Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu

Justiitsministeerium 18.12.2023 nr 1-4/23/5968 Vabariigi Valitsuse 14.02.2019. a. määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu ja eelnõu seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) määruse muudatuse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Sama: Elering AS, Elektrilevi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Regina Hermandi, 625 6479 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 05.12.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.“ Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu algatamise või kehtiva planeeringu otsuse; 5) liitumislepingu tüüptingimustes sätestatud andmed ja dokumendid.“; 3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Avalikku veekokku rajatava tootmisseadme võrguga ühendamiseks või avalikus veekogus olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale koos liitumistaotlusega ehitusseadustiku § 113 1 lõikes 1 sätestatud hoonestusloa või lõikes 12 sätestatud tuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.“. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  05.12.2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 14.02.2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise eeskiri“ (edaspidi VV määrus) muudatusega kiirendatakse ja muudetakse lihtsamaks uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine, et tagada kõikidele tootmisseadmetele tehnoloogiast sõltumata võrdne ligipääs elektrivõrgule. Lisaks on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisega seotud seaduste muudatuse paket (edaspidi TAK eelnõu, Riigikogu menetluses „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ 308 SE), mille üldine eesmärk on kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises ja täita energiamajanduse korralduse seadusest ettenähtud kohustust, mille kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia vähemalt 65 protsendi riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti. TAK eelnõuga seotud teemade arutelu käigus andis Vabariigi Valitsus MKMi (nüüd Kliimaministeerium) energeetika- ning ehitus- ja elamuosakonnale ülesandeks analüüsida VV määruse § 19 lõike 1 alusel sätestatud liitumistaotluse aluseid ja teha ettepanekud määruse muudatuseks eesmärgiga kiirendada võrguga liitumist. VV määruse § 19 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt ei saa võrguga liitumise taotlust teha enne, kui on olemas ehitusluba, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt heakskiidetud keskkonnamõjude hindamise aruanne ja dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut. VV määruse muudatusega vähendatakse nõudeid taotluse esitamisel (punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks ja lõike 1 sõnastust muudetakse). Kehtiva VV määruse sõnastuse kohaselt tekib taotlejal õiguslik alus avaliku veekogu kasutamiseks pärast hoonestusloa saamist. TAK eelnõu raames (308 SE, I lugemine 08.11) tehakse ehitusseadustikus muudatus meretuuleparkide hoonestusloa kohta. Muudatuse kohaselt ei ole hoonestusloa saamisel vaja enam taotleda eraldi ehitus- ega veeluba. TAK eelnõu kohaselt täiendatakse EhSi § 1133 („Hoonestusloa taotlemine“) uue lõikega 3 1 , milles sätestatakse, et tuulepargi hoonestusloa taotleja esitab pädevale asutusele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) 180 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust selle otsuse nõuetele vastava ehitusprojekti ja vee erikasutusõiguse aluseks olevad veeloaga seotud andmed vastava ehitusprojekti ja vee erikasutusõiguse aluseks olevad veeloaga seonduvad andmed. Seega on asutud seisukohale, et uue võrguühenduse loomise taotluse saab esitamise kõige varasem aeg meretuulepargi puhul kõige varem esitadasaab uue võrguühenduse loomiseks esitada taotluse samuti sama aja, s.o 180 päeva jooksul Pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on nii ettevõtjal kui ka võrguettevõtjal kindlus, et taotluses märgitud avaliku veekogu alale on võimalik tuuleparki püstitada. Kui hoonestusloa taotleja, kes on juba oma hoonestusloa menetluse alustamise taotluse pädevale asutusele esitanud, või ettevõtja, kelle taotluse alusel on hoonestusloa menetlus alustatud, ei soovi üle minna uuele meretuulepargi hoonestusloa menetlusele, peab ta esitama 1 uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks hoonestusloa. Arendaja saab hoonestusloa saamisest alates minna edasi veeloa ja sealt edasi ehitusloa menetlustega ja samal ajal saab võrguettevõtja hakata arendama võrku. