Teade

< OTSUS Vaidlustusasja number 187-23/268592 Otsuse kuupäev 28.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus MarkIT Eesti AS-i vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Infotehnoloogiliste komponentide ja lisaseadmete, mobiiltelefonide ja lisatarvikute ostmine“ (viitenumber 268592) MarkIT Eesti AS-i pakkumuse tagasilükkamise otsusele riigihanke osas 1 Menetlusosalised Vaidlustaja, MarkIT Eesti AS, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Agnes Aadel Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 23.11.2023 otsus MarkIT Eesti AS-i pakkumuse tagasilükkamise kohta riigihanke osas 1 (23.11.2023 käskkirja nr 509H p 4 osaliselt). 2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt MarkIT Eesti AS-i kasuks välja riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2002,56 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.09.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Infotehnoloogiliste komponentide ja lisaseadmete, mobiiltelefonide ja lisatarvikute ostmine“ (viitenumber 268592) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RD), sh RHAD ja Riigihankes hinnatav nimekiri (edaspidi Nimekiri) Riigihange on jaotatud kaheks osaks: osa 1 - infotehnoloogilised komponendid ja lisaseadmed (edaspidi osa 1) ja osa 2 - mobiiltelefonid ja lisatarvikud. Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping kõigi edukaks tunnistatud pakkujatega (RHAD p 15.3). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid osas 1 pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas MarkIT Eesti AS. 2. 07.11.2023 käskkirjaga nr 484H tegi Hankija otsuse, millega tunnistas mh mõlemas Riigihanke osas vastavaks MarkIT Eesti AS-i pakkumuse. 23.11.2023 käskkirjaga nr 509H muutis Hankija 07.11.2023 käskkirja nr 484H ja lükkas tagasi MarkIT pakkumuse osale 1 protokollis toodud põhjustel (käskkirja nr 509H p 4, edaspidi Otsus). 3. 04.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) MarkIT Eesti AS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata tagasi Vaidlustaja pakkumus Riigihanke osas 1. Käesolev otsus käsitleb alljärgnevalt üksnes Riigihanke osa 1. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/187 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 13.12.2023 ja neile vastamiseks 18.12.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, MarkIT Eesti AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija on põhjendanud Otsust kahe asjaoluga, mis seonduvad Vaidlustaja pakkumuses nimetatud kahe alternatiivse tootega. Hankija hinnangul ei vasta need kaks alternatiivtoodet näidistoote tehnilistele näitajatele: - tootel on tarbitav elektripinge suurem kui Hankija näidistootel; - tootel on erinev protsessor kui Hankija näidistootel. Nende erinevuste pinnalt põhjendab Hankija Otsust järgmiselt: Kuna tegemist on varuosadega olemasolevatele süsteemidele ja johtuvalt asjaolust, et me ei soovi süsteemide konfiguratsiooni muuta, peavad pakutavad samaväärsed täielikult ühilduma olemasolevate seadmetega, seetõttu ei saa hankija aktsepteerida teistsuguste tehniliste näitajatega alternatiivtooteid. Seetõttu on pakkumus mittevastav. 5.2. Vaidlustajale arusaadavalt on Nimekiri RD, mis on üheks komponendiks pakkumuste hindamisel. Nii viitab Nimekiri sellele, et osas 1 moodustub hindamise kriteerium 80% ulatuses maksumusest, mis saadakse Nimekirjas sisestatud väärtustest. RD-st ei nähtu, et Nimekirjast pidanuks pakkuja tuletama tehnilisi tingimusi alternatiivtoodetele. Isegi kui RD-d kogumis tõlgendada nii, et mõistlik pakkuja pidi Nimekirjast aru saama, et alternatiivne toode peab näidistoote tehnilistele tingimustele vastama, siis on RD jätkuvalt puudulik. Kui käsitleda Nimekirja Riigihanke