Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seadus

Teie [Saatja kuupäev] nr [Saatja viit] Haridus- ja Teadusministeerium Meie 22.12.2023 nr 1-4/23/6100 Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Maret Parv [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Metsaseadusega (edaspidi MS) on riigimetsa majandajale seatud kohustus kaasata asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel metsamajandamistööde planeerimisse kohaliku kogukonna esindajad või elanikud. Nimetatud kohustus on MSis 2017. aastast. Sätte vajadus tulenes asjaolust, et mets on elukeskkond ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsaökosüsteemidega seotud avalikke hüvesid ja seetõttu tuleb metsamajandamistööde planeerimisse kaasata ka kohalik kogukond. Kaasamise kaudu peaks riigimetsa majandaja arvestama võimaluse korral ka kohalike elanike seisukohtadega. Praktikas on aga ilmnenud, et selliselt sõnastatud säte jätab rahuldavate lahenduste leidmiseks liiga laialdase tõlgendamise võimaluse ning suurema õigusselguse tagamiseks on vaja täpsustada nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust (edaspidi PlanS). Eelnõukohase seadusega täiendatakse metsaseadust, sätestades, et MSi § 43 lõikes 9 nimetatud asustusüksuse lähedal asuv metsaala, mille metsamajandamistööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond või elanikud, määratakse kindlaks üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab nimetatud metsaalad määrata planeeringut koostamata, kohaldatakse selleks haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust. Teise muudatuse kohaselt koostab riigimetsa majandaja nende alade kohta metsatööde plaani, mis hõlmab alal läbiviidavaid tegevusi ja hoolduspõhimõtteid ning mis võtavad arvesse metsaala määratlemisel looduse hüvesid ja kohaliku kogukonna vajadusi ning ootusi. Plaan kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV). KOV kooskõlastab koostatud plaani või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks. Kolmanda muudatuse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister esitada KOVile ettepaneku kohalikule kogukonnale või elanikele olulise metsaala määramise kohta. See võimaldab tuua KOVi ja riigimetsa majandaja tähelepanu alla ka need alad, mille kohaliku tasandi väärtus või roll erinevate looduse hüvede pakkumisel on tuvastatud riigi või muul tasandil läbi viidud tööde, planeeringute vms käigus ning mille puhul oleks asjakohane metsatööde plaan samuti kohalikul tasandil kooskõlastada. Samuti võimaldab muudatus pakkuda lahendust olukorras, kus kogukonnametsad on kohaliku kogukonna või elanike ja RMK vahel kokku lepitud, kuid mingil põhjusel ei ole KOV neid alasid kogukonnametsana määranud. Samuti täiendatakse PlanSi § 75 lõiget 1 punktiga 201 ja lisatakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 aluspõhimõtetega 5.2.6. „Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.“ Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse 1.07.2023 jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.09.2023, 3) ja planeerimisseaduse 01.07.2023 jõustunud redaktsiooni (RT I 30.06.2023, 57). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seadusega tehtava muudatuse eesmärk on anda kohalikule kogukonnale võimalus rääkida kaasa just nende jaoks oluliste metsaalade määramisel ja alade majandamisel. Kogukonna jaoks olulised, piirkonnas olulisi looduse hüvesid pakkuvad või muul moel suure väärtusega metsaalad (edaspidi kogukonnametsad) tuleks kokku leppida KOVi tasandil. Selleks täiendatakse nii metsaseadust kui ka planeerimisseadust. Kogukonnamets määratakse üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes KOVi ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Põhjendatud juhuna saab käsitleda näiteks olukorda, kui KOVil ei ole kavas üldplaneeringut lähiajal muuta või planeeringu menetlus on sellises faasis, et täienduste lisamine ei ole võimalik. Kogukonnametsa määramisel kirjeldab KOV vastava metsaala väärtusi kohalikule kogukonnale. Kogukonnametsa määramisel planeeringut koostamata kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust. Pärast seda, kui KOV on kogukonnametsad määranud, koostab riigimetsa majandaja nende metsaalade kohta metsatööde sh muude vajalike hooldustööde plaani ning see esitatakse kooskõlastamiseks KOVile. Plaan koostatakse riigimetsa majandaja (edaspidi RMK) poolt alles siis, kui selleks tekib vajadus. MSi § 43 lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna elanikud. Senine praktika on näidanud, et puudub ühene arusaam, millised on need asustusüksuse lähedal asuvad metsaalad, mis on kohalikule kogukonnale olulised, olulisi looduse hüvesid pakkuvad ja kõrge väärtusega. Riigimetsa majandaja on loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kogukonnametsade (varasemalt nimetatud ka kui kõrgendatud avaliku huviga alad ehk KAH-alad) hulka, kuid puuduvad täpsemad reeglid, kuidas ettepanekuid hinnata. Seetõttu on otstarbekas, kui kohalikule kogukonnale väärtuslikel metsaaladel läbi viidavad tegevused lepitakse kokku KOVi tasandil. Seaduseelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust vaja koostada, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Muudatusega täpsustatakse asustusüksuse lähedal asuvate ja kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade – kogukonnametsade – määramist. Kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Siiani sai 1 RT III, 20.05.2023, 2 2 kohalik kogukond teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kogukonnametsade hulka RMKle. Edaspidi toimub kogukonnametsade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. Koostatava metsatööde plaani kooskõlastab RMK KOViga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse metsaseadust. Eelnõu § 1 kohaselt täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10−12, mille eesmärk on sätestada, kuidas määrata asustusüksuse lähedal asuv metsaala, mille majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsatööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud ning metsatööde plaani koostamist. Säte, mis kohustab riigimetsa majandajat kaasama kohaliku kogukonna või elanikud metsatööde planeerimisse, lisati metsaseadusesse 2017. aastal. Seletuskirjas on selle reegli lisamist põhjendatud sellega, et mets on kohalik elukeskkond mitte ainult elusloodusele, vaid ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa pakutavaid avalikke hüvesid. Igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Kaasamise kaudu peaks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) arvestama võimalusel kohalike kogukondade seisukohtadega. See on esimene samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge kohustus enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt seda metsa kasutavad. Praktikas on aga selle reegli rakendamine olnud problemaatiline. Puudub ühene arusaam ja selgus, millised on need asustusüksuse lähedal olevad metsad, mis on kohalikule kogukonnale olulised ja kõrge väärtusega ning kus riigimetsa majandaja peab kohaliku kogukonna kaasama metsa majandamise planeerimisse. RMK on küll loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks nn kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid kohaliku kogukonna huvid ja eesmärgid on väga erinevad ja seetõttu on vajalik tagada suurem selgus kohalikule elanikkonnale oluliste alade määratlemisel ja majandamisel. Lõike 10 kohaselt määrab kogukonnale olulised metsaalad KOVi volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks planeeringut koostamata kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust. Ülesannete lahendamisel üldplaneeringuga on KOVil otsustuspädevus, st KOV otsustab enda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes, millised ülesanded vajavad lahendamist ja millised mitte (PlanSi § 75 lg 2). Seega ei ole üldplaneeringuga kogukonnale olulise metsaala määramine alati kohustuslik, kui KOV selleks vajadust ei näe. Üldplaneeringute menetluse seis on KOVides väga erinev. Samuti on paljudel KOVidel üldplaneering juba kehtestatud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik kogukonnametsad määrata planeeringut koostamata ning vajaduse korral lahendada see ülesanne planeeringuga hiljem. Kui KOV on otsustanud kogukonnametsad määrata planeeringut koostamata, siis tuleb seda teha avatud menetluses. Haldusmenetluse seaduse kolmanda peatüki §-d 46−50 käsitlevad avatud menetluse läbiviimist. Avatud menetlus tagaks (sarnaselt planeerimismenetlusega) huvitatud isikutele võimaluse esitada metsaala määramise kohta ettepanekuid, vastuväiteid jne. 3 Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes enda koostatud juhendist. Juhendi leiab RMK kodulehelt. Lõike 11 kohaselt