Soome „Vågskär“ meretuulepargi projekti piiriülene keskkonnamõju hindamine

Vastavalt nimekirjale 19.12.2023 nr 6-3/23/5802-2 Soome „Vågskär“ meretuulepargi projekti piiriülene keskkonnamõju hindamine Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel teavitanud Eestit „Vågskär“ meretuulepargi projektist. Arendaja Ilmatar Offshore AB kavandab püstitada Soome majandusvööndis Botnia meres maksimaalselt 130 tuulikust koosneva „Vågskär“ meretuulepargi koguvõimsusega 2 GW. Tuulikute nimivõimsus on 15–25 MW ning maksimumkõrgus 400 m. Kirjale on lisatud Soome saadetud eestikeelne keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi kokkuvõte, milles kirjeldatakse projekti ning selle elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju1 . Ootame 19. jaanuariks 2024 põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema „Vågskär“ meretuulepargi projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses. Juhul, kui peate vajalikuks Eesti osalemist menetluses, on oodatud ka põhjendatud arvamused selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et arendaja saaks sellega arvestada KMH materjalide koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Lisa: KMH programmi kokkuvõte Rainer Persidski, 626 2973 [email protected] 1 Soomekeelne materjal on leitav veebilehel https://www.ymparisto.fi/fi/osallistu-ja-vaikuta/ymparistovaikutusten- arviointi/ilmatar-offshore-ab-vagskar-merituulivoimahanke-selkameri . Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  VÅGSKÄRI AVAMERE-TUULEPARGI PROJEKT KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM KOKKUVÕTE KOKKUVÕTE Projekt Ilmatar Offshore Ab kavandab kuni 130 tuulikuga Vågskäri tuuleparki Soome majandusvööndis Botnia meres, Ahvenamaast põhja pool. Projekti kavandatav koguvõimsus on ligikaudu 2 GW, tur- biinitornide maksimaalne kõrgus on 400 m ja projekti pindala on u 367 km 2. Projekti toodetav elekter edastatakse merealuste kaablite kaudu Soome ja/või Rootsi. Projekt hõlmab lisaks tuuliku- tele ning projektiala sisesele ja välisele elektriülekandele süvendusmaterjali ladestusalasid, mille asukohad täpsustatakse KMH protseduuri käigus. Projektiala paikneb u 30 km kaugusel Ahvenamaa rannikust, enam kui 60 km kaugusel Soome mandrirannikust ja rohkem kui 50 km kaugusel Rootsi rannikust. Projektiala piirneb Soome territo- riaalvete lõunaosaga Ahvenamaal ja asub umbes 5 km kaugusel Rootsi majandusvööndist. Vee sügavus projektialal on vahemikus 25 kuni 95 m. 1 MH protseduuri variandid KMH protseduuris hinnatakse projekti, mis hõlmab elektrienergia tootmist merel, selle edastamist mandrile elektrikaablite kaudu ja projekti süvendamistööde käigus välja kaevatud setete ladusta- mist. Vågskäri projekt hõlmab ka elektri edastamist maal kuni jaotusvõrgu ühenduspunktini, mida hinnatakse eraldi KMH protseduuris. Hinnatud projektivariandid hõlmavad nelja tuulikute paigutusvõimalust avamere-tuulepargi piirkon- nas ja viit merealuste kaablite võimalikku trassi. Tuulikute paigutusvõimalused hõlmavad kolme alternatiivset vundamenti. Samuti hinnatakse mõju juhul, kui projekti ei teostata. Paigutusvõimalused erinevad nii tuulikute maksimaalse arvu (78–130 tuulikut), maksimaalse kõr- guse (kogukõrgus 280–400 m), seadme võimsuse (15–25 MW) kui ka tuulikute asukoha poolest. Võimalikud alusevariandid on sõrestikvundament, gravitatsioonivundament ja vaivundament (mo- novaivundament). Merekaabli variantidest suunduvad kolm mandri-Soome ja kaks Rootsi. Kaabli maaletoomise kohad asuvad Soomes Eurajoki, Rauma ja Pyhäranta ning Rootsis Östhammari ja Norrtälje omavalitsuses. Trassi variantidest arvestatakse käesolevas KMH protseduuris ainult Soome majandusvööndis või territoriaalvetes paiknevaid lõike. Projektiala süvendusmaterjali