tehnilise kirjeldusena nagu otsuse põhjendustest nähtuvalt näib Hankija seda tegevat, siis ei vasta see RHS § 87 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Tehniline kirjeldus peab RHS § 87 lg 1 alusel sisaldama asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu ehk siis esitama teabe, milline on Hankija kehtestatud omaduste või 2 (9) tehniliste nõuete kogum, mida ta pakutavatelt asjadelt nõuab. Kuivõrd Hankija on vähemasti pakkumuste hindamiseks ette näinud, et pakkuda võib ka alternatiivseid tooteid, siis pidi Hankija mõistma, et peab ette nägema tehniliste nõuete kogumi, mis võimaldaks pakkujal aru saada, millist toodet Hankija alternatiivselt aktsepteerib ja teiseks võimaldaks Hankijal endal teha läbipaistev otsus alternatiivse toote aktsepteerimise kohta. Praegusel juhul on Hankija esitanud näitliku nimekirja toodetest, suuresti ilma orientiirita selle kohta, mis siis on see põhiliste nõuete kogum, millele võimalik alternatiivne toode lõppastmes tingimata vastama peab. Puuduliku alusdokumendi eest ei saa pakkujat karistada negatiivse otsusega. 5.3. Hankija põhjendused ei saa kaasa tuua Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist. 5.3.1. Hankija on asunud ekslikult arvamusele, et kaks alternatiivset toodet ei ühildu tal olemasolevate seadmetega ja tooks kaasa „süsteemide konfiguratsiooni“ muutmise vajaduse, mida Hankija ei soovi. Kummagi alternatiivse toote kasutamine Hankija olemasolevates seadmetes ei too kaasa ühilduvuse küsimusi ega vajadust muuta „konfiguratsioone“. 5.3.2. Vaidlustaja pakutavad kaks alternatiivset toode on samaväärsed. Hankija ei väida Otsuse põhjendustes, et Vaidlustaja pakutavad alternatiivsed tooted ei täida sama ülesannet. 5.3.3. Alternatiivse toote tarbitav elektripinge ei muuda toote kasutamisel Hankija olemasolevates seadmetes midagi. Nimekirjas ei olnud ka esitatud teavet selle kohta, millise pingega töötavat toodet Hankija eeldab. 5.4.4. Analoogselt ei teki Hankijale mistahes ühilduvuse probleeme ega vajadust „süsteemide konfiguratsiooni“ muuta ka teise Hankija nimetatud alternatiivse toote puhul. Hankija esitatud näidistoode on kümnenda põlvkonna toode, Vaidlustaja pakub aga kolmeteistkümnenda põlvkonna alternatiivset toodet, mis on ca 33% parema jõudlusega kui Hankija näidistoode. 5.5. Kui Hankija nägi ette võimaluse, et pakkuja saab pakkuda alternatiivset toodet, siis pidi ta mõistma ka seda, et alternatiivne toode võib olla parem kui näidistoode. 5.6. 13.12.2023 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.6.1. Vaidlustuskomisjon ei saa jätta tähelepanuta Vaidlustaja väiteid seoses puudustega RD-s. Hankija tehtud otsus peab vastama RD-s sätestatule ja puuduliku riigihanke alusdokumendi alusel tehtud otsuste üle peetavates vaidlustes ei ole õige jätta riigihanke alusdokumendi puudulikkuse negatiivseid vilju vaidlustaja kanda. 5.6.2. Hankija väidab, et alternatiivne toode pidi vastama näidistoote tehnilistele tingimustele. Hankija ei ole seda RD-s äratuntavalt sätestanud. Kui Hankija oleks soovinud, et pakutavate alternatiivsete toodete tehnilised tingimused oleks näidistootega täpselt samad, siis kaotab igasuguse mõtte Hankija seatud võimalus alternatiivseid tooteid esitada. 5.6.3. Hankija väidab, et tema soetatavad tarvikud on varuosad olemasolevatele süsteemidele, kuid Hankija ei ole RD-s sellist eeldust sätestanud. Samamoodi pole Hankija RD-s määratlenud spetsiifilisi süsteeme, mille tarbeks võiks neid varuosasid vaja minna. 5.6.7. Alternatiivsed tooted on vastavad Isegi kui lähtuda Hankija seisukohast, et pakutud alternatiivsed tooted peavad vastama Hankija näidistoodete tehnilistele tingimustele, siis on Vaidlustaja alternatiivsed tooted ka samaväärsed või paremad kui Hankija näidistooted. 