 553,38 16' 6 474 977,34 526 553,38
35
8
.
6.
2 8
.9 73001:003:0051 3
40
17 6 474 974,38 526 544,39 17' 6 474 974,38 526 544,39
0
7 8
8.
.4
.8
6
8
Trafo
4
Katend
80901:001:0269
.8
8
47
7
7
.8 TP
18 6 474 978,91 526 534,91 18' 6 474 978,91 526 534,91
9.
8
7
8 9
49
.5
2 8 Kaneeli
9.
7
8
6
.9
3 8
19 6 475 021,27 526 480,07 19' 6 475 021,27 526 480,07
7. .8
9
0
85 7
73001:003:0052 7.
78
20 6 475 061,53 526 432,63 20' 6 475 061,53 526 432,63
8.20 8.20
8 8.81 8
8 8 8 7.99 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80
.
L1
.5
8
Koopa 7.
73 2
8
9
2 21 6 475 103,35 526 383,35 21' 6 475 103,35 526 383,35
8
8 .8
.7 5
ee
4 8 22 6 475 126,61 526 354,50 22' 6 475 126,61 526 354,50
36
Õu
73001:003:0050
50
6.
t
8
.9
20'
33
8
a
8
00
Tiidu .4 23' 6 475 136,04 526 342,80
8.
3
14
8
A
35 m
3:
H 7 8
.
34
8.81 .6 1 8.
aa
8 2
9 52
Pindala 5,07 ha
.
.4
20
nu 9
00
Kr 5 7
j
.8
9.
6
1:
8
8 . 8
8.26 8
8
8
14' Pindala 5,94 ha
00
en
Kelder .9
8. 3
39
7
8. 8
73
L
8 .
8
06 8. .6 13
88
aa 3
8 3
.0 8 8.72
7
nu 098
3 .2
m
8 8
8
r
7 .3 .6
8 7.80 7.80 7.80 7.80
K
1
17
9
8 7
en 1:
.6 .5 8
j
8 .
Mäeeraldise läänepoolne lahustükk pindalaga 1,53 ha
5 7
80901:001:0081 8 8 3
20
3
03
7.79 .2 7 8
6.
5 .
03
Kelder 7
6'
00
8. 8
1:
8.
8
75
Suhkru .8
Mäeeraldise idapoolne lahustükk pindalaga 3,54 ha
nu :
8 3
.
1: .23
1
8
8
9. 0
är 1
l
9 8 .8
7 .2
9
8
0
P 90
.9 2
24
3 8 8
8. .9 8 .0
3
8 66 5 .3
80
8. 4
90
7.
11 8
.3 19'
8 Mäeeraldise teenindusmaa läänepoolne lahustükk pindalaga 2,23 ha
85
7 4
80901:001:0097 8
80
.
3
B 8 8 8
et .1 .3
8 7 8 Mäeeraldise teenindusmaa idapoolne lahustükk pindalaga 3,71 ha
Väike-Tiidu 8 19
8
7
.7
4
.7
7. 7 8
15
84
8
6.
.8
88
80901:001:0094
7. 0 7.80 7.80
7.
81 7
.
9
5
15
08
Tuleviku
7
8
87
.5
9.
8.
1
29
09
7.
.
A 7
29
.
9.
89
6 475 000
89
9
8.
35
15'
9
7. Bet500
8
88
7
8
.8
.7 H=5.86
8
8 8
9
0
8
.7
6
7.
98 8
8 .3
.6
6
8 7. 6
A 53
Metsamaa (pindala 5,94 ha) 8
8
8
.5
1
18' 6.14
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
90
.3
8.
7. 1
81
33
18
8.
15
1
8
.3
2
8
8
8.
16 Eametsa liivakarjäär Korrastatud ala plaan
.4
17
7.
8
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Teega seotud piirangud 7 .6
80
Tori vald, Pärnu maakond
39
5
8
8.
.6
75
7
17' 16' 8.
7
8
8
80
7.
1
5.
15
r
K
8 7
.
65
1
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6
8
.0
B
8.
Elektripaigaldise kaitsevöönd e
t
8
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
.7
0
16 Maapinna samakõrgusjoon, m 8
.6 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
6
8
0 50 100 m .6
5
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
80901:001:0269 Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Sideehitise kaitsevöönd
8.
Kaneeli
64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ (edaspidi arendaja) on ehitusmaavarade leiukohtade arendamise ja
realiseerimisega tegelev ettevõte, kelle eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning
linnade ehitus- ja täitematerjalide varustuskindlus nende läheduses.
Eametsa liivakarjäärist väljatav materjal sobib kasutamiseks karjääri lähedusse jääva Pärnu vast
renoveeritud lennujaama ümbruse arendustööde ja Pärnu linna üldiste ehitusobjektide tarbeks.
Samuti on lähitulevikus planeeritud Pärnu jõe silla ehitus (Pärnu Raba-Lai tänava sild ehk Pärnu
kolmas sild), mille täitetöödele on Eametsa liivakarjääri täiteliiv vajalik ja kus karjäär asub
perspektiivsest ehitusobjektist vaid u 5 km kaugusel.
Joonis 1.1 Taotletava Eametsa liivakarjääri asukoha skeem Pärnu kolmanda silla suhtes
(kasutatud Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust)
Arvestades Pärnu linna ehitusmahtusid (sh Via Baltica ja Rail Baltica), suureneb piirkonna
ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning vajaliku täitematerjali mahu tagamiseks on oluline
kasutusele võtta täiendavaid leiukohti, eelistatult ehitusobjektide läheduses.
Taotletav Eametsa liivakarjäär paikneb Pärnu kesklinnast vaid ca 4 – 5 km kaugusel. Kasutades
karjäärist väljatavat materjali selle vahetus läheduses aitab minimeerida materjali transpordiga
kaasnevat keskkonnamõju ning vähendada objektide ehitusmaksumust.
Kavandatav Eametsa liivakarjäär on väga väike, mille mäeeraldis paikneb kahe lahustükina
hõlmates täiteliiva varuplokke nr. 1 – 5 kogumahuga 43 tuh m3, s.o u 75 tuh tonni.
Arvestades perspektiivse ehitusmaavara leiukoha väiksust, siis ammendatakse
keskkonnaregistris arvele võetud täitematerjal kiiresti ning seda tõenäoliselt 1-3 suurema
ehitusobjekti raames. Sellest tulenevalt taotletakse Eametsa liivakarjääri keskkonnaluba mitte
rohkem 5 aastaks, mille jooksul ammendunud leiukoht mh korrastatakse ning tagastatakse
maaomanikule.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Eametsa liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas,
jäädes riigile kuuluvatele Jahu (tunnus 80901:001:0075, 100% maatulundusmaa) ja Kaneeli
(tunnus 80901:001:0269, 100% tootmismaa) ning eraomandisse kuuluvale Pumba (tunnus
73001:003:0032, 100% tootmismaa) kinnistule. Riigiomandisse kuuluvate kinnistute
valitsejaks on Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet.
Pärnu maakonda läbib kaks riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega Tallinn-Pärnu suunalist
transpordikoridori – Rail Baltica (RB) raudteetrass ning Via Baltica (VB) maanteetrass. RB
trass kulgeb taotletavast mäeeraldisest ca 7 km ning VB trass ca 2 km kaugusel idas.
Joonis 2.1 Uuringuruumide ja mäeeraldise asukoha skeem RB ja VB trasside suhtes (kasutatud
Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust)
Eametsa liivakarjääri mäeeraldis koosneb kahest lahustükist (lääne- ja idapoolne) pindaladega
1,53 ha ja 3,54 ha vastavalt (mäeeraldise kogupindala 5,07 ha). Taotletava mäeeraldise näol on
tegemist valdavalt metsamaaga, mis on suuremas osas võsastunud. Maapinna reljeef on
võrdlemisi tasane. Esinevad mitmed väiksed veekogud, mis võivad olla sinna tekkinud
kunagise kaevandamise tagajärjel. Maapinna abs kõrgused jäävad valdavalt 7 – 9 m vahemikku.
Taotletava mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70) piiranguvöönditega.
Pärnu lennujaam (tunnus 80901:001:0983) asub taotletavast mäeeraldisest vahetult idas.
Eametsa liivakarjääri mäeeraldise lahustükkide vahelisel alal kulgevad Elektrilevi OÜ-le
kuuluv elektrimaakaabelliin SPOONI:SAV (tunnus KKL241420499) ning Eesti Lairiba
Arenduse SA-le kuuluv valguskaabel ELA122 (tunnus 7307328; vid ELA122). Kaitsevööndite
kattumisi Eametsa liivakarjääri mäeeraldisega ei esine.
Taotletava mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub kirdepiiril ca 10 m ulatuses Tsentraali tee
ning idapoolne lahustükk kagus ca 15 m ulatuses Lennuvälja kõrvalmaantee kaitsevööndiga.
Mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 200 m kaugusel läänes voolab Sauga jõgi (tunnus
VEE1148700), mille kalda piiranguvöönd jääb mäeeraldisest ca 100 m kaugusele.
Mäeeraldise idapoolsest lahustükist ca 150 m kaugusele kirdesse jääb II kategooria kaitsealuse
liigi Accipiter gentilis (kanakull, tunnus KLO9128098) püsielupaik, samal alal paikneb ka
Lennuvälja kanakulli püsielupaik (tunnus KLO3000688).
Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Eametsa liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m
kaugusel loodes, jäädes Palmimetsa tee 4 (tunnus 15904:003:1280) ja Rallimaa (tunnus
15904:003:0847) kinnistutele, mis asuvad teisel pool Sauga jõge (tunnus VEE1148700).
Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes
Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Eametsa liivamaardlat on uuritud ühel korral (2022. aastal) ning uuringu tulemused on esitatud
aruandes „Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.12.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207, EGF: 9713).
Taotletav Eametsa liivakarjäär asub Liivi lahe rannikumadaliku loodeosas, millele on
iseloomulikud meretekkelised pinnavormid. Mäeeraldis jääb Litoriinamere tasandikule, kus
levivad Litoriinamere basseinis settinud ülipeeneteralised orgaanika sisaldusega tolmliivad.
Valdavalt moodustavad alal leiduva liiva kompleksi hallid ja beežid orgaanikat sisaldavad
savikad, ülipeeneteralised aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka
pindalaliselt on ühtlane. Jämefraktsioon liivas puudub. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedi-
näitajad on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Eametsa liivakarjääris leiduva täiteliiva keskmised põhinäitajad
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52)
Veerised Kruus Liiv Peenosis Kruus Liiv Peenosis
>64 2...64 0,063...2 <0,063 ≥31,5 0,063...31,5 <0,063
Plokid 1 aT ja 2 aT, %
min 0,0 0,2 60,9 12,0 0,0 61,4 12,0
max 0,0 4,0 87,2 38,6 0,0 88,0 38,6
keskmine 0,0 1,4 76,8 21,8 0,0 78,2 21,8
Plokid 3 aT, 4 aT ja 5 aT, %
min 0,0 0,0 83,8 5,3 0,0 84,0 5,3
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52)
Veerised Kruus Liiv Peenosis Kruus Liiv Peenosis
>64 2...64 0,063...2 <0,063 ≥31,5 0,063...31,5 <0,063
max 0,0 0,6 94,6 16,0 0,0 94,7 16,0
keskmine 0,0 0,2 90,3 9,5 0,0 90,5 9,5
Katendi moodustab taotletaval mäeeraldisel 0,1 – 0,9 m (keskmiselt 0,3 – 0,6 m) paksune
mullakiht. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab Eametsa liivakarjääri kasuliku kihi, mille
paksus on uuringupunktide andmeil keskmiselt 0,6 – 1,4 m.
Liivalasundi lamamiks on jääjärveliste- ja liustikusetete kompleks, mis on esindatud savi ja
liivsavimoreeniga. Kasuliku kihi lamamipind tõuseb põhja ja lääne suunas, jäädes abs kõrguste
6,5 – 7,5 m vahemikku.
Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekiht, mis
koosneb valdavalt merelistest setetest (liiv, peenliiv). Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega
morees, milles võib esineda liivakamaid ja kruusakamaid parema veeandvusega vahekihte ja
läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitud sademetest. Uuringuaegsete mõõtmiste
andmetel jäi põhjaveetase 0,2 – 1,3 m sügavusele maapinnast, abs kõrguste 6,6 – 8,2 m
vahemikku (keskmiselt 7,1 ja 7,5 m).
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletav Eametsa liivakarjäär koosneb kahest lahustükist, mäeeraldise teenindusmaa
kogupindala on 5,94 ha (lahustükid pindaladega 2,23 ha ja 3,71 ha), sh mäeeraldis kogu-
pindalaga 5,07 ha (lahustükid pindaladega 1,53 ha ja 3,54 ha). Taotletav mäeeraldis hõlmab
täielikult Eametsa maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 – 5 aT.
▪ Maavara varuplokid 1 (veepealne) ja 2 (veealune) asuvad riigile kuuluval Jahu
maaüksusel, varu 13 tuh m3
▪ Maavara varuplokid 3 (veepealne) ja 4 (veealune) asuvad riigile kuuluval Kaneeli
maaüksuse, varu 21 tuh m3
▪ Maavara varuplokk nr 5 (veepealne) asub eraomandis oleval Pumba nimelisel
maaüksusel, varu 9 tuh m3
Kogu taotletav maavaravaru ei ole kaevandatav, kuivõ1rd külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Mäeeraldisel lasuva täiteliiva ja
katendi looduslik varisemisnurk veepealses osas on 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 5. Nõlva-
tervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning
tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Eametsa liivakarjääris (seisuga 31.12.2022. a.)
Taotletav Taotletav
Ploki
Plokk Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu
pindala, ha
tuh m3 kogus, tuh m3
1 aT 1,53 5,0 0,5 4,5
Täiteliiv
2 aT 1,53 8,0 0,6 7,4
Taotletav Taotletav
Ploki 3
Plokk Maavara varu kogus, Kadu, tuh m kaevandatav varu
pindala, ha
tuh m3 kogus, tuh m3
3 aT 2,61 18,0 0,6 17,4
4 aT 2,61 Täiteliiv 3,0 0,1 2,9
5 aT 0,93 9,0 0,4 8,6
Kokku 43,0 2,2 40,8
*sh veealune varu taotletava kogusega 11 tuh m3, kaevandatav 10,3 tuh m3 (2 ja 4 aT).