ladestamiseks otsitakse kohti eelkõige projektialal ja kaablikoridori- des, kuid neid võib olla vaja otsida ka mujalt. Hinnangulised ladestamisalad ning ladestatava sü- vendusmaterjali kogus ja omadused täpsustatakse KMH protseduuri käigus. KMH protseduur Keskkonnamõju hindamise (KMH) protseduuri eesmärk on tagada projekti keskkonnamõjude eelnev hindamine ning nende mõjudega arvestamine plaanimis- ja otsustusprotsessis. KMH protseduuri eesmärk on ka hinnata ja võrrelda erinevaid realistlikke projektivariante. Veel on KMH protseduuri eesmärk ennetada või leevendada kahjulikuks hinnatud mõjusid. Samas on KMH protseduuri ees- märk parandada kodanike kaasatust ja teabe jagamist. KMH protseduuril on kaks etappi: programm ja aruanne. KMH programm kujutab endast plaani, kuidas on kavas hinnata projekti variantide mõjusid. Teises etapis hinnatakse mõjusid ja esitatakse tulemused KMH lõpparuandes. Hindamine keskendub projekti tõenäoliselt kõige olulisematele mõ- judele. KMH protseduuri kontaktasutus küsib kommentaare ja arvamusi nii KMH programmi kui ka KMH aruande kohta, kuni need on tutvumiseks saadaval. Kontaktasutus vaatab laekunud arvamused ja kommentaarid läbi ning koostab nende põhjal KMH programmi kohta programmietapis hinnangu ning aruandeetapis põhjendatud järelduse KMH aruande kohta. KMH protseduur lõpeb põhjendatud järeldusega. Põhjendatud järeldust tuleb arvesse võtta projektiloa menetlustes. Kaasatus 2023. aasta jooksul on toimunud kaks projekti puudutavat eelkonsultatsiooni ametiasutustega. Li- saks on KMH protseduuri käigus toimunud ja saab vastavalt vajadusele toimuma ka muid konsul- tatsioone mitmesuguste ametiasutustega. Projekti tarbeks on moodustatud lai seirerühm, mis koos- neb omavalitsuste, ettevõtete, ühenduste ja teiste huvirühmade esindajatest. 2023. aasta sügisel toimus kaks seirerühma koosolekut ja KMH protseduuri käigus on kavas veel neli koosolekut. 2 Samal ajal kui KMH programm ja KMH aruanne on avalikkusele tutvumiseks avatud, korraldatakse avalikke üritusi, mis annavad võimaluse avaldada arvamust projekti variantide ja nende hinna- tud/hinnatavate mõjude kohta. KMH programmietapis toimub kolm sellist üritust: 9.1.2024 Maa- rianhaminas, 16.1.2024 Raumas ja 11.1.2024 virtuaalsündmusena. KMH programmi digitaalne platvorm on loodud kokkuvõtlikus, hõlpsasti loetavas brauseripõhises versioonis. Mõju hindamise tulemusi uuendatakse digitaalsel platvormil KMH etapis. Kõik KMH protseduuri ja digitaalse KMH platvormiga seotud dokumendid avaldatakse majandus-, transpordi- ja keskkonnakeskuse kodulehel. KMH programmi ja aruande trükitud versioonid on sa- muti kättesaadavad selleks ettenähtud kohtades omavalitsustes, mida see projekt puudutab. Hinnatavad mõjud Keskkonnamõju hindamine on projekti tõenäoliselt oluliste mõjude ning projektivariantide füüsilise, bioloogilise ja sotsiaalmajandusliku keskkonnamuutuse ulatuse kindlakstegemise ja hindamise prot- sess. Kui prognoositav mõju on oluline, siis luuakse ja pakutakse välja leevendusmeetmed projekti kahjulike tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõjude hindamisel pannakse rõhku neile, mida peetakse oluliseks. Projektialas on esialgse hinnangu kohaselt kõige olulisemad mõjud merepõhjale, veekeskkonnale, lindudele, maas- tikule, kalandusele ja mereliiklusele. Transpordikoridoride suurimad mõjud on eeldatavalt veekesk- konnale, eelkõige looduskaitsealadele. Tuuleparkide projektid mõjutavad positiivselt õhukvaliteeti ja kliimat. Tuuleenergia tootmine vä- hendab ja kõrvaldab muudest energiatootmisviisidest tulenevaid heitkoguseid, mis olenevad toot- misviisist. Projekti elluviimisel on positiivne mõju ka tööhõivele ja piirkonna majandusele. Projekti hinnatud mõju selle eri etappides on koondatud