5.6.8. Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust ka tagasi lükanud selle tõttu, et Vaidlustaja 3 (9) alternatiivsel tootel on Wifi moodul. 5.6.9. RD-st ei nähtu, et Hankija oleks seadnud tingimuse, et pakutav toode peab vastama riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrale või kaitseministri 07.03.2008 määruses nr 5 sätestatud kiirgusturbe tagamise nõuetele. 5.6.10. Kui Hankija sooviks pakkumuses näidistoodetega täpselt samasuguste tehniliste näitajatega tooteid, siis poleks mõistlik Hankija alternatiivsete toodete esitamise võimalust ette näinud. 5.6.11. RD-st ja raamlepingu olemusest nähtub, et Hankija on tegelikult arvestanud sellega, et tal võib raamlepingu täitmise ajal tekkida vajadus süsteemide täiustuste või uuenduste järele(Hankija on raamlepingus ette näinud, et võib soetada erinevate parameetritega või uuemaid mudeleid). Seetõttu ei saa tõele vastata Hankija väide justkui ta hangib üksnes varuosasid oma vanadele süsteemidele. 5.6.12. Õiguspärane ei saa olla Hankija otsus, mida ta põhjendab sellega, et Vaidlustaja kahe toote puhul, peaks ta muutma süsteemide konfiguratsioone ja seejärel asub vaidlustusmenetluses väitma, et tema jaoks on probleem hoopis selles, et kahel pakutud tootel võib mõnes osas olla teistsugused tehnilised näitajad (paremad) kui Hankija näidistoodetel. 6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. RD ei ole puudulik 6.1.1. Vaidlustaja hinnangul ei ole RD-s ühemõtteliselt määratletud, et Nimekirjast pidanuks pakkuja tuletama tehnilisi tingimusi, mida Hankija alternatiivtoodetelt ootab. RHAD p-s 2.1 on sätestatud, et RHAD osad täiendavad üksteist ning moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. Nimekirjas on välja toodud toote nimed ja tootekoodid ja mõistlik pakkuja pidi aru saama, et alternatiivtoode peab vastama näidistoote tehnilistele tingimustele. 6.1.2. RD-s „Vastavustingimused“ on sätestatud, et iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Seega pidi pakkuja aru saama, et alternatiivtoode peab olema Nimekirjas väljatoodud näidistootega samaväärne ehk vastama näidistootele seatud tehnilistele nõuetele. Vaidlustaja on vastavustingimustes kinnitanud, et pakkumuse esitamisega on ta kõik RD tingimused üle võtnud, sh selle, et pakub alternatiivtoodet näidistootele. 6.1.3. Kuna RD ei ole puudulik, siis pidi mõistlik pakkuja aru saama, et alternatiivtoode tähendab näidistootele tehnilistele tingimuste osas samaväärset. Kui alternatiivtoote tehnilised tingimused ei ole samad, siis ei ole tegemist alternatiivtootega. 6.2. Otsus on õiguspärane 6.2.1. Vaidlustajale on selgitatud, et pakutava alternatiivtoote tarbitav elektripinge on suurem, kui näidistootel (näidistootel 1,35V ja pakutaval tootel 1,5V). Lisaks on väiksema võimsusega tootel toote eluiga ehk elutsükkel pikem kui suurema võimsusega toote puhul. Samuti tuvastas Hankija, et tootel Gigabyte BRIX s GB-BRi7H-10710 (rev. 1.0) – Barebone ja Vaidlustaja poolt pakutud alternatiivtootel on erinev protsessor (i7-10710U VS i3-1315U). Seega on pakkumuse tagasilükkamise aluseks see, et alternatiivtoode ei vasta küsitud näidistoote nõuetele. 4 (9) Pakkumuse tagasilükkamise iseseisvaks aluseks ei ole see, et Vaidlustaja pakutud alternatiivtoode tooks kaasa süsteemide konfiguratsiooni. 6.2.2. Turvakaalutlustel on ostukorvi näidistootel puudu Wifi moodul, mis on Vaidlustaja alternatiivtootel on olemas. Wifi mooduli puudumine on kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraga, kuna seadmeid kasutatakse asukohtades, kus on kaitseministri 07.03.2008 määrusega nr 5 sätestatud kiirgusturbe tagamise nõuded, mistõttu „kiirgavad“ süsteemid ei ole lubatud. Seega on alternatiivtoode näidistootest erinevate tehniliste tingimustega toode, mis teeb sellest mitte alternatiivtoote, vaid teise toote. 