Võttes arvesse, et Eametsa liivakarjäär ekspluateeritakse lõpuni ja korrastatakse 5 aastaga, siis
kaevandatakse aastas keskmiselt u 10 tuh m3 maavara (realiseeritakse 4 aastaga) ja u 1 aasta
kulub karjääri korrastamistöödele ning maaomanikule tagastamiseks.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava katendi kogus, selle ladustamine ja kasutamise
eesmärk. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Eametsa liivakarjääris täiteliiva väljamiseks on soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda 7300110 Tsentraali teed ning karjäär asub Pärnu linna
läheduses. Kasulikku kihti katab katend keskmise paksusega 0,3 m ning kasulik kiht on
väljatav kahe astmega (veepealne ja veealune varu eraldi) ilma veetaset alandamata.
Mäeeraldisel leiduva katendi moodustab täies ulatuses kasvukiht kogumahuga 17 tuh m3
(läänepoolsel lahustükil 8 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 9 tuh m3). Karjääri avamisel tuleb
mäeeraldiselt esmalt langetada mäeeraldisel kasvavad puud ja võsa, vajadusel juurida kännud
ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ekskavaatori või
buldooseriga ning ladustada mäetööde arenedes mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgus-
tesse aunadesse. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada karjääri
hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid
tihendada. Korrastamistöödeks mittevajalik katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale
seadusele.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Eametsa liivakarjääris võimalik kasulik
kiht väljata veetaset alandamata. Kaevandamine toimub kahe astmega (veealune ja veepealne
varu eraldi) kasutades ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning
transporditakse karjäärist välja. Veealuse materjali väljamisel tuleb see esmalt tõsta vallidesse
nõrguma. Peale nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurautode kasti.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Eametsa liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei
asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte
ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70) piiranguvöönditega.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Eametsa liivakarjääris kaevandamisel tekib müra
peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav
müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – ekskavaator, kallurauto, (buldooser).
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 500 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Eametsa liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne
müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(500) = 52 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates
majapidamistes Papsaare külas asuvatel Palmimetsa tee 4 (tunnus 15903:003:1281) ja Rallimaa
(tunnus 15903:003:0847) kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal elamutele lähimas punktis
töötamisel tasemele kuni 52 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Silmas tuleb
pidada, et arvutuses pole arvestatud ühegi müra levikut takistava meetmega. Sellest tulenevalt
pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme
levimist ega piirnormide ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Ülenormatiivne
müra levib reeglina peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni
ca 40 m raadiuses.
Arvutuse kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva
mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust
suuremaks või esineb kaebusi kohalike elanike poolt, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida
kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud
tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud
akrediteeritud mõõtja poolt.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 12 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,0108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Eametsa liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes
Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule. VEKA andmetel on tegemist 65 m sügava puur-
kaevuga ning võttes arvesse asjaolu, et Eametsa liivakarjääris toimub kaevandamine veetaset
alandamata, siis puudub ka oluline mõju Tuleviku kinnistu veevarustusele.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus minimeeritud ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Eametsa liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik
materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud
maa korrastamiseks. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletaval mäeeraldisel on keskmine uuringuaegne põhjavee taseme abs kõrgus 7,1 – 7,5 m,
mistõttu ei ole mäeeraldisele võimalik moodustada Keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr
12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”
kehtestatud nõuetele vastavat veekogu.
Kuivõrd taotletav ala on valdavalt metsamaa, siis on Eametsa liivakarjääri mõlemal lahustükil
soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks – mäeeraldisele ja selle
teenindusmaale moodustatava metsamaa pindala on 5,94 ha.
Kaevandatud maa korrastamisel metsamaaks tuleb veenduda, et põhjavesi jääks maapinnast
vähemalt 0,7 m sügavusele – seega on ammendatud ala täitmiseks vajaliku materjali kogus ca
40 tuh m3, millest mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht moodustab 17 tuh m3. Eametsa
liivakarjääri korrastamisel on otstarbekas kasutada maksimaalses ulatuses katendist tulevat
materjali kui ka teisi inertseid püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud mahud ja
täitmiseks vajaliku materjalid määratakse korrastamise projektis. Tehnoloogiline korrastamise
tööd on mõistlik teha järk-järgult paralleelselt kaevandamisega.
Eametsa liivakarjääri korrastamise eeldatav maksumus jääb tasemele 4 000 eur/ha ehk
summaarselt ca 20 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/
Marina Minerals OÜ
Juhatuse liige
Taotluse koostas 22.03.2023. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
16. veebruar 2023 nr 1-17/23/418
Pärnu maakonna Eametsa liivamaardla
registrisse kandmine
OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Marina Minerals OÜ volitusel Maa-ametile Eametsa ja
Eametsa II uuringuruumide piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande
(saabunud 23.01.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/1453). Aruanne on koostatud geoloogilise
uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 17.01.2022 andnud korraldusega nr DM-116836-19
Eametsa uuringuruumi loa nr L.MU/514382 ja 20.06.2022 korraldusega nr DM-119760-19
Eametsa II uuringuruumi loa nr L.MU/515918).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. kuni 5. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas
Tori vallas Eametsa külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pumba (katastritunnus
73001:003:0032) ja riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Jahu (katastritunnus: 80901:001:0075) ja Kaneeli (katastritunnus:
80901:001:0269), millede volitatud asutuseks on Maa-amet.
Aruandes moodustatud plokkide 3. ja 4. varuala piir ulatub kaguservas kuni 16 m ulatuses
väljapoole Eametsa II uuringuruumi piiri. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“
(edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt on ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud
juhtudel lubatud moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Liiva
tarbevaru uuringuvõrgu nõutav tihedus on 200 m. Arvestades vajadust maavara säästlikult
kasutada arvati varu hulka ka riigitee nr 19125 Lennuvälja tee kaitsevööndisse jääv varu kuni 13
m kauguseni maantee teekatte servast. Transpordiamet on kooskõlastanud täiendava liiva arvele
võtmise aktiivse tarbevaruna Eametsa II uuringuruumist väljapool Lennuvälja tee kaitsevööndis
Kaneeli kinnistu piires oma 25.10.2022 kirjaga nr 7.1-7/22/22556-2 tingimustel, et tulevasel
maavara kaevandamisel ja pärast kaevandamist peavad olema kasutusele võetud meetmed, mis
takistavad peenliiva jm pinnase kandumist Pärnu lennuvälja kaitsevööndisse. Enne
kaevandustööde alustamist tuleb tööde teostamine kooskõlastada AS-i Tallinna Lennujaam Pärnu
lennujaamaga. Eametsa II uuringuruumi varude arvele võtmine ja kinnitamine aktiivse
tarbevaruna võib toimuda väljaspool teemaad riigitee 19125 kaitsevööndis, vähemalt 13 m
kaugusel teekatte servast. Tulevane kaevandamisloa taotlus tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
Aruandes moodustatud varuplokid 1. kuni 5. kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnak ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönditega. Aruandele on lisatud
Kaitseministeeriumi 22.11.2022 nr 12-4/22/4610 kooskõlastus, milles on kirjeldatud, et praegu
teadaolevate andmete alusel ei ole Kaitseministeeriumil vastuväiteid uuritava maavaravaru
aktiivse tarbevaruna arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks.
Avalikus kasutuses oleva kohaliku Tsentraali tee nr 7300110 äärmise sõiduraja välimine serv asub
3., 4. ja 5. plokkide lääne- ja edelaservast ning 1. ja 2. plokkide kirde- ja idaservast vähemalt 10 m
kaugusel. Aruandele on lisatud Tori Vallavalitsuse kooskõlastus 25.11.2022 nr 5-1/5438-3, milles
Tori Vallavalitsus nõustub maavara aktiivse tarbevaruna arvele võtmisega Tsentraali tee
kaitsevööndis tingimusel, et tee kaitsevööndi ulatus teekatte servast peab olema tagatud vähemalt
10 m ulatuses.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara liigitub täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande
alusel kandma maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Pärnu maakonna Eametsa ja
Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne” alusel seisuga 01.12.2022
maavarade registrisse aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 1,53 ha – 5 tuh m3 (aruandes 1. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pinalal 1,53 ha – 8 tuh m3 (aruandes 2. plokk, 1. ploki lamamis,
allpool põhjavee taset),
1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 2,61 ha – 18 tuh m3 (aruandes 3. plokk),
1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pinalal 2,61 ha – 3 tuh m3 (aruandes 4. plokk, 3. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 0,93 ha – 9 tuh m3 (aruandes 5. plokk).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 varu maavarade registrisse Eametsa
liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Marina Minerals OÜ-le,
Keskkonnaametile, Tori Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2022)
Töö nr 22/4207
Tallinn 2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 2
(varu seisuga 01.12.2022)
Kinnitan:
Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Mari-Ann Mõtus /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 3
(varu seisuga 01.12.2022)
ANNOTATSIOON
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.12.2022).
Aruanne ühes köites, teksti 29 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 8 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/5, 11216 Tallinn, 2022.
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo
STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Uuringuruumid teenindusala pindalaga 5,02 ha
ja 3,41 ha asuvad Pärnu maakonnas, Tori vallas, eraomandisse kuuluval kinnistul Pumba
(73001:003:0032) ja riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kaneeli (80901:001:0269) ning
Jahu (80901:001:0075).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli riigimaantee 4 Via Baltica (VB) ja Rail Baltica (RB)
raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega,
mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale
maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumidesse kokku 21 uuringupunkti – Eametsa uuringuruumi 3
kaevandit ja 8 puurauku sügavusega kuni 4,0 m ning Eametsa II uuringuruumi 10 kaevandit,
sügavusega kuni 1,8 m. Võeti kokku 21 proovi setete terastikulise koostise ja 1 koondproov
filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati
orgaanikarikka liivaga, määrati 1 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil.
Uuringuruumid jäävad Liivi lahe rannikumadalikule, lainja reljeefiga meretekkelisele
tasandikule, kus levivad ülipeeneteralised orgaanika sisaldusega tolmliivad. Uuringu-
ruumides levib moreenil orgaanikat sisaldava liiva kompleks, mille paksus Eametsa
uuringuruumis ulatub kuni 1,4 m-ni (puududes uuringuruumi kesk- ja idaosas) ning Eametsa
II uuringuruumis kuni 1,2 m-ni. Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab
uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele. Eametsa uuringuruumis esinevas liivas on
peenosiste sisaldus 21,8%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Eametsa II
uuringuruumis esinevas liivas on peenosiste sisaldus 9,5%, osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 0,6 m/ööp.
Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Eametsa uuringuruumis 0,2 - 1,3 m sügavusele maapinnast,
absoluutkõrgustele 6,6 - 8,2 m (keskmine 7,5 m) ja Eametsa II uuringuruumis 1,3 - 1,4 m
sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0 - 7,2 m (keskmine 7,1 m).
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide (sh
väljaspool uuringuruumi Lennuvälja tee kaitsevööndis) liivavaru arvele võtmiseks Eametsa
liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.12.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,53 ha pindalal 13 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,5 m) 5 tuh m3 (plokk 1),
veealust (allpool abs 7,5 m) 8 tuh m3 (plokk 2);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 2,61 ha pindalal 21 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,1 m) 18 tuh m3 (plokk 3),
veealust (allpool abs 7,1 m) 3 tuh m3 (plokk 4);
- täiteliiva veepealset aktiivset tarbevaru 0,93 ha pindalal 9 tuh m3 (plokk 5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 4
(varu seisuga 01.12.2022)
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Tori vald, liiv,
täiteliiv, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 5
(varu seisuga 01.12.2022)
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................8
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................11
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................12
4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine ...................... 12
4.2. Laboratoorsed tööd.......................................................................................... 13
4.3. Topograafilised tööd ........................................................................................ 13
4.4. Kameraaltööd ................................................................................................... 13
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ........................................................... 14
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................16
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................19
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................22
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................ 23
8. VARU ARVUTUS ................................................................................24
8.1. Eametsa uuringuruumi Ploki 1 aT varu arvutus .......................................... 25
8.2. Eametsa uuringuruumi Ploki 2 aT varu arvutus .......................................... 25
8.3. Eametsa II uuringuruumi Ploki 3 aT varu arvutus...................................... 25
8.4. Eametsa II uuringuruumi Ploki 4 aT varu arvutus...................................... 25
8.5. Eametsa II uuringuruumi Ploki 5 aT varu arvutus...................................... 25
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................28
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................29
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/514382 (Eametsa) ................................................ 30
2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/515918 (Eametsa II)............................................. 32
3. Uuringupunktide kataloog ......................................................................................... 34
4. Proovide kataloog ...................................................................................................... 36
5. Geoloogilised kirjeldused .......................................................................................... 37
6. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................... 40
7. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ...................................................................... 45
8. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 47
9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 50
10. Transpordiameti kooskõlastus ................................................................................. 51
11. Puurakude ja kaevandite likvideerimise akt (Lisa 11_1; Lisa 11_2)....................... 53
12. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 59
13. Tori valla Tsentraali tee kooskõlastus ..................................................................... 63
14. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ........................................................................... 65
15. Tellija arvamus ........................................................................................................ 66
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 6
(varu seisuga 01.12.2022)
GRAAFILISED LISAD
1. Graafiline lisa 1/2. Eametsa ja Eametsa II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse
plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Graafiline lisa 2/2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert
1 : 50
ELEKTROONILISED LISAD
1. Plokkide 1 ja 2 aT piir.dgn
2. Plokkide 3 ja 4 aT piir.dgn
3. Plokkide 1 ja 2 aT maapind.dgn
4. Plokkide 1 ja 2 aT lasum.dgn
5. Plokkide 1 ja 2 aT lamam.dgn
6. Plokkide 3 ja 4 aT maapind.dgn
7. Plokkide 3 ja 4 aT lasum.dgn
8. Plokkide 3 ja 4 aT lamam.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 7
(varu seisuga 01.12.2022)
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Eametsa ja Eametsa II uuringuruumides tehti OÜ Marina Minerals
tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli otsida ja uurida riigimaantee 4 Via Baltica (VB)
ning Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajaminevat täitematerjali. Tööde
tulemusel välja selgitada uuringuruumide geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete
kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused.
Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning
võimaldab hiljem taotleda aladele maavara kaevandamisluba.