järgmisse tabelisse. Projekti eri etappides hinnatavad mõjud Mõjuobjekt Kasutuselt Ehitamine Kasutamine kõrvalda- mine Merenduspoliitika, strateegiad ja plaanid x x x Merepõhja morfoloogia ja setted x x x Hüdrograafia ja vee kvaliteet x x x Mereala bioloogiline keskkond x x x Teaduslik pärand x x x Mereimetajad x x x Kalad ja kalapüük x x x Linnud x x x Nahkhiired x x x Looduskaitsealad x x x Meremaastik ja kultuurikeskkond x x x Arheoloogiline kultuuripärand x x x Alade kasutamine ja kogukonna struktuur x Müra x x x 3  Projekti eri etappides hinnatavad mõjud Mõjuobjekt Kasutuselt Ehitamine Kasutamine kõrvalda- mine Värelus x Õhu kvaliteet ja kliima x x x Laevaliiklus x x x Olemasolev ja kavandatud taristu x x x Loodusvarade kasutamine x x x Ettevõtted ja teenused x x x Elamistingimused ja mugavus x x x Tervis x x x Õhuruumipiirangu alad x x x Militaaralad x x x Sideühendused ja ilmaradarid x Soome majandusvööndi tulevased kasutus- x viisid Mõju Rootsile x x x Mõju Eestile x x x Mõju Norrale x x x Ühine mõju x x x Mõjude hindamiseks viiakse läbi vajalikud mereuuringud ning teostatakse eraldi uuringud ja mu- deldamine. • Geofüüsikalised uuringud, näiteks kald- ja mitmekiireline kajaseire • Mereelupaikade uuring, sealhulgas põhjaelustiku proovide võtmine, videouuringud allvee- kaameraga ja alternatiivsete kaablite maaletoomiskohtade kaardistamine • Setteuuring • Voolu ja veekvaliteedi mõõtmised • Setete ja saasteainete leviku modelleerimine • Kalade eDNA-uuring • Rauma saarestiku (FI0200073, SAC) ja Uusikaupunki saarestiku (FI0200072, SAC/SPA) Natura hindamised • Lindude rände uuring sügisel ja kevadel • Piirkonna oluliste lindude elupaigauuring ning puhkavate ja toituvate lindude uuring • Lindude kokkupõrgete mudeldamine • Mereimetajate, nt pringlite uuringud • Kalade kudemisala uuring • Kaubandusliku kalapüügi uuring • Vee- ja õhumüra mudeldamine • Väreluse mudeldamine • Meremaastiku uuring, kohalike vaadete analüüs ja tuulikute kontseptuaalsed kujutised • Allveearheoloogilise pärandi kaardistamine olemasolevate andmete ja sonariuuringu tule- muste põhjal • Mereliikluse aruanne ja mereliikluse riskide hindamine • Uuring mõjude kohta kohalikule maandusele • Projektist ja kaablitrassi variantidest mõjutatud piirkonna rannikuelanike kaardipõhine uuring 4  • Riskianalüüs Projekti võimalikud otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud tuvastatakse ja neid hinnatakse süste- maatiliselt KMH protsessi käigus. Mõju tähendab kavandatavast tegevusest põhjustatud keskkon- naseisundi muutust. Nendes hinnangutes võetakse arvesse mõjutatud koha tundlikkust ja muutuse ulatust, mis ühiselt määravad mõju olulisuse. Projektivariantide võrdlemiseks kõrvutatakse eri mõ- jude olulisust. Kumulatiivne mõju tekib siis, kui erinevad tegurid tekitavad üheskoos teistsuguseid või tugevamaid mõjusid kui eraldi. Vågskäri avamere-tuuleprojekti kumulatiivsete mõjude hindamisel võetakse ar- vesse teisi läheduses asuvaid olemasolevaid ja teadaolevaid kavandatavaid projekte, mille kohta on mõju hindamise ajal piisavalt teavet ja millel on eeldatavasti projektiga kumulatiivne mõju. Oluline osa projekti kavandamisest on kahjude ennetamine ja leevendamine. Põhieesmärk on väl- tida tuvastatud olulisi kahjulikke mõjusid. Kui selliseid mõjusid pole võimalik vältida, tuleb kavan- dada leevendusmeetmeid. KMH aruanne sätestab meetmed kahjulike keskkonnamõjude vähenda- miseks. Need võivad puudutada näiteks tuulikute asukohta, turbiinide suurust ja nende ehitamise aega. Piiriüleste mõjude hindamine Piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsioon sisaldab ka riikide kohustust teavitada ja pidada üksteisega nõu kõigi suuremate kavandatavate projektide asjus, millel võib olla märkimis- väärne