6.2.3. Hankija on Otsuses selgitanud, et kuna tegemist on varuosadega olemasolevatele süsteemidele ja johtuvalt asjaolust, et Hankija ei muuda süsteemide konfiguratsiooni, peavad pakutavad samaväärsed tooted ühilduma olemasolevate seadmetega, seetõttu ei saa Hankija aktsepteerida teistsuguste tehniliste näitajatega tooteid. Vaidlustaja on ekslikult seisukohal, justkui on Hankija põhjendused suunatud sellele, et kuna kaks alternatiivtoodet ei ühildu olemasolevate seadmetega, siis on pakkumus mittevastav. 6.3. Vaidlustaja väitel ei ole talle arusaadav, mida tähendab „süsteemide konfiguratsioonide“ muutmise vajadus. 6.3.1. Hankija hinnangul on tegemist arusaadava selgitusega süsteemist. Avalikult internetist kättesaadavalt (nt Eesti Keele Instituudi koduleht, Vikipeedia jms) on tegemist inglisekeelse sõnaga computer configuration, so on arvutisüsteemi riistvara ja/või tarkvara korraldus ja ühendusviis. Ei ole eluliselt usutav, et vastavas valdkonnas tegutsev ettevõtja nimetatud sõnade tähendust ei tea. Lisaks viitab „süsteemide konfiguratsioonide muutmise vajadus“ olukorrale, kus on vajalik teha muudatusi süsteemide seadetes või seadistustes. 6.3.2. Arvestades asjaolu, et „süsteemide konfiguratsioonide“ muutmise vajadus ei olnud Otsuses mittevastavuse alus vaid täiendav selgitus Vaidlustajale, miks on samaväärsus Hankijale oluline, ning seda, et Vaidlustaja pidi aru saama, mida see tähendab, ei ole Otsus vastuolus RHS § 3 p-ga 1. 6.3.3. Hankija ei nõustu, et mõlema alternatiivse toote kasutamine Hankija olemasolevates seadmetes ei too kaasa ühilduvuse küsimusi ega vajadust muuta mistahes „konfiguratsioone“. Hankija on küsinud Riigihankes DDR3L mälu. Vaidlustaja on pakkunud alternatiivtootena DDR3 mälu. Osaliselt on asendustoote tehnilised näitajad samaväärsed (nt taktsagedus, pin layout), kuid mälu voolutarve on suurem, millest tulenevalt süsteemi akutugi/vastupidavus väheneb. Seega ei vasta tõele väide, et alternatiivse toote tarbitav elektripinge ei muuda toote kasutamisel Hankija olemasolevates seadmetes midagi. 6.3.4. Hankija on küsinud Nimekirjas DDR3L seadet, kus on tootelehel kirjas, et seade toetab nii 1,35 ja 1,5 voldiga töötamist, seetõttu oleks pidanud Vaidlustaja pakkuma toodet, mis toetab nii 1,35 ja 1,5 voldi kasutamist. 6.4. Vaidlustaja pakutud alternatiivtoode ei ole samaväärne Hankija näidistoote tehniliste näitajatega. Hankija toob välja erinevused, mis seisnevad alljärgnevates parameetrites: - Hankija näidistoode: Socket: „FCBGA1528“, Vaidlustaja pakutud alternatiivtoode „FCBGA1744“; - Hankija näidistoode „Cores: 6 threads: 12“, Vaidlustaja pakutud altertnatiivtootel „6 cores, 8 threads“; - Hankija näidistoode cache size (vahemälu) „L1 256 KB; L2 1.0 MB ja L3: 12 MB“, Vaidlustaja pakutud alternatiivtoode „L1 384 KB, L2: 2.0 MB ja L3: 10MB“, mille erinevus tuleneb L3 osas, kus pakutud alternatiivtoote väärtus on väiksem küsitud näidistootel. 5 (9) 6.5. Vaidlustaja ei ole pakkunud samaväärseid tooteid näidistootele, mistõttu oli Hankija kohustatud Vaidlustaja pakkumuse osas 1 tagasi lükkama. 6.6. Hankija esitas 18.12.2023 täiendava seisukoha. 6.6.1. Hankija on Nimekirja tabelis mh märkinud toote nime (tulp A), tootekoodi (tulp B) ning alternatiivtoote (tulp E) ja alternatiivtoote tootekoodi (tulp F). Hankija on pakkujate jaoks välja toonud, millistele toodetele peavad alternatiivtooted vastama ehk milliste toodetega olema samaväärsed. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud alternatiivtooteid kaheteistkümne toote puhul, millest ei vasta esitatud tingimustele kaks. Seega on Vaidlustaja tegelikult aru saanud, et alternatiivtoode peab vastama küsitud näidistoote tehnilistele nõuetele, kuid on kahe alternatiivtoote pakkumisel eksinud. 