koostab riigimetsa majandaja kogukonnametsa majandamiseks kohalikku kogukonda või elanikke kaasates metsatööde plaani, mis kooskõlastatakse KOViga. Lõike kohaselt ei alusta riigimetsa majandaja planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist KOVilt. Erandina on välja toodud olukorrad, mil tegevused on hädavajalikud, et vältida otsest ohtu inimese elule või varale või ära hoida metsakahjustusi või tõkestada nende levikut. Asustusüksuste lähedal paiknevate riigimetsa alade majandamisel on oluline tagada koostöö metsaomaniku, ametkondade, KOVi ja kohalike elanike vahel. Sealjuures esindab oma pädevuse järgi kohalik omavalitsus ka kohaliku kogukonna ja elanike huve, et asukohast ja metsa omadustest tulenevad väärtused säiliksid ja majandus- või hooldusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse ja erinevate piirkonnale ja elanikele tähtsate looduse hüvede säilimise. PlanSi seletuskirja kohaselt on kohalikud huvid ja väärtused üksikisikule kõige lähedasemad huvid ning kannavad endas kogukondlikke väärtusi. Kogukondlikud väärtused ei pea jällegi tähendama konkreetse haldusüksuse huve, vaid huvid võivad olla haldusüksusesisesed, näiteks mõne linnaosa või osavalla huvid, aga ka ajaloolised asumite huvid. Kohalikud huvid võivad olla mitme kohaliku omavalitsuse ülesed. Riigimetsa majandajal on metsaseadusest tulenev kohustus koostada tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava. Kuna asustusüksuste lähedal asuvate metsade täiendav käsitlemine on põhjendatult vajalik sätestatakse õigusselguse huvides, et sellistele aladele koostatakse metsatööde plaan. Metsatööde plaanis on määratud riigimetsa majandaja edasised tegevused konkreetses kogukonnametsas. Metsatööde plaanis sisalduvad tegevused võtavad arvesse kogukonnametsaga seotud looduse hüvesid ja on kaasamisprotsessi raames kohaliku kogukonna või elanikega läbi räägitud (MSi § 43 lg 9). KOV kooskõlastab metsatööde plaani või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest. Kohaliku kogukonna ja elanike kaasamise all peetakse silmas, et inimene, kes elab ja toimetab selles kogukonnas, oleks kaasatud, aga see ei välista, et teised ei saaks esitada oma ettepanekuid, kui see teema neid puudutab. RMK on praeguseks välja arendanud parandatud kaasamissüsteemi, samuti on olemas pikemaajalisem kogemus kaasamise korraldamisel. Metsatööde plaani koostamise ja kooskõlastamise üks eesmärk on kavandatud töödega seotud võimalike erimeelsuste avalikku huvi arvestav tasakaalustatud lahendamine. Seda tehakse selleks, et ka KOVi huve saaks kaaluda ning neid kavas võimalikult suurel määral arvestada. Oluline on see, et juba kooskõlastatud tegevusi ei muudeta muudatusi kooskõlastamata, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Tegemist on põhimõtteliselt haldusesisese asjaajamisega ehk haldusesisese toiminguga. Õigupoolest toimub selline tegevus (kooskõlastamine) RMKs ka praegu, kuid hetkel on selle aluseks RMK enda koostatud juhend. Eelnõu järgi saab see riigimetsa majandajatele seadusest tulenevaks kohustuseks, mis annab kindluse, et nt RMK ei saa kohalikku omavalitsusüksust jätta kaasamata. Kooskõlastus eeldab, et mõlemad osapooled on tulemusega rahul. Kooskõlastamise käigus on võimalik riigimetsa majandajal ja KOVil planeeritavad tööd läbi arutada ja leida optimaalne lahendus. Kooskõlastamise kohustuse sätestamine tagab selle parema jõustamise ning võimaldab omavalitsuse täitevorganil veenduda, et määratud metsaalade majandamise sh ala hoolduse 4 põhimõtted on seatud, kogukonnad ja elanikud kaasatud. Samas ei saa põhjendamatu kooskõlastamisest keeldumine olla aluseks hädavajalike metsatööde mittetegemisele. Riigimetsa majandaja ei alusta tavaliselt töid enne KOVilt kooskõlastuse saamist, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks või leviku tõkestamiseks. Metsatööde plaan koostatakse üldisel põhimõttel, et metsaalasid käsitatakse ühe tervikuna, rakendades mitmekesiseid lähenemisi metsamajandamisele ja ala hooldusele. Plaani koostamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse ja kogukonna esindajate poolt esitatavaid ning metsaala kohalikul tasandil oluliseks peetavaid väärtusi ja pakutavaid looduse hüvesid ning peetakse silmas majandusvõtete kohalikku keskkonda sobitumist. Metsadega seotud looduse hüved on mitmekesised, ulatudes reguleerivatest hüvedest, varustavate