kahjulik piiriülene keskkonnamõju. Espoo konventsioon määratleb osalistena riigid, mille majandusvööndis avamere tuuleprojekt asub. Espoo konventsiooni pädev asutus Soomes on Soome Keskkonnainstituut. Soomel ja Eestil on ka kahepoolse konsultatsiooni kokkulepe piiriülese mõjuga projektide keskkonnamõju hindamiseks. Soome Keskkonnainstituut teavitab sihtriike hindamisprotseduuri algusest ja hindab nende osale- misvalmidust. Konsultatsiooni käigus kogub sihtriigi ametiasutus esitatud kommentaarid ja arva- mused kokku ning edastab need Soome Keskkonnainstituudile, kes edastab need seejärel KMH protseduuri kontaktasutusele. KMH programmi kohta arvamuse esitamisel võtab kontaktasutus talle laekunud märkusi ja arvamusi arvesse. KMH aruandeetapi protseduur on sarnane. 5 Mõjud kalapüügile Eestis Projektiala kalapüük tähendab peamiselt räimetraalimist Botnia lahe püügikvoodist, millest Soome osakaal on 80%. EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu leppis 2023. aasta sügisel kokku uutes Läänemere püügikvootides, mis vähendab 2024. aastaks Botnia lahe heeringakvooti 31% võrra, s.t 55 000 tonnini (Euroopa Komisjon 2023). Kilu järel moodustas räim 2021. aastal Eesti kalalaevas- tiku püügist Läänemerel suuruselt teise osa, ligikaudu 18 tonni. 2021. aastal moodustas ranniku- püük sellest ligikaudu poole ehk 9175 tonni (Eurofish International Organization, 2023). Eesti räi- metraalimne hõlmab peamiselt räimevarusid Liivi lahes (ICESi kalastusrajoon 28.1) ja Läänemere avaosas (ICESi rajoonid 25–27, 28.2, 29 ja 32). Eesti kalalaevastik kalastab ka kaugel avamerel Loode-Atlandi kalapüügipiirkonnas (NAFO), mis moodustas 2020. aastal 21% Eesti kaubanduslikust püügist ja 75% kalandussektori majanduslikust väärtusest (Eurofish International Organization, 2021). Projekt võib avaldada mõju Eesti kalandusele, kuigi mõju ei ole eeldatavasti märkimisväärne. See võib välja näha nii, et asjaomase riigi alluvuses kalastavad kaevad ei saa enam projektialas kalas- tada, aga ka nii, et Soome laevad liiguvad projektialast püüdma eestlaste kasutatavatesse vetesse. Samuti võib projekt mõjutada kalade liikumist, mis omakorda mõjutab kalapüüki. Mõju Eesti linnustikule 6 Eesti rannikul pesitsevad linnud on kõige lähemal Soome lahe lõunaosale, seega jäävad nad pro- jektialast kaugele. Lisaks ei läbi ühegi Eestis pesitseva rändlinnuliigi rändeteed regulaarselt Vågskäri projektiala ümbrust. Hinnang põhineb eeldusel, et projektil ei ole otsest mõju Eesti lindudele. Kui hindamisprotsessi käigus ilmnevad varem tuvastamata mõjumehhanismid, hinnatakse nende mõju aruandeetapis ta- vapraktika kohaselt. Projekti edasine kavandamine Projekti tehniline kavandamine viiakse läbi paralleelselt KMH-ga ning see jätkub ja seda täpsusta- takse pärast KMH menetlust. Kui majandus- ja tööministeerium annab projektile ja selle teostajale KMH protseduuri järgselt kasutusloa, taotletakse vajalikud muud load. Projekti esialgse ajakava kohaselt väljastatakse lõplikud load 2026. aastal. Vågskäri avamere-tuulepargi saaks seejärel ka- sutusele võtta kõige varem 2030. aastal. 7 KONTAKTANDMED Projekti eest vastutab Ilmatar Offshore Ab Servicegatan 12 AX-22100 Mariehamn Kontaktisik Jori Sihvonen Tel +358 40 185 4668 [email protected] Keskkonnamõju hindamise kontaktasutus Southwest Finland ELY Centre PO Box 236 20101 Turku Kontaktisik: Marja Nuottajärvi Tel +358 295 022 500 [email protected] Rahvusvahelised konsultatsioonid Soome Keskkonnainstituut (SYKE) Latokartanonkaari 11 00790 Helsinki Kontaktisik: Laura Aitala-Martesuo Tel +358 295 251 325 [email protected] Keskkonnamõju hindamise konsultant Ramboll Finland Oy PO Box 25, Itsehallintokuja 3 02601 Espoo, Soome Kontaktisik: Heikki Surakka Tel +358 50 341 7919 [email protected] 8