6.6.2. Vaidlustaja väidab, et kuigi Hankija on oma vastuses vaidlustusele väitnud sedagi, et tema soetatavad tarvikud on varuosad olemasolevatele süsteemidele, ei ole Hankija RD-s sellist eeldust sätestanud. Samamoodi polevat Hankija RD-s a määratlenud spetsiifilisi süsteeme, mille tarbeks neid varuosasid võiks vaja minna. Hankija on seadnud tingimused raamlepingu sõlmimiseks, sh peab pakkuja ära täitma dokumendi Nimekiri. Hankija on näidistooted koos tootekoodidega välja toonud ning lubanud pakkuda ka alternatiivtooteid. Kuidas Hankija neid hiljem kasutab, ei ole seotud pakkumuse esitamisega. 6.6.3. Alternatiivsed tooted ei ole vastavad. Vaidlustaja on õigesti aru saanud, et alternatiivtoote tootja ei pea olema sama, mis on näidistootel, vaid alternatiivtoote tehnilised nõuded peavad vastama näidistootele. Parameetritelt halvema väärtusega tooteid ei saa lugeda samaväärseteks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja ei pakkunud Otsuses nimetatud kahe toote osas Nimekirjas näidatud näidistoodet (Crucial ja Gigabyte) vaid nn alternatiivtoodet. Hankija on protokollist nähtuvalt Otsust põhjendanud järgmiselt: Hinnatavate näitajate nimekirjas pakutud 2 toodet ei vasta alusdokumentidest kehtestatud tingimustele. Tuvastatud on mittevastavus Nimekirjale järgmiselt: Hankija küsis hinnatavate näitajate nimekirjas toodud toodet või sellega samaväärset alternatiivtoodet. Pakkuja on pakkumusega esitatud hinnatavate näitajate nimekirjas toodust pakkunud mh ainult alternatiivtooteid, millest kahe puhul ei vasta pakutav alternatiivtoode näidistoote tehnilistele näitajatele. Näidistootele Crucial - DDR3L - 8 GB - DIMM 240-pin - 1600 MHz / PC3-12800 on pakkuja pakkunud alternatiivtooded tootekoodiga [---], mille toitepinge on suurem, kui näidistoote oma (näidistootel 1.35 V - pakutud tootel 1.5V). Näidistoote Gigabyte BRIX s GB-BRi7H-10710 (rev. 1.0) - Barebone puhul on näidistoote seadme protsessor i7-10710U kuid pakutud alternatiivtootel i3-1315U. Kuna tegemist on varuosadega, mis peavad ühilduma olemasolevate seadmetega, siis ei saa hankija aktsepteerida teistsuguste tehniliste näitajatega alternatiivtooteid. Seetõttu on pakkumus mittevastav. Seega Otsuse põhjendustest nähtuvalt on Hankija pidanud Nimekirjas esitatud näidistoodete tehnilisi näitajaid kohustuslikeks tehnilisteks tingimusteks ka pakutavatele alternatiivtoodetele ning on lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et Vaidlustaja pakutavad alternatiivtooted ei vasta kahele Nimekirjas esitatud tehnilisele tingimusele: 1) alternatiivtoote toitepinge on suurem kui näidistootel (näidistootel 1,35 V, pakutud tootel 1,5V) 6 (9)  2) alternatiivtoote protsessor erineb näidistoote protsessorist (näidistootel i7-10710U, pakutud tootel i3-1315U). Vaidlustuskomisjon jätab asja lahendamisel algusest peale tähelepanuta kõik Hankija põhjendused seonduvalt Vaidlustaja pakutavate alternatiivtoodete mittevastavusega muudele Nimekirjas esitatud näitajatele (nt Wifi). 8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul on asja lahendamiseks esmalt tarvis välja selgitada, millised olid Riigihankega ostetavatele asjadele, sh samaväärsetele asjadele, RD-s esitatud tehnilised tingimused ning alles seejärel saab asuda vajadusel kontrollima, kas Vaidlustaja pakutud alternatiivtooted nendele vastavad (või peavad vastama). 8.1. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on Hankija Vaidlustaja pakkumusele sisuliselt ette heitnud pakutavate alternatiivtoodete tehnilist mittevastavust RD-le. RHS-i kohaselt esitatakse nõuded hankelepingu esemeks olevatele asjadele tehnilises kirjelduses (RHS §-id 87-89). Antud juhul on RHAD p-s 5 (tehniline kirjeldus) sätestatud järgnev: 5.1. Tehniline kirjeldus on tehnilistest nõuetest ehk kasutusomadustest koosnev kirjeldus kavandatava lepingu alusel soetatavatele esemetele ja osutatavatele teenustele. 5.2. Tehniline kirjeldus on teave, mis on RHAD lisa 2.1. Viiteid allikale käsitletakse RHAD-is läbivalt koos märkusega „või sellega samaväärne“. Tehnilise kirjelduse nimeline dokument (RHAD lisa 2.1) on RD-s olemas, kuid see sisaldab hangitavate asjade kohta peamiselt vaid loetelu (tabel 1 – hangitavad tootegrupid), sh ei nimeta see ka hangitavate tootegruppide kohta kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või tootmisviisi (samavääruse viide seostub vaid normatiividega (Tehnilise kirjelduse p 2)) ega viita Nimekirjale. RD Tehnilises kirjelduses ei ole riigihanke eseme (ostetavate asjade kohta) tehnilist kirjeldust RHS § 87 lg 1 p 1 mõttes ega ole Hankija seal nimetanud ka konkreetsete toodete kohta kindlat ostuallikat, kaubamärki, patenti vm RHS § 88 lg-s 6 mõttes, millele üldse oleks võimalik kohaldada samaväärsust („või sellega samaväärne“) (va normatiivid). Seega - RHAD p 5.2 kohaselt kehtestas Hankija tehnilise kirjelduse RHAD lisas 2.1 (Tehnilises kirjelduses) ja RHAD-ist nähtuvalt ei pea Hankija ka ise RHAD lisa 2.2 (Nimekirja) tehniliseks kirjelduseks RHS-i mõttes. Seega Hankija väites, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta RD-le, ei ole tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavust Tehnilisele kirjeldusele. 8.2. Vaidlustuskomisjon peab siinkohal märkima, et ei nõustu Vaidlustaja põhimõttelise väitega, et Hankija oleks pidanud alternatiivtoote esitamise lubamisel ette nägema tehniliste nõuete kogumi, mis võimaldaks pakkujal aru saada, millist toodet Hankija alternatiivselt aktsepteerib. RHS sellist kohustust Hankijale ei pane, st tehnilises kirjelduses samaväärsete toodete pakkumise lubamisel ei oleks hankija pidanud riigihanke alusdokumentides eraldi välja tooma samaväärsete toodete omadusi, kuid hankija peab sellegipoolest teadma, mida ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel samaväärsete toodete puhul kontrollib. Praegusel juhul on Hankija Tehnilises kirjelduses jätnud põhimõtteliselt kõik hankelepingu eseme omadused äratuntavalt kirjeldamata, rääkimata sellest, et sealt oleksid tuvastatavad olulised omadused (tehnilised näitajad) Nimekirjas nimetatust erinevate toodete (alternatiivtoodete) pakkumisel. 8.3. Vaidlustuskomisjoni arvates on märkimisväärne, et samaväärsusega seonduvalt on Hankija kehtestanud RD Vastavustingimustes järgneva: Samaväärsus Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Täiendav selgitus Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), 7 (9) tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7). Nimetatud kinnitusest nähtuvalt peab pakkumus vastama RD-le ja samaväärsus peab olema selgitatud/tõendatud, kuid nimetatud kinnituse esitamise nõudest ei tulene iseenesest mis tahes tehnilisi nõudeid hangitavatele asjadele. Veelgi enam – Hankija otsusest Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta nähtub, et Vaidlustaja pakkumus vastab Samaväärsuse vastavustingimusele (vastab tõendite alusel) nagu ka vastavustingimusele Info pakutavate toodete kohta. 8.4. Nimekiri, milles loetletud toodete tehnilistele näitajatele vastavust on Hankija asunud antud juhul pakkumuse vastavuse kontrollimisel kontrollima, asub RHAD p-st 10 nähtuvalt selgelt pakkumuse maksumuse esitamist korraldavas punktis: 10.1. Pakkuja esitab pakkumuse kogumaksumuse vormil (Lisa 3. Hindamise kriteeriumid eRHR vormil). 