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected], 625 6322), energiatõhususe ekspert Therese Liis Kilk ([email protected], 625 6493) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected], 625 6478), õigusekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna- [email protected], 625 8998) ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], 626 2953). 2. Eelnõu eesmärk VV määruse muudatuse eesmärk on kiirendada võrguga liitumist nendele hoonestusloa taotlejatele, kelle suhtes hakkab kehtima TAK eelnõust tulenev hoonestusluba, mis sisaldab ka vee- ja ehitusluba (võib nimetada ka ühendloaks) ja lühendada maismaa taastuvenergia projektide liitumistaotluste esitamise tähtaega. 3. Eelnõu sisu Punkt 1 Paragrahvi 19 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks. Punktis 1 sätestatakse, et uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks tuleb esitada võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või ehitusloaga. Punktis 2 sätestatakse, et uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks peab taotleja esitama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud otsustaja tehtud otsus, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata. Punktis 3 on sätestatud, et lisaks tuleb esitada dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse. Muudatus on seotud punktis 1 selgitatud § 19 lõike 1 sõnastuse muudatusega. Üheks kehtetuks tunnistamise põhjuseks on näiteks asjaolu, et kehtiva VV määruse kohaselt saab põhivõrguettevõtjale maismaal uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitada liitumistaotluse ainult projekteerimistingimuste alusel. Seda kasutavad peamiselt päikeseelektrijaamade ja akusalvestite arendajad. VV määruse muudatus on vajalik, sest projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ei saa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) enam otsustada KMH vajalikkuse/mittevajalikkuse küsimust, mida saab teha alles ehitusloa või kasutusloa menetluses. Praktikas valmistab see muret, sest liitujad ei saa KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse otsust kätte, mistõttu on võrguettevõtja sunnitud sellised taotlused menetlusse võtma tingimuslikult. Ehk kui hiljem peaks selguma KMH vajadus, siis tühistatakse liitumisleping. Praktikas ühtegi liitumislepingu tühistamist sellisel alusel ei ole tehtud. Seega juhul, kui on soov säilitada võimalus esitada liitumistaotlus maismaal asetseva tootmisseadme võrku ühendamiseks planeeringu või projekteerimistingimuste alusel, siis ei pea olema liitumistaotluse esitamise ajaks KMH otsus vastu võetud. KMH tegemise kohustuse korral tuleb maismaale tootmisseadmete rajamiseks nõutav KMH teha loamenetlustega (ehitus- või kasutusloamenetlus) paralleelselt. Olukord, kus vaid KSH-st piisab (juhul, kui KSH on tehtud piisava põhjalikkusega), on erand. Seega olukorras, kus KMH 2 on tingimata nõutud, on juba tagatud KMH tegemine enne liitumistaotluse esitamist või loamenetluses ja määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamine seda olukorda ei muuda. Samuti on tagatise kohustus veel üks meede turuosalise projekti küpsuse tagamiseks. KMH tegemise kohustuse korral tuleb maismaale tootmisseadmete rajamiseks nõutav KMH teha loamenetlustega (ehitus- või kasutusloamenetlus) paralleelselt. Olukord, kus vaid KSH-st piisab (juhul, kui KSH on tehtud piisava põhjalikkusega), on erand. Seega olukorras, kus KMH on tingimata nõutud, on juba tagatud KMH tegemine enne liitumistaotluse esitamist või loamenetluses ja määruse § 19 lõike 1 punkt 2 kehtetuks tunnistamine seda olukorda ei muuda. Samuti on tagatise kohustus veel üks meede turuosalise projekti küpsuse tagamiseks. Punkt 2 Paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5. Punktis 4 sätestatakse, et uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale taotlusele lisaks võrguga ühendatava elektripaigalduse rajamist võimaldava planeeringu algatamise või kehtiva planeeringu otsuse. Taotlejal tuleb esitada võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu algatamise otsus või kehtiv planeeringu otsus, kui see on olemas. Kehtiva määruse kohaselt saab uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks teha alles pärast planeeringu, projekteerimistingimuste või ehitusloa olemasolu. Lisaks peab olemas olema keskkonnamõju hindamise otsus või otsus, mille kohaselt ei ole seda vaja hinnata, ning kinnistu või ehitise kasutamise õigust tõendavad dokumendid. Muudatusega lühendatakse kogu protsessi tähtaegu, sest arendaja saab taotluse esitada kohe pärast seda, kui planeering on alustatud. Võrguettevõtja ja arendaja saavad liikuda oma tegevustega paralleelselt. Muudatust toetab ka elektrituruseaduse muudatus, mis jõustus 17.03.2023, mille kohaselt on võrguga liitujad liitumistaotluse