Keskkonnaameti 17.01.2022. a korralduse nr DM-116836-19 alusel väljastati Marina
Minerals OÜ-le Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/514382 ja
20.06.2022. a korralduse nr DM-119760-19 alusel Eametsa II uuringuruumi geoloogilise
uuringu luba nr L.MU/515918 kehtivusajaga kolm aastat (Lisad 1 ja 2).
Välitööl 2022. a märtsis ja septembris puuriti uuringu raames kokku 8 puurauku ja tehti 13
kaevandit. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 21 terastikulise koostise analüüsi ja
ühel koondproovil määrati filtratsioonimoodul. Kuna visuaalsel hinnangul oli tegemist
kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 1 proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao
meetodil. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis.
Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan
mõõtkavas 1 : 1000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi, graafilised lisad vormistas ja varu arvutas
geoloogiainsener Mari-Ann Mõtus, uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy
Tammekänd.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimis-
töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 8
(varu seisuga 01.12.2022)
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumid teenindusala pindalaga 5,02 ha ja 3,41 ha asuvad
Pärnu maakonnas Tori vallas, Eametsa külas, riigile kuuluvatel kinnistutel Jahu (tunnus
80901:001:0075) ja Kaneeli (tunnus 80901:001:0269), mille valitseja on Keskkonna-
ministeerium ning volitatud asutus Maa-amet ja eraomandisse kuuluval kinnistul Pumba
(tunnus 73001:003:0032). Esimese katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning
kahe viimase tootmismaa.
Pärnu maakonda läbib kaks riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega Tallinn-Pärnu suunalist
transpordikoridori – Rail Baltica (RB) raudteetrass ning Via Baltica (VB) maanteetrass
(joonis 2.1). Eelmainitud projektide trassi ehituseks vajamineva täitematerjalide otsing,
uuring ning sobivusel maavarana arvele võtmine aktiivse tarbevaruna oli käesoleva
geoloogilise uuringu eesmärgiks. Nii Eametsa kui ka Eametsa II uuringuruumide asukohtade
valikul oli silmas peetud nende lähedust RB ja VB trassidele, mis hoiab kokku ehituskulusid
ning vähendab oluliselt transpordist tekkivat keskkonnamõju. RB trass kulgeb
uuringuruumide teenindusaladest ligikaudu 7,0 km ning VB trass ~2,0 km kaugusel idas.
Joonis 2.1. Uuringuruumide asukoha skeem. Skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust.
Uuringuruumide teenindusalal kattumist arvel oleva varuga ei ole. Kahe uuringuruumi
teenindusalade vaheline kaugus on ~70 m. Uuringuruumide teenindusalade näol on tegemist
valdavas osas metsamaaga, mis on suuremas osas võsastunud (Foto 2.1). Maapinna reljeef
on küllaltki tasane. Esinevad mitmed väiksed veekogud, mis võivad olla tekkinud sinna
kunagise kaevandamise tagajärjel. Maapinna absoluutkõrgused jäävad uuringuruumides
vahemikku 7 - 9 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 9
(varu seisuga 01.12.2022)
Foto 2.1. Vaade Eametsa II uuringuruumile selle lõunanurgast (Foto: Google.com/maps;
N 58˚24'51" ja E 24˚27'14")
Uuringuruumid jäävad valla keskusest, Pärnu linnast, ligikaudu 3 km kaugusele loode poole,
asudes Pärnu lennuvälja vahetus läheduses.
Uuringuruumid kattuvad riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega Eametsa linnaku pv ja
Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 44 ja 70) (Lisa 14).
Eametsa uuringuruumi põhjaosa läbib elektrimaakaabelliin SPOONI:SAV (tunnus
KKL241420499), kaitsevööndiga 1 m liini teljest. Ligikaudu 50 m kaugusel läänes asub
Nurme - Papsaare maantee (nr 19123) ja ~8 m kaugusel kirdes avalikus kasutuses olev
Tsentraali tee (tunnus 7300110). Sama Tsentraali tee äärmise sõiduraja välimine serv asub
Eametsa II uuringuruumi teenindusala lääne- ja edelaservast minimaalselt 3,6 m kaugusel.
Maavara varu arvele võtmine Tsentraali tee kaitsevööndis kooskõlastati geoloogilise
uuringu käigus Tori vallavalitsusega (Lisa 13).
Ligikaudu 115 m kaugusele Eametsa uuringuruumist läände jääb Sauga jõgi (tunnus
VEE1148700), mille kalda piiranguvöönd jääb Eametsa uuringuruumist 2 - 3 m kaugusele.
Ligikaudu 190 m kaugusele kirdesse jääb Lennuvälja kanakulli püsielupaik (tunnus
KLO3000688).
Eametsa II uuringuruumi teenindusala lääneservast ~3,4 m kaugusel asub Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis maismaal ELA122 (VID kood ELA122; kaitse-
vöönd 1 m liini teljest), kattumist selle kaitsevööndiga ei esine. Uuringuruumi teenindusala
lääneservast ~10,7 m kaugusel asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin
SPOONI:SAV (VID kood KKL241420499; kaitsevöönd 1 m liini äärest), ~12,4 m kaugusel
asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrimaakaabelliinid AJ9283 F1 ja JK49746 (VID
koodid vastavalt MKL269431789 ja MKL269431791; kaitsevööndid 1 m liini äärest),
~11,8 m ja 14,1 m kaugusel paiknevad alajaamad ja jaotusseadmed AJ9282:(P-Jaagupi) ja
AJ9283:(P-Jaagupi) (VID koodid vastavalt M269431732 ja M270817590; kaitsevööndid
2 m objektist).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 10
(varu seisuga 01.12.2022)
Eametsa II uuringuruumi teenindusala kaguserv külgneb kohati vahetult riigitee nr 19125
Lennuvälja tee kaitsevööndiga. Riigitee äärmise sõiduraja välimine serv asub uuringuruumi
teenindusala kaguservast kuni 30 m kaugusel. Maavara varu arvele võtmine väljapool
uuringuruumi, Lennuvälja tee kaitsevööndis kooskõlastati geoloogilise uuringu käigus
Transpordiametiga (Lisa 10).
Lähimad hooned asuvad Eametsa uuringuruumist kagus naaberkinnistutel Tiidu
(73001:003:0050), Trafo (73001:003:0051) ja Tuleviku (80901:001:0094). Lähimad
majapidamised asuvad ~300 m kaugusel edelas teiselpool Sauga jõge Rallimaa
(15904:003:0847) kinnistul ja loodes Palmimetsa tee 4 (15904:003:1280) kinnistul.
Eametsa II uuringuruumile lähim hoone jääb ~100 m kaugusele edelasse Trafo kinnistule
(73001:003:0051), asudes teisel pool Tsentraali teed.
Joonis 2.2. Eametsa ja Eametsa II uuringuruumi teenindusalade ülevaateplaan. Plaani
koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
Uuringuruumidele lähim maardla on Lavassaare turbamaardla (registrikaart 197) ligikaudu
3 km kaugusel põhja suunas ja Rääma turbamaardla (registrikaart 230) ligikaudu 3 km
kaugusel ida suunas. Tammiste liivamaardla (registrikaart 962) jääb ~8 km ida suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 11
(varu seisuga 01.12.2022)
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumid jäävad Liivi lahe rannikumadalikule, lainja
reljeefiga meretekkelisele tasandikule. Pinnakatte geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel
jäävad uuringuruumid Litoriinamere tasandikule, kus levivad Litoriinamere basseinis
settinud meresetted (Q2Lt) (joonis 3.1). Levinuim Litoriinamere sete koosneb peen- ja
keskteralisest liivast, harvem aleuriidist või savikast aleuriidist. Sageli esineb liivas
orgaanikarikkaid vahekihte (Ploom jt, 2021; EGF 9536). Konkreetselt käesolevas töös
käsitletud uuringuruumides on Litoriinamere setted esindatud peamiselt orgaanikat
sisaldava tolmliivaga.
Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad alal Litoriinamere
setted.
Uuringuruumides varasemalt maavara uuringuid tehtud ei ole. Ligikaudu 430 m
kaugusel lõunas teostas 2005. aastal OÜ REI Geotehnika geotehnilise uuringu „Audru
tööstuspark Pärnumaa Audru vald Papsaare küla“. Uuringu käigus rajati 3 puurauku ja
7 surupenetratsioonikatset kuni 20,3 m sügavuseni. Vastavalt uuringule on alal mullakihi
paksus 0,3 - 0,8 m, kasulikuks kihiks 1,6 - 5,1 m paksune meretekkeline peen- või
tolmliiv. Lamamiks on liustikujärveline savipinnaste kompleks (viirsavi).
2008. a OÜ Rakendusgeoloogia tehtud uuringus „Papsaare küla, Audru valla, Pärnumaa,
Hiiuvälja kinnistu teede ja tehnovõrkude ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“ rajati 6
puurauku sügavusega 3,0 - 6,5 m. Eamesta ja Eametsa II uuringuruumi teenindusalad
asuvad uuritud alast 550 m kaugusel põhjas. Esines 0,6 m tolmliivaga mullakiht.
Kasulikuks kihiks olid meretekkelised tolmliiva kihid ja lamamiks 2,4 - 4,7 m sügavusel
liustikujärveline savipinnaste kompleks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 12
(varu seisuga 01.12.2022)
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Puuraukude ja kaevandite rajamine ning proovide võtmine
2022. a märtsis (02.03.2022. a) rajati Eametsa uuringuruumi 8 puurauku ja 3 kaevandit.
Geoloogilise uuringu tulemusel selgus, et täitematerjali nõuetele vastavat peeneteralist
liiva leidub ainult uuringruumi idaosas. 2022. a septembris (20.09.2022. a) rajati
Eametsa II uuringuruumi 10 kaevandit. Puuraugud rajas tigupuurimise meetodil
Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga (Foto 4.1).
Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga.
Uuringupunkte rajati kahe uuringuruumi piires kokku 21, sügavusega 1,3 - 4,0 m ja
üldmetraažiga 45,5 m. Uuringupunktide vaheline kaugus oli 50 - 115 m.
Foto 4.1. Kaevandi likvideerimine
Eametsa II uuringuruumis (K-4) (foto
M. Mõtus, 20.09.2022, N 58˚24'54" ja
E 24˚27'09").
Puuraugud ja kaevandid likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Ümbrus
korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Uuringupunktide likvideerimise kohta
koostati akt (Lisa 11), mille kiitis heaks Keskkonnaamet (Lisa 12).
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 21 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks. Proovide pikkus oli keskmiselt 0,7 m. Uuringupunktidest, kus kasuliku
kihi paksus oli alla 0,4 m proove ei võetud. Nendes kirjeldati läbilõiget visuaalselt ning
andmeid kasutati maavara leviku täpsustamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 13
(varu seisuga 01.12.2022)
4.2. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 21 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks (Lisa 4 ja lisa 6). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1
vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20,
16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm.
Lisaks lõimisele määrati 1 koondproovis filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul
määrati standardi EVS 901-20 järgi. Vajaliku proovikoguse saamiseks segati 5
algproovist (K-1a-1; K-3a-1; K-3a-2; K-4-1; K-10-1) kokku 1 koondproov, kuhu
koondati sarnase savi-tolmuosakeste sisaldusega setted.
Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati ühes
proovis orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Täitematerjali orgaanilise aine
sisaldus määrati standardi EVS-EN 1997-2, lisa N.2 järgi.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumide teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi
2022. a oktoobris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline
plaan mõõtkavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS
positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati
Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide
süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati
nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad
andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise
seletuskirjas (lisa 9).
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab
järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või
täitekruusaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 14
(varu seisuga 01.12.2022)
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel
kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000.
Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani ja
geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni
meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati
kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonna-
ministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (puurimine, kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks
ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 15
(varu seisuga 01.12.2022)
ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid
ning ei reostatud põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuete-
kohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei
tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 16
(varu seisuga 01.12.2022)
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadaliku loodeosas,
millele on iseloomulikud meretekkelised pinnavormid. Uuringuruumid jäävad Litoriina-
mere tasandikule, kus levivad Litoriinamere basseinis settinud ülipeeneteralised
orgaanika sisaldusega tolmliivad.
Eametsa uuringuruum jääb kogu ulatuses meretekkelisele tasandikule, kus maapinna
absoluutkõrgused jäävad 7 - 9 m vahemikku. Tasandikul levib liiva kompleks, mille
valdavalt moodustavad hallid ja beežid orgaanikat sisaldavad savikad, ülipeeneteralised
aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane
(Foto 5.1 ja 5.2). Jämefraktsioon liivas puudub.
Foto 5.1. Hall ülipeeneteraline liiv Foto 5.2. Beež ülipeeneteraline liiv
puuraugus PA-4 (Foto: M-A. Mõtus, puuraugus PA-9 ((Foto: M-A. Mõtus,
02.03.2022, N 58˚24'54" ja E 02.03.2022, N 58˚24'58" ja E
24˚26'54"). 24˚26'51").
Eametsa uuringuruumi katendi moodustab 0,2 - 0,9 m (keskmiselt 0,6 m) paksune
mullakiht. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab Eametsa uuringuruumi kasuliku
kihi, mille paksus on uuringupunktide andmeil maksimaalselt 1,4 m (PA-3). Kasuliku
kihi paksus on muutlik, olles esindatud vaid uuringuruumi idaosas ning puudub
uuringuruumi kesk- ja lääneosas. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on
iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis.
Liivalasundi lamamiks on jääjärveliste- ja liustikusetete kompleks, mis on esindatud savi
ja liivsavimoreeniga. Kasuliku kihi lamamipind tõuseb põhja ja lääne suunas, jäädes
uuringuruumi idaosas 6,50 - 7,31 m vahemikku. Lääne suunas kasulik kiht suidub välja
- uuringuruumi lääneosa uuringupunktides K-1, K-2, K-3, PA-5, PA-8, PA-10, PA-11
kasulik liivakiht puudus või oli esindatud vaid 0,2 m paksuse kihina.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 17
(varu seisuga 01.12.2022)
Eametsa II uuringuruum jääb kogu ulatuses meretekkelisele tasandikule, kus
maapinna absoluutkõrgused jäävad 7 - 9 m vahemikku. Tasandikul levib liiva kompleks,
mille valdavalt moodustavad hallid kuni valkjashallid ja beežid, vähem ja rohkem
savikad, kohati orgaanikat sisaldavad ülipeeneteralised aleuriitsed liivad (saviliivad),
mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane (Foto 5.3).