hüvede ja kultuuriliste hüvedeni. Reguleerivad hüved hõlmavad looduse toimimise ja keskkonnatingimusi säilitavate alusprotsessidega seotud omadusi, näiteks aineringete tagamine, globaalne ja kohalik kliimaregulatsioon, süsiniku sidumine ja ladustamine, laguprotsesside toimimine, veeregulatsioon, tolmeldamine jm. Varustavad hüved hõlmavad inimeste poolt otseselt kasutatavaid ressursse, sh metsade mittepuidulisi varusid – seened, marjad jm. Kultuurilised hüved hõlmavad inimeste vaimse ja füüsilise heaolu, identiteedi, pärandi ning kultuurilooga seotud looduse omadusi.2 Kogukonnale oluliste metsaalade majandamine või hoolduses tuleb arvesse võtta kohalikke vajadusi erinevate üksikute hüvede või nende komplekti säilitamiseks. Metsaseaduse § 43 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on metsaomanik muuhulgas kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste eest ning majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks. Metsatööde plaanis muudatuste tegemiseks – nii KOVi kui ka riigimetsa majandaja algatusel – koostatakse uus versioon ning kooskõlastatakse see samuti KOViga. Ka praegu kasutab RMK sõnastust: „Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.“ Ilmne on, et looduslikud tingimused ja muutused õigusaktides ning looduskaitselistes piirangutes põhjustavad vajaduse juba koostatud metsatööde plaane muuta. Eelnõu puudutab riigimetsa, riigimetsa majandajaid ja kohalikke omavalitsusi. Kõik muud kokkulepped eramaade kohta peab KOV erametsaomanikega ise tegema, kui selleks tekib vajadus. Kui kogukonnale oluline ala satub näiteks müügi teel eraomandisse, siis riigimetsa majandaja koostatud tööde plaan ei ole sellel alal erametsaomanike jaoks siduv. Erametsaomanik peab lähtuma metsa majandades metsaseadusest ja looduskaitseseadusest ning üldplaneeringuga rohealadele seatud tingimustest. Samuti ei ole metsaseaduse § 11 alusel metsamajandamiskava koostamine metsaomanikule kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MSi § 11 lg 43 ). Metsamajandamiskava on kohustuslik üksiku erandina riigi hüpoteegiga koormatud maadel (MSi § 42 lg 11 ). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tööde (MSi § 11 lg 42 ) tegemiseks olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MSi § 11 lg 41 ). Riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt saab riigivara võõrandada üksnes juhul, kui see pole riigivara valitsejale vajalik. Riigimetsa majandajad omavad metsamaad oma põhiülesannete 2 Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindam ine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool. 5 täimiseks, seega ei ole näha trendi, et riigimetsa majandajad oma maid, sh kogukonnale olulisi metsamaid, müüma hakkavad. Kogukonnametsade kasutuseesmärke – metsamaa, roheala, puhverala, rekreatsiooniala – on praegu võimalik seada riigi ja KOVi koostöös. Lõike 12 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister esitada KOVle ettepaneku kohalikule kogukonnale või elanikele olulise metsaala määramise kohta. Selline vajadus võib tekkida olukorras, kus kogukonnametsad on kohaliku kogukonna või elanike ja RMK vahel kokku lepitud, kuid mingil põhjusel ei ole KOV neid alasid määranud. Seega saab valdkonna eest vastutav minister riigivara valitsejana nimetatud olukorrale tähelepanu juhtida. Samuti saab valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku ka kogukonnametsade laiendamise osas ning tuua KOVi ja riigimetsa majandaja tähelepanu alla ka need alad, mille kohaliku tasandi väärtus või roll erinevate looduse hüvede pakkumisel (nt roll piirkonna looduse sidususe ja hea seisundi tagamisel, virgestusväärtus, roll õhusaaste või müra puhverdamisel vms) on tuvastatud riigi tasandil või muul tasandil läbi viidud tööde, uuringute, planeeringute vms käigus. Eelnõu § 2. Planeerimisseaduse täiendamine Eelnõukohase seadusega täiendatakse PlanSi § 75 lõiget 1 punktiga 20 1 , lisades üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramise, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. MSi § 43 täiendamine lõikega 10 viitab üldplaneeringutele. See, milline metsaala on kohaliku kogukonna jaoks oluline, pakub piirkonnale olulisi looduse hüvesid või on muul moel kõrge väärtusega ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida, tuleks kokku leppida kohaliku omavalitsuse tasandil. Üks võimalus