esitamisel kohustatud tasuma ka deposiidi 38 000 eurot/MVA. Selline lähenemine juba tagab, et arendaja esitab võrguga liitumise taotluse tõesti siis, kui tal on oma projekti suhtes vajalik kindlus olemas, et projekt on antud asukohas teostatav ning seega on võimalik leevendada liitumistaotluse protsessi alustamise nõudeid ning võimaldada arendajal liikuda oma tegevustega rohkem paralleelselt võrguga liitumise protsessiga. Muudatusega tagatakse kõikidele tootmisseadmetele tehnoloogia liigist sõltumata võrdne ligipääs elektrivõrgule ja kiirendatakse tuuleelektrijaamade võrguga liitumise protsessi. Punktiga 5 sätestatakse, et uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale liitumislepingu tüüptingimustes sätestatud andmed ja dokumendid. Dokumendid, mis tuleb võrguettevõtja nõudmise korral liitumislepingu tüüptingimuste kohaselt esitada, on näiteks: • asendiplaan, millele märgitakse lisaks elektripaigaldisele ja liitumispunktile olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega; • elektripaigaldise käivitus- ning seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud talitluse kirjeldus, märkides ära kõik olulised talitlust mõjutavad asjaolud juhul, kui üksiku tarbija elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW; • tootmismooduli aktiiv- ja reaktiivvõimsuse garanteeritud summaarne (PQ) diagramm arvutatuna liitumispunktis; • muud olulised taotlusele lisatavad lisad, mida taotleja peab vajalikuks esitada. Punkt 3 Paragrahvi 19 täiendatakse uue lõikega 11 , milles sätestatakse, et avaliku veekokku rajatava tootmisseadme võrku liitmiseks või avalikus veekogus olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale koos liitumistaotlusega 3 ehitusseadustiku § 1131 lõikes 1 sätestatud hoonestusloa või lõikes 12 sätestatud tuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Vette rajatavate tootmisseadmete arendajad on tõlgendanud, et VV määruse § 19 lõike 1 punkti 3 sõnastus ei nõua tuuleelektrijaama liitumistaotluse esitamise eeldusena tootmisseadme alla jääva maa- või veeala kasutusõigust, kuna määruse sõnastus kasutab expressis verbis ainult väljendeid kinnistu või ehitis. Arendajad on selgitanud, et kuivõrd vette ehitamisel annab ala kasutamiseks õiguse hoonestusluba, siis peaks selline nõue sõnaselgelt sisalduma ka määruse praegu kehtivas sõnastuses. Kuigi vette rajatava tootmisseadme liitumistaotluse esitamise eeldusena olev hoonestusloa olemasolu nõue on tuletatav eesmärgipärase tõlgendamise meetodi abil, on õigusselguse tagamiseks vaja täpsustada määruse sõnastust. Kuna § 19 lõike 1 punktid 1–3 tunnistatakse kehtetuks, siis uue lõike lisamisega on võimalik välistada nõude mitmeti tõlgendamine. Kõnealune nõue kehtib nende hoonestusloa taotlejatele, kes on juba oma hoonestusloa menetluse alustamise taotluse pädevale asutusele esitanud , või ettevõtjale, kelle taotluse alusel on hoonestusloa menetlus alustatud, aga nad ei soovi üle minna uuele meretuulepargi hoonestusloa menetlusele. TAK eelnõu raames on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud, et enne TAK eelnõu jõustumist alustatud hoonestusloa menetluste ja esitatud hoonestusloa taotluste korral on arendajal õigus otsustada, kas ta soovib üle minna uude hoonestusloa menetlusse või jätkata menetlust hoonestusloa taotluse ajal kehtiva regulatsiooni alusel. Kui arendaja ei soovi üle minna uuele menetlusele, siis tekib mereala kasutuse õigus hoonestusloa saamisega ja pärast hoonestusloa saamist liigutakse edasi ehitus- ja veeloa menetlusse. Lisatavas lõikes 11 sätestatakse, et meretuulepargi hoonestuslubade puhul esitab turuosaline avalikku veekogusse rajatava tootmisseadme võrguga liitumiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks võrguettevõtjale koos liitumistaotlusega ehitusseadustiku § 113 1 lõikes 12 (TAK eelnõu, ei ole veel jõustunud) sätestatud tuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. TAK eelnõu raames muudetakse ehitusseadustikku (EhSi) ja täiendatakse § 1131 lõikega 12 , milles sätestatakse, et meretuulepargi hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata sisemere, territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, ja annab õiguse ehitada tuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks tuulepargi ehitamisel. TAK eelnõuga ühendatakse mereala tuulepargi rajamiseks senise kolme loa menetlus mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse ning tõhustatakse KMH menetlust. Loamenetlust puudutavate muudatuste eesmärk on koondada mereala tuulepargi kolmes loamenetluses sätestatud nõuded ühte loamenetlusse ja seeläbi kiirendada mereala tuulepargi rajamist, et võimaldada mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses anda hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele. See annab võimaluse loobuda seni eri menetlustes kordunud toimingutest, näiteks eri haldusorganitele taotluste ja lisamaterjalide esitamine või täiendava KMH algatamine, ja vähendab nii taotlejate kui ka haldusorganite haldus- ja töökoormust, tegemata taotluse sisulises hindamises või kaasamise sisukuses järeleandmisi. VV määruse muudatuse eesmärk on tagada EhSi § 1131 lõikes 12 sätestatava meretuulepargi hoonestusloa taotlejale õigus esitada merre rajatava tootmisseadme võrku liitmiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks tuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus, mitte hoonestusluba. Seega ei pea arendaja ootama seni, kuni ta saab hoonestusloa, ja võib alustada ehitustegevusega. Sellega tagatakse võimalus, et võrgu arendusega on võimalik alustada enne hoonestusloa saamist, ja hoitakse ära olukord, kus hoonestusloa omaja võib meretuulepargi 4 ehituse valmis saada, kuid tal puudub võimalus toota elektrit võrku, sest võrguühendus ei ole veel valmis. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega. 5. Eelnõu mõjud Kehtiva VV määruse § 19 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt ei saa võrguga liitumise taotlust esitada enne, kui on olemas ehitusluba, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt heakskiidetud keskkonnamõjude hindamise aruanne ja dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut. Samuti tuleb taotlejal esitada võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu algatamise otsus. Probleem seisneb selles, et kõigi kolmes punktis sätestatud nõuete kohaldamine pikendab võrguga liitumist või siis olemasoleva võrguühenduse tarbimis- tootmistingimuste muutmist, sest võrguettevõtja saab alustada enda tegevuse planeerimist samal ajal, kui arendaja alustab näiteks juba ehitustegevust. See võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus ehitus on valmis, aga võrguarendus ei mitte. Muudatusega kiirendatakse ja lihtsustatakse uue võrguühenduse loomist või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmist, et tagada kõikidele tootmisseadmetele tehnoloogiast sõltumata võrdne ligipääs elektrivõrgule, vähendades nõudeid taotluse esitamisel punktide 1–3 kehtetuks tunnistamisega ja lõike 1 sõnastuse muutmisega. Muudatusega lühendatakse kogu protsessi tähtaegu, sest arendaja saab uue taotluse võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitada kohe pärast seda, kui planeering on alustatud. Võrguettevõtja ja arendaja saavad liikuda oma tegevustega paralleelselt. Nii arendajatele kui ka võrguettevõtjale on mõju positiivne ning kummalegi poolele lisakulutusi sellega ei kaasne. Meretuuleparkide ehitamiseks hoonestusloa esitamise nõue on VV määrusega kehtestatud, määruse muudatusega tagatakse õigusselgus, jättes VV määruse § 19 lõikest 1 välja punkti 3, mida on saanud mitmeti tõlgendada. Nõue kehtib nendele hoonestusloa taotlejatele, kes on juba oma hoonestusloa menetluse alustamise taotluse pädevale asutusele esitanud , või ettevõtjale, kelle taotluse alusel on hoonestusloa menetlust alustatud, aga nad ei soovi üle minna uuele meretuulepargi hoonestusloa menetlusele. Mõju ulatus on minimaalne, sest ühtegi hoonestusluba ei ole veel välja antud. TAK eelnõu alusel VV määruses tehtavate muudatuste mõju on positiivne nii meretuulepargi arendajatele kui ka põhivõrguettevõtjale. Meretuulepargi arendajale tagatakse võimalus taotleda võrguga liitumist kohe pärast seda, kui hoonestusloa menetluses tehtav keskkonnamõjude hindamise aruanne on heaks kiidetud. Põhivõrguettevõtja saab alustada võrguga liitumiseks tehtavaid toiminguid varem ja sellega tagatakse võrguga liitumise valmisolek ajaks, mil meretuulepargi arendaja on valmis elektritootmist alustama. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamiseks lisakulusid riigieelarvele ei teki. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning arvamuse avaldamiseks põhivõrguettevõttele Elering AS ja jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi. Eelnõu saadetakse tutvumiseks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldlisti kaudu. 8. Määruse muudatuse jõustumine Määruse muudatuse jõustumine on seotud TAK eelnõu jõustumisega, sest § 19 lõike 11 jõustumine on seotud EhSi § 1131 lõike 12 ja § 1133 lõike 31 jõustumisega. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1661 - Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2bb744a7-ed15-4c20-a906-40e7fc19afe9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2bb744a7-ed15-4c20-a906-40e7fc19afe9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main