Jämefraktsioon liivas puudub. Uuringupunktides K-3a, K-4 ja K-10 esineb läbilõike
ülemise kuni 0,5 m paksuse kihina helebeeži, vähem savikamat liiva. Uuringuruumi
idaosas, valdavalt veekogu läheduses, ilmnevad läbilõikes (uuringupunktides K-5, K-7,
K-9, K-10) 0,1 - 0,2 m paksused vähelagunenud turba läätsed. Pindalaliselt väljapeetud
turba vahekihti läbilõikes ei täheldatud (Foto 5.4).
Foto 5.3. Helehall ülipeeneteraline liiv Foto 5.4. Vähelagunenud turba vahe
kaevandis K-10 (Foto: M-A. Mõtus, lääts kaevandis K-9 (Foto: M-A. Mõtus,
20.09.2022, N 58˚24'56" ja 20.09.2022, N 58˚24'52" ja
E 24˚27'15"). E 24˚27'15").
Eametsa II uuringuruumi katendi moodustab 0,1 - 0,7 m (keskmiselt 0,3 m) paksune
mullakiht. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab Eametsa uuringuruumi kasuliku
kihi, mille paksus on uuringupunktide andmeil 0,6 - 1,2 m. Kasuliku kihi paksus on
muutlik, olles pisut väiksem uuringuruumi lääneosas. Kuna läbilõikes esinevad vähe-
lagunenud turba läätsed lasuvad uuringuruumis lokaalselt, seaduspärasuseta ning
väikese paksusega, on need arvestatud kasuliku kihi hulka. Liivalasundi lõimise
keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara kvaliteedi peatükis.
Liivalasundi lamamiks on hall, vähese jämepurruga liivsavimoreen (Foto 5.3 ja 5.4).
Kasuliku kihi lamamipind on tõusuga põhja ja lääne suunas, jäädes uuringupunktide
põhjal absoluutkõrguste 6,80 - 7,52 m vahemikku.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 18
(varu seisuga 01.12.2022)
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide üldsustatud geoloogiline läbilõige on koondatud
alljärgnevatesse tabelitesse 5.1 ja 5.2.
Tabel 5.1. Eametsa uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Kihi paksus (uuringupunktides
Geoloogiline
Nimetus fikseeritud), m
indeks
miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,9 0,6
Savikas liiv Q2Lt 0,0 1,4 0,5
Q1jr_g
Moreen, savi 0,1+ 0,1+ 0,1+
Q1jr_lg
Tabel 5.2. Eametsa II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Kihi paksus (uuringupunktides
Geoloogiline
Nimetus fikseeritud), m
indeks
miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 0,7 0,3
Savikas liiv, liiv Q2Lt 0,6 1,2 1,0
Moreen Q1jr_g 0,1+ 0,1+ 0,1+
Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekiht, mis koosneb valdavalt merelistest setetest (liiv, peenliiv). Liiva
lamamiks on vähese veejuhtivusega moreen, milles võib esineda liivakamaid ja
kruusakamaid parema veeandvusega vahekihte ja läätsi. Kvaternaari setete põhjavesi on
surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete (02.03.2022. a) mõõtmiste
andmetel Eametsa uuringuruumis 0,2 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluut-
kõrgustele 6,6 - 8,2 m (keskmine 7,5 m). Eametsa II uuringuruumis fikseeriti
geoloogiliste uuringute ajal (20.09.2022. a) veetase vaid kahes uuringupunktis (K-1a ja
K-4) 1,3 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0 - 7,2 m (keskmine
7,1 m). Suurem osa kaevanditest Eametsa II uuringuruumis olid uuringute ajal kuivad.
Topograafilise mõõdistamise ajal (17.10.2022. a) oli veetase Eametsa II uuringuruumi
idapiiriga paralleelselt kulgevas kraavis abs kõrgusel 6,91 m.
Uuringuruumide teenindusaladest 100 - 550 m kaugusele lääne ja edela suunda jääb
Sauga jõgi. Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi, mis
langeb edela suunas. Seega üldine põhjavee voolusuund on läände Sauga jõe suunas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 19
(varu seisuga 01.12.2022)
6. MAAVARA KVALITEET
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara
kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
- tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
- ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning
osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
- ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja
ehituskruusa nõuetele.
Kuna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumides leviva maavara kvaliteedinäitajad on
mõnevõrra erinevad, kirjeldatakse neid eraldi.
Eametsa uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu
nelja puuraugu 4 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning
nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 6 ja 7.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustavad Eametsa uuringuruumis
kasuliku kihi hallid ja beežid orgaanikat sisaldavad savikad, ülipeeneteralised aleuriitsed
liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane. Kasulik
kiht levib uuringuruumis piiratud alal, selle ida osas. Liivas on kruusaosakesi
(2…64 mm) 0,2 - 4,0%, keskmiselt 1,4%. Kruus on valdavalt väga peen (2…4 mm).
Liivaosist on keskmiselt 76,8% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm),
mille osakaal looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt
21,8% (12,0 - 38,6%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks (Tabel 6.1).
Eametsa II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu
10 uuringupunkti 17 proovi andmed. Maavara kvaliteedi hindamisel on välja jäetud läbi-
lõikes üksikutes kohtades seaduspärasuseta esinenud vähelagunenud turba vahe läätsed.
Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning arvutused on esitatud tekstilisades 6
ja 7.
Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, moodustab Eametsa II uuringuruumis
kasuliku kihi ülipeeneteralised aleuriitsed, hallid kuni valkjashallid ja beežid, vähem ja
rohkem savikad, kohati orgaanikat sisaldavad liivad (saviliivad), mille teralisus nii
vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on ühtlane. Liivas on kruusaosakesi
(2…64 mm) 0,0 - 0,6%, keskmiselt 0,2%. Kruus on valdavalt väga peen (2…4 mm).
Liivaosist on keskmiselt 90,3% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm),
mille osakaal looduslikus settes on ~70%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt
9,5% (5,3 - 16,0%). Vastavalt näitajatele kvalifitseerub liiv täiteliivaks (Tabel 6.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 20
(varu seisuga 01.12.2022)
Kui üldiselt moodustab Eamtesa II uuringuruumi kasuliku kihi eelnevalt kirjeldatud
savikamad liivad, siis uuringupunktides K-3a, K-4 ja K-10 esineb läbilõike ülemises
intervallis kuni 0,5 m paksuse kihina helebeeži, puhtamat liiva. Liivas on kruusaosakesi
(2…64 mm) keskmiselt 0,2%. Kruus on väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt
96,6% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal
looduslikus settes on ~50%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 3,2%
(1,7 - 4,7%). Paiguti läbilõike ülaosas lasuv liiv eraldivõetuna klassifitseeruks
ehitusliivaks, kuid selle väikese paksuse ja lokaalse leviku tõttu seda eraldi plokki ei
kontuurita.
Eelpool kirjeldatud kasuliku kihi kvaliteedinäitajate andmed uuringuruumide kaupa on
koondatud tabelisse 6.1.
Lisaks lõimisele määrati ühes koondproovis liiva filtratsioonimoodul. Vajaliku
proovikoguse saamiseks segati 5 algproovist (K-1a-1; K-3a-1; K-3a-2; K-4-1; K-10-1)
kokku üks koondproov, kuhu koondati madalama savi-tolmuosakeste sisaldusega setted.
Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja
veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Laboratoorsete
tulemuste põhjal on Eametsa II uuringuruumis esineva vähem savika liiva filtratsioon
0,6 m/ööp.
Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati ühes
proovis (K-10-1) orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil. Kuumutuskao meetodil
neljast liivast määratud orgaanilise aine sisaldus oli 1,1%. Rail Baltica viaduktide ning
ökoduktide konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid sisaldada kuni 2%
ulatuses.
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide
liiv savikas (aleuriitne) ning sobib kasutamiseks täitematerjalina. Paiguti läbilõike
ülaosas lasuv puhas liiv eraldivõetuna klassifitseeruks ehitusliivaks, kuid selle lokaalse
leviku ja kihi väikese paksuse tõttu eraldi plokki ei kontuurita.
Eametsa uuringuruumi (plokk 1/2 aT) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 21,8% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
Eametsa II uuringuruumi (plokk 3/4 aT ja 5 aT) liiv vastab täiteliiva nõuetele,
milles peenosiste sisaldus on 9,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 21
(varu seisuga 01.12.2022)
Tabel 6.1. Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide ning nendes moodustatud plokkide
1 /2, 3 /4 ja 5 setete põhinäitajate koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Proovimine (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
maavara
veer kruus liiv peenos, kruus liiv peenos
0,063… 0,063…
Pr. nr al kuni m >64 2…64 <0,063 >31,5 <0,063
2 31,5
Eametsa uuringuruum
PA-2-1 0,4 1,4 1,0 0,0 0,2 85,3 14,5 0,0 85,5 14,5 TL
PA-3-1 0,3 1,7 1,4 0,0 0,8 87,2 12,0 0,0 88,0 12,0 TL
PA-4-1 0,6 1,7 1,1 0,0 4,0 71,8 24,2 0,0 75,8 24,2 TL
PA-9-1 0,3 1,4 1,1 0,0 0,5 60,9 38,6 0,0 61,4 38,6 TL
min 0,0 0,2 60,9 12,0 0,0 61,4 12,0 TL
Plokk 1/2 aT max 0,0 4,0 87,2 38,6 0,0 88,0 38,6 TL
kk 0,0 1,4 76,8 21,8 0,0 78,2 21,8 TL
Eametsa II uuringuruum
K-1a-1 0,1 0,90,8 0,0 0,0 94,7 5,3 0,0 94,7 5,3 TL
K-1a-2 0,9 1,30,4 0,0 0,0 91,3 8,7 0,0 91,3 8,7 TL
K-1a kk 1,2 0,0 0,0 93,6 6,4 0,0 93,6 6,4 TL
K-2a-1 0,3 1,1 0,8 0,0 0,1 91,9 8,0 0,0 92,0 8,0 TL
K-3a-1 0,4 0,6 0,2 0,0 0,4 97,3 2,3 0,0 97,7 2,3 EL
K-3a-2 0,6 0,8 0,2 0,0 0,0 96,9 3,1 0,0 96,9 3,1 EL
K-3a-3 0,8 1,0 0,2 0,0 0,0 89,5 10,5 0,0 89,5 10,5 TL
K-3a kk 0,6 0,0 0,1 94,6 5,3 0,0 94,7 5,3 TL
K-4-1 0,2 0,7 0,5 0,0 0,4 94,9 4,7 0,0 95,3 4,7 EL
K-4-2 0,7 1,2 0,5 0,0 0,0 74,6 25,4 0,0 74,6 25,4 TL
K-4 kk 1,0 0,0 0,2 84,8 15,1 0,0 85,0 15,1 TL
K-5-1 0,2 1,1 0,9 0,0 0,2 88,5 11,3 0,0 88,7 11,3 TL
K-6-1 0,3 1,1 0,8 0,0 0,2 92,8 7,0 0,0 93,0 7,0 TL
K-7-1 0,3 1,1 0,8 0,0 0,1 82,7 17,2 0,0 82,8 17,2 TL
K-7-2 1,1* 1,4 0,2 0,0 0,9 88,1 11,0 0,0 89,0 11,0 TL
K-7 kk 1,0 0,0 0,2 83,8 16,0 0,0 84,0 16,0 TL
K-8-1 0,7 1,6 0,9 0,0 0,6 92,8 6,6 0,0 93,4 6,6 TL
K-9-1 0,3* 1,4* 0,8 0,0 0,1 88,0 11,9 0,0 88,1 11,9 TL
K-10-1 0,4 0,8 0,4 0,0 0,0 98,3 1,7 0,0 98,3 1,7 EL
K-10-2 0,8 1,3 0,5 0,0 0,1 90,8 9,1 0,0 90,9 9,1 TL
K-10-4 1,3* 1,6 0,2 0,0 0,0 90,5 9,5 0,0 90,5 9,5 TL
K-10 kk 1,1 0,0 0,0 93,5 6,5 0,0 93,5 6,5 TL
min 0,0 0,0 83,8 5,3 0,0 84,0 5,3 TL
Plokk 3/4 aT max 0,0 0,6 94,6 16,0 0,0 94,7 16,0 TL
Plokk 5 aT
kk 0,0 0,2 90,3 9,5 0,0 90,5 9,5 TL
kk – kaalutud keskmine; TL – täiteliiv; EL – ehitusliiv
*kasuliku kihi kvaliteedi kirjeldamisel on kasulikust kihist välja arvatud turba läätse paksused, küll aga
on need näidatud proovimisintervallis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 22
(varu seisuga 01.12.2022)
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused uuringuruumides lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole
keerulised. Uuringuruumidele on hea juurdepääs. Uuringuruumid jäävad valla
keskusest, Pärnu linnast, ligikaudu 3 km kaugusele loode poole, asudes Pärnu lennuvälja
vahetus läheduses. Uuringuruumide vahelt kulgeb avalikus kasutuses olev Tsentraali tee
(tunnus 7300110), mis ida pool on ühenduses riigi kõrvalmaateega Nurme-Papsaare (tee
nr 19123) ja läänes kõrvalmaanteega Lennuvälja tee (tee nr 19125), mis mõlemad oma-
korda ühenduses riigi põhimaanteega Tallinn-Pärnu-Ikla (tee nr 4).
Eametsa uuringuruumis moodustatud varu kontuuris (plokk 1) on katendi paksus
keskmiselt 0,5 m. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt 0,8 m, katenditegur 0,62. Kasuliku
kihi lamamipind on kerge tõusuga põhja suunas, jäädes puuraukude põhjal absoluut-
kõrguste 6,50 - 7,31 m vahemikku.
Eametsa II uuringuruumis moodustatud varu kontuuris (plokk 3 /4 ja 5) on katendi
paksus keskmiselt 0,3 m. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt 0,9 m, katenditegur 0,33.
Kasuliku kihi lamamipind on tõusuga põhja ja lääne suunas, jäädes uuringupunktide
põhjal absoluutkõrguste 6,80 - 7,52 m vahemikku.
Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (02.03.2022. a) Eametsa uuringu-
ruumis 0,2 - 1,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 6,6 - 8,2 m (keskmine
7,5 m) ja Eametsa II uuringuruumis (20.09.2022. a, veetase fikseeriti vaid kahes
uuringupunktis K-1a ja K-4) 1,3 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustel
7,0 - 7,2 m (keskmine 7,1 m). Suurem osa kaevanditest Eametsa II uuringuruumis olid
kuivad.
Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,5 m, jääb Eametsa uuringuruumis
moodustatud ploki ulatuses kasulik kiht vee alla keskmiselt 0,6 m paksuselt. Võttes
aluseks keskmise põhjavee abs taseme 7,1 m, jääb Eametsa II uuringuruumis kasulik
kiht vee alla puuraukude põhjal vaid uuringuruumi äärmises kaguservas (kaevandid K-8,
K-9) keskmiselt 0,3 m paksuselt. Kuna uuringu välitööd tehti erinevatel aegadel,
osaliselt ka kõrgvee ajal, siis tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev.
Sellest tulenevalt ei ole täpselt teada, kas, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult
varu vee alla.
Arvestades veealuse kasuliku kihi paksust, on võimalik kaevandada nii karjäärist vett
ära juhtides kui ka veetaset alandamata. Kui kaevandamine saab toimuma veetaseme
alandamisega, on olemas võimalus kraavide abil juhtida karjääri kogunev vesi
isevooluliselt Sauga jõkke. Kaevandamisel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei
tohi takistada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist. Maapinnalähedane
põhjavesi on siin seotud kasulikuks kihiks oleva liivalasundiga. Kasuliku kihi lamamiks
on vähese veejuhtivusega moreen ja savi, mis moodustavad vettpidava kihi Kvaternaari
setete veekihi ja sügavamal leviva Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi vahel.
Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,
seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga
ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks
mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada
karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 23
(varu seisuga 01.12.2022)
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevaste karjääride alal on
võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga.
Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse koosta-
mise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks
koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada.
Kaevandamise tulemusel kujuneb uuringuruumide aladele karjäärisüvend, mille nõlva
kõrgus on kuni 1 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis
tagavad nõlvade püsivuse. Karjääride põhjade absoluutkõrgused jäävad Eametsa
uuringuruumis 6,5 - 7,3 m vahemikku ja Eametsa II uuringuruumis 6,8 - 7,5 m vahe-
mikku. Arvestades maapinnareljeefi, kujuneb kaevandamisjärgselt veetaseme abs
kõrguseks ~7 m. Seda juhul, kui vett ära ei juhita. Vee ärajuhtimisel sõltub kaevandamis-
järgne veetase kraavide põhja abs kõrgusest.
Ehkki puuraukudes ja kaevandites fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb teatud
osa kasulikust kihist vee alla, siis peale varu ammendumist karjääri nõutud sügavusega
veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa, kuna maapinna reljeefist ja
kasuliku kihi paksusest tingituna jääb karjääri sügavuseks keskmiselt ~1,0 m. Ala
korrastatakse metsamaaks. Kvaternaari setete põhjavett on võimalik kraavitusega
isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett piirkonna maaparandus-
süsteemi kraavidesse. Sellist veetaseme reguleerimist võib jätkata ka pärast maavaravaru
ammendamist võimaldades ala korrastada metsamaaks (veetase maapinnast 0,7 m
sügavusel).
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koosta-
misel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud
tingimustest. Kaevandamisloa taotlemise etapis otsustatakse lõplikult läbimõeldud
lahendus korrastamiseks.
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringuruumides ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Kesk-
konnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 24
(varu seisuga 01.12.2022)
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000
(graafilised lisad 1/2 ja 2/2), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Eametsa uuringuruumis on varu arvutatud 1,53 ha pindalal kahes plokis (Plokk 1/2 aT).
Varuplokid on kontuuritud vaid uuringuruumi idaosasse, sest ülejäänud alal – uuringu-
ruumi lääne- ja keskosas, kasulikku kihti ei esinenud või kihi paksus oli alla 0,4 m.
Maavara varu kogus arvutati alal, kus kasuliku kihi paksus oli vähemalt 0,4 m ja
peenosise sisaldus looduslikus materjalis mitte üle 40%. Varu arvele võtmine uuringu-
ruumist kirdes kulgeva Tsentraali tee kaitsevööndis kooskõlastati Tori vallaga (Lisa 13).
Eametsa II uuringuruumis on varu arvutatud peaaegu kogu uuringuruumi piires, 3,54 ha
pindalal kolmes plokis (Plokk 3 / 4 aT ja 5 aT). Eametsa II uuringuruumi kaguservas
Lennuvälja tee (19125) kaitsevööndi ääres levib kasulik liivakiht paksusega kuni 1,1 m.
Arvestades maavara säästlikku kasutamist, laiendati uuringuruumi kaguservas varuala
teenindusalast väljapoole, kus arvati varu hulka ka nimetatud riigitee kaitsevööndisse
jääv varu kuni 13 m kauguseni maantee teekatte servast. Antud tegevus on koos-
kõlastatud Transpordiametiga (lisa 10). Varu arvele võtmine uuringuruumist edelas
kulgeva Tsentraali tee kaitsevööndis kooskõlastati Tori vallaga (Lisa 13). Plokid
moodustati eraldi riigile kuuluvale kinnistule Kaneeli (tunnus 80901:001:0269) (plokk
3 /4 aT) ja eraomandisse kuuluvale Pumba kinnistule (tunnus 73001:003:0032)
(plokk 5 aT).
Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (§ 9 lõiked 1 ja 5¹) on maavara kaevandamis-
õiguse tasu pealpool ja allpool põhjavee taset liiva ja kruusa kaevandamisel erinevad.
Sellest tulenevalt on moodustatud eraldi plokid veepealse ja veealuse varu jaoks.
Plokkide vaheliseks piiriks on uuringuaegne (02.03.2022. ja 20.09.2022) põhjavee tase.
Kuigi kohati veealust varu ei esine, hinnati veepealne ja -alune varu samades piirides.
Kuna uuring tehti eri aegadel (sh kõrgvee ajal) ja tegelik veetase võib olla uuringuaegsest
mõnevõrra erinev, siis ei ole täpselt teada, kui palju ja millistes piirides jääb tegelikult
varu vee alla ja vee peale.
Plokkide koordinaadid on kantud graafilistele lisadele 1/2 ja 2/2. Varu arvutus on
esitatud lisas 8. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.12.2022. a.
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on alade 2022. a oktoobris teostatud topograafilise
mõõdistamise andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on aladele jäävate puuraukude ja
kaevandite andmeid, mis on toodud puuraukude ja kaevandite kataloogis (lisa 3) ning
koondatud tabelitesse 8.1 ja 8.2;
- veepealne ja -alune varu on arvutatud uuringupunktides mõõdetud uuringuaegse
keskmise põhjavee taseme abs 7,5 m (Eametsa) ja 7,1 m (Eametsa II) järgi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 25
(varu seisuga 01.12.2022)
8.1. Eametsa uuringuruumi Ploki 1 aT varu arvutus
Ploki 1 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 1 pindala
on 1,53 ha. Ploki 1 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 5 tuh m3.
Ploki 1 kasuliku kihi keskmine paksus on:
5 tuh m3 ÷ 1,53 ha = 0,3 m.
Ploki 1 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 8 tuh m3 ja keskmine paksus:
8 tuh m3 ÷ 1,53 ha = 0,5 m.
8.2. Eametsa uuringuruumi Ploki 2 aT varu arvutus
Ploki 2 aT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest allapoole. Plokk 2 jääb ploki
1 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 2 pindala on 1,53 ha. Ploki 2 täiteliiva aktiivne
tarbevaru on kokku 8 tuh m3.
Ploki 2 kasuliku kihi keskmine paksus on:
8 tuh m3 ÷ 1,53 ha = 0,5 m.
8.3. Eametsa II uuringuruumi Ploki 3 aT varu arvutus
Ploki 3 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 3 pindala
on 2,61 ha. Ploki 3 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 18 tuh m3.
Ploki 3 kasuliku kihi keskmine paksus on:
18 tuh m3 ÷ 2,61 ha = 0,7 m.
Ploki 3 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 7 tuh m3 ja keskmine paksus:
7 tuh m3 ÷ 2,61 ha = 0,3 m.
8.4. Eametsa II uuringuruumi Ploki 4 aT varu arvutus
Ploki 4 aT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest allapoole. Plokk 4 jääb
ploki 3 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 4 pindala on 2,61 ha. Ploki 4 täiteliiva
aktiivne tarbevaru on kokku 3 tuh m3.
Ploki 4 kasuliku kihi keskmine paksus on:
3 tuh m3 ÷ 2,61 ha = 0,1 m.
8.5. Eametsa II uuringuruumi Ploki 5 aT varu arvutus
Ploki 5 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest kõrgemale. Ploki 5 pindala
on 0,93 ha. Ploki 5 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 9 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 26
(varu seisuga 01.12.2022)
Ploki 5 kasuliku kihi keskmine paksus on:
9 tuh m3 ÷ 0,93 ha = 1,0 m.
Ploki 5 katendiks on kasvukiht ja muld, mille maht on 2 tuh m3 ja keskmine paksus:
2 tuh m3 ÷ 0,93 ha = 0,2 m.
Tabel 8.1. Eametsa uuringuruumi ja selles moodustatud ploki 1/2 aT katte- ja kasuliku
kihi paksused uuringupunktides
Puuraugu/kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m
sh, vee
Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg
all*
PA-2 8,71 2,0 0,4 8,31 1,0 0,2 7,31 0,5 8,2 02.03.22
PA-3 8,81 4,0 0,3 8,51 1,4 0,4 7,11 0,6 8,2 02.03.22
PA-4 8,20 4,0 0,6 7,60 1,1 1,0 6,50 0,9 7,3 02.03.22
PA-9 8,20 2,0 0,3 7,90 1,1 0,7 6,80 0,4 7,8 02.03.22
*allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,5 m
Tabel 8.2. Eametsa II uuringuruumi ja selles moodustatud ploki 3/4 aT ja 5 aT katte- ja
kasuliku kihi paksused kaevandites.
Kaevandi Katendi Kasulik kiht, m Veetase, m
sh, vee
Nr abs süg kokku lamam paksus lamam süg abs aeg
all*
K-1a 8,53 1,4 0,1 8,43 1,2 - 7,23 1,3 7,2 20.09.22
K-2a 8,58 1,4 0,3 8,28 0,8 - 7,48 0,0 - 20.09.22
K-3a 8,48 1,6 0,4 8,08 0,6 - 7,48 - - 20.09.22
K-4 8,36 1,8 0,2 8,16 1,0 - 7,16 1,4 7,0 20.09.22
K-5 8,54 1,4 0,2 8,34 0,9 - 7,44 - - 20.09.22
K-6 8,62 1,3 0,3 8,32 0,8 - 7,52 - - 20.09.22
K-7 8,53 1,5 0,3 8,23 1,1 - 7,13 - - 20.09.22
K-8 8,40 1,8 0,7 7,70 0,9 0,30 6,80 - - 20.09.22
K-9 8,22 1,6 0,3 7,92 1,1 0,28 6,82 - - 20.09.22
K-10 8,71 1,7 0,4 8,31 1,2 - 7,11 - - 20.09.22
*allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 7,1 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 27
(varu seisuga 01.12.2022)
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide
liivavaru arvele võtmiseks Eametsa liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt
(seisuga 01.12.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,53 ha pindalal 13 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,5 m) 5 tuh m3 (plokk 1),
veealust (allpool abs 7,5 m) 8 tuh m3 (plokk 2);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 2,61 ha pindalal 21 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,1 m) 18 tuh m3 (plokk 3),
veealust (allpool abs 7,1 m) 3 tuh m3 (plokk 4);
- täiteliiva veepealset aktiivset tarbevaru 0,93 ha pindalal 9 tuh m3 (plokk 5).
Tabel 8.3. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.12.2022)
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
1 aT, Täiteliiv
8 / 0,5 5 / 0,3
1,53 ha (veepealne*)
2 aT, Täiteliiv
- 8 / 0,5
1,53 ha (veealune*)
Aktiivne tarbevaru kokku (1,53 ha)
13 / 0,8
Eametsa uuringuruum
3 aT, Täiteliiv
7 / 0,3 18 / 0,7
2,61 ha (veepealne**)
4 aT, Täiteliiv
- 3 / 0,1
2,61 ha (veealune**)
5 aT, Täiteliiv
2 / 0,2 9 / 1,0
0,93 ha (veepealne**)
Aktiivne tarbevaru kokku (3,54 ha)
30 / 0,9
Eametsa II uuringuruum
* uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,5 m
** uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 7,1 m
aT – aktiivne tarbevaru
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 28
(varu seisuga 01.12.2022)
9. KOKKUVÕTE
Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo
STEIGER Marina Minerals OÜ tellimusel. Uuringuruumid teenindusala pindalaga
5,02 ha ja 3,41 ha asuvad Pärnu maakonnas, Tori vallas, eraomandisse kuuluval kinnistul
Pumba (73001:003:0032) ja riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kaneeli
(80901:001:0269) ning Jahu (80901:001:0075).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli riigimaantee 4 Via Baltica (VB) ja Rail Baltica (RB)
raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring
detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem
taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumidesse kokku 21 uuringupunkti – 3 kaevandit ja 8
puurauku Eametsa uuringuruumi sügavusega kuni 4,0 m ning 10 kaevandit Eametsa II
uuringuruumi, sügavusega kuni 1,8 m. Võeti kokku 21 proovi setete terastikulise
koostise ja 1 koondproov filtratsioonimooduli määramiseks. Kuna tegemist oli
visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 1 proovis orgaanilise aine
sisaldus põletuskao meetodil.
Uuringuruumid asuvad Liivi lahe rannikumadaliku loodeosas, Litoriinamere tasandikul,
kus kasuliku kihi moodustavad ülipeeneteralised tolmsed liivad (Q2Lt). Uuringu-
ruumides levib orgaanikat sisaldava liiva kompleks, mille paksus Eametsa uuringu-
ruumis ulatub kuni 1,4 m-ni (puududes uuringuruumi kesk- ja idaosas) ning Eametsa II
uuringuruumis kuni 1,2 m-ni. Liiva lamamiks on jääjärveliste- ja liustikusetete
kompleks, mis on esindatud savi ja liivsavimoreeniga. Kaalutud keskmiste näitajate
andmeil vastab uuringuruumides lasuv liiv täiteliiva nõuetele. Eametsa uuringuruumis
esinevas liivas on peenosiste sisaldus 21,8%, osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
Eametsa II uuringuruumis esinevas liivas on peenosiste sisaldus 9,5%, osakesi
läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 0,6 m/ööp.
Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Eametsa uuringuruumis 0,2 - 1,3 m sügavusele maa-
pinnast, absoluutkõrgustele 6,6 - 8,2 m (keskmine 7,5 m) ja Eametsa II uuringuruumis
1,3 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 7,0 - 7,2 m (keskmine 7,1 m).
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide (sh
väljapool uuringuruumi Lennuvälja tee kaitsevööndis) liivavaru arvele võtmiseks
Eametsa liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.12.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,53 ha pindalal 13 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,5 m) 5 tuh m3 (plokk 1),
veealust (allpool abs 7,5 m) 8 tuh m3 (plokk 2);
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 2,61 ha pindalal 21 tuh m3,
sealhulgas veepealset (ülevalpool abs 7,1 m) 18 tuh m3 (plokk 3),
veealust (allpool abs 7,1 m) 3 tuh m3 (plokk 4);
- täiteliiva veepealset aktiivset tarbevaru 0,93 ha pindalal 9 tuh m3 (plokk 5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne 29
(varu seisuga 01.12.2022)
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17, detsember 2018, a määrus nr 52, Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli-
toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
2. Maapõueseadus, vastu võetud 27,10,2016, RT I 10,11,2016, 1.
3. Ploom, K., Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Shtokalenko, M., Plado, J., 2021.
Eesti geoloogilise baaskaardi Pärnu-Jaagupi (5334), Pärnu (5332), Häädemeeste
(5314) ja Ikla (5312) kaardilehtede komplekt. Seletuskiri. Eesti Geoloogiateenistus.
EGF 9536.
4. Riet, K., 2005. Audru tööstuspark Pärnumaa Audru vald Papsaare küla. OÜ REI
Geotehnika.
5. Ristna, M., 2008. Papsaare küla, Audru valla, Pärnumaa, Hiiuvälja kinnistu teede ja
tehnovõrkude ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia.
K OOSKÕLASTUS OÜ Vändra MP (registrikood 10336439), aadressiga Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla 87604, J. V. Jannseni tn 2, mida esindab ettevõtte põhikirja alusel juhatuse liige Tiit Kangert, annab ettevõttele Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875 ) nõusoleku Pumba nimelisel maaüksusel (katastritunnus 73001:003:0032) taotleda maavara kaevandamise eesmärgil keskkonnaluba. Kõnealune maaüksus asub Eametsa külas Tori vallas Pärnumaal ja kooskõlastus mäetööde korraldamiseks antakse ettevõttele Marina Minerals OÜ umbes 1 ,1 hektari suurusele alale Pumba maaüksusest (vt allpool olev skeem , sinine kontuur ). / allkirjastatud digitaalselt / Tiit Kangert * Kooskõlastuse kuupäev ühtib digiallkirjastamise kuupäevaga. Kooskõlastus kehtib 5 aastat , alates keskkonnaloa väljastamise hetkest.
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ (edaspidi arendaja) on ehitusmaavarade leiukohtade arendamise ja
realiseerimisega tegelev ettevõte, kelle eesmärgiks on tagada tulevaste suurobjektide ning
linnade ehitus- ja täitematerjalide varustuskindlus nende läheduses.
Eametsa liivakarjäärist väljatav materjal sobib kasutamiseks karjääri lähedusse jääva Pärnu vast
renoveeritud lennujaama ümbruse arendustööde ja Pärnu linna üldiste ehitusobjektide tarbeks.
Samuti on lähitulevikus planeeritud Pärnu jõe silla ehitus (Pärnu Raba-Lai tänava sild ehk Pärnu
kolmas sild), mille täitetöödele on Eametsa liivakarjääri täiteliiv vajalik ja kus karjäär asub
perspektiivsest ehitusobjektist vaid u 5 km kaugusel.
Joonis 1.1 Taotletava Eametsa liivakarjääri asukoha skeem Pärnu kolmanda silla suhtes
(kasutatud Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust)
Arvestades Pärnu linna ehitusmahtusid (sh Via Baltica ja Rail Baltica), suureneb piirkonna
ehitusmaavarade vajadus hüppeliselt ning vajaliku täitematerjali mahu tagamiseks on oluline
kasutusele võtta täiendavaid leiukohti, eelistatult ehitusobjektide läheduses.
Taotletav Eametsa liivakarjäär paikneb Pärnu kesklinnast vaid ca 4 – 5 km kaugusel. Kasutades
karjäärist väljatavat materjali selle vahetus läheduses aitab minimeerida materjali transpordiga
kaasnevat keskkonnamõju ning vähendada objektide ehitusmaksumust.
Kavandatav Eametsa liivakarjäär on väga väike, mille mäeeraldis paikneb kahe lahustükina
hõlmates täiteliiva varuplokke nr. 1 – 5 kogumahuga 43 tuh m3, s.o u 75 tuh tonni.
Arvestades perspektiivse ehitusmaavara leiukoha väiksust, siis ammendatakse
keskkonnaregistris arvele võetud täitematerjal kiiresti ning seda tõenäoliselt 1-3 suurema
ehitusobjekti raames. Sellest tulenevalt taotletakse Eametsa liivakarjääri keskkonnaluba mitte
rohkem 5 aastaks, mille jooksul ammendunud leiukoht mh korrastatakse ning tagastatakse
maaomanikule.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Eametsa liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas,
jäädes riigile kuuluvatele Jahu (tunnus 80901:001:0075, 100% maatulundusmaa) ja Kaneeli
(tunnus 80901:001:0269, 100% tootmismaa) ning eraomandisse kuuluvale Pumba (tunnus
73001:003:0032, 100% tootmismaa) kinnistule. Riigiomandisse kuuluvate kinnistute
valitsejaks on Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet.
Pärnu maakonda läbib kaks riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega Tallinn-Pärnu suunalist
transpordikoridori – Rail Baltica (RB) raudteetrass ning Via Baltica (VB) maanteetrass. RB
trass kulgeb taotletavast mäeeraldisest ca 7 km ning VB trass ca 2 km kaugusel idas.
Joonis 2.1 Uuringuruumide ja mäeeraldise asukoha skeem RB ja VB trasside suhtes (kasutatud
Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust)
Eametsa liivakarjääri mäeeraldis koosneb kahest lahustükist (lääne- ja idapoolne) pindaladega
1,53 ha ja 3,54 ha vastavalt (mäeeraldise kogupindala 5,07 ha). Taotletava mäeeraldise näol on
tegemist valdavalt metsamaaga, mis on suuremas osas võsastunud. Maapinna reljeef on
võrdlemisi tasane. Esinevad mitmed väiksed veekogud, mis võivad olla sinna tekkinud
kunagise kaevandamise tagajärjel. Maapinna abs kõrgused jäävad valdavalt 7 – 9 m vahemikku.
Taotletava mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70) piiranguvöönditega.
Pärnu lennujaam (tunnus 80901:001:0983) asub taotletavast mäeeraldisest vahetult idas.
Eametsa liivakarjääri mäeeraldise lahustükkide vahelisel alal kulgevad Elektrilevi OÜ-le
kuuluv elektrimaakaabelliin SPOONI:SAV (tunnus KKL241420499) ning Eesti Lairiba
Arenduse SA-le kuuluv valguskaabel ELA122 (tunnus 7307328; vid ELA122). Kaitsevööndite
kattumisi Eametsa liivakarjääri mäeeraldisega ei esine.
Taotletava mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub kirdepiiril ca 10 m ulatuses Tsentraali tee
ning idapoolne lahustükk kagus ca 15 m ulatuses Lennuvälja kõrvalmaantee kaitsevööndiga.
Mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 200 m kaugusel läänes voolab Sauga jõgi (tunnus
VEE1148700), mille kalda piiranguvöönd jääb mäeeraldisest ca 100 m kaugusele.
Mäeeraldise idapoolsest lahustükist ca 150 m kaugusele kirdesse jääb II kategooria kaitsealuse
liigi Accipiter gentilis (kanakull, tunnus KLO9128098) püsielupaik, samal alal paikneb ka
Lennuvälja kanakulli püsielupaik (tunnus KLO3000688).
Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Eametsa liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m
kaugusel loodes, jäädes Palmimetsa tee 4 (tunnus 15904:003:1280) ja Rallimaa (tunnus
15904:003:0847) kinnistutele, mis asuvad teisel pool Sauga jõge (tunnus VEE1148700).
Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes
Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Eametsa liivamaardlat on uuritud ühel korral (2022. aastal) ning uuringu tulemused on esitatud
aruandes „Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.12.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207, EGF: 9713).
Taotletav Eametsa liivakarjäär asub Liivi lahe rannikumadaliku loodeosas, millele on
iseloomulikud meretekkelised pinnavormid. Mäeeraldis jääb Litoriinamere tasandikule, kus
levivad Litoriinamere basseinis settinud ülipeeneteralised orgaanika sisaldusega tolmliivad.
Valdavalt moodustavad alal leiduva liiva kompleksi hallid ja beežid orgaanikat sisaldavad
savikad, ülipeeneteralised aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka
pindalaliselt on ühtlane. Jämefraktsioon liivas puudub. Kasuliku kihi keskmised kvaliteedi-
näitajad on esitatud tabelis 3.1.
Tabel 3.1 Eametsa liivakarjääris leiduva täiteliiva keskmised põhinäitajad
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52)
Veerised Kruus Liiv Peenosis Kruus Liiv Peenosis
>64 2...64 0,063...2 <0,063 ≥31,5 0,063...31,5 <0,063
Plokid 1 aT ja 2 aT, %
min 0,0 0,2 60,9 12,0 0,0 61,4 12,0
max 0,0 4,0 87,2 38,6 0,0 88,0 38,6
keskmine 0,0 1,4 76,8 21,8 0,0 78,2 21,8
Plokid 3 aT, 4 aT ja 5 aT, %
min 0,0 0,0 83,8 5,3 0,0 84,0 5,3
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
(Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52)
Veerised Kruus Liiv Peenosis Kruus Liiv Peenosis
>64 2...64 0,063...2 <0,063 ≥31,5 0,063...31,5 <0,063
max 0,0 0,6 94,6 16,0 0,0 94,7 16,0
keskmine 0,0 0,2 90,3 9,5 0,0 90,5 9,5
Katendi moodustab taotletaval mäeeraldisel 0,1 – 0,9 m (keskmiselt 0,3 – 0,6 m) paksune
mullakiht. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab Eametsa liivakarjääri kasuliku kihi, mille
paksus on uuringupunktide andmeil keskmiselt 0,6 – 1,4 m.
Liivalasundi lamamiks on jääjärveliste- ja liustikusetete kompleks, mis on esindatud savi ja
liivsavimoreeniga. Kasuliku kihi lamamipind tõuseb põhja ja lääne suunas, jäädes abs kõrguste
6,5 – 7,5 m vahemikku.
Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekiht, mis
koosneb valdavalt merelistest setetest (liiv, peenliiv). Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega
morees, milles võib esineda liivakamaid ja kruusakamaid parema veeandvusega vahekihte ja
läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitud sademetest. Uuringuaegsete mõõtmiste
andmetel jäi põhjaveetase 0,2 – 1,3 m sügavusele maapinnast, abs kõrguste 6,6 – 8,2 m
vahemikku (keskmiselt 7,1 ja 7,5 m).
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletav Eametsa liivakarjäär koosneb kahest lahustükist, mäeeraldise teenindusmaa
kogupindala on 5,94 ha (lahustükid pindaladega 2,23 ha ja 3,71 ha), sh mäeeraldis kogu-
pindalaga 5,07 ha (lahustükid pindaladega 1,53 ha ja 3,54 ha). Taotletav mäeeraldis hõlmab
täielikult Eametsa maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 – 5 aT.
▪ Maavara varuplokid 1 (veepealne) ja 2 (veealune) asuvad riigile kuuluval Jahu
maaüksusel, varu 13 tuh m3
▪ Maavara varuplokid 3 (veepealne) ja 4 (veealune) asuvad riigile kuuluval Kaneeli
maaüksuse, varu 21 tuh m3
▪ Maavara varuplokk nr 5 (veepealne) asub eraomandis oleval Pumba nimelisel
maaüksusel, varu 9 tuh m3
Kogu taotletav maavaravaru ei ole kaevandatav, kuivõ1rd külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Mäeeraldisel lasuva täiteliiva ja
katendi looduslik varisemisnurk veepealses osas on 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 5. Nõlva-
tervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning
tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Eametsa liivakarjääris (seisuga 31.12.2022. a.)
Taotletav Taotletav
Ploki
Plokk Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu
pindala, ha
tuh m3 kogus, tuh m3
1 aT 1,53 5,0 0,5 4,5
Täiteliiv
2 aT 1,53 8,0 0,6 7,4
Taotletav Taotletav
Ploki 3
Plokk Maavara varu kogus, Kadu, tuh m kaevandatav varu
pindala, ha
tuh m3 kogus, tuh m3
3 aT 2,61 18,0 0,6 17,4
4 aT 2,61 Täiteliiv 3,0 0,1 2,9
5 aT 0,93 9,0 0,4 8,6
Kokku 43,0 2,2 40,8
*sh veealune varu taotletava kogusega 11 tuh m3, kaevandatav 10,3 tuh m3 (2 ja 4 aT).
Võttes arvesse, et Eametsa liivakarjäär ekspluateeritakse lõpuni ja korrastatakse 5 aastaga, siis
kaevandatakse aastas keskmiselt u 10 tuh m3 maavara (realiseeritakse 4 aastaga) ja u 1 aasta
kulub karjääri korrastamistöödele ning maaomanikule tagastamiseks.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava katendi kogus, selle ladustamine ja kasutamise
eesmärk. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Eametsa liivakarjääris täiteliiva väljamiseks on soodsad.
Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda 7300110 Tsentraali teed ning karjäär asub Pärnu linna
läheduses. Kasulikku kihti katab katend keskmise paksusega 0,3 m ning kasulik kiht on
väljatav kahe astmega (veepealne ja veealune varu eraldi) ilma veetaset alandamata.