selleks on need alad kindlaks määrata üldplaneeringuga. PlanSi § 74 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kindlaksmääramine. Muudatuse tulemusel oleks üldplaneeringu koostamisel kohalikul kogukonnal selgem õigus kaasa rääkida ja teha ettepanekuid nende jaoks väärtuslike metsaalade määramiseks. Üldplaneeringuga nende alade kindlaksmääramine annab võimaluse arvestada kõiki kogukonna huve koosmõjus ja sellega tagatakse õigusselgus. Samuti loob see kindlustunde nii kohaliku kogukonna kui ka riigimetsa majandaja jaoks, sest mõlemale poolele on üheselt teada, millist metsaala kohalik kogukond kõrgelt väärtustab ja mille majandamisel tuleb metsatööde planeerimisel arvestada nende huvidega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele. Muudatusega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju kohalikule kogukonnale, kuna see annab võimaluse kohaliku omavalitsuse tasandil kokku leppida, millised metsaalad on kohaliku kogukonna jaoks olulised ja väärtuslikud ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida. 6 Mõju valdkond – kohaliku omavalitsuse ja riigimetsa majandaja töökorraldus Sihtrühm 1 – kohalik omavalitsus Muudatuse sisu Muudatus lisab üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka kogukonnametsa ehk sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramise, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud. Kui KOVil ei ole kavas planeeringut muuta või see on juba muudetud, siis on KOVi volikogul võimalik need alad määrata planeeringut koostamata. Sellisel juhul tuleb läbi viia avatud menetlus. Samuti osaleb KOV nende alade metsatööde plaani kooskõlastamise protsessis. Mõju ulatus Muudatus võib mõjutada kohalike omavalitsuste töökorraldust, sest üldplaneeringu koostamise, avatud menetluse läbiviimise, metsaala määramise ja metsatööde plaani kooskõlastamisega tekivad lisatööülesanded (lisatööjõu vajadus, ajakulu, teavitamine ajalehes, vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks). Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna kogukonnametsad määratakse üldplaneeringus või KOVi volikogu otsusega, kui selle kohta planeeringut ei koostata. Seega puudub vajadus neid uuesti määrata. Kogukonnametsade kohta koostatava metsatööde plaani aluseks on metsa inventeerimisandmed, mis kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Seetõttu tuleks vähemalt kord kümne aasta jooksul metsamajanduslikud tegevused metsatööde plaani koostamise käigus uuesti kooskõlastada. MSi § 43 praegu kehtivas lõikes 9 sätestatakse, et riigimetsa majandaja kaasab asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Alates 2017. aastast, mil RMK asulalähiste metsaalade kaasamiskoosolekuid korraldab, on neid peetud 149 piirkonnas. 2020. aastal toimusid avalikud arutelud riigimetsa 67 sellise osa üle, mille puhul võis oodata kohalike elanike kõrgendatud huvi plaanitud majandustegevuse vastu. Kogukonnametsa alad piiritletakse ja neile koostatakse metsatööde plaan kuni kümneks aastaks ning RMK avalikustab need oma kodulehel. Kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud alad kantakse RMK metsatööde kaardile. 2022. aasta alguse seisuga on RMK metsatööde kaardile kantud ligi 349 sellist ala, kokku 36 500 hektaril. Kaardil on kuvatud kokkulepitud alade piirid, kuid metsa majandamise viisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool veel arutelud käivad. 2021. aasta alguses uuendas RMK kohalike kogukondade kaasamise juhist, arvestades selles õiguskantsleri ja kaasamiskonsultantide soovitusi (https://rmk.ee/metsamajandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad). Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on suur. Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 75 omavalitsust. Ülejäänute omavalitsuste territooriumil ei ole riigimetsa. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. 