10.2. Lisaks RHR-i vormil esitatavale kogumaksumusele peab pakkuja esitama riigihankes hinnatava nimekirja. Seega Nimekiri tuli esitada lisaks pakkumuse kogumaksumuse vormile ja ka sellest RHAD-i punktist ei nähtu, et Nimekiri iseenesest kehtestaks kohustuslikke tehnilisi nõudeid pakutavatele toodetele või et pakkumuse maksumuse kohta esitatava vormiga peaks pakkuja tõendama ka pakutavate toodete tehniliste näitajate vastavust RD-le. Vaidlustaja on vaidlustuses möönnud, et temale arusaadavalt on Nimekiri RD, mis on üheks komponendiks pakkumuse hindamisel, millega vaidlustuskomisjon nõustub. 8.5. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vastavustingimus Riigihankes hinnatav nimekiri (Nimekirja vastavustingimus), millele mittevastavuse tõttu on Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud, on sõnastatud järgmiselt: Täiendav selgitus Pakkuja esitab maksumuse kujunemise ja sellega kaasneva teabe lähtudes RHAD lisast 2.2. Ettevõtjalt oodatavad vastused (1) 1) Riigihankes hinnatav nimekiri (Dokumendi vorm). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Nimekirja vastavustingimus ei sisalda iseseisvat nõuet pakutavate toodete vastavusele RHAD lisas 2.2 (Nimekirjas) loetletud toodetel olemasolevatele tehnilistele näitajatele. Nimekirja vastavustingimusest ega Otsuse põhjendustest Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole jälgitav, kuidas jõudis Hankija järelduseni, et pakkumuse maksumuse kujunemiseks ja sellega kaasneva teabe esitamiseks RD-s kehtestatud vorm on oma sisult ja eesmärgilt ka tehniline kirjeldus RHS-i mõttes, milles on esitatud hangitavate toodete kohustuslikud tehnilised näitajad, mille täitmist Hankija selle vastavustingimuse juures kontrollib. Vaidlustuskomisjon märgib veel kord, et sellisele järeldusele ei ole võimalik jõuda RHAD p-idest 5 ega 10 (Nimekiri ja seal sisalduvad tooted (ja nende tehnilised näitajaid) ei ole RD-st nähtuvalt Riigihankes tehniline kirjeldus RHS-i mõttes). Vaidlustaja pakkumuses on Nimekiri nõutaval vormil esitatud ja sellelt on nähtav maksumuse kujunemine ja sellega kaasnev teave, st dokumendi ja andmete esitamine kui vorminõue on Vaidlustaja pakkumuses täidetud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul puudub Nimekirja vastavustingimuses RHS § 114 lg 2 kohaldamiseks vajalik RD tingimus, millele 8 (9) mittevastavuse on Hankija Otsuse kohaselt Vaidlustaja pakkumuses tuvastanud, mistõttu Hankija Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on vastuolus RHS § 114 lg 2 esimese lausega ja tuleb tunnistada kehtetuks. 9. Hankija rõhutas vaidlustusmenetluses korduvalt, et pakkumuse tagasilükkamise aluseks on see, et Vaidlustaja pakutav alternatiivtoode ei vasta küsitud näidistoote nõuetele. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Nimekirja vastavustingimus, millele mittevastavuse tõttu on Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud, ei sisalda nõuet, et pakutav alternatiivtoode peaks vastama küsitud näidistoote nõuetele, siis ei ole asja lahendamiseks vaja kontrollida, kas Vaidlustaja pakutavad alternatiivtooted näidistoodete tehnilistele näitajatele vastavad või mitte. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel täielikult, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. 10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks summas 3104 eurot (käibemaksuta), kokku 12,4 tunni õigusabi osutamise eest (keskmise tunnihinnaga 250,32 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, vaidlustusasi ei ole sisuliselt keerukas ega ka mahukas, mistõttu peab vaidlustuskomisjon põhjendatuteks kulusid 8 tunni õigusabi osutamise eest summas 2002,56 eurot käibemaksuta ja need tuleb Hankijalt välja mõista. 10.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 9 (9)