Mäeeraldisel leiduva katendi moodustab täies ulatuses kasvukiht kogumahuga 17 tuh m3
(läänepoolsel lahustükil 8 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 9 tuh m3). Karjääri avamisel tuleb
mäeeraldiselt esmalt langetada mäeeraldisel kasvavad puud ja võsa, vajadusel juurida kännud
ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ekskavaatori või
buldooseriga ning ladustada mäetööde arenedes mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgus-
tesse aunadesse. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada karjääri
hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid
tihendada. Korrastamistöödeks mittevajalik katend tuleb võõrandada vastavalt kehtivale
seadusele.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Eametsa liivakarjääris võimalik kasulik
kiht väljata veetaset alandamata. Kaevandamine toimub kahe astmega (veealune ja veepealne
varu eraldi) kasutades ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning
transporditakse karjäärist välja. Veealuse materjali väljamisel tuleb see esmalt tõsta vallidesse
nõrguma. Peale nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurautode kasti.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Eametsa liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei
asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte
ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa
linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70) piiranguvöönditega.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Eametsa liivakarjääris kaevandamisel tekib müra
peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav
müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – ekskavaator, kallurauto, (buldooser).
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 500 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Eametsa liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne
müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(500) = 52 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates
majapidamistes Papsaare külas asuvatel Palmimetsa tee 4 (tunnus 15903:003:1281) ja Rallimaa
(tunnus 15903:003:0847) kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal elamutele lähimas punktis
töötamisel tasemele kuni 52 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Silmas tuleb
pidada, et arvutuses pole arvestatud ühegi müra levikut takistava meetmega. Sellest tulenevalt
pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme
levimist ega piirnormide ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Ülenormatiivne
müra levib reeglina peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni
ca 40 m raadiuses.
Arvutuse kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva
mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust
suuremaks või esineb kaebusi kohalike elanike poolt, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida
kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud
tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud
akrediteeritud mõõtja poolt.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 12 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,0108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Eametsa liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate
mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes
Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule. VEKA andmetel on tegemist 65 m sügava puur-
kaevuga ning võttes arvesse asjaolu, et Eametsa liivakarjääris toimub kaevandamine veetaset
alandamata, siis puudub ka oluline mõju Tuleviku kinnistu veevarustusele.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus minimeeritud ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Eametsa liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik
materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud
maa korrastamiseks. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletaval mäeeraldisel on keskmine uuringuaegne põhjavee taseme abs kõrgus 7,1 – 7,5 m,
mistõttu ei ole mäeeraldisele võimalik moodustada Keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr
12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”
kehtestatud nõuetele vastavat veekogu.
Kuivõrd taotletav ala on valdavalt metsamaa, siis on Eametsa liivakarjääri mõlemal lahustükil
soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks metsamaaks – mäeeraldisele ja selle
teenindusmaale moodustatava metsamaa pindala on 5,94 ha.
Kaevandatud maa korrastamisel metsamaaks tuleb veenduda, et põhjavesi jääks maapinnast
vähemalt 0,7 m sügavusele – seega on ammendatud ala täitmiseks vajaliku materjali kogus ca
40 tuh m3, millest mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht moodustab 17 tuh m3. Eametsa
liivakarjääri korrastamisel on otstarbekas kasutada maksimaalses ulatuses katendist tulevat
materjali kui ka teisi inertseid püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud mahud ja
täitmiseks vajaliku materjalid määratakse korrastamise projektis. Tehnoloogiline korrastamise
tööd on mõistlik teha järk-järgult paralleelselt kaevandamisega.
Eametsa liivakarjääri korrastamise eeldatav maksumus jääb tasemele 4 000 eur/ha ehk
summaarselt ca 20 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/
Marina Minerals OÜ
Juhatuse liige
Taotluse koostas 22.03.2023. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Märkused:
8.59
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
8.
9 73001:001:0228
8. 0 8.96
9.
14
Raudtee - Keskkonnaregistri Eametsa maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.12.2022);
25
9.
29 - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
8.
37
8.
88
9 8.98
seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
9
9.01
9.
1'9
90
0
8. 7 4. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
8.
89
21
30
8.
9.
PA-10
7.
20
0,8 9.
(tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
8,68 21
- 8. 8.57 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- 8.1
85
26
8
94
2' 8.
8.
7
8. 5
34
9.04
9
38
7.
9 9. 8.61
I
31
09
7,90
I
9
9.
9.
02.03.2022 8.72 26 8.76
N
526 100
526 200
526 300
526 400
526 500
526 600
8. 8.73
8
27
3'
8.
65
24
10'
7.
2'
2 8
I
.
8. 76
I
2
I
9. 6 9.01 8.50
97
26 9
8.
PA-2 9.
8.40
8,71
0,4 8.
22
Katend 8.48 11
8,20 30
8.36
02.03.2022
8.55
7,31
1,0 8.
85
9
9 8.59
11'
8.62
8.
7 8.51
8. 2
3
9. 0
15
9' 9
.1
5
8.79
10 8.
29 K-1a Kaardilehed nr 5332 Pärnu, 5334 Pärnu-Jaagupi
Kr
8.
8.67
77 0,1 8.79
8.49
8,53 8.50
PA-9 8.60 1,2
9
9.22
6 475 200
8
8.09 8.21
0,3 7,23
.1
8. 8. 7,20
41 94
9
8,20 Katend
8.48
7
8.00
1,1 8.68 9 9.11 20.09.2022 8.62
6,80 9 9.
21
12 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
7
9.
12' 73001:001:0228
8.13 20
3'
3 8.
3
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
8
7,80 8. 2 8.62
PA-8 74 Raudtee
0,2 802.03.2022 8.28
8.
8.53 8.71
8.57 8.67
8,00
- 4' 9.
69
8.16
7,60
- I 8.30 9.
15
K-2a
8.61
Nr X Y Nr X Y
7.86
17 0,3
02.03.2022
7.90
8 8 8
.7
8
.4
6 9 8.68
8.70
8,58
0,8
8.50
8.66
8.66
1 6 475 253,15 526 143,18 1' 6 475 264,54 526 126,03
8.50
4 7,48
0,5 K-6 2 6 475 229,74 526 178,43 2' 6 475 253,15 526 143,18
7,10 0,3
8.24 PA-11 0,2 9 8
.5
8,62
02.03.2022 5 0,8 9.04 3 6 475 182,17 526 242,70 3' 6 475 229,74 526 178,43
7.77
7,83
8.05
8.28
9
9
.0
7
8.72
8.71
Plokk 5 aT 8.57
8.50 8.53
7,52 8.56
7.70 - .1
0
8.42 4 6 475 146,60 526 286,71 4' 6 475 182,17 526 242,70
8.72
PA-3
8
7.97
9 8 0,3 4
8.76
5 6 475 041,85 526 206,08 5' 6 475 146,60 526 286,71
9
7.79
8,81 73001:003:0032
80901:001:0075
7.81
8,20
1,4 9.04
7.89 02.03.2022 7,11 Pumba 8.65 9.04
6 6 475 104,01 526 126,33 6' 6 475 041,85 526 206,08
9
8
Jahu 7 7.85
.5
6
9.12
8.54 8.64 8.56
7.73 8.
99 8.57 8.56 8.62 7 6 475 142,17 526 211,89 7' 6 475 104,01 526 126,33
5'
9
7.77 7 9 8
.9
9 8.81
8.69
22' 8.64
8.50
8.78
8.56
8.74 8.74
7.77 8
A 8 6 475 181,67 526 184,07 8' 6 475 116,31 526 110,56
8.28 8 8.
.9 81 9.07
5
8.
80 8
8.78 9 6 475 162,85 526 142,55 9' 6 475 210,09 526 106,27
.6
8 7 73 8 0 K-3a
8.76
8 . 10 6 475 209,71 526 127,41 10' 6 475 228,19 526 409,69
Plokk 1 aT 00 .
5 2
1
0,4 8.65
7
3 8.59
38
7.88 8,48
1:
8.
8.51 8.49
0,6 11 6 475 221,22 526 423,17 11' 6 475 221,22 526 423,17
48
7
8
d
PA-5 7.69
00 22 7,48 8.69
e
6.
Plokk 2 aT
ta
7.98
0,9 8 8.86
a
1:
9
ra
7,71
st
Tiik
13
46
12 6 475 186,40 526 490,52 12' 6 475 186,40 526 490,52
71
0,2 14 8.41 K-5 K-10
39
8.
ka
7.
8 8.57
8
0,2
7.
.4
.3
K-7
62
- 0,4
o
8' Katend 8.71 87 7
7
8 8,54
9.
7,50 7.78 Tiik .
0 8.59 8,71 0,3 13 6 475 107,67 526 642,75 13' 6 475 107,67 526 642,75
67
80
4 8.78 0,9 8,53
8. 1,2 I'
7.
9.
02.03.2022 Aj T 8 8.53
7,44 8.72
1,1
8
.
Aj s 4 7,11
. e
8.
86
nt
7,13 14 6 475 064,22 526 613,52 14' 6 475 064,22 526 613,52
6 7.
8.77
H r aa 21'
8
8
7 99 8. 8.61
Katend 58
8. 10 8. 15 6 475 009,67 526 576,19 15' 6 475 009,67 526 576,19
7' 6.45
70
l
it 8.
63 8.46
8.32
8.36 Plokk 3 aT 41 8. 8.69 6 475 100 13'
33
8 ee 21 7. 7. 8
73
7
7 8.49
.
16 6 474 977,34 526 553,38 16' 6 474 977,34 526 553,38
8.
73 8.43 88
8.
35
8
. 37 8.35
Plokk 4 aT
6.
2 8 7.
.9 73001:003:0051 3 26
40
17 6 474 974,38 526 544,39 17' 6 474 974,38 526 544,39
0
7 8
8.
.4
.8 7.
6
8 19
Trafo
8
4
Katend
80901:001:0269
.8
8
28
8
.2
47
18
7 7.01
7
TP
18 6 474 978,91 526 534,91 18' 6 474 978,91 526 534,91
8.
.
7
1
8
9.
8
7.
7
8 9 7.45 8
49
7. 8.52
.5
2 8
8.
29 Kaneeli
9.
9 7.06
7
6 8
7
8 9
19 6 475 021,27 526 480,07 19' 6 475 021,27 526 480,07
7
.
33 8 8.28
.9 .3
.0
8 7.
2 7 4
8
3
3
4
7
8 7. .8 .5
9
0 8
85 7 8.26
Muda
73001:003:0052 7.
78
20 6 475 061,53 526 432,63 20' 6 475 061,53 526 432,63
8.56 8.81 8
8 8 8
. 7.
L1
.5
8
Koopa 7.
73 2
9
2 10 7
6.86
8.59 21 6 475 103,35 526 383,35 21' 6 475 103,35 526 383,35
33
8
8
8 .8 8. 8
8 8.
.7 5 8. 22 7.18
8
27
ee
31
8.
4
8 22 6 475 126,61 526 354,50 22' 6 475 126,61 526 354,50
36
Õu
73001:003:0050
50
.
t
8 7,00 7. 46
6
7. 01 7.
89 7,30 .9
20' 7.22
33
8
a
8
00
Tiidu 20.09.2022 42 23' 6 475 136,04 526 342,80
8
.4
8.
7 02.03.2022
.0 8.
3
Muda 14
8
7 A
35 m
.8 4
3:
H 7 8
29
.
aa4
8.81
7
4 .6 1 8.
uj9.3
8 2
9 52
Pindala 5,07 ha
7.
.4
20
63
00
Kr 5 7
PA-4 .
8
8
K-4
8.
9.
6 6.68
0,6
1:
8
8 . 8 0,2
1
8 8
14' Pindala 5,94 ha
26
8,20 K-8
.5
nn
.2 8
0 8,36
8
7.
8.26
0,7
7
8
1,1
00
1,0
.2
Kelder .9
6,50 8 8,40
1
3
Le
.
39 7,16
7
8 8 8
8. 7 0,9
73
.0 8 .
8
06 2 8. .6 13 25
7. 6,80
88
7
aa 3
8 3
14
7.18
45
.0 8 8.72
7
7.
nu 098
3 .2
8.
m
8 8
8
58
r
7 .3
8
.6 8.
8
11
7
8
K
.7
1
17
8 Muda
9
8.
6
8 7 8.25
en 1:
.6 .5 8
j
8
8 .
Mäeeraldise läänepoolne lahustükk pindalaga 1,53 ha
5
14
7 8 8 3
80901:001:0081
8
20
3
03
7.79 .2 9
7.
4
8
7 7.
6.
5 .
03
Kelder 7
6'
00
8. 8
1:
8.
8 8.55
75
Suhkru .8
Mäeeraldise idapoolne lahustükk pindalaga 3,54 ha
nu :
8 3 8.60
.
1: .23
1 18
8
8
9. 0
är 1
8.
l
9 8 .8
7 .2 7.05
9
8
0
P 90
.9 2
24
3 8 8
8. .9 8 .0
8
3
8 66 5 .3
80
8. 4
90
7.
11 8
.3 19'
8 Mäeeraldise teenindusmaa läänepoolne lahustükk pindalaga 2,23 ha
85
7 4
I
80901:001:0097 8
80
.
3
B 8 8 8
I
et .1 .3
8 7 8.17
Mäeeraldise teenindusmaa idapoolne lahustükk pindalaga 3,71 ha
'
8
Väike-Tiidu 8 19
8
7
.7
4 8
16
7. 16
8.
07
.7
8.
7. 7 8 8.39
15
84
8
6.
.8 30
88
7.
80901:001:0094 0 K-9
7
8.
7.
81 7 6.91
07 0,3
Teega seotud piirangud .
9
5
8.17
7.
15
08
Tuleviku 8,22
7
8 17.10.2022
87
7
.5
9.
8.
1 1,1
29
09
7.
.
A 7 6,82
29
.
9.
89
6 475 000
7
89
9
1 8.
35 8 15'
9
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7. Bet500
8
88
7.82
7
8
Elektripaigaldise kaitsevöönd
.8
.7 H=5.86
8
8 8
9
0
8
.7
6 6.66
1 8
.6
7.
98
8
8
.3
6
Muda
7.
64
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 A
7.
53
8
I
7
18' 6.14
I
8
Sideehitise kaitsevöönd .5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
I
1 8
'
8
90
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) .3
8.