7 Sihtrühm 2 – riigimetsa majandaja Muudatuse sisu Riigimetsa majandaja ei määra enam asustusüksuse lähedal asuvaid kogukonnale olulisi metsaalasid. Need määrab edaspidi KOV kas üldplaneeringuga või avatud menetluse raames. Teise muudatusena peab riigimetsa majandaja metsatööde plaani kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Mõju ulatus Muudatuse mõju on väike, kuna tänaseks on riigimetsa majandajal välja arendatud parandatud kaasamissüsteem, samuti on pikaajaline kogemus kaasamise korraldamisel. Lisaks koostatakse kogukonnametsade kohta metsatööde plaan kuni kümneks aastaks. Siiski võib algselt planeeritav tulu metsa majandamisel jääda väiksemaks. SA Erametsakeskuse tellitud OÜ Finantsmaailma uuringu kohaselt 3 oli 2019. aastal metsandussektorilt otseseid ja kaudseid maksulaekumisi 1,07 miljardi euro eest, mis moodustas 11,5% maksutuludest, ning 1 m3 puidu raiest laekus maksutulu 95 eurot. Kokku küündis metsamajanduse, puittoodete ning paberi ja paberitoodete lisandväärtus 2019. aastal hinnanguliselt 2,78 miljardi euroni. Eesti sama aasta SKPst oli see ligikaudu 9,9% ja kogu Eestis toodetud lisandväärtusest 11,4%. Arvestades sama aasta raiemahtu, oli ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks 84,5 eurot ja kogu lisandväärtuseks 246 eurot. Majandusliku mõju hindamisel on lähtutud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade pindalast. Kokku on 2022. aasta alguse seisuga RMK määranud kõrgendatud avaliku huviga aladena 36 500 ha riigimetsamaad, millest rangelt kaitstavat metsa on 10 809 ha. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud analüüsi kohaselt viib 1 ha metsa range kaitse puidukasutusest välja 4,58 tihumeetrit aastas. Sellele tugined es saab prognoosida, et kogukonnametsade majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja (36 500–10 809)* 4,58 = ca 117 000 tihumeetrit aastas. Mõju avaldumise sagedus Riigimetsa majandajal võib muudatuse tõttu tekkida vajadus metsatööde plaani tihedamini uuendada, kui KOV viib läbi uusi avatud menetlusi alade määramiseks. Sagedus sõltub pigem kohalikust vajadusest. Kui KOV või elanikud leiavad, et alasid tuleb muuta, siis saab ka teisiti kokku leppida. RMK hinnangul on need pigem üksikud juhud, kui tuleb uusi alasid juurde. 2022. aasta alguse seisuga on 359 ala KOVidega kokku lepitud. Siia võib lisanduda alasid, mis üldplaneeringu käigus juurde tulevad. Kui tekib uus ala ja seal on majandamise vajadus, hakatakse koostama metsatööde plaani. Metsatööde plaani uuendamisel vaadatakse vajaduse korral üle ka varasemad planeeritud metsamajanduslikud tööd. Mõjutatud sihtrühma suurus Läbirääkimisi kohaliku omavalitsusega peavad RMK metsaülemad, keda on kokku 18. Tänaseks on 359 metsaala kohta kokkulepped sõlmitud. Metsaülemad peavad kokkuleppeid sõlmima 76 KOViga. Uute alade määramise vajadus sõltub kogukonnast ja kohaliku omavalitsuse uutest arendustöödest. 3 https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsanduse-majandusmoju-2019-aastal-andis-metsandussektor-ule10- protsendi-riigi-maksutuludest/. 8 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjude risk on väike. Kogu protsess on RMK jaoks umbes nelja kuu pikkune. Risk on see, kui tekib liiga palju avatud menetlusi, mis toob kaasa uutele aladele metsatööde plaani koostamise vajaduse koos kaasamisega. See omakorda võib suurendada RMK töökoormust. Seega tuleb RMKl operatiivselt oma töö ümber korraldada. Kinnitatud plaanide muutmise vajadus võib lisaks KOVi algatusele tulla ka eriolukordadest tingituna või muu vajaduse tõttu muuta kokku lepitud raieaegu, raieviise või raiekohti. Risk on, et riigimetsa majandaja tulud vähenevad. Mõju valdkond – mõju regionaalarengule Sihtrühm – kohalik kogukond ja elanikud Muudatuse sisu Muudatus võimaldab kogukonnal ja elanikel osaleda kogukonnale olulise metsaala määramise protsessis üldplaneeringu koostamisel või avatud menetluse kaudu. Kehtiv metsaseadus võimaldab kohalikul kogukonnal või elanikel olla küll kaasatud asustusüksuse lähedal asuva metsa metsamajandamistööde planeerimisse, kuid kogukonnametsade määramist reguleeritud ei ole. Senini on riigimetsa majandaja loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid ettepanekute hindamisel on otstarbekam, kui kogukonnametsad lepitakse kokku KOVi tasandil. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike, kuna kohaliku kogukonna või elanike toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutuks. Kui senini sai kohalik kogukond või elanikud teha RMKle ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, siis edaspidi toimub kogukonnametsade määramist puudutav suhtlus kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel (kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks). Muudatus mõjutab kohalike elanike elukeskkonda, kuna kohalikud elanikud saavad kaasa rääkida kogukonnale oluliste metsaalade määramisel. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike. Üldplaneeringuga toimuks alade määramine aastate, isegi aastakümnete tagant. Avatud menetluse raames on võimalik KOVil alade määramiseks või laiendamiseks menetlus läbi viia vastavalt vajadusele ja laekunud ettepanekutele. Kui alad muutuvad, tuleb kohalik kogukond või elanikud uuesti kaasata nii alade määramise kui ka majandamistööde planeerimise protsessi. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühm on suur. Esmalt puudutab alade määramine otseselt asustusüksuses elavaid inimesi, kes soovivad esitada oma ettepanekuid alade määramiseks. Teisalt võivad need alad puudutada ka suuremat hulka inimesi, kes soovivad kaasa rääkida mõne piirkonna arengus. Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 75 omavalitsust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kohalikule kogukonnale või elanikele võib edaspidi riskiks olla see, et kui alad on määratud, siis uute alade määramist ei võta KOV niipea ette. Ilmselt saaks riski maandamiseks KOV määrata, kui tihti vaadatakse elanikelt laekunud ettepanekud läbi ja otsustatakse edasine tegevus, st siis alade määramine avatud menetluse kaudu. Kui RMK saab teada uute alade määramisest, siis alustab ta metsatööde plaani uuendamise protsessi koos kaasamisega. 9 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse rakendamisega võib KOVile kaasneda lisakulusid alade määramisel avatud menetluses või metsatööde plaani kooskõlastamise protsessis (lisatööjõud, ajakulu, teavitamine ajalehes, vajaduse korral ruumi rent avalikuks arutamiseks). Kogukonnametsadele majandamise eritingimuste seadmine (piirangute kehtestamine) võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit aastas. Ühe tihumeetri puidu raiest laekus 2019. a maksutulu 95 eurot. Seega kogukonnale oluliste metsade majandamisele lisapiirangute seadmise korral võib prognoosida riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas. Ühe tihumeetri raiega kaasnevaks otseseks lisandväärtuseks on uuringu kohaselt 84,5 eurot, seega väheneks otsene lisandväärtus ligi 10 miljonit eurot ja kogu lisand väärtus 28,3 miljonit eurot aastas. 8. Rakendusaktid Seaduse muutmisega ei kaasne rakendusaktide muutmist ega kehtestamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. See võimaldab KOVidel hakata esimesel võimalusel kogukonnametsade määramisega tegelema. Kuni kohalikule kogukonnale oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK senist praktikat nendel aladel, mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks MTÜle Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Eesti Erametsaliidule ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale. 10  EELNÕU 08.12.2023 Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seadus § 1. Metsaseaduse täiendamine Metsaseaduse § 43 täiendatakse lõigetega 10, 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa ala määrab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes omavalitsusüksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaala määramiseks planeeringut koostamata kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud avatud menetlust. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt määratud metsa ala kohta koostab riigimetsa majandaja lõikes 9 nimetatud kaasamise tulemusena metsatööde plaani, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus kooskõlastab plaani või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest. Riigimetsa majandaja ei alusta planeeritud tegevusi enne kooskõlastuse saamist kohalikult omavalitsuselt, välja arvatud otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ärahoidmiseks või nende leviku tõkestamiseks. (12) Valdkonna eest vastutav minister võib esitada kohalikule omavalitsusele ettepaneku kohalikule kogukonnale või elanikele olulise metsaala määramise kohta.“. § 2. Planeerimisseaduse täiendamine Planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses: „201 ) sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus ……..2024. a EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1689 - Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26c1d22e-67ea-4c77-a403-638707298521 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26c1d22e-67ea-4c77-a403-638707298521?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main