7. 1
81
33
18
8.
15
8
.3
2
8 8.
16 Eametsa liivakarjäär Mäeeraldise plaan
I I' Geoloogilise läbilõike joon 8
.4
17
7.
8
7 .6
80
Tori vald, Pärnu maakond
39
5
8
Puuraugu nr
8.
.6
1 PA-4 75
6 Maapinna samakõrgusjoon, m 0,6 Katendi paksus, m
7
17' 16' 8.
7
8
8
8,20 Suudme abs kõrgus, m
80
7.
5.
15
r
1,1 Kasuliku kihi paksus, m
K
8
7 6,50 . 7
65
1
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Lamami abs kõrgus, m 6
8
.0
B
8.
e
t
8
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
.7
0
80901:001:0269 K-5 Kaevandi nr 8
.6
6
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 0,2 Katendi paksus, m 8
Kaneeli 8,54 Suudme abs kõrgus, m 0 50 100 m .6
5
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
0,9 Mõõtkava 1 : 1000
7,50
7,44 Kasuliku kihi paksus, m (esindaja nimi ja allkiri)
02.03.2022 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev Lamami abs kõrgus, m
8.
64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W Trafo E
73001:003:0051
m m
10 10
Tsenr
taai
ltee Kaneeli Raudtee Kasvukiht Savi Teekaitsevöönd
Pumba
Jahu 0010
:01:1487 73001:001:0228
73 73001:003:0032 80901:001:0269
80901:001:0075
PA-3
K-10
9 8,81 9 Täiteliiv Saviliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd
K-3a K-5 8,71 K-7
8,48 8,54 8,53
Plokk 1 aT 0,3 0,2 0,4 0,3
vt. 8,20 m Täiteliiv/ülipeen Saviliivmoreen Liinirajatise kaitsevöönd
PA-11 02.03.2022 PA-3a-1 PA-5-1 K-10-1
0,4 K-7-1
8 7,83 PA-3-1 Kr. 0,0 Kr. 0,0 Kr. 0,0 8
Kr. 0,0 0,6 St. 2,3
Plokk 5 aT Plokk 3 aT St. 11,3
0,8 Kr. 0,0
St. 1,7
Plokk 1 aT St. 12,0 0,8 EL TL St. 17,2
EL Ehitusliiv Liivsavimoreen
TL 1,0 1,1 1,3 TL 1,1
0,5 Plokk 2 aT PA-3a-2 1,2 T K-10-2
vt. 7,10 m 1,4 1,2
02.03.20220,7 1,7 Kr. 0,0 Kr. 0,0 K-7-2
7 St. 3,1 1,6 Kr. 0,0 1,4 7
1,4 St. 9,1 Turvas
EL 1,7 TL St. 11,0 1,5
1,6
TL
PA-3a-3 K-10-4
Kr. 0,0 Kr. 0,0
St. 10,5 St. 9,5
6 6
TL TL
2,0 3,2 PA-9 Puuraugu nr K-10 Kaevandi nr
8,20 Suudme abs kõrgus, m 8,71 Suudme abs kõrgus, m
5 5 0,3 0,4
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 7,80 m K-10-1 Proovi number
Mõõtmise kuupäev 02.03.2022
PA-9-1 Proovi number Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, %
4,0 0,8
Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, % St. 1,7 Savi- ja tolmusisaldus, %
St. 38,6 Savi- ja tolmusisaldus, % EL EL - ehitusliiv
TL TL - täiteliiv
4 4
1,4 Proovitud intervall, m
Proovitud intervall, m
1,7 Kaevandi sügavus, m
3 3 2,0 Puuraugu sügavus, m
Läbilõige II-II' Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
NW SE Kaneeli
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
m 80901:001:0269
m
Kaevandamisel jäetav nõlva hoidetervik (läbilõigetel tinglik)
11 11
Nõlvus vee peal 1 : 2, vee all 1 : 5
Keskmine uuringuaegne veetase ja veetase maavara ammendamisel
Trafo
Läbilõige III-III' (plokkide 1, 2 aT abs 7,5 ja plokkide 3, 4 aT abs 7,1 m)
73001:003:0051
10 10
0050
Jahu
SE
003:
NW
du
80901:001:0075
m
i
m
Ti
73001:
9 9 10 Raudtee 10
PA-9 PA-4 73001:001:0228
Plokk 1 aT 8,20 Pumba Kaneeli
8,20
73001:003:0032 80901:001:0269 0 50 100 m
PA-11 Lennujaama tee L1
8 0,3 7,83 8 9 80901:001:0317 9
vt. 7,80 m K-1a K-5
02.03.2022
Plokk 1 aT 0,6 8,53 8,54
PA-9-1 K-9
Kr. 0,0 0,5 vt. 7,30 m PA-4-1 0,1 0,2 8,22 Märkused:
02.03.2022
St. 38,6 vt. 7,10 m
Plokk 2 aT Kr. 0,0 K-1a-1 K-5-1 K-9-1
02.03.20220,7
7 Plokk 2 aT TL St. 24,2 7 8 Kr. 0,0 Kr. 0,0 0,3 Kr. 0,0 8
1,4 TL St. 5,3 Plokk 5 aT Plokk 3 aT St. 11,3 St. 11,9
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
0,9 TL TL TL 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1,7
1,1 - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
vt. 7,20 m1,3 K-1a-2 seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
20.09.2022 Kr. 0,0
6 2,0 6 7 7
1,4 St. 8,7 1,4 3. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
1,4
2,0 TL Plokk 4 aT (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
1,6 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
5 5 6 6
Eametsa liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Tori vald, Pärnu maakond I-I'...III-III'
4 4,0 4 5 5
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
3 3 4 4
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/
Märkused:
8.59
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
8.
9 73001:001:0228
8. 0 8.96
9.
14
Raudtee - Pärnu maakonna Eametsa ja Eametsa II uuringuruumide geoloogilise uuringu aruanne (varu
25
9.
29 seisuga 01.12.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/4207).
8.
37
8.
88
9 8.98
4. Mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnaku pv
9
9.01
9.
1'9
90
0
8. 7 (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 70) piiranguvöönditega.
8.
89
21
30
8.
9.
7.
20
9.
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
21
8. 8.57
8.
85
1
26
8
94
2' 8.
8.
7
8. 5
34
9.04
9
38
7.
9 9.
31
8.61
09
9
9.
9.
8.72 26 8.76
N
526 100
526 200
526 300
526 400
526 500
526 600
8. 8.73
8
27
8.20 3'
8.
65
24
10'
7.
2'
2 8
.
8. 76
2
9. 6 9.01 8.50
97
26 9
8.
9.
8.40
8.
30
22
Katend 8.48 11
8.
85
9
9 8.59
11'
8.62
8.
7
8. 2
3
9. 0
15
9' 9
.1
5
8.79
10 8.20 8.20
8.
29
8 Kaardilehed nr 5332 Pärnu, 5334 Pärnu-Jaagupi
8
Kr
8. 7.80 8.45 8.79
77
8.60
9
9.22
6 475 200
8
8.09
.1
8. 8.
41 94
9
8.48
Katend
8.00
8.68 9 9.11 8.62
9 9
9.
.
21
12 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
12' 73001:001:0228
8.13 20
3'
3 8.
3
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
8
8. 2 8.62
74
8 Raudtee 8.67
8.
4' 9.
69
15
8.16 9.
17
Nr X Y Nr X Y
7.86 8.20 8.20 8.20
7.90
8 8
.7
8
.4
6 9 8.68
8.70
7.80 7.80 7.80
8.66
8.66
1 6 475 253,15 526 143,18 1' 6 475 264,54 526 126,03
8 8.50
4
2 6 475 229,74 526 178,43 2' 6 475 253,15 526 143,18
8
9 8
.5
8.24
7.77
5 8 9.04 3 6 475 182,17 526 242,70 3' 6 475 229,74 526 178,43
9
.0 8.56
7
9
7.70
.1
0
8.42 4 6 475 146,60 526 286,71 4' 6 475 182,17 526 242,70
8.72
8
7.97
9 4
8.76
5 6 475 041,85 526 206,08 5' 6 475 146,60 526 286,71
9
7.79
73001:003:0032
80901:001:0075
7.81 9.04
7.89 Pumba 9.04
6 6 475 104,01 526 126,33 6' 6 475 041,85 526 206,08
9
8
Jahu 7 .5
6
8 9.12
7.73
8.20 8.20
8.
99 8.57 8.56 7 6 475 142,17 526 211,89 7' 6 475 104,01 526 126,33
5'
9
7.77
9 8
.9
9 8.81
8.69
22' 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 8
8.74
7.77 8
A 8 6 475 181,67 526 184,07 8' 6 475 116,31 526 110,56
8 8.
.9 81 9.07
5
8.
80 8
9 6 475 162,85 526 142,55 9' 6 475 210,09 526 106,27
.6
73 8 0
8
8 8 . 1 10 6 475 209,71 526 127,41 10' 6 475 228,19 526 409,69
00 .
5 2
7
3
38
7.88
Metsamaa 1: Metsamaa
8.
8
11 6 475 221,22 526 423,17 11' 6 475 221,22 526 423,17
48
7
d
00 22
e
6.
ta
7.98
Pindala 2,23 ha 8.86
Pindala 3,71 ha
a
1:
9
8
ra
st
Tiik
13
46
12 6 475 186,40 526 490,52 12' 6 475 186,40 526 490,52
71
14
39
8.
ka
7.
8
8
7.
.4
.3
62
o
8' 8.71 87 7
7
8
9.
.
Tiik 0
13 6 475 107,67 526 642,75 13' 6 475 107,67 526 642,75
67
80
4
8.
7.
9.
Aj T 8
8
. 4
8.20 8.20 8.20 Aj se
8.
.
86
nt 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 14 6 475 064,22 526 613,52 14' 6 475 064,22 526 613,52
6 7 8 H 8. r aa 21'
8
8. 10 15 6 475 009,67 526 576,19 15' 6 475 009,67 526 576,19
6 475 100 13'
70
6. l 8.
7' 45 it
ee 21
7.
63
8
7
7.
73 88 16 6 474 977,34 526 553,38 16' 6 474 977,34 526 553,38
35
8
.
6.
2 8
.9 73001:003:0051 3
40
17 6 474 974,38 526 544,39 17' 6 474 974,38 526 544,39
0
7 8
8.
.4
.8
6
8
Trafo
4
Katend
80901:001:0269
.8
8
47
7
7
.8 TP
18 6 474 978,91 526 534,91 18' 6 474 978,91 526 534,91
9.
8
7
8 9
49
.5
2 8 Kaneeli
9.
7
8
6
.9
3 8
19 6 475 021,27 526 480,07 19' 6 475 021,27 526 480,07
7. .8
9
0
85 7
73001:003:0052 7.
78
20 6 475 061,53 526 432,63 20' 6 475 061,53 526 432,63
8.20 8.20
8 8.81 8
8 8 8 7.99 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80 7.80
.
L1
.5
8
Koopa 7.
73 2
8
9
2 21 6 475 103,35 526 383,35 21' 6 475 103,35 526 383,35
8
8 .8
.7 5
ee
4 8 22 6 475 126,61 526 354,50 22' 6 475 126,61 526 354,50
36
Õu
73001:003:0050
50
6.
t
8
.9
20'
33
8
a
8
00
Tiidu .4 23' 6 475 136,04 526 342,80
8.
3
14
8
A
35 m
3:
H 7 8
.
34
8.81 .6 1 8.
aa
8 2
9 52
Pindala 5,07 ha
.
.4
20
nu 9
00
Kr 5 7
j
.8
9.
6
1:
8
8 . 8
8.26 8
8
8
14' Pindala 5,94 ha
00
en
Kelder .9
8. 3
39
7
8. 8
73
L
8 .
8
06 8. .6 13
88
aa 3
8 3
.0 8 8.72
7
nu 098
3 .2
m
8 8
8
r
7 .3 .6
8 7.80 7.80 7.80 7.80
K
1
17
9
8 7
en 1:
.6 .5 8
j
8 .
Mäeeraldise läänepoolne lahustükk pindalaga 1,53 ha
5 7
80901:001:0081 8 8 3
20
3
03
7.79 .2 7 8
6.
5 .
03
Kelder 7
6'
00
8. 8
1:
8.
8
75
Suhkru .8
Mäeeraldise idapoolne lahustükk pindalaga 3,54 ha
nu :
8 3
.
1: .23
1
8
8
9. 0
är 1
l
9 8 .8
7 .2
9
8
0
P 90
.9 2
24
3 8 8
8. .9 8 .0
3
8 66 5 .3
80
8. 4
90
7.
11 8
.3 19'
8 Mäeeraldise teenindusmaa läänepoolne lahustükk pindalaga 2,23 ha
85
7 4
80901:001:0097 8
80
.
3
B 8 8 8
et .1 .3
8 7 8 Mäeeraldise teenindusmaa idapoolne lahustükk pindalaga 3,71 ha
Väike-Tiidu 8 19
8
7
.7
4
.7
7. 7 8
15
84
8
6.
.8
88
80901:001:0094
7. 0 7.80 7.80
7.
81 7
.
9
5
15
08
Tuleviku
7
8
87
.5
9.
8.
1
29
09
7.
.
A 7
29
.
9.
89
6 475 000
89
9
8.
35
15'
9
7. Bet500
8
88
7
8
.8
.7 H=5.86
8
8 8
9
0
8
.7
6
7.
98 8
8 .3
.6
6
8 7. 6
A 53
Metsamaa (pindala 5,94 ha) 8
8
8
.5
1
18' 6.14
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
90
.3
8.
7. 1
81
33
18
8.
15
1
8
.3
2
8
8
8.
16 Eametsa liivakarjäär Korrastatud ala plaan
.4
17
7.
8
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Teega seotud piirangud 7 .6
80
Tori vald, Pärnu maakond
39
5
8
8.
.6
75
7
17' 16' 8.
7
8
8
80
7.
1
5.
15
r
K
8 7
.
65
1
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6
8
.0
B
8.
Elektripaigaldise kaitsevöönd e
t
8
Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
.7
0
16 Maapinna samakõrgusjoon, m 8
.6 Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn
6
8
0 50 100 m .6
5
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
80901:001:0269 Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Sideehitise kaitsevöönd
8.
Kaneeli
64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 21.03.2023
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4344
/Allkirjastatud digitaalselt/